Nädal välismeedias 3.-9. aprill 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The European Defence Agency (EDA) expressed optimism that all eligible EU nations would join a plan to increase competition for defence contracts within the EU. National armament directors, meeting in Brussels, approved a series of steps to back a voluntary code of conduct on defence procurements due to come into effect on July 1. These included details of an Electronic Bulletin Board to publicise contract opportunities and a system to monitor the code of conduct, the EDA said. A senior EU defence official said Spain, Poland, Hungary and a fourth country might opt out of the initiative, but Finland's Eero Lavonen said he was optimistic. "We really hope that there are no nations who opt out from this opportunity which is now historically finally available. We will know in May how things are. We are optimistic and we have good reason to be optimistic," he said. (Reuters, 07.04)

Finland, which takes over the EU presidency in July, will publish EU communiqués in English and French but not in German, the most widely spoken language in the bloc with some 90 million speakers, media reported. Finland will open two official EU presidency websites at the end of May, one in English (www.eu2006.fi) and one in French (www.ue2006.fi). (Afp, 07.04)

Põhiseaduslik lepe

The EU still needs a written constitution to accommodate its expanding membership, EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. "As we enlarge Europe we have to create rules, we have to create institutions that accommodate a growing population and a growing number of member states," he said. Mandelson, a close ally of British PM Tony Blair, said the rejected treaty "contained the elements of future and necessary constitutional change" but conceded in its present form it needs changing. “The solution in our institutions does not lie in creating a new sort of closed Europe. I think that the present constitutional treaty in the eyes of very many does not provide the right solution. I think it was a very good basis and in many respects it has ideas and proposals which we should not lose sight of. But I don't think people are ready to adopt, let alone rush to embracing it at this stage," he said. (Afp, 06.04)

EU foreign ministers will meet at the end of May to discuss how best to progress on a European constitution after it was rejected twice in national referendums. Austrian FM Ursula Plassnik says she wants "a choreography" on the way forward to be agreed on by at a summit in June. "At the European Council my colleagues asked me to organise an informal meeting on the future of Europe," she said. (Reuters, 07.04)

Majandus

The spectre of rising protectionism in Europe loomed over EU finance ministers informal meeting on how to cope best with competition from growing Asian economic powers. Austrian Finance Minister Karl-Heinz Grasser said: "The completion of the internal market must be a priority in all sectors with a clear timetable. Our markets are still too fragmented." British finance minister Gordon Brown presented a paper to his colleagues warning that it was only with a strong European market that the EU would be able to raise to the challenges raised by competition from Asia. "With multinational trade and investment now the key to future prosperity, we need to be vigilant and avoid protectionism gaining ground within the EU. Europe's policy priorities should be focused on equipping Europe with the capacity to adapt, respond and benefit from the challenges of globalisation," the paper said. "They did not criticize the protectionist attitudes of specific countries but spoke of the need to complete the internal market," the official said. Britain's Brown said in his paper that the European market needed an independent panel of experts to probe markets in key industries such as energy and bolster competition. "We are today proposing that where restricted competition is harming the single market the European Commissioner for Competition Neelie Kroes should set up an independent panel of experts to investigate sectors which fail to liberalise and where competition is not functioning effectively," his paper said. However, EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia insisted that another competition authority was not needed because the EC, the EU's anti-trust watchdog, was already doing the job well. "I think that everyone agrees that the commission, in enforcing competition rules, acts in absolute independence," he said. French Finance Minister Thierry Breton also poured cold water on Brown's proposal, saying that it would be "useless to create another layer" of regulatory authority that would only "increase bureaucracy". (Afp, 08.04)

EU Internal Market Commissioner Charlie McCreevy criticised economic protectionism in Europe, saying it went against the principles of the European market. He said the Commission would take action against Spain and possibly against France for their attitude towards recent foreign takeover bids of national energy groups Endesa and Enel. "It is not logical to talk about a Europe without barriers and an internal market, and then push for national champions," he said, adding that such action was divisive. (Afp, 08.04)

Polish lawmakers urged their counterparts throughout the EU to work towards making job markets across the bloc accessible to workers from all EU newcomer states. "We call on parliaments in the EU member states to work towards lifting restrictions to jobs markets currently faced by citizens of new member states," Polish lower house parliamentarians said. The restrictions should be dropped "in the name of greater unity in Europe, to reinforce ties between EU citizens and to favour the bloc's general and economic development," the lawmakers said. (Afp, 07.04)

The EC vowed it would punish countries, which blocked workers from being temporarily posted from other EU states, to assuage new members disappointed a services reform has been watered down. The EC wants to prise open the bloc's vast market in services and make it easier for people from one member state to work in another as part of wider measures to boost economic growth and competitiveness. "The posted worker communication is a vital element to reach agreement in the Council member states on the services directive," EU Internal Market Commissioner Charlie McCreevy told the European Parliament. (Reuters, 04.04)

Portuguese Finance Minister Fernando Teixeira dos Santos said he is concerned that higher interest rates in the eurozone will hurt efforts to revive the national economy. "The rise in interest rates worries me, it is obviously not good news for the Portuguese people and it does not help an economy that wants to return to growth," he said. (Afp, 05.04)

Eager to spur competition in gas and power markets, the commission said it was taking the first step in opening cases against EU member states that could eventually lead to EU court action. "The member states must implement the directives on gas and electricity quickly and in full, not only in form but also in substance," said EU Energy Commissioner Andris Pielbalgs. Brussels sent formal warnings to Austria, Belgium, Britain, the Czech Republic, Germany, Estonia, Finland, France, Greece, Ireland, Italy, Lithuania, Latvia, Poland, Spain, Sweden and Slovakia. (Afp, 04.04)

Finantsperspektiiv

The EP and EU governments struck a budget deal, adding 4 billion euros to the 862.4 billion euros agreed by the bloc's leaders in December. "This is a success. It is a good news for Europe, because we now have the funds to match our ambitions for the development of the EU," EC President Jose Manuel Barroso told the EP. "We now have a clear financial framework to boost development of the 10 member states that joined the EU in 2004 and two that are still to join," he added. The increased budget provides 800 million euros to education projects such as the Erasmus student exchange and 800 million for the EU's foreign and security policy, including support for pro-democracy projects in Ukraine and Belarus. (Reuters, 05.04)

Laienemine

The EU must not close its doors to new future members and those who argue against further expansion of the bloc are wrong, European trade chief Peter Mandelson said. "We now have a situation where the prospect of further enlargement is increasingly called into question. Both on the streets and among the elites, both have got it wrong," the British commissioner said in Romania where he was attending the launch of talks to create a new free trade area in Eastern Europe. He blamed political leaders dating back to the early 1990s for not getting public opinion in favour of the enlargement process, which he said, was "a huge economic opportunity for Europe" and not a threat. "The political failure of the past 15 years has not been to secure enlargement but it has been a failure to sell it – and for that political responsibility is widely shared," he said. (Reuters, 06.04)

EU foreign policy chief Javier Solana called on Albania to step up the fight against corruption, vowing to maintain pressure on Tirana despite signing a key accord with the Balkan state. Solana, speaking after talks with Albanian FM Besnik Mustafaj, said Tirana cannot let its guard down. He exhorted Albania to push ahead with the EU-reform agenda and to remain focussed on fighting corruption and organized crime. "The conclusion of negotiations for the Stabilization and Association Agreement does not mean that the work has finished. On the contrary, it has only started and even more will be expected by Albania in terms of reform implementation," he added. (Afp, 06.04)

Greece supports Turkey's EU ambitions but says it must honour obligations to the 25-nation bloc including member state Cyprus, FM Dora Bakoyianni said. "Greece believes in and has supported the European prospects of Turkey. It would be important for Turkey but more important for the Turkish people to live in a modern European democracy," said Bakoyianni. "This is what the EU expects from Turkey. It's important for this goal to be achieved, gradually bringing Turkey closer to Europe," said the Greek minister on Cyprus. "The European acquis applies to all countries, either to those who are, today, already EU member states, or those countries who wish to become EU members," she added. (Afp, 05.04)

Turkish PM Erdogan angrily rejected criticism that an excessive use of force was to blame for the loss of life during Kurdish riots: "Our security forces have displayed an attitude of tolerance unseen in other countries, at the risk of being wounded or killed. No one can level such accusations against them and we will not bother to answer them each and every time." He was commenting on reports that a group of EP members, in a letter to Erdogan, condemned the authorities' response to the unrest and threatened that Ankara's membership talks with the EU might be suspended if it fails to guarantee the rights of its Kurdish minority. (Afp, 06.04)

Croatian PM Ivo Sanader said that the process of the EU’s enlargement to the Balkan states should continue despite its current crisis. "I am optimistic despite being aware that the EU is going through a sort of crisis following refusals of the EU constitution on referendums in France and the Netherlands," Sanader said. "The EU has sent a message of enormous importance at its 2003 Thessaloniki summit and its agenda should be maintained. The EU could not be complete without this part of Europe," Sanader stressed, referring to the Balkans enlargement agenda adopted then. Sanader stressed that Croatia can "contribute to the solution of problems" in its neighbourhood." (Afp, 05.04)

Bosnian PM Adnan Terzic warned the EU that halting the enlargement of the bloc could endanger the volatile Balkans. Terzic said the rejection of the EU constitution should not serve as a pretext to stop further enlargement and "sweep the real problems under the carpet“. “We fear the possibility that instead of a win-win strategy which has already had impressive results in the region, the EU will make a wrong decision and repeat the mistakes in the region from the 1990s,“ he said. (Afp, 07.04)

Albania, Bosnia-Herzegovina, Croatia, Moldova, Serbia and Montenegro, Macedonia and Kosovo which is administered by the UN agreed to launch in September a regional free trade deal that could help prepare the region for membership of the EU. EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said the deal should boost economic development in the region. "At a time of major challenges for the countries of south-eastern Europe and a certain enlargement fatigue among the European public, it is ever more necessary that you can act together for political stability and economic development," he said. "That may be the most effective counter-medicine against certain pessimism in the EU." (Reuters, 06.04)

Välispoliitika

EU foreign policy chief Javier Solana insisted that militant group Hamas "must change" if it wants to win support from the EU. "Hamas cannot change its past, but it can and must change its future," he told the European Parliament, left in turmoil by Palestinian and Israeli elections. "If it decides that there is no place in that future for terror, violence or negation or the reality of the State of Israel, the EU will be able to respond appropriately, as it has always done." (Afp, 05.04) The EC temporarily halted aid payments to the Hamas-led Palestinian government pending a decision by EU foreign ministers on future assistance. "For the time being, there are no payments to or through the Palestinian Authority," Commission spokeswoman Emma Udwin said. (Reuters, 07.04)

German FM Frank-Walter Steinmeier said he had raised concerns about the situation in Belarus with his Russian counterpart but they disagreed on the matter. "We have once again made clear our concerns," Steinmeier said after meeting with Russian FM Sergei Lavrov in Germany. He added that Berlin and Moscow had "different views" on the elections in Belarus in which President Alexander Lukashenko won a third term in office. His sweeping victory was widely denounced as fraudulent by foreign observers, but Russia has endorsed the vote. Lavrov said: "The problems that have arisen with regard to Belarus should be resolved not by isolating the country but through dialogue and engagement. We are convinced that if the EU has questions concerning the activities of a country's government, these questions should be solved by dialogue and not by attempts to isolate this country." (Afp, 05.04)

Julgeolek

NATO and the EU announced that they would set up a fund to finance the re-insertion of 11,000 Bosnian soldiers currently being demobilised back into civilian life. NATO and EU members were being asked to contribute to the fund in order to reach a target of 13 million euros over three years, an official from the military alliance said. "I hope that many nations will step forward, a few have already done so to fill the trust fund so that work can start," NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. (Afp, 03.04)

Algeria, Israel and Morocco have agreed to join NATO counter-terrorism naval patrols in the Mediterranean, the organisation said. NATO has been running patrols in the Mediterranean under the codename "Operation Active Endeavour" since shortly after the Sept. 11 attacks on the US. "Algeria, Israel and Morocco have decided to participate in the Operation Active Endeavour," NATO's Deputy Secretary-General Alessandro Minuto Rizzo said. (Reuters, 07.04)

The Russian armed forces chief of staff said that Russia had given up on military parity with the US but would retain "sufficient deterrent force" to guarantee its safety. "We won't be pulling in our belts to have parity with the US or with NATO. That is just not realistic," General Yuri Baluyevsky said in Moscow to launch a new report on the Russia's armed forces. "NATO has four million men in its armed forces. The Russian army is made up of 1,134,000 soldiers. It's clear enough," he added. "We have no intention of going to war with NATO. That is in the past, although Russia will still maintain enough of a deterrent to ensure anyone thinking about invading its borders and seizing its rich natural resources will think again." Baluyevsky also said it was the "sovereign right" of Ukraine, which has weapons manufacturing deals with Russia, to join NATO. "Having said that 70 % of the population of Ukraine say they are against joining NATO," he said. (Afp, 03.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Välispoliitilistest teemadest olid inglisekeelses ajakirjanduses olulisemad USA välisminister Condoleezza Rice’i visiit Suurbritanniasse (ning ühisäkkvisiit Suurbritannia välisminister Jack Straw’ga Bagdadi) ning emotsionaalsed debatid USA immigratsiooniseadusest.

Suurbritannia ajakirjandus suhtus USA välisministri külaskäiku reservatsioonidega. Suurbritannia arvamusküsitluste järgi peab kolmandik brittidest USA Iraaki tungimise põhjuseks Lähis-Ida nafta üle kontrolli saavutamise soovi, samas kui veerand valijatest osutas pigem USA soovile olla maailmadominant, viiendik arvamuse avaldanutest pidas oluliseks USA soovi kaitsta Iisraeli. Kas C. Rice’i peaksid need tulemused muretsema panema? Erisuhted USA ja Suurbritannia vahel on brittide illusioon, enamik peaministritest alates Churchillist on leidnud mõtteka näidata oma maad maailma võimsama riigi parima sõbrana, kuid seevastu USA presidentide jaoks pole lähisuhtlus Suurbritanniaga kunagi märkimisväärne boonus olnud. Superpoweri tunnus on mitmete erisuhete olemasolu. USA väärtustas alates president Trumanist Iisraeli, hiljem lisandusid Egiptus ja Saudi Araabia, Euroopas on ameeriklased alati arvestanud Saksamaa arvamusega, nüüd on uueks ”täheks” tõusnud Poola. President Nixoni alustatud suund Hiinasse on praegu asendumas tähelepanuga Indiasse. Kunagi oli USA välispoliitika lihtne. Eksisteeris kurjuse telg, millega suhtlemine oli välistatud. Nüüd on situatsioon märksa komplitseeritum, alates hetkest, mil Bushid taasavastasid diplomaatia. Vaenlase asemel on USAl nüüd hulgaliselt sõpru, seega pole imestada, et USA välisminister on pidevalt reisil ja suhtlemas. (Niall Ferguson, The Guardian, 3.04) Nii Suurbritannia kui ka USA välisminister töötavad liidrite alluvuses, kelle poliitiline mõjukus on kahanemas. Iraagi-küsimus on mõlema riigijuhi ebapopulaarsuse üks kõnekamaid mõjutajaid. Muutuvas ajas, kus presidendid ja peaministrid tulevad ja lähevad, seisab telg Washingtoni-Londoni vahel muutumatult maailma kõige stabiilsema ja tugevaima alliansi teenistuses, mille hoidmine samal kursil on olnud iga Suurbritannia valitsuse välipoliitiline prioriteet Teisest maailmasõjast alates. Praegu, mil üleilmses plaanis on käimas jõujoonte ümbermängimine (USAd hakkab peagi mõjutama nii Hiina kui India), on brittide erisuhe maailma demokraatiaühiskonna lipulaevaga hinnatud väga väärtuslikuks boonuseks mitte ainult Inglismaa, vaid kogu Euroopa jaoks. (Juhtkiri, The Guardian, 3.04)

Ühe rahva jaoks, kes tervikuna koosneb sisserännanutest, on käimasolev immigratsioonidebatt väga eba-ameerikalik. Eelkõige on palju vastakaid arvamusi ja kõneainet tekitanud vaidlus seotud hirmuga madalapalgaliste hispaaniakeelsete uute asukate ees. Ameerika Ühendriikides elab hetkel 11 miljonit ebaseaduslikult riigis viibivat inimest, kavandatud seadus muudaks illegaalse USAs viibimise kriminaalkorras karistatavaks. Enamuse USAs elavate illegaalide emakeel on hispaania keel. Paljud neist teevad töid, mida ameeriklased keelduvad tegemast, näiteks puuviljade korjamine Lõuna-Californias. Igal aastal liitub juba saabunutega ligi 500 000 uut illegaali. Financial Times konstateerib: olukorrale diagnoosi määratleda pole keeruline, küll aga pole lihtne leida selle vastu tõhusaim ravim - kas 700 miili pikkune tara hetkeseisu parandab, pole teada. Tundub üsna uskumatuna, et tara kedagi peataks, liiatigi ei saa taastada kogu Mehhiko-USA piiri 2000 miili ulatuses. Loomulikult on kuumal debatil ka puhtpoliitiline mõõde: viimaste presidendivalimiste aegu sai George W. Bush 44% hispaaniakeelse elanikkonna häältest, häältest, mis kindlustasid talle ametikoha neljaks aastaks - tegemist on numbriga, mis kohustab. (Juhtkiri, The Financial Times, 3.04) The Washington Post leiab, et madalapalgaliste pealetung lõunast ei õigusta mingil juhul turvatara ideed. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil USA maitseb aastakümnete vältel soositud poliitika vilju. Praeguse seaduseelnõu reklaamitud pluss – paremad palgavõimalused kõigile väheste oskustega ameerika töölistele hakkab tuhmuma. (Juhtkiri, The Washington Post, 6.04) Ronald F. Maxwelli arvates jääb president Bushil vajaka reaalsusetajust, ükski riik maailmas ei tunne säärast pretsedenti nagu füüsiliste tõkete püstitamine potentsiaalsete illegaalide kartuses. Kirjanik ja Filmirežissöör soovitab USA presidendil anda igaühele võimaluse oma American dreami teostamiseks. (Ronald F. Maxwell, The Washington Times, 6.04) USA immigratsioonivaidlused on ummikseisus. 2004. aasta andmed viitavad sissesõitnute arvu lähenemisele 12 protsendini USA rahvaarvust, mis pole pärast 1920. aastaid kunagi nii kõrge olnud. Robert J. Samuelson pakub välja lahenduskäigu, mis aitaks kujunenud tupikust välja: tugevdada piiri- ja tööandjapoolset kontrolli, juba riigis viibivad illegaalid legaliseerida, lõpetada nö külalistöötaja (nt lambakarjatajad) programmid. (Robert. J. Samuelson, The Washington Post, 5.04)

Võib-olla on tegemist eksitusega, võib-olla tõlgiti valesti. Kuid neljandal aprillil kasutas Mahmoud Zahar, Palestiina Hamasi poolt juhitava valitsuse uus välisminister oma kirjas ÜRO peasekretär Kofi Annanile kõnepruuki, mis lubab oletada võimalust, et ühel päeval võib Hamas Iisraeli riiki tunnustada. See on märk sellest, kui meeleheitlikult lootusetu on Lähis-Ida hetkeolukord. Palestiina riigikassa on praktiliselt tühi, Hamas on sealt pärinud laene ja võlgasid. Valitsusametnikud seisavad silmitsi ligi 140 000 töötaja maksmata palkadega. Oma kirjas väljendab Żahar lootust, et mõned riigid (mis usutavasti on EL ja USA) võtavad vaevaks muuta oma senise ähvardustekeele dialoogiks. Välisminister peaks kuulama omaenese nõuandeid, parim viis selleks on tegutseda iseenda kirjutatud kirjas esitatud mõtete järgi (Juhtkiri, The New York Times, 6.04)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Möödunud nädala peamisteks teemadeks saksakeelses ajakirjanduses olid energiaturu avamine, ülemaailmne külm sõda energiakandjate pärast, ELi eelarve ja tööjõuturu ning sellega seotud edasised arenguvõimalused, WTO läbirääkimised ja uute regionaalsete vabakaubandustsoonide küsimused. Tähelepanu keskpunktis oli Gerhard Schröderi Venemaa-äri.

On küsitav, kas Schröderi tähelend energeetikas tähistab ka riigimehelikku vastutust ja Saksamaa huvide silmaspidamist. Kas Saksamaa ei andnud Gazpromile riiklikke garantiisid Läänemere gaasijuhtme ehitamiseks Schröderi isiklike ambitsioonide nimel... Rahvusvaheline energeetikaagentuur hoiatab kogu Euroopat liigse energiasõltuvuse eest, Saksamaa on aga eriti sõltuv just Veenmaa energiakandjatest. Seda arvestades on Saksa firmade osalus gaasijuhtme projektis mõttekas. Riiklikud garantiid pole iseenesest samuti midagi ebaharilikku. Kuid paraku on Schröder kogu asjaajamisel teatud eetikanormide vastu eksinud. (Leitglosse, FAZ, 3.04) Tavakodanikul peaks olema ükskõik, mida temast arvab ülejäänud maailm. Endine liidukantsler aga seda endale lubada ei saa. Schröder on eksinud kombekuse ja terve mõistuse vastu. Schröder ei taha sellest aru saada. Tema pooldajad kaitsevad igati Läänemere gaasijuhet, kuigi jutt on stiilist, mitte asjast enesest. (Nikolaus Blome, Die Welt, 3.04) Keegi ei saa Schröderile ette heita seda, et ta russofiil on, Vene maad ja rahvast armastab ning Putini vastu isiklikku sümpaatiat tunneb. Kuid tema pilt Veenmaast pole mitte ainult poliitiliselt romantiline, vaid ka kasuahne ja materialistlik. Gaasijuhtme afääriga seoses võib FDP juhi Guido Westerwellega nõusse jääda: “Asi haiseb taevani!” (Burkhard Bischof, Die Presse, 3.04) Schröderi juhtumil on kaks mõõdet – välispoliitiline ja isiklik. Kantsler sõlmis Läänemere gaasijuhtme tehingu poliitilisi partnereid (partnerriike) ignoreerides. Ning lõikas sellest isiklikku kasu. Saksamaa satub sellest vaid veelgi suuremasse sõltuvusse Venemaast. Kes tagab, et Moskva ühel päeval seda kurjasti ära ei kasuta? (K.F., FAZ, 4.04) Aastal 2000 saabus Venemaa president Pariisi ja ütles: ma toon teile seda, mida te kõige rohkem vajate – stabiilse ja garanteeritud energiaallikad. Nüüd selgub, et ukrainlaste, grusiinide ja ka itaallaste jaoks polnudki see allikas teab kui kindel. Venemaa on sama ettearvamatu kui Lähis-Ida. Lääne kontseptsioon Venemaa lõimimisest, mille läbi teda paremini ohjeldada saaks, ei ole toiminud. Venemaa tunneb praegu juba, et vajab Euroopat vähem kui Euroopa Veenmaad. Arvestades pingete kasvu Lähis-Idas ning Hiina ja India energianälga, ei saa USA ega EL endale tõsisemaid konflikte Venemaaga lubada. Kui aga Putinile tõesti kõiges järgi anda, siis hakkabki ta uskuma, et kõik trumbid on tema käes. (Dominique Moisi, Die Welt, 4.04)

Saksamaal toimuv debatt taastuvenergia ja tuumaenergia vastandamisega on provintslik ja sihitu. Lahenduse peab leidma ELi tasandil. Eesmärgiks on muutuda sõltumatumaks. Panustada vaid Vene maagaasile oleks riskantne. Venemaa sõlmib usinalt tehinguid Aasia riikidega, kes suudavad energianandjate eest peagi sama palju maksta kui eurooplased. Tuleb edendada teadusuuringuid kodumaiste energiakandjate, sh taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Saksamaal on suured gaasireservid, mille kasutuselevõtt vajab aga erilisi tehnilisi lahendusi. Tuumaenergeetika arendamisel tuleb mõelda ka tuumakütuse impordi vähendamisele, mis vajab jällegi investeeringuid teadusesse ja haridusse. Saksa välispoliitika peab energiajulgeolekut võtma ühe oma loomuliku koostisosana, näiteks soodustama Saksa ettevõtete osalemist energiakandjate tootmises teistes riikides. (Hans-Heinrich Sander, FAZ, 3.04) Soojus tubades pole enam nii endastmõistetav asi. Alates aastast 2000 on soojuse hind tõusnud 45%. Tuleval talvel tõmbavad paljud inimesed pigem sokid jalga ja panevad kampsunid selga kui keeravad kuumust juurde. Energiakandjate hinnatõus on olnud tohutu ning see jätkub. Ning Saksamaa sõltub impordist. See võib omakorda mõjutama hakata riigi välispoliitikat. Õnneks on viimastel kuudel jõutud mitmel pool arusaamisele, et see, mida meile tarnivad araablased, venelased ja Norra, pole ainus loodusand, millega oleme õnnistatud. Kahjuks arvavad suurettevõtted, et energiat peab tootma tsentraliseeritult nagu Prantsusmaal tehakse poliitikat. See on viga. Elektrit ja sooja saab toota ka kohapeal, väiksemates kogustes. See hoogustaks muuhulgas konkurentsi ja langetaks energiahindu. (Michael Bauchmüller, SZ, 3.04) Välisministeeriumis on viimasel ajal pidevalt juttu “energiavälispoliitikast”. Kuna energiakandjaid napim üha enam, on nad muutunud ohtlikuks relvaks, mis ähvardab ruineerida mitmete maade majandusi. Poola tegi ettepaneku moodustada “energia-NATO”, teised jällegi soovitavad koondada energiakandjate sisseost Brüsseli kätte. Liidukantsler Merkel ja välisminister Steinmeier lükkasid mõlemad ideed tagasi. “Kelle omanduses on energiaressursid, selle käes on ka võim”, öeldakse Saksa välisministeeriumis. Ja see võim üha kasvab. (Ansgar Graw, Die Welt, 3.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjandus keskendus sisepoliitikale. Uuele töölepinguseadusele oli pühendatud valdav osa ajalehtede juhtkirju ning arvamusartikleid. Arutleti tekkinud ummikseisu üle ning otsiti võimalusi kriisist väljatulemiseks, samuti mõtiskleti prantsuse ühiskonna soovi ja suutlikkuse üle reforme läbi viia. Libération ja Le Monde olid märtsi viimasel päeval toimunud presidendi telepöördumise järel üsna kriitilised. Justkui kõik oleks korras, avaldas Journal official (Riigi Teataja sarnane bülletään) 2. aprillil nn võrdsete võimaluste seaduse, mille paragrahv 9 näeb ette esimese töövõtu leppe kehtestamist alla 26-aastastele noortele, s.t. nende töötajate tööle võtmisel on võimalik rakendada 2-aasta pikkust katseaega. Sümboolselt olid oma initsiaalid seadusele alla kirjutanud lisaks Jacques Chiracile ja peaminister Dominique de Villepinile veel neliteist ministrit ehk pea pool valitsuskabinetist, nende hulgas ka siseminister Nicolas Sarcozy. Le Monde leiab, et surnult või peaaegu surnult sündinud leppe jaoks on see küll väga suur au. See sündmus ei saaks paremini iseloomustada kogu tekkinud olukorra sürrealistlikku iseloomu. Enne Chiraci teleesinemist märtsi viimasel päeval oli peaminister kuulutanud, et Chiraci otsused on temaga läbi arutatud. Oma esinemises kinnitas president, et seadus kuulutatakse välja, kuid soovitas esimese töövõtu lepet mitte mingil juhul rakendada. Kindlasti ei aita see kaasa prantslaste seaduskuulekuse edendamisele. (Juhtkiri, Le Monde, 3.04; Antoine de Gaudemar, Libération, 3.04) Esimese töövõtu lepe on agoonias ning riik ei tunne end just hästi. Jacques Chiraci otsus lepe välja kuulutada, soovitades samas seadust mitte täita, on paras riugas peaministri jaoks, kes leppe teksti kaitses. Kuid ka parlamendi jaoks, kes leppe poolt hääletas. Ja ka konstitutsiooninõukogu jaoks, kes leppe kinnitas. See on paras pähkel põhiseaduse ja karistusseadustiku vinklist vaadates, sest need peavad tagama seaduste täitmise. (Ivan Rioufol, Le Figaro, 7.04) Arvamusküsitlused näitavad, et üle kolme neljandiku 15-30 aastastest noortest prantslastest soovib saada riigiametnikeks. Nad hoiavad kinni kõigest vanast ning on turumajanduse suhtes tõrjuvad. Kuid kuidas see saakski teisiti olla? Ilma neile vabandusi leidmata, tuleb tõdeda, et need noored elavad maailmas, kus risk, ettevõtluse vaim ja pingutuse maik ei kuulu üldlevinud väärtuste hulka. Hüvitised, omandatud õigused, 35-tunnise töönädala kehtestamisega tekkinud ületundide hüvitamine on kujutlusvõimetu ning ebadünaamilise ühiskonna viimased tundemärgid. Tänavatele läinud noored mõistavad, et jäävad sellest süsteemist kõrvale ning ei saa võib-olla kasutada samu hüvesid kui nende vanemad. Seetõttu toidab neid tunne ebaõiglusest ja ülekohtust, hirm tuleviku ees sunnib neid manifesteerima. Täna väljendavad nad oma tundeid tänaval, kuid iseenesest ei ole selles midagi uut. Ka kõik viimased valimised on näidanud teatud tendentsi. Peab meenutama, et 2002. aasta 21. aprillil köitsid Jean-Marie Le Peni ideed pea viiendikku 18-24 aastastest valijatest. Seda olid tunduvalt enam kui olid oodanud Jacques Chirac ning Lionel Jospin. Kas juba ollakse unustanud, et 29. mail 2005 hääletas suur osa noori Euroopa põhiseadusliku leppe vastu? Nii parem- kui ka vasakpoolsed valitsused pole julgenud või tahtnud kohandada Prantsusmaad 21. sajandi suurtele väljakutsetele ning on lasknud riigil halbades harjumustes mõnuleda. Prantsusmaa ei ole praegu mitte põlvkondade konflikti tunnistajaks, pigem tuleb kogu rahva mentaliteeti muuta. (Juhtkiri Yves Théard'ilt, Le Figaro, 6.04)

USAl ja ELil on õigus püüda ära hoida Hamasi fundamentalistide võimu tugevnemist Palestiinas enne kui viimased pole teinud vähimaidki järeleandmisi Iisraelile. Kuid nüüd, mil vabad valimised tõukasid Hamasi võimule, on seda eesmärki äärmiselt keeruline saavutada. Enne diplomaatilist tunnustamist ning igasuguse finantsabi v.a. humanitaarabi andmist soovitakse, et Hamas teeks lõpu vägivallale, tunnustaks Iisraeli ning samuti Palestiina võimude poolt varem allkirjastatud kokkuleppeid. Tõenäosus, et mõjutamine õnnestub rahakraanide kinnikeeramise läbi, on eelnevate läbikukkumiste valguses väga väike. Ametlikest lepetest keeldumine ning kogu majandusabi andmise lõpetamine võib näida äärmiselt otsusekindla meetmena. Karta võib, et Hamasi see ei eksita. Organisatsiooni juhtfiguurid teavad, et Lääs ja isegi Iisrael ei saa enesele lubada Palestiina vajumist ekstreemsesse vaesusesse, sest viimane vaid toidaks vägivalda. Euroopal on aga määratleda strateegia Palestiina Omavalitsusega suhtlemiseks. Kui kaugele oleme valmis minema islamistide vastu võitlemisel? Milliseid veenmisviise on meil pakkuda, et nad tõepoolest mõtteviisi muudaks? (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 8.04) Kuigi nii USA kui ka EL on Palestiina Omavalitsuse abikraane kinni keeramas, räägivad argumendid selle vastu. Kellelgi pole vastuväiteid, et Hamas tuli võimule demokraatlike valimiste tulemusena. Samas töötab Palestiina Omavalitsus vaid rahvusvahelise abi toel, millest EL annab suure osa. Abirahade lõppemine tähendab julgeolekujõududelt ja ametnikelt elatise võtmist, kuid ka sanktsioone rahvale, kes elab niigi vähem kui 2 euroga päevas inimese kohta. Euroopa ja USA rahade lõppemise korral võib Hamas pöörduda teiste finantseerijate poole – araabiamaadest ja Iraanist tuleva raha suunas, riskides nõnda sattuda suuremasse sõltunusse Iisraeli-vaenulikest riikidest. (Juhtkiri, Le Monde, 8.04)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses olid enim kajastatud teemadeks Financial Times kaudu avalikuks saanud NATO kavatsus pakkuda Soomele, Rootsile, Austraaliale ja Uus-Meremaale tihedamat koostööd ning ELi põhiseadusliku leppe kavatsetav ratifitseerimine.

NATO kavandab senisest laiemat koostööd liitu mittekuuluvate riikidega. NATO kavatseb võimaldada koos NATO riikidega rahutagamisoperatsioonidel osalevatel maadel võtta osa ka operatsioonide planeerimisest. Soome peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et valitsus on valmis arutama koostöö tugevdamist NATOga enne alliansi järgmist tippkohtumist. Vanhaneni sõnul on ettepanek suunatud nendele riikidele, kes ”toodavad turvalisust” ning keda liikmeksolek ei huvita. Vanhanen ei nõustu tõlgendusega, et laiem koostöö on samm NATO liikmelisuse suunas. Ettepanek tundub Soome valitsusele ja peaministrile ahvatlev. (Heikki Vento, Turun Sanomat, 6.04) Pakkumisest on raske ära öelda. Kuigi see ei tähendaks praegu veel NATO täisliikmelisust, oleks see liikmelisusse positiivselt suhtuvatele uus samm alliansi suunas. Liikmelisusse kahtlevalt suhtuvatele riikidele võiks uus partnerlusprogramm olla lihtsustatud ja praktiline lahendus alternatiiviks NATO täisliikmelisusele. (Juhtkiri, Kaleva, 6.04) NATO pakkumine tähendab Soome jaoks pigem poliitilise mõju suurendamise võimalust kui uut sammu liitumise suunas. Selle väärtus ei ole väike. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.04) Soome seisukohast on NATO plaan hea, see vastaks Soome senistele soovidele. Kui Soome osaleb NATO rahuvalveoperatsioonides, oleks loomulik, et Soome osaleb ka nende planeerimisel. Samas võiks Soome saada senisest rohkem kasutada NATO informatsiooni ja analüüse. Soomel on NATO partnerina hea maine. Soome panust rahuvalveoperatsioonidesse peetakse suuremaks kui mõne viimasel laienemisringil täisliikmeks saanud maa panust. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.04) Uus samm tugevdaks taas veidi Soome ja NATO suhteid. Vahe liikmelisuse ja mitteliikmelisuse vahel hakkab olema sama nagu kooselul ja abielul. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 7.04) Iga uus samm viib Soome NATOle lähemale. Suurimaks takistuseks NATOga liitumisel on rahva arvamus, mis on selgelt NATOga liitumise vastu. Liitumatust toetavad ka president Tarja Halonen, valitsus ja opositsioonipartei Kokoomus. Soome poliitilisel juhtkonnal on aeg selgitada, mis kasu liitumatus annab ning mis on peamised põhjendused, millele tuginedes Soome püsib liitumatuna. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 9.04)

Soome parlament Eduskunta kavatseb ratifitseerida ELi põhiseadusliku leppe. Ratifitseerimist pooldavad suuremad erakonnad ja Eduskunta Suur komisjon. Ratifitseerimist põhjendatakse peamiselt sellega, et muidu jääb Soome seisukoht teiste ELi riikide jaoks ebaselgeks, ning nõnda saadaks protsessile ka hoogu juurde. Esimene väide peab tõenäoliselt paika, kuid teine põhjendus lonkab. Ratifitseerimine ei muuda midagi halvemaks, kuid see on mõttetu, kuna sellisel kujul lepe kunagi ei jõustu. Kui läbirääkimised leppe üle uuesti käivitatakse, võiks leppele välja mõelda sobivama nime, põhiseadus ja põhiseaduslik lepe kõlavad liiga dramaatiliselt ja ülespuhutult. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.04) Väide, et ratifitseerimine parandaks Soome usutavust eesistujana, ei pea paika. Praeguse mõtlemispausi ajal tuleks avatult arutada võimalusi leppe uuendamiseks. Ratifitseerimine nõrgendaks eesistujariigi tegevusvõimalusi. Olli Rehn teeb vea, soovitades Soomel põhiseaduslik lepe ratifitseerida. Veel suurema vea teevad Soome valitsus ja parlament, kui nad selle sooviga nõustuvad. (Paavo Väyrynen, Helsingin Sanomat, 6.04) Kuigi põhiseaduslik lepe on paljude kompromisside, pettumiste ja möönduste summa, tähendaks selle kokkuvarisemine Soome sugusele liikmesriigile suuri riske. Kui lihvitud kompositsiooni hakatakse parandama, on suur oht, et lõpptulemus on Soome jaoks palju halvem. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.04) Suur osa liikmesriikidest toetab põhiseaduslikku lepet. Mida rohkem maid sellega liitub, seda raskemaks muutub Prantsusmaa ja Hollandi positsioon. Mingeid muutusi tuleb tõenäoliselt teha, kuid need võivad olla väikesed. Soome tahab ratifitseerimisega tugevdada oma usutavust, kuid ühegi riigi ratifitseerimisotsus ei ole suurt tähelepanu äratanud, nii läheb see ka Soome puhul. Kui Soome praeguse leppe ratifitseerib, vähenevad võimalused hiljem sellele oma parandusi lisada. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis heaks seaduseparanduse, vastavalt millele peab EL kauaaegse elaniku staatust taotlev Eestis elav välismaalane valdama riigikeelt vähemalt algtasemel. Eksamist vabastatakse välismaalased, kes jõuavad esitada avalduse staatuse saamiseks enne 1. juunit 2007. Selle staatuse rakendumisel hakkavad kehtima kahte tüüpi elamisload: tähtajalised ja pikaajalised. Seaduse vastuvõtmisel jõustub see 1. juunist 2006. (Interfax, 3.04)

Eesti Vabariigi ametkonnad ei hakka nõudma eesti keele oskust riigis alaliselt elavatelt inimestelt – need elanikud saavad EL kauaaegse elaniku staatuse automaatselt. Eksami sooritamisest on vabastatud samuti isikud, kes on nooremad kui 15 või vanemad kui 65 aastat, omandanud hariduse eesti keeles, piiratud teovõimega või halva tervisliku seisundiga. (Interfax, 7.04)

Suurim venekeelne erakond Eestis – Konstitutsioonipartei, kutsub riigi juhtkonda üles tegema muudatusi seadusandluses, mis kergendaks venekeelsete gümnaasiumite üleminekut eestikeelsele õppele. Erakonna juhatus on seisukohal, et riik ei ole täitnud kümme aastat tagasi vastuvõetud seadust “Põhikoolist ja Gümnaasiumist” ning ei ole taganud vajalikku taset keelekeskkonna muutmisel. Seoses sellega pöördus erakond president Arnold Rüütli poole ettepanekuga peatada enneaegsed ja ettevalmistamata muudatused hariduselus. (Interfax, 4.04)

Soome ajakirjandus

Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido on töötanud NATO peamajas kaks aastat ning räägib Soome ajakirjanikele NATO tegevusest - seestpoolt vaadatuna. Pärast esitlust on Soome ajakirjanike ja diplomaatide tunded pisut vastuolulised. On hea meel Eesti pärast. Eesti on turvalisem ja stabiilsem kui enne. Tiido tõestab usutavalt, et väikese liikmesriigi arvamusi kuulatakse NATOs. Tiido lubab aidata ka Soomet, kui abi peaks vaja minema. Soome ei pidanud Venemaad nii suureks ohuks, et oleks NATOga liituda soovinud. Usuti, et suhted Venemaaga püsivad parematena, kui Soome NATOga ei liitu. Soome ja Eesti teed läksid lahku. NATO liikmelisust ei ole Soomes tõsiselt kaalutud, see-eest on Soome pakkunud sõjalist abi NATOle juba kümme aastat. NATOle on Soome abi tähtsam kui Balti riikide sõjaline jõud. Kolme väikese riigi sõjaväed on endiselt nõrgad. Soomlaste abi väärtust lisab see, et see on tasuta. NATOl ei ole vaja valvata Soome piire, vastupidiselt Eestile. NATO riikide suursaadikud leppisid kokku, et mõnedele NATO partnerriikidele antakse võimalus osaleda nende rahutagamisoperatsioonide ettevalmistamisel, kuhu nad oma sõdureid saadavad. Otsust oli tegemas ka suursaadik Harri Tiido. Soomlased said uudisest teada Financial Times lehe kaudu. Rollid on vahetunud. Kui varem aitas Soome Eestit, siis nüüd otsustab Eesti Soome asjade üle. Aitäh, väikevend – või kas peaks ütlema suurem vend? (Unto Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 9.04)

Eesti suursaadiku NATO juures Harri Tiido hinnangul on Eestil kaks aastat pärast NATOga ühinemist vaid positiivsed kogemused. Eesti on saanud NATOlt informatsiooni ja analüüse ning kartus, et väikese riigi häält alliansis kuulda ei võeta, on olnud asjatu. Kahe Eesti sõduri hukkumine Iraagis ei ole vähendanud toetust NATOle. Tiido ei soovinud anda hinnangut Soome NATO poliitikale, kuid ütles, et Soome vastab kõikidele liitumise kriteeriumidele ning Eesti seisukohast oleks Soome liikmelisus teretulnud. Soomet peetakse NATOs üheks parimaks partneriks, ja kui NATO otsustab uute koostöövormide üle, pakutakse Soomele neid võimalusi esimeste seas. Ning Eesti kindlasti toetab seda. Vene lennukite õhupiiri rikkumistesse suhtub Tiido rahulikult. Tiido arvates on osa nendest tahtmatud, kuid Venemaa on siiski ka soovinud testida eestlaste uusi seadmeid. (Matti Mielonen, Helsingin Sanomat, 5.04)

Eesti kaks erakonda - Res Publica ja Isamaaliit - ühinevad. Uue erakonna nimeks saab Eesti Eest! Mõlemat parteid ärritab tänapäeva Eestis leviv vasakpopulism ja ebaeetiliste võtete sagenenud kasutamine poliitikas. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 5.04)

Venemaa ajakirjandus

Krasnodari krais ja Krimmis käis visiidil Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, kes kohtus siin asekuberner Nikolai Djatšenko ning Sotši kohaliku omavalitsuse juhi Viktor Kolodjažnõiga. Marina Kaljurandi sõnul ei koosne Venemaa ainult Moskvast ja Sankt-Peterburist. Seepärast püütakse võimalikult palju viibida ka regioonides. Krasnodarist liikus delegatsioon edasi Sotšisse, kus oli planeeritud kohtumine Krasnaja Poljanas ja Abhaasias elavate eestlastega. Sotšis asuvas asulas Esto-Sadok elavad eestlased juba üle saja aasta, säilitades oma keelt ja kultuuritraditsioone. Kohalik omavalitsus on eraldanud eesti asundusele krundi eesti rahvuskultuuri keskuse rajamiseks. (yuga.ru, 7.04)

Sergei Issakov, Tartu Ülikooli professor: sotsioloogid räägivad neljast võimalusest Eesti venelaste jaoks – assimileerumine, segregatsioon, marginaliseerumine ja integratsioon. Assimileerumine käib ja kindlasti jätkub see sise-Eesti väikeasulates. Sotsioloogide andmetel on assimileerunud juba 13% Eestis elavatest venelastest. 14% eestivenelastest ei suuda adapteeruda uue elukeskkonnaga – toimub segragatsioon, ning veel 2% eestivenelastest on väheadapteeruvad. Eestis elavate venelaste tulevik sõltub oskusest luua vene kogukond ning kohalik vene kultuur, mis aitaks säilitada identiteeti. (Parlamentskaja Gazeta, pnp.ru; 6.04)

Majandus

Prantsusmaa ajakirjandus

Ljubljana naerab, Vilnius nutab. 16. mail näitavad EK ja Euroopa Keskpank rohelist tuld Sloveenia liitumisele eurotsooniga. Samas võidakse Leedu ees uks kinni lüüa, kuna Leedu ületab imenapilt kehtestatud inflatsioonikriteeriumi. Kui Leedu ukse taha jäetakse, on see signaal teistele eurotsooni liikmeks pürgivatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, ajal mil tsooni kuuluvate riikide hulgas on Maastrichti kriteeriumide järgimine pigem erand kui reegel. 2007. aasta algusest soovis euroga liituda ka Eesti, kuid Tallinna jättis liialt kõrge inflatsiooni tõttu liitumissoovi avalduse Brüsselile esitamata. Siiski, nii mõnedki Brüsselis mõistavad, et Leedu ja Eesti inflatsioonikriteeriumi mittetäitmine tuleneb nende kiirest majanduskasvust. Teisiti öeldes, Leedu eurotsooni ukse taha jätmine tähendaks tema karistamist liiga kiire Lääne-Euroopale järelejõudmise tempo eest. (Jean Quatremer, Libération, 7.04)

Soome ajakirjandus

Eesti on lõplikult loobunud eesmärgist liituda eurotsooniga 2007. aasta jaanuaris. Uueks eesmärgiks on seatud 2008. aasta jaanuar. Eesti probleemiks on inflatsioon, mis uuemate andmete kohaselt on 4,1% ehk selgelt rohkem kui euroriikidele lubatud. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 8.04)

Eesti tööjõurendifirmade andmetel otsivad Soome tööandjad endisest innukamalt renditööjõudu Eestist. Soome kaotab 1. maist tööjõu vaba liikumise piirangud uutele ELi liikmesriikidele. Kaheaastane üleminekuaeg kehtestati tööjõu liikumisele, kuid teenuste liikumist ei piiratud. Kuna renditööjõud ja alltööd loetakse teenusteks, hakkas Soome saabuma eestlasi peamiselt renditööjõuna ja alltöödele. Soome ametiühingute keskliidu SAK juhataja asetäitja Matti Viialainen ei süüdista üleminekuaega renditööjõu suurenemises, vaid peab põhjuseks seda, et teenused vabastati ilma piiranguteta. SAK eeldas, et osa teenustest oleks kuulunud üleminekuaja alla. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 9.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia will buy three Sandown class minehunters from Britain for 800 million kroons, officials said. "The government has approved a preliminary agreement between Estonia and Great Britain under which three Sandown class minehunters will be bought," the government said in a statement. The new defence vessels are expected to replace Estonia's antiquated minesweeper fleet by 2010. (Afp, 06.04)

Estonia might not appeal a sentence of jail and flogging pronounced by a court in the United Arab Emirates against an Estonian soldier, a defence official said. An Islamic court in the UAE sentenced Andrei Korol, an Estonian soldier serving as a UN peacekeeper in Afghanistan, to one month in prison and 80 lashes for consuming alcohol and sexually harassing an Egyptian policewoman who works at Sharjah airport. "Such physical punishment is unknown in the EU legal space but it is not known yet whether Estonia will appeal the decision," said Major Peeter Tali, spokesman for the Estonian defence forces. "Korol's lawyer also said the plaintiff was disappointed with the 'mild' punishment," Tali said. The charges on which Korol was convicted carry a maximum term of 15 years in prison in the UAE, he said. The Egyptian policewoman charged that Korol tried to rape her as she slept in the ladies staff room during a break. "The way court proceedings take place in the UAE is very confusing. There was no translation in the court when Korol was convicted," Tali added. The Estonian soldier has admitted he was exhausted and drunk when the purported sexual harassment incident occurred during a stopover in Sharjah on his way home from Afghanistan, but insisted he did not remember touching the policewoman or approaching her in any way. An Estonian newspaper has quoted the policewoman as admitting she brought a case against Korol in order to receive financial compensation. "I have children to raise," she has been quoted as saying by the Eesti Päevaleht daily. (Afp, 04.04)

Venemaa siseminister Rašid Nurgalijev ja Eesti välisminister Kalle Laanet allkirjastasid piiriülese koostöö ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemise koostööprotokolli aastateks 2006-2007. Arutati siseministeeriumide kahepoolse kooperatsiooni olukorda ja perspektiive Läänemeremaade Nõukogu tegevuse raames. Pooled märkisid ära dünaamilise arengu kahepoolsetes suhetes korrakaitse alal. Ära on tehtud suur töö Eesti Politseiameti ja Loode-Venemaal ning Pihkvas asuvate siseministeeriumi haldusalas asuvate allüksuste vahel. Pooled hakkavad läbi viima ühtseid operatiivseid profülaktilisi operatsioone narkokuritegude ennetamiseks. Eesti ja Vene jõustruktuuride koostöö väljub uuele tasandile, leiab siseminister Kalle Laanet. Kõne all olevad lepped on oluliseks aluseks koostegutsemisele. Järgmine kohtumine saab olema palju detailsem. (Interfax, 4.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti pealinnas Tallinnas on tunda saksa, vene ja skandinaavia kolmikmõju. Ideaalse asukohaga, Põhja-Euroopa riike ühendaval teljel, tunneb see šedöövrimaigulise ajaloolise osaga linn majanduslikku avanemist ning hõivab taas endale väärilise koha Euroopas. Pikk piltidega illustreeritud reisikiri Tallinnast, selle ajaloolisest kujunemisest ning taasiseseisvumisjärgseist majandusreformidest, mis lubasid riigil kiiresti jalgele tõusta. (Sylvain Tesson, Le Figaro, 4.04)

Soome ajakirjandus

Üle kümne aasta tagasi uppunud parvlaev Estonia saatuse üle käib taas vaidlus. Eestis avaldatud värske raport arvustab karmilt rahvusvahelise Estonia komisjoni tööd. Rahvusvahelise komisjoni soomlastest liikmed Tuomo Karppinen ja Kari Lehtola arvates tekitab riigiprokurör Margus Kurmi tegevus raporti ettevalmistamisel hämmastust. Karppinen ja Lehtola on kaevanud Kurmi käitumise üle Eesti suursaatkonda Helsingis, põhjuseks Kurmi ebaasjalik käitumine. Tuomo Karppinen on veendunud Estonia komisjoni järelduste õigsuses. Karppineni sõnul ei ole lõppjäreldusi suudetud kõigutada, kuigi raportit on uuritud mitmeid kordi. (Heli Saavalainen, Helsingin Sanomat, 7.04)

Eesti õlireostuse päritolu on endiselt selgusetu. Reostus on proovide järgi pärit ühest ja samast allikast, kuid ikkagi on selgusetu, kas reostuse ikka tekitas kuu aega tagasi uppunud kaubalaev Runner-4. Eestil ei ole veel informatsiooni, millist kütteõli uppunud laev kasutas. Soe ilm sulatab Tallinna lahel kiiresti jääd, mille all kardetakse olevat suur hulk õlireostust. Eesti päästeametnikud on valmis reostuse koristamiseks siis, kui reostus jõuab randa. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.04)