Nädal välismeedias 1.-14. mai 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU is worried about the entry of nationalists into Poland's government. "Our hope is in PM Marcinkiewicz, who let himself be known as a responsible leader during the EU's summit in December, where he helped reach an agreement on the long-term budget," a Commission official said. "We hope he will not allow Poland to be led astray from the EU course," the official said, adding that the recent resignation of pro-EU FM Stefan Meller in protest against the coalition caused worry in the bloc. "It is a matter of democratic choice for Poland," said Commission spokeswoman Pia Ahrenkilde. "We of course hope Poland will comply with all its membership commitments and will remain a committed partner in EU integration." (Reuters, 05.05)

EC chief Jose Manuel Barroso accused Europe's national leaders of undermining the bloc by breaking pledges to work together and using Brussels as a scapegoat for their own failures. Barroso urged them to sign a declaration next year that they were genuinely ready to promote EU-wide policies on the economy and security, insisting the EU had to win back its credibility before it could think about salvaging its stalled constitution. "That's why in fact I am challenging national leaders. I am asking them: Are you committed or not to this project of living together in Europe? It is good that you say it, that European citizens understand it," he said. "Sometimes it happens that we agree about the goals at summits but afterwards they national leaders don't give the EU institutions the means to achieve those goals," he said. (Reuters, 10.05)

Põhiseaduslepe

Finland's parliament voted in favour of the EU’s stalled constitution, clearing the way for formal ratification, which the government wants to ratify before it takes over the EU presidency on July 1. But even the most ardent backers say Finnish ratification, expected in late May or early June, will make little difference to the fate of a treaty rejected by Dutch and French voters last year. (Reuters, 12.05) Asked why Finland would ratify a treaty regarded by many as dead, Finnish PM Matti Vanhanen said: "It can't be so that the French people are making the decision on behalf of the Finnish people and the Finnish parliament. Every country has its own responsibility." (Reuters, 04.05)

EC chief Jose Manuel Barroso urged EU leaders to put off any decision on the bloc's moribund constitution until at least 2008. "We should give the constitution one more chance but we need more time for the debate," he said. "At this stage the conditions have not been met to resolve the constitution issue. The first step towards an institutional settlement should be a political declaration adopted by European leaders, not only as a set of principles and values, but also as an obligation to engage and to deliver. It is important that European citizens know if their leaders are or not ready to engage. I am challenging national leaders. When national leaders have success, it is their success, but when they suffer a failure, it is Europe's problem. This declaration could be an important step to finding the solution and should be signed by the leaders and by the commission and the European parliament," Barroso said. "Hopefully this could be done next year - the 50th anniversary of the Treaty of Rome, the birth of our European community." (Afp, 09.05)

Europe needs a constitution to remain effective and the German government will work hard for it to be revived, German Chancellor Angela Merkel said. Addressing the Bundestag lower house of parliament, Merkel cautioned against moving too quickly on the constitution, saying efforts to move Europe forward could fail if EU states did not take the time to explain to their citizens that the treaty was in their interests. "We absolutely need the constitution to ensure the EU is effective and capable of action," Merkel said. "If it's not tackled before, you can be sure that the German presidency will focus on this. Because its so difficult and the stances are so different. However, I am against moving too quickly and putting us back in a situation where we can't move forward," Merkel added. "We need to think about how we make the constitution a success. I want the constitution, the German government wants the constitution and I think a majority of this parliament wants it too." In what appeared to be a reference to Turkey, Merkel said talks on integrating new members into the EU could not be a "one way street" and that Europe needed to develop alternatives to full membership that bound countries closer to the bloc. (Reuters, 11.05)

Välispoliitika

EU foreign policy chief Javier Solana pledged that the bloc would help resolve so-called "frozen conflicts" in former communist eastern Europe, but said the countries involved must take the lead in halting the bloodshed. "The EU will remain actively involved in resolving frozen conflict in Moldova and the South Caucasus," Solana in Vilnius at a summit aimed at mapping out ways the EU and NATO can support the fledgling democracies on the EU's eastern flank. "It is up to the parties to settle these conflicts. But we are willing to help. We do so together with international partners, the US and also Russia, because the engagement of Russia is crucial to the resolution of these conflicts," he said. "This forum is about how to strengthen and reform democracy around our continent. Democracy and conflict resolution are linked. Democracy assures rights which are crucial to resolving conflicts," he said. (Afp, 04.05)

EU and Latin American leaders warned at a Vienna summit that developing trade ties could be hit by populist moves by nations such as Bolivia and Venezuela to protect their energy sectors from foreign control. EC chief Jose Manuel Barroso called for a "convergence of interests, not only of values," and Austrian President Heinz Fischer said they should remain "convinced of the long-term economic benefits for the member states of greater strategic cooperation." (Afp, 12.05) British PM Tony Blair urged Bolivia and Venezuela not to act irresponsibly. "What countries do in their energy policy when they are energy producers matters enormously to all of us," he said. "My only plea is that people exercise the power they have got in this regard responsibly for the whole of the international community." (Reuters, 12.05)

The EU signed a police cooperation accord with Balkan states at a conference on cooperation in fighting terrorism and trafficking also attended by Russia and the US. The EU Austrian presidency announced an international partnership agreement involving its "strategic partners" Russia and the US, to step up cooperation in fighting terrorism, human- and drug-trafficking and other cross-border crime. "The EU must find an answer to the threat to security posed by terrorism, organised crime, corruption and drugs and to the challenge of managing migration flows," Austrian Interior Minister Liese Prokop said. "If the EU is to succeed in this endeavour, it must work together with countries outside the EU". (Afp, 05.05)

The EU said it would welcome any move by Israel to release tax revenues collected for the Palestinian Authority. The EC said the aim of the "temporary international mechanism" was to create a channel for aid to maintain vital services such as education and health, without funds going through the Hamas-run Authority. "We would welcome a decision by Israel to resume the tax transfers and the customs duties," the Commission's foreign affairs spokeswoman Emma Udwin said. "If the creation of this mechanism helps to make that possible for the government of Israel, that's also welcome." She said: "This mechanism needs to function with more than just EU money in it. We do hope that other donors will use it. It could be a mechanism that could be used by Arab donors as well." (Reuters, 10.05)

Majandus

Poland could join its three northern Baltic neighbours to build a new nuclear power plant in Lithuania, the head of Poland's Atomic Energy Agency Jerzy Niewodniczanski said. "It would be ideal if Poland's first nuclear power plant were built in Ignalina in Lithuania," he said. "The Lithuanians, together with Latvia and Estonia, want to develop the existing site of a nuclear power plant, and they have thought about us as a potential partner in the project”, he said. "Being a co-owner of the site would not only give us access to electricity but also to the ideal place for gaining experience and training personnel for a future site in Poland," he said. (Afp, 11.05)

Laienemine

EC chief Jose Manuel Barroso said that he wished to see Bulgaria and Romania joining the EU as soon as possible. "I am very much in favour of having as soon as possible Romania, Bulgaria. I think it is good for Europe and good for them, provided they meet exactly all the criteria including questions of judicial affairs and tackling corruption and tackling, of course, organized crime." (Afp, 14.05)

The EU must take into account the views of its citizens in any future decision on Turkish membership, a top EU lawmaker Hans-Gert Poettering said. "There is a large majority in the EU against Turkish membership and we have to take this seriously," said Poettering, leader of the conservative European People's Party and European Democrats. "We cannot automatically say now, even if Turkey fulfils all the criteria set down, the result will be Turkish membership. I think we have to think more seriously on this basis and what a possible alternative could be. The alternative must always be part of the thinking. The people are frightened; frightened that Europe becomes too big, that everything overstretches itself. Romania and Bulgaria will be okay, but Turkey or Croatia or the other Balkan states remain a doubt," he said. (Reuters, 09.05)

The EU broke off talks on closer ties with Serbia over its failure to arrest and fugitive indicted genocide suspect Ratko Mladic to the U.N. war crimes tribunal, the European Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "The Commission has to call off the negotiations on the Stabilisation and Association Agreement." (Reuters, 03,05)

The EU’s historic enlargement has been a win-win "economic success" for both new and old members, the EC said. "The re-unification of Europe is not only a huge political achievement it is also an economic success," said Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia. "We all win as the citizens in the new member states see their standards of living increasing. "We win because companies in the EU take advantage of new business opportunities, become more efficient and, therefore, more competitive on the world scene," he added. The benefits of the EU's "big bang" enlargement had proven the fears of major economic disruption to be wrong, said Enlargement Commissioner Olli Rehn. "Many doomsday scenarios preceded the Eastern enlargement, none of which has materialised," he said. "The clear evidence of the economic benefits for all EU member states should remove any remaining misperceptions," (Afp, 03.05)

Julgeolek

Vice President Dick Cheney lent U.S. support to Croatia, Albania and Macedonia seeking to join NATO and the EU. "You who aspire to those organisations help rejuvenate it and help us re-dedicate ourselves to the basic and fundamental values of freedom and democracy," he said at a summit of the Adriatic Charter group. He praised them for reforms to meet NATO and EU eligibility and said their involvement in military operations in Iraq or Afghanistan was also "a very important step". Cheney made diplomatic waves at a time of increasingly chilly U.S.-Russian relations when he accused Russian president Vladimir Putin of backsliding on democracy and using Moscow's vast energy resources to "blackmail" its neighbours. Russian FM Sergei Lavrov questioned how well informed Cheney was, suggesting over the weekend that "apparently he has been let down by his advisers and aides". Reflecting post-communist Eastern Europe's embrace of the West and persistent concerns about Russia. (Reuters, 07.05)

Serbian President Boris Tadic urged NATO chief Jaap de Hoop Scheffer to step up security in Kosovo after a recent spate of attacks on the Serb minority. "Tadic strongly condemned the incidents and demanded that international military forces increase security in Kosovo and enable the protection of people, their homes, churches and monasteries," his office said in a statement. "The president of Serbia particularly emphasised that security is a key factor for Serbs' to stay in Kosovo," it added. (Afp, 12.05)

Europe faces an increasing threat from attacks with long-range missiles and could help avert the danger by building a missile defence network, Marshall Billingslea, head of NATO's Conference of National Armaments Directors warned. "There is a growing threat of long-range missile attack on NATO territory and it is timely to examine ways and means of addressing that threat." (Afp, 10.05)

Japan wants to work more closely with NATO on security issues such as combating global terrorism, Japanese FM Taro Aso said after talks with NATO ambassadors and NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer. "The security environment has changed since the Cold War and 9/11. It is very important for NATO and Japan to structurally establish a good relationship," Aso said, noting he was the first Japanese minister to address NATO envoys. (Reuters, 04.05)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

USA asepresident Dick Cheney kõne Vilniuses tõi taas fookusesse Venemaa mõjuvõimu laienemise maailmas nii poliitilisest kui ka majanduslikust aspektist. Venemaa president Vladimir Putini pöördumisest oodati aga enam välispoliitiliste dimensioonide käsitlemist. Suurbritannias arutleti väga häälekalt peaminister Tony Blairi poliitilise karjääri perspektiivide üle.

Maailm reageeris Venemaa president Vladimir Putini aasta tähtsaimale kõnele väga suure huvi ja tähelepanuga. Putin ja Cheney on suhteliselt sarnased niihästi patriootlikkuse kui ka tugevasti arenenud enesekaitsevõime poolest neile tähtsate (rahvuslik julgeolek, näiteks) teemade puhul. Nende viimaste esinemiste valguses ilmnevad aga ka erinevused: Putin on riigimees, Cheney mitte. Cheney rünnakuline Vilniuse-kõne kutsus Putinit samaga vastama, andes täiusliku võimaluse Putinile võita enamuse oma riigi kodanike poolehoidu, samas muidugi kahjustades USA-Venemaa suhteid. Läks aga teisiti, Putini väljapeetud vastuses Cheneyle võib näha Venemaa kõigutamatut enesekindlust. Kui Cheney kõneles peamiselt vastandavalt, ründavalt positsioonilt, püüdis Putin leida ühisjooni partneritega maailmas (Iraani-küsimus). Seda nimetataksegi riigimehelikkuseks. Cheney käsitlust diplomaatiast võib pidada neandertallaslikuks, sest soovitud tulemusteni jõutakse teisi ähvardades ja ära kasutades. Teine mõte, mis Cheney ettekannet kuulates tekkis, puudutab Iraani – Cheney pole huvitatud läbiräägitud kompromissist nagu kunagi Iraagi sõja puhul, nii juhib ta aga Venemaa Iraani käte vahele. (Anatol Lieven, International Herald Tribune, 12.05) Cheney kõige karmimad sõnad olid sihitud Valgevene kui Euroopa viimase diktaatoririigi pihta, kolme Balti riiki ta seevastu kiitis demokraatia- ja reformimeelsuse eest. (John O’Neill, International Herald Tribune, 5.05) Putini pöördumisele oli vahetult eelnenud USA asepresident Dick Cheney kõne Vilniuses, milles Cheney kritiseeris teravalt Venemaa valitsuse suhtumist venelaste endi inimõigustesse, sekkumist naaberriikide siseasjadesse ning naftat ja gaasi kasutamist poliitilise väljapressimisvahendina. Loomulikult tõrjuvad venelased kõiki nimetatud süüdistusi, heites maailmale koguni ette russofoobiat. Kõige tähtsam küsimus Läänele on, kas Putini poolt juhitud Venemaa on liikumas vales suunas – ilmselt on vastus jaatav. Selle asemel tuleks küsida: mida meie Venemaa heaks teha saame? Venemaa ei vaja praegu mitte niivõrd majanduslikku abi nagu Jeltsini valitsemisperioodil. Samas tuleb tunnistada, et mitte kõik pole Venemaal allamäge läinud. Tänu kõrgetele energiahindadele kasvab majandus kiiresti ning elustandardidki paranevad. Kuid positiivse majandusarengu kõrval on ilmne, et Putini juhtimisel nihkub Venemaa eemale demokraatiast (ehkki seni kaootilisest), mille ta oma eelkäijalt päranduseks sai. Täna on võetud suund tsentraliseeritud ja sallimatule autokraatiale. (The Economist, 12.05) Putini esinemine keskendus riigi demograafiaproblemaatikale. Kui Venemaa suunaks pilgud enesekehtestamiselt rahvusvahelisel areenil koju, lubades suuremat hulka rahvastikust osa saada heaolust, võib-olla siis annaksid alkoholism ja vaesus teed lapserikkamatele peredele. (Juhtkiri, The New York Times, 12.05)

Suurbritannia valitsusjuht Tony Blairi jaoks on käes rasked ajad. Ainus võimalus tekkinud poliitilisest kaosest enam-vähem puhta renomeega väljuda on valida ning avalikkusele teatada kuupäev, mil ta peaministri ameti maha paneb. Kuid reaalselt saab see kuupäev saabuda alles järgmisel aastal, praegune hetkeseis aga ei kindlusta talle vajalikku arvu parlamendisaadikute häältest. (Mary Ann Sieghart, The Times, 11.05) Oma südames teab Tony Blair, et kõik on möödas. Loomulikult on hulk mõjureid, mis kinnitavad talle, et peaministritoolil jätkamine on tema jaoks eluliselt vajalik, kuid tegelikkus osutab, et pigem toimib selline eksistents inertsist ning on oma olemuselt minevikuline. Tööpartei vajab uut liidrit, „värske veri” kindlustaks partei atraktiivsuse valijate silmis. Kui kunagi seisis Tony Blair kodupartei võidukuse ja populaarsuse taga, siis nüüd on ajad muutunud, tema isik pigem kahandab kui kasvatab poolehoidjate arvu. Leiboristid vajavad praegu kedagi sarnast John Majorile Margaret Thatcheri mantlipärijana. Tony Blairi jaoks on kujunenud situatsioon keeruline – ehkki ta on olnud paljude poliitiliste võitude sepistaja, esimene parteijuht, kes valitud kolm ametiaega järjest, rahvusvaheline mees – lõppemas on kaalukas etapp tema poliitilises karjääris. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 8.05) Blair tunnistab, et tema poliitiline aura on tuhmunud, kuid vestlustes rõhutab, et palju on veel ees valitsuse töö tõhustamisel. Järgmise üheksa kuu vältel soovib ta läbi suruda tervishoiuteenuste reformi selle otsustavas faasis. Teda ootavad ees tuumatemaatika, pensionisüsteemi ülevaatamine, ta loodab koostöö tihenemisele Saksamaa liidukantsler Angel Merkeliga. Brittide poliitika suurküsimuseks pole enam see, millal Tony Blair tagasi astub, vaid pigem - millal lõpeb inglaste kuramaaž parteiga, mida ta juhib. (James Blitz, Financial Times, 8.05)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelse ajakirjanduse veergudel olid mai esimesel poolel aktuaalsemateks teemadeks Saksamaa kui ka kogu ELi kaitse- ja julgeolekupoliitika (sõjalised välismissioonid, Iraan, välismaalaste pantvangistamised Iraagis, ELi ja Ladina-Ameerika suhted), põhiseaduslepe, liidukantsler Angela Merkeli välisvisiidid (sh Venemaale), Hiina ja India kaubandus-majandusliku võimsuse kasv, WTO ja vabakaubandus.

Saksamaa kaitseminister Franz Jozef Jung pooldab Saksamaa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ümbermõtestamist ning vastavaid muudatusi põhiseaduses. Usutluses ajalehele FAZ märgib ta, et kaitseministeerium kavatseb veel enne suvepuhkust esitada parlamendile kinnitamiseks nn Valge raamatu, mis peaks aluse panema üldisele julgeoleku- ja kaitsepoliitilisele diskussioonile ühiskonnas. “Sest ma olen kindel, et ei tavakodanikud ega ka suur osa parlamendisaadikuid pole endale veel täielikult teadvustanud, milliseid rahvusvahelisi kohustusi on Saksamaa enda õlule võtnud”, nendib Jung. Liiduvalitsuse Valge raamat peaks aitama kontseptuaalselt ning juriidiliselt põhjendada juba tegelikkuses kehtivat olukorda, kuid olema suunatud ka tulevikku. Valge raamat peaks selgitama, kuidas tuleb reageerida uutele suurtele ohtudele ja väljakutsetele. Suuremat selgust vajaks suhestumine rahvusvahelise õigusega. (Stephan Löwenstein, FAZ, 2.05) Kaitseminister Jung püüab end mõlemast oma eelkäijast poliitiliselt distantseeruda ning seab koostöö NATO raames kaitseküsimustes esikohale. Kaitseministeeriumisse on tänu uuele valitsusele naasnud reaalsustaju, Saksamaad ei peeta enam USAga võrdseks maailmavõimuks, ELi ei seata NATOle alternatiiviks. Suvel publitseeritav nn Valge raamat peaks loodetavasti andma tõuke unarusse jäetud strateegilisele diskursusele. (Eric Hujer, NZZ, 10.05) Saksamaa julgeoleku- ja kaitsepoliitika Valge raamat kirjeldab Saksamaa rolli ja ülesandeid rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO, NATO ja EL. Käsitletakse nii välispoliitikat, Bundeswehri arenguperspektiive kui ka relvatööstuse küsimusi. Valge raamatu kohaselt on NATO Saksamaa julgeolekupoliitika ankruks. Euroopa julgeoleku küsimused saavad ka tulevikus vastuse eelkõige koostöös USAga. EL peab oma iseseisvat kaitsevõimet edasi arendama, samas tuleb vältida struktuuride dubleerimist ja ressursside raiskamist. Saksamaa peab tähelepanu pöörama eelkõige nendele maailma piirkondadele, mille stabiilsusest sõltub Saksamaa varustamine energiakandjatega ja ekspordikaubanduse häireteta toimimine. Uue mõttena on Valges raamatus rõhutatud Saksamaa riiklikke huvisid iga välismissiooni planeerimisel. (Peter Blechschmidt, SZ, 13.05)

Saksamaa poliitikud suhtuvad Saksamaa kasvavasse sõltuvusse Venemaa energiatarnetest valdavalt muretult. Nii Saksamaa kui ka Veenemaa poliitiline eliit näib olevat täiesti ettevalmistamata lahvatanud energiapoliitiliste probleemide suhtes. Saksamaa poliitikud ei saa siiamaani aru, kas Moskva võimumängud on ohuks või lihtsalt teater. Venelased aga suhtuvad kunagistesse N. Liidu aladesse iseenesestmõistetavalt kui oma mõjusfääri ega mõista kriitikat. (Nikolas Busse, FAZ, 2.05) Läti välisminister Artis Pabriks nendib usutluses Austria päevalehele Die Presse, et Läti ei suhtu täiesti eitavalt Läänemere gaasitrassi. Muret on teinud eeskätt Saksamaa suhtumine oma naabritesse, kelle ranniku lähedalt trass möödub. Ohuks Euroopale on Venemaa püüd ELi riikide energiaettevõtteid üles osta. See võib viia olukorrani, kus Venemaa kontrollib ühel päeval kogu liidu energeetikat. Läti, kelle suhted Venemaaga on keerulised, on antud küsimuses iseäranis tundlik. (Burkhard Bischof, Die Presse, 10.05) Poola välistab oma osaluse Läänemere gaasijuhtme rajamises. Valitsusjuht Marcinkiewicz´i kinnitusel ei lahenda osalemine projektis võimalikke probleeme Venemaaga. Arutelud ELi või Poola osalemise üle projektis olevat spekulatsioonid. Baltimaade juhid otsustasid reaktsioonina gaasijuhtme rajamisele rajada ühisjõududega tuumajaam. Ukraina on pöördunud ELi poole palvega välja töötada ühine energiapoliitika, milles ka see riik osaleda võiks. (Thomas Urban, SZ, 11.05) Venemaa valmisolek energiaressursse poliitilistel eesmärkidel ära kasutada teeb muret ka USAle. Dick Cheney avaldused Vilniuses polnud improvisatsioon. Juba mõnda aega vaatab Washington vaikimisi ümber oma suhtumist Venemaasse. Tõestuseks on kasvõi Condolezza Rice´i avalik kriitika Venemaa siseolude aadressil, mis polnud tehtud mitte kusagil Baltimaades, vaid USAs. Ühtset suhtumist USA kõrgemate ametnike ja poliitikute seas aga pole, käib vaikne sisevõitlus pehmema ja karmima kursi pooldajate vahel. (Reymer Klüver, SZ, 10.05)

Saksamaa kantsler Angela Merkel jahutab ootusi, mis on üleskruvitud seoses tulevase Saksamaa eesistumisega ELis. Näiteks põhiseaduslepe on küll eesistumise päevakorras, kuid kiireid lahendusi ei tule. Merkel pidas valitsuse nimel kõne, milles kirjeldas Saksamaa Euroopa-poliitikat “väikeste sammude” poliitikana. Vaatamata Saksamaa kaalukusele ELis, pole tõepoolest mõtet suuri plaane teha enne kui on selgunud uued tegijad Prantsusmaa ja Suurbritannia riigitüüride juures. Merkeli esimeses suuremas Euroopa-teemalises avalikus kõnes ei räägitud Saksamaast kui Euroopa mootorist ega nimetatud Saksa-Prantsuse erilisi suhteid Euroopa edasise arengu tagatiseks. (Eric Gujer, NZZ, 12.05) Angela Merkel sooviks ELis vähem bürokraatiat ja direktiive. 60 aastat pärast liidu asutamist võiks ju millestki ka loobuda, mis ajale jalgu jäänud. Samas tunneb ta suurt puudust ELi ühtsest energiajulgeolekupoliitikast. Sisemine integratsioon jääb tahaplaanile, kui EL lõputult laieneb. Riikidele, kellel pole väljavaateid täisliikmelisusele, tuleb seda otse öelda. Sellega vihjas Merkel selgelt Türgile. (Ansgar Graw, SZ, 10.05) Bürokraatia ja direktiivide hulga vähendamine oleks üks vahenditest, mis aitab ELi Euroopa kodanikele lähendada. Põhiseadusleppe läbikukkumine kahes riigis oligi põhjustatud eeskätt distantsist ELi ja tema kodanike vahel. (K.F., FAZ, 12.05) Ühtne Euroopa vajab uuesti põhjendamist, märkis Merkel oma hiljutises Euroopa-poliitilises avalduses. Senine formuleering, mille kohaselt “ühisel Euroopal on rahu tagav funktsioon”, ei toimi enam täielikult. Iga kodanik peab tunnetama ja mõistma, miks 450 miljonit ühe katuse all elama peavad. Küsimusele “miks?” ei oska Euroopa praegu enam adekvaatselt vastata. Euroopa peaks kontsentreeruma kõige olulisematele ülesannetele, sisemisele integratsioonile, mitte lahustuma lõputute laienemiste jadas. Moodustis, millel pole kindlaid piire, ei suuda otsustavalt tegutseda. (Nikolaus Blome, Die Welt, 12.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjandus keskendus maikuu esimestel nädalatel suuresti sisepoliitikale. Pärast tööseaduse paranduste läbikukkumist ning noorte nädalatepikkusi demonstratsioone on peaminister Dominique de Villepini pea kohale kerkinud uued tumedad pilved. Ajakirjanduses avaldatu põhjal on peaministri kohale kerkimas süüdistus valetamises ja poliitikute järel nuhkimises. Väidetavalt olevat de Villepin 2004. aastal andnud luureteenistustele korralduse uurida kuuldusi mõnede poliitikute, sealhulgas Nicolas Sarkozy seotusest Luksemburgis asuva rahapesus süüdistatava finantsvahendusettevõtte Clearstreamiga. Peaminister eitab taolise korralduse andmist, samas kinnitas seda tunnistusi andmas käinud Prantsuse luureteenistuse endine juht kindral Rondot. Opositsioon nõuab peaministri tagasiastumist. Ajakirjandus, nii praegust valitsust üldiselt toetav Le Figaro kui ka traditsiooniliselt vasaktsentristlikud Le Monde ja Libération nõuavad asjasse selgust. Spekuleeritakse ka võimalusega (Le Figaro, 7.05), et Dominique de Villepin vahetatakse peaministri kohal välja ning tema asemele kolib Matignoni paleesse praegune siseminister Sarkozy. President Chirac on samas teatanud oma usaldusest de Villepini suhtes ning kindlast soovist, et de Villepin jätkaks peaministrina.

Teiseks suurt kõlapinda leidnud sisepoliitiliselt oluliseks teemaks kujunes Rahvusassamblees esimese lugemise läbinud immigratsiooniseadus. Teema oli arutlusel alles kolme aasta eest, kuid nüüdsed parandused peaksid 2003. aasta seadust oluliselt muutma. Keerulisemaks muutub kodakondsuse saamine abiellumise ja perede ühinemise teel, teiseks näeb seadus ette n-ö “valikulise sisserände”, s.t Prantsusmaale on eelistatult teretulnud need, kellest riigile tulu tõuseb. Immigratsiooniseaduse osas jagunes ajakirjanduse toetus ja vastasus üsna traditsiooniliselt. Le Figaro kirjutas, et kui uskuda usulisi juhte ja sotsialistide partei juhtkonda, siis on siseminister Sarkozy esitatud immigratsiooniseaduse muudatused “ohtlikud ning kasutud”, teenides vaid eesmärki püüda tuleva aasta presidendivalimiste aegu võimalikult palju paremäärmuslase Jean-Marie Le Peni toetajate hääli. Ajaleht leiab, et viimase aasta sündmuste taustal tuleks enestelt hoopis küsida, kas Prantsusmaa tänased integratsioonimehhanismid ei ole mitte oma aja ära elanud. (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 2.05) Les Echos leiab, et kahetseda tuleks immigratsiooniseaduse sedavõrd hilist arutelu. Hilist selles mõttes, et paljud teised riigid on juba aastaid meelitanud kõrgelt kvalifitseeritud töökäsi ning võimekaid üliõpilasi. Ning hilist ka selles mõttes, et tuleva aasta presidendivalimistele eelnev poliitiline võitlus kipub häirima immigratsioonidebatti. (Juhtkiri Dominique Seux’lt, Les Echos, 2.05) Sarkozy immigratsiooniseadus ei ole sisuliselt midagi uut, kuid vorm, kuidas siseminister seda esitab, kõlab üha enam ja enam paremäärmusliku Front Nationali retoorika moodi. Les Echos hoiatab, et presidendivalimistele eelneval poliitilisel taplusel on kaks külge: ühelt poolt stimuleerib see initsiatiive, kuid teisalt võib see suure hooga esile tuua ka halbu initsiatiive. (Les Echos, 3.05) Le Monde kirjutab, et siseminister Sarkozy esitatud immigratsiooniseaduses on mitmeid küsitavusi just näiteks perede ühinemise teemal ning manitseb siseministrit ikka üks samm korraga astuma. (Juhtkiri, Le Monde, 2.05)

Välisteemadest pöörati ehk enam tähelepanu Iraani tuumaprogrammi ümber toimuvale. Üha enam küsitakse, kas praeguses olukorras on üldse võimalik veel diplomaatilise lahenduse leidmine. Le Figaro veergudel võttis sõna Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üks endiseid juhte Pierre Goldschmidt. Ta leiab, et IAEA-l kulus väga palju aega enne, kui otsustati Iraani asjus ÜRO Julgeolekunõukogu poole pöörduda. Ja Julgeolekunõukogu on nüüd teemaga tegelenud juba kolm kuud ilma ühtegi konkreetset meedet kehtestamata. Taoline tupikseis on tingitud eelkõige Venemaa ja Hiina suhtumisest, kes blokeerivad järjekindlalt nõukogu otsuseid. Goldschmidt küsib, mida Venemaa ja Hiina kardavad, või ehk soovivad nad oma taktikaga viia USA ühepoolsete sammudeni. Iraan omalt poolt näib aga olevat juba eesmärgile jõudnud, panustades suurriikide omavahelistele erimeelsustele, hirmule naftahindade tõusu ees ning ähvardusele suurendada toetust regiooni terroristlikele rühmitustele. Goldschmidt leiab, et antud olukorras peame lootma IAEA liikmesriikide initsiatiivile küsida Julgeolekunõukogult toetust vajalike uuringute läbiviimiseks. Rahvusvahelise üldsuse hooletus ning nende argus, kes püüavad selgeks teha, et Iraani problemaatika puudutab vaid USAd ja Iisraeli, võivad viia vägivallani, mis on alati märgiks läbikukkumisest. Vägivallast ei võida keegi, kõige vähem aga iraani rahvas. (Pierre Goldschmidt, Le Figaro, 28.04) Prantsuse rahvusliku teadusuuringute keskuse (Centre National de la Recherche Scientifique) teadusdirektor Jean-François Bayart avaldab usutluses L’Expressile arvamust, et läbirääkimised Iraaniga on jõudnud punkti, kust tagasiteed ei ole. Samas leiab ta, et Iraani tuumaambitsioonil on eelkõige siseriikliku julgeoleku tagamise maik. Bayart peab jutte Iisraeli hävitamisest, vaatamata selle retoorika vastuvõetamatusele, väga ebatõenäoliseks. Samuti soovitab ta Läänes president Ahmadinejadi rolli mitte üle hinnata. (Vincent Hugeux, Pierre Ganz, L’Express, 4.05)

Euroopa päeva tähistamine 9. mail elavdas mitmel pool debatti Euroopa Liidu tuleviku üle. Kõige konkreetsemaks sammuks oli ELi põhiseadusleppe ratifitseerimine Eestis. Prantsusmaal on raske unustada 29. mail 2005 toimunud referendumi läbikukkumist, mis oli alguseks Euroopa identiteedikriisile. Aasta aega on nüüd Euroopa Põhiseadusliku lepingu üle mõtiskletud ning tõenäoliselt ei juhtu selles vallas enne 2008. aastat midagi. Diplomaadid Brüsselis usuvad, et alles 2007. aasta presidendivalimised Prantsusmaal panevad Euroopas uued tuuled puhuma. 2008. aasta teisel poolel on Prantsusmaa ELi eesistuja. (Thomas Ferenczi, Philippe Ricard, Le Monde, 09.05) Prantsuse Eurominister Catherine Colonna rõhutas L’Express’ile antud usutluses, et mõtlemisperioodi jooksul on õnnestunud Euroopa kodanikele mõnevõrra lähemale tuua. Finantsperspektiivi vastuvõtmine mullu detsembris sai teoks tänu Prantsusmaale ja Saksamaale. Probleem seisneb reguleerimata institutsioonides. Kuna ELi põhiseaduslepet, mis muudaks ELi toimimise läbipaistvamaks, ei ole siiani õnnestunud ratifitseerida, tuleb parandada aktuaalsete probleemidega tegelevate institutsioonide toimimist sotsiaal-, julgeoleku ja välispoliitika valdkonnas. (L’Express, 11.05) Le Figaro intervjuust François Bayrou'ga, kes on erakonna Ühendus Demokraatia Eest (UDF) esimees, selgub, et ELi ajaloo suurim kriis on tingitud pigem inspiratsiooni puudumisest kui institutsioonide saamatusest. Inimestel puudub ettekujutus Euroopa tulevikust. ELi Põhiseadusliku lepingu ratifikatsiooniprotsess küll jätkub - Eestigi hääletas selle poolt-, kuid Prantsuse ja Hollandi valijate "ei" tõttu saavad need ratifikatsioonid omada vaid sümboolset tähendust. Bayrou teeb maha Nicolas Sarcozy ja Ségolène Royal'i idee võtta põhiseaduslepe vastu Prantsuse parlamendis lihtsustatud kujul, sest mitte keegi peale inimeste endi ei saa nende otsuseid muuta. Poliitik peab ELi vajalikuks ning asendamatuks osapooleks globaalses maailmas, eriti immigratsiooni, energeetika ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Samuti usub ta, et endise Euroopa Komisjoni presidendi Romani Prodi võimuletulek Itaalias võimaldab asutajariikidel Euroopat taasavastada. (Charles Jaigu, Le Figaro, 09.05)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus keskendus ELi Põhiseadusliku leppe käsitlemisele Soome parlamendis, ÜRO uue inimõiguste nõukogu valimistele ning Venemaa president Vladimir Putini aastakõnele Kremlis.

Soome parlament Eduskunta hääletas põhiseadusleppe poolt häältega 104 - 24. Leppe ratifitseerimise vastu oli üks Keskusta, 12 Vasakpartei, 8 Roheliste erakonna ja kolm Kristlike demokraatide saadikut. Põhiseaduse poolt hääletasid Keskusta, SDP, Kokoomuse ja Rkp esindajad ning Suvi-Anne Siimes Vasakparteist. Dokumendi peab nüüd veel heaks kiitma valitsus ja teisel hääletusel veel kord parlament (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 13.05) President Tarja Haloneni mure kiire ratifitseerimisega kaasnevate probleemide üle ei mõjutanud otsust. ELi eesistujaks saav Soome tekitaks hämmastust, kui ta põhiseadusleppe toetamise asemel selle edendamist takistaks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 13.05) Kuigi president toetab põhiseadusleppe ratifitseerimist, suhtub ta ebalevalt ratifitseerimise ajakavasse. ELi kuuluvas Soomes võib valitsus presidendiga mitte nõustuda – ja vastupidi. ELi küsimusi puudutavad lõplikud otsused teeb rahva valitud parlament. See on Soome poliitika. Kui kolme suurima erakonna enamus toetab leppe ratifitseerimist, on see tugeval alusel. (Aimo Massinen, Turun Sanomat, 13.05) President Halonen jäi oma kahtlustega leppe ratifitseerimise suhtes üksi. Presidendi hinnang Soome-poolse ratifitseerimise vähesest tähtsusest leppe saatusele on realistlikum kui peaminister Matti Vanhaneni nägemus ratifitseerimise positiivsest mõjust üldisele õhkkonnale ELis. Probleem on selles, et Haloneni ettevaatlik stiil ja pehme sõnavalik ei mõju. (Risto Uimonen, Kaleva, 14.05)

Soome valiti ÜRO uue inimõiguste nõukogu liikmeks. Sellega lõppes Soome pikk lobitöö. Ehk aitas Soomet ka eesseisev ELi eesistumisperiood. ELi ringkondades oli kokku lepitud, et eesistujariigile püütakse nõukogus koht saada. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 10.05) Uus nõukogu peaks olema samm paremuse poole, kuid pärast uute liikmete valimist ei ole liigseks optimismiks põhjust. Positiivseid üllatusi võib kolme aasta jooksul tulla, kuid nõukogu koosseis ei tekita suurt optimismi. Uus nõukogu on raskelt sündinud kompromissi tulemus. Nõukokku valiti ka riike, kus inimõiguste olukord on pehmelt öeldes küsitav. Tõelise võimaluse paremuse poole annab määrus, mille kohaselt nõukogu liikmete inimõiguste olukorda peab saama avalikult hinnata. Niipalju kui inimõiguste võrdne hindamine üldse on võimalik, tuleb see jätta usaldusväärsuse saavutanud sõltumatute organisatsioonide ülesandeks, nagu näiteks Amnesty International. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.05) Uus nõukogu peab kiiresti näitama, et suund on õige ning et midagi tõhusat suudetakse ära teha. On selge, et uuel nõukogul on oma eelkäijast parem lähtekoht. Ootustes tuleb siiski lähtuda reaalsusest. Poliitilise suuna kavandamisel on otsustava tähtsusega algusaeg, Soomelt võib oodata tõhusat ja tugevat rolli selles. (Juhtkiri, Kaleva, 14.05)

Venemaa presidendi Vladimir Putini aastakõnest Kremlis võib järeldada, et Kreml valmistub 2007. aasta parlamendi- ja 2008. aasta presidendivalimisteks. Isegi kui Putin peab oma lubadust ja piirdub kahe ametiajaga, soovib ta kindlasti mõjutamata seda, millised jõud on Duuma valimistel edukad ja kindlustavad järgmise presidendi valimise. Seda rolli kavandatakse erakonnale Ühtne Venemaa, millest soovitakse Kremli kaitse all kujundada riigi juhtiv võimuerakond. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.05) Putin üllatas, tõstes oma kõnes esile sotsiaalsed teemad. Kõnes lubati ka Venemaa sõjalise positsiooni tugevdamist, mis võib tähendada uue võidurelvastumise algust. Kui Venemaa alustab massiivset relvastumist suurriigi positsiooni upitamiseks, on olemas oht, et selle all kannatab sotsiaalpoliitiline programm. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.05) Putin ei lasknud end provotseerida USA asepresident Dick Cheney Venemaad kritiseerinud kõnest Vilniuses, vaid vastas sellele kaudselt. Seega on jutud uuest ida ja lääne vahelisest külma sõja ohust esialgu liialdatud. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 11.05) Putini kõne ei tekitanud suuri uudiseid ja see on hea märk. Kui Venemaa oleks hakanud vastama Cheney kõnele, võinuks õhus tunda juba külma sõja hõngu. Putini kõne välispoliitilises osas olid küll vihjed, riikide nimesid mainimata, kuid need olid selgelt suunatud USAle. USA-Venemaa suhetes valitseb teatud pinge, see mõjutab lõpusirgel olevaid WTO läbirääkimisi. Venemaa on saanud juurde uut enesekindlust, tema positsioon maailmas on tugevnenud. Suured energiast saadavad tulud muudavad riigi jõukamaks ja teised riigid Venemaast sõltuvamaks, mida võib märgata Venemaa viimase aja käitumises. Venemaa enda seisukohast, samuti tema lähipiirkondade stabiilsusele oleks oluline kasutada energiast saadavaid tulusid riigi sisemise olukorra parandamiseks. Paremat hetke on Venemaa ajaloos selleks olnud harva. (Juhtkiri, Kaleva, 11.05) Üha rohkem on märke sellest, et USA poliitiline juhtkond ja tema kiiluvees ka ülejäänud lääs hakkab Putini läänevastase poliitika suhtes kannatust kaotama. Dick Cheney otsene kriitika Putini aadressil ja Putini terav vastus sellele on pelgalt esimesteks valanguteks paratamatult teravnevas olukorras USA ja Venemaa vahel. Tõenäoliselt on nende kahe pikaajaline konfrontatsioon juba alanud. (Richard Müller, Turun Sanomat, 18.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's parliament ratified the EU’s constitution in a move analysts said was unlikely to give a positive jolt to the stalled charter. "I believe that by approving the treaty we have made an important contribution to the future of the EU as a whole," PM Andrus Ansip said. "We have demonstrated our desire to participate in the process of shaping Europe's future". "It is doubtful the vote on the constitution will have any significance for the EU. Estonians don't really care, they don't really know what it is," said political analyst Kadri Liik. "Not even the Parliament has really read it the treaty closely, and understanding of it is based on word of mouth." (Reuters, 09.05)

Lawmakers in Estonia ratified the bloc's constitution and hailed it as good for the whole EU. "We have a very positive message to send to the EU: our parliament has ratified the EU constitution," PM Andrus Ansip said after the treaty was approved by 73 votes for and one against in 101-seat parliament. "The EU will be more simple, clear and democratic after the treaty takes effect," he said. Estonia did so on Europe Day. "This is a good treaty for Estonia and for the EU," FM Urmas Paet told parliament. "The ratification today sends a message that the European integration process continues and that confidence in the EU constitutional treaty is recovering. As of today, 60 % of the EU member states have ratified the treaty," Paet said. "This is a very strong argument for countries that have rejected the treaty," he said. "We are expecting the eight states that have not taken a position on the constitution also to formulate their opinion." PM Ansip likened the Estonian yes-vote to a call in 1950 by Schuman for France, Germany and other European countries to pool coal and steel production as the first step towards "a European federation". "I am fairly certain that Schuman's proposal would have been rejected if it had been put to a referendum," Ansip said. "But Schuman made the proposal believing then, as we do today, that peace and stability in Europe can be achieved only through cooperation." (Afp, 09.05)

Eesti välisminister on arvamusel, et Eesti-Vene suhetes ei ole tähtsaimates valdkondades olulisi muudatusi toimunud. Mitmes praktilises töövaldkonnas, nagu politsei ja piirivalvealane koostöö, kultuuri- ja majandusvallas arenevad suhted normaalselt. Mis aga puudutab kõrgema astme poliitilisi suhteid, siis, arvestades Vene tipp-poliitikute seisukohti ja ütlusi, ei ole näha olulisi muudatusi. Eesti sooviks, et Venemaa eemaldumine USA-st ja EL-st, mis on märgatav olnud viimase paari-kolme aasta jooksul, peatuks. Eesti peaks leidma alternatiivseid energiaallikaid, et vähendada sõltuvust Venemaast. (Interfax, 10.05)

Urmas Paet väidab, et Vilniuses toimunud Balti riikide ja Musta mere äärsete maade juhtide kohtumine ei olnud suunatud Venemaa või mõne teise riigi vastu. “Koostöö Venemaaga on nende jaoks väga tähtis. Seejuures on nad valmis osutama Venemaale abi demokratiseerumisprotsessis ja kodanikuühiskonna arendamises.” Välisminister Paet kutsus Vene poliitikuid ja politolooge näitama üles rohkem positiivset avatust konstruktiivse kriitika suhtes. Vilniuse kohtumise osapooled on meelestatud positiivselt koostöö suhtes Venemaaga ning konstruktiivse dialoogi arendamise suhtes. (Interfax, 8.05)

Eesti endisest peaministrist Mart Laarist saab Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili nõunik reformide läbiviimise alal. Välisminister Paet: “Üheks Laari ülesandeks on lisaks eelnimetatule ka NATO ja EL hetkesuundumuste võimalikult realistlik lahtiseletamine.” Laari sõnul meenutab Gruusia praegune olukord reformide-eelset aega Eestis 1990. aastate alguses. SRÜ liikmeksolemine on Gruusia siseküsimus, selle üle otsustavad nad ise. President Arnold Rüütel pidas Laari määramist antud kohale positiivseks, kuna tal jätkub piisavalt praktilist kogemust. (Interfax, 10.05)

Saksamaa ajakirjandus

Põhiseadusleppe ratifitseerimine on taas käima lükatud. Leppega liitus 15. maana Eesti. Järjekord on Soome käes. Soome parlament kavatseb leppe ratifitseerida suvel, Soome eesistumise ajal. Andrus Ansip rõhutas, et kui lepe ei jõustugi, ollakse näidanud tahet Euroopa tulevikku ehitamisel kaasa lüüa. Ka Soome peaminister Matti Vanhanen soovib ratifitseerime kaudu “signaali” saata. Paremat kompromissi olla raske leida. Otsuse edasiste toimingute osas peaksid ELi juhid vastu võtma veel Austria eesistumise ajal, arvab Vanhanen. Nii Eestis kui ka Soomes toetavad põhiseaduslepet enamik nii valitsuse kui ka opositsiooniparteisid. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 10.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa päeva tähistamiseks 9. mail ratifitseeris Eesti parlament sümboolselt ELi Põhiseadusliku lepingu. Poolt hääletas 73 saadikut, vastu oli 1. Viie erakonna nõusolek põhiseadusliku lepingu ratifitseerimiseks oli ette teada. Eestist sai 15. riik, kes on antud lepingu ratifitseerinud. Euroopa põhiseadusel on siiski vaid väike võimalus realiseeruda, isegi kui suurem osa vana kontinendi kodanikest selle heaks kiidab. Aasta pärast prantslaste ja hollandlaste “ei”-d on Euroopal siiani hapu nägu ees. (Le Monde, Liberation, Les Echos 10.05) Eesti valis parlamendihääletuseks sümboolselt Euroopa päeva - 9. mai, mil tähistatakse omaaegse Prantsuse välisministri Robert Schumani üleskutset rajada Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Eesti PM Andrus Ansipi sõnul oleks Schumani deklaratsioon poliitiliselt segastel aegadel rahvahääletusele panduna läbikukkunud. (Dernieres Nouvelles d’Alsace, 10.05) Eesti tegi Euroopale, keda on viimasel ajal halvasti koheldud, väikese kingituse: parlament ratifitseeris üksmeelselt põhiseadusleppe. Sellest väikesest sammust ei pruugi siiski piisata euroopaliku üksmeele taastamiseks. (Le Figaro, 09.05)

Soome ajakirjandus

Riigikogu ratifitseeris põhiseadusleppe. Kaua oodatud ratifitseerimine sujus kergelt, leppe ratifitseerimist toetasid kõigi kuue parlamendierakonna esindajad. Poolt oli 73 saadikut, vastu - reformierakondlane Igor Gräzin. Nii välisminister Urmas Paet kui ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu avaldasid oma kõnedes lootust, et ka Soome peagi põhiseadusleppe ratifitseerib. Välisminister Urmas Paeti sõnul näitab leppe ratifitseerimine Eestis seda, et protsess jätkub ning usaldus leppe vastu on taastumas. Peaminister Andrus Ansipi arvates on Eesti otsus ELi tuleviku seisukohalt oluline. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.05)

Samal ajal kui Soomes vaieldakse selle üle, kas põhiseaduslepe ratifitseerida või mitte, näitas liidu väiksemate riikide hulka kuuluv Eesti eeskuju ning ratifitseeris leppe Riigikogus peaaegu üksmeelselt. Välisminister Urmas Paeti sõnul soovis Eesti teavitada sellega oma püüdlustest vabama, tõhusama ja demokraatlikuma ELi suunas. Soome ELi eesistumisperioodi lähenemine on hoogustanud arutelu leppe ratifitseerimise üle Soomes. Soome presidendi Tarja Haloneni arvates tuleb ratifitseerimise aega ja tagajärgi hinnata realistlikult. President ei usu, et ratifitseerimine võiks kannustada leppe ratifitseerimist teistes ELi liikmesriikides, kus teatakse niigi, et Soome suhtub leppesse positiivselt. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 10.05)

Eesti suursaadiku Soomes Priit Kolbre sõnul suhtub Eesti positiivselt järgmisse NATO laienemisse, mis tõenäoliselt otsustatakse NATO tippkohtumisel novembris. NATO küsimustes on Eestist saanud Soomele vanem vend. Eesti suursaatkond Helsingis on 2004. aastast alates olnud NATO kontaktsaatkond Soomes. Saatkond on jaganud NATO infot, korraldanud seminare ja pressikonverentse ning hoolitsenud NATO ametnike visiitide eest Soome. Eesti eurole ülemineku edasilükkamist aasta võrra põhjendab suursaadik Eesti kõrge inflatsiooniga, mida püüdlustest hoolimata kontrolli alla ei saadud. Eesti liitumine eurotsooniga ei ole veel sugugi kindel. Vaatamata sellele, et ELi Põhiseadusliku leppe lõplik jõustumine ei ole kindel, on Eesti seisukohal, et lepe on hea kompromiss, mis viib Euroopa asja edasi. (Jorma Virtanen, Helsingin Sanomat, 4.05)

Venemaa ajakirjandus

Eestis on avalikustatud KaPo iga-aastane aruanne, milles seekord räägitakse väga palju Vene eriteenistustest ja spioonidest. Muu hulgas kinnitatakse, et eelmisel aastal Vene saatkonna nõunikuna töötanud Anatoli Dõškant on tegelikult välisluure resident. KaPo andmetel oli Vene luureorganite põhiliseks ülesandeks eelmisel aastal vene poliitiliste ringkondade ühendamine. Dõškant viis läbi profülaktilisi vestlusi parteide liikmetega, kes said soovituse osaleda valimistel ühtse blokina. Hoiatatakse ka kellegi Aleksandr Harlamovi eest, kes värbab Eesti kodanikke spioonideks. KaPo on kogu aeg tundnud huvi Vene saatkonna tegevuse vastu, kuna Tallinnasse saabub pidevalt lühiajalistesse komandeeringutesse suurel arvul diplomaate ja administratiivtöötajaid. 2005. aastal täheldas KaPo aktiivsust diplomaatilise puutumatuse varjus ja terrorismivastase võitluse sildi all tegelevate luureohvitseride seas, kes ilmutasid huvi Eesti majandusküsimuste vastu. (Gazeta.ru, 13.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar teatas, et Eesti-Vene suhted on viimasel ajal muutunud pragmaatilisemateks. Esinedes Hamburgis kohalikus kaubanduskojas, ütles ta, et osaliselt aitas sellele kaasa Eesti aktiivne osalus Venemaa suurimal transpordi- ja logistikamessil "TransRussia". Eesti osalejatel oli messi raames võimalik kohtuda ettevõtete esindajatega, aga ka poliitikutega. Savisaare sõnul on viimasel ajal Eesti transpordi- ja logistikasfääri hakanud sisenema Vene kapital. See annab tunnistust majandussidemete tugevnemisest ja positiivsetest tulevikuperspektiividest. Savisaare arvates parandab kasvav transiidiäri riigi väliskaubanduslikku bilanssi, ent kätkeb samas endas ka teatud julgeolekuriske. (Interfax, 3.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatamata möödunud talve gaasikriisile, mis rõhutas ELi riikide suurt energiasõltuvust Venemaast, on 25-l riigil raskusi ühise energiapoliitika leidmisega. Balti riigid, kes teavad väga hästi, mida tähendab sõltuda Venemaast, on energeetikapoliitika vallas initsiatiivi haaramas. Lõppenud kuul otsustati ühiselt alustada tasuvusuuringuid uue tuumajaama ehitamiseks Ignalinasse. Uue jaama ehitusega võidakse alustada 2008. aastal ning valmis peaks see saama kuue-seitsme aasta pärast. Hinnanguliselt kolm miljardit eurot maksma minna võiva jaama finantseerimises osalevad kolme Balti riigi energiaettevõtted, samuti oodatakse välisinvesteeringuid. Uue tuumajaama valmimiseni ootavad aga Balti riike ees rasked ajad, sest nad on energia osas ülejäänud Euroopast üsna äralõigatud. (Sylvaine Pasquier, L’Express, 4.05)

Pärast poliitilist iseseisvumist 1991. aastal keskendus Eesti suures osas informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisele. Maailma majandusfoorumi poolt avaldatud 2006. aasta Globaalse IT raportis (Global Information Technology Report) asub Eesti Prantsusmaa järel 23. kohal. Läti ja Leedu on vastavalt 51. ja 44. kohal. 1995. aastal lanšeeris Eesti "Tiigrihüppe" programmi, mis keskendus internetiühenduse tagamisele igas koolis. Riigis asub ligi 700 tasuta interneti leviala. Tallinn kuulub maailma pealinnade Top 10-sse. 11.-12. aprillil jagasid pedagoogid Tallinnas Euroopa innovaatilisemate õpetajate foorumil ideid interneti rakendamisvõimalustest õppetegevuses. Väljapaistvaimad edusammud on tehtud riiklikus sfääris, esmakordselt maailmas on kodanikel ülimalt turvalist ID-kaarti kasutades võimalik valimistel läbi interneti hääletada. 78% eestlastest deklareerib oma tulud internetis, valitsuse istungid viiakse läbi veebikeskkonnas. Igapäevategemistes saavad inimesed mobiiliga bussi- ja parkimispiletite eest tasuda. Soodsad teadus- ja uurimistingimused IT-kolledžis on loonud hea kasvupinna uudsete IT-lahenduste väljatöötajatele. Maailmas on juba laineid löönud eestlaste väljamõeldud Skype ja KaZaa. (Le Journal du Net, 28.04.2006)

Soome ajakirjandus

Kaitsepolitsei hinnangul kätkeb Vene kapitali tulek Eestisse endas julgeolekuohte riigi turvalisusele. Kaitsepolitsei täheldas mullu Eestis Vene välisluureteenistuse aktiivsuse tõusu majandusvaldkonnas. Kaitsepolitsei mainib oma aastaraamatus eraldi ärimees Gennadi Timtsenkot, kes koos “Severstaltransiga” on püüdnud suurendada oma osalust Eesti transiidis ning teeb lobitööd Eesti riigiametites ja poliitilistes ringkondades. Tänane välismaine äripartner, kes saavutab mõnes riigile olulises sektoris liiga suure osakaalu, võib aastate pärast hakata mõjutama riigi sise- ja välispoliitikat, hoiatab kaitsepolitsei. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.05)

Eesti geoloogid usuvad, et Eesti vajab oma uraanitööstust ja et Põhja-Eestis leiduvat uraani tasuks ära kasutada. Eesti uraanivarusid hinnatakse Euroopa suurimateks, samas maailma uraanivarud vähenevad ning tuumajõule pole suudetud leida tõsiseltvõetavat alternatiivi. Uraani leidub Eestis Narva jõest Haapsalu ja Hiiumaani välja. Eesti geoloogiakeskuse juhtiva geoloogi Valter Peterselli hinnangul leidub Eestis uraani sisaldavat diktüoneemaargilliiti umbes 60 miljardit tonni, mis on suurim varu Euroopas. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 8.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Venemaa ja Eesti konsulaartegevus peab olema suunatud mõlema riigi kodanike piiriületusprotseduuride lihtsustamisele, arvab VM konsulaarosakonna peadirektor Jaanus Kirikmäe. Nagu on märgitud VM pressiteates, ütles Jaanus Kirikmäe Vene ja Eesti välisministeeriumi konsulaarosakondade konsultatsioonikohtumisel Moskvas, et on olemas küllaldane õiguslik baas sellealase tegevuse regulaarseks ümberhindamiseks ja täiendamiseks. Seoses Eesti eelseisva astumisega Schengeni viisaruumi, hakkavad kahepoolsed suhted sõltuma nii ELi kui ka Schengeni viisaruumi seadustest. Vene VM delegatsiooni juht Podelõšev teatas, et praegu tegeleb konsulaarosakond välismaalaste registreerimisnõudmiste lihtsustamisega. Kirikmäe kutsus Vene delegatsiooni juhi vastuvisiidile Eestisse. (Interfax, 12.05)

Eesti justiitsministeerium valmistab ette seaduseelnõud, mille kohaselt kuulutataks hitlerlaste poolel sõdinud sõdurid Eesti Vabariigi vabaduse eest võitlejateks, teatas peaminister Andrus Ansip. “Minu silmis on Uluotsa 1944. aasta üleskutset kodumaa kaitsele asuda järginud inimesed vabadusvõitlejad.” Peaministri sõnul ei saa samas kõiki hitlerlikus armees võidelnuid automaatselt vabadusvõitlejateks pidada ning soodustustest osasaajateks teha. Justiitsministeerium koostab koostöös Eesti Vabadusvõitlejate Liiduga, kuhu kuuluvad 20. SS-diviisi sõdurid, isikute loetelu, kellele avaldada isiklikult tunnustust nende panuse eest. (Interfax, 3.05)

Eesti Vene Kodanike Vabariiklik Liit (EVKVL) viib aktiivselt läbi aktsiooni “Georgi lint” Narvas ja teistes Kirde-Eesti linnades ning Tallinnas, teatas agentuurile liidu esimees Juri Mišin, viibides visiidil Sankt-Peterburis. Narva linnavolikogu liige Gennadi Afanasjev ütles, et eelmisel aastal peeti sama aktsiooni käigus politsei poolt kinni mõned Eesti Vene Partei liikmed, keda süüdistati “linna heakorra rikkumises.” EVKVL ühendab endas Vene kodanike regionaalseid ühendusi Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Tartus. (RIA Novosti, 5.05)

Tallinna linnavolikogu istungil nõudis natsionaalradikaalne Isamaaliidu fraktsioon Tallinna kesklinnas oleva Nõukogude sõjamehele-vabastajale püstitatud ausamba ning sinna maetud sõjameeste põrmu ärakoristamist. Erakonna esindajad on veendunud, et enamusele eestlastest sümboliseerib Pronkssõdur mitte vabastamist, vaid okupatsiooni, vägivalda ja alandust. Radikaalid on arvamusel, et mälestusmärk, mis heroiseerib Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal, ei seostu Eesti Vabariigi praeguse eksistentsiga. (RIA Novosti, 5.05)

Võidupüha tähistamine toimus Tallinnas traditsiooniliselt sõdur-vabastaja monumendi juures, mis on kesklinna püstitatud Tallinna fašistlikust ikkest vabastamise auks. Riiklikul tasandil Võidupüha ei tähistata. Mõni päev enne Võidupüha kutsusid Eesti natsionaalradikaalid üles pronkssõdurit sellest paigast ära koristama. Sarnase pöördumisega esines ka Isamaaliidu fraktsioon. Üleskutsele reageerisid mõned inimesed, kes tulid kohale riigilipu ja plakatiga “Eesti rahvas, ära unusta, et see sõdur okupeeris meie maa ja küüditas meie rahva!” Kokkupõrke vältimiseks toimetas politsei meeleavaldajad minema. Ametliku ajalookäsitluse kohaselt vahetas 9. mail Nõukogude okupatsioon välja Saksa okupatsiooni. Vabadusvõitlejateks nimetatakse siin 20. SS-diviisis ja teistes Saksa üksustes võidelnuid. (Interfax, 9.05)

Kaitseminister Jürgen Ligi on arvamusel, et Teises Maailmasõjas sõdisid eestlased hitlerlikus armees Eesti vabaduse eest. Ligi kinnitas hitlerlastest veteranidele, et nende teeneid tuleb tunnustada riiklikul tasandil. Samuti kutsus ta üles püstitama monumenti selle võitluse austuseks. Parlamendisaadik Trivimi Velliste teatas, et “tõeliste patriootide seast pärit saadikud ei jäta lootust, et võetakse vastu seadus, mis võrdsustab sakslaste poolel sõdinud vabadusvõitlejatega”, ning arvas, et aasta pärast on Riigikogus sarnaselt mõtlevate inimeste hulk tunduvalt suurem. (Interfax, 8.05)

Antifašistliku komitee sekretär Andrei Zarenkov teatas, et Eesti rahvas ei toetanud rahvusradikaalide provotseerivat üleskutset ümber hinnata Teise Maailmasõja tulemusi. 9. mai pidustused möödusid mitte ainult rahulikult, vaid ka kõrge emotsionaalse vaimustuse õhkkonnas. Kõikides munitsipaalstruktuurides asetati lilli vabastajatele ja fašismi ohvritele püstitatud monumentide juurde. Pidustused kandsid massiürituste iseloomu. Vaid Tallinnas fikseeriti intsident kahe rahvusradikaali osavõtul, mis leidis lõpu rahvahulga õiglase pahameele saatel. Kaks arulagedat inimest, kes näisid just hullumajast põgenenutena, olid tõeliseks kontrastiks pidulistele. Antifašistlik komitee on tänulik kõigile eestlastele, kes ei lasknud end mõjutada provokaatorite tegevusest. Maailmasõjaga seonduvaid emotsioone rakendab valimisvankri ette kaitseminister Jürgen Ligi , kes nimetab hitlerlasi vabadusvõitlejateks. (Regnum.ru, 10.5)

Pärnu aselinnapea Mart Alliku ei varja oma vaenulikku suhtumist õigeusklikesse kristlastesse. Alliku on öelnud: “Ma ei kannata vene kirikut. Tänu Jumalale – minu peres õigeusklikke ei ole, ja olen kindel, et ei saa olema.” Selliste sõnadega kommenteeris aselinnapea Pärnu koguduse palvet lahendada väikese maatüki omandiküsimus sakraalehitise territooriumil. Erinevatel ettekäänetel ei luba linn erastada 7,2 ruutmeetri suurust ala ning viimastel aastatel ei ole ka toetatud antud kirikuhoonet finantsiliselt, kuigi see kuulub arhitektuurimälestiste hulka. Linnavõimud ei ole aselinnapea käitumisele mingit hinnangut andnud. Ka ei ole alustatud Lasnamäele planeeritud kiriku ehitusega. Ortodoksne kristlus on Eestis esindatud Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla kuuluva Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuga. (Regnum.ru, 2.05)

Saksamaa ajakirjandus

Baltimaad näitavad end 5. maist juuni lõpuni Nordrhein-Westfahleni liidumaal toimuval kultuurifestivalil ”Laval: Eesti, Läti, Leedu”. See hõlmab üle 150 ürituse, eeskätt Dortmundis. Eestit esindavad Filharmoonia Kammerkoor, Ervin Õunapuu ja džässmuusikud. (aro., FAZ, 5.05)

Eesti otsib Hamburgist investoreid. Eestlased on rahul kaubanduskojas korraldatud infopäevadega. Huvi oli elav, toimus rida kohtumisi Saksa tööstuse ja kaubandusettevõtete esindajatega. Kohal viibis ka majandusminister Edgar Savisaar. (DW, Die Welt, 6.05)

Soome ajakirjandus

Tuli tekitab Eestis mõistetamatult palju kahju ja päästeameti jõuvarudest ei piisa tulekahjude kustutamiseks. Sel aastal on registreeritud juba tuhat tulekahju rohkem kui eelmisel aastal. Päästeameti arvestuse kohaselt on tuli sel aastal nõudnud kokku 66 inimese elu. Peaminister Andrus Ansip väidab, et päästeameti reageerimiskiirus on aastatega paranenud. On siiski tõsi, et tuletõrjujaid ei ole Eestis piisavalt. Neljandik ametikohtadest on täitmata ning alatasustatud töö ja vananev tehnika ei meelita noori tuletõrjuja ametit valima. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 5.05)

Kultuuriministeerium ei finantseeri sel aastal Eesti kuulsaima helilooja Eduard Tubini järgi nimetatud Tubini festivali ning festivali sel kevadel ei korraldata. Kultuuriministeeriumi ja pianist Vardo Rumesseni (Eduard Tubina Ühingust) vahel on puhkenud festivali ärajäämise pärast tüli. Ka dirigent Neeme Järvi arvustab avalikus kirjas kultuuriministrit ning väljendab muret kogu Eesti klassikalise muusika pärast. Kultuuriminister Raivo Palmaru aga märgib, et ministeerium ei saanud Tubini festivali programmi õigeks tähtajaks. Eesti Heliloojate Liit toetab festivali korraldamist igal teisel aastal. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.05)

Vene välisluureteenistus FSB kahtlustab, et Fenno-Ugria Hõimukeskus Tallinnas koolitab Eestis marisid looma Venemaale soome-ugri õpilaste ümber koonduvaid separatistide ja rahvusfanaatikute rühmitusi. Fenno-Ugria hõimukeskuse juhataja Jaak Prozes naerab selliste väidete peale. Fenno-Ugria on mures Venemaal elavate soomeugri rahvaste tuleviku pärast. Jaak Prozesi sõnul ei ole keskusel poliitilisi eesmärke ja käes on viimane aeg pöörata tähelepanu ohustatud hõimuvendadele Venemaal. (Leena Hietanen, Kaleva, 4.05)

Patarei vangla avati külastajatele. Selle vangla müüride taga on omal ajal istunud peaaegu kõik eestlastest poliitvangid, tuntumaid nende hulgast on kirjanik Jaan Kross. Kaheksakümmend viimast vangi lahkusid vanglast alles eelmise aasta suvel. Pärast vangide lahkumist on Patarei seisnud tühjana, hoone restaureerimine on kallis ja tulevik lahtine. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.05)