Nädal välismeedias 27. märts - 2. aprill 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Lennart Meri, Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Majandus

The Netherlands will open its labour market to workers from new member states of the EU on Jan. 1, 2007, the cabinet decided. The cabinet said it was aware of public concerns about the effect the move would have on the Dutch labour market but said experience in Britain, Ireland and Sweden had shown that the risks were limited. "The cabinet think that a favourable time is dawning because an increasing demand for labour is expected," it said in a statement. (Reuters, 31.03)

Twelve-month inflation in the eurozone continued its downward trend to 2.2% in March, from 2.3 % in February and 2.4 % in January, according to a prelimary estimate, released by the Eurostat data agency. (Afp, 31.03)

Välispoliitika

The parliamentary elections in Ukraine were fair and will pave the way for enhanced cooperation with the EU, Europe's External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. "The democratic conduct of the poll and of the pre-electoral campaign are further proof of the consolidation of democratic standards in Ukraine since the Orange Revolution," said in a statement. "With this step Ukraine has fulfilled a key political priority of the EU Ukraine Action Plan opening new opportunities for Ukraine in its relationship with the EU." She urged the new government to "continue firmly on the path of reform" and said the EU and Ukraine could eventually begin negotiations for a free trade agreement. (Reuters, 27.03) EU foreign policy chief Javier Solana echoed Ferrero-Waldner's comments, saying the weekend elections set a new standard on which to build Ukraine's future. "We look forward to continuing and deepening our partnership with Ukraine on the basis of a continued reform process for the development of the rule of law, the transformation of society, the strengthening of democracy and the building of a market economy," he said. (Afp, 27.03)

The EU must firmly condemn the Belarus regime for its bloody crackdown on opposition supporters after presidential polls, but should not impose sanctions that hurt the people, Polish PM Kazimierz Marcinkiewicz said. "Belarus is our neighbour and what happens there touches us directly," Marcinkiewicz said in Riga after holding talks with his Latvian counterpart Aigars Kalvitis. "But economic sanctions or a blockade should not be applied as they would put pressure on the common people, not the ruling elite," he said. (Afp, 29.03)

The EU will not turn its back on the Palestinian people, but the new Palestinian leadership must "seek peace by peaceful means," EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner underlined. "The EU respects their democratic choice but can only work with those who seek peace by peaceful means. Those who will make up the new Palestinian Authority have a responsibility to make good choices in the interests of their people," said Ferrero-Waldner. (Afp, 27.03)

Laienemine

Albanian FM Besnik Mustafaj hailed Latvia as a 'bringer of peace' in the Balkans, and won praise for Tirana's "constructive attitude" to Kosovo and support for its EU ambitions. "Latvia can be content that during the past few years it has been a bringer of peace and stability in Kosovo and in the whole of Europe," Mustafaj said in Riga after meeting with his Latvian counterpart, Artis Pabriks. "Our task is to create a European perspective in the western Balkans which includes the strengthening of stability and security, and ensuring of democracy and minority rights," the Latvian FM said. He said Albania's constructive attitude towards Kosovo was one reason why Latvia would back Tirana's ambitions to join the EU. "The Albanians have asked for our support and we have no reason not to support them. In order for the treaty to be signed, Albania needs to go on with reforms at an accelerated speed and continue with its constructive attitude with regard to the Kosovo issue," Pabriks said. (Afp, 28.03)

The EU expressed serious concern over violent clashes which have killed several people in southeast Turkey and urged Ankara to improve the rights of Kurds in the region. "We are very concerned by the latest tensions in the southeast of Turkey and the violence which have resulted in casualties," said Krisztina Nagy, spokeswoman for the EU's Enlargement Commissioner Olli Rehn. "We are aware of the serious terrorist problem in the region but it is a much wider problem than just a security issue. The region needs peace, economic development and real exercise of cultural rights for Kurds," Nagy said. (Reuters, 31.03)

Julgeolek

Europe must stand by Ukraine and avoid the country slipping back into Moscow's zone of influence after the strong showing of pro-Russian forces in legislative elections, the president of NATO's parliamentary assembly Pierre Lellouche warned. "I think that Europeans would be well advised not to use this election as a pretext to say 'Let's close the door and leave Ukraine to Putin'," he said. "I think it would be a big tragedy for a people who has suffered a lot in its history and deserves better than being abandoned on Russia's doorsteps," he said. Lellouche said he was convinced that Ukraine "is as European as Poland" and that their histories are interwoven. (Afp, 27.03) NATO chief Jaap de Hoop Scheffer hailed the ballots as contributing to the consolidation of democracy in Ukraine. "Ukraine is an important strategic partner for NATO, and we look forward to further deepening our cooperation," he added. „As always, NATO stands ready to assist Ukraine to realise its Euro-Atlantic aspirations, and work with Ukraine to promote peace and security in the region." (Afp, 27.03)

NATO condemned the recent clamp down on protests over elections in Belarus, and vowed to snub the country's leaders. "NATO expects its Partners to respect their commitments to democratic standards and the values and principles of the Partnership for Peace," the North Atlantic Council said in a statement. "Disregard for the rights of citizens to peaceful assembly and free expression and the misuse of the security forces by a partner country are cause for grave concern." NATO said that it had "begun a careful review of its relationship with Belarus to determine how the Alliance can best add value to supporting and strengthening democratic practices and the rule of law in that nation". "NATO will pursue a policy focused on encouraging reform. It will not deal with those that have been involved in the repression of the Belarussian people," it added. (Afp, 31.03)

NATO is capable of taking over peacekeeping duties across all of Afghanistan as early as August if member nations want, the alliance's top commander of operations said. NATO Supreme Allied Commander Europe General James Jones said he expected the NATO-led ISAF force to cover three-quarters of the country by July and reaffirmed plans under which a final expansion to the east would mostly involve simply transferring U.S. troops already there to ISAF. "If everything goes well, it is possible to achieve stage three in July and stage four in August," he said. "The US would have to agree to that. It is a procedural question. The forces are there," he added. (Reuters, 31.03)

The EU has set aside 50 million euros to help the African Union finance a six-month extension of its mission to halt violence in Darfur, EU diplomats said. Separately, NATO said it had agreed to a request by U.N. Secretary General Kofi Annan to look at how it could provide support to troops there, but said there was no question of it intervening on the ground. "No one is discussing, planning or considering a NATO force on the ground in Darfur. That is not one of the options," NATO spokesman James Appathurai said. "We should look at this in the context of what NATO is already providing," he said, noting that the 26-member alliance begun providing transport and training to African Union troops last year. (Reuters, 29.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Välispoliitilistest teemadest olid inglisekeelses ajakirjanduses möödunud nädalal aktuaalsemad taas Iraan, samuti valimised Ukrainas ja Iisraelis.

ÜRO JN jõudis lõpuks otsuseni, mis keelas Iraanil uraanirikastamise ning küsis Rahvusvaheliselt Tuumaenergiaagentuurilt sellekohast raportit Iraani tegevuse kohta 30 päeva jooksul. JNi kuuluvate riikide suursaadikud olid ühel meelel, et kui Iraan sellest järeldusi ei tee, peab JN leidma uue mõjutusvahendi, mis hoiab ära Iraani jõudmise tuumarelva loomiseni. (Warren Hoge, International Herald Tribune, 30.03) Pärast aastatepikkust hämamise ja ebaselguse perioodi on Bushi administratsioon jõudnud lõpuks oma Iraani-poliitika sõnastamiseni: Washington toetub edaspidi sundimise (ka militaarsete sanktsioonide) taktikale, et veenda Iraani tuumaprogrammist loobuma, samas paralleelselt otsides võimalusi Teherani režiimi muutmiseks. Sellist lähenemist peavad artikli autorid Georgetowni ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Charles A. Kupchan ning Välissuhete nõukogu vanemnõunik Ray Takeyh lühinägelikuks, sest baseerub Iraani seisukohtade valel ja väärititõlgendamisel. Bushi meeskonna jaoks tähendab konfrontatsioon eelkõige vastusesisu Teherani tuumambitsioonidele, baseerudes hirmul, et Iraan tahab luua pommi. Ent Iraani ning enamiku sealsete kodanike jaoks on tuumatemaatika saanud võtmeküsimuseks, millega haakub otseselt riigi suveräänsus ja väärikus. Iraani värvikas poliitiline minevik on loonud loomuliku vastuseisu mistahes rahvusvahelisele survele. See on üks põhjustest, miks islamirevolutsioonil on senini mõjujõud - iraani mullad vabastasid oma maa esimest korda terve sajandi jooksul võõrvõimu alt. Nimelt ajaloomälu on see põhjus, miks surve Iraanile on määratud läbikukkumisele. Washington peaks oma eesmärgi saavutamiseks oluliselt laiendama läbirääkimiste ulatust. Sanktsioonide õgvendamine, normaalsete diplomaatiliste suhete sisseseadmine toovad pikemas perspektiivis kindlasti rohkem kasu kui karm majandusembargo või rünnakud tuumatehaste pihta. (Charles A. Kupchan, Ray Takeyh, The Wall Street Journal, 30.03)

Mida otsustasid valijad Ukrainas? Valimised peegeldasid ukrainlaste soovi tugeva majandusega turvalise Euroopa riigi järele, mis oleks vaba Kremli survest. Viktor Janukovitši hea esinemine sai võimalikuks tänu riigi tööstuslikule idaosale. Viktor Juštšenko juhitava Meie Ukraina häbistav viimane koht parteide tulemustes ei peegelda siiski situatsiooni kogu värvikirevust. Tähelepanuväärne on aga see, et võidukas Janukovitš deklareerib nüüd avalikult euromeelsust. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 28.03) Šokeeriv oli näha oranži revolutsiooni liidri kaotust Ukraina seekordsetel parlamendivalimistel. Aasta tagasi figureeris ta kõhklusteta modernsete Euroopa kangelaste seas tänu rahumeelsele triumfile autoritaarse režiimi üle. Praegu rabeleb ta oma postrevolutsioonilises turmtules. (Juhtkiri, Financial Times, 28.03) 2004. aasta oranži revolutsiooni kangelane pole täna enam kangelane. Paljud poliitikavaatlejadki on hämmelduses. Juštšenko aktsiad on aasta vältel järjest langenud, eriliselt tõsiseks muutus see tendents septembris, kui ta ootamatult vallandas oma senise lähedase liitlase peaminister Julia Timošenko. Vaatlejate hinnangul on Timošenko skoor ja teine koht (valimistel 22,4%i) kõige jahmatamapanevam. Presidendiparteid kolmandale kohale tõugates saab Timošenko nüüd võidelda oranži revolutsiooni liidri rolli eest. Tõenäoliselt ootab teda tulevikus taas peaministriroll. (The Economist, 31.03)

Suurbritannia ajaleht The Guardian nimetab viimaseid valimisi Iisraelis väikeseks maavärinaks Jeruusalemmas. Kuid jääb küsimus: kuidas nimetatud väike maavärin saab kaasa aidata verisele ja raskesti ohjatava konflikti lahendamisele. Ehud Olmerti valimisvõit kajastab tegelikkust – piisavalt palju Iisraeli kodanikke on mõistnud, et nad peavad palestiinlastest distantseeruma – peaaegu 40 aastat pärast 1967. aasta sõda. Olmert on vähemalt ühes aspektis teinud enda püüdlused vägagi selgeks – fikseerida Iisraeli lõplikud piirid. Iisraeli valimised näitasid kätte probleemid, mis oleksid samad mistahes demokraatliku riigi puhul, sellised nagu ükskõiksus ning toetus uutele ühe-sõnumi-parteidele. Oma seitsmendal iseseisvuskümnendil hakkab Iisrael omandama normaalse riigi jooni, muutudes vähem ideoloogiliseks ja enam tähelepanelikumaks okupatsiooniteema suhtes; mõistvamaks, eeldades õiglust ka oma naabritele. Võitjapartei ülim siht olgu rahu. (Juhtkiri, The Guardian, 30.03) Briti nädalakiri The Economist parafraseerib Iisraeli valimiste valguses USA kaitseminister Donald Rumsfeldi – oli eeldatavaid ootamatusi, aga ka ootamatuid ootamatusi. Valitsevate parteide vägikaikavedu moodustab kokkuvõttes suhteliselt fragmentaarse seadusandliku kogu. Nüüd alles koalitsiooni moodustamise võidujooks algab, mis peaks kulmineeruma aprilli keskpaigaks. Siis saavad taas alata kõnelused Palestiina ja Iisraeli vahel – Palestiinas valimised võitnud Hamasil on aega Iisraeli esitatud tingimusi kõneluste pidamiseks kaaluda: Iisraeli tunnustamine, vägivallast lahtiütlemine, Palestiina julgeolekujõudude ühendamine. (The Economist, 31.03) Maailm ootas Iisraeli valimiste puhul keskendumist rahvuslikule julgeolekule, kuid valijad andsid oma hääle ikkagi riigi majandusele mõteldes. Valimiste energia keerles sotsiaalsete ja majandusalaste asjade ümber, poliitika jäi inimeste jaoks tagaplaanile, sest Iisraelis ei nähta võimalust Hamasiga läbirääkimiste pidamiseks. Suurte unistuste teostumatuse tajumine („Suur- Iisrael”, mis sisaldanuks läänekalda asundusalasid, ja pidevaid rahuläbirääkimisi palestiinlastega) lubas paljudel valijatel vaadata pigem kodutanuma poole, otsimaks sotsiaalset õiglust nende endi ühiskonnas. (E:J. Dionne Jr, The Washington Post, 31.03)

Saksamaa, Austria ja Šveitsi ajakirjandus

Saksakeelne ajakirjandus keskendus seekord Valgevene ja Ukraina valimistejärgse olukorra analüüsile, vaidluste kajastamisele Kongo missiooni ümber (sisepoliitiline diskussioon - kas sellest on kasu ja mis on hinnaks), endiselt Iraani ohule, võitlusele protektsionistlike tendentsidega ELis, ELi energiapoliitikale ja kasvavale sõltuvuse ohule Venemaa gaasist.

EL valmistub WTO läbirääkimiste Doha vooru läbikukkumiseks. Juhul kui see juhtub, asub Saksamaa aktiivselt sõlmima bilateraalseid suhteid Aasia riikidega. Saksamaa majandusminister Michael Glos märkis usutluses päevalehele FAZ, et kaubandusvolinik Peter Mandelsoni poolt oleks vastutustundetu mitte pidada paralleelseid läbirääkimisi ka selles suunas. Glos rõhutas, et Saksamaa on kaubandussuhete uuendamisest huvitatud igal moel, kui vaja siis ka regionaalsete kaubandusliitude kaudu. Hongkongis olevat EL teinud palju järelandmisi, kuid saanud vähe vastu. Kahepoolsete kaubandussuhete sõlmimisel peab Saksamaa käituma loomulikult kui ELi liikmesriik. (che., FAZ, 27.03) Detsembris 2005 otsustati Hongkongis, et aprilli lõpus peavad Doha vooru kokkulepped olema põhimõtteliselt sõlmitud. Aeg surub peale. Pascal Lamy arvab, et kõik pole veel kaugeltki kadunud. Põhilised eesmärgid on esialgu veel saavutatavad. Viimased kolm kuud on küll teada-tuntud arve ja argumente nagu tulist kartulit suus ringi keerutatud. Järelandmisi tehakse esialgu vaid teisejärgulistes küsimustes. Otsustav faas saabub aga aprilli keskel. Kuu lõpus korraldavad ministrid lõpuspurdi, aga isegi siis kui tulemusele jõutakse, on tegemist esialgu üksnes soovprogrammiga, mille realiseerumine tegelikkuses ei ole garanteeritud. Valitsusjuhtide sekkumine vooruläbirääkimiste selles faasis oleks Lamy arvates äärmiselt ebaproduktiivne. (Ww., NZZ, 29.03)

Euroopa pürgimine sõltumatusele Washingtonist viib selleni, et võidakse hakata teenima Venemaad. Ning sealjuures uusimperiaalset Venemaad. Kuna Venemaa kasutab oma energeetilist monopoli suuremal või vähemal määral oma naabrite vastu välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel, on Saksamaa suurenev sõltuvus Venemaa tarnetest põhimõtteliselt ohtlik. Putin, kes nutab taga N. Liitu, ei unista mitte ainult Venemaa jaluleaitamisest, vaid ka suurvõimuks muutmisest. Paljud Venemaal arvavad juba praegu, et Venemaa on maailma juhtiv suurriik, sest USAga olla Veenmaal pariteetne tuumaarsenal, aga loodusvarade osas olla Venemaa eriseisus – see on just see, mida maailm järgnevatel aastakümnetel üha rohkem vajab. (Arnulf Baring, FAZ, 29.03)

USA-Venemaa suhted on halvemad kui kunagi varem. USA süüdistas Moskvat Saddami informeerimises USA sõjakavadest, Veenmaa aga eitas seda. USA nimetab Veenmaad valelikuks. Moskva ladvik pole siiani leppinud N. Liidu lagunemise järgse USA domineerimisega. Olukorda ei suuda pehmendada isegi Bushi ja Putini isiklikud soojad suhted. Ühe suurvõimu arrogants põrkub teise, endise suurvõimu alaväärsuskompleksitega. Sel suvel korraldab Putin Peterburis G8 kohtumise. Loomulikult peab sellest kujunema suur poliitiline show, mis peab maailmale Venemaad näitama taassündinud suurvõimuna. USAs on nii vabariiklased kui ka demokraadid avalikult arutlenud selle üle, kas Bush ei peaks mitte kohtumist ignoreerima. Putini jaoks oleks see tõeline katastroof. Teisest küljest kuuluvad taolised arutelud tavalisse poliitilisse argipäeva, selleks et Moskvale survet avaldada. Siiski, kui USA-Venemaa suhted senises tempos halvenevad, pole välistatud, et Peterburi kohtumine põrub. (Burkhard Bischof, Die Presse, 29.03)

Võitlus energiaressursside pärast - see on välispoliitika. Frank-Walter Steinmeier viibis hiljuti Norras Hammerfestis – kontinendi põhjapoolseimas linnas, nii kaugel Põhjas, kus ükski teine Saksa välisminister varem viibinud pole. Räägiti majanduslikust ja ökoloogilisest rahust, dialoogist ja konfliktide vältimisest. Norra on mures Veenmaa juriidilise ja majandusliku ekspansiooni pärast Põhjapooluseni välja. Kellele arktilised alad kuuluvad, on rahvusvahelise õiguse järgi väga segane. Venemaa, Kanada, Taani, USA ja Norra teevad võidu kaardimõõdistamisi, et võimalikult rohkem maad endale kahmata. Energiapoliitika on maailmapoliitika, sestap soovib Norra, et Saksamaa selles osaleks. Steinmeier loodab, et Saksa spetsialistid ja tehnika avavad Norra aladel uusi gaasimaardlaid. Gaasijuhtmete vedamine Kesk-Euroopasse oleks sealt mõeldamatu, need ehitatakse kuni saarekeseni nimega Melkoya ning sealt veetakse gaas laevadega üle maailma laiali. Gaasitöötlemisega hakkavad saarel tegelema sakslased. Vedelgaasi osa ülemaailmses energeetilises konkurentsis kasvab pidevalt. Tänu nimetatud projektile jääb Norra Venemaaga konkurentsi. Saksamaa kasuks otsustasid norralased nii poliitilistel, majanduslikel (teadmised, võimsus) kui ka strateegilistel (turg) põhjustel. Ka Venemaad püütakse antud projektidega siduda, et “ohust” vabaneda. Lavrov on Hammerfesti samuti visiteerinud. Barensi meres on maardlaid avastanud venelasedki. Norralased kardavad, et venelased võivad koostööpartneriteks valida ameeriklased ja siis võib nii ökoloogiline situatsioon kui ka energiahindade küsimus osutuda ettearvamatuks. (Wulf Schmiese, FAZ, 2.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjanduses jätkusid hoogsalt arutlused sisepoliitilise kriisi üle. Tähelepanu jagus ka Iisraelis, Ukrainas ja Valgevenes toimunud valimistele.

Viis, kuidas valitsus tõi lauale “Esimese Töövõtu Leppe” (CPE – Contrat de première embauche), läheb vastuollu tänapäevase arusaamaga kooskõlastusest. Igal pool Vanas Maailmas kuulub kõik, mis puutub töölepingutesse, sotsiaalsete partnerite tegevusvaldkonda. Kõigile sobiv kokkulepe leitakse ettevõtjate ning ametiühingute koostöös ja riik tuleb mängu alles siis, kui kokkuleppele on vaja anda seaduse jõud. Prantsusmaal ei ole see aga kunagi päris nõnda käinud. Analüütik toob välja kolm põhjust. Esiteks ajalooline aspekt. Prantsusmaa on olnud tsentraliseeritud riik, mis valvab kõige üle. Seaduslikuks hinnatakse riigi sekkumist kõigis valdkondades. Teiseks kultuuriline taust. Ükski Prantsusmaa parempoolsetest valitsustest pole olnud liberaalse mõtteviisi kandja. Neid on iseloomustanud pigem sekkumis- ja suunamispoliitika. Samas kui vasakpoolsed valitsused pole kunagi kahjuks olnud sotsiaaldemokraatlikud, vaid alati riigikesksed. Kolmandaks põhjuseks võib pidada Prantsuse ametiühingumaastikku. Prantsusmaa näitab kõigist Euroopa riikidest madalaimat ametiühinguisse kuulumise suhtarvu – vaid 8,2% töötajatest kuulub ametiühingutesse. (Yves de Kerdrel, Le Figaro, 1.04) Pingete põhjustajaks on hirm konkurentsi ees. Omanikku nähakse kui nurjatut persooni ja Tööseadust kui püha raamatut. Kuid liikumatu Prantsusmaa ei saa enam rahulduda tolmu pühkimisega muumialt nimega sotsiaalmudel. Isegi endised idabloki riigid, kui Valgevene välja arvata, on pöördunud riski ja turu usku. (Ivan Rioufol, Le Figaro, 31.03) Kaks asja on siiski kindlad. Esimene on loomulikult suur raiskamise tunne. Teiseks, käesolev sotsiaalne ja poliitiline kriis ei saa kesta lõputult. Kriis ei maali mitte ainult katastroofilist pilti Prantsusmaast, vaid on kahjulik ka majandusele, sest majanduskasv, isegi tagasihoidlik, on tingimus number üks töötuse vähenemiseks. Viimase aasta jooksul on see juba neljas kord, kui Prantsusmaa elu seisab nädalaiks – oli keskkooliõpilaste streik, Euroopa põhiseadusliku leppe referendum, mäss eeslinnades ning nüüd “Esimese töövõtu leping”. Seda on liiga palju. (Juhtkiri Dominique Seux’lt, Les Echos, 29.03)

Ukraina valimised näitasid, et "oranž revolutsioon" polnud asjatu. Loomulikult kajastas valimistulemus ka pettumust, mis on maad võtnud pärast postkommunistliku eestkoste alt vabanemist. Kuid selles pole midagi imelikku. Ukraina naaberriigis Valgevenes toimunud valimised andsid vastupidise näite. Minskis naeruvääristati vabaduse ideed. Ukraina “oranži revolutsiooni” kangelased peavad aga tegema viimaste valimiste kehvast tulemusest omad järeldused. Demokraatlike jõudude vaatemänguline lõhenemine sai neile saatuslikuks. Samuti nagu ka nende kõhklused majanduskasvule hoo sisse andvate reformide elluviimisel. Oli vale mõelda, et Ukraina probleemid saavad paugupealt lahendatud, kui tehakse panus Euroopale ja distantseerumisele Venemaast. On selge, et ei Ukraina ega ka Valgevene ei saa peitu pugeda oma geograafilise asendi eest. Need „kahe maailma” piiril asuvad riigid peavad suutma arendada oma sidemeid ELiga ilma Vene huvisid ohustamata. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 27.03) Veidi enam kui aasta eest nõudsid ukrainlased kordusvalimiste korraldamist, mille järel pääses võimule president Viktor Juštšenko. Nüüdseks on illusioon purunenud, “oranži revolutsiooni” aegne lootus kildudeks pudenenud. Kiievi manifestatsioonid järgisid Gruusia mudelit. Kuid ka “rooside revolutsioonil” ei ole paremini läinud. Tbilisiski on juhtkond lõhenenud. Le Monde’i analüütik Daniel Vernet arutleb, kas nn värvilised revolutsioonid on määratud hääbumisele, kui riike, milles need sündmused toimuvad, ei ole kutsutud kiiresti ELiga ühinema. Ning leiab, et kindlasti pole see nii. Vaatamata kõigile vintsutustele, on erinevus uute demokraatiate, ka kõhklevate, ning postsovetlike riikide vahel väga oluline – demokraatlikes riikides ei ole valimistulemus teada enne valimisi ning kodanikud ei pelga oma häält kuuldavaks teha. (Daniel Vernet, Le Monde, 29.03) Ukraina ja Valgevene lähiajalugu annab tunnistust nende riikide erinevustest. ELis küsitakse endilt, kas meetodid, mis lubasid Kiievil kaugeneda Vene impeeriumist, võiksid toimida ka Minskis. Et Valgevenes asju liikuma panna, peab EL suurendama oma toetust, kartmata vastuolu Moskvaga. See tähendab, et liit peab tugevdama survet Valgevene võimudele ning suurendama abi tsiviilühiskonnale. Lisaks peavad kõik liidu liikmed olema ühel meelel vajaduses suurendada Euroopa kohustusi Venemaa piirialadel. Täna sellisest üksmeelest rääkida ei saa. EL peab näitama senisest palju konkreetsemalt oma soovi toetada liidu lähinaabruses demokraatlikke protsesse. Kuid eelkõige peab EL veenma lähialade elanikke, et liitu tasub uskuda, vaatamata asjaolule, et igasugune liitumisperspektiiv on hetkel kõrvale heidetud. Vaid nõnda suudab EL ühelt poolt tugevdada oma edu Ukrainas ning teisalt parandada oma läbikukkumist Valgevenes. (Thomas Ferenzi, Le Monde, 31.03)

Asutatud veidi enne Ariel Sharoni tervise halvenemist, pani poliitilisel skaalal keskmes olev partei “Kadima”, vaatamata oma oodatust veidi kehvemale valimistulemusele, punkti juudiriiki alates 1948. aastast valitsenud kahe suure poliitilise voolu hegemooniale. Mitte ainult Kadima ei lubanud uusi ühepoolseid territoriaalseid järeleandmisi Jordani jõe läänekalda aladel, nagu see toimus Ariel Sharoni juhtimisel edukalt lõppenud aasta augustis Gaza sektoris, Ehoud Olmerti juhitav Kadima kinnitas ka pikas perspektiivis kahe rahvusriigi kooseksisteerimise võimalust aladel, mida iisraellased nimetavad “Eretz Israel” ehk Iisraeli maa. Oma otsusega näitas Iisraeli valijaskond vähest toetust Suure Iisraeli pooldajatele ning müstilise Eretz Israel toetajatele. Nüüdsest moodustavad Iisraeli tagasitõmbumise vastased Knessetis vaid kuuendiku. Gaza sektorist tagasi tõmbudes ning luues Kadima, mõistis Ariel Sharon aidata kaasa ja kiirendada Iisraeli ühiskonnas toimuvat sügavat muutust. Pole kahtlustki, et väga suure osa juutide jaoks tähendab demokraatliku juudiriigi alalhoidmine territoriaalseid järeleandmisi. Tuleb vaid teada saada, kas pärast Hamasi võimulepääsu vastasleeris õnnestub Iisraelil ühepoolselt piir paika panna. Selles kahtlevad paljud, ka Iisraelis. (Juhtkiri, Le Monde, 31.03) Kuigi Kadima võit jäi oodatust väiksemaks, lubab see Ehoud Olmerti valitsusel viia ellu oma programm - tõmbuda ühepoolselt tagasi Jordani jõe läänekalda aladelt. Vaatamata Hamasi võidule Palestiina omavalitsuses, võib Ariel Sharoni järeltulijal projekti elluviimine õnnestuda määratletud tähtajaks – aastaks 2010, kuna see ei sõltu ei palestiinlastest ega ka rahvusvahelisest üldsusest. Ühepoolne tagasitõmbumine läänekaldalt ei saa kerge olema. Ehoud Olmerti peab inspireerima Ariel Sharoni kindlameelsus. Ning rahvusvaheline üldsus ei tohi lubada, et ajalooline võimalus käest lastakse. (Juhtkiri, Le Figaro, 30.03)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses olid peamisteks teemadeks ÜRO Julgeolekunõukogu avaldus Iraani teemal ning Ukrainas ja Iisraelis toimunud parlamendivalimised.

Hoiatus Iraanile anti ÜRO julgeolekunõukogu viie alalise ja kümne mittealalise liikme ühehäälsel otsusel. Otsus oli üksmeelne siiski vaid näiliselt. Võib-olla katsetab Teheran JN meelekindlust ja ühtsust viimase piirini ning läheb kompromissile alles siis, kui sanktsioonidega tõsiselt ähvardatakse. Võib aga ka olla, et Iraan on otsustanud hankida tuumarelva kõigest hoolimata. Sel juhul ei ole diplomaatiast enam abi ja valikuvõimalusteks jäävad: Iraani tuumariikide klubisse võtmine või sõjaline rünnak. Suur osa maailma riikidest peaks tuumarelva omavat Iraani väiksemaks ohuks kui rünnakut ettearvamatute tagajärgedega. USA ja Iisraeli suhtumine annab lisapõhjuse loota, et rahvusvaheline koostöö tugevneks ja Iraan mõtleks veel kord oma poliitika hinna üle järele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.04) ÜRO suurtel riikidel on aega üks kuu saavutada üksmeel küsimuses, kuidas Iraani edasi mõjutada. Jääb loota, et Iraan muudab oma seisukohti ning asub läbirääkimisi pidama, kuna diplomaatilise lahenduse ebaõnnestumine muudaks reaalseks USA sõjalise rünnaku võimaluse. Iraan sõjatandrina on siiski viimane asi, mida maailm nüüd vajaks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 1.04) Iraan võib sanktsioonidele vastata ka vähemalt osalise naftakraanide kinnikeeramisega. See aga võib tekitada järsu hinnatõusu, mille all kannataks enim USA. Iraani tuumaprogrammi peatamine sõjaliste vahenditega on variant, mis oleks sisuliselt võimatu ülesanne. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 31.03) Majanduslike sanktsioonide mõju Iraanile võib olla nõrk, ka sõjaline ähvardamine on probleemne. Suurim risk on siiski see, et Iraan saaks endale tuumarelva. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 31.03)

Ukrainas algavate läbirääkimiste põhiküsimus on “oranži revolutsiooni” pooldavate jõudude taasühinemine. Viktor Juštšenko on sunnitud tunnustama Julia Timošenko populaarsust, mis loob aluse kavatsetavale uuestiühinemisele. Suur koalitsioon, mis ühendaks oranžid jõud ja Viktor Janukovitši leeri, ei tundu nii tõenäoline kui endiste lähedaste liitlaste uus jõupingutus. Julia Timošenkol on taas kõik võimalused tõusta nii oranže jõude koondavaks juhtfiguuriks kui ka tulevase valitsuse peaministriks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.04) Kuigi Ukraina president Viktor Juštšenko sai vaid 14% häältest on ta uue valitsuse moodustamisel siiski võtmepositsioonil. Ilma tema erakonnata vaevalt valitsust moodustatakse, kuid ta on kahe ebameeldiva valiku vahel: kas koostöö Timošenko või Janukovitšiga. Timošenko ja Janukovitši koostöö on vaevalt võimalik. Janukovitš ja Juštšenko võivad leida ühise keele, kuid see variant läheks Juštšenkole kalliks maksma, kuna tema toetajad ei kiidaks seda heaks. (Marita Vihervuori, Turun Sanomat, 30.03) Oranži revolutsiooni toetajaid rõõmustaks selline lahendus, kus Juštšenko, Timošenko ja Sotsialistlik Partei ühendaksid jõud ning Janukovitš jääks valimisvõidust hoolimata valitsusest välja, selleks et Ukraina püsiks ELi ja NATOga liitumise teel. Palju sõltub Timošenko auahnusest ja Juštšenko võimest seda taluda. Timošenko tõenäoliselt siiski soovib peaministriks, kompromisskandidaat võiks aga luua paremad eeldused poliitilisele kokkuleppele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.03)

Iisraeli parlamendivalimised võitnud Kadima ja uueks peaministriks saava Ehud Olmerti valimisvõit osutus väiksemaks kui ennustati. Olmerti poliitika on selge: palestiinlastega püütakse läbirääkida piiride üle, kuid kui see ei õnnestu, paneb Iisrael ise piirid paika. Maailm ei ole siiski nii mustvalge. Püsivat rahu ei saavutata ilma läbirääkimisteta. Leppimiseks on vaja kahte osapoolt ja peamine probleem on läbirääkimispartneri leidmine palestiinlaste seas. Kuna Hamas võitis Palestiina demokraatlikud parlamendivalimised, on ta palestiinlaste seaduslik esindaja. On võimalik, et igasuguseid kokkuleppeid välistavad jõud on saanud ülekaalu ja läbirääkimised pole võimalikud. Pikas perspektiivis vajab Iisrael palestiinlaste seas ehtsat toetust nautivat vastasparteid. Praegune poliitika toetub soovunelemisele, et Hamas lihtsalt kaoks. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 4.04) Läbirääkimisi palestiinlastega ei tule ilmselt pikka aega. Hamasi leppimise žestid jäävad kaugele Olmerti nõudmistest. Osapoolte ettekujutused piirkondade jagamisest on väga vastandlikud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.03) Ilmselt soovib Olmert tegutseda ühepoolselt ja kiiresti, kuni Iisraelile vabad käed andnud president George W. Bush on Valges Majas. Kadima kavatsusi ei saa pidada realistlikeks, kui eesmärgiks on püsiv rahu Iisraeli ja palestiinlaste vahel. On siiski julgustav, et mõlemal poolel on soovi läbirääkimisteks. Ühepoolsete otsustega ei ole Lähis-Idas võimalik luua midagi püsivat. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 30.03) Kokkuleppe saavutamine piiride osas tundub võimatu. Isegi kui Iisrael saaks määrata piirid Kadima ettekujutuste kohaselt, jääks püsiva rahu saavutamine kaugeks unistuseks. (Juhtkiri, Kaleva, 30.03) Rahuprotsessi õnnestumine eeldab, et Iisrael ja Palestiina võiksid tunnustada üksteist võrdsete partneritena, kes on võimelised leidma kompromissi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 30.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Lennart Meri

Uudisteagentuurid

Thousands of Estonians gathered on the streets of Tallinn to pay their final tributes at the state funeral of former president Lennart Meri. In his farewell address in front of the presidential palace of Kadriorg former Swedish PM Carl Bildt said: "The re-establishment of the Republic of Estonia after your nation's decades of darkness, and its emergence as one of the most vital and dynamic nations of our new Europe, will forever be associated with the ideas, the work and the personality of Lennart Meri. Meri was among those that set you on a direction which today is increasingly making you a model of success far beyond these Baltic lands." Estonia's current president Arnold Rüütel said Meri was "a great Estonian and a great European". "As president, Lennart Meri believed in the ability of personality to shape history, and he also believed in small countries playing a special role in today’s world. Steadfast and charismatic, he made others have confidence in him and in Estonia," he said. Finnish President Tarja Halonen, speaking in Estonian, said Meri had done immense work to promote the Finno-Ugric nations. "For us in Finland, he embodied the new Estonia," Halonen said. "He was a charismatic relative, cosmopolitan and artist for us Finns." (Afp, 26.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Lennart Meri oli president, kes aitas oma väikese riigi NATO ja EL kindlatesse kätesse pärast 50 aastat kestnud N. Liidu okupatsiooni. Iseseisvumise taastamise ajajärgu poliitikas oli Lennart Meri Balti riikide hiiglane. Kindlameelsus, lai eruditsioon ning huumorimeel aitasid Lennart Meril toime tulla sellise keeruka ülesandega nagu panna Moskvat leppima endiste vasallriikide enesemääramisega, samad trumbid osutusid abivahendeiks Lääne poliitiliste ja julgeolekuinstitutsioonidega liitumisel. Lennart Meri sai tänu diplomaadist isa lähetustele Pariisi ja Berliini lapsepõlvest kaasa nii prantsuse kui saksa keele suurepärase oskuse. 1941. aastal küüditati ta perekond Siberisse, kust naasnuna lõpetas ülikooli ajaloolasena. Tema loometeed iseloomustavad reisikirjad ning rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentaalfilmid (näiteks “Linnutee tuuled” võitis 1977. aastal New Yorgi filmifestivalil hõbemedali). Eesti iseseisvuspüüdlustega seoses leidis Lennart Meri end poliitikast, peatselt järgnes välisministri-, seejärel presidendiamet aastatel 1992-2001. Keegi ei kahtle tema võtmerollis Eesti poliitilises elus riigi taastamise ajajärgul. Kriitikud peavad teda kohati liiga domineerivaks poliitiliseks figuuriks, kuid need, kes temaga kohtunud, meenutavad alati Meri uudishimu, eruditsiooni, uhkust Eesti ja eestipärase üle ning tema üleannetut naljasoont. (The Daily Telegraph, 30.03)

Soome ajakirjandus

President Lennart Meri matusepäeval austasid presidendi mälestust eriprogrammiga kino Sõprus ja Kinomaja. Meri töötas pikka aega Tallinnfilmis. Lennart Meri loomingust mäletatakse eriti tema viie pika dokumentaalfilmi sarja, mis algas „Veelinnu rahvaga” ja lõppes „Šamaaniga”. Kuulsaim Meri filmidest on „Linnutee tuuled”. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 31.03)

Ungari ajakirjandus

Andreas Oplatka kirjeldab Ungari nädalakirjas, kuidas ta 1997. aasta suvel ja talvel Eesti presidendi juures tunde veetis ning intervjuude põhjal Šveitsis 1999. aastal raamatu avaldas. Lennart Meri elutöö on näide sellest, mida suudavad iseloom ja tahtejõud, andekus ja leidlikkust. Näide sellest, et isiksuse roll võib olla oluline poliitika ja ka ajaloo kujundamisel. Parteiriigiga pidevas konfliktis olevale Merile anti varakult mõista, et välisreiseidele teda ei lubata. Ettevõtlik Meri otsustas siis, et ta ei hakkagi seda paluma, pigem ootab, aga sõidab samal ajal läbi Nõukogude Liidu kogu selle piirkonna, kus elavad soome-ugrilased. Esimese tõuke selleks sai ta juba lapsepõlves väljasaadetuna Vjatka jõe ümbruses, kus ta eestlasena imestusega avastas, et tema emakeelel on seal elavate maride keelega sarnaseid jooni. Talle tõid tuntust reisiraamatud ja hiljem eelkõige soome-ugri rahvastest valminud telefilmid, mida näidati ka rahvusvahelistel soome-ugri kongressidel. Mõni soome või ameerika professor teadis teoorias Merist palju rohkem, aga ainult tema oli väikeste soome-ugri rahvaste elukohtades tõepoolest käinud, ainult tema tundis nende tänast elu, sest Nõukogude Liidu kaugemad paigad olid välismaalastele suletud. Tuntus ja sulaaeg aitasid kaasa sellele, et alates 70. aastatest käis Meri üha sagedamini välismaal, nüüd juba võimude heakskiidul. Ühe Eesti, Soome ja Ungari ühistööna valmiva filmi võtted tegi Meri osaliselt Ungaris, aga ta käis ka Karpaadides. Välismaine tuntus suurenes tänu tema haritusele ja keelteoskusele, see oli ka tulevase Eesti riigi välissuhete aluseks, nii nagu näiteks 1988. aastal tema poolt asutatud Eesti Instituudist arenes välja välisministeerium. Meri uskus 80. aastate algusest peale patriootliku kirega, aga ka Nõukogude majandust seestpoolt tundva inimesena sellesse, et impeeriumi aeg hakkab läbi saama ja et Balti riikide iseseisvus on tagasivõidetav. Suur hetk saabus 1991. aasta Moskva putši ajal, mil Meri mõistis, et Nõukogude Liidu lagunemine on Venemaal võimule pürgiva Jeltsini ja Balti riikide ühine huvi. Suures osas on see tema kindla, kuid läbimõeldud poliitika teene, et Eesti oli muutuste portsessis algusest peale esimeste hulgas ning et Balti riigid – sest eestlased tõmbasid endaga kaasa ka nõrgemad lätlased ja leedulased – on täna NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Hoolimata sellest, et neid viis sinna palju käänulisem tee kui Kesk-Euroopa riike. Nõukogude Liidust lahku löönud Eesti majanduslik lähtepositsioon oli ebasoodsam, riiklikud ja õigusasutused tuli uuesti nullist üles ehitada ning üleforsseeritud nõukogude rahvastikurände poliitika tagajärjel oli riigi elanikkonnast neljandik venelased. Sisemise rahu tagamine nagu ka väikese riigi poliitiline ja majanduslik edu on eesti rahva ja Meri kätetöö. (András Oplatka, Heti Válasz, 23.03.2006)

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti Konstitutsiooniline Rahvapartei ja Vene Kodanike Ühendus on pöördunud Austria kui ELi eesistuja poole palvega sekkuda vene vähemuse olukorra lahendamisse. Austria suursaadik Eestis Jakub Forst-Battaglia kinnitas seda informatsiooni. Battaglia lubas toimunud kõnelustest nii Viini kui ka Eesti valitsust teavitada. Moskva ja Balti riikide vahelisest vaidlusest on EL seni eemale hoidnud. Seevastu on ELi jaoks olulised piirilepingud Venemaaga. (APA, 22.03)

Estonia and other EU member states should ratify the EU constitution because doing so would build a common European foreign policy and stifle attempts to create a two-speed EU, Hungarian President Laszlo Solyom said. "It is important for Estonia to complete the ratification as soon as possible as it would add another argument in favour of the integrity of the EU," Solyom said after meeting his Estonian counterpart Arnold Rüütel. "It would be a retort to those who wish to divide the EU into areas of varying speed," he said. "The EU must be a union of equal states. For Hungary, Estonia and many other new member states, it is offending that old member states have imposed restrictions on the free movement of labour." Solyom also urged member states to endorse the constitution, to help the EU speak as one on foreign policy: "We hope conditions are created as soon as possible to set up the post of foreign minister for the EU, so that we may clearly speak with one voice in foreign policy." (Afp, 27.03)

Eesti president Arnold Rüütel ja Tallinnas visiidil olnud Ungari president László Sólyom on üksmeelselt nõus selles, et on tarvis arendada suhteid Venemaaga. Rüütel sõnas, et eelkõige on vaja rajada pragmaatilised sidemed majandusliku koostöö vallas. Eesti sooviks on ka suhete arendamine kultuuri, teaduse ja keskkonnakaitse alal. Eesti kaubanduslikust käibest moodustab Venemaa osa vaid 5-6%. Arnold Rüütel väljendas samas ka muret Venemaal elavate soome-ugri rahvaste olukorra üle. Omariiklusega soome-ugri rahvad võiksid kaasa aidata oma suguvendade rahvuskultuuri säilitamisele. Ungari presidendi László Sólyomi sõnul toetab Ungari Eesti Vene-poliitikat ning leiab, et toetusest ainuüksi kultuuri valdkonnas jääb väheseks, kuna need rahvad vajavad terviklikku infrastruktuuri, (omakeelseid) keskastme õppeasutusi ja kõrgkoole. (Interfax, 27.03)

Välisminister Urmas Paet toetas Tallinnas visiidil viibinud Albaania välisministri Besnik Mustafaj’d seisukohta, et Kosovo probleemidele ei saa olla muud lahendust kui iseseisva riigi staatuse andmine piirkonnale. See on vajalik seoses tõsiasjaga, et enamus sealsest elanikkonnast on albaanlased. Ka Belgrad on tunnistanud, et “tagasiteed aastasse 1999” ei saa olla. President Rüütel teatas Eesti valmisolekust jagada reformidealaseid kogemusi ning soovis Albaaniale edu eurointegratsioonis ning NATO-suunalises töös. (Interfax, 29.03)

Läti, Leedu ja Eesti riigikaitsekomisjonide liikmed näevad jätkuvalt NATO-t kollektiivse julgeoleku tagajana. NATO-sse astumise teisel aastapäeval võeti vastu ühisavaldus, milles rõhutati euroatlandi dialoogi olulisust julgeoleku sfääris. ELi kaitsejõud peavad kasvama, kuid ei tohi dubleerida NATO tegevust ega luua paralleelseid struktuure NATOle. Parlamentide esindajad tõstsid esile oma riikide tegevust terrorismivastases võitluses ning osalust rahvusvahelistel missioonidel ja operatsioonidel. (Interfax, 29.03)

Vene välisminister Sergei Lavrovi sõnul soovib Venemaa, et Euroopa Nõukogu toetaks sõltumatute ekspertide antud hinnangut inimõiguste olukorrale Lätis ja Eestis ning toetaks OSCE vähemusrahvuste komissari tema püüdlustes viia Balti riikide venekeelse elanikkonna õigused vastavusse Euroopas kehtivatele standarditele. Venemaa ja EN on sarnastel seisukohtadel küsimuses, kuidas vastavat tööd läbi viia. (Interfax, 27.03)

Eesti ja Poola peaministrid Andrus Ansip ja Kazimierz Marcinkiewicz on arvamusel, et Venemaa kasutab oma energiaressursside eksportimist poliitiliste küsimuste lahendamiseks. Ilmekaks näiteks on Ukraina-Vene gaasitüli käesoleva aasta alguses, ütles Ansip ühisel pressikonverentsil. EL uutele liikmetele ei ole see uudne teema, sest hästi on meeles veel need ajad, mil N. Liidu keskvõim kasutas energiaressursse liiduvabariikide vaoshoidmiseks. Eesti ja Poola väljendasid oma soovi liituda Põhja-Euroopa ning teiste EL riikide ühtse energiasüsteemiga. Kritiseerides Põhja-Euroopa gaasitrassi rajamist, väljendas Andrus Ansip lootust, et Saksamaa kantsler Angela Merkel külastab seoses selle küsimusega Poolat ja Balti riike. Poola peaminister Marcinkiewicz avaldas oma rahuolematust seoses Põhja-Euroopa gaasitrassi rajamisega. Saksamaa jaoks oleks energia saamiseks palju odavam kasutada olemasolevaid ühendusteid. Peaministrite kohtumisel arutati ka Valgevene olukorda. Marcinkiewiczi hinnangul on praegu kõige olulisem Valgevene elanike infosulust väljatoomine. (Interfax, 30.03)

Eesti justiitsministeerium ei toeta opositsioonierakondade “Isamaaliit” ja “Res Publica” ettepanekut kuulutada “metsavennad” ja hitlerlikus armees võidelnud eestlased vabadusvõitlejateks. Seaduseelnõus öeldakse, et Eesti vabaduse eest Saksa relvajõududes ning metsades võidelnud Eesti kodanikud soovivad saada tunnustust, mis kompenseeriks Nõukogude okupatsiooni ajal tekitatud moraalse kahju – vangistuse ja tagakiusamised. Justiitsministeerium on arvamusel, et sellise avalduse heakskiitmine viiks ühiskonna lõhenemiseni ning vastasleerides sõdinute vahelise vaenu tugevnemiseni. (Interfax, 29.03)

Austria ajakirjandus

Vene vähemuse olukord Lätis ja Eestis on pikkade aastate jooksul olnud nende riikide vaidlusküsimuseks Venemaaga. Venemaa võttis oma allkirja piirileppelt tagasi muuhulgas samal põhjusel. Tõepoolest on Eestis ja Lätis vene vähemuse õigused kitsendatud. (Artiklis räägitakse seostamata ja segamini läti põlisrahvast ja Eesti liitumisest 1940. aastal ning Kirde-Eesti probleemidest ja Läti suutmatusest integreerida vähemusi. Väidetakse, et vene ja läti keel pärinevad täiesti erinevatest keelkondadest...) See, et Eestis ja Lätis eksisteerib venelaste paralleelne maailm, on fakt. Saksa politoloog Rainer Lindner väidab, et kuna Eesti on ELi ja NATO liige, on vähemuste küsimus siin poliitiliselt eriti tundlik. Üleüldine integratsioon on see, milleni peab kindlasti jõudma, kõik muu on Euroopa idee vastu. EL peaks teema taas rahvusvaheliste debattide keskmesse tõstma ja vahendajaks hakkama, et lahenduseni jõuda. Eelkõige tuleks aga ära kasutada Venemaa eesistumist Euroopa Nõukogus, selleks et erapooletut diskussiooni alustada. (mhe, Der Standard, 22.03)

Ungari ajakirjandus

Lisaks sugulussidemetele ühendavad eestlasi ja ungarlasi ka ühised huvid Euroopa Liidu sees, märkis Ungari president László Sólyomi Tallinna-visiidil. „Mind võeti vastu kui sugulast“, ütles Sólyom. Eesti presidendiga kõneldi peamiselt Venemaa territooriumil elavatest vähemustest. Ungari ja Eesti koos Soomega püüavad nende olukorda parandada. Eesti toetab kaugeid sugulasrahvaid näiteks rahaliselt, Ungari pakub soome-ugri üliõpilastele stipendiume. Soome-ugri sugulus pole ainus, mis kahte riiki ühendab. Eesti presidendi arvates võiksid Balti riigid õppida Visegrádi riikide kogemustest ja naabruspoliitikast. Sólyom aga pidas tähtsaks huvide ühist esindamist Euroopa Liidus. Heade vendade vahel võib ette tulla ka väikesi lahknevusi. Praegusel juhul puudutas see suhteid Venemaaga. Eesti ja Venemaa suhted ei ole just pilvitud, samal ajal kui Ungari püüab Venemaaga arendada sõbralikke suhteid. Ka Arnolt Rüütel tõdes, et ELi poliitika ei saa kahjustada Vene suhteid ja eitas seda, et president Putini külaskäik Budapesti oleks eestlastes mingit pahameelt tekitanud. (Viktória Serdült, Magyar Hírlap, 28.03)

Ma tulin nagu tullakse sugulaste juurde ja nii mind siin ka vastu võeti, lausus Tallinnas president László Sólyom pärast läbirääkimisi Eesti kolleegi Arnold Rüütliga. Rüüti mõtteavaldused Venemaal elavate sugulasvähemuste asjas olid küllaltki tagasihoidlikud, võiks isegi öelda formaalsed. Sólyom – osalt ka vastuseks Eesti ajakirjanike tungivatele küsimustele – rääkis sel teemal mõnevõrra üksikasjalisemalt. Sólyom juhtis tähelepanu sellele, et Ungari valitsus nimetas ametisse nende küsimuste koordineerimiseks voliniku, aga töö on esialgu planeerimise faasis. President rääkis sellest, et Ungari tahaks soome-ugri rahvaid abistada eeskätt kutse-erihariduse andmisel ja õpikutega varustamisel. Ta lisas, et ülikoolides toimub laiaulatuslik etnograafia-alane töö, mis siiani on keskendunud “leidude säilitamisele”, nüüd aga jõuab see töö kvalitatiivselt uude faasi. Ungaril võiks selles töös olla oluline roll sellepärast, et Ungari suhteid Venemaaga ei varjuta mingid tõsised probleemid. Presidendi arvates käsitleb Ungari seda teemat eriti pragmaatiliselt, mis tähendab, et ainult kultuurialase abi andmiseset ei piisa. President sooviks näha ka majandustegelaste aktiivsust. Selleks on aga tarvis kujundada mõlemalt poolt niisugune olukord, et ettevõtjad tunneksid vajadust soome-ugri rahvastega majanduskoostööd teha. Sólyom pidas oluliseks kolme soome-ugri riigi koordineeritud koostööd ELis ning seda, et Visegrádi nelik ja Balti riigid ka omavahel rohkem koostööd teeksid. Sólyom rõhutas korduvalt, et ELile oleks vaja ühtsemat välispoliitikat. (Gyula Krajczár, Népszabadság, 28.03)

Ungari president László Sólyom vestles Eestis riigivisiidil viibides Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütliga muuhulgas Tallinnast Budapesti kaudu Aadria mereni ulatuva kiirtee plaanist. Ungari, Eesti ja Soome soovivad ühiselt abistada raskes olukorras olevaid Venemaa soome-ugri rahvaid. Esindades ühest küljest nende huve Euroopa Liidus, teisest küljest Moskvaga koostööd tehes, otsitakse tegevusvõimalusi, mis innustaksid kaugeid sugulasi oma identiteeti säilitama. Pärast kohtumist küsis Magyar Nemzet Eesti riigipealt Arnold Rüütlilt, kas Gyurcsány´i valitsuse teatraalne kaelalangemine Vladimir Putinile kahjustas ka Ungari-Eesti kahepoolseid suhteid. Sólyomi võõrustaja vastas, et iga riik, nii ka Eesti, käib oma diplomaatilist teed, kusjuures Tallinn püüdleb eelkõige majanduskoostöö tugevdamisele Moskvaga. Eesti katkestas pärast iseseisvuse saavutamist lõplikult kõik sidemed kommunismiga. Nagu ütles ühe Eesti riigiasutuse nõunik, pole selles kõik sidemed kommunismiga. Väikeses Balti riigis pole postkommunistlikku parlamendiparteid, aga ka nimetusest vasakpoolne püüavad poliitilised institutsioonid eemale hoida. Seadused, mis ühiskonnakorra muutusi kõige paremini iseloomustavad, algavad kõik kommunismi hukkamõistmisest, ning ka poliitikud teevad sellel mõnikord piinlikul teemal avalikke ja selgesõnalisi avaldusi. Peaminister Andrus Ansip, kellega László Sólyom samuti kohtus, võttis eelmisel aastal oma kaitse alla need eesti sõjamehed, kes Teise maailmasõja lõpus Natsi-Saksamaa armees võitlesid. „Selles sõjas polnud ei head ega halba poolt. Ükski riik, kes Eestit okupeeris, ei tunnistanud meie rahva tahet,” lausus Eesti peaminister. Eestis ei vaielda kommunismikuritegude teemal. Euroopa Parlamendi Rahvaparteide Eesti delegatsiooni juht võttis ühes sõnavõtus selle küsimuse kokku järgmiselt: „Meil ei ole kahte erisugust mõõdupuud, mis muidu on iseloomulik Euroopale, kus kommunismiohvrid oleksid justkui teisejärgulised.” (István Pataki, Magyar Nemzet; 28.03, M. N. 29.03)

Rüütliga peetud ühisel pressikonverentsil ütles László Sólyom, et niihästi ta ise kui ka tema võõrustaja peavad kahetsusväärseks, et mõned EL riigid ei ava ikka veel oma tööjõuturgu uutele liikmetele. Ungari president pidas oluliseks, et kolm soome-ugri riiki ja ELi liiget esindaksid oma huve ühiselt, üritaksid seda teha ka koos Visegrádi riikidega. Kaks riikide rühma võiksid koostööd teha selliste infrastruktuuri investeeringute teostamisel nagu näiteks Tallinn-Varssavi-Budapest-Aadria kiirtee. Presidentide läbirääkimised keskendusid suuresti Venemaal elavate väikeste soome-ugri rahvaste ühisele abistamisele. Ungari-Eesti suhete kohta ütles László Sólyom, et kahe riigi arvamused poliitilistes küsimustes on peaaegu täiesti kattuvad. (Ferenc Kepecs, Népszava, 28.03; Népszava, 29.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia urged all EU states to drop labour restrictions on newcomers to the bloc, while Sweden said its decision to welcome workers from ex-communist countries had proved positive. Swedish Labour Minister Hans Karlsson said: "We did not implement any restrictions, and our experience has been only positive. I cannot cite any problem in connection with Estonia or any other new member state. These are people who are needed on the Swedish labour market. The Swedish experience is only positive, and we are passing it on to those member states who have placed restrictions on the movement of labour." Karlsson added: "We do not give recommendations to every EU country. We will be happy to share our experiences but every country has to make its own decision from their own perspectives." "I wish to commend Sweden for its courage in not putting curbs on the movement of labour," Estonian Social Affairs Minister Jaak Aab said. "The Swedish experience is living proof that the formation of a common labour market in the EU is beneficial to all. I have detected growing flexibility in some of the old EU member states, such as France, which could do away with restrictions in a year or two. Our unemployment rate has gone down markedly. But some sectors such as construction have suffered because our workers have left for Scandinavia," he said. (Afp, 27.03)

Transport ministers from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland and Finland have agreed to seek funding and map out a railroad that would join Finland to Poland via the Baltic States, officials said. "The transport ministers have signed a cooperation declaration in Brussels under which the five countries will concentrate on finding financing for the project and choosing the route," the Estonian ministry of economic affairs and communications said in a statement. "Our next step is to discuss the cost of the project and find the necessary finances. For Estonia, it is crucial to restore international train service, to intensify cargo transportation on the railway in the south-European direction, and integrate the Estonian railway system with that of the rest of Europe," the statement said. (Afp, 27.03)

The Estonian economy grew by 9.8 % in 2005 on a yearly comparison, the national statistics department said. "Economic growth was mainly influenced by net exports and domestic demand," the statistics department said in a statement. In 2005, the GDP at current prices was 164.9 billion kroons. (Afp, 31.03)

Ingliskeelne ajakirjandus

EL on üle elanud tursa-, hullulehma- ja pesusõjad, ent nüüd seisab ühendus silmitsi ühe kõige kleepuvama väljakutse – mustikamoosisõjaga. Eestlased toovad 1000 kodus traditsioonilisel moel tehtud hoidist EPsse tõestamaks, et nad on silmapaistvalt loomupärased maiasmokad – mitte illegaalsed suhkruspekulandid. Tegemist on protestiga 46 miljoni eurose trahvi vastu, mille Brüssel pisikesele riigile määras, süüdistades Eestit enne ELiga liitumist 91000 tonni subsideeritud suhkru kogumist. (Anthony Browne, The Times, 27.03)

Uuringud ELis näitavad, et 20% õpilastest, kes osalevad kooliajal väikefirmade töös, saavad täiskasvanutena firmaomanikud. Eestist pärit Karoli Hendriks on ilmekas näide toodud väidet kinnitama. Tema idee lisada kudumitesse helendavat materjali hakkas tulu tooma juba 1999. aastal, 2005. aastal teenis ta 9000 eurose kasumi – pole just paha riigi kohta, kus perekonna keskmine aastasissetulek on 2300 eurot. Hendriks on ettevõtte Goodmood omanik, mis müüb trendikaid helkureid, mida saab riietele kinnitada, aga ka kootud mütse ja kindaid. Hendriksi äridee oligi teha turvaelementidest moeaksessuaar – Eesti talves liiguvad lapsed trajektooril kool-kodu pimedas. Ta laenas 450 eurot idee patenteerimiseks ning 2000. aasta aprilliks oli kompanii 6400 euroga asutatud. (Lorraine Mallinder, European Voice, 16.-22.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prognooside kohaselt tekib Balti riikidel alates 2015. aastast energiapuudujääk. Kuid juba enne seda daatumit puudutab energiaproblemaatika teravalt Leedut, kes peab sulgema Ignalina tuumajaama teise reaktori aastaks 2009, kaotades seeläbi odava ja sõltumatu energia allika. Vilnius soovib seetõttu koos Tallinna ja Riiaga ehitada ühiselt uue tuumaelektrijaama. Balti riigid on energiakaablite osas muust Euroopast eraldatud. 2009. aastaks, kui Leedu peab Ignalina jaama sulgema, ühendab vaid Eestit Soomega elektrikaabel võimsusega 350 MW, mille ehitamise maksumusest veerandi andis Leedu, kes peaks seeläbi saama kastutada veerandit kaabli võimsusest. Juba 10 aastat räägitud Leedut ja Poolat ühendav elektrikaabel selleks tähtajaks kindlasti veel ei valmi. Ka konkreetsem plaan tuua Rootsist ühte Balti riiki merealune kaabel ei jõua 2009. aastaks lõpule. Käesoleva aasta alguses Venemaa ja Ukraina vahel toimunud energiakriis ainult rõhutas vajadust otsida lisaks Venemaalt tulevale energiale muid allikaid. Veebruari viimaseil päevil allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid ühisavalduse, milles kinnitasid soovi ehitada Ignalinasse uus tuumajaam. See otsus on Eestis kära tekitanud, sest peaminister andis oma allkirja ilma Riigikogu heakskiiduta. Mitmed parteid soovivad uue tuumajaama ehitamise küsimuses referendumi korraldamist. (Marielle Vitureau, Regard sur l'Est, 1.04)

Rootsi ajakirjandus

Kiire majanduskasvuga Eesti pakub rootslastele huvi kui eksporditurg, pooled Eestis rajatavatest ettevõtetest on kaubandusettevõtted. Eestis on kanda kinnitanud u 900 Rootsi ettevõtet. Eesti tulevik on helge, kuna vastavalt SEBi Ida-Euroopa raportile on eeldatav majanduskasv Eestis sel aastal 9%, mis teeb Eestist kõige kiiremini kasvava majandusega riigi Ida-Euroopas. Rootsi ettevõtetele on Eesti juba pikka aega lemmikriik Baltikumis, Eestisse on investeeritud 14,3 miljardit rootsi kooni 2004. aasta seisuga. Eestist on saamas uus turg, uute vajadustega, endise allhankemaa asemel. Eesti palgad kasvavad ja seoses sellega kasvab ka ostujõud. Teenusteeksport on kaubandusettevõtete järel teine kasvav haru. Samuti eelistavad väikesed ja uued disainifirmad Eestit kui esimest välismaist tootmismaad. (Reet Waikla, Dagens Industri, 27.03)

Eesti kutsus teisi ELi riike üles kaotama tööjõu vaba liikumise piiranguid. Rootsi tööturuminister Hans Karlsson ütles, et otsus võtta vastu uute ELi liikmete tööjõudu on siiani olnud väga positiivne. "Kaks aastat tagasi arutati Rootsis, milliseid piiranguid uutele liikmetele seada, kuid nendest loobuti. Rootsis pole olnud tööjõu vaba liikumisega mingeid probleeme, mis oleksid seotud Eesti või teiste uute liikmesriikidega. Rootsi kogemus on olnud ainult positiivne ja me informeerime sellest ka teisi riike, kes on piirangud kehtestanud," ütles Hans Karlsson. Eesti sotsiaalminister Jaak Aab teatas, et Rootsi kogemus on elav näide sellest, et ühine tööturg ELis on kõikidele kasulik. (DN-AFP, Dagens Nyheter, 28.03)

Eesti muutub kiiresti – palgad kasvavad, kinnisvarahinnad tõusevad ja ettevõtted võitlevad tööjõu pärast. Eelmisel aastal rajati Eestisse 146 Rootsi ettevõtet, kuid õhin tootmist Eestisse üle viia on vaibunud. Üha enam tulevad Eestisse jaekaupmehed ja teenuste pakkujad. Tekstiilitööstus on madalamate palkade tõttu kolinud Venemaale ja Ukrainasse. Henrik Söderlund, Lasertoolsi (autotööstuse metallosade tootja) juht, ütleb: "Eestis on kerge ettevõtet rajada. Kultuur on põhjamaine ning reeglid on lihtsad ja selged. Ametiasutustega on lihtne asju ajada." Madalad palgad on kadumas, palgad kasvavad 10% aastas, kuigi mitte igal ametialal. Tallinna autopark on uuem kui Stockholmis ning eestlased investeerivad kinnisvarasse, võttes 30 aasta pikkuseid laene. Ainult ehitustööliste puudus pidurdab ehitusbuumi. (Bosse Andersson, Dagens Nyheter, 29.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Four Turkish F-16 fighters took over NATO patrols of Baltic air space, the Lithuanian defence ministry said. The Turks will be the first NATO country to patrol Baltic air space for four months as opposed to three. "It was decided that longer missions will save time which we spend on preparations and becoming acquainted with the mission's territory," said Arturas Leita, commander of the Lithuanian air force. "Missions lasting four months will continue until the end of 2007," he added. (Afp, 31.03)

The parliamentary defence committees of Estonia, Latvia and Lithuania called on their governments to build up the three states' defence capabilities to allow them to take over patrols of the Baltic skies from other NATO members. "The aim is to gradually increase the capability of our own countries to take over the patrolling of our skies," Trivimi Velliste, head of the Estonian parliament's defence committee, said after a meeting of officials from all three Baltic States in Tallinn. "First, we need proper military airfields, then planes," he said. Defence officials at the meeting passed a resolution urging their governments "to continue working towards establishment of a permanent NATO air policing solution in cooperation with the allies". While NATO has not set a deadline for them to assume responsibility for their own air space, "we have been notified we should gradually take the patrols over ourselves", Velliste said. (Afp, 29.03)

An official report into what caused the Estonia passenger ferry to sink in 1994, claiming 852 lives, reached a flawed conclusion because it overlooked key pieces of evidence. "The results of the international investigation commission are subject to strong criticism," Estonian state prosecutor Margus Kurm said. "There is no comprehensive analysis in the final report about what caused the strong bangs or strikes that many survivors testified to having heard. The three-country commission did not use all the possibilities to determine if an explosion occurred in the area of the visor attachments. On the basis of the current evidence, it is hard to disprove the alternative theories about the reasons for the disaster," Kurm said. The new Estonian probe said the first probe did not establish how water was able to fill the lower decks of the ferry so quickly. "Such quick filling of the lower decks with water has not been explained in the final report," Kurm said. Estonian Justice Minister Rein Lang suggested launching a new probe into the accident. "It is up to the three countries involved - Sweden, Finland and Estonia - to decide whether a new international probe is required," he said. "Meanwhile, the Estonian government commission will continue work on the weak points in the international findings." (Afp, 30.03)

Estonia has picked its capital Tallinn to be Europe's capital of culture in 2011, officials said. "The strength of Tallinn's candidature was broad international support and the inclusion of the whole of Estonia in the project," Tallinn Mayor Jüri Ratas said. (Afp, 28.03)

Rootsi ajakirjandus

Eesti rahvuspoetess Marie Under, kes elas oma viimased 35 eluaastat Rootsis eksiilis, debüteeris 1917. aastal kirjandusliku vastupanurühmituse Siuru ridades. Poetess kirjutas kokku 13 luulekogumikku, mida on tõlgitud erinevatesse antoloogiatesse. Marie Under on Eestis peaaegu pühakuks kuulutatud, kuid riigis, kus ta viibis aastaid eksiilis, on ta jäänud tundmatuks. Ta on üks neist naisloojatest, kes langes 20. sajandi kehvavõitu ajalooüleskirjutuste ohvriks. Pärast Eesti iseseisvumist sai eesti keelest ametlik keel - seaduslik ja uhke kunstiline väljendusvahend. Iseseisvusaeg oli kultuuri ja kirjanduse kuldajastu, käivitus projekt kaardistada ja uuendada eesti keelt, millega tegelesid kõikvõimalikud akadeemilised keele-, kirjanduse- ja ajalooseltsid. Tähtis osa keeleuuenduses oli ka Eesti poeetidel ja kirjanikel, sh Marie Underil, kelle looming sai alguse subversiivses keelekeskkonnas. Under, mõjutatuna Wiedemanni anarhismidest, Aaviku peaaegu poeetilistest sõnaraamatutest ja saksa ekspressionismist, otsis teed modernse eesti keeleni. Marie Under debüteeris isamaa iseseisvumise, naise emantsipeerumise ja modernistliku keeleuuenduse päevil. Tema luulet iseloomustab erootiline vabameelsus, mis rõhutas naiselikku subjektiivsust. Underi loomingu algus langeb kokku Euroopas valitsevate tendentsidega – kunstis avaldub naiselikkus, ja mitte ainult mehe pilgu läbi; naiste looming omandab ihara pilgu ka meeste kui seksuaalsete objektide suhtes. Erootiline vabakeelsus, mis iseloomustab Underi loomingut, on igati ajastutruu. Eestis põhjustas selline luule rahva hulgas pahameelt, kuid samal ajal tekkis Underi ümber omamoodi kultus. (Magnus Bremmer, Svenska Dagbladet, 27.03)

Eesti valitsus kritiseerib teravalt Estonia hukkumise uurimiskomisjoni. "Nii kaua kui rida küsimusi õnnetuse uurimisest jäävad vastamata, ei saa välistada alternatiivseid selgitusi Estonia huku kohta," ütles riigiprokuratuuri juhtivprokurör Margus Kurm, kes juhtis Eesti uurimiskomisjoni tööd. Ekspertidest uurimiskomisjon kritiseeris Rootsi ametivõime, kes ei lubanud intervjueerida teatud võtmeisikuid sh sukeldujaid, kes töötasid ametliku sukeldumisoperatsiooni ajal. Puuduseks peetakse seda, et Estonia kere põhjaosa ei ole kunagi täies ulatuses uuritud ega filmitud. Samuti pole esitatud ammendavaid selgitusi tugevate löökide kohta, mida tundsid ja kuulsid paljud reisijad. Kahe tunnistaja selgitused on vastuolus raporti versiooniga vöörivisiiri murdumisest. Margus Kurmi arvates ei ole uurimiskomisjoni raportis mitte ühtki rahuldavat selgitust. Kurm ütles, et otsuse uue uurimiskomisjoni moodustamiseks teevad Eesti, Rootsi ja Soome valitsused. (Tallinn TT, Svenska Dagbladet, 31.03)

Norra ajakirjandus

15 minutit pärast väljalendu võttis tuld Estonian Airi lennukimootor, mis oli teel Gardermoeni lennuväljale. Lennuk hakkas vibreerima ja jäi selline mulje, nagu kivi oleks pesumasinas. Lennukiaknast paistsid leegid, mis tulid välja ühest mootorist. Mootor lülitati välja ja lennuk pöördus tagasi Tallinna. Maandumine oli ohutu, kuid reisijatele ei selgitatud, mis juhtus. Juhtumit uurib sõltumatu komisjon, kuid tegemist ei olnud ebatavalise seigaga – lennukimootorid võivad tehniliste probleemide tõttu põlema süttida. (Lars Kristian Tranøy, Verdens Gang, 30.03)

Soome ajakirjandus

Estoniaga relvaveo uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni avaldatud raportis öeldakse, et lõppraport Estonia laeva uppumise põhjuste kohta sisaldab olulisi tühimikke ja seab kahtluse alla visiiri murdumise teooria. Justiitsminister Rein Langi arvates peaks rahvusvaheline uurimiskomisjon vastama avalikkuse ette kerkinud uutele küsimustele. Eesti valitsus tõstatas mitmeid lisaküsimusi, millele lõppraport annab lünklikke vastuseid. Rahvusvahelise uurimisrühma kokkukutsumine vastuste andmiseks sõltub lisaks Eesti valitsusele ka Rootsi ja Soome valitsustest. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 31.03)

Eestlasi on ehmatanud äsja avalikuks saanud informatsioon, et Eestisse võib tulla Leetu kavandatava Balti riikide uue ühise tuumaelektrijaama radioaktiivsete jäätmete matmispaik. Eesti euroesindaja Andres Tarandi sõnul pidasid Leedu esindajad Brüsselis põhjendatuks, et ühise tuumajaama puhul jagatakse mure jäätmete ladustamise asjus kolme riigi vahel. Tarandi arvates jätab peaminister Andrus Ansipi poolt allkirjastatud tuumaelektrijaama ehitamist puudutav kokkulepe vastuseta mitmeid küsimusi, millest jäätmed on üks tõsisemaid. Eesti Energia ja Leedu majandusministeerium eitavad kavatsusi paigutada Eestisse tuumajäätmeid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 28.03)

Veel paar aastat tagasi peeti Eestis sumomaadlust paksukeste naljakaks tõuklemiseks, kuid kui Kaido Höövelsonist sai Jaapanis sumomaadleja, sai temast lühikese aja jooksul üks Eesti populaarsematest sportlastest. Baruto maadlejanime all tuntud 21 aastane eestlane Kaido Höövelson võitis eliitliiga Juryo turniiri Osakas. Baruto võitis kõik 15 matši ja Jaapani sumoliit võttis Baruto viienda eurooplasena vastu profisumo kõrgeimasse divisjoni Makuuchisse. Edu saavutamine sumo sünnimaal nõuab sisukust, Höövelson pidas vastu ja tõusis kiiresti sumopüramiidi kõrgeimale tasemele rekordiliselt kiiresti. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 2.04)