Nädal välismeedias 15.-21. mai 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Finland will use its upcoming presidency of the EU to draw Russia's attention to pollution in the Baltic Sea, which is seeing unprecedented traffic as a result of rising oil exports and growing regional economic activity. "Considering the number of tankers that use these waters, it is astonishing that we have not seen a major incident," says Saara Haanninen, researcher at the VTT Technical Research Centre of Finland and co-author of a study on the transport of dangerous materials in the Baltic Sea. (Afp, 21.05)

The EU will spend 481 million euro over the next six years to step up its fight against tax fraud and counterfeiting, EU Tax Commissioner Laszlo Kovacs said. The funds will finance the development of pan-European electronic customs system and boost co-operation among tax authorities of EU member states and candidate countries. "The increasing globalisation of trade, the development of new markets and the change in the methods and speed of movement of goods requires EU tax and customs administration to be modernised and strengthened," Kovacs said. (Reuters, 17.05)

The EU is failing to "practise what it preaches" when it comes to human rights, tolerating abuses in countries such as China and Russia in re-turn for economic or political gains, Europe's parlia-mentary spokesman on human rights Richard Howitt said. "Although the EU sees itself as a beacon for human rights in the world and is very good at making declara-tions, statements and demarches to governments it com-pletely fails to mainstream and implement human rights in its trade, development and other policies and pro-grammes in relation to third countries," he said. "With China, human rights dialogues take place without even simultaneous translations between the European lan-guages and the Chinese languages, and I think that is very symbolic of the failure of that dialogue," Howitt said. "These are startling findings that show the EU does-n't practise what it preaches and I hope it will be a wake-up call to make sure the EU does mainstream human rights in future," he said. (Afp, 15.05)

Põhiseaduslepe

The EU needs an extra year of reflection on how to revive the EU constitution, the Dutch FM Ber-nard Bot said. "I think the constitution will stay dead," Bot said. "I think that the EU as a whole needs about one more year to reflect," he added. Asked whether this was because the Netherlands did not want another discussion about the constitution before general elections in the Netherlands in 2007, Bot said: "It's not only us. This is the feeling of 25 member states that are saying it's better to extend the reflection period." Bot said a new treaty was not necessarily the way forward: "We have treaty of Nice and want to go on, given the enlarged EU, with a new instrument, but that does not necessarily have to be a treaty." (Reuters, 21.05) "We want the period of reflection on the constitution to be prolonged with at least a year," Dutch Minister for European Affairs Atzo Nicolai said. "As far as I'm concerned the period could be longer but I do see that 2008 is a logical time when the EU will have to talk again about changes in the existing treaties," he added. (Afp, 19.05) EU Commission President Jose Manuel Barroso said Europe needed more time to discuss the project for a constitution. "There is not yet a consensus about the constitution. Some want to go ahead with the ratification process, some say they will never support the constitution," Barroso said. The 50th anniversary of the signing of the Treaty of Rome in March 2007 would be a good occasion for a declaration from member-states, Barroso said. "All member-states should commit themselves to the goals of the EU, to explain to their people why it make sense to defend Europe now," he continued. "If we like this community, if we believe that Europe should go forward, we have to try to engage the citizens." (Afp, 19.05)

Majandus

EP overwhelmingly backed a 2007-13 long-term budget for the EU, ending a bruising two-year bat-tle over the bloc's future finances. The EU legislature approved by 440 votes in favour, 110 against and 35 ab-stentions an agreement with the 25 member states and the EC, which was immediately signed into law. (Reuters, 17.05)

The EC gave Slovenia the green light to join the euro zone in 2007 but said Lithuania would not be ready because its inflation is too high. "Slovenia has achieved a high degree of sustainable economic conver-gence with the other member states and that it fulfils the necessary conditions to adopt the euro," the Commission said. "The Commission is proposing to the Council that Slovenia adopts the euro on Jan. 1 2007," it said in a statement. "The EC has assessed whether Lithuania is ready to adopt the euro and concluded that, at the present stage, there should be no change in its status," it said. (Reuters, 16.05)

Poland's FM Anna Fotyga said that her country rejected any outside pressure as it took its decision on join-ing the eurozone. "Allow us to make this kind of decision in a sovereign way, without any stress from the outside world be-cause it has to serve the EU of course, but also the Polish society and the Polish economy," she said. A "meticulous evalua-tion" of Poland's economic and financial situation was under way, she said. (Afp, 17.05)

The European Bank for Reconstruction and Development launched a plan to switch investments from new EU member states to southeastern Europe and Russia. "Our bank will intensify the move of our activities to the east and to the south where new challenges, new difficulties but for sure new opportunities are beckoning," Steven Kaempfer, EBRD acting first vice president, said. The Bank hopes by 2010 to reduce its presence in eight of the new EU member states - the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, the Slovak Republic and Slovenia. Instead, the EBRD will re-allocate more resources to Russia and to southeastern Europe. "This strategic vantage point envisages for the first time that a number of our countries in the next five years will graduate," Kaempfer added. "That means the job of the transition to market economy and democracy will be complete. Our vision is that in three or four years' time about 40 % of this will be in Russia, and the rest will be in the other countries of the CIS as well as the countries to the east and to the south," he said. (Afp, 21.05)

Laienemine

EU foreign policy chief Javier Solana called for an early resumption of frozen talks with Serbia on closer ties. Solana said: "We have to resume negotiations with Serbia, really the sooner the better." Asked by reporters if the con-ditions for a resumption of talks remained the same, he replied: "For the moment I have not seen any change. The Commis-sion has taken the decision and for the moment has not changed that decision." "If the Serbian government, according to Madame del Ponte, shows clearly that 100 percent of the effort is being done, and I think they are doing their utmost of course, the situation may change and in that case it should change," he said. (Reuters, 19.05)

The EU's expansion drive will slow after Romania and Bulgaria join, with no more new members likely until af-ter institutional and budget reforms expected in 2009, the EU's Enlargement commissioner Olli Rehn said. He said the bloc must use the time to make its creaking institutions work better and convince public opinion of the benefits of its "big bang" admission of 10 new members in 2004. "As we have still many years before the next accession, we should indeed focus on improving the immediate functioning capacity of the current EU now, not only the more abstract absorption capacity in the distant future," he said in a speech to the European Policy Centre think-tank. (Reuters, 19.05)

Icelandic PM Halldor Asgrimsson said his country was in no hurry to adopt the euro or join the EU. As-grimsson said his country's financial crisis, which caused severe asset price falls, would be short-lived and that Iceland would remain on track for strong growth. "The small size of the economy makes Iceland vulnerable to external shocks. There is no simple answer. But it's not something to answer now, it is more a question for the future," Asgrimsson said. "As for EU membership, this is something that has never been excluded, but Iceland has never applied. Again, this is something we will have to discuss." he said. (Afp, 15.05)

Välispoliitika

The European commissioner for external relations, Benita Ferrero-Waldner, has hailed the formation of Iraq's new government as a "powerful instrument" against sectarianism and violence. "The appointment of the new Iraqi government is very good news. The process has been long and cumbersome and I congratulate all those who have been pushing this process forward to bring about the formation of a national unity government," she said. "This will be a powerful instrument to help overcome sectarianism, and prevent violence hampering Iraqi development. We trust that efforts will continue to reach agreement on the remaining posts. We are also ready to start negotiations to establish contrac-tual relations between the Union and Iraq as mandated by the EU member states," she added. (Afp, 21.05)

Sending European soldiers to the Democratic Republic of Congo to police elections is vital for peace in central Africa, German FM Frank-Walter Steinmeier said. "Only a stable DRC can stop all of central Africa descending into war," Steinmeier told a debate in the Bundestag, about sending German soldiers to the war-ravaged country for its July 30 vote. (Afp, 19.05)

NATO, Julgeolek

The Portuguese FM Diogo Freitas do Amaral urged NATO to establish close ties with the former Portu-guese colony Cape Verde. "Cape Verde would like to see, and Portugal would also like to see, a certain form of relation-ship. We don't know yet what form that will take," Freitas do Amaral said during a visit to Portugal by NATO's Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer. Freitas do Amaral said the West African archipelago is interested in joining both NATO and the EU. "It (a relationship with Cape Verde) would be a discussion between the allies of course. I would exaggerate if I would say there is a consensus, it's a new theme," de Hoop Scheffer said. (Reuters, 19.05)

NATO asked Canada to take command of an ongoing allied mission to stabilize war-torn Afghanistan in 2008, one year after its troops are scheduled to return home, the Globe and Mail reported. (Afp, 17.05)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse peateemaks kujunes USA immigratsioonipoliitika. Suurbritannia The Economist leiab, et USA president George W. Bushil on õnnestunud edukalt avalikku arvamust mõjutada, et illegaalse immigratsiooni vastu tõhusalt võitlema hakata. Ühelt poolt tahab USA president küll drastiliselt vähendada ebaseaduslikult riigis viibijate arvu, teisalt soovib ta suurendada legaalselt sissesõitnute ja USAsse jääjate hulka. Bushi kõige visuaalsem samm – saata piiridele Rahvuskaart - on ja jääb pigem demonstratsioonesinemiseks, sest sõjaväelastel pole õigust kedagi kinni pida-da, samuti pole nende motivatsiooniaste kuigi kõrge: paari aasta pärast asendatakse nad spetsiaalsete piirikontrolli üksuste-ga, keda praegu treenitakse-koolitatakse. Kõik eeltoodu on aga Bushi plaan. Kuidas Senat teemasse suhtub, selgub lähinä-dalatel. (The Economist, 19. 05) Ameerika rahvas, kes oma juurte poolest põlvneb ümberasujatest, on silmitsi lahendama-tu probleemiga lõunapiiril. President Bushi poliitikanõunik Karl Rove on hiljutises esinemises öelnud, et sel aastal on Mehhi-kost USAsse siirduda soovinud 1400 illegaalset immigranti, kes piiril kinni peetud ning tagasi saadetud, ulatudes 2001. aas-tast alates arvates kuue miljoni inimeseni. Usutakse, et Ühendriikides on 11 miljonit illegaali, eriti rohkesti on sisse-sõitnuid Mehhikost Californias, Arizonas, New Mexicos ja Texases. Immigratsiooniprobleemidega on otseselt seotud kuritegevuse kasv, eriti mis puudutab uimasteid ja terrorismi. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 16.05) The New York Times nimetab tekkinud populistlikku mõttevahetust piiriillusioonideks, eriti pärast Bushi Valges Majas peetud immigratsiooniteemalist kõnet. Vähemalt on tänaseks loobutud jaanalinnulikust pea liiva alla peitmisest ning tunnistatud, et prob-leem püsib aastaid ning USA juhid on teinud konkreetseid ponnistusi lahendusteede leidmiseks. Igal juhul peaks praeguste püüdluste keskmes olema kodakondsuse andmine motiveeritud inimestele. (Juhtkiri, The New York Times, 16.05) Oma 17-minutilises kõnes välja toodud teesides konstateeris Bush vastuolulisust kahe eesmärgi paralleelse täitmise vahel – USA kui seaduslikkusekeskne riik ning uusi tulijaid lahkesti vastu võttev unistuste/ tõotatud maa. Nüüd on pall visatud Senati poole, lootuses, et rahva poolt valitud saadikud leiavad riigi tulevikku mõjutavale probleemile lahenduse. (Jim Rutenberg, International Herald Tribune, 16.05)

Saksamaa, Austria ja Šveitsi ajakirjandus

Läinud nädala levinumateks teemadeks oli Bulgaaria ja Rumeenia väljavaated liitumiseks ELiga, Iraani küsimus, ELi suhted Ladina-Ameerikaga, Kongo-missioon, nädala lõpupoole tõusis taas päevakorrale olukord Afganistanis.

EK äraütlev seisukoht Leedu suhtes ei ole midagi seniolematut. Juba 1998. aastal, eurotsooni kindlaksmääramisel, ei täitnud euroga liitumise kriteeriume Kreeka ja Rootsi. Kummalegi heideti korduvalt ette seda, et euroga liitumiseks valmis ei olda. Leedu jaoks pole pragune olukord mingi katastroof, paari aasta pärast õnnestub kõik, kui vaid veidi lisapingutusi teha. Ooteajaga saavutab Leedu ka oma huvides selle, et tulevikus nõutakse kõikidelt euroga liituda soovivatelt riikidelt sama rangelt kõikide kriteeriumite täitmist. Leedu peaks äraütlemisele vähem valulikult reageerima, kui seda oleks teinud Sloveenia, sest sloveenid oma enamikus pooldavad euro kasutuselevõttu, erinevalt enamikust leedulastest. (pwe., FAZ, 16.05) Leedulased on muidugi pahased. Nad täidavad peaaegu kõiki kriteeriume. EK põhjendab otsust sellega, et inflatsioon Leedus võib tõusta. Aga võib ka mitte. Nagu ennustab üks Saksa Keskpanga analüüsidest - Leedu inflatsioonitase hoopis langeb! See tähendab seda, et objektiivset ja selget majanduslikku põhjendust Leedule äraütlemiseks polnud. Pealegi, kuna Leedu on majanduslikelt mastaapidelt ühe korraliku lääne suurlinnaga võrreldav, ei mõjuta Leedu olukord sugugi eurotsooni stabiilsust tervikuna. EK range otsus oli tingitud kaalutlusest, et tulevikus ei loodaks Poola või Eesti, et Brüssel puuduste suhtes silma kinni pigistab. (Detlef Fechter, Frankfurter Rundschau, 17.05)

See, et Bulgaaria ja Rumeenia liitumise tähtaja otsus sügisesse edasi lükatakse, ei tulnud üllatusena. Brüsselis oli see juba mõnda aega avalik saladus. Peamiseks põhjuseks olevat puudused võitluses kuritegevuse ja korruptsiooniga ning vajakajäämised ELi toetusrahade ümberjagamisel. Edasilükkamine pidavat sundima reformidega kiirustama. Igal juhul saa-vad neist järgmised liitujad tunda, et liitumiseks vajalik nõuete tase saab senisest kõrgem olema. Sest EL pole viimastki laienemist läbi seedida jõudnud, mida tõestab põhiseadusleppega juhtunu ning üldised meeleolud ELis. (Nm., FAZ, 16.05) Isegi kui Bulgaaria ja Rumeenia pole selleks valmis, on nende liitumine ELiga möödapääsmatu. Lubadused on antud, neid tuleb täita. Otsuse edasilükkamine ei paranda midagi. Need puudused, millele EK viitas, ei ole mõne kuuga kõrvaldatavad. Sellistel riikidel nagu Horvaatia saab liitumine olema Bulgaaria ja Rumeenia tõttu raskendatud, isegi siis, kui nad kõiki liitumiskriteeriume täidavad. (Alexandra Föderl-Schmidt, Der Standard, 17.05) Bulgaaria ja Rumeenia võivad end hästi tunda, nende liitumine on otsustatud, küsimus on ainult tähtaegades. Mis saab aga teistest Balkanimaadest, kellele 2003. aastal samuti liitumisperspektiivi lubati? Vahepeal on olukord muutunud, valitsused peavad ELi kodanike meeleolusid arvestama. Kui aga Balkanimaadelt tõsiseltvõetav liitumisperspektiiv ära võtta, siis valitseb oht, et kogu see piirkond ebamääraseks mustaks auguks moondub, mis ei saa küll kuidagi ELi huvides olla. (C.Sr., NZZ, 17.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjandus kajastas jätkuvalt Clearstreami afääri ning presidendivalimiste temaatikat. Välissündmustest kirjutati taas energeetikakriisi teemadel, millele andsid palju juurde Ladina-Ameerika ja ELi tippkohtumine, samuti USA-Venemaa suhted G8 kohtumise eel. Endiselt olid kuumadeks teemadeks ELi tulevik ning takistused Rumeenia ja Bulgaaria ELiga liitumisel.

Maailma energiavarude lõppemine on saanud kõvaks pähkliks tänapäeva diplomaatiale. Transsatlantilistes suhetes suurt tähtsust omavad küsimused nagu Iraani tuumakõnelused, islamiterrorism ja Venemaa energeetikapoliitika viitavad tõsiasjale, et EL ja USA on jõudnud kütusekriisi lävepakuni. Demokraatia propageerimise ja kaubandussuhete kõrval on energiavarustatusest saanud oluline teema maailma suurimatele kütusetarbijatele - ELile ja USAle. Olukorda energeetikaturgudel pingestavad gaasi ja kütust tootvate riikide valitsused, kes soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida, nagu näiteks Venemaa, Boliivia ja Venezuela. Mõned Venemaa naaberriigid (Poola) võrdlevad Saksa-Vene gaasijuhtme projekti Molotovi-Ribbentropi paktiga. Energeetiline sõltuvus Venemaast on Euroopa lõhestanud. (Sylvie Kauffmann, Le Monde, 16.05)

Poliitiline kriis Prantsusmaal, mille tõttu kukkus läbi ELi põhiseaduslik referendum, on Euroopale igati ebameeldivusi tekitanud. Lisaks on pärast 2004. aasta laienemist ELi otsustusprotsess oluliselt keerulisemaks muutunud. Institutsiooniline teovõimetus on suurriikide ebakindluse tõttu kahekordistunud ning põhjustanud euroliidu kreenivajumise. Mitte keegi ei tea, kuidas käituvad tulevikus Suurbritannia ja Poola. Tony Blairi positsioon on sisepoliitiliselt kõikuma löönud. Poolas on võimule tulnud konservatiivne, eurovastane ning ELi põhiseadusliku lepingu suhtes vaenulikult meelestatud koalitsioon. Traditsioonilised Euroopa “mootorid” Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on poliitilises stagnatsioo nis. Itaalias võimule tulnud endine EK president Romano Prodi sai Itaalia presidendilt, Giorgio Napolitanolt, ülesande leida lahendus ELi põhiseadusleppe küsimusele. Selle ülesande täitmist takistab Prodi koalitsiooni poliitiliselt väike kandepind, mida opositsiooni läinud euroskeptilisem Berlusconi osavalt enda kasuks pöörata oskab. Saksamaal võimulolev Angela Merkel on küll näidanud uuendusmeelsust, kuid ka tema valitsuse vundament toetub haprale pinnasele. (Henri de Bresson, Le Monde, 16.05)
2000. aastal, kui Austrias tuli võimule paremäärmuslik Jörg Haideri poolt juhitud valitsus, oli kõikjal kuulda hädakisa ning nõuti sanktsioonide kehtestamist. Poola uue radikaalse valitsuse ametisseasumine on kulgenud vaikselt, ilma vähimagi poleemikata. Kas äärmuslik-parempoolse partei valitsuskoalitsiooni saamine on normaalne? “Demokraatiamullis” elades ei ole keegi selle vastu huvi ega vastumeelt üles näidanud. Vahest on vähene kriitika tingitud valusast kogemusest Austriaga, kus mõisteti, et kodanike “vale” valiku tõttu riigi sisepoliitikasse sekkumise tulemus võib osutuda kontraproduktiivseks. (L’editorial de Pierre Haski, Liberation, 13.05)

Euroopa Komisjon ei näidanud veel Bulgaariale ja Rumeeniale liitumiseks rohelist tuld, selgitades seda “tehniliste” põhjustega, nagu näiteks vähesed edusammud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega võitlemises. Ometi ei tohiks mööda vaadata sellest, et EK ei käitunud niivõrd rangelt eelnevate liitujatega. Bulgaaria ja Rumeenia võime-kuse puudumine teatud vallas ei ole siin ainsaks määravaks teguriks. Komisjoni äraootav käitumine peegeldab üleüldist ebasoosivat suhtumist laienemisse, mille algatasid Prantsuse ja Hollandi “eitajad”, kuid mida jagavad ka hääletusvõima-luseta jäänud kodanikud teistest riikidest. Bulgaaria ja Rumeenia võivad osutuda esimesteks ohvriteks. Hiljem, ootab sama saatus ees Horvaatiat ja teisi Balkanimaid, rääkimata Türgist, kellele on antud palju (mõtlematuid) lubadusi. Euroopa igati mõistetav huvi(puudus) töötab igati vastu stabiilsuse tagamisele naaberriikides. (Editorial, Le Monde, 17.05)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kajastas Euroopa Komisjoni hinnangut, mille kohaselt Sloveenia on valmis üleminekuks eurole, kuid Leedu mitte, samuti otsust Bulgaaria ja Rumeenia liitumistähtaegade ja valmisoleku kohta.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul võib Sloveenia ühisrahaga liituda järgmise aasta algusest, kuid Leedu ei ole veel euroga ühinemiseks valmis. Leedu aastane inflatsioon on 0,1% võrra lubatust suurem. Leedu vastab kõikidele teistele kriteeriumidele. Latt kukkus siiski sellise näitaja pärast, millel ei ole mingit majandusteaduslikku põhjendust. Lisaks on arvutussüsteemis see viga, et kolme parima hulka võivad saada ka riigid, mis ei kuulu eurotsooni. Kui kolmik oleks koostatud vaid euroga liitunud riikidest, oleks Leedu vastanud kõikidele nõuetele. Peale selle kuulub rahaliitu riike, kes muutsid reegleid kohe kui nad ise enam nõuetele ei vastanud. Leedu pisut kõrgem inflatsioon tundub tühine võrreldes sellega, et rahaliidu suured riigid lahjendasid stabiilsuspakti ja seadsid ohtu valuuta usaldusväärsuse. Teisest küljest aga, kui Leedu oleks vastu võetud, oleks see näidanud, et inflatsioonist kui sissepääsukriteeriumist on praktiliselt loobutud. Inflatsioon on kesk Ida-Euroopa riikide jaoks ehk olulisem kriteerium kui varasematel aegadel eurotsooni luues. Ja ka muidu ei ole paha mõte see, et Balti riigid liituksid rahaliiduga üheaegselt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 21.05) Kuigi Leedu on sunnitud seekord pettuma, laieneb eurotsoon kindlalt Balti suunas. Leedu ja Eesti liitumine euroga on tõenäoline 2008. aastal. Veel praegu on EL erinevate valuutade mosaiik, kuid olukord muutub kiiresti. Seda võib pidada laienemise uueks, konkreetseks sammuks, mis teeb head kogu Euroopale. See mõjutab ka Soomet. Kui Eesti, Läti ja Leedu võtavad lähiaastatel kasutusele euro, läbikäimine üksnes kasvab. Eriti Eesti ja Soome majandused põimuvad endisest rohkem. (Juhtkiri, Kaleva, 21.05)

Euroopa Komisjon otsustas, et Bulgaaria ja Rumeenia võivad ELiga liituda järgmise aasta alguses, kui nad viivad ellu vajalikud reformid lähikuudel. Kui ei, võib komisjon soovitada liitumise edasilükkamist aasta võrra. Isegi kui Bulgaaria ja Rumeenia ei vii läbi vajalikke reforme, on neile lubatud, et nad saavad ELi liikmeks hiljemalt 2008 aasta jaanuaris. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 17.05) Laienemiskomissari Olli Rehni arvates on areng olnud märkimisväärne, kuid veel on vaja teha tõsiseid jõupingutusi. Kui mõlemad riigid ei tee koheselt ja otsustavalt vajalikke samme, ei jõua nad tähtajaks valmis. Bulgaariale ja Rumeeniale jagati ka kiitust seniste edusammude eest. Euroesindaja Ville Itälä arvates ei ole komisjonil julgust öelda, et kriteeriumid ei ole täidetud. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 17.05) EL on oma otsustega end sidunud. Liitumine on väga tõenäoline. Sellest hoolimata püüdis Olli Rehn kinnitada, et liikmelisuse edasilükkamine aasta võrra edasi on veel võimalik, kui riigid ei vii läbi vajalikke reforme. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 18.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Inimõiguste olukord Eestis ja Lätis on Venemaa jaoks jätkuvalt murettekitav ning ei vasta heakskiidetud rahvusvahelistele standarditele, teatas asevälisminister Grigori Karasin. Nende riikide elanikkond jaguneb jätkuvalt esimese ja teise sordi inimesteks. Lausa Euroopa mastaapides on pretsedenditu massiline venekeelsete elanike kodakondsusetus, nende poliitiliste, kultuuriliste, hariduslike ja majanduslike õiguste piiramine. (RIA Novosti, 17.05)

Välisminister Urmas Paet lükkas tagasi Vene diplomaatide Eesti aadressil väljaöeldud kriitilised sõnavõtud. Eesti Välisministeeriumile on viimasel ajal tehtud tihti järelpärimisi seoses Vene Välisministeeriumi kõrgemalseisvate ametnike arvamustega. Enamasti on need rutiinsed süüdistused mõnede ELi ja NATO liikmesriikide suunal, sealhulgas Eesti aadressil. EL ja NATO ei ole juba mõnda aega reageerinud alusetutele süüdistustele Eesti ja teiste riikide suhtes. Venemaa välisministeerium võiks enam tähelepanu pöörata faktide kontrollimisele. (Interfax, 19.05)

Eesti süüdistused Vene luureteenistuse aadressil on poliitilise ja finantsilise alamaiguga – viidates vastutegevusele Vene välisluurele, soovib KaPo saada täiendavaid vahendeid oma tegevuseks. Pealegi ei mõju sellised avaldused hästi heanaaberlikele suhetele. Oma eelmise aasta aruandes väitis KaPo, et Venemaa eriteenistused ja poliitilised ringkonnad aktiviseerisid oma tegevust majandussfääris ja töös kaasmaalastega. Märgitakse ka, et enim innukust näitasid üles diplomaatilise tegevuse varjus töötavad välisluurajad. Samuti süüdistas KaPo Vene eriteenistusi katsetes värvata Eesti kodanikke. (Interfax, 15.05)

Tallinnas toimunud miitingul nõuti Vabastaja-sõduri mälestusmärgi teisaldamist. Umbes 200–300 inimest lehvitasid riigilippe ning hoidsid transparente loosungitega “50 aastat orjapõlve” ja “Eestlane, aja selg sirgu!” Miitingu avas Tiit Madisson, Lihula vallavanem, kelle initsiatiivil püstitati 2004. aastal Lihulas monument 20. Eesti SS-diviisi sõduritele. Tema sõnul on pronkssõdur “nõukogude okupatsiooni sümbol.” Samas on ta monumendi õhkimise vastu. Miiting toimus pingestatud õhkkonnas, valvatuna politsei poolt. (Interfax, 20.05)

Keskerakondlane Vladimir Velman avaldab grusiinlastele kaastunnet seoses Mart Laari tööleasumisega Gruusia presidendi nõunikuna. Mart Laari peaministriks olemise ajal elas Eesti majandus üle valuliku šokiteraapia, mille all kannatasid kõige laiemad rahvahulgad. Laar viis reformiideed ellu kõige vähemkindlustatud ja sotsiaalselt kaitsmata inimeste arvel. Eesti tasub siiani selle küünilisuse arveid nii sotsiaalsfääris, madala sündivuse, samuti sotsiaalse kihistumise näol. Laari reformide ohvriteks saavad esmajärjekorras pensionärid, invaliidid, üksikemad. Ning suurte riigi- ja munitsipaalettevõtete töötajad. Mart Laari peaministrina tegutsemise ajal sõlmiti mitmeid kahtlustäratavaid tehinguid välisfirmadega, sisepoliitikas aga võttis maad sallimatus teisitimõtlemise ja muulaste suhtes. Velmani arvates peaks Ameerikameelne Laar olema ettevaatlik, sest grusiinlased on teistmoodi rahvas kui eestlased. (Regnum, 15.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestlastest on saanud Euroopa Liidu viimased entusiastid - Eesti parlament ratifitseeris 9. mail ELi põhiseadusliku lepingu. Selle väikse 1,3 miljoni elanikuga tülika Venemaa kõrval asuva riigi jaoks sümboliseerib Euroopa poliitilist turvalisust ning majanduslikku edu. Igal riigil on ELi kuulumiseks omad põhjused. Eestil on selleks territoriaalse terviklikkuse säilitamine, mida varjutab 1991. aastast kestnud piiritüli Venemaaga. “Eestil on tingimata vaja Euroopa solidaarsust. Tänu Euroopale lahkus Eestist 1994. aastal punaarmee. Kuid kui eurooplased oleksid meid piiriküsimuses toetanud, oleks piirileping praeguseks juba sõlmitud,” kommenteerib kultuuriaktivist Imbi Paju. “Saksa-Vene gaasijuhtme rajamine meenutab saatuslikku Molotovi-Ribbentropi pakti. Gaasijuhtme afääri asjus ei ilmutanud Schröder Balti riikide suhtes mingit solidaarsust”, märgib ta. Tallina tudeng Ursula peab ELi juures kasulikuks võimalust välismaale õppima minna. Grete Ahtola arvates ei saaks Eesti ilma ELi ja NATOta end maailmas kuuldavaks teha. Samuti peab ta oluliseks ELi rolli keskkonnaprobleemide lahendamisel. Grete kahetseb seda, et ELi põhiseaduslikku lepingut ei pandud rahvahääletusele: “Erinevalt prantslastest oleksid eestlased selle teksti poolt hääletanud!” Uuringute kohaselt pooldab põhiseaduslikku lepingut 67% eestlastest. Nüüd keskendutakse euroga liitumisele. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 16.05)

Ajaloolasest kahekordne Eesti peaminister Mart Laar hakkab ÜRO vahendusel nõustama Gruusia presidenti Mihhail Saakašvilit. Eestlase ülesandeks on jagada kogemusi majandusreformide läbiviimisest Eestis, mille tulemusena õnnestus Eestil edukalt Moskva plaanimajandusest Lääne turumajandusele ümber orienteeruda. Lisaks on oodatud head nõuanded eurointegratsiooni küsimustes. (L’express, 16.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Heralding a new wave of eurozone enlargement, the EC recommended that Slovenia join the single currency club next year, although it held off on approving Lithuania. Bank of America economist Holger Schmieding said: "For small open economies, the advantages are clear: They get rid of currency risk, enjoy low interest rates and bond yields and save transaction costs. If the economies are suitably flexible internally, there are very few problems and most of the smaller EU newcomers look significantly more flexible than much of core Europe," he added. "In my view, Lithuania and Slovenia are clearly ready for the euro, much more so than Italy and Greece were when they were admitted." Although countries joining the eurozone stood to reap huge benefits from membership, they also faced huge challenges as their economies rapidly catch up with existing members. One of the biggest headaches was keeping down inflation, which has already caused Lithuania and Estonia to push back their hopes of joining the eurozone. (Afp, 16.05)

Austria ajakirjandus

Eesti Panga juht Andres Lipstok õnnitles Sloveeniat eurotsooniga liitumise puhul ning loodab järgnevat diskus-siooni Maastrichti kriteeriumite üle ministrite ja valitsusjuhtide tasemel. Lipstok rõhutas, et eurotsooni laienemise jätkumine vastab kogu ELi huvidele. “Väikesed, avatud majandusega riigid, kes on euroga seotud valuutasüsteemi tingi-mustes majanduslikult hästi hakkama saanud, on parimad kandidaadid eurotsooniga liitumiseks”, tsiteerib Eesti Panga juhti Läti uudisteagentuur LETA. (Apa, Der Standard, 17.05)

Soome ajakirjandus

Kütuse hinnatõus tõstab Helsingi-Tallinna vahel sõitvate kiirlaevade piletihindasid. Silja Line tõstis pileti hinda kaheksa euro võrra, Tallink ja Nordic Jet Line kümne euro võrra. Helsingist Tallinna reisis aasta alguses viis protsenti vähem inimesi kui eelmisel aastal samal ajal. Reisijate arvu vähenemine johtub osaliselt sellest, et laevu käis eelmisel aastal vähem. Eriti on vähenenud kiirlaevade arv. Sellest hoolimata linnadevahelise liikluse kahanemisest märke ei ole. Eelmisel aastal reisis Tallinna ja Helsingi vahel 6,1 miljonit inimest, peaaegu sama palju kui rekordilisel 2000. aastal. Nii Tallink kui ka Viking Line kavatsevad tuua liinile uut tüüpi kiired praamlaevad, mis läbiksid vahemaa kahe tunniga. Tallinki uus laev alustab liiklemist järgmisel talvel, Vikingi laev 2008. aasta alguses. (Juhani Saarinen, Helsingin Sanomat, 18.05)

Helsingi-Tallinna laevaliiklus saab uue konkurendi. Praamlaev Vironia, mis alates märtsist on vedanud üksnes kaupu, hakkab sõitma Kotka ja Sillamäe vahel ning võtab nüüd pardale ka reisijaid. Kirde-Eestis loodetakse, et liini avamine annab uut hoogu turismile. Reis Vironiaga üle Soome lahe kestab kuus kuni üheksa tundi. Reis läheks kiiremini, kui marsruut kulgeks Suursaare idapoolelt. Narva Line peab Venemaaga läbirääkimisi selle üle, kas Suursaarel võiks teha peatuse teel Kotkast Sillamäele. (Juhani Saarinen, Helsingin Sanomat, 18.05)

Rostocki, Hanko ja Paldiski vahel liikleva Superfast Ferries laevade kolmsada töötajat vahetati välja pärast seda, kui Tallink ostis laevad Itaalia laevafirmalt. Kogu meeskond vallandati. Selline tegevus on jõhker, arvab Soome Meremeeste Liidu (Merimies-Unioni) esimees Simo Zitting. Meremeeste Liidu andmetel maksab Tallink praegustele eestlastest koosnevale meekonnale vaid neljandiku sellest, mida Superfasti meeskonnale maksti. Tallink ei ole Meremeeste Liidu läbirääkimispalvetele vastanud. Tallink Finlandi tegevdirektori Keijo Mehtoneni sõnul osteti vaid laevad ja Tallink on Mehtoneni sõnul hea palgamaksja. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 16.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Keeleinspektsioon trahvis enamikus venekeelse Narva koolide juhtkondi, kuna sealsed töötajad ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Kontrolliti 26 koolitöötaja keeleoskust. Vajalikul tasemel valdas eesti keelt vaid kolm, sama arv töötajad valdas keelt algtasemel. Üks kooli direktor ei oska eesti keelt üldse. Varemalt on vallandatud töölt linnavolikogu saadik ja koolidirektor V. Belõi. Inimõiguste informatsioonikeskuse hinnangul ei ole keeleinspektsiooni selline tegevus põhiseaduslik. Keeleoskuse nõue on kunstlik vahend, mida sageli kasutatakse ebaausa konkurentsi tingimustes. (Interfax, 17.05)

Haridusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti seadnud eesmärgiks viia õppetöö vene koolides osaliselt üle eesti keelele. Seoses sellega on hakatud jälgima vene pedagoogide keeleoskust – vallandatud on ebapiisava keeleoskuse tõttu Tallinna Tehnikakooli direktor Vladimir Belõi, kes pidas oma ametit 20 aastat. Ühes vene gümnaasiumis on samal põhjusel trahvitud 12 õpetajat. Samas on Eesti migratsioonifond avaldanud küsitluse tulemused, mille kohaselt 73% Eesti kodanikest mitte-eestlastest on oma eluga Eestis rahul. Samamoodi vastasid 63% Venemaa kodanikest, 68% Eestis elavatest teiste riikide kodanikest ning 57% “halli passi” omanikest. Mitte-eestlased hinnangul paraneb nende majanduslik seisund pidevalt. (RIA Novosti, 18.05)

SRÜ, Balti riikide, Ukraina ja Moldaavia energiasüsteemide sünkroniseerimine on võimatu, leiab ettevõtte “EES Rossija” juhatuse esimees Anatoli Tšubais. Vastav otsus võeti vastu SRÜ elektrienergeetika nõukogu istungil. Riigid peavad valima kas SRÜ või ELi energiasüsteemi, mõlemas korraga opereerida ei ole võimalik. Üleminek süsteemile, mis on Venemaa ja Valgevene omast isoleeritud, põhjustab tõsiseid tagajärgi nii Vene kui ka Valgevene, aga ka Eesti, Läti, Leedu, Gruusia, Aserbaidžaani, osaliselt ka Armeenia energiaga varustamisele. (Interfax, 19.05)

Soome ajakirjandus

Saar Polli värske uuringu kohaselt on vaid 5% venelastest kaalunud võimalust lähiaastatel Venemaale tagasi pöörduda. Seitseteist protsenti venelastest oleks valmis elama asuma mõnesse teise ELi liikmesriiki. Eesti venelastel on välja kujunemas täiesti oma identiteet – üle poolte vastanutest tõdes, et Eesti venelased erinevad tunduvalt Venemaa venelastest. Vaid kümnendik arvas, et Eesti ja Venemaa venelased on samasugused. Võrreldes sarnase uuringuga aastast 2000, suhtuvad Eesti venelased tulevikku märgatavalt positiivsemalt. Uuring näitas, et natuke üle poolte kõigist Eesti venelastest (kuid 80% Eestis sündinud venelastest) peab oma kodumaaks Eestit ja viiendik Venemaad. Peale selle kinnitas 15% vastanutest, et peavad oma kodumaaks 1991. aastal maailmakaardilt kadunud Nõukogude Liitu. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 16.05)

Eesti Justiitsministeerium on kutsunud rahvusvahelise Estonia komisjoni liikmed Tallinnasse vastama küsimustele, mida Eesti valitsuse Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolude uurimise komisjon oma raportis laevahuku põhjuste kohta esitas. Soome uurijad kaaluvad oma osalemist koos rootslaste ja eestlastega. Kari Lehtola arvates on kõik need küsimused 11 aasta jooksul juba läbi käidud ja ümber lükatud. Küsimused püsivad päevakorral seetõttu, et neid hoitakse ülal, ning kuna nii Rootsis kui ka Eestis leidub parlamendisaadikuid, kes kasutavad teemat poliitilistel eesmärkidel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.05)

Eesti muusikat tuntakse ja esitatakse Soomes vähe. Eesti muusikat on aidanud Soomes tutvustada Soome plaadifirmad, seevastu Soome muusikutel on veel avastusretk naabri muusikamaailma ees. Helilooja ja dirigendi Andrus Kallastu ja erinevate koostööpartnerite mõte korraldada Helsingis igaaastane eesti muusika üritus on väga teretulnud. (Veijo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 22.05)