Nädal välismeedias 24.-30. aprill 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU interior ministers agreed new rules for cross-border civil liability cases. The draft legislation aims to determine which national law should apply in each case, using more precise rules than international private law conventions provide for. It covers road accidents, accidents caused by defective products, unfair commercial practices, environmental damage and infringement of intellectual property rights. "It will offer greater legal certainty," EC’s Justice Commissioner Franco Frattini said. (Reuters, 28.04)

The EU approved a hike in visa fees to 60 euros, but will negotiate exemptions with neighbouring countries, the EU Presidency said. The increase from the current 35 euros for transit and stays of up to three months will apply from the start of 2007 for travellers to all EU countries except Britain, Ireland and Denmark, which set their own fees, EU officials said. The raise was sought by France to pay for new security technology the bloc is introducing at its borders. It was approved by EU Interior ministers meeting in Luxembourg, despite negative votes by Greece, Hungary and Sweden, an EU official said. (Reuters, 27.04)

The Finnish parliament's foreign affairs committee gave the green light for the country to ratify the EU Constitution, perhaps even before taking over the EU presidency in July. A large majority of Finnish lawmakers back the treaty, as does public opinion in the country. (Afp, 28.04)

Laienemine

The EU’s enlargement chief Olli Rehn raised Bulgaria and Romania's hopes of joining the bloc in 2007 rather than 2008, saying his goal was to secure the Balkan countries' accession next January. "My goal is that both countries could join in January 2007, but my duty is to ensure that when they join they fully meet the criteria," Rehn said during a parliament debate. (Reuters, 26.04)

The lower house of Bosnia's parliament rejected a U.S.-backed constitutional reform that would strengthen the central government and help accession to the EU and NATO. The bill to change the ethnic government system was set up by the Dayton peace agreement that ended Bosnia's 1992-95 war. (Reuters, 26.04)

Polish PM Kazimierz Marcinkiewicz voiced support for Croatia's bid to join the EU and NATO after holding talks with his Croatian counterpart Ivo Sanader. "Croatia is strongly engaged in preparations to join NATO and the EU. We spoke about Poland's support for these aspirations", Marcinkiewicz said. The Croatian PM welcomed Poland's backing and said a Croatian official charged with negotiating with the EU would soon visit Warsaw "to take advantage of the experience of Polish negotiators" with Brussels. (Afp, 26.04)

Majandus

A majority of older EU states have decided to open the doors to workers from newer east European members and will be lifting or easing their restrictions, the EU's executive commission said. The EC said that Finland, Portugal and Spain had decided to lift their restrictions. Belgium, France, Italy and Luxembourg had decided to ease their restrictions on eastern European workers. "Overall it is satisfactory but we hope that there will be further improvement between now and 2009," commission spokeswoman for social issues Katharina von Schnurbein said. "It is really good news that three countries are lifting the restrictions and almost all the other countries have lifted some restrictions either in some sectors or they are going to be gradually lifting their restrictions up until 2009," she said. (Afp, 28.04)

Russia's Gazprom rebuffed European calls to ratify international agreements that would require it to surrender its monopoly on gas exports to Europe. Alexander Medvedev, Gazprom's deputy CEO in charge of exports, called the International Energy Charter "a stillborn document". "It doesn't reflect the true conditions of the current market," he said. "Administrative actions by the EU to manage the gas market cannot but arouse concern," Medvedev said on the forum in London, where British Trade and Industry Minister Alan Johnson flanked him. (Reuters, 25.04)

Välispoliitika

The EU urged the US to join it in pressing for open energy markets and more democracy in Russia. EC President Jose Manuel Barroso said: "We need to enhance our external cooperation and create the necessary market conditions and legal framework in those producers or transit countries on which the world economies count for their energy supply. We can no longer afford, nor should we accept, the unpredictability of the energy market.” Barroso said Russia had been a reliable energy supplier in the past and had an interest in secure demand from the EU, "and also, if possible European investment, technology and know-how to get the oil and gas out of the ground". On democracy, Barroso said: "Speaking as constructive partners, we need to speak frankly and clearly about our concerns at developments in Russia." (Reuters, 29.04)

The US and the EU struck different tones on how to respond to Iran's nuclear defiance while insisting they were in full agreement. Speaking at a transatlantic conference, EU foreign policy chief Javier Solana said no one was considering military action over Tehran's refusal to halt uranium enrichment and Europe did not want to join a "coalition of the willing" against Iran. Influential U.S. Senator John McCain said: "There is only one thing worse than military action, and that is a nuclear-armed Iran." He said the US would not stand by and let Iran wipe out Israel, as Iranian President Mahmoud Ahmadinejad had called for. (Reuters, 29.04)

The EC has donated 18 million euros to southern African countries to modernise their customs systems and improve border posts, officials said. "The grant will support Southern African Development Community to put in place a legal and institutional framework for a future Customs Union envisaged for 2010," said Paul Malin, who signed the deal on behalf of the EC. (Afp, 28.04)

The EC condemned new detentions in Belarus after opposition leader Alexander Milinkevich, was arrested, and threatened new sanctions against authorities. "We are following this extremely closely and we condemn any detentions that are for reason of having taken part in a demonstration or any other political activity," commission spokeswoman for external relations Emma Udwin said. "It remains our position that all those who are detained, and there are still a large number under detention since the demonstrations after the elections, should be released," she added. (Afp, 27.04)

Julgeolek

Ukraine and Georgia can expect encouragement for their hopes to join NATO at a summit in November, the alliance's head said. At a meeting of NATO foreign ministers in Bulgaria, alliance Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said membership was open to those that met criteria on democratic and military reforms. "There will be a signal in Riga, but the actual invitations to join cannot be expected already at the Riga summit," he said. (Reuters, 27.04)

Ukraine's push to join NATO is irreversible despite anti-NATO rhetoric heard during recent elections, its FM Borys Tarasyuk said. "Ukraine's strategic course towards NATO membership is irreversible. Those political parties that made anti-NATO slogans as the core of their electoral programmes have failed to get to the Ukrainian parliament. We also hope that this year strengthening of NATO-Ukrainian relations will have its logical continuation in the framework of the main preparations programme and further results in the invitation to accession talks," he said. (Reuters, 28.04)

NATO allies raised doubts over a U.S.-backed plan to enhance ties with countries from Asia to Scandinavia, with some arguing the alliance should focus on more pressing security priorities nearer home. Russia also expressed concerns about the idea. Russian FM Sergei Lavrov said any partnership plans were NATO's business but voiced concerns they could affect Russian interests. "Any change in the security landscape will inevitably affect a large number of countries. We would like such processes to be carried out as transparently as possible so we can see that no threat emerges," he said. "We want to have a pragmatic approach to closer cooperation with partners but we don't want to build any new institutions," German FM Frank-Walter Steinmeier said. Romanian FM Mihai-Razvan Ungureanu said: "A wider partnership policy should give priority to partners in Western Balkans. It will be far more important that seeking global partners." (Reuters, 28.04)

Russia and NATO clashed over the jailing of Belarussian opposition leader Alexander Milinkevich for attending a political demonstration. "Belarus was one of the issues discussed where Russia and the alliance are quite far apart," NATO chief Jaap de Hoop Scheffer said. He said Belarus had failed to live up to NATO values enshrined in the Partnership for Peace, a cooperation agreement signed with ex-communist states after the collapse of the Soviet Union in 1991. "These issues have to be decided through engagement and dialogue, not through isolation," Russian FM Sergei Lavrov responded. (Afp, 28.04)

Russia and NATO agreed to implement a joint project to train officers in countering a booming drugs trade in Central Asia. The project "can now move into initial implementation stages," NATO chief Jaap de Hoop Scheffer said after talks with Russian FM Lavrov. He said: "It will increase the potential of these countries to counter the drugs threat." (Afp, 28.04)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice said NATO should take on a larger role in Darfur. "Everyone recognises that the AU mission, while it has been successful thus far, is not robust enough to deal with the continued violence in Darfur, and particularly the problems that are emerging in western Darfur," she said. (Reuters, 28.04)

NATO has no plans to cut troop levels in Kosovo before the end of talks on the future status of the U.N. protectorate. "There was a general sense that KFOR troop levels should remain at current levels till the status talks finish," a NATO spokesman said James Appathurai said. (Reuters, 28.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse rõhuasetused puudutasid välispoliitilises plaanis Iraani jätkuvat positsiooni maailma ohuallikana, samuti Valge Maja kabinetiülema vahetust.

Nii USAs kui Suurbritannias välja antav kirjutav press rõhutasid üksmeelselt Iraani ründamise mõttetust. The Wall Street Journal märgib Iraani-teemalises juhtkirjas, et Iraani võimaliku pommiga kaasneb naljakas seik: mida ähvardavam on mullade käitumine, seda häirimatum tundub ülejäänud maailm olevat. Milline on olnud rahvusvahelise kogukonna panus probleemile hea lahenduse leidmisel?, küsib ajaleht retooriliselt. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 28.04) International Herald Tribune soovitab USA president George W. Bushil Iraaniga suhelda, selle asemel et aktiivselt planeerida militaarseid meetmeid Iraani tuumakeskuste suhtes. Analüütikud osutavad paralleelidele 2003. aastal Iraagi ründamisega, mil kõik toimis sarnase strateegia järgi. Väljaanne toonitab, et probleemi ei saa lahendada sõjaliste vahenditega, jõukasutamine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Käes on aeg käituda moel, millest aastaid eemale vingerdatud: otseste läbirääkimiste kaudu Iraani liidritega tuumaprogrammi teemal. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 26.04) President Jimmy Carteri rahvusliku julgeoleku nõunik Zbigniew Brzezinski väljendab IHT’ga sarnaseid seisukohti, pealkirjastades vastavateemalise artikli „Ärge rünnake Iraani”, esitades neli postulaati oma väidet argumenteerima. Õhurünnak Iraani tuumakeskustele ilma Iraani-poolse tõestatud ähvarduseta oleks unilateraalne sõjaakt; iraanlaste vastureaktsioonid mõjutaksid tahes-tahtmata USA juba selletagi keerulisi suhteid Iraagi ja Afganistaniga. Võimalik isegi, et selline sündmuste kulg saab tõukeks vägivallalainele Liibanonis, naftahindade kasv jätkub, USAst saab aga suurima tõenäosusega terrorismi sihtmärk. Lahendusi võimaldaksid USA, ELi kolmiku ning võib-olla ka Venemaa ja Hiina otsesed läbirääkimised Iraaniga, Põhja-Koreaga toimunud kõnelusi eeskujuks võttes. Tegelikult on USA valida, kas takerduda üritusele, mis sügavalt kahjustab USA pikaajalisi rahvuslikke huvisid, või anda endale tõeliste läbirääkimiste kaudu Iraaniga võimalus olla tõhus. (Zbigniew Brzezinski, International Herald Tribune, 26.04) Kolm kuud tagasi olid maailma liidrid lähedal kokkuleppele küsimuses, kuidas toimida Iraani uraanikatsetustega. Nüüd enam mitte. Praeguseks on tookord saavutatud enesekindlus haihtumas, kuid kindlasti ei tähenda kujunenud olukord õigustust Iraani sõjaliseks ründamiseks. Iraani poolt tehtud Gordioni sõlm tõmbub üha koomale, selle diplomaatiline lahtisõlmimine muutub üha raskemaks. (Gerard Baker, The Times, 28.04) Prantsusmaa Rahvusvaheliste suhete instituudi Prantsuse keskuse direktor USAs Guillaume Parmentier annab nõu: Iraaniga tuleb ettevaatlikult käituda, kasutades infosõda, visiite, majandussuhteid – lootes, et pikaajalisemas perspektiivis nõrgestab see Iraani juhtkonda. Lõppude lõpuks toimis selline taktika N. Liidu puhul. Rünnak Iraani tuumatehastele üksnes kindlustaks Iraani tuumarelva lõpliku valmimise, seejuures laialdase rahvatoetusega. Mistahes embargo puudutaks aga otseselt Iraani elanikkonda (meenutagem USA käitumist Kuubaga). (Guillaume Parmentier, Financial Times, 28.04)

Muutusi Valge Maja administratsioonis võiks kokku võtta sõnadega - uus meeskond, vana tegevusplaan. President George W. Bushi teine ametiaeg on kulgenud skandaalide, väsimuse ning ambitsioonikuse tähe all. Ametisse on määratud uus personaliülem, pressiesindaja esitas lahkumisavalduse, Karl Rove on kaotanud ühe oma ametitest. Praeguse kabineti peaprobleem seisneb strateegiates, mitte inimestes, kes neid ellu viivad. Põhipuudus on tegevuskava puudumine (New Orleansi tabanud orkaan Katrina) – kui sõidetakse vales suunas, pole autojuhtide vahetamisest kasu. Loomulikult on USA juhtkonna ees seisvad küsimused keerukad ning neile pole lihtsaid vastuseid. Peasüüdlaseks võib kujunenud olukorras pidada presidenti, tema enda lühiajalised poliitilised huvid põrkuvad USA pikaajaliste huvidega. Bushi meeskond toodab ideid, mis kõnelevad huvigruppide eelistustest, mitte riigi üldvajadustest, sestap pole nad teeninud ka avalikkuse lugupidamist. (Robert J. Samuelson, The Washington Post, 26.04) Tony Snow nimetamine president Bushi uueks Valge Maja pressiesindajaks on mõtlemapanev, tegemist on Bushi kriitikuga. Valge Maja uus personaliülem Joshua Bolten on juba märku andnud, et töö pressiga ning mainekujundus peavad nüüdsest omandama varasemast teistsuguse ilme. (Jim Rutenberg, International Herald Tribune, 27.04)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelne ajakirjandus käsitles möödunud nädalal kõige enam teenusteturu avamise küsimust, ummikseisu WTO läbirääkimistel, Angela Merkeli visiiti Venemaale, Iraani-vastaseid sanktsioone ning endiselt Kongo-missiooni väljavaateid.

Poliitilise liberalismi tuntud esindaja Raf Dahlendorf arutleb rahvusriikluse ja protektsionismi üle. Autor märgib, et taas on moes rõhutada – rahvusriigid on oma senise tähenduse kaotanud ning ei saa hakkama ilma regionaalsete ja teiste rahvusüleste ühendusteta. Lähemal vaatlusel osutub see valeks. Praegu arutavad mitmed riigid immigrantide integratsiooni üle, millel on mõte vaid juhul, kui prioriteediks on rahvusriik, kuhu integreerutakse. Rahvusriikluse negatiivseks nähtuseks on natsionalism ja protektsionism. Prantsusmaa, Hispaania ja Poola on justkui unustanud ühise siseturu ning püüavad tähtsamaid tööstusharusid riigistada. Doha läbirääkimiste vooru ja teenustedirektiivi näide osutab soovimatusele vabakaubandust üldise hüvangu nimel edendada. Protektsionism on ajaloos korduvalt tõsiste rahvusvaheliste konfliktideni viinud. Kogu Euroopa huvidega ei arvestatud, kui sõlmiti Saksa-Vene gaasijuhtme leping üle Leedu ja Poola peade. Saksa-Poola suhted ja Euroopa koostöö said sellest tugevasti kahjustada. Rahvusriigid on vajalikud ja vältimatud, kuid nad peavad avama end koostööle ja kooseksisteerimisele teiste rahvusriikidega. Vastasel juhul korduvad 20. sajandi alguses aset leidnud kurvad arengud. (Ralf Dahrendorf, Die Welt, 24.04)

Lääne nõrkuses näevad Venemaa, Hiina ja India oma võimalust. Viimaste päevade visiidid ja arengud näitavad ilmekalt, kuivõrd kiiresti on geopoliitiline reaalsus muutumas. Naftahinnad on andnud teise hingamise ka Venemaale. Autoritaarsed Hiina ja Venemaa kaitsevad üheskoos Iraani ja takistavad sanktsioonide kehtestamist Sudaani vastu. Üksnes India oskab oma võimuga vastutustundlikult ümber käia. Euroopa on oma allakäigus ise süüdi. Pärast külma sõja lõppu näidati aktiivsust üksnes Ida-Euroopas ja Balkanimaades, muus osas aga kuulutati ajalugu lõppenuks. USA hakkas pärast külma sõja lõppu sülle langenud ainuvõimu alles pärast 11. septembrit rakendama, kuid seda niivõrd kohmakalt, et nüüdseks on paljud head võimalused käest lastud. Majanduslikult on Euroopa end protektsionismi Maginot-liini taha peitnud, selle asemel, et üleilmastumise väljakutsed vastu võtta. Kui eurooplased endid käsile ei võta, on nende sõnaõigus ajaloo kirjutamisel paari aastakümne pärast marginaalne. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 24.05)

Nafta- ja gaasihinnad muudkui tõusevad, tarnijariigid muutuvad aina võimsamaks. Saksamaa on sattunud sõltuvusse kahtlastest partnerriikidest. ELi energeetikakomissar Piebalgs on öelnud, et kogu EL muutub aina haavatavamaks. Kusjuures ohtlikult suur osa gaasi- ja naftatarnijatest on riiklikud suurettevõtted. Saksamaa välisminister Steinmeier tegeles Schröderi nõuniku rollis energeetikaga, nüüd on ta välisminister. Tema taotleb “energia-NATO” asemel pingelõdvenduspoliitikat energeetikas. Energiaküsimuses tuleb luua olukord, kus tarnija ja ostja on vastastikkuses sõltuvuses. Selleks peab Venemaa avama oma energeetika välisinvestoritele. Saksamaa välispoliitilise filosoofia oluline osa on ka kokkuhoiu ja alternatiivenergia propageerimine, mis annaks võimaluse saksa tehnoloogiatele ja seega ekspordile. Samuti aitaks see vältida Euroopa, USA, Hiina ja India konkurentsi eskaleerumist konfliktiks. Energiapoliitika näeks hoopis teistsugune välja, kui ELi riigid suurprojekte koos plaaniksid. Juhtmete rajamine ühe-kahe riigi jaoks ei ole rentaablid. Seni pole aga EK juhi Barroso üleskutse “rääkida ühel häälel Venemaa ja Lähis-Idaga” järgimist leidnud, Prantsusmaa ja Hispaania protektsionistlik poliitika ei erine selles mõttes oluliselt Schöderi soolost Läänemere gaasijuhtmega. (Jan Ross, Michael Thumann, Die Zeit, 27.04)

Poola kaitseminister Sikorski võrdles lepingut Läänemere gaasijuhtme rajamiseks Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis on sõlmitud üle poolakate peade. “See on 20. sajandi traditsioon. Me ei soovi selle kordumist.”, sõnas Sikorski. Teda toetas gaasijuhtme küsimuses EK energeetikavolinik Piebalgs: “Me poleks kunagi tohtinud sellisesse olukorda sattuda, nagu oleme sattunud nüüd seoses Läänemere gaasijuhtme kavaga”. Sikorski toonitas, et Saksamaa positsioon annab löögi ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, ning ähvardas vastulöögiga teistes Euroopa ühistöö valdkondades. (rtr., Die Welt, 30.04)

Milline huvi on Saksa ettevõtjatel Venemaa kui potentsiaalse müügi- ja investeerimisturu ning gaasitarnija vastu, näitab kantsler Angela Merkeliga Venemaa-visiidile kaasasõitnute nimekiri. Kantsler ei tohiks aga üksnes sellega rahule jääda, et tema riigi ettevõtjatel suu naerul on. Poliitikutel peab mõttes olema midagi enamat kui ainult äri. Ei saa rahule jääda Venemaa sisepoliitiliste arengutega, Saksamaa ja Venemaa huvid põrkuvad ka välispoliitilisel areenil. Näiteks Iraani küsimuses, mille Merkel on kuulutanud prioriteetseks. (bko., FAZ, 28.04)

Kaks aastat on möödunud ELi laienemise “suurest paugust”. Vahetult enne laienemist jagus hoiatusi: Euroopa läheb Ida-Euroopa toetustega pankrotti, suur EL muutub otsustusvõimetuks, Idast tulvab tööjõud massiliselt läände. Kuid mitte ükski taoline ennustus pole täide läinud. Ettevõtete siirdumine uutesse liikmesmaadesse on samuti tagasihoidlik. Samas aitaks Ida-Euroopasse siirdumine ELi suurettevõtetel paremini konkureerida India ja Hiinaga maailmamastaabis. Uute liikmesmaade esindajad on väga aktiivsed Europarlamendis ning kogu ELi otsustusaparaat toimib sama tõhusalt nagu vanastigi. Kõik need kogemused tuleks arvesse võtta, enne kui järgmiste laienemistega seoses taas hädakisa tõsta. (Danuta Hübner, Ollie Rehn, FAZ, 27.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjanduses kirjutati mitmetest Lähis-Idaga seotud sündmustest nagu Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi visiit Euroopasse ning Iraani tuumakriis, mille üle arutlesid nii NATO välisministrid kui ka USA ja Hiina riigipead. Käsitleti Prantsuse valitsuse otsust osaliselt avada oma tööturg ELi uutele liikmesriikidele, Serbia ja Montenegro välisministri Draskovici Pariisi visiiti ning avaldati mõtteid ELi konstitutsioonist. Trükipinda eraldati ka Tšernooboli tuumakatastroofi 20. aastapäevale.

Prantsusmaa president Jaques Chirac’i ja Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi kohtumine andis Palestiina omavalitsusele lootust “humanitaarkatastroofi” lahendamiseks. Chirac tegi ettepaneku luua Maailmapanga juurde Palestiina abifond. (Alain Barluet, Le Figaro, 29.04) USA pingutustest Araabia maailma demokratiseerida on kõige enam kasu lõiganud kohalikud demokraatlikult valitud islamistidest valitsusjuhid, näiteks Hamas. Kardetakse, et Teherani käitumine julgustab radikaalseid jõude teistes islamimaades esile pürgima. Tekib küsimus: mida võtta ette regiooni stabiliseerimiseks ning tõelise demokraatia levitamiseks? ELi ja USA otsus peatada finantsabi Palestiinale pigem põhjustab Iraagi demokraatia läbikukkumise ning vähendab araablaste usaldust lääne suhtes. Võitlus vabadel valimistel valitud radikaalsete islamistide vastu on vaid vesi nende veskile ning suurendab araablaste toetust neile. Eelkõige peaks keskenduma sotsiaalsete aspektide rõhutamisele, edendamaks haridust, tervishoidu, majanduse arengut ja informatsiooni kättesaadavust. Tuleb välja astuda arvamusvabaduse kaitseks ning püüda saavutada tõelisist rahu läbirääkimiste teel. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 28.04)

Aasta pärast seda, kui Prantsuse ja Hollandi valijad Euroopa põhiseaduse tagasi lükkasid, tulevad riigijuhid juuni keskel taas kokku, et põhiseadusliku lepingu taaselustamist arutada. Küsimus, mille riigijuhid endale esitama peaksid, oleks järgmine: kas ELi olulisemaid poliitikapõhimõtteid koondav põhiseaduslik leping on mõistetav Euroopa kodanikele, kellel puudub motivatsioon ja huvi? Inimesed huvituvad eelkõige oma riigi käekäigust ning jätavad Euroopa superriigi põhimõtted tähelepanuta. Brüsseli Ülikooli Euroopa õpingute instituudi direktor Paul Magnette toonitab, et konstitutsiooniprotsess tugineb ideel, et ELi on võimalik varustada põhiseadusega hoolimata kodanike puudumisest. Siiani pole antud idee teostunud. Tuleb mõista, et Euroopa põhiseadus ei tohi inimestes tekitada muljet superriigist ega hävitada erinevusi nende vahel. Kuidas mobiliseerida Euroopa kodanikke aktiivsemalt ELi debattides kaasa rääkima, kui nad toetuvad vaid oma maa ajaloole ja rahvuslikele traditsioonidele ning peavad ELi vaid üheks õigusriigi ja demokraatiapõhimõtete kandjaks? (Thomas Ferenczi, Le Monde, 28.04)

Kaks aastat pärast ELi laienemist ei ole töötajate vaba liikumine ELis endiselt tunnustatud. Hispaania, Portugal ja Soome otsustasid piirangud kaotada, samas Saksamaa ja Austria ei plaani midagi muuta. Prantsusmaa reageering on delikaatne – pärast põhiseadusliku lepingu kampaania ebaõnnestumist ei ole prantslased ikka veel minetanud oma ksenofoobilist suhtumist ning saanud üle hirmust „Poola torumehe“ ees. Seda arvestades on valitsuse otsus tööturgu täielikult mitte avada mõistlik. Olukorras, kus siseminister Nicolas Sarcozy plaanib karmistada immigratsioonireegleid ning võimaldada võimudel välja valida „sobivad“ immigrandid, kellest oleks kasu majanduse elavdamisel, on tööturu „tagasihoidlik avamine“ märk sellest, et Prantsusmaa siiski püüab täita oma kohustusi Euroopa ees. Töötajate vaba liikumine on üks liidu neljast põhivabadusest, mis koos kapitali ja teenuste vaba liikumisega võimaldab uutesse liikmesriikidesse investeerinud Prantsuse firmadel kasu saada. (Editorial, Le Monde, 28.04) Selline poolik tööturu avamine meenutab menetlemisel olevat immigratsiooniseadust. Ida-Euroopa töötajate staatust võib mõista kui „valitud immigrandid“. Ida „torumehed“ võivad Heksagonis tööle asuda vaid sektorites, kus Prantsusmaal neid vaja on. Tööturu avamise idee pälvis suure toetuse ametiühingutelt. Põhjuseks on tööjõupuudus sektorites, mis meelitavad ligi illegaalset tööjõudu. Valitsus plaanib immigratsiooni idast kasutada sotsiaalseks dumpinguks. Samuti põhjendab valitsus tööturu mittetäielikku avamist kõrge tööpuudusega, eriti noorte ja vanurite seas. (Filippis de Vittorio, Liberation, 29.04)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses leidsid kajastamist üha tähtsamaks muutuvad energeetika probleemid ning samuti Palestiina presidendi Mahmud Abbasi visiit Helsingisse.

Venemaa president Vladimir Putin viib teadlikult Venemaad üha kaugemale demokraatiast ja turumajandusest. Venemaa välispoliitika muutub iseteadlikumaks ja selle eesmärgid rahvuslikumaks. Muutuse taustaks on energiahinna tõus ja Venemaa suurenenud majanduslikud võimalused. Kremli haare Venemaa suurte nafta- ja gaasivarude üle on president Putini teise ametiaja jooksul tugevnenud. Energiast on saanud välispoliitiline relv. Moskva esineb energiaga stabiilse varustamise eestkõnelejana, kuid kasutab samal ajal energiat poliitilise vahendina. Kõik Venemaa kliendid on sunnitud kaaluma oma sõltuvuse hinda. Demokraatiast kaugenemist võib märgata suhtumises demokraatia arengusse naaberriikides, näiteks jahedad suhted Gruusia, Ukraina ja Balti riikidega. Valgevenemaal, Kasahstanil ja Usbekistanil on märgatavalt kergem. Kremli välispoliitika eesmärk on suurriigi positsiooni taastamine. Kiusatust kasutada energiavarusid survevahendina võib oodata valitsuselt, kellel ei ole muid vahendeid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.05) Gazprom on tugevalt seotud Venemaa majanduslike ja poliitiliste eesmärkidega. Euroopa ei või teada kui ausat mängu Gazprom mängib. Võib olla toimub energiaturul võitlus uut tüüpi hegemoonia pärast: kes võib ja tahab kasutada tõhusaimalt tänapäeva tugevaimat relva – energiat. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.04) Energiahinna tõus võib tulla aeglaselt, mis jätab võimaluse kohanemiseks näiteks biokütustega, või siis ühtäkki üllatades. Iraani tulevik võib saada otsustavaks, kas odavalt kütuselt minnakse kallile kütusele üle kontrollitult või kaose kaudu. Sündmuste loogiline kulg Iraani küsimuses viitab vägisi USA võimalikule rünnakule. Mõlemad riigid edenevad selles suunas, ekslikult arvates, et konfliktiga võiks midagi võita. Mõlema variandi puhul on aga üheks võitjaks Venemaa, kes on märganud, et omab midagi, mida kõik tahavad. Selle strateegiaga võib Moskva mängida nii kaua kui soovib ning Moskvasse voolab raha nii kui ei iial enne. Kui Iraanis plahvatab, tähendab see Venemaa jaoks sissetuleku suurt kasvu ning seda, et kõik vajavad hädasti energiat. EL märkab peagi, et on sõjaliselt vaid USA käepikendus ning energia osas Venemaast sõltuv. Niipalju siis iseseisvast otsustusõigusest. (Markku Heikkilä, Kaleva, 26.04)

Palestiinlaste president Mahmud Abbas kordas visiidil Euroopasse seda, mida kõik niigi teavad: Palestiina rahvas kannatab ning riigi majanduslik olukord on väga halb. Soov abistada on olemas, kuid vajalikud tingimused puuduvad. Iisraelile võib olukord isegi sobida. Kui palestiinlastel oleks teistsugune valitsus, oleks rahvusvaheline surve rahuprotsessi taaskäivitamiseks tuntav. Keegi ei või aga nõuda terroristliku Hamasiga sama laua taha istumist. President Abbasi leppimissoov leiaks vastutulekut, kuid presidendil ei ole poliitilist usutavust. Võib arvata, et Iisraeli tunnustamine ei ole Hamasi jaoks ülepääsmatu takistus. Kui reaalsuse mõistmine võidaks fanaatilise ideoloogia üle, paraneks palestiinlaste olukord. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.04) Läänel ei ole praeguses olukorras muud võimalust kui külmutada abi Palestiinale. Hamasi poliitika viib Palestiina viletsusse, mis võib olla isegi Hamasi eesmärk. President Mahmud Abbasi visiit on lootusetu. On võimatu, et Palestiina võiks edasi minna ilma et president ja Hamas leiaksid ühise poliitilise tahte. Praeguses olukorras ei anna Palestiina võimalust abi andmiseks. Abi ei saa ülal pidada vägivalda. See risk on liiga suur. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 1.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia will delay its entry to the eurozone by one year because of high inflation, adopting the single currency in January 2008 instead of at the start of next year, the government said in a statement. "In view of the developments concerning inflation, January 1, 2007 has become unrealistic as a date to join the eurozone. It has been decided to continue with the necessary technical preparations to adopt the euro, on January 1, 2008. In order to lower the inflation rate, the government has decided to postpone planned increases of tobacco and alcohol excise duties until January 1, 2008," the statement said. EC spokeswoman Amelia Torres said that Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia "welcomes Estonia's realism in this respect and its constructive attitude". "Estonia has a track record of stability oriented policies and reforms, which have resulted in an impressive economic performance and healthy public finances," she said. (Afp, 27.04)

Eesti valitsus vaatas üle eurotsooniga liitumise tehnilise valmisoleku ning, arvestades praegust inflatsiooni taset, otsustas, et 1. jaanuaril 2007 ei ole Eesti euro kasutuselevõtuks valmis. Valitsuse pressitalituse teatel peab Eesti valmis olema vastavaks sammuks 2008. aasta 1. jaanuariks. Seni on Eesti suutnud täita kõik Maastrichti kriteeriumi tingimused peale inflatsiooni puudutavate, mis ei ole riigi majanduse probleemiks, vaid on esile kutsutud naftahinna kiire tõusu ning Eesti majanduse tempoka arenguga. (Interfax, 27.04)

Toilas toimub Eesti-Vene väike- ja keskmise ulatusega ettevõtlusele pühendatud ärikonverents. Konverentsi organiseeris Kohtla-Järve linnavalitsus koostöös ülikooliga Audentes Concordia, Sankt-Peterburi, Kotka, Lahti ja Rakvere esindajatega. Konverentsil osalevad Eesti peakonsul Sankt-Peterburis Lauri Bambus ja Venemaa peakonsul Narvas Nikolai Bondarenko. Konverentsi eesmärgiks on väikeettevõtlusele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligipääsu võimaldamine adekvaatsele ja praktilisele informatsioonile õigusküsimuste, tolliteenuste, maksupoliitika ja investeerimispotentsiaali vallas. Tutvutakse edukate investeeringute tulemustega Ida-Virumaal masinaehituse, kultuuri ja transpordi valdkondades. Külastatakse edukaid ettevõtteid – Ahtme vaguniehitustehast, Sillamäe Sadamat, Toila Sanatooriumi ja ettevõtet Viru Keemia Grupp. (Regnum.ru, 25.04)

Majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare arvates ei ole “kuldaktsia” olemasolu vastuolus Eesti seadustega. “Kuldaktsia” annab Eesti riigile enam sõnaõigust Eesti Raudteed puudutavates küsimustes, kuigi tal on vaid 34% ER aktsiatest. Selliseid aktsiaid on EL maades mujalgi käibel, probleemiks on vaid sellise aktsia käikulaskmine valdaja poolt. Kohus annab vastuse Eesti Raudtee omaniku BRS kahtlustele “kuldaktsia” legitiimsuse osas. Justiitsminister Rein Langi arvates on Eesti valitsuse otsus annulleerida Eesti Raudtee privatiseerimise otsus vastusammuks BRS nõudmisele “kuldaktsiast” loobuda. (Regnum.ru, 25.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

15 aastat tagasi iseseisvunud Eesti on tänapäeval ELis üks kiiremini arenevaid riike, kuuludes 7-protsendilise majanduskasvuga kolme edukama sekka. Edu saladuseks on uudsed tehnoloogiad. Tasuta ligipääs Internetile, e-valimised, sajad WiFi piirkonnad. Tulevik näitab end Tallinnas. (Magazine Air France, aprill 2006)

Brüsseli arvates kannatavad Balti riigid ülemäärase inflatsiooni all. Eesti otsustas eurole ülemineku 2008. aastale edasi lükata lubatust 1,6% võrra kõrgema inflatsiooni tõttu. Majandusanalüütiku Jean Pisani-Ferry sõnul on Balti riikide majandusedu puhul tegemist järelejõudmise fenomeniga. Tema arvates ei ole inflatsioon oluline kriteerium. Meeleheitel Balti riigid viitavad eritingimustele, mis võimaldasid euroga liituda kõrgema intressiga Iirimaal ning Belgial ja Itaalial, kellel oli lubatust suurem riigivõlg. (David Bensoussan, L’express, 20.04)

Kaks aastat peale ELiga ühinemist peavad kiiret eurole üleminekut plaaninud Eesti ja Leedu,oma eesmärgist loobuma. 27. aprillil otsustas Eesti eurotsooniga liitumist ühe aasta võrra edasi lükata. „Meil on ELi ühed parimad tulemused eelarveülejäägi osas ning meil on liidu kõige väiksem avaliku sektori võlg. Meie komistuskiviks on kõrge inflatsioon. Me peame reegleid järgima,” sõnas Eesti rahandusminister Aivar Sõerd, kelle arvates on kerge otsustada, kas toetada majanduskasvu, mis on 8,2% sellel aastal ning 7% järgmisel aastal, või võidelda inflatsiooni vastu. „Euroga liitumine üks aasta hiljem ei tekita suuri probleeme. Meie majandus on valmis,” sõnas Sõerd. (Olivier Truc, Le Monde, 30.04)

Eesti lükkas euroga liitumise edasi 2008. aastaks. Kahjuks on esialgne liitumistähtaeg - 2007. aasta 1. jaanuar – inflatsiooni tõttu ebareaalne. Eurotsooni riigid nõuavad uutelt liikmesriikidelt rangelt Maastrichti kriteeriumitele vastamist, isegi siis, kui ei nad neile ise ei vasta. (Le Monde, Les Echos, 29.04)

Soome ajakirjandus

Eesti Pank valmistub euro kasutuselevõtuks kõige varem 2008. aasta jaanuarist. See on võimalik, kui Eesti suudab viia inflatsiooni nõutud tasemele järgmise aasta alguseks. Eesti Panga hinnangul on eelduseks see, et nafta maailmaturu hind enam ei tõuse. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 28.04)

End innukaks autorahvaks tunnistavad eestlased on avastanud auto hankimisel liisingu finantseerimisvõimaluse. 2005. aastal kasvas erinevate autoostude finantseerimine 30%, mis on maailmamastaabis väga suur näitaja. Eestlaste suhtumist sõiduautodesse näitab ka asjaolu, et osamakseteks kulutatakse keskmiselt kolmandik netotulust. (Jani Heikkilä, Kauppalehti, 28.04)

Poola ajakirjandus

Surra või võita – eestlased viisid lõpule selle, mille poolakad alustasid. Eesti ekspeaminister Mart Laar avab Eesti majandusedu telgitaguseid, toetudes neljale põhiteesile: Eesti vabaturumajandus, radikaalne maksureform, julgus hüpata tundmatusse maailma, eestlaste tegutsemistahe. Laar leiab, et kõige olulisemad muutused peavad toimuma inimeste meeltes, see võimalda reformida ühiskonda. Teine tähtis järeldus Eesti näitel – valida tuleb lihtsaimad lahendusteed, sest need on kõige töökindlamad. Inimesed peavad mõistma poliitikuid ja riigijuhid peavad oskama uusi ideid ellu viia. (Mart Laar, Wprost, 23.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian officials said they had busted an operation that trafficked spare parts for Russian fighter jets to China, Bangladesh and Malaysia. "Four people are under temporary arrest and a fifth has also been charged with organising the illegal transit of military equipment via Estonia," prosecutor Kadri Valing said. "According to the customs documents, the recipients in the Asian countries were private companies, not government structures," she added. "The transport of such goods is under very strict international control as trading with such goods for military purposes could destabilise international security," she said. (Afp, 28.04)

Põhja Politseiprokuratuur ja KaPo esitasid süüdistuse viiele isikule, keda kahtlustatakse seotuses sõjatehnika transiidiga ilma valitsuse loata. Kahtlusalused kasutasid Tallinnas asuvaid tolliladusid lahingulennukite Su-27 ja Su-30 varuosade ladustamiseks. Sellised kaubaartiklid kuuluvad valitsuse poolt määratletud strateegilise kauba hulka ning nende sisse- ja väljaveoks on vaja välisministeeriumi vastavat luba. Varuosad olid peidetud legaalse kauba hulka. Põhiliselt saabusid varuosad Venemaalt ja Valgevenest ning, tollidokumentide kohaselt, liikusid edasi Hiinasse, Malaisiasse ja Bangladeshi. (Interfax, 27.04)

Vastavalt Viini konventsiooni raames sõlmitud OSCE lepingule kontrollib Eesti Kaitsejõudude Peastaabi inspektorite grupp Turkmenistani sõjalist valmisolekut. Eesmärgiks on kontrollida väeosi ning polügoone, läbiviidavaid õppusi Ašhabadi ja Marõ piirkonnas. Kontrollgruppi kuuluvad kolm eestlast ja üks Briti ohvitser, delegatsiooni juhib Pärnu pataljoni ülem major Margus Rebane. Raport saadetakse kõigile OSCE liikmesriikidele. Eelmisel aastal kontrollisid Eesti kaitseväelased Soome ja Armeenia kaitseväelist potentsiaali. (Lenta.ru, 24.04)

Kirikuhoone, milles alustas teenimist patriarh Aleksius II, tagastati ametlikult Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius viis Jõhvi Jumalailmumise kirikus läbi ülestõusmispühade teenistuse. Selles kirikus alustas 56 aastat tagasi teenistust vaimulikuks pühitsetud Aleksius Ridiger, praegune patriarh. 1993. aastal tunnistati antud hoone Konstantinoopoli kanoonilise jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, faktiliselt kasutas hoonet pidevalt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kogudus. Moskva Patriarhaat hindab positiivselt Pühtitsa kloostris allkirjastatud lepingut, kuigi peavad MPEÕK ja Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku varahalduslikku olukorda ebavõrdseks - MPEÕK rendib hooneid, kuid EAÕK on saanud oma sakraalehitised kinnitada omandina. (Interfax, 27.04)

Suurbritannia ajakirjandus

2002. aastal Tallinnat külastades jäi mõttesse kummitama oht, et see kaunis Eesti pealinn võib muutuda poissmeesteõhtute keskuseks. Aasta 2006 tõestab, et õnneks pole skeptilised eelaimdused tõeks saanud. Linn on taolise invasiooniga hästi toime tulnud, säilitades omapärase sarmi. 40% selle linna kodanikest on venelased, arv, mis peegeldab sovetiajal tehtud otsuste tagajärgi. Pärast N. Liidu lagunemist tugevnes eestlaste enesemääramistunne, immigrandid polnud enam teretulnud ning on tänaseks muutumas teisejärgulisteks. (Sankha Guha, The Independent, 24.04)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Pikka aega ei olnud Eestil oma moodsa kunsti muuseumi, eksponeerimaks 50 000 kunstitaiest. Veebruaris Tallinna südalinnas avatud Kumu kunstimuuseumist sai Balti riikide tähtsaim muuseum. Lisaks näitustesaalidele mahutab kunstihoone endas auditooriumi ning õppeklasse. (Air France Madame, aprill 2006)

Eestist pärit, gregooriuse lauluga kogu maailmas tuntuks saanud ansambel Vox Clamantis külastab taas Belgiat. Eestlaste muusikalembuse olemust kirjeldab Vox Clamantise dirigent Jaak-Eik Tulve: "Muusika oli nõukogude ajal oluline. See oli ainus võimalus end vabamalt tunda ning pealesurutud nõukogude kunsti eest põgeneda." Vox Clamantis taaselustas esimeste sajandite gregooriuse laulu, sulatas sellesse elemente Eesti pärimusmuusikast, jazzist ning kaasaegsest muusikast. (Guy Duplat, La Libre, 25.04)

Tallinnas avati uus modernse ning kaasaegse kunsti muuseum KUMU. Moodsa kunsti muuseumi idee pärineb 1911. aastast, mil esmakordselt eksponeeriti Eesti kunstnike maale ja skulptuure ühe katuse all - Vene tsaari Peeter I rajatud Kadrioru lossis. Osa kollektsioonist hävis Teise maailmasõja ajal. Taasiseseisvunud Eestis kuulutati välja konkurss uue muuseumi rajamiseks Kadrioru lossi lähistele. Konkursi võitnud Soome arhitekti Pekka Vapaavuori idee realiseerimiseks kulus 12 aastat. Mäe jalamiga ühtesulav klaasikarva muuseum avati tänavu veebruaris. Nii seest kui ka väljast omapärane muuseum mahutab 20 000 ruutmeetrisel kogupinnal 4000 ruutmeetrit kunsti. Püsiväljapaneku silmapaistvamate taieste hulka kuuluvad Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Karl Pärsimäe, Johannes Greenbergi ning fovismi esindajate teosed. Kuigi suur osa Eesti kunstiväärtustest on nüüd KUMU katuse alla koondatud, saab tuleval sügisel tuntud Eesti graafiku Eduard Viiralti loominguga tutvuda Belgias Namuris Félicien Ropsi muuseumis. (G.Dt., La Libre, 25.04)

Soome ajakirjandus

Lahemaa Rahvuspargist on leitud Soomest pärit vanu arvuteid. Nõmmveski küla lähedalt on leitud muuhulgas Soome Tehnikaülikooli ja Helsingi linna tervisekeskuse endiseid arvuteid. Keskkonnaamet kavatseb selgitada, kuidas arvutid Lahemaale on sattunud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 29.04)

Jaapani ajakirjandus

Baruto on esimene eestlane, kes Jaapanis sumomaadluse keskklassi jõudnud. Alguses tähendas sumo Baruto jaoks lihtsalt hobi. Nüüdseks on lisaks emakeelele vene, saksa ja inglise keelt vabalt kõnelev noormees jõudnud elukutseliste sumomaadlejate ridadesse. (Asahi Shinbun, 26. 04)