Nädal välismeedias 22. mai - 4. juuni 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU’s Administrative Affairs and Anti-Fraud Commissioner Siim Kallas said he would press all member states to release information on who benefits from EU funds to make the bloc's budget more transparent. "This information should be available if the budget is to be credible," he said. Fewer than half of member states publish any information on who gets EU money. Eleven countries disclose the beneficiaries of EU funds - Belgium, Denmark, Spain, Estonia, France, Ireland, the Netherlands, Portugal, Britain, Slovenia and Sweden – although not according to a single standard. Kallas did not name the biggest opponents of transparency, but he said they often cited the need for personal data protection and possible attacks from Eurosceptical media. "They say don't do it, as it will produce a lot of negative stories about EU funds," he said. "If you keep this information confidential, you fuel suspicion that funds are misused," said Kallas. (Reuters, 23.05)

Finland's priorities when it takes over the EU presidency will be globalisation, ageing, purchasing power, global warming, and security in Europe, the government said."Finland thinks it's possible to increase the confidence of citizens in the the EU by reaching concrete results in areas where the Union is better placed to act than isolated member States," a statement said. Helsinki said the debate should continue over the future of the EU and its institutions following popular rejections of the bloc's proposed constitution in founding members France and The Netherlands. Finland said that a prolonged "period of reflection" would be insufficient. Finland has vowed to press the green agenda both in Europe and with neighbouring giant Russia. (Afp, 24.05)

European states should pool their resources to save time and money on increasingly costly procedures for assessing visa applications, the bloc's top justice official will tell interior ministers on Friday. All EU states except Britain and Ireland already decide jointly which countries' citizens need a visa to enter the bloc. Britain and Ireland are also outside the Schengen passport-free travel area. The bloc's 10 new, mostly eastern members, have yet to be allowed into the zone but already apply common visa rules. The EC will present a draft regulation urging those 23 states to go further, a spokesman for the EU's executive arm said. One EU country's consulate could take charge of people who want to travel to other EU states, checking they have the right documents and adding their details and picture to a joint electronic database, spokesman Friso Roscam Abbing said. "It will save human and financial resources," he said. But Roscam Abbing stressed that each country would continue to take the final decision on whether to grant a visa. "One state can never take the decision on behalf of another member state, it is legally not possible," he added. A diplomat from a small EU country welcomed the move. "We have been talking about this for a long time, but it is the first time that it has become concrete," the diplomat said, adding that it would be useful as the EU planned to create an electronic database with details on all visa applications. The diplomat said countries would save money if only one consulate in a given location needed a machine to read fingerprints. Roscam Abbing also said the EU was moving ahead with plans to introduce electronic chips in EU citizens' passports. He was confident EU countries would meet an August deadline to introduce a chip with the passport holder's picture. He said the EU executive would decide in the coming weeks on adding fingerprints to the chip, a move with which EU states would have three years to comply. The 15 EU states whose citizens do not need a visa to enter the United States need to have picture-chips in their new passports by Oct. 26 to remain part of a visa-waiver programme. (Afp, 1.06)

Põhiseaduslepe

The EU’s constitution could undergo a name change as part of an attempt to rescue it, EU ministers said. Germany won backing for an offer to launch a plan to begin salvaging key parts of the text - possibly under a new name of a "basic law". "We in Germany live with a Basic Law which does not carry the title 'constitution' but has the same legal quality. It's a possible starting point," German FM Frank-Walter Steinmeier said. "Everybody agrees it was a mistake to call it a constitution, so that would be a very sensible change if that were needed," Finnish FM Erkki Tuomioja said. "There is no agreed way forward and it is right we should look long and hard at possible solutions," British Europe Minister Geoff Hoon said. Spanish FM Miguel Angel Moratinos insisted the constitution was not dead in its current form, but added: "We should help the states that have difficulties with it." (Reuters, 28.05)

France has failed to suggest a way forward for the bloc or to draw useful conclusions from the vote, experts say. Paris' traditional role as a driving force in Europe was badly undermined by the May 29 vote, in which 55 % rejected the EU text despite a "yes" campaign backed by most of the left- and right-wing political establishment. "France's image in Europe is one of total confusion," said Sylvie Goulard, of the Paris-based Centre for International Study and Research (CERI). "What can be done with a country that has failed even to draw conclusions from the 'no' vote, that has not sought to turn it into something positive, a way of opening new avenues? With the countdown under way in France to next year's presidential election, the chances of Paris playing a significant role in Europe until then are slim, she said. "Until the 2007 election, its partners are counting less on France - but they cannot do without it either," said Martin Koopmann, of the German Foreign Policy Institute (DGAP). In the longer term, however, Koopmann warned France against defending at all costs "a social model that is shared less and less within Europe". "It may not be fair to speak of isolation just yet, but it is not far off," he said. Pierre Defraigne, head of the Brussels branch of the French Institute for International Relations (EUR-IFRI), said the French and, later, Dutch votes against the treaty should be seen as signs of a deeper malaise. France is "on the defensive and in a position of weakness" but it would be wrong to blame it for all of Europe's ills, he said. "Everyone pours scorn on France but we could also take an honest look at things, to give ourselves food for thought. The debate revealed profound disagreements" on the major questions facing Europe - from trade to enlargement, political and social construction - which would have expressed themselves sooner or later, he said. (Afp, 28.05)

Almost one year after the Dutch 'no' to the European constitution, PM Jan Peter Balkenende said his country would not hold a second referendum on the issue. He added that the EU must continue to look for an alternative to the constitution that was voted down by France and the Netherlands last year. "We have to see if there will be a new treaty or other measures... (then) the question of should we have a referendum. If you can avoid a referendum that is my preference," he said. Balkenende stressed that the Dutch vote was not a rejection of Europe and that polls show overwhelming support here for EU membership. The Dutch are concerned about the pace of enlargement and the possibilities for corruption, he said. "Right now Europe needs to make the right decisions and restore public confidence," the prime minister said. (Afp,. 31.05)

Välispoliitika

The EU and Russia said that big differences remained over access to energy markets. Russian president Putin said: "If our European partners expect us to let them into the holy of holies of our economy, oil and gas then we expect that they will meet us halfway with their own measures,". He said Russia would be a reliable supplier but made clear its interests will come first as it seeks new markets. The EC chief Jose Manuel Barroso welcomed reassurances from Russia that it will be a reliable energy partner. He said there was "no reason to doubt" Russia's commitment to supplying Europe with gas and other forms of energy. Barroso called on Russia to be a "global responsible player" and denied reports he said he had seen indicating Europe wanted Russia to be weak. "I have no problems with a very strong Russia. The question is the values of a strong Russia. Are those values democratic values?" he asked. (Reuters, 23.05)

The EU and Russia were set to ease visa rules at a summit in Sochi. The main expected result of the talks is the signing of accords that would make short-stay visas for travel between most of the EU and Russia easier to obtain, as well as simplifying rules on multiple-entry documents. As part of the deal, Russia would also undertake to readmit illegal immigrants - both Russian and third-country nationals - who enter the EU from Russian territory. "They will make visas simpler, easier to obtain and also step up the fight against illegal immigration," the EU's External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. (Afp, 25.05)

EU was quick to hail a landmark offer by the US to talk directly to Iran if Tehran suspended uranium enrichment, a move European leaders have long advocated privately. "Direct U.S. participation would be the strongest and most positive signal of our common wish to reach an agreement with Iran," EU foreign policy chief Javier Solana said in a statement. In a reversal of 25 years of U.S. policy, Secretary of State Condoleezza Rice said that Washington was prepared to join the Europeans in those talks if Iran verifiably suspended its nuclear enrichment and reprocessing activities. Solana said the EU valued "the strong and growing support of the U.S. administration in this dossier". (Reuters, 31.05)

Laienemine

EU foreign ministers want to raise the bar for future membership hopefuls by putting more stress on an existing requirement that the bloc must be able to take on new members, officials said. Ministers agreed this requirement should be elevated to have the same status as three existing official criteria for membership. (Reuters, 28.05)
Montenegro's PM Milo Djukanovic said the target was to quickly restart talks with the EU and NATO. "Our expectations are to consolidate the process of negotiations with the EU on a SAA as soon as possible," he said. "Full integration of Montenegro into the EU and NATO remains a strategic and national priority of Montenegro. I am convinced that, after Bulgaria, Romania and Croatia, Montenegro could be the first next stop for the EU in this region," he said. (Afp, 22.05)

Majandus

Lithuania will not introduce the single currency before 2009, PM Algirdas Brazauskas said. "There is no talk about 2008," he said. "This is a very important issue. We shall discuss it with our government coalition partners and I think we must prepare a programme looking towards 2009," he said.(Afp, 22.05) Lithuania's decision to target 2009 as a date to adopt the euro is "realistic," EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said. "I appreciate the decision of the Lithuanian government to postpone the decision. It was needed a new date," Almunia said. (Afp, 23.05)

EU agriculture ministers warned the bloc's trade chief not to make a new offer on cutting farm import tariffs to secure a wider World Trade Organization deal, saying Europe had reached its limit. Austrian Agriculture Minister Josef Proell said Europe had already put forward its proposals for the WTO's global trade round and should not be making another one, despite a looming deadline and the risk of further lengthy delays. EU Trade Commissioner Peter Mandelson said this month the bloc could enhance its offer in the sensitive area of farm trade, on condition other key WTO players also make concessions. France, the biggest single gainer from the EU's lavish farm subsidies, has repeatedly rejected suggestions that the bloc might make bigger cuts to its agricultural tariffs and President Jacques Chirac last week blamed Washington for the stalemate. French Agriculture Minister Dominique Bussereau repeated that line to reporters on the sidelines of the ministers' meeting. A further EU concession on farm policy would jeopardise the entire Common Agricultural Policy (CAP), he said. "The October 28 offer was already the limit for France," he said. "It is the United States that should move - and Mr Mandelson should stay within his mandate. I would prefer a failure than an agreement that would risk the Common Agricultural Policy and its future," he said. Finnish Agriculture Minister Juha Korkeaoja agreed. "Today is not the time for that (new farm offer). We have more or less reached the limit of where we can go," he said. But WTO Director-General Pascal Lamy has said the success of the round lies with the EU going further on agricultural market access as well as the United States cutting subsidies for its farmers by more than it has so far offered and big developing countries such as Brazil reducing industrial goods tariffs. "On services and industrial goods, our partners do not move at all - above all...the United States. It is difficult for the U.S. to move at the moment but they have to do something," Proell said. (Afp, 29.05)

EU hailed a long-sought accord on freeing up Europe's vast services sector, saying it proved the embattled bloc is not paralyzed by its recent institutional limbo. The EC said it hoped for full agreement by the end of the year on the so-called services directive, blocked notably by rich EU countries' fears of having jobs taken away by poorer EU newcomer states. But EC chief Jose Manuel Barroso said that the services directive accord showed that this was not so. "There is a political momentum underway in Europe. It's clear that Europe can produce results for ordinary people," said Barroso's spokesman Johannes Laitenberger. The compromise was hailed by EU lamwakers from nearly all sides. "We took a neo-liberal proposal and transformed it into a measure that ensures social stability," said Martin Schulz, head of the Socialist group in the EU legislature. Marianne Thyssen of the conservative European People's Party added: "We now have a balanced proposal...that guarantees a sufficient level of social protection, while leaving enough opportunities for economic growth and jobs." The EC said it now hopes for the deal to be confirmed in a second reading in the coming months. "We might be be abe to reach final conclusion of this dossier before the end of the year," said Oliver Drews, spokesman for EU Internal Market Commissioner Charlie McCreevy. "We must now concentrate on getting this through Prospects are looking very good," he added. (Afp, 30.05)

NATO, Julgeolek

NATO's supreme commander General Jim Jones said a spring offensive by Taliban fighters appears aimed at discouraging US allies taking part in an expanded NATO-led force in southern Afghanistan. He predicted that the NATO troops will be able to quickly bring the region under control once they complete their move into the south. "The ratio will be very favorable to our side, and very quickly we will establish order in parts of the country that have not known that," he said. (Afp, 25.05)

NATO has embarked on its first country-wide roadshow of Russia to convince a sceptical public the former foes have much to gain by working together. "In the past, NATO was able to ignore the Russian voice," Dana Allin of the London-based International Institute for Strategic Studies said of post-Cold War dealings. "But there is no consensus within NATO yet on how to deal with a new, assertive Russia." The alliance has said Ukraine and Georgia can expect to see their entry prospects nudged forward. The plan caused friction at talks between Russian FM Sergei Lavrov and European parliamentarians, with Lavrov blasting NATO's expansion plans as unnecessary and "out of step with the times". There is particular concern that Moscow might end up calling the shots over the entry ambitions of Georgia. "We cannot give the Russians the key to the sustainability of Georgia as a candidate. The risk is that they inflame the frozen conflicts and make them hot," said one NATO diplomat. (Reuters, 23.05)

The imminent handover of security in at least one Iraq province to local forces will not lead to the immediate withdrawal of British troops, British Defence Minister Des Browne said. He said foreign forces in the southern province of Muthanna should hand control to Iraqis "in the near future" but the Iraqi government would make the final decision on timing. "I should emphasise that this first step will not result in the immediate return of British troops. We will still have to provide a rapid reaction force with a strong fighting capability. But as the process of handover continues across other provinces this will enable us progressively to draw down British troops," he said. He warned against a swift handover to Iraqis. "We want Iraq to take full responsibility for its own security. Of course we want to get to this point as fast as possible. But we cannot go too fast, if we want the progress we are making to be sustainable," he said. (Reuters, 24.05)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said the success of the alliance's stabilisation mission in Afghanistan was "vital", as fresh violence flared in the war-torn country. "Afghanistan remains our number one priority, and it is absolutely vital, both for the people af Afghanistan and for NATO, that we are successful," he said in a speech to the NATO parliamentary assembly meeting in Paris. He called on the members of the transatlantic alliance to "ensure that this operation continues to receive the full political and military support required to ensure its success." "Considering the challenges we are likely to face, especially as we expand our mission in Afghanistan, we must give our armed forces and their commanders the tools they need to carry out their job properly," De Hoop Scheffer said. "That notably implies sufficiently robust rules of engagement, as well as the minimum restrictions from the countries" where NATO is deployed, he said. Afghanistan has seen a flare-up of violence in recent days, with at least 14 people killed in rioting that gripped the capital Kabul after a US military truck slammed into civilian cars, killing around five people. Fighting has also escalated between coalition soldiers and militants from the ousted Taliban regime in the country's south. More than 30,000 foreign troops are in Afghanistan serving with a US-led coalition and a 9,000-strong NATO force. The NATO force, drawn from 39 countries, has been operating in northern and western Afghanistan and Kabul and is due to expand into the south and eventually to the east this year, its numbers doubling to around 18,000. (Afp, 30.05)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Vaieldamatult enimkajastatud teemaks inglisekeelses ajakirjanduses kujunes Iraani võimalik ohjeldamine.

Isegi USA osalusel on siiski tõenäoline, et uuendatud läbirääkimised ei jõua maailmale vastuvõetava tulemuseni. Aga testides Iraani valmisolekut läbirääkimiste laua taha asuda, võivad Ameerika Ühendriigid end diplomaatilises maailmas veelgi tugevamini kehtestada, et leida hiljem tõhusamad rahvusvahelised sanktsioonid. Selles valguses pole USA pingutused ÜROs tähendusrikast resolutsiooni saavutada väga suurt edasiminekut läbi teinud. Hiina ja Venemaa on pidevalt toonitanud, et diplomaatiliste vahendite arsenal ei ole veel ammendunud, juhtimaks Iraani rahumeelsele teele. Seega on karistusmeetmetest kõnelemine hetkeolukorda arvestades üpris ennatlik. Washingtoni katse Iraaniga otse, ilma vahendajateta suhelda hakkab sellele vastulausele omakorda vastama. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 01.06) Iraaniga otsestest läbirääkimistest keeldumine muutis hetkesituatsiooni kardinaalselt. USA välisminister Condoleezza Rice teatas, et USA on valmis koos eurooplastega läbirääkimistelaua taha asuma. Selline pakkumine viskab palli Iraani väljakupoolele, pannes proovile Iraani president Mahmoud Ahmadinejadi ning vähemradikaalsete häälte hirmu – presidendi natsionalistlik retoorika lükkab Iraani ohtliku rahvusvahelise isolatsiooni suunas. Paradoksaalne on see, et kui iraanlased tõlgendaks Washingtoni meelemuutust kui märki nõrkusest, mis väärib tagasilükkamist, siis tugevdaks see oluliselt Bushi administratsiooni võimalusi veenda Hiinat ja toetada Venemaad, või vähemalt mitte kasutada Julgeolekunõukogus vetoõigust. Oleks naiivne arvata, et sügav usaldamatus USA ja Iraani vahel, mis pärineb pantvangikriisist aastatel 1979-1981, on lihtsalt õhku haihtunud. Washington on salajaste läbirääkimiste asemel otsustanud panustada väga avalikku probleemi lahendamisse. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 02.06) The Economist küsib otse – kas tegemist on läbimurde või patiseisuga? USA lubab läbirääkida tingimusel, kui Iraan lõpetab uraani rikastamise. Iraan vastab: rääkida võib, kuid uraani rikastamist ei lõpetata. Läänemaailma progressiivsele ettepanekule vastas Iraan esmalt eitusega – niisiis pole midagi muutunud. Samas on pelgalt Iraani-poolne valmisolek kõnelustesse astuda märk mänguvälja laienemisest. Ent iial ei saa unustada seda, et Iraani president Mahmoud Ahmadinejadi väljaütlemisi ei pruugi jagada Iraani tegelik liider Ajatolla Homeini, kel on alati lõpliku sõna õigus. Igal juhul on USA sammud diplomaatilise meelsuse peegeldajaks. Kassi ja hiire mäng, mida on aastaid mängitud, kestab ilmselt veel kaua. (The Economist, 02.06) Suurbritannias valitseb arvamus – kui juba Iraan on aastatepikkuse vastasseisu järel üldse valmis maailmaga kõnelustesse astuma, peaks USA omalt poolt sama tegema, esitades võimalikult vähe vastuargumente. Kõige hämmastavam Bushi seisukoht multilateraalsuse kohta tema teise ametiaja jooksul seostub nimelt Iraaniga, kui USA presidendi senine poliitika deklareeris, et ELi kolme liikme dialoog Teheraniga on olnud piisav. Dialoogist keeldumine Iraaniga tähendanuks Bushi poliitikat jälgides ei muud kui sõda. ELi poolt pakutud präänik Iraanile olnuks aga USA toetuseta mõttetu, sest Euroopa ai saa Iraanile garantiisid anda. Teheran ei huvitu mittekallaletungi paktidest Euroopaga. Asjade hetkeseisu kohta võib öelda, et dialoog on kõigi osapoolte huvides. Euroopa liidrid, nagu ka Venemaa ja Hiina peaksid julgema veel kord seda tõika USAle rõhutada. Olgu Iraani tegelikud ambitsioonid millised tahes, isegi kõige küünilisemad ameeriklased tunnistavad, et kulub aastaid, enne kui realiseerub tuumapommi tootmise lõppjärk – fakt, mis omakorda jätab piisavalt kauplemis- ja läbirääkimisruumi Iraani ja USA vahele, mis puudutab Lähis-Ida julgeoleku olukorda. (Jonathan Steele, The Guardian, 02.06) The Times leiab, et Bushi administratsiooni lähenemine Iraanile oli õige liigutus õigel ajal. Kõige mahlasem pakkumine Teheranile on loomulikult tõsiasi, et läbirääkimised mõjuvad president Ahmadinejadi võimulpüsimisele kui taganttuul, eriti arvestades 27 aasta pikkust vaikelu Iraani ja lääne suhetes. Ometi pole kellelgi ette näidata garantiisid, et Iraan lubatud kõnelusi tõsiselt ja ausalt võtab. Suurim tulu võib prognooside kohaselt käimasolevatest kõnelustest tõusta iraanlastele, kelle maal valitsev režiim võib saada hoobi. (Juhtkiri, The Times, 02.06)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Saksakeelses ajakirjanduses olid läbivateks teemadeks Iraan, Montenegro iseseisvumine, Angela Merkeli visiidist Hiinasse, Talibani uus pealetung Afganistanis ning ELi sisearengu küsimused

Saksamaal on taas elavnenud arutelud riigi välispoliitika ja Saksamaa rolli ümber rahvusvahelistes suhetes. Järjekordse tõuke selleks andis Angela Merkeli Hiina-visiit, mis ei viinud kardetud järelandmisteni ega euroopalike väärtuste reetmiseni. Erinevalt Schröderist ei harrastanud Merkel ei Moskvas ega Pekingis õlalepatsutamispoliitikat. Merkel ei alustanud vestlust Putiniga Tšetšeenia, vaid NGOde teemal. Ta teadis, et vastasel juhul vastab Putin paarikümneminutilise ettevalmistatud monoloogiga. Merkel teab paremini kui Schröder, kuidas probleemsetele küsimustele läheneda nõnda, et vastaspool ka kuulab. Merkel tõstatas Tsetšeenia küsimuse hoopis pressikonverentsil, Putini meelehärmiks. Nii Venemaal kui ka Hiinas kutsus Merkel Saksa saatkonda kohtumisele opositsiooni esindajaid ning kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjaid. Iraani küsimus on Merkelile suurimaks välispoliitiliseks testiks. Kõik loodavad temast vahendajat lääne ning Hiina ja Venemaa vahel. Kui ELi läbirääkimiste-poliitika põrub ja USA on sunnitud otsustama sõjalise jõu kasuks, peaks kantsler ikkagi USA poolele hoidma. On ju Angela Merkel lubanud, et Iraan aatomirelva ei saa. (Margaret Heckel, Die Welt, 28.05)

Afganistanis valitseb kodusõja oht – USA vägesid võetakse okupantidena ning Taliban kogub jõudu. Kas Afganistan on muutumas teiseks Iraagiks? Veel mitte, kuid rahvusvahelisel üldsusel on ülim aeg ärgata. Ameeriklased käituvad Kabulis tõepoolest ülbelt ja närviliselt nagu okupandid. Isegi Bundeswehri ja Saksa arenguabi töötajad on selle probleemiga korduvalt Washingtoni poole pöördunud, kuid tulemusteta. Saksa ISAF-kontingendi ülem brigaadikindral Ernst Otto Berk on jahmunud, kuivõrd ebasõbralikult taolistesse märkustesse suhtutakse. “Vaadake vaid, kui palju ja milliseid liiklusõnnetusi USA sõjaväelased korda saadavad - nad liiklevad nagu tõelised timukad!”, märgib ta. Kui kaua kavatsevad ameeriklased näidata rahvale, kes on seni oma ajaloos kõikidest vallutajatest vabaneda suutnud, lugupidamatust kultuuri, tavade ja inimeste vastu? USA sõjaväelaste arrogants ohustab kogu ülesehitustöö protsessi Afganistanis. Sellega seatakse ohtu ka Euroopa riikide ISAF-vägede liikmete elu. Rahvusvahelise üldsuse ülesandeks on aga praegu Afganistanis toimiv õigussüsteem ja kohtumõistmine toimima panna. Kuni see on nõrk ja kuritegudes süüdiolevad Talibani liikmed mitmetel kõrgetel ametikohtadel, ei saabu sellesse riiki rahu ega stabiilsust. (Britta Petersen, FTD, 1.06)

Soome Panga president Liikanen kommenteerib usutluses ajalehele Die Welt eurotsooni laienemist ja tema enda rolli Euroopa Keskpanga Nõukogus. Liikanen nendib, et eurotsooni laienemine ei tähista uue ajastu algust, vaid on loogiliseks jätkuks nende riikide arengus, kes on Euroopa lepingule alla kirjutanud. Seda kiputakse unustama. (Anja Struve, Die Welt, 22.05) Austria välisminister Plassnik nendib usutluses Austria päevalehele Der Standard, et EK esimehe Barroso ettepanek osa põhiseadusleppe taksist välja või ümber tõsta, pole mõeldav. 15 riigi poolt ratifitseeritud dokumendiga nõnda ei talitata. Tuleb koos kõigi 27 maaga jõuda uue leppeni. (derStandard.at, 21.05) Austria liidukantsler Wolfgang Schüssel kutsub üles Euroopa põhiseadusega küsimuses tempot tõstma. “Oleks hea, kui me 2007. aasta jooksul või 2008. aasta alguseks teksti osas kokkuleppele jõuame”, märgib Schüssel. “Eesmärgiks võiks olla see, et põhiseaduslepe jõustub samal ajal kui tuleb kokku Europarlamendi ja EK uus koosseis. Seega aastal 2009. Paremat teksti kui meil praegu on, me ei saa.” (Wolfgang Proissl, FTD, 24.05; Die Presse, 24.05) Põhiseadusekspert Peter Müller-Graff arutleb usutluses ajalehele Der Standard põhiseadusleppe tuleviku üle. Ekspert nendib, et referendumite tulemused Prantsusmaal ja Hollandis olid tingitud sellest, et lepet enneaegselt “põhiseaduseks” nimetati. Juriidilisest vaatenurgast ei vaja põhiseaduslepe tekst täiendamist ega muutmist. Kuid selle võiks ümber nimetada näiteks “reformileppeks”. ELi juhtimisstruktuuride reformimine ei vaja ju mingeid referendumeid. Mitmesajaleheküljeline juriidiline rahvusvaheline lepe ei ole põhimõtteliselt referendumikõlbulik. Prantslased tegid seega suure ja mõttetu vea. (Manuela Erlenburg, Der Standard, 25.05) Loomulikult vajab Euroopa uusi, efektiivseid ja ratsionaalseid struktuure ja otsustusmehhanisme. Kuid põhiseadust selleks vaja ei ole. Saksamaa on põhiseaduslepingu oma eesistumisaja prioriteediks seadnud – see on viga! Vaevalt prantslased ja hollandlased selliste trikkide õnge lähevad. Leppe teksti ju vaevalt oluliselt muudetakse või täiendatakse. Üldse pole põhiseadus Euroopa identiteedi jaoks hetkel oluline. Palju tähtsamad küsimused on, näiteks, töötuse probleem, samuti heanaabruspoliitika arendamine. (Christoph Schiltz, Die Welt, 29.05) Tarja Halonen märgib usutluses ajalehele Die Welt, et Euroopa pole riik ega saa ühtegi lepet oma “põhiseaduseks” nimetada. Soomes on põhiseaduslepet alati “aluslepinguks” nimetatud. (Andrea Seibel, Die Welt, 31.05)

Saksa pressis ollakse veidi skeptilised Montenegro iseseisvuse suhtes. Euroopa saab oma 46. riigi. Vahetult enne külma sõja lõppu oli neid vaid 33. “Väikeriikide kontinent!”, nendib SZ. Kui võtta Jugoslaavia arengut Euroopa tuleviku mustriks, siis võib öelda, et võitnud on natsionalism ning Euroopa on langemas tagasi väikeriikide ajastusse. See tähistaks Euroopa unistuse lõppu. Kosovo sõltumatusega tekiks pretsedent, millest võib alguse saada mitmete riikide edasine lagunemine. Paradoksaalsel moel aga on sääraste arengute üheks tõukejõuks olnud just nimelt Euroopa integratsiooniprotsessid. Iga uus sõltumatu riik seab endale eesmärgiks euroatlantilise integratsiooni ning liikmelisuse ELis. Euroopa ülesandeks on nüüd vallandunud rahvuslus taas, uuel rahvusülesel tasandil siduda. (Peter Münch, SZ, 23.05) Väikeriikluse väljavaadetest kirjutab ka Die Welt. Euroopal on vast isegi lihtsam kindlat identiteeti omavate väikeriikidega ühekaupa tegemist teha kui savijalgadel kunstmoodustistega suhelda. Pealegi tõestavad Baltimaad ja mitmed Ida-Euroopa ja Balkani riigid, et väikeriikidel on reformideks hea potentsiaal. Balkanimaadel on tulevikku ainult ELi kaitsva ja ühendava katuse all. (Stefanie Bolzen, Die Welt, 23.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Suve-eelsetel nädalatel keskendus Prantsuse meedia, nagu tavaliselt, suures osas presidendivalimistele. Valusalt meenutati aasta möödumist 29. mai ELi põhiseadusliku lepingu referendumi läbikukkumisest, mis tegi Prantsusmaast Euroopa “musta lamba”. Välissündmustest leidis kõige enam kajastamist Montenegro iseseisvusreferendum.
Analüütikute sõnul on põhiseadusleppe referendumi läbikukkumise poolt põhjustatud kriis tõsisem, kui osati arvata. Euroopa poliitiline kliima on tublisti kannatada saanud. EL liigub edasi, kuid kõik liikmesriigid omas rütmis ja vaid iseenda eest seistes. See teeb Euroopa Komisjoni töö raskemaks. Siseriiklikud probleemid on suurriigid endasse mässinud. Hiljuti valimisurnide tagant naasnud Itaalia, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg on ülesnäidanud soovi Euroopat taaslanšeerida. Samas on riigid teadlikud, et enne Prantsusmaa ja Hollandi valimisi, ei ole suuri läbimurdeid võimalik saavutada. Liikmesriigid ei suuda ajada ühist energiapoliitikat, mis oleks ainus võimalus omada kaalu suhetes Venemaaga. Prantsusmaal, Hispaanias ja Poolas koguvad jõudu protektsionism ja euroskeptilisus. ”Kuidas saab riik olla usaldusväärne, kui ta ei ole võimeline enda väljatöötatud lepinguid seadustama?” küsib Brüsseli Kuningliku rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Philippe de Schouthette. Kui asutajariik kahtleb süsteemis, mille ta on (enda näo järgi) loonud, siis on partneritel ebakindluseks põhjust. Aastaga on Prantsusmaa minetanud olulise osa oma rollist Euroopa asjades kaasa rääkida. Umbusklikkus põhiseadusleppe või edasise laienemise vastu, eeslinnade kriis, tööseadusevastased manifestatsioonid, Clearstream’i afäär – kõik need on langetanud riigi mainet. Ühe Saksa diplomaadi sõnul tuleb teatud ajaks harjuda tegutsema ilma Prantsusmaata. Referendumi tulemused lõid kiilu kahe ajaloolise partneri: Prantsusmaa ja Saksamaa vahele. Eriarvamused põhiseadusleppe osas on halvanud Prantsuse-Saksa eurointegratsioonimootori. Põhiseadusleppe ratifitseerinud Saksamaa otsib uusi toetajaid. Samal ajal propageerib Prantsusmaa leppe tükeldamist ning üksnes olulisemate osade allesjätmist. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 29.05) Kuigi 16 riiki 25-st on Põhiseadusliku lepingu ratifitseerinud, on vähetõenäoline selle ratifitseerimine Suurbritannia, Iirimaa, Poola ja Taani poolt. Oodatakse Prantsuse valimisi ning seda, et valimiste võitja võtaks initsiatiivi enda peale. Selleks oleks vaja, et Prantsuse poliitiline klass võtaks konkreetse seisukoha Euroopa suhtes. Siiani ei ole ükski partei sellega hakkama saanud. Ainsana on jõutud konsensuseni selles suhtes, et Prantsuse valijatelt ei tohi nõuda sama lepingu üle teistkordset hääletamist. (Henri de Bresson, Thomas Ferenczi, Le Figaro, 29.05)

Milline kergendus oli olla tunnistajaks Montenegro rahumeelsele iseseisvumisele endises Jugoslaavias, kus 1990. aastatel asetleidnud verised sündmused vapustasid kogu maailma. Montenegrolaste soov kunstlikult moodustatud föderatsioonist lahku lüüa on iseenesestmõistetav. ELi eestvedamisel moodustatud Serbia-Montenegro liitriigi eesmärgiks oli aeglustada balkaniseerumist - uute väikeriikide tekkimist Balkanil - ning ära hoida uute rahvustevaheliste konfliktide puhkemist. Euroopa võimuses ei olnud takistada euroopameelseid kodanikke, kes ühtlasi vastanduvad Milosevic’i taganutmisele, massiliselt iseseisvuse poolt hääletamast. Uue riigi sünd Euroopa probleemses piirkonnas ei saa muutuda igaühele pretsedendiks. Igal juhul tuleb arvestada võimalikke tagajärgedega (teiste Serbia territooriumil elavate vähemusgruppide – albaanlaste ja ungarlaste püüdeid autonoomsust saavutada). Ning seda sõnumit tahabki EL levitada, aidates Serbial ja Montenegrol lahutust parimal viisil läbi viia. Montenegro iseseisvusreferendumi õnnestumine käivitas doomino-efekti, mille tulemuseks võib olla paljude teiste konfliktidesse uppunud väikeriikide soov iseseisvuda. Eelkõige võitsid montenegrolaste referendumist Kosovo elanikud. Samas tõotab Kosovo iseseisvumine kujuneda keerulisemaks. Peagi on oodata seda, et oma pea ajavad püsti Transnistra, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ning Mägi-Karabahh. (L’editorial de Pierre Rousselin, Le Figaro, 23.05) Hoidmaks ära konfliktide taaspuhkemist Balkanil, kasutab EL mõjuvahendina liitumisperspektiivi. Ometi vajavad väikeriigid liitumiskriteeriumidele vastamiseks palju aastaid. Teisalt on Euroopa avalik arvamus ning poliitikud edasiste liitumiste suhtes vaenulikult meelestatud. (L’editorial, Le Monde, 23.05)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kajastas ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimise üle käivat arutelu Soomes ning hinnanguid ELi teenustedirektiivi mõjudele Soomes.

Soome president Tarja Halonen saatis parlamendile ratifitseerimiseks ELi põhiseadusleppe. Parlament sai oma tahtmise ning võib hakata käsitlema põhiseaduslikku lepet, mis sellisel kujul kunagi ei jõustu. Üheks põhjenduseks, miks lepe tuleks ratifitseerida, on esitatud Soome algavat ELi eesistumisperioodi, mis saaks nii tugevama aluse, näitaks positiivset suhtumist ELi ja aitaks edendada läbirääkimisi. President Halonen on arvustanud kiiret ratifitseerimise ajakava. Presidendi arvates võtab ratifitseerimisega kiirustav parlament vastutuse ajakava eest nüüd enda peale ning teeb otsuse ka järgmise, 2007. aasta märtsis valitava parlamendi koosseisu eest. Haloneni arvates oleks olnud targem ära oodata samuti praeguse eesistujariigi Austria ettepanekud PSLi edasise käsitlemise suhtes. Haloneni nägemused on põhjendatud ja presidendil on õigus arvamust avaldada. Haloneni arvates on ratifitseerimisel lisaks ka sisepoliitiline mõõde, soov vähendada presidendi ametiõigusi. See seos on siiski suhteliselt kauge. Soomlased ei toeta ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimist. TNS Gallupi läbi viidud küsitluse põhjal oli vaid 22&% ratifitseerimise poolt ning 48% leidis, et parlament ei peaks lepet ratifitseerima. Põhiseadusleppe ratifitseerimine on tarbetu poliitiline žest, mis ei suurenda soomlaste toetust Elile, ja just toetuse tõstmise nimel tuleb algaval eesistumisperioodil tööd teha. Selleks on parim viis - eesistumisaja heatasemeline korraldamine. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.06 ja 27.05) Presidendil on õigus ja kohustus kaitsta presidendi ametiõigusi, kuid praegu tundub Haloneni mure selles küsimuses põhjendamatu. Halonenil on õigus panna vastutus ratifitseerimise ajakava eest parlamendile. Presidendi mure selle üle, et põhiseadusleppest võib saada järgmistel parlamendivalimistel relv ELi kritiseerijate käres, on aga põhjendatud. Just seda mitmed poliitikud püüavadki teha. (Juhtkiri, Kaleva, 2.05) Presidendi arvates ei ole sellel, kas Soome ratifitseerib põhiseadusliku leppe nüüd või mitte, mingit mõju Soome eesistumisajale. Ning siis, kui leppe üle hakatakse uuesti läbirääkimisi pidama, võib juhtuda, et väikeste riikide jaoks ei saada sama head kokkulepet. (Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 25.05) Kindlasti oli viga hakata kutsuma lepet põhiseaduslikuks leppeks. Kuid kas leping muutub paremaks, kui selle nimi muuta? Peamine probleem on selle sisus. Kõik teavad, et lepingut peab parandama, kuid muutuste suhtes ollakse erinevatel seisukohtadel. Nime muutmine on ministrite poolt väljamõeldud aseaine. Kas Euroopas leiduks nimede väljamõtlejate asemel keegi, kes hakkaks vastutama sisu eest? (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.05)

Kokkulepe teenustedirektiivi küsimuses näitab, et EL suudab endiselt otsuseid vastu võtta ja siseturgu arendada. Puudulikuks jääb direktiiv selles suhtes, mis aladel seda rakendatakse. Nõrga majanduskasvuga võitlevale Euroopale teeb teenuste vabastamine head. See toob majandusellu kauaigatsetud dünaamikat ja uut ettevõtlust. Hinnangud sadadest tuhandetest uutest töökohtadest põhinevad matemaatilistel arvutustel, kuid loodetavasti saab vähemalt osa sellest teoks. (Juhtkiri, Kauppalehti, 31.05) ELi teenustedirektiiv jätab täiesti vabale konkurentsile siiski nii palju takistusi, et tõeliselt ühtlasest teenustepiirkonnast Euroopas rääkida veel ei saa. Sellest hoolimata ei oleks olnud võimalik direktiivi ilma kompromissideta vastu võtta. Kuigi esialgne versioon oleks tähendanud teenuste täielikku vabastamist, oleks liikmesriikide arengute erinevuste tõttu võinud tekkida probleeme. On tähtis, et esialgu astutakse vähemalt väike samm edasi. Soome majandusele pakub uus direktiiv rohkem võimalusi kui toob ohte. (Juhtkiri, Kaleva, 1.06) ELi uus teenustedirektiiv lisab välismaist konkurentsi Soome teenusteturul. Direktiiv ei mõjuta praktiliselt üldse välismaiste firmade tegevust Soomes. Direktiivi olulisim mõju soomlaste jaoks on see, et Soome firmadele avab direktiiv uksi välismaal. (Olavi Koistinen, Helsingin Sanomat, 31.05) Soome Ettevõtluse Keskliit (Elinkeinoelämän Keskusliitto) oleks valinud meelsamini esialgse, laiemat teenuste vabastamist esitanud ettepaneku, kuid peab kompromissi paremaks kui mitte midagi. Kompromiss jättis ilmaasjata liiga paljud alad direktiivist välja. Soome Ametiühingute Keskliit (SAK) on lõpptulemusega rahul kuna turgu avatakse töötingimusi arvesse võttes. (Jarmo Aaltonen, Helsingin Sanomat, 31.05) Kuigi esialgset versiooni on märgatavalt lahjendatud, on lahja kokkulepe parem kui suur riid ja olukorra, kus otsuseid vastu ei võeta, jätkumine. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 31.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Europarlamendi esimees Borrell on arvamusel, et Eesti ja Läti peavad ise läbi viima piirialaseid läbirääkimisi Venemaaga. EL ei hakka nende riikide eest kõnelusi pidama – järelikult on see riikide kahepoolsete suhete küsimus, ütles ta. “Samas on see probleem ka ELi jaoks, ning me püüame igati avaldada mõju probleemi lahendamiseks. Aasta tagasi võeti vastu resolutsioon nõudmisega Venemaa suhtes piirileppe ratifitseerimiseks ning seda nõutakse edaspidigi,” ütles ta. (Intefax, 27.05)

Eesti PM Andrus Ansip pooldab pronkssõduri mahavõtmist. "See monument sümboliseerib okupatsiooni. Me teame kõik, et II maailmasõja lõpp ei tähendanud Eestile okupatsiooni lõppu. Nõukogude okupatsioon asendas Saksa okupatsiooni," ütles Ansip, "Eestlased ei pea aktsepteerima sedasorti sümboleid oma pealinna südames." Mälestusmärk on korduvalt põhjustanud hõõrumisi Eesti marurahvusluste ja Vene vähemuse vahel, mis moodustab 30% elanikkonnast. Ansip kutsub Riigikokku kuuluvaid erakondi omavahel konsulteerima, kuid ei usu konsensuse saavutamist. Vene välisministri arvates oleksid Eesti võimud pidanud monumendi mahavõtmise plaanimise asemel seda rüvetanud vandaale karistama. "Eesti võimude ametlik seisukoht ei vasta nende püüdlustele Venemaaga edukat ja usalduslikku koostööd teha," ütles Vene VM. Kahe riigi vahelised suhted on jõudnud häbiväärsesse seisundisse pärast 10 aastat kestnud piiriläbirääkimisi, mis lõppesid Vene poole allkirja tagasivõtmisega piirilepingult. (Afp, 23.05)

Venekeelsed poliitilised ja ühiskondlikud liikumised on aktiviseerinud oma tegevust seoses eesti natsionalistlike radikaalide hiljutiste aktsioonidega. Venekeelne Eesti Konstitutsioonipartei kutsus Keskerakonda ja Rahvaliitu 22. juunil läbi viima antifašistlikku protestimarssi. Konstitutsioonipartei suunab tähelepanu ka sellele, et natside heroiseerimine viib rahvustevahelise vaenuni. (Interfax, 22.05)
Vene VM avaldab pahameelt seoses sõdur-vabastajale püstitatud monumendi rüvetamisega. VM eeldas, et vandaalide tegevus mõistetakse hukka, selle asemel on Eestis hakatud rääkima mälestusmärgi demonteerimisest ning ümberpaigutamisest kõrvalisse kohta. Erilist muret tekitab asjaolu, et sellesse arutellu on kaasatud Eesti president ja peaminister. "Eesti võimude selline ametlik seisukoht ei vasta ilmselgelt nende varasematele avaldustele soovist tugevdada usalduslikku koostööd kahe riigi vahel," toonitatakse VM avalduses. (Interfax, 23.05)

Eesti marurahvuslased jätkavad sõda nõukogude mälestusmärkidega. Eesti marurahvuslased ei ole loobunud oma plaanidest kõrvaldada pronkssõduri ning kavandavad aktsioone monumendi läheduses. Eraisikud ja noorteliikumine “Alati ustav” avaldavad toetust peaminister Andrus Ansipile, kes väljendas oma toetust monumendi üleviimiseks. Siseminister K. Laanet keelas rahvakogunemised pronkssõduri juures. Sõjas nõukogude mälestusmärkidega algas uus etapp aprillis, kui Isamaaliit ja marurahvuslased kutsusid üles pronkssõdurit kas likvideerima või mujale viima. (Interfax, 01.06) Eestis kasvas poliitikas pettunud valijate hulk. Sündmused pronkssõduri juures suurendasid poliitikas pettunud valijate arvu, kusjuures mitte-eestlaste hulgas on neid üle 50%. Kõige populaarsem on jätkuvalt Keskerakond ja kõige väiksem toetusprotsent Res Publical. (Ria Novosti, 05.06)

Eesti valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis võimaldab tunnistada vabastusvõitlejateks neid, kes võitlesid nii nõukogude kui ka saksa okupatsiooni vastu. Kaitseminister Jürgen Ligi kinnitas, et mitte kõik, kes kandsid võõraid sõjamundreid, ei võidelnud Eesti eest. Näiteks Eesti laskurkorpuse sõdureid ei saa tunnistada Eesti iseseisvuse eest võitlejateks. Valitsuse poolt esitatav eelnõu on alternatiiv Res Publica ja Isamaaliidu analoogilisele seaduseelnõele, kus kavandati tunnistada vabadusvõitlejaks ainult N. Liidu vastu sõdinud Eesti Vabariigi kodanikke. Opositsioonilised erakonnad koostasid seda koos Waffen-SS veteranide organisatsioonidega. (Interfax, 01.06) Eestis antakse Saksa väes sõdinud eestlastele vabadusvõitleja staatus. Eesti kavatseb tunnistada vabadusvõitlejateks ka metsavendade liikumises osalenuid. Seaduseelnõu idee sündis Eesti vabadusvõitlejate liidus 2004. aastal. Liit ühendab ka Waffen-SS veterane. (Ria Novosti, 01.06)
Eesti välisminister on mures Vene päritolu investeeringute pärast. Naaberriikide kogemus näitab, et vene kapital on teinud katseid avaldada Eestile poliitilist mõju. Välisminister Paet tõdes, et kerkib küsimus välisinvesteeringute mõjust riigi julgeolekule, ja seetõttu ei ole ükskõik, kes investeerib ja millised on investori huvid. Kõige tundlikumad rahvamajanduse sektorid on energeetika ja infrastruktuur. (Interfax, 06.06)

Eesti välisminister Paet kinnitas, et Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel sõlmitud koostöölepe ei mõjuta Eesti välispoliitilist kurssi, sest välispoliitikat kujundab ja määrab peamised suunad ennekõike Välisministeerium. Eesti Vabariiki esindavad president, riigikogu juhatus, peaminister ja välisminister, mitte üksikud erakonnad. Keskerakond sattus kriitika alla peale eelpoolmainitud lepingu sõlmimist: parteid süüdistati riigi huvide eiramises ja välispoliitika mõjutamises. (Interfax, 06.06)

Venemaa pooldab EN Regionaalsete omavalitsuste harta vastuvõtmist. Föderatsiooninõukogu asespiiker kritiseeris Lätit ja Eestit, sest see on pretsedenditu, kui alaliste elanike hulgas eksisteerib nii palju mittekodanikke ja nad ei saa hääletada kohalikel valimistel. Omavalitsuste Kongress võiks anda oma panuse selle probleemi lahendamiseks. (Ria Novosti, 01.06) EN inimõiguste volinik Hammarberg tegi Venemaal viibides avalduse: EN inimõiguste esindajad hakkavad jälgima, kuidas Balti riigid täidavad EN inimõiguste komisjoni soovitusi ning kuidas on tagatud inimõigused ja rahvus-, s.h. vene vähemuste õigused. (Interfax, 05.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tallinna kesklinnas 1947. aastast saadik seisnud Nõukogude sõduri monument on taas enda ümber tohutut poleemikat tekitanud, põhjustades pingeid Eesti natsionalistide ja Vene vähemuse esindajate vahel. Eestlastele sümboliseerib kuju pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni, mil Siberisse küüditati 20 000 eestlast. Vene sõjaveteranidele, kes kogunevad kuju juurde, tähistamaks võidupüha (9. mail) ja Tallinna vabastamist Saksa okupatsiooni alt (22. septembril), on see mälestus II Maailmasõjas natsiarmee vastu võidelnud Nõukogude sõduritest. Edasiste konfliktide vältimiseks tegi PM Andrus Ansip ettepaneku paigutada Pronkssõdur kalmistule ümber. Tema sõnul on see "okupatsiooni sümbol ning eestlased ei pea aktsepteerima sellist sümbolit oma pealinna südames." Venekeelse vähemuse huve kaitsev Konstitutsioonipartei ei poolda Pronkssõduri teisaldamist: "Ultranatsionalistide sepitsused viivad meie riigi taas külma sõja aegsesse perioodi. Kuidas reageerib EL natsismivastaste monumendi likvideerimisele?" (Olivier Truc, Le Monde, 28.05)

Soome ajakirjandus

Eesti peaminister Andrus Ansip on rahul Soome otsusega loobuda tööjõu vaba liikumist piiravast üleminekuajast. Tööjõu vaba liikumise põhimõte on peaministri sõnul eestlaste jaoks väga oluline. Eestlased soovivad võrdväärset kohtlemist ELis. Ansipi sõnul on tööjõu vaba liikumine ebamugav Eesti valitsusele, kuna tuleb konkureerida oma tööjõu pärast. See sunnib valitsust tegutsema ning sellega kaasnev surve teeb head majandusele. Eesti tööjõu rünnakut Soome Ansip ei pelga. Peaministri visiiti Soome varjutas taas Vene teema. Aasta tagasi pidi Ansip rääkima Moskva 9. mai pidustustest, seekord Pronkssõdurist. Eesti ja Soome peaministrite arvates on küsimus Eesti siseasi ja nad ei usu, et see mõjutaks EL ja Venemaa suhteid. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 24.05)

Nõukogude aja pronkssõdur Tallinnas tõi esile eestlaste ja venelaste vahelised pinged. Eestlased lähenesid pronkssõdurile Eesti lipuga, venelased punaste nelkidega. Siseministri korraldusel valvab ausammast ööpäevaringselt politsei, kõik meeleavaldused ja kogunemised ausamba juures on keelatud. Võitlus sümbolite üle jätkub mujal. Pärnu raekojalt võeti maha Eesti lipp, Tallinna Rahumäe kalmistul rüvetati Eesti Vabadussõja veteranide mälestusmärki. Rahutused said alguse 9.mail. Avalikkuses puhkes arutelu ausamba asukoha muutmise üle. Venemaa palus OSCE-l pöörata tähelepanu ausamba rüvetamisele. Pronkssõduri saatus sõltub Tallinna linnast, linnapea Jüri Ratas on öelnud, et teda mälestusmärk ei häiri. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 30.05)

Pool aastasada nõukogude okupatsiooni oli eestlastele nii karm aeg, et selle haavad ei ole ikka veel paranenud. Eestis vaieldakse nüüd selle üle, mida tuleks teha Tallinna kesklinnas paikneva Pronkssõduriks kutsutava ausambaga. On puhkenud poliitiline vaidlus, kus on nõutud nii ausamba siirdamist kui ka paigalejätmist. Soomest vaadatuna tundub vaidlus teisejärguline, kuid kui Soomele oleks osaks saanud sama saatus nagu Eestile, oleks taolisi vaidlusi kindlasti ka Soomes. Siiski võib olla targem jätta ausammas rahule. See ei ole nii suur asi, et sellest tasuks teha riid, mida Venemaa võiks kasutada propagandaks. Aeg parandab haavad. Hiljem võib ausammast vaadata kui tõendit kaugest ja kurvast ajajärgust. (Juhtkiri, Kaleva, 1.06)

Piiritüli ei takista Pihkva ja Eesti koostööd. Eesti ja Läti on suurimad välismaised investeerijad Pihkvasse, kuigi Venemaa ei ole sõlminud nendega piirilepingut. Regionaalministri Jaan Õunapuu sõnul on piirilepe poliitiline küsimus, mis kaubavahetust ei takista. Pihkva ja Eesti teevad koostööd ka Peipsi järve kaitsmisel, mille jaoks loodi eelmisel aastal ühiskomisjon. Komisjon tegeleb ka kahel pool piiri elavate setude probleemidega. Eesti toetab Venemaal elavaid setusid ning Petseri eesti kooli. (Jussi Konttinen, Helsingin Sanomat, 27.05)

Venemaa ajakirjandus

23. mail toimus Pihkva oblasti administratsiooni ruumes Pihkva kuberneri Mihhail Kuznetsovi ja Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Marina Kaljurandi kohtumine. EV saatkonna poolt osalesid kohtumisel samuti minister-nõunik Anne Härmaste, kaitseatašee Urmas Pau, kolmas sekretär Franek Persidski ja EV konsul Pihkvas Peeter Püvi. Pihkva oblast oli esindatud lisaks kubernerile selliste valdkondade nagu transport, majandusareng, side- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtfiguuridega. Arutleti erinevate koostöövõimaluste üle. Eelmise aasta jooksul sai Eestist suurim investorriik ning suursaadiku sõnul ei ole Eesti saavutanud veel võimalikku lage. Lepiti kokku suhete edasises arendamise suhtes. (Pskov.ru, 23.05)

Seoses vabastaja-sõduri monumendi rüvetamisega astus Vene VM üles raevuka avaldusega. Erilist muret valmistas asjaolu, et vandaalide tegevusele ei antud “vastavat moraalset ja õiguslikku hinnangut.” Selle asemel on Eesti võimud algatanud kampaania monumendi demonteerimiseks ja teisaldamiseks. President Rüütel arutas probleemi peaministri ja Riigikogu spiikeri Varekiga, mille järel otsustati asi anda arutada erikomisjonile. Monumendi teisaldamise vastu on Keskerakond ja Rahvaliit. Eestis peetakse nn pronkssõduri saatust riigi siseasjaks. Saatkonna kolmas sekretär Ülle Soosalu selgitas meediaväljaandele Vremja Novostei, et peaminister Ansipi ütlused on tema isiklik arvamus, Eesti seisukoht kujuneb välja diskussioonide käigus.” (Katerina Labetskaja, Vremya.ru, 24.05)

Majandus

Soome ajakirjandus

Soome Meremeeste Ametiühing alustas boikotti Hanko-Rostocki liinil sõitva kolme Superfast Ferries laeva vastu. Meremeeste Ametiühingu juht Simo Zitting süüdistab Tallinki sotsiaalses allahindluses. Tallink Finlandi tegevdirektor Keijo Mehtoneni sõnul ei ole ettevõte teinud midagi seadusevastast. Mehtoneni arvates ei puutu Tallinki ja Eesti ametiühingute vahelised asjad teistesse. Helsingi linnakohus keelas oma määrusega Soome Meremeeste Ametiühingu boikotiaktsioonid Tallink Groupi laevade vastu. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 1.06)

Ungari ajakirjandus

Mart Laari juhitud kaks valitsemisperioodi peaministrina viisid radikaalse vabaturuprogrammi abil Eesti riigi majanduslikule õitsengule. ”Eesti ime” ei ole suureks eeskujuks mitte ainult uutele Ida-Euroopa demokraatiatele, vaid ka Lääne-Euroopale. Eesti ekspeaminister käis mai esimestel päevadel Roomas ning pidas Acton Institute poolt korraldatud paavst Johannes Paulus II entsüklika „Centesimus Annus” ilmumise 15. aastapäevale pühendatud konverentsil ettekande. „Olgu meil julgust otsuste tegemiseks ning andkem võim rahva kätte. Valitsuse ülesanne ei ole olla populaarne ning igavesti võimul olla, vaid läbi viia reforme, mis annavad inimeste kätte võimu igal alal: majanduses, poliitikas ja ühiskondlikus tegevuses.” (Viktória Somogyi, Magyar Nemzet, 29.05)

Varia

Saksamaa ajakirjandus

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on maailma tasemel vokaalmuusika saadik, kellele on oma kõla. Siin on maailm kristallpuhas, tugev nagu Läänemere jää, millest tungib läbi valgus. Pooleteise miljoniline eesti rahvas on laulurahvas. Kunagisest idablokist pole siin enam jälgegi. Rabava uuendusmeelsuse kõrval viljeldakse oma traditsioone, mis on tihedalt seotud muusikaga. Pole ime, et 1919. aastal kogunes Eesti esimene parlament ooperimajja. Praegune töölistest ja talupoegadest tulvil laemaaling on irooniline meeldetuletust sõjajärgsest ajaloost. Filharmoonia kammerkooriga on võistelnud Rootsi ja Leedu ringhäälingute koorid, kuid eestlased on siiski väljaspool konkurentsi. Ja kes muu kui see koor suudab kõige paremini esitada Pärti. Tallinnasse kolinud Paul Hilleri aeg aga hakkab varsti otsa saama, alates 2007. aastast on tema ees uued väljakutsed. Kuid ta jääb külalisdirigendina ka tulevikus kooriga tihedalt seotuks. (Manuel Brug, Die Welt, 2.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Saint-Denis' festivalil esitab Prantsuse rahvusorkester Eesti dirigendi, Paavo Järvi juhatusel Mahleri ja Bergi sümfooniaid. Teoste esititustel peab Järvi esmaseks "muusikale elu andmist". "Muusika ei ole huvitav, kui see ei ole küps ja eluline," sõnas Grammy auhinna pälvinud Järvi, kes avaldab heameelt tänapäeva arvukate esitlusvõimaluste pärast, mis teevad muusika inimestele palju kättesaadavamaks. (H.J, L'Humanité, 23.05)

Eestis sündinud Moskva patriarh Alexis II viis läbi oma esimese ametliku Läti visiidi. Kutsustud oli ta Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga poolt, kelle eesmärgiks oli parandada suhteid Venemaaga, mida pingestavad jätkuvad erimeelsused piirilepingu osas ning Moskva süüdistused Vene vähemuse halvas kohtlemises nii Lätis kui ka Eestis. (Olivier Truc, Le Monde, 30.05)

Soome ajakirjandus

Veebruaris avatud Eesti uus kunstimuuseum KUMU on tõeline turismimagnet. Praeguseks on muuseumi külastanud ligikaudu 60000 inimest, mis on palju rohkem kui osati arvata. Ka rahvusvaheline meedia on olnud uuest muuseumist huvitatud. Huvi KUMU vastu on arusaadav - see on esimene kujutava kunsti tarbeks ehitatud muuseumihoone Eestis ning seal on eksponeeritud suurim Eesti kunsti püsinäitus. Eestlased on muuseumiga rahul, osad peavad aga pileti hinda siiski kalliks. Igal juhul on muuseumi vaja, eesti noored ei tunne oma maa kunstiajalugu. Ja kuidas nad saaksidki seda tunda, kui varem ei olnud muuseumi, arvab KUMU kuraator Eha Komissarov. (Anne Siilahti, Etelä-Suomen Sanomat, 28.05)
Dirigent Eri Klas valmistub andma oma viimast kontserti Tampere Filharmoonia peadirigendina. See on amet, kus töö ei saa kunagi otsa, alati on midagi õppida, tõdeb Eri Klas. Klasi sõnul on tal elus hästi läinud ja ta on saanud oma karjääri jooksul dirigeerida kõike, mida on soovinud. Töö Tamperes lõpeb, kuid hoogne karjäär jätkub. Klas on Tallinna Muusikaakadeemia professor ja õpetab ka Sibelius-Akadeemias. Juba sel nädalavahetusel juhatab Klas meeskoori ja kammerorkestrit Tallinnas, ees ootavad reisid Viini ja USAsse. (Matti Lehtonen, Turun Sanomat, 28.05)

Venemaa ajakirjandus

Tallinnas uuritakse riigilaevastiku lipulaeva huku uusi versioone. Rootsi ei ole huvitatud katastroofi tegelike põhjuste väljaselgitamisest. Parvlaev Estonia oli Eesti laevastiku lipulaev ja selle põhjaminek ei olnud ainult rahvuslik trauma, vaid löök riigi imagole. Endine Rootsi tolliametnik tunnistas, et parvlaeva kasutati strateegiliste kaupade veoks, vene sõjakaubad saabusid Eestist kontrollivabalt. (Aleksei Smirnov, Novõje Izvestija, 05.06)