Nädal välismeedias 05.-11. juuni 2006

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, NATO, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Põhiseaduslepe

The EU member states could hold a simultaneous vote across the bloc on its stalled constitution, Austrian Chancellor Wolfgang Schuessel said in an interview in newspaper Bild am Sonntag. "I can well imagine that there could be a referendum at the same time in all EU member states," Schuessel was quoted as saying in the preview of the interview to be published on Sunday. "The constitution would be accepted if a majority of the European population and a majority of the states voted for it." But Schuessel, whose country holds the rotating EU presidency, said it ultimately was a task for France and the Netherlands to come up with proposals. The ratification of the charter, aimed at streamlining the EU's decision-making process, has stalled since the two countries rejected the draft last year. The Austrian chancellor also rejected the notion that parts of the constitution could be ratified separately. "I am not in favour of cherry-picking," said Schuessel.  (Reuters, 10.06)

Germany and France said the EU would set its stalled constitution back on track over an 18-month period beginning with Berlin's presidency in the first half of 2007. French and Dutch rejections of the constitution in referendums last year plunged the bloc into one of the deepest crises in its 50-year history. German Chancellor Angela Merkel and French President Jacques Chirac, speaking at a joint press conference following talks in the eastern German town of Rheinsberg, said the bloc first needed a "period of reflection". Germany would begin reviving the treaty when it assumes the rotating presidency of the 25-nation bloc in the first half of 2007, they said. "Then over an 18-month period, until the French presidency, we must come to decisions. We know that Europe needs this constitution to function," Merkel said. "It particularly needs new rules as far as the institutions are concerned," she said.  (Reuters, 6.06)

Välispoliitika

The EC unveiled with fanfare proposals to make the EU's foreign policy more effective in the absence of the stalled EU constitution. "We cannot just sit back and wait. The world is moving, the world is not waiting for Europe," Commission President Jose Manuel Barroso told a news conference, stressing the constitution still provided the best long-term arrangements. In the meantime, the EU could play a bigger world role with better pragmatic coordination among its institutions and with member states, Barroso said. The EC suggested its missions in third countries work more closely with representatives of EU governments, and that some key officials do both jobs - known in Brussels jargon as "double-hatting". It also promised to hold more internal strategy meetings on foreign policy and invite EU foreign policy chief Javier Solana, who reports to member states, to attend some of them. And it proposed closer coordination with Solana's staff. Barroso said the leaders of major world powers such as Russia and China neither knew nor cared which institution was on which side of Brussels' Rue de la Loi, which separates the EC from the Council of Ministers. Under the plan, the Commission will enhance exchanges of EU officials and national diplomats from the bloc's 25 states. (Reuters, 8.06)

The EU hailed the death of Al-Qaeda Iraq chief Abu Musab al-Zarqawi as a "big defeat" for the terror network and hoped it would help end "oppressive" violence in the country. EC vice-president Franco Frattini, responsible for justice issues, said Zarqawi's death was "a powerful and long awaited blow to international terrorism." The 25-nation bloc was eager to work with the new government in Baghdad, said commission chief Jose Manuel Barroso. "We are eager to help them in addressing the challenges, and one of the challenges is to put an end to the violence that is so oppressive in that country," said Barroso. EU foreign policy chief Javier Solana said he hoped the "latest developments" in Iraq would help ease violence in the country, although his spokeswoman said he was not commenting specifically on Zarqawi's death. In a statement Solana hailed the Iraqi parliament's backing of new defence and interior ministers, giving the country a complete government for the first time since December's election. "The EU is ready to engage with Iraq and with the new government of national unity," he said. "We look forward to working with all members of the new government. "Security remains an extremely serious problem. Hopefully the latest developments in Iraq will contribute to reducing the violence... which continues to have severe consequences for the Iraqi people." EU commission vice-president Frattini added that Zarqawi's influence had been felt far beyond Iraq. "The solidarity of the international community and the unified European approach and action in the fight against terrorism remain more than ever a top priority in our agenda", he added: "The EU will intensify its efforts in this area and I am committed as commissioner dealing with the fight against terrorism to contribute to achieving this end."  (Afp, 8.06)

The EC pledged to open a new chapter with Iraq under its recently-installed government despite the continuing turmoil in the violence-wracked country. The EU's executive arm made the vow as it presented how it aims to help Baghdad in the coming years, including 200 million euros (255 million dollars) in aid for this year. "Conditions on the ground in Iraq remain extremely difficult," said EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner. "But the EU remains committed to working alongside the Iraqis to build a prosperous and peaceful future for the country. The strategy we set out today is a firm pledge to support Iraq in the challenges ahead." Iraqi Prime Minister Nuri al-Maliki has struggled to appoint key cabinet positions, including defence and interior ministers who will have key roles as Baghdad seeks to get to grips with the insurgency on its own. "The formation of Iraqs new government gives the EU an opportunity to open a new chapter in its relations with Iraq," said the EU commission, which makes proposals for policy to the EU's 25-national governments. The EU executive set out five key objectives for its support for Iraq, including helping review the country's constitution; training police; helping provide basic services and promoting economic reform. But Ferrero-Waldner underlined that ultimately Baghdad will have to stand on its own feet. "Change must be led and owned by the Iraqis themselves. Our support will be closely linked to the new governments commitment to building a stable, democratic country, and to an improvement of the security situation," she said.  (Afp,. 7.06)

Majandus

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker voiced growing concern about the strength of the euro and said he would discuss exchange rates with eurozone finance ministers. Arriving for a regular meeting of eurozone finance ministers which he was set to chair, Juncker said that the "level of the euro today is giving us some concern". He added: "I don't think we are in dangerous waters but we enter (them) if the level increases." The strength of the single European currency is raising concern in the 12 countries sharing the euro because it makes exports less competitive on international markets.  (Afp, 6.06)

British Finance Minister Gordon Brown lectured EU counterparts about a rising tide of protectionism and said that world leaders may need to meet to spur on stalled free-trade talks. Britain's chancellor of the exchequer said that he had told his EU colleagues at a meeting in Luxembourg that "we have to wake up to the rising protectionist pressures across Europe and beyond." He added: "It's more important than ever before that those responsible for making economic decisions... to set out the arguments against protectionism and for the benefits that a global economy can bring." Brown, who has repeatedly spoken out against a string of state interventions in corporate deals in Europe and elsewhere, also said that he would raise such concerns with counterparts from the Group of Eight industrialized countries at a weekend meeting in St. Petersburg. He also voiced concerns about foundering talks at the World Trade Organization as negotiators struggle to thrash out the outlines for a trade liberalization deal by the end of the year. "I've said and I continue to say that maybe world heads of government may have to come together to break the deadlock in the trade talks," he said. Brazil, one of the main players in the trade talks alongside the EU, the United States and India, has also championed the idea of a gathering of world leaders to try to breathe fresh life into the negotiations.  (Afp, 7.06)

NATO, Julgeolek

NATO is looking to provide officer training to Middle East, Gulf and north African states, possibly by opening a military academy in the region, alliance diplomats said. The U.S.-backed initiative is part of alliance efforts to shift NATO's centre of gravity eastwards from its Cold War focus on Europe. Diplomats said Jordan had shown interest in hosting a NATO-run academy but that no final decision had been taken. "It would be training of high-rank officers, such as we are already doing in Iraq," said one senior NATO diplomat, referring to a two-year-old NATO military school near Baghdad which last year trained 1,000 mid- and senior-level Iraqi officers. The training would be open to the six Arab Mediterranean and four Gulf states with whom NATO has formal ties, plus Israel. (Reuters, 6.06)

At a meeting in Brussels, NATO defence ministers, including US Secretary of State Donald Rumsfeld, and their Afghan counterpart Abdul Rahim Wardak will send a "powerful political signal" of solidarity, alliance officials say. "It will be an opportunity for ministers to reiterate their determination to do their part to help the Afghan government to create the conditions of stability and security," said senior defence planning official John Colston. The ministers, Colston said, will also have their own opportunity to remind Wardak of "the need for the Afghan government itself to take ownership of the process" of ensuring long-term stability. While moving forces into the south - a region which, along with the eastern sector bordering Pakistan is the most dangerous in Afghanistan - ISAF will virtually double in size. "Afghanistan is a test of our means and of our will. We think the alliance has the capacity to confront this major challenge," another diplomat said. (Afp, 7.06)

NATO defence ministers approved new guidelines to adapt the military alliance to modern-day challenges and provide for the deployment of hundreds of thousands of troops, a spokesman said. The move comes as the alliance is increasingly called upon to conduct missions unlike the purely military operations it has run in the past, like moving aid into quake-hit Pakistan or providing training. "NATO has gone through very fundamental changes in terms of what it has done and what it is doing, and this will bring the force planning into line with the realities of the 21st century," said spokesman James Appathurai. The so-called "ministerial guidance" will prepare NATO to conduct simultaneously two large missions, involving some 60,000 troops, and six smaller ones, comprising up to 30,000 soldiers each. "We no longer need to prepare for one big war. We have to prepare for, and indeed carry out, a multitude of military operations," Appathurai said. The document will guide the 26 members of the alliance in ways to prepare for NATO's new operations and work with other bodies like the United Nations or the European Union or non-governmental organisations. The spokesman said that the allies had also committed "to endeavour" to boost their military spending to two percent of gross domestic product; a level only achieved currently by seven states.  (Afp, 8.06) 

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia meedias leidsid teiste, jätkuvate teemade seas kajastamist Iraagis tapetud al-Qaeda üks nimekamatest tegelastest Abu Musab al-Zarqawi ning tema surma järel tekkinud olukord, Ukraina püüdlusi NATOga liitumisel teadvustati taas.

Ehkki USA on al-Zarqawi tapmisest teinud sündmuse, jääb siiski õhku rippuma küsimus, kas järjekordse terroristi surm hakkab mõjutama sündmusi Iraagis ja terrorismivastast võitlust. Tegemist on kindlasti suure ning haigettegevalt harva võiduga USA luure pingutustele Iraagis. Iraagi uus peaminister Nuri al-Maliki on oma ametisoleku alguspäevadel olnud edukas – määratud on nii uus sise- kui ka kaitseminister, seejuures on viimatinimetatu puhul tegemist araabia sunniidiga. Al-Zarqawi surm ei ole lahendus, see ei lõpeta õudusttekitavaid julmusi ja vägivalda. Ehkki tähtis militaarsete islamistide eestkõneleja Iraagis, klassifitseeriti terrorist USA peamiseks vaenlaseks Iraagis juba kolme aasta eest. Toona arvasid paljud analüütikud, et selline samm suurendas kunstlikult al-Zarqawi tähtsust ja tähendust. Paradoksaalne, ent tõsi – paljuski tänu taolisele reklaamile, mis talle osaks sai, õnnestus al-Zarqawil al-Qaeda haru Iraaki tuua. (The Economist, 09.06)  The New York Times pealkirjastab juhtkirja „Terroristi surm” ning leiab, et veel suurem kui võit Washingtonile, on al-Zarqawi tabamine Iraagile endale. Al-Zarqawi etendas kandvat rolli terrori külvamises üle Iraagi. (Juhtkiri, The New York Times, 09.06)  USA president George W. Bushi esmareaktsioon terroristi surmale - selles peegeldus lootus pöörata terrorismivastases võitluses uus lehekülg - tuletab meelde 2003. aasta detsembrikuist eufooriat, mil tabati Saddam Hussein. Ehkki ilmselgelt oli tegemist sümboolse ja kauaoodatud sündmusega, muutis-mõjutas see siiski vähe edaspidiseid arenguid. Loomulikult oskab ka al-Qaeda sellesuunalisi paralleele leida, miks muidu teatas terroristide asejuht Iraagis al-Zarqawi surma kommenteerides, et juhtunu üksnes suurendab käimasoleva püha sõja katkematust. Niisiis on al-Zarqai surm küll positiivne uudis, kui ainult kohalik koalitsioon Iraagis oskaks kujunenud situatsiooni Iraagi tulevikku silmas pidades hästi ära kasutada. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 09.06)  Kurjuse kehastuse surm toob Iraaki lootuse, arvab The Daily Telegraph. Iraagi demokraatiat toetavate liitlaste jaoks on olulised kaks ülesannet: esiteks – militaarne – jätkata võitlust läänepoolses Anbari provintsis, teiseks – diplomaatiline – veenda naaberrike Iraagi territoriaalse ühtsuse eelistes. Ameeriklased ja britid on välja käinud idee, justkui al-Zarqawi surm avaks tee liitlasvägede väljaviimisele Iraagist, paraku on taolised mõttearendused ennatlikud. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 09.06) 

Ukraina president Viktor Juštšenko tahab teha omalt poolt kõik, et saada NATO liikmesmaaks, sest säärane samm oleks hüppelauaks ELiga liitumisele. Ometi teab ta, et 64 % ukrainlastest ei jaga tema vaateid, vaid 12 % riigi kodanikest toetab ideed Euroopaga integreeruda. NATO Euroopa liikmesriikidest on seni enim vastuseisu alliansi edasisele laienemisele deklareerinud Prantsusmaa, öeldes, et nii Ukraina kui ka Gruusia pole veel liitumiseks valmis, pealegi „seedib” NATO endiselt veel 2004. aasta laienemist. Ent isegi sellest vaatepunktist olukorda hinnates on selge, et Venemaa reageerib üle, kui lubab endal välisminister Sergei Lavrovi suu läbi tõdeda, et Ukraina iga samm NATOga liitumiseks tähendaks „kolossaalset geopoliitilist nihet”. (Quentin Peel, Financial Times, 09.06)

Saksamaa, Austria ja Šveitsi ajakirjandus

Läinud nädala põhiteemadeks saksakeelses pressis olid: Euroopa rahandusküsimused ja üldine areng, uus laienemisring, ELi pingutused Iraani umbsõlme lahendamisel ning NATO-vastased aktsioonid Krimmis (“väike Krimmi sõda”, nagu märgib NZZ).

EK laienemisvolinik Olli Rehn kirjutab päevalehes F.A.Z. laienemisest. Euroopa peab leidma konsensuse edasise laienemise osas, märgib ta. Ühelt poolt tuleb laiendada rahu, vabaduse ja jõukuse levikuala, teisalt ei tohi ELi sisemine ja väline tegutsemisvõime seeläbi kahjustada saada. 55% Euroopa kodanikest põhimõtteliselt pooldab laienemist, kuid laienemise tempo ja ulatuse osas ei ole üksmeelt. Paljud poliitikud nõuavad “Euroopa piiride lõplikku paikapanemist”. ELi struktuuride reformimist pole aga vaja üksnes laienemise pärast, vaid eeskätt kogu liidu efektiivsuse tõstmiseks. Otsustav on siinkohal demokraatlik legitiimsus ja läbipaistvus. Kuna Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmiseni on veel aastaid, peaksime kontsentreeruma Euroopa toimimisvõime tõstmisele üldiselt, mitte üksnes uute liikmete teoreetilise vastuvõtuvõime parandamisele kauges tulevikus. (Olli Rehn, FAZ, 7,06)  Bulgaaria ja Rumeenia jäävad tunduvalt maha möödunud aastate liitujatest. Kuid võrreldes Horvaatia või Türgiga on mõlemad riigid viimastel aastatel teinud suure majandusliku hüppe edasi, mis lubab nimetada neid “Balkani tiigriteks”. Lähenemise tempo on aga üks ja tegelik kriteeriumite täitmise seis hoopis teine asi. Positiivne on kummagi maa puhul hea fiskaalpoliitiline tasakaal. EL on aga siiski poliitiline projekt, sestap langetatakse laienemise lõplikud otsused poliitilise protsessi tulemusena. Majanduslikult jagunevad uued ELi liikmed kahte gruppi: juhtkvartett on Tšehhi, Sloveenia, Eesti ja Slovakkia. Neile järgnevad Poola, Läti, Ungari ja Leedu. Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Türgi on kõige lõpus. (Dietmar Hornung, FAZ, 8.06)  Endine Austriat esindanud EK volinik Franz Fischler märgib usutluses Austria päevalehele Die Presse, et pole nõus väidetega, nagu ei liiguks ELis mitte midagi edasi. “Ainuüksi tõsiasi, et põhiseadusleppega pole edasi mindud, ei tähenda veel, et mitte miski edasi ei liigu”. Eelarve kinnitamise ja teenusteturu avamisega on ju edusamme tehtud. Seadusandlikud mehhanismid toimivad. Samas oleme jõudnud murdekohani, tõdeb Fischer, kus on aeg ringi vaadata ja endalt küsida, kas oleme õigel teel. Eelkõige tuleks mõelda otsuste langetamise läbinähtavusele. Näiteks Ministrite Nõukogu istungid tuleks televisioonis üle kanda. Samas soovib valgustatud kodanik teada ka seda, miks hääletab mõni riik nii ja mõni teisiti, mitte üksnes käetõstmist jälgida. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 7.06) 

Prantsusmaa ajakirjandus

Antud nädalal kirjutas Prantsuse meedia ohtliku terroristi surmamisest Iraagis ning Itaalia vägede väljaviimise otsusest, arengutest Iraani tuumaläbirääkimistel, ELi identiteedikriisist ning immigratsioonipoliitikast. 
Kurikuulsa terroristi Abou Moussab Al-Zarkawi „elimineerimine” on USA suurim võit sõjas terrorismi vastu. Samas ei tohiks selle võidu tähistamisel unustada, et tegelikult on Iraagi sõjast kõige rohkem võitnud seesama Zarkawi. Kolme aasta jooksul on ta suutnud täide viia oma põhieesmärgid: ÜRO kontori ründamine Bagdadis ning lääne päritolu pantvangide võtmine, mis on riigist välja hirmutanud välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. (Editorial, Le Monde, 09.06)

Itaalia uus valitsus, Romano Prodi juhtimisel, määras tähtaja Itaalia vägede väljaviimiseks Iraagist. Eelmise valitsuse otsus, mis uue välisministri Massimo D’Alema sõnul oli osa eelmise peaministri Silvio Berlusconi valimispropagandast, võib halvendada Itaalia suhteid USAga. Samas on loogiline, et Itaalia ei taha raisata oma verd ja raha. Kui Ameerika Ühendriikide valitsus oleks välja käinud plaani Iraagi poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks, siis oleksid riigid rohkem motiveeritud oma sõdureid Iraagis hoidma. USA peaks tunnistama oma projektide läbikukkumist ning pakkuma välja perspektiivikaid lahendusi. Koalitsioon peaks endalt küsima, kas Iraaki jäämine on õigustatud. Arvatakse, et on – juba tehtud vigade pärast. Samas okupatsioonivägede kohalolek on Iraagis põhjustanud paljude erinevate huvigruppide kokkupõrkeid. Kui ameeriklased Iraagist lahkuksid, muutuks sõda ameeriklaste vastu sõjaks erinevate huvigruppide vahel, kuid Iraagi tuleviku huvides. Selline käik oleks brutaalne, kuid võiks probleemi lahendada. Iraagist lahkununa oleks ameeriklastel kergem Iraagi arenguid suunata, valides välja poole, keda toetada. Samas on president Bush juba öelnud, et Iraagist väljatõmbumine jääb tema järglase ülesandeks. (L’Éditorial de Sergio Romano, Les Echos, 07.06)

Euroopa ei suuda takistada immigratsiooni, mis lõunast kontinenti ründab. Lisaks paaditäitele Põhja-Aafrikast saabunud nälginud sisserändajatele, “voolab” konstantselt parema elu otsijaid endise “raudse eesriide” tagustest riikidest, Balkanimaadest, Lähis-Idast ning Aasiast. Selline olukord on ajendanud Euroopat otsima ühist vastust, mille üheks saavutuseks on Schengeni leping. Euroopa rahvaarvu kahanemine on samas suurendanud vajadust immigrantide järele, kuigi teatud riikides valitseb kõrge tööpuudus. Samas on 11. septembri rünnak USAle paljastanud integratsiooniraskused, eriti moslemite osas. Selline hirm on ajendanud paljusid riike sisserändajate arvu piirama. (Jean-Jacques Bozonnet, Cécile Chambraud, Le Monde, 07.06)   Liikmesriikide poliitiline koostöö ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika valdkonnas jääb veel pikaks ajaks utoopiaks. 1999. aastal välja töötatud “Tampere programmi” (immigratsioonialase seadusandluse harmoniseerimiseks) täideviimine takerdub liikmesriikide suutmatusse immigratsiooniseadusandluse osas kasvõi miinimumkokkuleppeid saavutada. Paljud riigid - Suurbritannia, Taani, Holland, Saksamaa ja Prantsusmaa - võtavad ette samme immigratsiooni tõkestamiseks ajal, mil vajadus immigrantide järele on suurem kui kunagi varem. (L’Èditorial, Le Monde, 07.06

See, et Euroopa on omadega jännis, avaldub lisaks Põhiseadusliku lepingu ümber toimuvale ka muudes elutähtsates valdkondades. ELi institutsionaalne võimetus lööb välja suutmatuses jõuda kokkuleppele nii ühise immigratsioonipoliitika, laienemise kui ka siseturu arendamise osas. (L’Èditorial, Le Monde, 07.06). Ummikseisust väljumiseks on 3 võimalust: ELi põhiseaduslik leping tühistada, pakkuda välja uus variant või leping vastu võtta. Esimene variant oleks ebapraktiline ning viiks meid algusesse tagasi. Tehniliselt baseeruks ELi funktsioneerimine jõusolevatel lepingutel, mida kõik liikmesriigid ratifitseerinud ei ole ning mis teeb endiselt otsuste vastuvõtmise keerulisemaks. Uue teksti esitamine ei oleks mõistlik, kuna kompromissina väljatöötatud eksisteeriva teksti on juba ratifitseerinud 16 riiki ning miski ei õigustaks nõuda nendelt uue õigusakti heakskiitmist. Kolmas ning ühtlasi kõige mõistlikum variant oleks lepingu ratifitseerimine. Üheksale lepingu mitte-ratifitseerinud riigile võiks anda hääletamiseks lepingu lühendatud versiooni, mis koosneks vaid I, II ja IV osast. Lisaks tuleks muuta lepingu nimi "Põhiseaduseks" ning selle vastuvõtmine muuta kohustuslikuks kõikidele riikidele, kes soovivad ELiga tulevius liituda. Lepingu ratifitseerimise peaksid otsustama need, kes vastutavad riigi poliitilise tuleviku pärast – seega parlamendid. (Tzvetan Todorov, Le Monde, 08.06)

Skandinaavia ajakirjandus

Möödunud aasta septembri lõpus ajalehes Jylland-Posten avaldatud prohvet Muhamedi kujutavad pilapildid ning sellega kaasnenud diskussioon on Taani ajakirjanduses endiselt aktuaalne, küll aga on muutunud rõhuasetus teemas. Peamisteks aruteluteemadeks on muutunud vastastikune imidž, dialoog ning integratsioon. Dialoog araablaste ning taanlaste vahel on väga oluline ning erinevate uurimuste kaudu on proovitud välja selgitada araablaste suhtumise muutust taanlastesse, et hõlbustada dialoogi tekkimist ning arengut. Teisest küljest ei ole aga uuritud taanlaste suhtumise muutumist araablastesse peale pildiskandaali: pilked Danneborgis, tapmisähvardused riigikodanikele - kas see peaks taanlastel lihtsalt kõrvust mööda minema? Kuigi araabiamaade imidž on kogu lääne demokraatlikes riikides üsna kehv, pole ükski araabiamaa valitsus ise võtnud nõuks alustada arutelu suhete parandamiseks. Vaatamata Taani saatkondade põletamisele, lipu rüvetamisele, tapmisähvardustele, on Taani see osapool, kes soovib alustada diskussiooni, araablased aga tunnevad end ohvritena. Ehkki Taani poolt ülesnäidatav initsiatiiv võib tunduda naiivsena, on see siiski sümpaatne. Sümpaatne, kuna demokraatlikes riikides võideldakse vaatamata kõigele selle eest, millesse usutakse ning kangekaelselt hoitakse kinni lootusest, et ka Araabia riikidel endil on võimalus demokraatlikuks arenguks. (Søren Espersen, Jyllands-Posten, 06.06)  Peale pildiskandaali peetud debattide ja arutelude, on endiselt näha, et moslemitest sisserännanute ning ühiskonna kui terviku vahel on selgelt erinev suhtumine sõnavabadusse. Ehkki esialgu võiks Taani moslemid integratsiooni tasandil jagada hõlpsalt kaheks - integreerunud moslemid, kes enamasti on haritud, käivad tööl ning jagavad taanlastega samu põhiväärtusi, ja teiselt poolt mitteintegreerunud moslemid -, on tegelikkuses vasturääkivusi ja sujuvaid üleminekuid tunduvalt rohkem. Vaatamata sellele, et elatakse Taanis, peetakse ennast siiski moslemiks, sidudes end islami reeglite, tavade ja ühiskonnakorraldusega, mille kriitika suhtes ollakse väga tundlikud. Selline hoiak aga määrab automaatselt nende jaoks ka sõnavabaduse piirid. Tõsiseks probleemiks on ka moslemite roll poliitika kujundamisel, missugune on nende suhtumine demokraatiasse, sõnavabadusesse ja võrdõiguslikkusesse, kuid selline arutelu ei tohiks jääda omaetteseisvaks, vaid peaks toimuma koos teiste diskussioonidega. Kui moslemid muudaksid oma religiooni millekski, mis talub kriitikat ning on ka võimeline enesekriitikaks, oleks see suur samm integratsiooni poole, kuid kindlasti ei aita sellele kaasa vastastikused ebameeldivad rünnakud. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 07.06)

Norras on viimase nädala meedia keskmes olnud Sri Lanka sissiorganisatsioon Tamili Tiigrid, kelle delegatsioon eesotsas Tamili Tiigrite juhi S.P. Thamilselvaniga külastas sellel nädalal Norrat ning kohtus arenguminister Erik Solheimiga. Teema muutis aktuaalseks süüdistused Norra kui suurima Tamili Tiigrite rahastaja vastu, sest tamilid, kes elavad Norras, annetavad organisatsioonile aastas kokku ca 25 miljonit norra krooni. Lisaks liitis EL möödunud nädalal Tamili Tiigrid oma terroriorganisatsioonide nimekirja, mistõttu Thamilselvan ei pidanud nii Taani, Rootsi, Norra kui ka Soome rahuvalvajaid Sri Lankal enam erapooletuteks ning saatis nad maalt välja. Norra arenguminister Erik Solheimi  seevastu aga ei näe mingisugust vajadust Tamili Tiigreid terroristidena käsitleda ning peab vajalikuks rahu saavutamise toetamist saarel.

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kirjutas peamiselt Iraagi al-Qaeda liidri Abu Musab al-Zarqawi surmast ning selle võimalikest mõjudest Iraagi arengule.

Iraagi tuntuima terroristide liidri Abu Musab al-Zarqawi surm on kahtlemata võit USAle ja USA toetusel Iraagis võimule tulnud valitsusele. See on teretulnud vaheldus pidevalt halbadele uudistele. Kuigi Iraagi vastupanuliikumine kaotas nähtavaima juhi, oleks rohkem kui üllatav, kui kodusõja mastaapides vägivald vaibuks. Sõda ei sõltu vaid ühest mehest. (Juhtkiri, Kaleva, 10.06)  Oleks lühinägelik liita terroristide juhi al-Zarqawi surm sellesse pikka nimekirja Iraagi sõja käändekohtadest, mis nädala või paari jooksul osutuvad pelgalt kujutelmadeks. Zarqawi oli võtmefiguur, kuid mitte ülemjuhataja staatuses. Vägivald jätkub. Siiski oli Zarqawi surmamine märkimisväärne edusamm USA luure- ja sõjajõududele. Häid uudiseid ei ole viimastel kuudel just liiga palju olnud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.06)  Zarqawi surm oli märkimisväärne võit USAle ja Iraagi valitsusele. Al-Qaidale ja radikaalsetele islamistidele on Zarqawi kaotus seevastu tõsine moraalne löök, kuna see purustab müüdi „võitmatust al-Qaidast”, kelle ees ameeriklased on jõuetud. Al-Zarqawi surma soovitavamaid tagajärgi on rünnakute vähenemine Iraagi šiitide vastu ja nii ka kodusõja riski vähenemine. Sõda või terrorismi al-Zarqawi surm siiski ei lõpeta. (Christian Jokinen, Turun Sanomat, 11.06)  Zarqawi surma ei tasu alahinnata, ehkki Zarqawi andis Iraagi vägivallale hoogu viisil, kus ühe inimese lahkumine lavalt tähendab suhteliselt vähe. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 9.06)  Iraagis jätkuv vägivald, mis on suunatud nii Lääne sõdurite kui ka riigisisese võimuvõitlusena teiste rahvusgruppide vastu, ei lõpe ühe mehe surmaga. USA praegune valitsus on kogu Iraagi operatsiooni vältel kannatanud eksiarvamuse all, et Iraagis võiks saavutada rahu elimineerides ebameeldivad inimesed ja pärast seda läänemeelset nukuvalitsust valides. Tegelikult Iraagi pikk ja iraaklastes üha sügavamat kibestumist tekitav aeg lääne võimu all tagab selle, et mingid näilised lahendused riigi täieliku iseseisvuse taastamiseks ei ole piisavad, lõpetamaks praegust vägivalda. On palju tõenäolisem, et kui lääne kohalolu Iraagis jätkub veel pikka aega, hajub Iraak eri rahvusgruppide iseseisvateks väikeriikideks. Seetõttu oleks parem, et USA lahkuks Iraagist pigem varem kui hiljem. Lääne sõjajõudude kohalolek ei taga ehtsa demokraatliku Iraagi sündimist, ega isegi mitte riigi püsimist ühtsena. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 9.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Dutch ambassador to Estonia is leaving his post after his partner suffered racist and homophobic abuse. "It is not very nice to be regularly abused by drunken skinheads as a 'nigger' and to be continuously gawped at as if you have just stepped out of a UFO," Dutch media quoted Glaubitz as saying. A foreign ministry spokeswoman confirmed the move: "The authorities always treated them well but there was racist and homophobic abuse on the street." She said Foreign Minister Bernard Bot had called his Estonian counterpart to discuss the issue. Ehtel Halliste, a spokesman for the Estonian foreign ministry, noted that Glaubitz had said he and his partner had been well received at an official level. The EP last month demanded an emergency debate on a wave of racist and homophobic attacks in Europe which they said radical political groups were fuelling. Rights groups have expressed particular concern about rising racism and xenophobia in eastern Europe. Rainer Kattel, professor of political science from Tallinn University, said: "Estonia does have latent racism, but it is not violent like in other countries. If you are openly gay and of a different race people will make mean comments to you. We have not really gone through the enlightenment revolution."  (Reuters, 7.06)

Hollandi suursaadik lahkub Eestist solvangute pärast tema tumedanahalise abikaasa aadressil. Saadik tunnistas, et tema valis lähetuskohaks Eesti, sest lootis tolerantsele suhtumisel seksuaal- ja rahvusvähemuste vastu, kuid tema tumedanahalist meessoost abikaasat solvati korduvalt tänaval. USA saatkonna raportis kurdetakse rassistlike solvangute pärast, tumenahalisi saatkonnatöötajaid on rünnanud mitmel korral skinheadid ja neonatsid. Eesti VM pressiesindaja loobus kommenteerimast saadiku lahkumise põhjusi.  (Interfax, 7.06)

Eesti välisminister Urmas Paet kardab Vene investeeringuid oma riigi majandusse. Eesti välisminister ei välista, et Vene investeeringute taga võivad seista Moskva poliitilised huvid, sest Vene kapital on juba avaldanud poliitilist survet teistes Baltimaades. Interneti uudisteportaal tuletas meelde, et EV Valitsus tühistas Eesti raudtee erastamislepingu firmaga Baltic Rail Services ja seega takistas Eesti Raudtee osakute müüki Vene investoritele. Mõned eksperdid nägid siin otsest seost KAPO raportiga. Eriteenistuse spetsialistid väitsid, et raudtee üleminek Vene investoritele kujutab ohtu riigi julgeolekule. (Newsru.com, 7.06)

Balti riikide poliitikute püüded ajalugu ümber kirjutada on alusetud. Nõnda reageeris Vene VM Eesti valitsuse otsusele kiita heaks vabadusvõitlejate seaduseelnõu. Vene VM esindaja Kamõnin rõhutas, et natsid ja nende abilised tapsid miljoneid, ning püüda neid inimvastaseid kuritegusid varjata, viidates “vabadusvõitlusele Eesti iseseisvuse eest”, on teotus. Vene VM on arvamusel, et on taunitav see, kui Eestis - ühes ELi liikmesriigis - tehakse katseid seaduslikul tasemel võrdsustada Hitleri-vastase koalitsiooni ja Natsi-Saksamaa armee sõdureid. (Interfax, 6.06)

Nõukogude sõjaväelasi, kes vabastasid Eesti fašistidest, ei tunnistata vabadusvõitlejateks, seletas justiitsminister R. Lang Riigikogu infotunnis. Minister teab vaid mõnda inimest, kes ka Punaarmee Eesti Laskurkorpuses võitlesid Eesti eest ja oli selle eest represseeritud. Metsavendade liikumise ja teiste organisatsioonide liikmeid, kes osutasid vastupanu nii natsi- kui ka nõukogude okupatsioonile, võib pidada vabadusvõitlejateks. Interfax lisab: Riigipea kohustusi täitnud Jüri Uluots kutsus eestlasi üles teenima Saksa armees. 32 000 läksidki Hitleri armeesse, kellest moodustati 7 piirivalve polku ja 20. SS –diviis. (Interfax, 7.06)

Eesti valitsus eraldas raha muuseumile, kus eksponeeritakse monumenti eestlastest SS-lastele Valitsus eraldas reservfondist veidi üle 10 000 euro muuseumi turvasüsteemide tugevdamiseks. 2005. aastal lubas valitsus Lagedis eramuuseumi alal paigaldada eestlastest SS-lastele monumendi, mille varem oli Juhan Partsi juhitav valitsus teisaldanud Lihulas. (Interfax, 8.06)

Rahvaliidu vene ühendus: partei liider on pronkssõduri demonteerimise vastu. Rahvaliidu vene ühenduse juht Vladimir Maslov rõhutas, et ei tasu ühekülgselt tõlgendada V. Reiljani Postimehele antud interjuus (06.06.) tehtud avaldusi, sest parteijuht tegi pragmaatilise ettepaneku - teha kindlaks, kas Tõnismäel on sõdurite säilmeid või mitte. Maslov tugines oma eravestlustele parteijuhiga, väites, et V. Reiljan ei poolda radikaalseid lahendusi, seega on pronksõduri teisaldamise või hävitamise vastu. Maslov andis negatiivse hinnangu parempoolsete opositsiooniliste jõudude tegevusele.  (Regnum, 07.06)

Eesti venekeelsed organisatsioonid on pronkssõduri teisaldamise vastu. Mais moodustatud "Öine vahtkond" (Notšnoi Dozor), Konstitutsioonierakond, kohalikel valimistel Tallinna volikokku pürginud "Klenski nimekiri" ja Eesti Venemaa Kodanike Ühendus avaldasid memorandumi, kus rõhutati, et Eestis on poliitilisi jõude, kes oma kitsaste parteipoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on valmis loobuma kodurahust ja seda isegi kuni rahvusliku vihavaenu õhutamiseni. Isamaliidu poolt ettevalmistatud Tallinna linnavolikogu eelnõu pronkssõduri demonteerimiseks ja 9. mai pikett monumendi juures olid teadlikud provokatsioonid mitte-eestlaste vastu. Samuti peavad dokumendi autorid provokatiivseks PM Ansipi avaldust monumendi teisaldamise vajadusest. Memorandumis rõhutati, et Eestis meedia kaudu toimub rahva totaalne zombeerimine, sest igapäevasteks nähtusteks on muutunud russofoobia ja venevastased meeleolud ning sümpaatia vandaalide suhtes. Vene ühendused rõhutasid, et ei saa millegagi õigustada fašismi võitjate okupantideks tunnistamist  ja Saksa armee sõdureid vabadusvõitlejateks. See on nende hinnangul lähiajaloo võltsimine. Vene ühendused nõudsid võimudelt tõkete kõrvaldamist Tõnismäelt ja hinnangu andmist ilmsikstulnud Eesti ühiskonna lõhestatusele.  (Interfax, 13.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Hollandi välisministeerium kinnitas, et suursaadik Eestis Hans Glaubitz paneb ameti maha seepärast, et tema kuubalasest elukaaslane Raul Garcia Lao on sattunud mitmel korral sõnalise vägivalla ohvriks. Glaubitz: „Pole kuigi kena, kui purjus skinheadid sind pidevalt „neegriks” kutsuvad ja vahivad, otsekui oleksid UFOst välja astunud.” (Nick Paton Walsh, The Guardian, 08.06; Anthony Browne, The Times, 08.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hollandi suursaadik Eestis, Hans Glaubitz, otsustas Eestist lahkuda. Oma lahkumise põhjuseks tõi ta solvangud ning ähvardused, mille osaliseks said tema ja tema mustanahaline abikaasa, pärast ühe Eesti väljaande homovastast kampaaniat. "Eesti ühiskond on kaugel valmisolekust aktsepteerida homopaari, eriti kui üks neist on mustanahaline," ütles suursaadik. (Dernieres Nouvelles d'Alsace, 10.06)

Aeg-ajalt kerkivad taas üles hullumeelsed kuulujutud Estonia hukkumisest. Enim puudutavad need Eestit ja Rootsit, kes hiljuti tunnistas salajast relvavedu Estonia laeval. Prokurör Margus Kurmi poolt aprillis avaldatud raport seab kahtluse alla rahvusvahelise uurimiskomisjoni poolt tehtud järeldused, mille kohaselt oli uppumispõhjuseks visiiri tehniline nõrkus. Eesti justiitsminister Rein Lang tegi ettepaneku uue uurimiskomisjoni moodustamiseks ning ei välistanud isegi Estonia ülestõstmist. Rootsi valitsus ei toeta ettepanekut. Kurmi raport on taasäratanud eestlaste huvi teada saada, kas Estonia huku lugu on ikka selline, nagu esialgses raportis kirjas. 70% eestlastest pooldaks rahvusvaheliseks matmispaigaks kuulutatud Estonia vraki uut uurimist tuukrite poolt. Rootsi valitsuse suhtumisest võib aga järeldada, et neil puudub soov Estonia huku tegelike põhjuste teadasaamiseks. (Sigrid Laev, Courrier International, 4.-10.05)

Taani ajakirjandus

Hollandi suursaadik Eestis loobus oma ametipostist peale aastast teenistust Eesti kodanike vaenuliku suhtumise pärast tema partnerisse. Suursaadik on homoseksuaal ning tema armastatu on mustanahaline Kuubalt. Suursaadik Hans Glaubitz selgitas, et tema kuubalasest mees ei soovi enam tunda homo-viha ja rassismi Eesti tänavatel, kirjutab tuntud Hollandi ajaleht NRC Handelsband. Ühes isiklikus seletuses rõhutab suursaadik, et ta ei saa selles süüdistada Eesti võimuorganisatsioone. Kuid ta rõhutab, et Eesti ühiskond „mitte sugugi ei mõista kahe mehe suhet, rääkimata sellest, kui üks neist on must”. Suursaadik kolib nüüd Kanadasse, kus hakkab juhtima konsulaati Montrealis. (Jespetr Kongstad, Jyllands-Posten, 08.06)

Homoseksuaalne suursaadik kimbutati Eestist välja. Tema kuubalasest elukaaslast mõnitasid purjus skinheadid. Suursaadik Hans Glaubitz ja tema kuubalasest elukaaslane Raśl Garcia Lao elasid Tallinnas alates septembrist. Ametlikul tasandil oli vastuvõtt hea, kuid hullem on olnud rassistlikud ja homofoobsed kimbutajad. „Pole mitte väga harv aeg-ajalt olla kutsutud „neeger” purjus skinheadide poolt ning olla vaadatud kui maanduvat UFOt”, ütles Glaubitz Hollandi meediale. Kimbutamine läks nii kaugele, et üks kohalik ajaleht kirjutas: homoseksuaalne saadik, kelle elukaaslane on mustanahaline – see on Hollandi poolt provokatsioon. Holland tahab olla Euroopa vabameelseim riik. Seevastu Eesti ei ole just tuntud avatud regulatsioonide poolest vähemusgruppide suhtes. „Eestis leidub varjatud rassismi, kuid see ei ulatu vägivaldsete episoodideni”, ütleb Rainer Kattel, Tallinna Ülikooli riigiteaduste professor. Alates 1997. aastast on Glaubitz koos oma mustanahalise elukaaslasega olnud lähetuses Lõuna-Aafrikas ning Brasiilias ilma, et neil oleks olnud probleeme, ütleb Hollandi VM esindaja Tessa Martens. Ta ei soovi laskuda detailidesse, kuid ütleb, et sallimatus on esmane alus, miks Glaubitz on palunud üleviimist. Mõne kuu pärast siirdub Glaubitz aukonsuliks Montreali. (Mette Skodborg, Politiken, 09.06)

Soome ajakirjandus

Hollandi suursaadik Hans Glaubitz lahkub riigist vaid aasta pärast ametissenimetamist. Põhjuseks on asjaolu, et saadiku meessoost abikaasa, tumedanahaline kuubalane, on küllastunud taluma Eestis valitsevat homovastast ja rassistlikku õhkkonda. Nii saatkond kui ka Eesti välisministeerium on teemat puudutades napisõnalised. Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul teab ministeerium vaid, et suursaadik ootab kutset kodumaale. Halliste lisab, et kahetsusväärsete intsidentide üle tänavatel on piinlik, kuid  võib kindlalt väita, et selline suhtumine ei ole omane kõigile eestlastele. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 8.06)

Venemaa ajakirjandus

Täievolilise suursaadiku erakorraline kaasa: Hollandi saadik Eestis lahkub oma postilt ähvarduste ja solvangute tõttu abikaasa suunal. Hollandi välisministeeriumi sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga nende diplomaatilises praktikas. Homoseksualist-saadiku, ja veel lisaks  tumenahalise meessoost abikaasaga saatmisse suhtus Eesti avalikus kui räigesse provokatsiooni. Teatud ajast on ilmumine eesti tänavatel muutunud mustanahalistele eluohtlikuks. Tõenäoliselt nii nahavärv kui ka kuulumine seksuaalvähemuste hulka põhjustasid solvangud saadiku kaasa aadressil. Saadik lootis tolerantsusele nii seksuaal- kui ka rahvusvähemuste vastu ELi liikmesriigis, kuid pidi pettuma. Eesti Välisministeeriumis loobuti kommentaaridest ning märgiti, et saadik lahkus oma soovil. (Aleksander Šegedin, Kommersant, 08.06)

Riigiduumas peetud Valitsuse infotunnis esinesid välisminister Sergei Lavrov ja FSB ülem Nikolai Patrušev. „Ühtse Venemaa” fraktsiooni tegid murelikuks reguleerimata piiriküsimused Eesti ja Lätiga. Saadikuid rahustati ja kinnitati veel kord, et Vene VM lähtub piiriküsimustes Venemaa huvidest. Venemaa ei istu läbirääkimiste laua taha enne, kui Eesti loobub “poliitilisest lisast” lepingule, mis sisaldab territoriaalsete nõudmiste ohtu. (Tamara Škel, Rossijskaja Gazeta, 08.06)

Vabastaja mälestusmärgi ümber lõkkele löönud kired ühendasid ootamatult mõõdukalt meelestatud eestlasi ja venekeelseid. Autor tuletab meelde, et 90-te keskel tegi Isamaaliit Mart Laari eestvedamisel samuti katseid monument kõrvaldada, kuid monument jäi püsima, sest monumendi autoriks oli Eestis austatud skulptor Enn Roos ja ta ei loonud traditsiooniliselt võiduka monumendi, vaid kujundas sõjast väsinud sõduri kuju, kelle näojoontes on võimalik tunda ära eesti etnilise tüübi. Rahu kestis palju aastaid, sest monumendi juures käis vähe rahvast. Võidupüha 60. aastapäeva tähistamine tõi esile aga rahvusliku retoorika ja Baltimaade venelased otsustasid kasutada 9. mai tähistamist oma jõu ja ühtsuse demonstreerimiseks. Venelased ärkasid. 15 aastaga nad pidid õppima palju - riigikeelt valdama ja tundma ennast rahvusvähemusena. Lillede asetamine pronkssõduri jalamile on kujunenud rahvusliku identiteedi väljendamisvormiks. Venemaal ei ole mitte midagi sarnast märgata. 9. mail käis monumendi juures ka palju keskealisi eestlasi, kes püüdsid tõrjuda protesti avaldanud natsionaliste lausega: minge koju ja ärge häbistage riigilippu. See ajas närvi maru-rahvuslasi. Skandaalne poliitik ja antisemiit Tiit Madisson, kes istus kinni nii N. Liidu kui ka Eesti vanglas riigivastase tegevuse eest, korraldas sanktsioneerimata protestiaktsiooni. Enamus asjatundjaid on veendunud, et rahvuslaste pealetungi eesmärk ei ole monument, see on suunatud pigem Valitsuse vastu, sest lähenevad presidendi ja nende järel Riigikogu valimised. (Renald Simonjan, Novoe Vremja, 11.06)

Majandus

Prantsusmaa ajakirjandus

7. juunil leidis Pariisis aset Balti riike tutvustav seminar, milles osalesid nii suursaadikud kui ka turismi- ja lennufirmad. "Vaid kaks kümnendit tagasi oli see regioon peaaegu unustatud ning turismi ei eksisteerinud," räägib Suzanne Champonnois, seminari korraldaja. "Seda tuleb arvestada, hindamaks võimalust uusi sihtkohti avastada." Pariisist kolme lennutunni kaugusel avaneb võimalus avastada rikkumata loodust, saada osa ökoturismist ning arvukates tervisekeskustes hoolitseda oma keha eest. Eestit külastavate prantslaste arv on 2005. aastaks kasvanud 16000-ni (2003. aastal – 8000). Eesti seosed Prantsusmaaga ulatuvad 12. sajandisse, mil Troyes' päritolu munk valiti Eestimaa piiskopiks, jutustab Eesti Suursaadik Prantsusmaal Andres Talvik. (Louis Cyril Tharaux, TourMag, 08.06)

Soome ajakirjandus

Võitmatuks peetud Tallinki kaotus Soome Meremeeste Ametiühingule tekitab hämmastust Eestis. Meremeeste Ametiühinguga sõlmitud leping, tänu millele palgad Superfast laevadel märkimisväärselt tõusevad, näitab, et hiiglane on haavatav. Palkade tõstmist on nõudnud pikka aega nii Eesti kui ka Soome ametiühingud. On üllatav, et esimesena said oma tahtmise soomlased, kes isegi ei esinda Tallinki meremehi. Tallinki seisukoht on, et neil ei ole soomlastega midagi rääkida. Eesti nõrgad ametiühingud ei ole tavaliselt suurte firmade jaoks võrdväärsed läbirääkimispartnerid. Ajalehe Postimees arvates on riigil põhjust olla mures Tallinki ja Meremeeste Ametiühingu kokkuleppe üle. Kui palgad osadel Tallinki laevadel tõusevad Soome tasemele ja konkurentsieelis kaob, ei jää ühtegi põhjust, miks laevad peaksid purjetama Eesti lipu all. Soome lipu all sõitmine tooks kaasa toetusi, mida Eesti riik ei ole vajalikuks pidanud. Riigile tähendaks see aga märgatavate sissetulekute kaotamist. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 7.06)

Varia

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa riigijuhtide mitmekordsetest palgaerinevustest. Kõige enam teenib Saksa kantsler Angela Merkel ning kõige vähem Slovakkia PM. Eestis teenib riigipea kaks korda sama palju kui riigisektori kõige kõrgemad ametiisikud. Presidendi palgaks on 4189 €. Eesti parlament võttis jaanuaris 2006 vastu seaduse, mis võimaldab presidendi abikaasale palka maksta, palk mis moodustab 30% riigipea palgast. (Jean-Michel Demetz…L'Express, 01.06)

Soome ajakirjandus

Pärast ELiga liitumist on vaesus Eestis vähenenud, kuid on endiselt probleemiks iseäranis laste puhul. Neljandik Eesti lastest ehk umbes 55000 alla 16-aastastest elab allpool vaesusepiiri. Eesti majandus on kasvanud kiiresti ja keskmine sissetulek on mõne aastaga kahekordistunud. Hinnangute kohaselt tõuseb järgmisel aastal eestlaste sissetulek üle 60% ELi keskmisest. Veel aastal 2000 oli see vaid 40%. Vaesus siiski süvenenud ja muutunud oma iseloomult püsivaks. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 12.06)

Eesti iseseisvuse taastamisest ja eesti keele riigikeeleks kuulutamisest on möödunud 15 aastat, kuid Eestis elavate venelaste eesti keel lonkab endiselt. Umbes pooli Eesti venelastest võib kõigist integratsiooniprogrammidest ning valitsuse ja ELi rahastatud keelekursustest hoolimata nimetada umbkeelseteks. 15% venelastest ei saa üldse ja 34% saab mõnevõrra eesti keelest aru. 32% saab eesti keelega kuidagimoodi hakkama ja vaid 19 protsendil ei ole eesti keelega probleeme. Mitte-eestlaste keeleoskust uurinud küsitlus näitas, et Eesti kodakondsuse saanud räägivad eesti keelele lisaks paremini ka inglise ja soome keelt. Eestis elavatest Venemaa kodanikest räägib eesti keelt vabalt 2% ja 34% ei saa sellest üldse aru. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 12.06)

Odaviskaja Andrus Värnik ei ole täielikult rahul oma saavutuste loeteluga, kuigi on valitsev maailmameister ja saavutas teise koha 2003 aasta MMil. Värniku sõnul on tal pisut häbi, et rekord on vaid 87,83. Näiteks Ateena olümpiavõistlustel oli vorm palju parem, kuid siis rikkus kogu võistluse jalavigastus. Nüüd on Värnik enda sõnul kolm aastat visanud veidi üle 87 meetri. Värniku treener Heino Puuste manab veelgi Ateena-aegset ebaõnne. Olümpiakulla saavutamiseks piisanuks tookord vaid 86,50-meetrisest viskest. (Pekka J. Malinen, Helsingin Sanomat, 7.06)