Nädal välismeedias 10.-23. aprill 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Italy's election victor Romano Prodi is planning to speed up the integration of a hardcore group of EU countries, he said. Prodi said forging an alliance of "the countries most determined to push for a common European policy" was a priority. "We need a strong relationship not just with France and Germany but also with the so-called group of six, countries like Belgium and Luxembourg - but not the Netherlands," he said. Asked if the group included Britain, he replied: "I believe it is difficult to include it among countries which are pushing for more integration. Britain has decided not to hold a referendum on Europe so it has not approved the European position. Evidently it believes in a policy that is more independent of the EU. I believe that European initiatives must have one clear characteristic without which they cannot be called European, and that is to keep the door open to all members. That is true of monetary, defence and any other area.” He said: "Some members who want to do more can take initiatives, but this will never exclude the others. He spelled out what he described as his "more Europe" reforms, with Italy, Germany, France and Spain taking the lead. Whether or not we will be a driving force, time will tell but member states must realise that they cannot have an advanced monetary policy on the one hand and an old-fashioned economic policy on the other. The two must be linked." He said the EU should re-start discussions on the constitution, with the new version put to the vote in a referendum at the same time as the 2009 EU parliament elections. "We have to aim for a much more simplified constitution which focuses on the big principles. That means the first part of the constitution, the charter of fundamental rights and possibly a social protocol. But we have to remove all the technical, detailed aspects which scared people," he said. (Afp, 16.04)

Laienemine

The EU must continue to hold out the prospect of membership for western Balkan states if efforts to resolve Kosovo's status are to succeed, the U.N. Special Representative for the disputed territory Martti Ahtisaari said. Speaking after talks with EC President Jose Manuel Barroso and Enlargement Commissioner Olli Rehn, Ahtisaari played down suggestions that talks between Serbia and Kosovo he is brokering on the future of the breakaway Serbian province had run into trouble. "Perhaps the most important support I can receive from the EU is that member states keep the European perspective in sight, not only for Kosovo, but also for Serbia and the rest of the Western Balkans," he said. "That is an important incentive." (Reuters, 12.04)

The EU is very concerned about weak rule of law in Bulgaria, Enlargement Commissioner Olli Rehn said. Despite robust economic growth and reforms in agriculture, intellectual property rights and other areas, Bulgaria has yet to fully prove its readiness for accession. "There are still serious concerns about the rule of law. I am referring to the judiciary, where we need accountability and independence and to the fight against corruption and organised crime where we need concrete, tangible results to show that nobody is above the law," he said (Reuters, 13.04)

Välispoliitika

EU foreign ministers, meeting in Luxembourg, decided to ban Belarussian President Alexander Lukashenko and 30 ministers, prosecutors and regional election officials from entering the bloc. The EU did not freeze the assets of the banned individuals for now but warned it may do so later, and asked the EC to propose further targeted measures. "We should impose that kind of measure in the future," Czech FM Cyril Svoboda said, stressing the importance of exerting permanent pressure on what critics call the "last dictatorship in Europe". "The EU and the US cannot alter the choice made by the Belarussian people," the Belorussian FM said in a statement. "Belarus finds itself obliged to take appropriate retaliatory measures against the EU and the US. In accordance with international practice, they will affect similar categories of persons." (Reuters, 10.04) EC President Jose Manuel Barroso said that further sanctions against Minsk could be envisaged. "If necessary, we will envisage other sanctions but at this stage we think that this is the sort of message we have to deliver to the authorities in Belarus. We want to send a clear signal of our disapproval of the way the elections were conducted without damaging the Belarus population," he said. (Afp, 10.04)

EU governments endorsed the suspension of direct aid to the Palestinian Authority. "The Council supports the commission," Austrian FM Ursula Plassnik said after a meeting with her EU counterparts in Luxembourg. "In accordance we will not for the time being continue direct assistance to the new government," she added. EU policy is neither a threat nor an attempt at blackmail, nor collective punishment for the January election result which handed victory to the militant Palestinian group, said Plassnik. (Afp, 10.04)

A delegation of EP met Palestinian MPs from Hamas and urged the EU to reconsider its decision to freeze badly needed aid to the Hamas-led government. Ten EU lawmakers met Palestinian parliament speaker Aziz Duweik in the West Bank city of Ramallah and other Hamas deputies in the Gaza Strip. "We call upon the EU to reconsider this decision and resume the dialogue," British Liberal-Democrat MP Chris Davies said. "It's also important that the new government spells out its position regarding Israel." (Afp, 12.04)

Italian leader Romano Prodi vowed to pursue an active foreign policy, as he celebrated his election win. Prodi outlined a foreign policy programme, aimed at restoring Italy's active participation in world affairs that would be based on three tenets: "A strong united Europe, a firm alliance with the US, openness to world problems in a concerted multilateral approach, above all to the crises that threaten us all." He stressed Italy's potential role as a bridge-builder between Brussels and Washington. "I intend to devote my energy and my government's initiatives to work towards eliminating the tensions that arose among the Europeans and with our American allies," he said, referring to the rift over the US-led war in Iraq. “Such tensions”, he said, "only weaken the effectiveness of a community of shared values and common interests. I firmly believe that global peace and stability require a strong Euro-American strategic partnership. This is why we believe that the guiding star of our foreign policy should be multilateralism if we want to respond to the challenges of poverty and disease, human rights abuse, instability and totalitarianism“. Reiterating his belief that the war in Iraq was "wrong and unjustified", Prodi said: "We will withdraw our troops from Iraq in close consultation above all with the legitimate Baghdad government, and send a civil mission of support to the reconstruction of the Iraqi infrastructures and institutions." (Afp, 12.04)

The EU has set aside 350 million euros for continued support of African-led peacekeeping operations on the continent, including in Sudan's Darfur region, EU officials said. The new funds for the EU's African Peace Facility, created three years ago with a 250 million euro budget, are intended to cover the 2006-2010 periods. "There is no development without stability, and no development without security," EU Development Commissioner Louis Michel said. (Reuters, 11.04)

The EU is to give 12 million euros to civil society projects in Russia - mainly through non-governmental organisations (NGOs) - over the period 2006-2009. Russian NGOs have said they are concerned that the new law could make it harder for them to obtain foreign funding, and that President Vladimir Putin's government could use it as an excuse to get rid of organisations it sees as hostile. Both Brussels and Washington also criticised the new law when it was drawn up. In January, the Austrian presidency of the EU said it was "concerned that the law... could have a serious impact on the legitimate activity of civil society organisations in Russia". The European Commission's delegation to Russia said the EU had been funding 34 small projects in the country since January, for a total budget of 7 million euros, and that a further 5 million euros would be made available for the period 2007-2009. The scheme, called the Institution Building Partnership Programme (IBPP), was designed to "strengthen the development of civil groups in society by promoting basic economic and civil rights of marginalized groups in society", the delegation said. (Afp, 19.04)

The EU denied that its suspension of Palestinian aid is chiefly to blame for the Hamas-led government's financial crisis, pointing the finger clearly at Israel. The European Commission said it was not a "major source" of funding for the Palestininian Authority, underlining that only 10% of the government's wage bill usually comes from EU money. "While we are the major donor ... we are not the major source of finance for the Palestinian Authority," said Emma Udwin, spokeswoman for EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner. "The Palestinian Authority lives much more substantially from the tax transfers made by Israel of Palestinian money," she said. Since Hamas' January election win, Israel has suspended transfers of around 50 million dollars every month as reimbursement for customs duties levied on goods destined for Palestinian markets that transit through Israeli ports. "That accounts for a much larger proportion of the budget than we could ever hope to fund with EU tax payers money.” The 25-nation bloc, part of the Mideast peace quartet along with the United States, the UN and Russia, is demanding that Hamas renounce violence, recognize Israel and meet all commitments made by previous Palestinian governments. (Afp, 21.04)

The EU's arms embargo on China cannot be lifted without progress on human rights, EC President Jose Manuel Barroso said. Brussels imposed the embargo after China killed hundreds of pro-democracy protesters in Beijing's Tiananmen Square in 1989, but some nations - such as France and Barroso's native Portugal - now back an end to the ban. Noting there was debate within the 25-nation EU on the issue, Barroso said in a speech in Tokyo the ban no longer suited the relationship between the EU and China. "On the one hand, we understand that this arms embargo to China no longer reflects the level of relations we have today with China, which is in general a very good one," he said. "We are betting on a responsible China, we believe the growth of China could and should be seen not as a challenge to the world but as a positive factor for the world, and we are trying to engage as much as possible positively with our Chinese partners," he added. (Reuters, 21.04)

Majandus

Russian gas monopoly Gazprom has warned Europe not to block its ambitions to expand abroad, reminding the region's consumers that it can seek alternative markets elsewhere. "Attempts to limit Gazprom's activities in the European market and to politicise questions of gas supplies, which are in fact entirely within the economic sphere, will not produce good results," CEO Alexei Miller said in a statement. Miller delivered his broadside after a meeting with ambassadors from the EU, whose members rely on Russia for a quarter of their gas and were shocked when Gazprom cut supplies at the New Year in a price dispute with Ukraine. It also came after British competition regulators proposed changing takeover rules amid market speculation that Gazprom may bid for the country's largest gas distributor, Centrica. "It should not be forgotten that we are actively seeking new markets such as North America and China," Miller said. "It's no coincidence that competition for energy resources is growing." He also said that Gazprom understood its responsibilities and would continue to be the main supplier of gas to Europe, honouring all existing contracts. (Reuters, 20.04)

Comments by Gazprom that the Russian energy giant might seek new clients outside Europe have confirmed EU concerns about the bloc's dependency on foreign energy suppliers, the EU's executive Commission said. "That statement gives grounds to our concerns on the growing foreign dependency of European energy supply and ...our need to diversify both the origin of our supplies and our supply routes," said Ferran Tarradellas Espuny, spokesman for Energy Commissioner Andris Piebalgs. "It is up to them if they want to diversify their customers," the Commission spokesman said. The 25-nation EU relies on Russia for a quarter of the bloc's gas supplies. (Reuters, 20.04)

The EU's trade chief said Brussels wants Russia to join WTO but is not ready to agree to let it in just yet. Trade Commissioner Peter Mandelson said there were difficulties between EU member states and Russia that needed to be ironed out before it could join WTO. "The EU and Russia already have a bilateral agreement on WTO accession, but there are aspects of that agreement which in our view are not being implemented fully or adequately," Mandelson told a seminar in Finland. "They need to be addressed, they need to be put right, before the EU is able, finally, to sign off on Russia's accession," he said, without elaborating. "In the wider context, what sometimes appears to others to be Russia's arbitrary and even casual behaviour at its borders, in treating others' products, is causing concern among Russia's trading partners." Moscow must still reach some bilateral agreements - notably with the United States - and conclude a multilateral deal with the WTO as a whole. (Reuters, 21.04)

Eastern European immigrants are an 'elixir' for Britain's economy, easing inflation, boosting output and raising tax revenue, according to a study. The latest official figures show that net migration to Britain hit 223,000 people in 2004 with beneficial effects for the British economy, according to the Ernst and Young Item Club, published in British newspapers. Most of them came from the new eastern member states of the EU, which allows them to come and work freely in Britain. The influx has allowed employers to fill jobs more easily and kept wages from climbing high. Immigration has been "an elixir for the economy," said Peter Spencer, chief economic advisor to the E and Y Item Club. "They have rejuvenated our workforce and made it much more mobile." But the immigrants have also made it harder for Britons. "The UK worker who loses his or her job is finding it much harder to find a new one, particularly if they want as high a wage," Spencer said. The study estimated that the new workers have contributed two billion pounds (2.9 billion euros) to the Gross Domestic Product this fiscal year and the figure will hit four billion pounds next year and six billion pounds in 2008-2009. It also reported that the British treasury will also benefit from 300 million pounds (435 million euros) in extra tax revenues this year, and 500 million pounds next year, and 1.3 billion pounds in 2007-2008. (Afp, 23.04)

Julgeolek

Georgia voiced optimism that its bid to join NATO would move ahead this year and said Russia would be unable to block the process. "It is important to us, to meet our strategic goals, to start the membership action plan by the end of this year," Defence Minister Irakly Okruashvili said. FM Gela Bezhuashvili said there were reasons for optimism over Georgia's NATO bid. "It's clear we are on the right track. That was recognised by the alliance," he said, adding that no non-NATO country could block the process. "No country has a veto over Georgia's integration into NATO, including Russia," he said. "Regardless of the reaction, we will do what the people of Georgia asked us to do as a democratic government." (Reuters, 13.04)

NATO's top military commander dismissed a suggestion that mounting violence in Afghanistan is due to a resurgence of the Taliban, and forecast unrest will die down over time. US General James Jones said it was "tempting to label everything as the comeback of the Taliban" in the violence-scarred country, where NATO has led a peacekeeping force since 2003. "I'm persuaded that is not the case …I think the Taliban is a reality, but it is not the overwhelming reality," he told reporters at NATO's military headquarters in Mons. "It is too easy to describe the violence as a resurgence of the Taliban," added Jones, the Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) of the 26-nation military and political alliance. The US general said the increase in violence was due to NATO's progressive expansion into the more volatile south of the country, coupled with a campaign to stamp out drug production in the Helmand province. "In Helmand province and southern Afghanistan there is a fairly large drug eradication program being carried out. I believe that is partially responsible for the general uptake in violence," he told reporters. (Afp, 24.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelne meedia pühendas kõige enam leheruumi skandaalidele, mis puhkenud kaitseminister Donald Rumsfeldi ümber ning Hiina president Hu Jintao neli päeva kestnud visiidile USAsse, Suurbritannias. Kirjutati Itaalia valimistest.

Jätkuvalt on terava kriitikatule all Iraagi teema. USA kaitseminister Donald Rumsfeld on paljude poliitikavaatlejate arvates tekkinud katastroofilise olukorra üks peamistest põhjustajatest. Viimane sõda Iraagiga võis olla õigustatud, kuid sama ei saa väita hilisema okupatsiooni kohta selles piirkonnas. Tõeline ja suurim kuritegu, mille USA president George W. Bush ning Suurbritannia peaminister Tony Blair toime panid, polnud sõja alustamine, vaid läbikukkumine sõja tagajärgede ettenägemisel ning nendega toimetulekul – näiteks suutmatus garanteerida elektri- ja veevarustust, suutmatus ehitada piisavalt koole ja haiglaid, suutmatus ohjeldada okupatsioonivägesid jne. Loogiline järeldus on see, et keegi peab toimunu eest vastutama, näiteks USA kaitseminister. Abu Ghraibi vangla skandaali järel ei juhtunud Rumsfeldiga midagi, paradoksaalsel moel tema mõjuvõim hoopis suurenes. Nüüd on käes aeg, mil president Bushi kabinet peab olema valmis muutusteks isikkoosseisus. (Anatole Kaletsky, The Times, 20.04) USA president pole valmis kaitseminister Rumsfeldist loobuma. Vastuseks erukindralite pöördumisele, milles nõuti kaitseministri tagandamist, vastas Bush, et Rumsfeldi juhtimisstiil on täpselt see, mida kriitilisel hetkel vaja läheb. Seik osutab ilmekalt sellele, et Bush jääb sõpradele truuks ka siis, kui ühiskond on nad poliitiliselt surnuks kuulutanud. Vastutustundetut suhtumist pole aga ära teeninud ei USA sõdurid ega Iraagi rahvas. Ometi on vähe lootust, et Bush on oma õppetunnid Iraagi osas omandanud, kui Rumsfeld ikkagi Pentagoni jääb. (Juhtkiri, Financial Times, 17.04) Poliitiline liivatorm kaitseminister Rumsfeldi tuleviku suhtes on külvanud segadust, Iraagi sõja eest vastutab ju siiski USA president, mitte üksnes kaitseminister. Juhtimisvigugi ei saa omistada üksnes ühele persoonile. Pealegi osutab käimasolev porigaloopimine pelgalt sellele, et ignoreeritakse tegelikku mureküsimust – mis saab Iraagist. Emotsionaalses võitluses on probleemi tuum – Iraak – tahaplaanile jäänud. (Harlan Ullman, The Washington Times, 19.04)

Kaubandusalased kõnelused ja vajadus tõkestada paariariike nagu Põhja-Korea ja Iraan põhjustasid olukorra, kus inimõiguste teema Hiinas jäi kohtumiste temaatikast välja. Hiina presidendi kauaoodatud jõudmine Washingtoni päädis ametliku lõunaga, mille andis USA president George W. Bush. (Olgu osutatud, et tegemist ei olnud olulisema - USA riigipea poolt pakutava piduliku õhtusöögiga). Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on inimõiguste olukord Hiinas palju paremaks muutunud, riik sekkub vähem kodanike isiklikku ja majandusellu. Sõnavabadusel on ühiskonnas suurem kaal, samas on kontroll meedia üle president Hu ajal tublisti suurenenud. Inimõiguslased mainivad Hiina hetkeolukorrast rääkides tõika, et seitseteist aastat tagasi Taevase Rahu väljakul rahumeelse meeleavalduse eest kinnivõetud toonased tudengid on täna (vähemasti 50 neist) endiselt vangis. (The Economist, 21.04) Pole tähtis, millised on Hiina kavatsused maailma suhtes – kas sõjaliselt meelestatud või mitte, oluline on, et need motiivid on ajas muutuvad, saades mõjutusi nii sise- kui ka välispoliitikast. Seega, kui räägitakse riikidest, mis ei mahu liitlaste ringi, on sõjaliselt määrav mõelda võimaluste ja võimekuste registrites, mitte pelgalt motiividest. (Robert D. Kaplan, The Wall Street Journal, 21.04) Hiina majandus on viimastel aastakümnetel oma nägu märkimisväärselt muutnud. Kui sealsed palgad tõusevad, ei tähenda see maailma jaoks ohtu, otse vastupidi, kõikjal peaks rõõmustatama, et elatustase ning elukvaliteet tõuseb ka selles Aasia riigis. Hiina probleem pole tööjõu puudumises, pigem kvalifitseeritud tööjõu nappuses. Hiina konkurentsivõime ei ähvarda esialgu veel kedagi, küll aga kindlustab see nii mõnelegi hiinlasele parema elujärje. (Juhtkiri, Financial Times, 20.04) USA-Hiina Ärinõukogu president John Frisbie arvates on kahe maa kaubanduse edendamiseks vajalik eelkõige mõlemapoolne seadusandluse kohandamine, et reaalsed ärisuhted saaksid tõrgeteta toimida, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni silmas pidades, mille liikmeteks nii USA kui ka Hiina on. USA on Hiina suurim kaubanduspartner, Hiina Ameerikale suuruselt kolmas äripartner. Juba funktsioneerivate majandussuhete takerdumine ei valmistaks keerdsõlme mitte ainult kaubavahetuses, vaid ka poliitilisel tasandil. Tegemist on mõlemale poolele strateegilise valdkonnaga. (John Frisbie, Financial Times, 20.04) Möödunud kümnendi vältel on Hiina SKT rohkem kui kahekordistunud, päästes nii miljoneid vaesusest ning luues esimest korda sajandite jooksul lootuse parema tuleviku suhtes enam kui 1,3 miljardile kodanikule. USA poolt vaadatuna tähendab majanduse elavnemine strateegilist oletust, et mainituga kaasneb ka Hiina sisepoliitiline demokratiseerumine ja stabiilsus, mis vähendaks kahe riigi vahelist rivaliteeti. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 20.04)

Itaalias lõppenud valimised näitasid ilmekalt, et ekspeaminister Silvio Berlusconi ei suuda kaotusega leppida. Romano Prodil seisavad ees keerukad ajad, tema juhitava koalitsiooni haprus ja haavatavus on ette teada. Prodi põhiargument oli apelleerida itaallaste ühtsustundele. Nüüd, kus poliitilises võitluses on Berlusconile jäänud kaotaja roll, ilmnevad üha selgemalt kahe mehe isiksuslikud vastuolud. Neid võib vaevalt n-ö ühe laua taga istumas näha. (The Economist, 17.04) Romano Prodi juhitud valimisliidu napp võit kujutab endast halvimat võimalikest stsenaariumidest, mis puudutab Itaalia võimalusi eurotsoonis, 2015. aastat silmas pidades. Raske oleks leida euromeelsemat Itaalia valitsusjuhti kui seda on Prodi, kuid on ilmne, et Itaalia majandus on hetkel sügavas madalseisus, Itaalia valupunkt on vajakajäämised Euroopa majandusühenduse üldpildis. Itaalia ees seisavad lähiajal rasked küsimused, kuidas meelitada riiki senisest rohkem välisinvestoreid, kuidas muuta riigi majandus usaldusväärsemaks. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 17.04)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelses ajakirjanduses olid kahe möödunud nädala jooksul läbivateks teemadeks Venemaa energiapoliitika ja Gazpromi ähvardused ELi suunal, USA rünnakuplaanid Iraani vastu ja selle võimalikud tagajärjed, suhtumine Hamasi poliitikasse, olukord Iraagis ja Afganistanis, Bundeswehri välismissioonide otstarbekus ja tõhusus, valimistulemused Itaalias ja WTO läbirääkimised. Ajaleheruumi antakse Valgevene opositsioonile.

Itaalia valimised võitis majandusteadlane, kelle juhtimisoskus ja otsusekindlus EK juhina korduvalt kahtluse alla seati. Samas käib Romano Prodiga Brüsseli aegadest peale kaasas „hea eurooplase“ maine. Pole kahtlustki, et oma välispoliiitka keskmeks seab ta „Euroopa“. Euroopa integratsiooni pooldajad juubeldavad eemalt. Berlusconi ajastule võib ette heita poliitilis-intellektuaalse tõsiduse puudumist ELi küsimustes, samuti Itaalia majanduse muutumise ühe vähem konkurentsivõimeliseks üleilmastuvas konkurentsis. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 12.04) Euroopa riigijuhid tunnevad salamisi kergendust Prodi võidu üle. Berlusconi oli Euroopa Parlamendis end naerualuseks teinud, üha enam hakkas ta vastu Brüsseli initsiatiividele, viimati tülitseti stabiilsuspakti pärast. Oma isekate ülesastumistega tegi ta end ebapopulaarseks. Itaalia mõju Brüsselis on viimaste aastatega tugevalt kahanenud. ELi eesistuja Wolfgang Schüssel märgib, et Prodi on seevastu „Euroopale sobiv mees“. Samas kuulutas Romano Prodi, et soovib ühtlasi häid suhteid USAga. Sellega soovis ta ilmselt pehmendada valimiseelset lubadust „väed kohe Iraagist välja viia“. Berlusconi USA-meelsusega ta aga võistelda ei saa. (Jeanne Rubner, SZ, 12.04) Euroopa riigijuhid ei kiirustanud Prodi õnnitlemisega, kelle võit kujunes nõnda napiks. Itaalias puhkusel viibinud Merkel piirdus vaid üldsõnaliste avaldustega, Prodi nime mainimata. Bush ja Blair, kes kaotasid Berlusconi isikus hea liitlase Iraagi sõjas, ei kiirustanud samuti. Chirac oli aga üks agaramaid õnnitlejaid. Esmase välispoliitiklise ülesandena näeb Romano Prodi põhiseadusliku leppe elustamise, kasvõi kärbitud kujul. Ehkki Euroopa press väljendab kergendust Berlusconi mahavalimise üle, ollakse skeptilised selle suhtes, mida Prodi saavutada suudab. Itaalia tegematajätmised reformide vallas ja nende hädavajalikkus on nõnda suured. (Jeanne Rubner, SZ, 13.04) „Lõpuks ometi saame tast lahti – itaallased ja kõik eurooplased! Paha vaim laseb jalga. Ühtegi valimislubadust ta ei täitnud, samas tegi konkreetset kahju riigi majandusele, oma isiklikest majandushuvidest lähtudes.” Nõnda väidab artikli autor - Šveitsis elav itaallanna. Berlusconi lahkumine olla lootuse märk ka seetõttu, et riigi eesotsast kaob inimene, kes oma heaolu ja oma ettevõtete edukuse tõttu oli kaotanud täielikult reaalsustaju. Ta üritas itaallasi tõsimeeli uskuma panna, et neil läheb paremini kui ei kunagi varem, ehkki tegelikult selgelt halvemini kui viie aasta eest. (Dante Andrea Franzetti, Die Zeit, 13.04)

Ka vein on muutunud Vene võimupoliitika vahendiks. Olukord on nõnda kriitiline, et Gruuusia president tegi oma kaitseministrile ülesandeks läbi Euroopa reisida ja Gruusia veinile reklaami teha. Veiniekspordi edendamine on muutunud pärast Venemaa-poolsete piirangute kehtestamist rahvusliku julgeoleku küsimuseks. Venemaa on ikka tervisekaitse argumente kasutanud riikide vastu, kellega on poliitilisi probleeme – enne Gruusiat ja Moldovat puudutas see Ukrainat, Poolat ja Baltimaid, osalt koguni ELi ja USAd. Seni on kaks kolmandikku Venemaa veiniekspordist tulnud Moldovast ja Gruusiast. Moldova kardab, et Venemaa piirangud võivad ahelreaktsioonina viia kogu riigi majanduse lagunemiseni, sest viimastel aastatel on veinitööstusesse väga palju investeeritud. Moldova president nendib, et tema maa on sügavalt solvunud ning võtab sellest „poliitilise kasvatuse väga iseäralikust meetodist” õppust, et tulevikus mitte enam nõnda ühekülgsesse sõltuvusse sattuda. Ei Gruusias ega Moldovas vaidlusta keegi, et suur osa nende veinidest kannatab tõsise kvaliteedivaeguse all. Kuid Venemaa on pannud impordikeelu alla kogu nende veinitoodangu. (Reinhard Veser, FAZ, 13.04) Juba mõnda aega on Venemaa poed Moldovas ja Gruusia veinidest tühjad. Veiniblokaadi tõttu kaotas Venemaa üleöö oma tähtsaima veinitarnija. Gruusia on aastasadu oma veine Vene turule müünud, kvaliteediga pole kunagi probleeme tekkinud. 7000-aastase veinitraditsiooniga grusiinlased on põhjani solvunud. Kaitseministri propagandaringsõitudel läänes on aga vaevalt edu seni kuni Larousse entsüklopeedia väidab, et „Gruusia veinivalmistamise traditsioon on läänest vaadatuna võõras”. Sestap teeb ta tuuri ka Baltimaades, Ukrainas ja teistes Ida-Euroopa riikides. (Daniel Brössler, SZ, 15.04) Venemaa parimategi supermarketite veiniletid näevad praegu välja sama troostitud nagu nõukogude libamajanduse viimastel päevadel. Veiniembargot võrreldakse Ukraina gaasisõjaga. Põhjused on samad. Seda tõestab asjaolu, et Transnistria ja Abhaasia toodetele blokaad ei laiene. (Elke Windisch, Der Tagesspiegel, 19.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaal jõudis pärast kuudepikkust üliõpilaste ja valitsuse vastasseisu lõpule noorte tööhõivet reguleerima pidanud töölepinguseaduse muudatuste saaga. 11. aprillil teatas peaminister Dominique de Villepin “Esimese töökoha lepingu” CPE (Contrat de première embauche) tagasivõtmisest ning uute meetmetega asendamisest. Nüüdsest kannab vastav artikkel võrdsete võimaluste seaduses nime “meetmed raskustes noorte tööalaseks toetamiseks”. Seadusemuudatuse on heakskiitnud nii Rahvusassamblee kui ka Senat. Ajalehed arutlesid sel teemal taas hoogsalt, Le Figaro väljendas oma pettumust kriisi lahenduse osas, Le Monde ja Libération kritiseerisid valitsuse tegevust. “Esimese töökoha leping” jõudis lõpuks ilma lillede ja kroonita surnult sündinud seaduste surnuaeda. Lühikesele hüvastijätule eelnes pikk agoonia. Oli vaja nädalaid protestimeeleavaldusi ja tööseisakuid, enne kui peaminister de Villepin, kelle arusaamatu põikpäisus vaid süvendas kriisi, otsustas taganeda. Peaministri jaoks tähendab CPE tagasivõtmine suurt poliitilist lüüasaamist. (Juhtkiri Antoine de Gaudemarilt, Libération, 11.04) Noorte tööhõive seaduse tagasivõtmine nõrgestas nii peaminister de Villepin’i kui ka president Chiraci, kelle toetus kriisi käigus kõvasti langes. Mitmed analüütikud näevad antud olukorras üsna mustades värvides Dominique de Villepini võimalusi 2007. aasta presidendivalimistel. (Philippe Goulliaud, Le Figaro, 11.04; Juhtkiri Nicolas Beytout’lt, Le Figaro, 11.04) Suurbritannia endine eurominister Denis MacShane kahetseb oma arutluses Prantsusmaal tekkinud olukorda. Kui ta 1968. aastal sõitis Londonist Pariisi, et prantsuse noortega jagada muutuste entusiasmi, siis tööseaduse vastu protestinud noored on muutuste vastased. Muutustest keelduv Prantsusmaa, kes vaatab moderniseerimist kui ähvardust, on mureallikaks igaühele, kes Euroopasse usub. (Denis MacShane, Le Figaro, 22.04)

Oleks võinud loota, et Itaalia valimised legitimeerivad üht naeruväärset demagoogi, miljardärist tembutajat, kes on püüdnud end seadustest kõrgemale tõsta. Itaalia valijad otsustasid teisiti. Eemalt vaadates näib Berlusconi hea esinemine arusaamatu – isegi tema liitlased, nagu USA president Bush või Euroopa parempoolsed, oleks soovinud talle suuremat kaotust. (Juhtkiri, Libération, 11.04) Romano Prodi napp võit tekitab küsimusi ”vana Euroopa” võimes end reformida. Pärast Saksamaa valimisi möödunud sügisel, tööseaduse vastaseid manifestatsioone Prantsusmaal, hääletas Itaalia halvatuse poolt. Sedavõrd väike ülekaal muudab juhtimise keeruliseks. Kuigi olukord Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias on erinev, seisavad ”vana Euroopa” juhid silmitsi ühe ja sama dilemmaga: kuidas viia läbi hädavajalikke reforme, kui viimaseid käsitletakse regressi, mitte progressina. (Juhtkiri, Le Monde, 16.04) Karistades lahkuvat peaministrit ning andmata selget mandaati Romano Prodile, väljendasid Itaalia valijad sügavat skeptitsismi oma valitsejate võimes arendada ühtset projekti, mille keskmes oleks taas majanduskasv. (Juhtkiri Nicolas Barrélt, Le Figaro, 17.04) Le Monde oma juhtkirjas leiab olevat šokeeriva, et Silvio Berlusconi ei suuda tunnistada vastasleeri võitu. Valimisseadust tuleb täita, olgu ta hea või halb. George W. Bush sai USA presidendiks saamisel üldarvult vastaskandidaadist vähem hääli. Romano Prodi võitis Itaalia valimised ja hakkab valitsema. Härra Berlusconi peaks kordki püüdma seadusi järgida. (Juhtkiri, Le Monde, 21.04)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses tekitasid elavat vastukaja Soome netomaksu suurus ELi ühiskassasse, Iraani tuumaprogramm ja Itaalia parlamendivalimised.

Soome netomaksud ELi ühiskassasse olid 2005. aastal Soome Rahandusministeeriumi andmetel 628 miljonit eurot, mis on üle 500 miljoni rohkem kui 2004 aastal. Soome maksud ELile olid eelmisel aastal kokku 1,6 miljardit eurot ja sealt saadud tulud 978 miljonit. Soome jääb ka tulevikus netomaksjaks, kuna uute liikmesriikide kaasamine nõuab jõukamatelt riikidelt suuremat panust. Suured ELi netomaksud ja uutele liikmesriikidele makstavad toetused tekitavad pahameelt ELi kriitiliselt suhtuvates põlissoomlastes. Ka Roheliste Liidu parlamendiliikme Heidi Hautala arvates pole iseenesestmõistetav, et Soome kasvav netomaks end ära tasub. Vanasid liikmesriike, sealhulgas Soomet, ähvardab „sotsiaalse dumpingu” oht. Soome parlamendi Suure Komisjoni esimehe Jari Viléni arvates on aga netomaksud Soomele mõõdukad, ilma ELita ei läheks Soomel nii hästi kui nüüd. ELi tugisambad – rahu, stabiilsus, demokraatia ja jõukus – on kaitsmist ja maksmist väärt. (Hanna Kaarto, Helsingin Sanomat, 13.04) Soomlastele tuleb põhjendada, miks ELi eest tasub maksta. Kui varem andis iga soomlane ELile 20 eurot aastas, siis nüüd on summa 120 eurot. Rahandusministeeriumi analüüsi võib teha parandusi, võttes arvesse põllumajandustoetuste maksegraafiku tehnilisi muudatusi ja asjaolu, et Soomes võetakse arvesse, erinevalt paljudest teistest riikidest, ühiskassasse makstavad tollimaksud. Kui need välja jätta, saadaks uuesti tulemuseks, et liikmelisus maksis 20 eurot inimese pealt. Netomaksud kasvavad tulevikus peaaegu saja euroni soomlase kohta. ELi laienedes liitus ELiga keskmisest vaesemaid riike, keda nüüd peab aitama. Uute liikmete kaudu soovitakse laiendada siseturgu ning anda hoogu ELi majandusele. Selle protsessi maksjateks on jõukad liikmesriigid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.04)

Iraan esitas tuumaprogrammi vastastele väljakutse. Käib mäng närvidel. Iraani presidendi avaldus läbimurdest uraani rikastamisel oli lavastatud dramaatiliseks, ja lavastus oligi selle olulisim sisu. President andis mõista, et rahvusvaheline surve ja ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) ähvardused ei hirmuta Teherani. Vihjed konflikti relvastatud lahenduse võimalusele siiski meenutavad Teheranile, mis julgeolekunõukogu jätkuva eiramisega võib halvimal juhul kaasneda. Ehk on teave adresseeritud ka Hiinale ja Venemaale, kellest kardetakse, et nad võivad sanktsioone Iraani vastu takistada. Iseasi kui usutavalt rünnaku ähvardus Teherani juhtide kõrvus kõlas. Iraanil on olemas vahendeid kättemaksuks, kui teda päriselt rünnatakse. Oht, et kriis võib muutuda kontrollimatuks, on täiesti olemas. Iraani juhtide kiusatus tuumarelva omada on seda suurem, mida tõsisemalt neid ähvardatakse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.04) Iraan on siiani võinud rahus loota JN püsiliikmete erimeelsustele sanktsioonide osas. JN peab autoriteedi säilitamiseks jõulisemalt käituma, kuid vahendeid on vähe, kui Hiina ja Venemaa tõrjuvad sanktsioonide kasutamise. Sanktsioonid on aeglane tee ja see võib pöörduda nende kasutaja vastu. Sanktsioone ja sõjalist rünnakut ei peaks kasutama enne kui kõik diplomaatilised abinõud on ammendatud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.04) Tüli Iraani tuumaprogrammi ümber areneb kiiresti vales ja ohtlikus suunas. Iraan loodab, et Venemaa ja Hiina ei nõustu sanktsioonidega. USA jäämine üksi aga muudaks sõjalise rünnaku alternatiivi tõenäolisemaks. Tuumapomm Iraani praeguse juhtkonna käes on verdtarretav visioon. (Juhtkiri, Kaleva, 15.04)

Itaalia parlamendivalimised olid väga tasavägised. Valimistega loodeti ennekõike saada riigile valitsus, mis suudaks majanduses korda luua. Valimistest kujunes rahvahääletus, kus oldi kas Silvio Berlusconi poolt või vastu. Valimistulemus näitab, et Berlusconil on oma truu toetajaskond. Itaalia on pärast valimisi lõhenenud kaheks. Romano Prodil saab olema raske jagada kohti valitsuses, kuna tema juhitud liit koosneb mitmetest parteidest, mille eesmärgid ja väärtushinnangud on omavahel vastuolus. Problemaatiline on koos hoida valitsust, mille peaaegu ainuke ühine nimetaja on olnud Berlusconi võimult tõukamine. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.04) Romano Prodi sai suure osa häältest vaid seetõttu, et itaallased soovisid vabaneda Silvio Berlusconist. Esimene ja suurim väljakutse Prodile on riigi majanduse korrastamine. Majanduse suunamuutus on lähedalt seotud Itaalia ja ELi suhetega. Prodi toetab tõenäoliselt endiselt ELi ühise majanduse ja poliitika väärtusi. See tähendaks Itaalia taaslähenemist ELile. Berlusconi suurim teene on riigi poliitilise stabiilsuse hoidmine pärast mitmeid lühiajalisi valitsusi. Prodi positsioon on ebastabiilne. Kui Prodi ja tema koalitsioon läbi kukuvad, jäävad uuendused pooleli ja ka poliitiline stabiilsus on siis kaotatud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Toomas Hendrik Ilves, vice-chairman of the EP's foreign affairs committee, said in Eesti Päevaleht daily that several richer, older EU member states were interested in creating "a so-called core Europe which would move forcefully forward and leave the stubborn countries behind". "Core Europe" would be made up of countries that use the single euro currency, Ilves said. "It would be a federal state within the EU," he said. "The sceptical Brits, the stubborn Danes, the fiscally conservative Swedes and the new member countries with their completely different problems would be left out in the cold, looking in." Ilves said core Europe would likely adopt a common tax and social policy, something which several new member states, including Estonia, oppose. "Core Europe, functioning on the basis of the common currency, would more easily find political consensus than the more diverse 25-member EU, which is soon to expand to 27," Ilves said. A glimmer of hope for those who fear Europe could be divided by the creation of a eurozone core came in the shape of German Chancellor Angela Merkel, who has proposed reviving the moribund EU constitution, perhaps giving it a new name, Ilves said. "Merkel has proposed the idea of a basic treaty, which would remove fears linked to the term 'constitution', which some say goes too far," said Ilves, who is one of the early favourites for Estonia's presidential election, due in August. "Voters in France and the Netherlands rejected the EU constitution because they did not like the impact of enlargement," Ilves said. "They did not like the competition from new member states, which they saw as a threat to their traditional way of living." (Afp, 15.04)

Estonia is to ratify the EU's troubled constitution in May, Meelis Atonen, deputy head of the Reform Party, said. Leaders of the Reform Party, the Centre Party and the People’s Union, the three groups that make up the coalition government and command a majority in parliament, took the decision. "With this ratification process we are showing other EU member states that the constitution is needed by the EU," Estonian Foreign Minister Urmas Paet told lawmakers when the ratification process started. (Afp, 17.04)

Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis vastu otsuse saata seadus ELi põhiseadusleppe ratifitseerimisest viimasele lugemisele 9. mail, mil tähistatakse Euroopa päeva. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti otsus jätkata põhiseadusleppe ratifitseerimist leidnud Euroopas positiivset vastukaja. Ta lisas, et üha harvem on kuulda Euroopas arvamusi, nagu oleks põhiseadus surnud. Peaminister Andrus Ansip tervitas parlamendiliikmete otsust ning teatas ajakirjanikele, et antud põhiseaduslepe on Eesti jaoks parimaks mõeldavaks kompromissiks. Ta ei usu, et lepet oleks võimalik parandada mõnede peatükkide väljajätmisega. (Interfax, 20.04)

Estonia should extend the mission of its troops in Iraq into next year because of continuing unrest there, Estonian Foreign Minister Urmas Paet said Friday. "Bearing in mind the current situation, the Estonian defence forces should be ready to continue their mission," Paet said. The mandate of the Estonian troops in the US-led force in Iraq expires at the end of 2006. The decision to keep Estonian troops in Iraq until the end of 2006 was taken at the end of last year, despite growing domestic pressure to recall the Baltic state's soldiers. Paet said Estonia, which joined NATO in 2004, needed to keep its troops in Iraq because of its "important partnership" with the United States. (Afp, 21.04)

Eestis hakkab kehtima „kauaaegse elaniku” staatus. Eesti parlament võttis vastu muudatused välismaalaste seaduses, mis kaotavad alalise ja tähtajalise elaniku staatused ning toovad kasutusele sellised mõisted nagu „ajutine” ja „kauaaegne” elanik. Uuenduste eesmärgiks on ühtlustada Eesti seadusandlus ELi seadusandlusega. Erinevalt endisest seadusest nõutakse nüüd Eestis kauaaegse elaniku staatust taotlevalt välismaalaselt eesti keele oskust vähemalt algtasemel. Samas vabastatakse keeleoskusenõudest välismaalased, kes esitavad elamisloa taotluse enne 2007. aasta 1. juunit. Samuti ei pea keeleoskust tõestama isikud, kellel on pidev elamisluba juba olemas. „Kauaaegse elaniku” staatusega elanikud võivad kasutada samu vaba liikumise õigusi nagu EL riikide kodanikud. (Interfax, 19.04)

Eesti valitsus võttis vastu otsuse toetada enam kui 100 miljoni kommunismiohvri mälestuseks rajatava memoriaali ehitamist 65 500 krooniga. Kompleksi ehitus algab Washingtonis Kapitooliumi künkal 2007. aasta juunis. Fondi The Victims of Communism Memorial Foundation auesimeheks on president George Bush. Fondi rahvusvahelisse nõukogusse kuulus lahkunud ekspresident Lennart Meri. (Interfax, 20.04)

Eesti ja Vene väliskomisjonide liikmed kohtuvad 14.-15. mail Pihkvas. Kohtumisel arutatakse regioonide piiriülest koostööd ning kahepoolsete suhete arendamist EL ja Venemaa suhete kontekstis, ütles väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa. Tema asetäitja Marko Mihkelsoni sõnul on sellised kohtumised muutunud juba traditsioonilisteks (toimuvad alates 2003. aastast kaks korda aastas, vaheldumisi Pihkvas ja Lõuna-Eestis). Venemaa poolseid esindajaid on vaja informeerida piiriäärsete alade koostöö uutest võimalustest, mida on võimalik finantseerida ELi vahenditest. (Interfax, 21.04)

Rahvusradikaalsed erakonnad Isamaaliit ja Res Publica alustasid ühinemisprotsessi, et luua parlamendi suurim fraktsioon. Ühinemise lõppedes on ühises fraktsioonis 32 liiget Riigikogu 101 saadikust. Oma esimesel ühinemisotsuse järgsel istungil saatsid erakonnad järelpärimise peaminister Ansipile valitsuse energiapoliitika kohta. Ka on Isamaaliit ja Res Publica pooldanud seaduse vastuvõtmist, mille kohaselt võib endisi SS-lasi ja “metsavendi” pidada vabadusvõitlejateks. Samuti pooldavad need erakonnad kompensatsiooni nõudmist Venemaalt nõukogude okupatsioonikahjude eest. Nende survel võeti vastu ka preambula piirileppe juurde. (Interfax, 10.04)

Eesti pealinnas toimus parlamendihoone ees pikett, millel protesteeriti riigikeele oskuse nõude vastu ELi kauaaegse elaniku staatuse saamiseks. Piketi organiseerijaks oli suurim venekeelseid elanikke ühendav erakond Konstitutsioonipartei. Parlamendihoone ette toodi lehma mulaaž, mille külgedele kinnitati plakatid tekstidega “eesti keel” ja “püha lehm”. Erakonna esimehe Zarenkovi sõnul hoolitsetakse selle lehma eest Eestis juba 16 aastat ning see sümboliseerib seda, kuidas venekeelselt elanikkonnalt pressitakse keeleõppe eest raha välja. Zarenkov on veendunud, et antud keelenõue ei ole kooskõlas ajavaimuga ning vajab ümbervaatamist koostöös Euroopa spetsialistidega. (Interfax, 11.04)

Eesti valitsus võttis vastu otsuse koolitada riigi kulul kümmet Valgevene tudengit, kes on vastu Valgevenes valitsevale režiimile. Eesti tasub nii koolituse kui ka elamiskulud, teatas peaminister Ansip. Iga tudengi peale kulutab riik, olenevalt nende valitud erialadest, kuni 164 000. krooni. Ansip arvab, et rasketel aegadel on iga demokraatliku riigi kohus aidata Valgevenes tagakiusatud inimesi. (Interfax, 11.04)

Saksamaa ajakirjandus

Tapmiste, küüditamiste ja nõukogude immigrantide asustamisega moonutati Eesti demograafilist olukorda. Eesti identiteedi hävitamine oli sovettide eesmärk, see oleks neil peaaegu õnnestunudki. Eesti kodakondusseadus sellel ajalookogemusel põhinebki, kuuludes maailma rangeimate hulka. Iseäranis range keeleeksam on viinud rassismisüüdistusteni. Eesti ametiisikute ja poliitikute sõnul pole tegemist diskrimineerimise, vaid integratsiooniga. Statistika tõendab integratsioonipoliiitka edukust. Liitumine ELiga on andnud sellele protsessile veelgi hoogu juurde. Mõne aasta möödudes on kodakondsuseta isikute fenomen minevik ning see postsovetliku tegelikkuse peatükk pannakse kausta vahele. (Das Parlament, 18.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti peaminister Andrus Ansip avalikustas oma erakonna majanduspoliitiliste suundumuste programmi, mis näeb pikemas perspektiivis ette Eesti tõstmist viie kõige paremal järjel oleva ELi liikmesriigi hulka. Vahendid eesmärgi saavutamiseks on radikaalsed: tulumaksu alandamine praeguselt 23%-lt 12%-le aastaks 2015; riigi seniste fiskaalpoliitiliste suundade jätkumine, näiteks Eestis reinvesteeritud tulu maksuvabastus ning võitlus käibemaksu tõusu vastu. Reformierakond soosib ettevõtete loomist läbi mitmete protseduuride lihtsustamise. Samuti soositakse konkurentsi, tööturu liberaliseerimist, infrastruktuuride arendamist ning riiklike investeeringute kasvu teadusesse ja arendustegevusse. (Céline Bayou, Regard sur l’Est, 20.04)

Soome ajakirjandus

Siseministeeriumi arengukava annab sünge pildi ministeeriumi valmidusest vastutada riigi turvalisuse ja erinevate päästeoperatsioonide eest. Ministeeriumi andmetel vajatakse aastateks 2007-2010 raha nii õlireostuse tõrjumiseks kui ka päästemeeskondade tegevuse tõhustamiseks. Kui praegune olukord jätkub, ei suuda Eesti, raporti kohaselt, ka tulevikus takistada õlireostuse jõudmist rannikule. On vaja lisada kontrolllende ja soetada kaasaegset tehnikat. Madalad palgad on vähendanud ka politsei rivisid. Kümnendik politsei kohtadest on täitmata. Siseministeeriumi arvates ohustab olukord juba riigi turvalisust. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 11.04)

Venemaa ajakirjandus

200 000 venelasest said Euroopa kodanikud. Eesti ühtlustas oma seadusandluse ELi omaga näiteks selles osas, mis puudutav elukohavaliku vabadust ELi piires. Need uuendused muudavad täielikult venekeelse vähemuse olukorda, keda siia peetakse „mittekodanikeks.” Uus seadus võrdsustab nad mitte ainult Eesti kodanikega, vaid kõigi ELi kodanikega. Reformierakonna esindaja Riigikogus Sergei Ivanov on rahul muudatustega, parlamendis esindamata Eesti Konstitutsioonipartei esindaja Andrei Zarenkov on aga skeptiline – tema arvates soovis EL aidata kaasa õiglase kodanikuühiskonna arengule uutes liikmesriikides, mitte anda inimestele erivärvilisi passe. (Gazeta.ru, 21.04)

Ukraina ajakirjandus

Kaks aastat tagasi astus Eesti NATO-sse. Andes üle vastavad dokumendid USA riigisekretärile Colin Powellile, ütles Juhan Parts, et nüüd tunneb Eesti end turvalisemalt kui kunagi varem. Kuigi Eestis avaldati selle sündmuse puhul erinevaid arvamusi, peeti sel päeval Vabaduse platsil suurt rahvapidu. Endine peaminister Mart Laar kinnitas välisajakirjanikele, et nüüd võib Eesti kaitsta oma suveräänsust ja demokraatiat ükskõik missuguse välisvaenlase eest. Trivimi Velliste sõnul on aastaks 2010 valmis NATO operatsioonidel osalema 8% Eesti teenistuses ja reservis olevatest relvajõududest. Sel suvel osaleb Võidupüha pidustustel mitmeid kodumaised ning partnerriikide sõjalaevu. Sel suvel tähistab Eesti 15. iseseisvusaastat. Eesti NATO-sse viinud endine välisminister ja praegune europarlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves on suure tõenäosusega järgmine Eesti president. (Ella Agranovskaja, MIGnews.com.ua, 13.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian PM Andrus Ansip said: "According to current forecasts, the probability of switching to the euro on January 1, 2007 is tiny. Actually, it would be honest to say that this probability does not exist any more." But Ansip said the government would continue technical preparations to join the eurozone on January 1, 2008. "But even here, we don't have a guarantee," he said, adding that inflation was heavily influenced by world fuel prices. "It is not within the power of the government to influence inflation so as to make it fit in with the Maastricht criteria," he said. "When our economy is growing at a rate of almost 10 percent a year, there is no scientific basis to assume that inflation could be zero or one percent," Ansip said. "We wish to join the euro but are not prepared to pay any price for it," he said, explaining that his government would not lower value-added tax temporarily or undertake any other short-term measure to try to curb inflation. (Afp, 13.04)

Vastates traditsioonilisel kohtumisel Riigikogu liikmete küsimustele, nentis peaminister Ansip, et suure tõenäosusega ei ole Eesti valmis 2007. aasta 1. jaanuaril ühinema euroraha tsooniga. Eestile ei ole jõukohane vastata selleks ajaks Maastrichti kriteeriumidele inflatsiooniküsimustes. Raskustel on kaks põhjust: energiahindade tõus maailmaturul ja riigi kiire majanduskasv. Ansipi sõnul ei ole Eesti riigi võimuses nafta ja gaasi hindu mõjutada ning Eesti aastane majanduskasv ulatub 10 protsendini. Valitsuse otsused majanduspoliitikas on olnud õiged ning valitsuse liikmed ei soovi ohverdada majandusliku edu euroraha kasutuselevõtmise nimel, lisas peaminister. (Interfax, 19.4)

Estonia and a rail firm part owned by US companies locked horns in a bitter row after the government unveiled plans to scrap a deal that privatised Estonian Railways. The government said it would seek to end a privatisation agreement with Baltic Rail Services (BRS), which bought 66% of Estonian Railways in 2001. The deal saw BRS acquire rolling stock and all of Estonia's rail track. The state retains 34% of Estonian Railways. The economy ministry said BRS has failed to fulfil obligations to carry out investments and upgrade rail track. BRS issued a scathing response, accusing the government of "totally irresponsible and illegal actions". At the end of last year, BRS asked the government to offer a price for buying back its shares. Since then, German rail company Deutsche Bahn and two Russian firms are reported to have shown an interest in acquiring Estonian Railways. Edward Burkhardt, chairman of the boards of BRS and Estonian Railways, said BRS "has met every objective set forth by government at the time of privatisation". The controversial sell-off of Estonian Railways in 2001 has been criticised on grounds that the privatisation included rail track, which should have remained in state ownership as nationally important infrastructure. (Afp, 21.04)

Eesti peaminister ei välista Eesti Raudtee taasriigistamist. Ta ei pea selle riigiettevõtte eelnevat erastamist valeks, kuid erastamisprotsess kui selline ei olnud veatu. Ta lisas, et Eesti rahva suurimaks unistuseks ei peaks olema juurdemaksed Vene firmade transiiditeenuste eest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma nägemuse deprivatiseerimisprotsessist juba välja töötanud ning küsimus on ainult rahas. Eesti Raudtee väljaostmine tuleb kõne alla siis, kui selle hind on Eesti riigile ja maksumaksjatele vastuvõetav, ütles valitsuse juht. (Interfax, 17.04)

Eesti valitsus katkestab raudtee erastamislepingu ettevõttega Baltic Rail Services kartuses, et Eesti Raudteed võivad sattuda Vene kapitali kätte. See oleks oluliseks julgeolekuriskiks. Suurimat huvi raudteefirma aktsiate ostmise vastu on ülesnäidanud „Vene taustaga” Transgroup Invest ja Vene investeerimisettevõte Promõšlennõje Investorõ. Kaitseminister Ligi sõnul osutas KaPo ettekanne mitmetele riskidele juhul, kui Eesti Raudtee satub venelaste kontrolli alla. Eesti valitsus võttis vastu otsuse leping katkestada. Ametliku põhjusena toodi ära transpordiettevõtte erastamisel võetud kohustuste mittetäitmine BRSi poolt. Praegu kuulub BRSile 66% Eesti Raudtee aktsiatest ja Eesti riigile 34%. (Interfax, 21.04) Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare sõnul ei tähenda lepingu katkestamine Eesti Raudtee natsionaliseerimist. Aktsiate omanikule makstakse välja tema aktsiate väärtus ning tõenäoline on ka mõistlik kompensatsioon, sest Eesti Raudtee väärtus on vahepealsel perioodil tõusnud. (Regnum.ru, 21.04)

Venemaa keskkonnaministeerium peab Balti riikide kartusi gaasitrassi rajamise osas põhjendamatuteks. Iga projektiga kaasnevad küll riskid, kuid selleks ongi seadused ja ettekirjutused, et riskifaktorid viia miinimumini. Venemaa maismaaterritooriumi läbiv trassiosa on juba läbinud ökoloogilise ekspertiisi, kontrollitakse kindlasti ka veealust osa. Gaasitrassi projekt teostub võimalikult avalikult ning edaspidigi kavatsetakse informeerida üldsust läbiviidavate keskkonnauuringute tulemustest. Venemaa on allkirjastanud Balti mere kaitse Helsingi konventsiooni. Selle konventsiooni viimasel istungil osalesid ka Leedu, Läti ja Eesti esindajad, kes said ammendavad vastused kõigile oma küsimustele. (RIA Novosti, 10.04)

Eesti president avaldas lootust, et transpordialane koostöö Venemaa ja teiste SRÜ liikmesmaadega on tulevikus viljakas. “Eesti infrastruktuur, tema sadamad sealhulgas, võimaldavad oluliselt suurendada kiirelt arenevate Aasia liikmesriikide poolt ELi veetavate kaupade hulka. Raudteetranspordi alane koostöö annab ka lisaväärtust riikidevahelisele suhtlemisele kogu selle ulatuses. A/S Vene Raudteed juht Vladimir Jakunin sõnas, et Eesti presidendi poolt tõstatatud küsimused võetakse päevakorda ning kuuluvad organisatsiooni strateegilistesse plaanidesse. (Interfax, 10.04)

Inglisekeelne ajakirjandus

Eesti endine peaminister Mart Laar saab Milton Friedmani nimelise auhinna vabaduse edendamise eest. Cato instituudi poolt välja antav auhind, millega kaasneb pool miljonit dollarit, antakse üle 18. mail Chicagos toimuval tseremoonial. Varem on Friedmani auhinna saanud briti majandusteadlane Peter Bauer ja Peruu majandusteadlane Hernando de Soto, vastavalt aastatel 2002 ja 2004. Laar on öelnud, et Friedmani raamat „Valikuvabadus” oli ainus majandusalane raamat, mille ta 1992. aastal 32 aasta vanusena enne peaministriks saamist läbi oli lugenud. Laar võttis omaks Friedmani ideed erastamisest, ühtsest maksumäärast ja vabaturumajandusest ning juurutas neid Eestis, muutes väikese riigi reformiliidriks mitte ainult Ida-, vaid ka Lääne-Euroopas. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 20.04)

Mart Laar näeb välja pigem kui ülikooli õppejõud, mitte kui poliitiline ikoon. Ta on väga tagasihoidlik oma peaministriaastate kirjeldamisel. Laar tunnistab avameelselt, et ei teadnud majandusest suurt midagi: luges lihtsalt pisut Hayekit ja Friedmani, nende mõtted tundusid asjalikud. Laar on liiga viisakas, et meenutada kunagisi halbu nõuandjaid väljastpoolt Eestit, näiteks Rahvusvahelist Valuutafondi, kes soovitas ühtset postsovetlikku rahaühikut „Tallinnast Taškendini”. Õnneks ignoreeris peaminister Laar taolisi soovitusi. (Edward Lucas, European Voice, 13.04)

Soome ajakirjandus

Eestlaste lootused järgmise aasta algusest euole üle minna on kustumas. Peaminister Andrus Ansip märkis Riigikogus, et uueks eesmärgiks seatakse 2008. aasta algus. Ka siis ei ole kindel, kas Eesti inflatsiooni tase vastab Euroopa rahaliidu liitumiskriteeriumitele. Eesti Panga juhi Andres Lipstoki sõnul on euroga liitumine 2007. aasta alguses kõrge inflatsioonitaseme tõttu väga ebatõenäoline. SEB Ühispanga analüütiku Hardo Pajula sõnul on inflatsiooni põhjuseks energia hinna tõus. Eesti on sunnitud valima kiire majanduskasvu ja kiire eurole ülemineku vahel. Muus osas täidab Eesti Maastrichti lepingu kriteeriumid. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 21.04)

Eestist ei tule suurt tööjõu tormijooksu Soome pärast seda kui Soome kaotab mais tööjõu vaba liikumise piirangud. Majandusanalüütiku Maris Lauri arvates võib Soome tööle minna kümme kuni kakskümmend tuhat inimest. Soome Ettevõtluse Keskliidu (Elinkeinoelämän Keskusliitto) hinnangul töötab praegu Soomes umbes viis tuhat eestlasest ehitajat. Tegevdirektor Leif Fagernäsi sõnul ei olnud üleminekuajal võimalik töötajate liikumist kontrollida, mis põhjustas ebatervet konkurentsi ehitustööstuses. Soome Ametiühingute Keskliidu esimehe Lauri Ihalaineni arvates oli üleminekuaeg siiski vajalik, et üles ehitada süsteem, kus välismaalastest töötajaid koheldaks soomlastega võrdselt. Eestis on juba nüüd tööjõupuudus. Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on olukord Eestis lootusetu ja võib minna vaid halvamaks. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.04)

Soome kavatseb muuta renditööjõu maksustamist. Seadusemuudatus võimaldaks muuhulgas eestlastest renditööjõuettevõtte teenistuses oleva töötaja maksustamist Soomes tehtud töö eest. Praegu maksab suur osa eestlastest renditöötajatest maksud Eestisse. Valitsuse ettepanek parlamendile püütakse esitada pärast suvepuhkusi ja muudatus peaks jõustuma aasta algusest. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 22.04)

Eestis on tööjõupuudus nii suur, et tööjõudu värvatakse välismaalt. Ettevõtete ja ametite kodulehekülgedel võib leida nimekirju täitmata töökohtadest. Eesti ametlik töötuse protsent on kümne aasta madalaimal tasemel – 2%. Majandusministeeriumi hinnangul kasvab tööjõu vajadus kogu riigis keskmiselt nelja tuhande inimese võrra järgmised viis aastat. Välistööjõud on Eestis hell teema. Balti laevaremonditehas, mis on suurim välistööjõu importija, on palganud 150 ukrainlast, kuid soovib sel teemal hoida madalat profiili. Ehitusalal on välistööjõud eeliseks konkurentide ees, sellest palju ei räägita. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.04)

Järsult kallinenud elektri hind Põhjamaades huvitab lisaks Venemaale ka teisi elektritootjaid. Merealuse Estlink kaabli kaudu hakkab elektrit Harkust Espoo Järvikylässe saabuma juba detsembris. Projektis osalevad viis ettevõtet. Müüjad on Balti riikide energiaettevõtted - Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija. Ostjateks on Pohjolan Voima (PVO) tütarettevõte Powest ja Helsingin Energia. Kaabel rajatakse kahesuunaline, ehk põhimõtteliselt võib ka Soome müüa energiat Balti riikidesse. Praeguste hindade juures on leping soodne PVOle ja Helsingin Energiale, aga samuti ka eestlastele ja teistele Balti riikidele, kuna nad võivad ülejääva osa müüa kõrge hinna eest Nord Poolile. (Heikki Arola, Helsingin Sanomat, 22.04)

Eluaseme hinnad Tallinnas kasvasid viimasel aastal kiiremini kui mujal Euroopas. Royal Institution of Chaetered Surveyorsi andmetel oli tõus keskmiselt 28%. Enim tekitab eestlastes hämmastust Lasnamäe korterite hinnatõus, kus ruutmeetri eest tuleb maksta juba üle tuhande euro. Sama hinnaga sai paar aastat tagasi korraliku korteri kesklinnas. Investeerijad on ostnud kesklinna korteritest erinevatel hinnangutel neljandiku või isegi pooled. Nende huviorbiidis on uued ja hästikorrastatud vanad korterid. Eluaseme hinnatõus on peatunud, linna äärealadel on selle aasta alguses hinnad isegi veidi langenud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 9.04)

Varia

Uudisteagentuurid

An Estonian soldier who was sentenced in the United Arab Emirates for sexually harassing a policewoman, but he escaped a flogging for being drunk, has returned to Estonia. "Andrei Korol returned home today by plane together with Estonian officials who attended to his case," Major Peeter Tali, a spokesman for the Estonian defence forces, told reporters. "It is yet to be decided whether he will be punished in Estonia," Tali said. Korol was sentenced by an Islamic court earlier this month to one month in prison and 80 lashes for consuming alcohol and sexually harassing an Egyptian policewoman at the airport in the conservative emirate of Sharjah, where the Estonian soldier had stopped off on his way home after a tour of duty in Afghanistan as a UN peacekeeper. The policewoman accused Korol of trying to rape her as she slept in a women's staff room during a break. An appeal court reduced Korol's sentence for drinking alcohol from 80 lashes to 40 lashes. Korol then pleaded for greater leniency and was pardoned. "It's important that we succeeded in averting the physical punishment," Tali said. For the charge of sexually harassing the policewoman, the appeal court ordered Korol to pay a fine of 2,000 dirhams (450 euros, 545 dollars). "This punishment is considered to have already been carried out as he was in prison for more than 40 days, and each day in prison in the UAE is the equivalent of a fine of 100 dirhams," Tali said. The Estonian soldier admitted he had been exhausted and drunk, but insisted he did not remember touching the policewoman or approaching her in any way. (Afp, 17.04)

European company MBDA Missile Systems and its US rival Raytheon have offered to supply Estonia with anti-aircraft missiles in a deal worth 45 million euros (55.5 million dollars), the defence ministry said in a statement. A decision on which company will supply the missiles will be taken in June, the ministry said. When Estonia announced the international tender last year, it said the new missiles were needed as Estonia stands out among NATO member countries "for its weak air defence capability". Estonia currently has Israeli missiles which are out-of date, the defence ministry said at the time. (Afp, 21.04)

Estonian border guards mounted a rescue operation to save a stricken brown bear spotted adrift on a block of ice 12 kilometres from land, officials said. A helicopter took off on a search and rescue operation after the crew of a fishing boat told the border guard that they had spotted the bear drifting in the Baltic Sea off the coast of Ruhnu island. "Our attempts to find the bear did not succeed and we had to return to shore empty-handed," border guard spokeswoman Helena Loorents said. Nature conservation experts said the bear might have been a young animal who had been 'sent away' by its mother. Spring is the season when young bears usually set off in search of their own territory. "It may have climbed onto the ice to get something to eat, and ended up on the ice floe," Enn Vilbaste, a nature conservation official, said. "The bear's chances of getting back to land are slim," he said. (Afp, 13.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Enam kui 11 aastat pärast reisiparvlaeva Estonia hukkumist Läänemerel soovib Eesti valitsus laevahuku põhjuste uurimiseks uue rahvusvahelise komisjoni kokkukutsumist enne suve. Eesti valitsuse koostatud komisjon avaldas märtsi lõpus raporti, mis juhib tähelepanu mitmetele ebaselgetele asjaoludele 1997. aastal avaldatud rahvusvahelise komisjoni lõppraportis. Eesti kutsus uue komisjoni kokku pärast 2005. aasta sügisel Rootsi tollitöötajate kaudu avalikuks saanud informatsiooni, et Estonial veeti sõjatehnikat vahetult enne laeva hukkumisööd. (Olivier Truc, Le Monde, 19.04)

Linn, mis on sajandite lõikes käinud läbi taanlaste, rootslaste ja venelaste käest, pole kaotanud oma keskaegset sarmi. Kindlusemüüridest ümbritsetud vanalinna munakividest keerustikes tasub jalgsi uidata. Toompea künkal asuvad parlament, Aleksander Nevski katedraal, all-linnas endised gildihooned, Niguliste kirik, raekoda ja Baltimaade vanim apteek… Kas Tallinn kuulub minevikku ? Ühinedes XXI sajandi Euroopaga, ei puudu selles pastelsete fassaadidega linnas ka elurohked kohvikud, ajaga kaasaskäivad boutique’id ja moodsa kunsti galeriid. (Figaro Magazine, 15.04)

Soome ajakirjandus

Eesti põhjarannikul märtsi alguses uppunud kaubalaev Runner-4 andis jälle hoiatuse endas peituvast keskkonnakatastroofist. Laevalt voolas merre viis kuupmeetrit õli, laeva sees on aga õli umbes sada tonni. Lõunatuul viib õli Soome poole, kuid tõenäoliselt ei jõua see Soome rannikule. Õlitõrjega tegeleb Eesti Piirivalveameti laev Kati. Soome saatis appi kaks laeva, kuid kutsus need tagasi pärast seda, kui Eesti oli teatanud, et praegu abi ei vajata. (Mikko-Pekka Heikkinen, Helsingin Sanomat, 10.04) Piirivalvelaev Kati jätkab õlitõrjet uppunud kaubalaeva Runner 4 lähedal Vaindloo saare põhjapoolel. Reostatud piirkond tundub olevat kardetust väiksem ja ohutum. Runner 4-lt pääses merre vaid kerget kütteõli, mis haihtub päikese ja tuule käes ega määri linde nagu raske kütteõli. Loode-Eesti rannikul on 15 km pikkuselt rannalõigult koristatud viis kuupmeetrit reostust. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 11.04) Tuukritööde OÜ filmitud salvestisest selgus, et merepõhjas lekkiva kaubalaeva Runner 4 vasakus küljes on auk. Alumiiniumilasti transportinud Runneri õlitankidest pääseb merre õli, Eesti rannikut ähvardab õlikatastroof. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.04) Runner 4 kavatsetakse tühjendada õlist mai keskel, mil jääd on sulanud. Kriisireguleerimismeeskond peab läbirääkimisi firmadega, kes suudaksid kaheksakümne meetri sügavuses õli pumbata. Üle saja tonni õli sisaldavate mahutite tühjendamine võtab aega kaks nädalat. Runneri kütusepaakidest eraldub iga poole minuti tagant õlipiiskasid, mis moodustavad merepinnal laike. Reostustõrjelaev Kati kogub Vaindloo saarest põhjapool õli kokku. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 15.04)

Nõukogude Eesti argipäeva kirjeldav mälestusteraamat paljastab, et vaid mõned üldlevinud legendid peavad paika. Enno Tammeri koostatud raamat ”Nõukogude aeg ja inimene” ilmub soomekeelsena ”Neuvosto-Viron arkipäivää” (WSOY). Raamatusse on kogutud mälestusi okupatsiooniaja ilmingutest. Raamat sai alguse ajalehele Postimees saadetud lugejate kirjadest, milles nad meenutasid nõukogudeaja argipäeva. Tammeri raamat kirjeldab ka okupatsiooniaja dramaatilisi algusaegasid. Soomlane võib lugeda raamatut ka sellest vaatenurgast, et sama oleks võinud juhtuda ka Soomega. (Miska Rantanen, Helsingin Sanomat, 23.04)

Kas Eesti oli okupeeritud riik – nii küsis Paavo Rantanen 28. märtsil Helsingin Sanomates avaldatud artiklis, mis käsitles Eesti liitmist N. Liiduga 1939-1940. Lugeja ei saanud vastust küsimusele, kas Eesti, Läti ja Leedu, mille liitmine toimus samaaegselt ja samal viisil, olid juriidiliselt okupeeritud riigid. N. Liidu ja Venemaa seisukoht on, et ei olnud, vaid liitumine toimus vabatahtlikult ja seaduslikult. Endiselt usuvad mõned ka lääneriikides ja Baltimaades, et nii oligi. Moskva pakkumine Balti riikidele 1940. aastal kandis nimetust ultimaatum. Mitmete näidetega on tõestatud, et N. Liit käitus Balti riikides kui okupant. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 10.04)

Kohvik Maiasmokk on Tallinna vanim ja Euroopa üks vanimaid kohvikuid. Kohvik avati 1864. aastal. Interjöör on vana - kivipõrand, klaasseinad ja kristalllambid kõrges marmorlaes on restaureeritud. Müüjatel on valged pluusid ja tumedad kleidid. Kohvikus on 1930. aastate hõngu. Kohviku püsimajäämise üks põhjusi on hea asukoht ja ehk ka see, et valitsejad on saanud maitsta selle hõrgutisi. 1980. aastatel saadeti martsipani ka Moskvasse Leonid Brežnevile. Praegu kohvikus pakutavatest maiustuste sortidest on vanimad pärit aastast 1984. Maiasmokk on mõnevõrra üllatuslikult linna üks odavamatest kohvikutest. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.04)

Pirita Spa külalistest on kaheksa kümnest pärit Soomest. Soomlasi meelitab siia Soomega võrreldes odav hinnatase. Lisaks Spa pakutavatele teenustele kasutavad soomlased ka kosmeetikute, hambaarstide ja juuksurite teenuseid ning külastavad näiteks ooperit ja kohvikuid-restorane. (Mari Manninen, Sirpa Räihä, Helsingin Sanomat, 19.04)

Ruhnu on Eestis ja ehk kogu maailmas ainuke väikesaar, millel on oma karu, kuigi ajutiselt. Lihavõttepühade ajal jäätükil mandrilt saarele purjetanud karu tekitab saare elanikes hirmu. Tõenäosus karu kohata on suhteliselt suur ja elanikele on jagatud informatsiooni, mida sellises olukorras teha. Karu kavatsetakse kinni püüda ja Soomaa rahvusparki viia. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.04)