Nädal välismeedias 27. veebruar - 5. märts 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Majandus

Some 345,410 eastern Europeans have come to Britain for work since the May 2004 EU expansion, Britain's interior ministry said. Poles made up 59% of total applicants, followed by Lithuanians 13% and Slovaks 11%. The Home Office revealed that the surge in applications to the end of 2005 had begun to fall off. The scheme was set up to monitor the impact of workers from the 10 new EU states on the British economy. (Afp, 28.02)

EC President Jose Manuel Barroso warned EU governments against nationalist rhetoric on business mergers or trying to protect their national markets against each other. In an indirect comment on a fierce battle between Italy and France over the Paris government's promotion of a mega-merger between two French energy giants and efforts to shut out a possible rival Italian bid, Barroso said: "Some of the statements that I've heard recently are not good for Europe. Europe cannot make progress if there are barriers between the member states. I would like to appeal to a European sense of political responsibility on the part of our statesmen to avoid national or nationalist rhetoric," Barroso said. (Reuters, 01.03)

British PM Tony Blair called for further liberalisation in European energy markets to encourage competition and lower domestic gas and electricity prices. Consumers across Britain face higher fuel bills this year after energy suppliers such as Powergen and British Gas announced significant increases in the prices of electricity and gas. "There will obviously be a lot of concern about the recent rises," Blair told in British Parliament. "These price increases are very steep. One answer to it is to liberalise energy markets in Europe still further. That is an important part of the answer." Blair added that despite the massive increases, energy prices in Britain were still below the EU median level. (Afp, 01.03)

Slovenia will probably be the first of the EU’s 10 new members to join the eurozone in 2007, EC President Jose Manuel Barroso said. "Slovenia has been a success since it joined the EU, it will most likely be the first of the new members to join the euro. Slovenia will also join the Schengen area and will be the first of the new members to have the presidency of the Council of the EU." Slovenia entered the pre-euro exchange rate mechanism ERM II in June in 2004, together with Estonia and Lithuania. Slovenia would assume the rotating EU presidency for the first half of 2008 and has already set as its priorities the EU constitutional treaty, energy, intercultural dialogue and the union's neighbourhood policy in the Balkans, Slovenian PM Janez Jansa said. (Afp, 02.03)

Spurred into action by the Russian gas crisis, the EC is urging EU states to abandon their fragmented approach to energy and commit to developing a common policy. "The world has entered into a new energy era. Secure and affordable supplies can no longer be taken for granted," the EC argues in a draft of a long-awaited energy green paper. "If no measures are taken, in the next 20 to 30 years around 70% of the Union's energy requirements, compared to 50% today, will be covered by imported products," it argues. "The year of 2006 is going to be the year of energy security," said one EU diplomat. "From a strategic point of view, from a political point of view, the more you coordinate the better." The paper has six priority areas: developing a common vision, completing domestic electricity and gas markets, using more sustainable energy, improving efficiency, fostering innovation and re-thinking domestic supply. The commission urges EU member states and companies to interpret gas and electricity regulations. „We cannot deal with globalisation if we have 25 mini-markets," commission President Jose Manuel Barroso said. Russian Energy Minister Viktor Khristenko said: "The EU is a net importer and Russia is a net exporter of energy resources and therefore we have common interests," adding that he did not expect any policy change "that would lead to political or legal consequences." (Afp, 01.03) The EU should seek an energy treaty with Russia as part of its drive to forge a common policy on oil, gas and electricity, according to a draft policy paper prepared by the bloc's executive arm. It suggests an international treaty on energy efficiency, and new gas pipelines to the Caspian region and North Africa. "A common approach is particularly important with regard to Russia. Work should start towards an EU-Russia energy treaty. A true partnership would offer security and predictability for both sides, paving the way for the necessary long-term investment in new capacity," it said. It proposes forging closer energy ties with Turkey, Ukraine, Caspian and Mediterranean countries. (Reuters, 02.03)

Up to 50,000 people a year in the EU could benefit from a back-to-work initiative worth an annual 500 million euros announced by the EC. As part of a plan to deal with the effects of globalisation, EU leaders agreed to set up a "European globalisation adjustment fund" in a bid to help those who lost their jobs through restructuring or relocation. The money will not be used to help companies deemed uncompetitive, nor will it benefit farmers or workers affected by reform in the 25-country EU's agricultural sector. "This fund is for what we see as unforeseeable events," EU Employment Commissioner Vladimir Spidla said. "This fund is about people. In a globalised economy, some workers in particular sectors regrettably lose their jobs due to such trade changes and these must not be forgotten nor ignored in a changing economic environment." (Reuters, 01.03)

Laienemine

The EU is not ready to let Turkey join the group and is deceiving Turkey if it pretends it is, the vice-chancellor of Austria said. "If we pretend we are ready to take on a member country like Turkey, we are ignoring the reality, because we are not," said Hubert Gorbach, deputy head of Chancellor Wolfgang Schuessel's government and a key ally of right-wing leader Joerg Haider. "They were made to believe that was the case and now there is the need to correct this impression," he said. Asked if the EU could be ready for Turkey in 10 years, he said: "I don't think so; I think Turkey is simply not suited as a member state - because of its history, of its geography, of the potential for conflict." (Reuters, 03.03)

Top EU officials praised reforms undertaken in Ukraine following the "orange revolution" and encouraged the country to keep to its new pro-Western course after a key national election. "We are confident that Ukraine is engaged on an irreversible, European path and we support this path," Ursula Plassnik, the FM of Austria said. "We have looked into the progress achieved over the last year and we think that it is quite remarkable," she said. Plassnik, alongside the EU External Affairs Commissioner Benita Ferrero-Waldner and Finnish FM Erki Tuomioja, spoke after meeting with Ukrainian President Viktor Yushchenko and FM Boris Tarasyuk in Kiev. The EU officials emphasized that national election in Ukraine would be a key test of the new authorities' commitment to democratic principles. "The conduct of these elections will be very important," said Ferrero-Waldner. If they run according to international standards, "this can help unlock new opportunities for Ukraine," she said. (Afp, 03.03)

Bulgaria still has much to do to fight corruption and organised crime if it wants to join the EU as planned in 2007, Dutch FM Bernard Bot said. "On two of the mentioned problems, corruption and organised crime, you have to do much, much more work to achieve satisfactory results and receive a 'yes'," he said. "That will dictate whether you will be accepted on Jan. 1 or whether we will have to add another year." (Reuters, 02.03)

The EU will rap Serbia for failing to bring war crimes suspect Ratko Mladic to justice but will hold back from threatening to freeze Belgrade's bid to enter the bloc, ministers said. "We are not going to give an ultimatum. That is not the right way," said Luxembourg FM Jean Asselborn. Dutch FM Bernard Bot also rejected the idea of setting a deadline by which Belgrade must deliver Mladic and other key suspects or face the suspension of preliminary membership talks with the EU. (Reuters, 27.02) British Foreign Secretary Jack Straw warned "If Serbia continues to fail to cooperate they risk an end, a total suspension of the talks." He said that unless there were evidence of greater cooperation on handing over warcrimes fugitives those talks "may be postponed". (Afp, 27.02)

Välispoliitika

EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner called for the release of an opposition candidate of Belarussian presidential election Alexander Kozulin. "If confirmed, this would be a serious development. I expect that the situation be rapidly clarified and appeal to the government to release him immediately. The EU is ready to take further appropriate restrictive measures against the responsible individuals if the elections are not conducted in a democratic manner," she said. (Afp, 02.03) Austria said it "is extremely concerned about the violent detention of Belarussian presidential candidate". "The personal safety of all the presidential candidates should be guaranteed before, during and after the election," the statement said. (Afp, 03.03)

The EC has earmarked 120 million euros in much-needed funds for the Palestinians, EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner said. "Certainly, Israel should pay this money because it's Palestinian money," she said. "I believe that it's important politically that it be done." She said the commission was releasing the funds because "we see the political necessity to support Abbas." The decision was welcomed by the US. The EU disbursement "is a sign that we're all working together to prevent a collapse of the interim Palestinian Authority government and to support the Palestinian people," said the US State Department deputy spokesman Adam Ereli. (Afp, 27.02)

French President Jacques Chirac said the West would still reach out to Iran for a deal on its disputed nuclear file. "In Iran, the voice of reason that France, the UK and Germany wanted to be heard on the nuclear file has not been heard, for the time being," he said. „Despite the failure of negotiations between Tehran and the EU, the hand remains stretched out, and Iran can, at any moment, take it back by restoring its commitment to suspension of sensitive nuclear work". He said Iran had been "assured that it can develop its nuclear capacity for civilian purposes". (Afp, 05.03)

The Syrian government shut down a EU-funded human rights centre in Damascus, its founder human rights lawyer Anwar Bunni said. The centre was shut down a week after it was opened. The centre was billed as a place to train lawyers, journalists and others in human rights. The closure comes amid spiraling tensions between Syrian President Bashar al-Assad and the West over last year's assassination of former Lebanese premier Rafiq Hariri and allegations Damascus sponsors terrorism. (Afp, 04.03)

The EU’s Aid Commissioner Louis Michel urged the bloc's 25 countries to pool aid resources to make their assistance go further and give the EU a greater voice in the world. "We are wasting a lot of resources by lack of coordination," he said, arguing that sending one joint EU aid team to a country instead of several national ones would save money. (Reuters, 02.03)

The EU threw its support behind a UN draft resolution to create a more effective human rights body, Austrian diplomats said. A statement said the EU believes the draft resolution "meets the basic requirements for the establishment of a Human Rights Council." (Afp, 01.03)

Julgeolek

The U.S. Senate unanimously urged President George W. Bush to take swift action to stop the genocide that the US says is occurring in Sudan, and pressed for NATO to send troops and enforce a no-fly zone in the Darfur region. (Reuters, 03.03) UN special envoy in Sudan, Jan Pronk warned a NATO-led force "would be a recipe for disaster. People would really start a Jihad against it," he said. "The Khartoum government is taking a very strong position against the transition to the UN and that is new. There is fear in Khartoum that the transition will be a conspiracy that will bring Sudan into the same situation as Iraq. The climate in Khartoum against the UN is heating up very strongly. There are threats, warnings," he said. "They speak of recolonization, invasion, imperialism, a conspiracy against the Arab-Islamic world." (Afp, 28.02) Sudanese President Omar al-Beshir repeated his country's refusal to allow any UN-led troop intervention in strife-torn Darfur, but still insisted Khartoum was committed to working with the world community. "We are opposed to foreign intervention in Darfur although we remain committed to cooperation with the international community," he said. Beshir described plans for the UN to take over security responsibility from the AU as "dangerous" and called on the world to be aware of "the need for respecting the peoples' sovereignty." Beshir warned that Darfur would become a "graveyard" for any foreign military contingent entering the region against Khartoum's will. (Afp, 04.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Laialdast kajastamist nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides leidis USA president George W. Bushi turnee Indiasse, Afganistani ja Pakistani.

Hirmutunne, mille Iraan on uraani rikastamise salajas hoidmisega ülejäänud maailmas esile kutsunud, vajutas pitseri Bushi seekordsetele kohtumistele. India-USA suhted pole iial olnud nii tähtsad kui pärast 2001. aasta septembrisündmusi, uute energiatootmise võimaluste otsimisel ning ÜRO lubaduse taustal vähendada vaesust maailmas 2015. aastaks poole võrra. Enam kui 500 miljonit maailma vaeseimat inimest elab Indias, kus on ka maailma üks suurimaid muhameedlaste kogukondi. Aastakümneid on tuumariikide kauplemisobjektiks olnud Tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT), mis on kui auhind maadele, kes on teatanud oma tuumaobjektide rahumeelsusest – energia tootmiseks mittemilitaarsetel eesmärkidel on neile riikidele antud võimalus importida tundlikku tuumatehnoloogiat. USA on Indiale ja Pakistanile kehtestanud ranged piirangud tuumatehnoloogia tarnimisel, sest nimetatud riigid pole NPTi allkirjastanud, vaid avalikult jätkanud tuumarelva arendamist. Taoline piitsa ja prääniku lähenemine on seni tõhusaks osutunud nii Lõuna-Korea, Türgi kui ka Saudi Araabia puhul. (Juhtkiri, The New York Times, 28.02) George W. Bushi esimene visiit Indiasse leiab aset neli aastat plaanitust hiljem: edasilükkamise peapõhjus peitus 11. septembri sündmustes 2001. aastal. USA presidendi kava pole midagi vähemat kui hulljulge. Saladuslikult sosistatakse, et India on ainus riik Aasias, mis on suuteline Hiinat (mille sõjalist võimsust jälgitakse Washingtonist kasvava murelikkusega) tasakaalustama. Üks küsimus jääb endiselt õhku: kas isegi väga hea kokkulepe USA ja India vahel on jätkusuutlik ajal, mil Iraan ja Põhja-Korea on sedavõrd lähedal tuumarelva väljaarendamisele. (Juhtkiri, Financial Times, 1.03) India võib Bushi visiidiga rahule jääda, keerukatel kõnelustel suutis maailma suurim demokraatia end edukalt kehtestada, saavutades kokkuleppe, et USA abistab Indiat energiatootmiseks ette nähtud tuumaprogrammi finantseerimisel. Pakistan peab pärast Bushi turneed leppima märksa vähemaga: kinnitati partnerlust terrorismivastases võitluses ning anti tagasihoidlikku õnnistust president Pervez Musharrafi demokraatiakäsitlusele. (Somini Segupta, International Herald Tribune, 5.03) The New York Times nimetab Bushi visiiti Pakistani otsesõnu mõttetuks, sest tegemist ei ole üleilmse terrorismivastase võitluse seisukohast olulise riigiga. Toodud väite tõestuseks pole illustratsiooni vaja kaugelt otsida – vahetult enne USA riigipea saabumist plahvatas pomm USA konsulaadi ees Karachis. Sõidu eesmärk - moslemite ja läänemaade lepituskatse - võib pigem vastupidise efekti saavutada. Viimast soodustab seik, et eelnevalt külastas Bush Pakistani igipõlist vaenlast Indiat. Bush nõustus India tuumaprogrammi toetama, vaatamata sellele, et India keeldus alla kirjutamast NPTile, nüüd ootab ka Pakistan asjatult samasugust kohtlemist. (Juhtkiri, The New York Times, 3.03) India paaria-staatuse lõppmäng. USA-India vaheline värske kokkulepe, mis annab Indiale palju, kuid vastu küsib vähe, kahjustab selgesti kogu NPTi, eriti kõnekas on viimane asjaolu Iraani uraani rikastamise lõputa loo foonil. Äsjane lepe osutab NPT kõige problemaatilisemale tahule – mida teha riikidega, mis juba on tuumarelva omanikud, ent pole NPTga liitunud? Toimunu edastab konkreetse eeskuju andva sõnumi neile maadele, kes plaanivad Läänega suhteid tihendada: auhinnaks on Washingtoni soe poolehoid, kaubanduse elavnemine ja tuumatehnoloogia arendamine. Indiaga sõlmitud lepe kahjustab NPT põhimõtteid, mille kohaselt riigid, kes leppega ühinevad, võivad saada abi tuumaenergia tootmisel üksnes juhul, kui ei tegelda relvastumisega. Mõistagi ei kehti mainitud klausel esimese viie riigi kohta, kes tunnistasid tuumarelva olemasolu (USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia). India tuumakatsetused šokeerisid maailma 1998. aastal, peagi järgis India eeskuju Pakistan – kumbki pole leppega liitunud. (Bronwen Maddox, The Times, 3.03) Financial Times kuulutab USA-India tuumatehingu ajalooliseks, sest see lubas India aastakümneid kestnud diplomaatilisest külmast toasooja. Kindlasti on tegemist ka märgilise otsusega, sest keegi ei saa enam argumentide toel väita, et Indiat peaks nüüd samamoodi kohtlema kui Iraani, kes on NPTle alla kirjutanud, või nagu Pakistani, kes on seni leppega ühinemast keeldunud. Eksisteerib ka hulk „agasid” – ilmselt saab olema keeruline kaitsta lepet USA Kongressis. Palju sõltub ka sellest, kuidas täpselt kavatseb India hoida lahus tsiviilotstarbelist tuumaenergeetikat tuumarelva arendamisest. Kriitiliseks faktoriks osutub India toetus Iraanile Rahvusvahelises Aatomienergia Agentuuris Viinis. (Juhtkiri, Financial Times, 3.03) President Bushi kiirvisiit Afganistani viis ta riiki, mille olukord pärast 11. septembri terroriakte 2001. aastal reaalselt muutus. Võrreldes Iraagi katastroofiga on Afganistani näol tegemist tõelise edulooga: üle 4,5 miljoni põgeniku on koju pöördunud, presidendivalimistele 2004. aastal järgnesid parlamendivalimised septembris 2005. Positiivse kõrval on endiselt palju ka murettekitavat - laste suur suremus, nälg, vee- ja elektripuudus, narkootikumid. Ühe USA presidendivisiidiga neid probleeme ei lahenda. ( Juhtkiri, The Guardian, 2.03)

Saksamaa ja Šveitsi ajakirjandus

Saksakeelse meedia tähelepanu keskpunktis on Palestiina rahastamise küsimus, Saksa julgeolekuteenistuse koostööst USAga Iraagi sõja eel, Balkanimaade olukord ja arenguperspektiivid, Bushi Aasia-visiit ning ELi energeetiline julgeolek, samuti ühine välis- ja julgeolekupoliitika.

Lätlaste lat on olnud Läti sõltumatuse, rublatsoonist lahtirebimise sümboliks. Nõnda ka Eesti, Leedu ja Sloveenia puhul. Nüüd aga, paar aastat pärast liitumist ELiga tahavad nad kalliks saanud rahast loobuda. Nüüd tõmbab euro. Kui kõik klapib, on järgmisel aastal oodata eurotsooni laienemist. Nende riikide jaoks oleks see tohutu prestiiživõit, möödunud aastate meeletu majandusarengu sümbol. Leedu soovib EK raportit suvel, et vältida sügisese energiahinnatõusu mõju inflatsioonile. See tundub küll akadeemilise mänguna. Samas rõõmustaks EK väga, kui ka teised ELi liikmesmaad säärast agarust üles näitaks. Suuremates uutes liikmesriikides valitseb paraku britilik skeptitsism. Poolas kaalutakse koguni rahvahääletust. Poolale tuletatakse aga meelde, et liitumislepingus võtsid uued liikmesriigid endale kohustuse euro kasutusele võtta. (Frank Nienhuysen, SZ, 27.02)

Ukraina kriisi ajal said isegi itaallased aru, et nende varustatus maagaasiga võib sõltuda Kremli tujudest. Kui maailm kord energiaressursside pärast riidu läheb, et ole ka Lääne-Euroopa heaolu ja majanduskasv sugugi garanteeritud. See sõda on juba ammu alanud, ja mitte sugugi Iraagis, nagu paljud konspiratsiooniteoreetikud oletavad. Hiina otsib tuge kuritegelike Aafrika režiimide juures, Jaapan konkureerib Hiinaga Venemaa gaasi ja nafta pärast. Tuumaelektrijaamade hulk peaks 50 aastaga kasvama 450-lt tuhandele. Isegi kolm Balti riiki kavandavad ühise jaama rajamist, et minimeerida ohtlikku sõltuvust Venemaast. Mis toimub ELis? EL vaidleb. Rahvusriikide tasandil lokkab protektsionism. Üha suuremat rolli etendavad energiaturu ja –tootmise juures poliitilised ja geostrateegilised kaalutlused. Kui aga EL end nõnda rahvuslikult killustab, ei jätku tal tulevikus jõudu lõppvõitluseks viimaste energiavarude pärast. (Stefan Kornelius, SZ, 1.03)

Kongo missiooni võiks ette mõttetuks kuulutada. Tegemist on ju Lääne-Euroopa suuruse alaga. Mida teevad seal paar tuhat sõdurit veel? Rahvuslike huvidega pole siin samuti midagi tegemist. Aga pole parata, Saksamaa kaitseministrilt küsiti juba varakult nõusolekut. Ja ta andis selle. Nüüd tuleb oma lubadusi ka täita. Kongos ei otsustata, kas EL on globaalne mängur. See missioon näitab vaid seda, kui suur on seal vajadus välisabi järele. Selle vastutuse võib ju ka ÜRO kaela veeretada ja siis ootama jääda, mis juhtub, nagu Sundani puhul. (K.F., FAZ, 28.02) Saksamaa valitsus kõhkles kaua, enne kui otsustas sõdurid Kongosse saata. Nüüd püüab Brüssel koguda missiooni taha nii palju riike kui võimalik. Vastutus tuleb mitmele õlale jaotada. Afganistani missiooniga pole see üritus võrreldav. Siin peab olema kõik parimal tasemel – varustus, logistika, juhtimine, vastutus. Aga poliitiliselt on see vajalik. EL soovis ju sõltumatust NATOst, nüüd on selleks ÜRO juhtimise all võimalus antud. Kuid eurooplased kõhklevad. See annab löögi ELi usaldusväärsuse pihta Aafrikas, kuid murendab ka eurooplaste eneseusku ja ühist kaitse- ja välispoliitikat. Vajalik on ju, lõppude lõpuks, üksnes abi julgeoleku kindlustamisel valimiste ajaks, ei enamat. (Franz H. U. Borkenhagen, Der Tagesspiegel, 2.03)

Valgevene riiklikud ajalehed ei maini isegi opositsioonikandidaatide nimesid. EL on küll lubanud satelliidi ja interneti kaudu valgevenelasi aidata, kuid selle mõju on tehniliste probleemide tõttu väike. Riikliku propaganda vastu on peaaegu võimatu midagi ette võtta. Vaatamata sellele, et isegi sõltumatud uuringud näitavad, et ausate valimiste korral Lukašenka võidaks, korraldatakse eelvalimised, millel puuduvad OSCE vaatleja ning valimisurne ei pitseerita - neid vaid valvatakse, riiklikult. Milleks küll? (Michael Ludwig, FAZ, 3.03) Putin mängib Lukašenkaga. Valgevene ei sobi ei läände ega itta. Kui Venemaa soovib Euroopaga ühist majandus- ja kultuuriruumi, siis on ka Valgevene demokratiseerimine vältimatu. Valgevene opositsioon arvab, et Venemaalt palju loota ei saa. Venemaa liigub nende meelest suunas, mille sihtpunkt on seal kus asub praegu Valgevene. Venemaa toetab Lukašenkat, subventsioonid moodustavad 7% SKTst. See näitab, et väliselt kangesti sõltumatu ja iseseisev diktaator võib iga kell kukkuda, kui Moskva nõnda otsustab. Unioon kahe riigi vahel tähendaks sisuliselt Valgevene inkorporeerimist. Lukašenkat see ei häirinud seni kuni ta lootis loodava liidu etteotsa saada. Nüüd on aga tunda hõõrumisi. Need lootused on luhtunud. Lukašenka olla koguni märkinud, et Valgevene inkorporeerimine lõpeks Venemaale “Tšetšeeniaga Läänes”. Diktaator püüab Venemaa embuses oma positsiooni säilitada ning laveerib. Venemaa hoiab teda siiski käpa all, ning siin ei loe esialgu ei valgevene rahva õigused ega ka Venemaa enda liit läänega. Euroopas hakatakse tasahilju sellest aru saama. Saadakse aru, et Venemaast pole abi loota ning et Venemaast mööda kah ei saa. (Michael Ludwig, FAZ, 28.02) Valgevenes on olukord plahvatusohtlik. KGB kuulutab, et paljastas vägivaldse riigipöörde vandenõu. Ukrainast, endisest Jugoslaaviast ja Gruusiast saabuvat löömamehi opositsioonile appi. NGOd olla põranda alla läinud ning teevad koostööd läänes koolitatud professionaalidega. USA toetavat neid miljonite dollaritega. Nagu ka eelmisel sügisel sarnaseid süüdistusi esitades, ei olnud KGBl ette näidata mingeid tõendeid. Kõik see näitab vaid, et režiim on närvis. Lukašenka soovitab läänel oma asjadega tegelda ning Valgevenele destruktiivset privatiseerimist mitte peale suruda. Opositsioonikandidaat Milinkevitšil ei lasta samal ajal kesklinnas meeleavaldust korraldada, on kehtestatud eriolukord. Et opositsioon tõesti teatud vastumeetmeid valimistejärgsele ajale kavandab, see on väga tõenäoline. (Ulrich Schmid, NZZ, 3.03)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjanduses oli seoses kahe energiakontserni, riigifirma Gaz de France ja eraomanduses oleva elektrifirma Suez ühinemisega väga palju juttu „majanduslikust patriotismist” ning selle sõnapaari taga peituvast protektsionismist. Palju kirjutati ka Angela Merkeli 100 võimuloldud päevast.

Angela Merkel on esimese kolme võimul oldud kuuga oma populaarsust sedavõrd kasvatanud, et tema toetusprotsent küündib 80-ni. See on rohkem kui ükski Saksamaa valitsusjuht kunagi saavutada suutnud on. Isegi toetus Helmut Kohlile vahetult pärast Saksamaa taasühinemist jäi „Angie” praegusele populaarsusele alla. (Daniel Vernet, Le Monde, 1.03) Mitmed väljaanded mainivad, et Merkeli esimesed 100 päeva on möödunud veatult, see üllatab paljusid ning paneb sotsiaaldemokraadid märtsi lõpus toimuvate kohalike valimiste eel muretsema. Liidukantsler Merkel on siiani pööranud väga palju tähelepanu välispoliitikale, samas pole tehtud ühtegi rasket sisepoliitilist otsust. Paljud ootavad Berliini valitsuskoridoridesse hulga värsket õhku toonud Merkelilt mõnd vale sammu, kuid valitsusjuht ei näi kiirustavat ootajaile meelehea pakkumisega. (Patrice Drouin, Les Echos, 28.02) Ka Belgia ajaleht La Libre leiab, et mesinädalad Merkeliga jätkuvad. Ka kõige kriitilisemad vaatlejad on sunnitud tunnistama, et „Angiel” pole esimese 100 päeva jooksul äpardusi juhtunud. Merkeli ametiaja imeline algus paneb nii mõnedki teda “igavuses” süüdistama. Kuigi vähepopulaarsed reformid ei jää tulemata, on enamus sakslasi siiski rahul, et praegusel finantskriisi ja kõrge töötuse aegadel juhib neid tööd teha armastav valitsus. (Marcel Linden, La Libre, 1.03) Le Figaro märgib, et Angela Merkelil on kahtlemata suur võimalus saada „Miss Euroopaks”, nagu mitmed Saksa väljaanded teda kiirustavalt pärast detsembrikuist Ülemkogu nimetasid. Merkeli pragmaatilise teadlase hariduskäik, aga eelkõige Ida-Saksamaal, riigi ühinemisest unistades elatud aastad annavad talle mitmeid trumpe Euroopa üheks tugevamaks liidriks saamisel. (Pierre Bocev, Le Figaro, 1.03)

Veebruari viimaseil päevil teatas riiklik gaasifirma Gaz de France (GDF) ja eraomanduses olev elektriettevõte Suez oma ühinemiskavatsusest. Firmade liitumise selgeks ajendiks oli Suez’i itaallaste kontrolli alla mineku vältimine, sest eelnevalt oli Itaalia elektriettevõte Enel teatanud huvist Suez’i omandamise vastu. Traditsiooniliselt poliitiliste vaadete skaalal tsentrist veidi vasakule jäävad väljaanded Le Monde ja Libération süüdistasid valitsust natsionalismis ja protektsionismis, mis takistab Euroopa ühist energiapoliitikat. Le Monde kirjutab, et valitsus eirab, ilma ühegi selgituseta, kaks aastat tagasi antud lubadust Gaz de France’i mitte privatiseerida. Samuti imestab ajaleht, et riiklik gaasifirma eraldati riiklikust elektriettevõttest Electricité de France (EDF) gaasi- ja elektrituru erinevuste ettekäändel. Nüüd aga ühendatakse Gaz de France EDFi konkurendi elektriettevõtte Suez’iga. Ajaleht leiab, et kogu loos puudub loogika, eriti riigisektori huvide kaitsmise osas, millega valitsus uhkeldada tavatseb. Le Monde’i sõnul on valitsusjuht de Villepin osutunud tõeliseks protektsionistiks, et mitte öelda natsionalistiks. Eile ütles Prantsusmaa „ei„ Euroopa põhiseaduslikule leppele, täna Euroopa ühisele energiapoliitikale. Ukraina gaasikriisi taustal mõistab igaüks, et Euroopa julgeolek gaasiga varustamise osas kulgeb läbi suurte, mitmeid Euroopa riike hõlmavate gruppide moodustumise, mitte „rahvuslike tšempionide” esilekerkimise. (Juhtkiri, Le Monde, 28.02) Ka Libération on seda meelt, et poliitikute sõnad ei maksa midagi. Gaz de France’i ostab eraettevõte, samas kui seadus üle 70%lisest valitsuse osalusest riigifirmades EDF ja GDF pole kaht aastatki vana. Ministrid räägivad ka elektriettevõtte Suez liitmisest Gaz de France’iga, samas kui kõigile on selge, et erafirma absorbeerib riigiettevõtte. „Majanduslik patriotism”, millega valitsus hoopleb, lõhnab üha enam endassetõmbunud, kaitsele orienteeritud Prantsusmaa järele, kes kardab konkurentsi. Libération leiab, et Itaaliast lähtuva ohu ettekäändeks toomise asemel oleks tulnud luua riigipiire ületav Euroopa energiagigant. (Juhtkiri Jean-Michel Thenard’ilt, Libération, 28.02) Traditsiooniliselt paremtsentristlik ajaleht Le Figaro kiidab valitsuse tegevuse heaks. Suez’i ja Gaz de France’i ühinemisega luuakse Euroopa üks suuremaid energiaettevõtteid. Vaid vähestel riikidel on taoline julgeolekugarantii. Valitsuse sammu võib kindlasti julgeks pidada, sest selleks tuleb privatiseerida riiklik gaasiettevõte Gaz de France. Le Figaro näebki kogu asjas ühe väga positiivse küljena uut debatti riigiettevõtete privatiseerimise üle. (Juhtkiri Gaëtan de Calèle, Le Figaro, 27.02) Kahe energiakontserni ühinemise teel tõi Prantsuse valitsus tahtlikult ühe olulise ohvri: itaallaste ülevõtmispakkumist takistades diskrediteeris Dominique de Villepin kõik kaunisõnalised kõned ühisest Euroopast. Samuti sai valitsuse teost kinnitust arvamus, et sõna „patriotism” taga peitub protektsionism. Majanduslik patriotism kaotab legitiimsust, kuna ei allu tööstuspoliitika loogikale Euroopa mastaapides. Viimast võib pidada aga „vana” mandri ainsaks lootuseks saavutada kaalu kogu maailma mastaabis. (Juhtkiri Pierre Haski’lt, Libération, 1.03) Majandusleht Les Echos peab ajaloo kummaliseks silmapilgutuseks fakti, et Euroopa ülesehitus algas pool sajandit tagasi ühtse energiasektori loomisega ning täna on just energia see, mis Euroopa riike üksteisest lahutama kipub. Ehk jätkub homsetel juhtidel eelkäijate julgust ühtset energiasektorit arendada, ilma milleta näib meie ühine tulevik väga ebakindel. (Juhtkiri Jean-Marc Vittori, Les Echos, 6.03)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduse läbivamateks teemadeks kujunesid Rootsi poliitikut Olof Palmet meenutavad ja ülistavad arutlused ning linnugrippi jõudmine Rootsi, lisaks analüüsiti Saksamaa Liidukantsler Angela Merkeli tegemisi seoses tema 100 võimul oldud päeva täitumisega.

28. veebruaril 1986, 20 aastat tagasi mõrvati Rootsi peaminister Olof Palme. Olof Palme on meelde jäänud eeskätt oma rahvusvahelise tööga, milles ta kartmatult ja intellektuaalse teravusega kritiseeris tugevate riikide käitumist nõrgemate ja vaesemate riikide suhtes. Palme tegevus ei sõltunud rahvuslikest, religioossetest või kultuurilistest piiridest. Ebaõiglus nii lähedal kui kaugel puudutas teda ühtemoodi sügavalt. Palme pärand elab jätkuvalt rahvuslikus ja rahvusvahelises rahu- ja töölisliikumises. Maailm on küll 20 aastaga muutunud, kuid rõhumine ja ebaõiglus on tänapäeval endiselt aktuaalsed. Palme pärand meenutab meile, et konfliktidele tuleks leida rahumeelsed lahendused ning alati tuleks nõrgema osapoole kaitseks välja astuda. Täna on Lähis-Ida konflikt sama aktuaalne nagu 20 aastat tagasi. Vaatamata süüdistustele, et Palme toetab terroriste, jätkas ta tööd selle nimel, et tagada rahu Lähis-Idas, ning palus terroristide organisatsiooniks tembeldatud PVO juhil Yassir Arafatil astuda dialoogi. Palme loogika oli lihtne – Arafat esindab palestiinlasi ja läbirääkimisi tuleb pidada rahva esindajaga, isegi siis, kui me ei nõustu kõigega, mille eest ta võitleb. Samal moel süüdistatakse tänaseid rahuvõitlejaid liitumises terroristidega, kui nad protesteerivad Palestiina toetuste kärpimise vastu seoses Hamasi valimisvõiduga. Mitte iial ei saa rahu tagada vastaspoolt deemoniseerides. Me peame tahtma astuda dialoogi ja mõistma teise poole argumente. Alles siis muutuvad rahukõnelused aktuaalseks. Samal ajal peab üheselt ja selgelt hukka mõistma okupatsiooni, rõhumise ja terrorismi. Iisraelil on õigus oma rahvast kaitsta, kuid mitte okupeerida või rikkuda seadusi palestiinlaste aladel. Palestiinlastel on õigus kaitsta ennast Iisraeli okupatsiooni vastu, kuid mitte vägivallaga tsiviilelanike suhtes Iisraeli aladel. Rootsi ja EL peaksid julgelt ja otsekoheselt kritiseerima USA välispoliitikat seoses Iraagi invasiooni, Guantánamo vangilaagri ja Abu Ghraib vanglaga. USA domineerimine ja koostöötahtmatus õõnestab ÜRO legitiimsust. Olof Palme ajal oli Rootsil oluline roll ÜROs ning Rootsi arvamust hinnati. Tänane valitsus peaks paremini ära kasutama suurt usaldusväärsust, mis käib kaasas Rootsi ja sotsiaaldemokraatide mainega, näiteks massihävitusrelvade vastu võitlemisel. Palme pärand kätkeb endas tahet muuta maailm õiglasemaks, rahumeelsemaks ja turvalisemaks. (Peter Weiderud, Sten Andersson, Lena Hjelm-Wallén, Svenska Dagbladet, 27.02) Kuigi sümboolselt nimetatakse Olof Palme mõrvalasku „lasuks Rootsi heaoluühiskonna pihta”, ei oleks õiglane pidada Palme mõrva ühe ajajärgu lõpuks. Mõrvar, kes ta ka iganes oli, röövis briljantse ja inspireeriva poliitiku, kuid Rootsi ajaloo muutmisega ei tulnud ta toime. Olof Palmest on saanud „rootsi süütuse” ja heaoluühiskonna sümbol, kuid tahaplaanile on jäänud tegelik persoon, poliitik ja mõtleja. Kuigi 20. aasta jooksul on Rootsi muutunud, on siiski ajaproovile vastu pidanud oluline osa Rootsi järjepidevusest – ühiskond, mida juhib kohalik variant protestantlikust individualismist: võrdsusepaatos, seadusekuulekus ja veendumus, et riik on hea liitlane, mis puudutab kodanike vabaduse ja iseseisvuse kindlustamist. Antud ideaal – nimetagem seda tinglikult heaoluühiskonnaks - on püsinud, vaatamata parem- ja vasakpoolsetele tuultele, kuigi nüüd ohustab heaoluühiskonnamudelit globaalne muutumise protsess. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 27.02) Tänasel Rootsil läheks tarvis eeskätt Olof Palme muutustele orienteerimise oskust ning rahvusvahelist suhtlemisviisi, kuid mitte tema lahendusi. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 28.02)

Rootsis avastati esimesed linnugripijuhtumid, kuid rootslased ei usu, et pandeemia võiks Rootsit tabada ning suhtuvad toimuvasse külma rahuga. Toiduaineteameti andmetel pole mingeid tõendeid, et inimene võiks saada nakkuse haigestunud linnuliha süües või joogivett juues. Nakkusekaitseinstituut konstateerib, et risk linnugrippi haigestuda on peaaegu olematu. Tänaseni ei ole mitte ükski inimene nakatunud haige metslinnu tõttu, kõik haigestunud on olnud lähedases kontaktis haige või surnud kodulinnuga. Diskussioonid tõsistel teemadel kalduvad äärmustesse – kas siis pandeemiapaanika või siis õlakehitus meediakära suhtes. Antud juhul liigub pendel õlakehituse suunas – aimata on väsimust alarmilöömisest. Kuid linnugripp võib osutuda tõsiseks probleemiks, kui viirus levib metslindudelt kodulindudele ja põhjusab tõsiseid tagajärgi kodulinnutööstusele, mistõttu peab eeskätt oma kodulinde viiruse eest kaitsma, et pääseda nende massilisest hävitamisest. Rootsi seisab tõsiste katsumuste lävel. Küsimus on selles, kuidas need, keda antud probleem kõige lähedamalt puudutab, olukorraga toime tulevad. On väheusutav, et pandeemia võiks alguse saada Rootsist, silmas pidades Rootsi loomapidamise traditsioone, rootslaste hügieeninõudeid, nakkusevastaseid ressursse, tervishoiusüsteemi ning riigi valmisolekut. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 1.03; Inger Atterstam, Svenska Dagbladet, 1.03) Ülemaailmse pandeemiaohu vältimise seisukohalt on oluline jätkata vaesemate riikide toetamist, kus linnugripp on avastatud. Neid maid ohustab proteiinipuudus ja halvimal juhul pandeemia puhkemine. Prantsusmaa ja Holland otsustasid linde vaktsineerima hakata, kuid Rootsi ametivõimud ei taha vaktsineerida. Tõhusamaks peetakse hoopis kõikide kodulindude hävitamist, kui viirus peaks mõnes piirkonnas levima. Võimatu on ette teada, milline strateegia on parim, kuna tänapäeva maailmal puuduvad kogemused nii suure linnuepideemiaga. (Karin Bojs, Dagens Nyheter, 1.03) Kuna linnugripp on jõudnud Rootsi, siis on väga tõenäoline, et see jõuab kohe-kohe ka Norrasse, mis on iseenesest kurb fakt ja tõsine probleem, kuid kõige murettekitavam on siiski see, et viirus on jõudnud Aafrikasse, mille tagajärjed võivad olla dramaatilised. Norra suhtub linnugripi levikusse Euroopas tõsiselt, kuid peaks täpsemalt kaaluma, millist lisaabi saaks anda nendele maadele, kes sattuvad suurema löögi alla. (Juhtkiri, Aftenposten, 2.03)

Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel on võimul olnud 100 päeva – ta on jätkuvalt populaarne, tal on õnnestunud kinnitada oma liidripositsiooni ning luua harmoonia koalitsioonis. Nüüd algab raske ja oluline töö - Saksamaa jaluleaitamine nii majanduslikult kui ka mentaalselt, suure potentsiaaliga riigi väljajuhtimine viletsuseorust. Suures osas on kommentaarid Merkeli senisele tegevusele olnud vaid positiivsed - üllatab tema oskus keerulistes olukordades toime tulla. (Kent Olsen, Jyllands-Posten, 1.03) Kodumaal on Merkel üllatanud pigem stiili kui sisuga, kuid välismaal on mõlemat küllaga jagunud, mida võib pidada väga heaks alguseks, vähemalt võrreldes Gerhard Schröderi ja Helmut Kohli valitsemisaja algusega. Angela Merkeli tänase päeva suurimaks teeneks võib pidada seda, et koos temaga kadus testosteroon saksa poliitikast. (Michael Kuttner, Berlingske Tidende, 1.03)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses kajastati president Tarja Haloneni teise ametiaja algust ning mitmeid ELi teemasid, sealhulgas Soome valmistumist ELi eesistumisperioodiks.

Soome president Tarja Halonen alustas teist ametiaega. Oma ametisseastumise kõnes keskendus Halonen siseasjadele, valmistades üllatuse neile, kes ootasid presidendi nägemusi Soome välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.03) Presidendi kõne oli selles suhtes pettumus, et ei sisaldanud midagi, millest võiks järeldada, kuidas Halonen kavatseb kasutada järgmist kuut aastat Soome heaks välis- ja julgeolekupoliitikas. Halonenile jääb teine ametiaeg viimaseks, ta ei pea enam muretsema uuestivalimise pärast. Halonen ei pidanud siiski vajalikuks esineda visionäärina ning keskendus oma kõnes päevakajalistele sisepoliitilistele teemadele. Halonenilt oodatakse nüüd, et ta uuestivalimise koormast vabana valgustaks julgemalt Soome välispoliitika tulevasi suundi. Liitumine NATOga võib olla Soome huvides juba lähiaastatel, rahvas tuleks selleks varakult ette valmistada. (Juhtkiri, Kaleva, 2.03) Kui Venemaa hakkab uuesti ehitama sõjalist kaitsemüüri, eksisteerib oht, et neutraalne Soome võib jääda taas Venemaa huvisfääri. NATOga liitumise võimalus võib kujuneda Haloneni teisel ametiajal tähtsamaks teemaks kui Halonen seda ette nägi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 1.03)

Soome ELi eesistumisaja eelarve on väiksem kui eelmistel eesistujariikidel Austrial ja Iirimaal, kelle eelarve oli üle 80 miljoni euro. Soome kavatseb hakkama saada 55 miljoni euro suuruse summaga. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 5.03) Soome valmistub ELi eesistumisajaks, programm on koostatud koos Austriaga. Eesistumisaja alguseks ei ole kavas visioonidega kõnesid ega suuri avaldusi. Peaasi, et saab hakkama. See tundub olevat peamine mõte, mil Soome eesistumisajani on jäänud neli kuud. (Päivi Isotalus, Kauppalehti, 1.03) Euroopa integratsioon ei edene iseenesest, see nõuab palju tööd ja vaeva. Majanduslikud raskused ja üleilmastumine on tekitanud ebakindluse perioodi Euroopas, mis loob illusiooni kogu ELi raskustest, kuigi tegu on ennekõike mõne keskse liikmesriigi raskustega. Sellises olukorras otsitakse alati süüdlasi, EL sobib selleks päris mitmes riigis. Selline mõtteviis koos integratsioonivastastega, ELi mõttekuses kahtlevate poliitikutega ning ebatäpse teabega moodustavad ohtliku koosluse. Nähtuse levimine mitmete riikide võimuparteide ja nende juhtide seas on murettekitav. Tähtis roll on ka meedial. Kodanikelt ei või oodata toetust ilma asjaliku ja positiivse infota integratsioonist. ELi koostöö on ja püsib, oluline on selle arendamine õiges suunas. Integratsioon on hädavajalik, sest vaid koos tegutsedes suudavad Euroopa riigid olla edukad ning säilitada heaoluühiskond üha karmimaks muutuvas konkurentsis ja globaliseeruvas maailmas. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 28.02) On võimalik, et ELi suured projektid saavad teoks alles siis, kui liikmesriikides tulevad võimule uue põlvkonna juhid. Praegustel ELi juhtidel puudub nägemus selle kohta, mis suunas peaks Euroopa liikuma. ELi suurim väljakutse on leida nii õige suund kui ka ühine tahe, et ummikust välja pääseda. ELi toimimine eeldab tugevat rahvuslikku poliitilist juhtimist. Liikmesriikide juhtide ülesanne on ühendada rahvuslikud huvid ELi ühiste eesmärkidega ning müüa lahendused kodanikele. See õnnestub siis, kui lahendused on müüdavad ja juhte usaldatakse. ELi võtmeriikides on poliitiline juhtkond tegutsemisvõimetu, uued liikmesriigid on jällegi poliitiliselt ebastabiilsed. (Esko Antola, Helsingin Sanomat, 6.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Russian President Vladimir Putin's charm offensive in Budapest and Prague, aimed at soothing tensions over Soviet-era wrongs, is a ploy to sow divisions among eastern and central Europe's ex-communist states, Baltic officials said. When Putin said in Budapest that he felt "moral responsibility" for the 1956 Hungarian Revolution, in which thousands died in clashes with Soviet troops, leaders over in the Baltic States took it as a kick in the teeth. "We have constantly asked Russia to admit the wrong the Soviet Union did to the Baltic States. It seems that Russia is now trying to divide eastern European states by admitting political responsibility for what the Soviet Union did in one state and denying it in another," Latvian FM Artis Pabriks said. But, he warned, Moscow's divide-and-rule tactic would fail. "Eastern and central European countries are united in the EU. We have similar histories and we support each other," he said. Virginijus Savukynas, the head of Lithuania's Strategic Centre for Public Policy for Eastern and Central Europe, said Putin's apparent tactic should come as a surprise to no one - especially not former communist bloc countries. "Russia has never hidden, either with the Balts or anyone else, that it seeks to be in a position of power in its relations with eastern and central European countries," he said. "It seems natural to the Russians that they should exert an influence on these countries, be it through the energy sector or any other means." Estonia was prepared to take a more conciliatory tone to Putin's tactical diplomacy. "It would be short-sighted if Russia maintained a double standard in its approach to the communist past in different countries," said Marko Mihkelson, deputy chairman of the Estonian parliament's foreign affairs committee. "I'm sure there will be a time when Putin or another Russian leader will make similar statements to those made in Budapest about the communist past in Warsaw, Vilnius, Tallinn, or even in the former Stalinist labour camp sites in Russia itself," he said. (Afp, 01.03)

Inimõiguste informatsioonikeskus Eestis eitab finantsabi saamist Venemaalt. Seda väideti KaPo 2005. aasta aastaraamatus. Informatsioonikeskuse arvates on siin tegemist ilmse katsega määrida keskuse mainet. Alates asutamisest 1994 on keskust finantseerinud ELi liikmesriikide, Norra ja USA riiklikud ning ühiskondlikud fondid ning organisatsioonid, mille osa finantseerimises on 53%. Vene allikate osa on 11%, rahvusvaheliste organisatsioonide ja fondide osa 31% ning kohalike allikate osakaal 6%. Keskuse arvates on rünnakud nende vastu korraldatud selleks, et varjata vajakajäämisi riigi tegevuses. (Interfax, 27.02)

Venemaa poolt Lätile ja Eestile esitatud pretensioonid ei välju rahvusvaheliste organisatsioonide, ÜRO ja EN poolt esitatavate nõudmiste raamidest, teatas Vladimir Pariškov, Vene delegatsiooni juht ELi ja Venemaa konsultatsioonidel. Pariškov on VM humanitaarkoostöö ja inimõiguste osakonna direktor. Eelkõige on jutt venekeelse elanikkonna massilisest kodakondsusetusest, mis on Euroopas pretsedenditu nähtus. (RIA Novosti, 02.03)

ETV arhiividest on kadunud nõukogudeaegsed dokumendid, mis kompromiteerivad riigi praeguseid juhte, president Rüütlit sealhulgas, kirjutab Päevaleht. Näiteks on kadunud kaadrid, millel Arnold Rüütel seisab kindlalt 1940. aasta juunipöörde saavutuste eest ning on veendunud, et kodanliku vabariigi juurde tagasipöördumine on võimatu. Kõnet näidati televisioonis ning see toodi ära ajalehes, kuid vastavat filmilinti praegu leida ei õnnestu. (Interfax, 28.02)

Arnold Rüütel ei välista, et ta jääb presidendivalimistest kõrvale. “Olen seda ametit juba küllalt pidanud,” arvab ta, kuigi on populaarsuselt teistest võimalikest kandidaatidest tunduvalt üle. Ka tema abikaasa loodab, et riigijuhi kohale leitakse vääriline kandidaat. (Interfax, 02.03)

Eesti valitsus kinnitas parandused seadusesse “Riigipühadest ja mälestuspäevadest.” Sellekohaselt hakatakse 22. septembrit tähistama kui okupatsiooniperioodi kannatuste päeva. Initsiaatorid on arvamusel, et 1944. aasta 22. september sümboliseerib eesti rahva kannatusi, olenemata okupeerivast poolest. Nõukogude sõjaveteranide traditsioon asetada sel päeval lilli sõjas hukkunud relvavendade mälestusmärkidele võib lõppeda. (Interfax, 02.03)

Eesti riigikaitse juhtkond keelas natsisümboolika kasutamise riigi relvajõududes. “Kaitseväes ei kasutata alates käesolevast hetkest muid sümboleid ega märke kui ainult neid, mis on kinnitatud Eesti valitsuse poolt. Võõraste sümbolite omavoliline kasutamine tekitab kahjustab Eesti riigi mainet,” öeldakse kaitseministri Jürgen Ligi, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Kaitseliidu ülema kt major Urmas Muldi ühises avalduses. Kaitseliidu naisliikme ilmumine paraadile svastikakujulise ehtega kõrvas ei olnud ainsaks mineviku omapärase tõlgendamisega seotud skandaaliks sel nädalal – USA suursaadik Wos keeldus osalemast KUMU avamisüritusel, kuna seal viibis hitlerliku Saksamaa poliitilise politsei kaastöötaja Harri Männil, praegune Venezuela kodanik. (Interfax, 02.03)

USA saadik keeldus osalemast kunstimuuseumi avamisel eesti natsi seltskonnas. Uue kunstimuuseumi avamisel osales Harri Männil, kellele USA keeldus kümmekond aastat tagasi pärast tema elulooliste üksikasjade ilmsikstulemist viisat väljastamast – Männil osales koos natsidega jälitustegevuses ning on selles osas moraalselt vastutav. (Lenta.ru, 02.03)

Taani ajakirjandus

Demokraatia ja avatud turumajanduse juurutamine Eestis on läinud palju lihtsamalt kui Iraagis, mida võib põhjendada mitmeti. Ainsaks põhjuseks pole sugugi see, et kommunistlik režiim Baltimaades kukutati rahva poolt, samal ajal kui Saddam Husseini tõukas juhtpositsioonilt USA sõjavägi. Kultuuride erinevus mängib oma osa. Ühiskonna väärtused ja institutsioonid on olulise tähtsusega õigusriigi tekkimiseks, kus valitseksid demokraatia ja heaolu, kus kodanike vahel valitseb usaldus ning pole kodusõda puhkemise ohtu. Inimesed ei erine üksteisest bioloogilise võime poolest ehitada üles demokraatiat. Kuid inimesed sünnivad vastavasse kultuuri, rahvuslikesse või religioossetesse gruppidesse, millel on oma ajalugu ja traditsioonid, ning see määrab kogemustesaamise ja tegutsemisoskuse. (Flemming Rose, Jyllands-Posten, 3.03)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Venemaa piiritüli jätkub, kuigi kokkulepe on põhimõtteliselt olemas ja kaardid valmis. Riigikogus lisati ratifitseerimisseadusele preambula, mida Venemaa ei pidanud võimalikuks heaks kiita. Eesti Helsingi suursaadiku Priit Kolbre hinnangul oli preambula eesmärgiks tagada piirilepingu vastavus Eesti põhiseadusega, Venemaa duuma võib lisada omapoolse preambula. Venemaa väidab, et Eesti võib esitada preambula põhjal hiljem territoriaalseid nõudmisi. “Moskva süüdistused on täiesti alusetud”, kommenteerib suursaadik piirilepingu ratifitseerimise peatamist Venemaal. Kolbre arvates on põhjuseks Venemaa sisepoliitilised probleemid. Kolbre märgib, et enne NATO ja ELiga liitumist olid Eesti avaldused Venemaa suunal palju teravamad, kuid nüüd tunnetab Eesti paremini oma vastutust suurte liitude liikmena. Balti riikide kannatlikkuse panevad proovile õhupiiri rikkumised. Kolbre sõnul ei lase NATO end nii väikestest asjadest provotseerida ning arvab, et Venemaa testib lendudega NATO pidevalt paranevat kaitsevõimet Balti õhuruumis. (Seppo Ylönen, Kaleva, 3.03)

Venemaa ajakirjandus

EN komisjon tunnistas, et Eestis diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda ning fašism tunneb end siin koduselt. Komisjon publitseeris ettekande rassismist, ksenofoobiast, antisemitismist ja sallimatusest Eestis ja Leedus. Uurimuse tulemusel on selgunud, et Eestis on 140000 kodakondsuseta isikult, enamikule neist on saanud takistuseks riigikeele eksam, mida peetakse liiga nõudlikuks. Igas EL riigis, kus elab hulgaliselt kohalikku keelt mitteoskavaid immigrante, viiks selline poliitika valitsuse laialisaatmiseni. EN nimetas toimuvat konkreetse sõnaga – rassism, tehes järelduse, et Eesti peab vastu võtma diskrimineerimist välistava seaduse. Samuti märgiti ära, et Tallinn pöörab liiga vähe tähelepanu rahvusvähemustele. (Evrazia.org, 01.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Balti riigid tegid konkurentsivõime tõstmisel EL turul ning energeetikaalase iseseisvuse saavutamisel panuse aatomile. Alguse sai Balti riikide ühisprojekt uue tuumaelektrijaama ehitamiseks. Kommünikee allkirjastati Trakais Leedus. Praegusel hetkel on piisavalt võimeline end varustama elektrienergiaga vaid Eesti, kes omab Narvas põlevkivienergiat kasutavat elektrijaama. Leedut varustab Ignalina AEJ, mis peab olema ELi nõudel 2009. aastaks suletud. Et uus tuumajaam saaks seitsme aasta pärast alustada tööd, peavad Lietuvos energija, Latvenergo ja Eesti Energia looma uue firma ning asuma otsima finantseerimisallikaid. (Rodion Denissov, Rosbalt, 01.03)

Peaminister Andrus Ansip arvab, et Balti riigid vajavad partnereid Ignalina AEJ ehitamisel. “On selge, et soovime saavutada energeetika vallas suuremat iseseisvust. Kui AEJ rajamisel saab meie partneriks Venemaa, ei ole mingit vahet, kas sõltuda Vene gaasist või Vene aatomienergiast,” ütleb peaminister. (Interfax, 02.03)

German rail company Deutsche Bahn is eyeing a takeover of Estonian Railways, the German business weekly Wirtschaftswoche reports. Two groups of Russian and Estonian investors are also eager to take over the Baltic country's railway company. A Deutsche Bahn spokesman declined comment on the report. US company Baltic Rail Services (BRS), owns 66% of Estonian Railways, and late last year asked the Estonian government to offer a price for which it would buy back its shares. The report said BRS was asking between 150 and 170 million euros for their share. The government currently owns 34% in the company. (Afp, 04.03)

Vene firma “Tööstusinvestorid” ning konsultatsiooniettevõte “Transcare” kavatsevad üheskoos omandada 66% Eesti Raudtee aktsiatest. Ostuprotsess ning läbirääkimised on alles käivitunud, seepärast on vara rääkida konkreetsetest hindadest. Eesti valitsus on selles protsessis võtmefiguuriks, läbirääkimised käivad nii majandusministeeriumi kui ka ettevõttega BRS. Kohtumisel majandusminister Edgar Savisaarega arutati võimalikku tehingut. Eestil on transpordisfääris ja logistika alal erakordsed võimalused, kuna ta on ELi üks põhjapoolsemaid riike ning Venemaa sadamad ei oma piisavalt potentsiaali tegelemaks kogu transiitkaubandusega. (Regnum, 01.03)

USA ajakirjandus

Eesti lootused võtta 2007. aasta jaanuaris kasutusele Euroopa ühisraha euro tunduvad habrastena kõrge inflatsioonitaseme tõttu. Eesti Panga president Andres Lipstok: ”Inflatsioon Eestis langeb järk-järgult, kuid me pole 1. mail 2006 valmis ettenähtud kriteeriume täitma. Eesti jaoks on parim aeg hindamiseks oktoober või november.” Lipstok lisab, et seni on euroalased kõnelused käinud enamasti majandusekspertide vahel, otsustus peaks tema arvates tulema aga poliitikutelt. Eestis kuumeneb nii inflatsioon kui ka majandus tervikuna: 2005. aastal saavutati 8% majanduskasv ning riigieelarve ülelaekumisi on olnud viimase viie aasta jooksul, 2005. aasta lõpul küündis riigivõlg pelgalt 5,5%-ni SKTst. Töötuse protsent on taandunud ühekohaliseks arvuks, investeeringute arv aga kasvas aasta lõikes 8,4%. (Terence Roth, The Wall Street Journal, 28.02)

Saksamaa ajakirjandus

Baltlased plaanivad tuumaelektrijaama. Algirdas Brazauskas, Aigars Kalvitis ja Andrus Ansip kohtusid Vilniuse lähedal ning kavandasid ühist kontseptsiooni, mis tuleks aasta lõpuks välja töötada. Kõigis kolmes riigis kommenteeritakse kava, põhjendades seda vajadusega tagada suurem energeetiline sõltumatus Venemaast. Pärast Läänemere gaasitrassi kavade avalikustamist on energeetiline julgeolek muutunud olulisimaks poliitiliseks teemaks Baltimaades. Brazauskas märkis, et ELi kavad energialiidu loomisest Läänemere ümber ei toimi, EL ei mõista regiooni energiaprobleeme, sestap on vaja arendada kohapealseid alternatiive. Poola on samuti ELi kritiseerinud ning nõudnud nn energia-NATO loomist. (Thomas Urban, SZ, 1.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Liiga kõrge inflatsioonitase võib takistada Eesti üleminekut eurole 2007. aasta jaanuaris, teatas EK rahandusvolinik Joaquin Almunia. Volinik lükkas Euroopa ühisrahaga liituda soovijate konvergentsikriteeriumidest kinnipidamise hindamise oktoobrisse, lisades, et kui Eesti inflatsioonikõver läheb praegu prognoositavat rada, ei anna komisjon oma soovitust Eesti liitumiseks eurotsooniga tuleva aasta alguses. (Les Echos, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Baltikumi kohal hõljub murepilv - Euroopa rahaliidu ajagraafik on ohus. Föreningssparbankeni Läänemere piirkonna raporti kohaselt hakkavad Läänemeremaade (sh Baltikumi, Skandinaavia, Soome, Poola, Venemaa, Ukraina ja Saksamaa) majandused üha enam üksteisest sõltuma. Ainult Leedul on suhteliselt reaalsed võimalused saada Euroopa rahaliidu liikmeks 2007. aastal. Eesti saavutab eurovalmiduse 2008. aastaks, Lätil võib olla raskusi oma eesmärgi saavutamisega võtta euro kasutusele 2008. aastal. Paradoksaalne on see, et probleemiks on kiire majanduskasv. Baltimaade – Euroopa majandustiigrite - majanduskasv oli ja on suurepärane, kuid inflatsioon ja selle tõus on samal ajal ebarahuldavalt kõrgel tasemel. (Karin Grundberg, Dagens Industri, 2.03)

Soome ajakirjandus

Balti riikide peaministrid avaldasid ühiselt toetust uue tuumajaama ehitamisele Leedus. Kokkulepe sai Riigikogus karmi kriitika osaliseks. Mitmete parlamendierakondade juhtide arvates ületas peaminister oma volitusi ning teemat oleks pidanud enne Riigikogus arutama. Eestis on taas esilekerkinud ettepanekud ehitada tuumajaam Eestisse või osaleda uue tuumajaama ehitamisel Soomes. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 2.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia is on high alert for bird flu after nearby Sweden reported its first case of the disease, officials said. "The country is in an increased state of readiness to react to the first possible case of bird flu in Estonia, as the latest information points to the detection of the disease in our neighbourhood, in Sweden," Estonian Agriculture Minister Ester Tuiksoo said in a statement. "We are ready to react immediately if we get news of the first infected bird in Estonia," Tuiksoo said. (Afp, 28.02) Estonia will open a special Internet site to tell people what steps they should take to protect themselves, officials said. "The site will be opened in Estonia offering detailed instructions to citizens how they should behave" if an outbreak of avian flu occurs in humans, social affairs ministry spokesman Mart Soonik said. (Afp, 28.02)

Saksamaa ajakirjandus

Ilusa nimega – Weizenbergi - aadressil asub nüüdsest 90 aastat mööda Eestit ekselnud Eesti olulisima kunstikogu uus kodu. Odüsseia on lõppenud. Sirje Helme märgib, et Eesti oli viimane Euroopa riik, kus kunstimuuseumil polnud oma maja. Arvestades riigi suurust, on KUMU kunstikogud märkimisväärsed. President peab nüüd KUMUle alt ülesse vaatama. Uhkelt ulatub sihvakas ehitis välja peakivikaldast, kaetuna vaskpleki ja mattklaasiga. See tuletab meelde Põhjamaade saatkonnakompleksi Berliinis. Kõige rabavam on algupärase, kuid Euroopa trendidega kaasamineva eesti kunsti kõrval "sotsialistlik realism". Eelkõige seetõttu, et pärast iseseisvumist püüdis ju Eesti igati okupatsiooni ja kõige nõukoguliku jälgesid kustutada või üksnes negatiivses valguses näidata. "Isegi kui me ütleme, et maalisime läänelikult", kurdab Helme, "seisis meie ja lääne kultuuritraditsiooni vahel siiski suur sein." Peakivi kasutamine sisekujunduses loob (erinevalt näiteks graniidist) ruumides sooja atmosfääri. Et see uhkus kõik valmis saaks, tõstsid eestlased alkoholi, tubaka ja hasartmängude aktsiisi. “Palju majandust ja vähe riiki” on eestlaste motoks. (Max Reval, Die Welt, 27.02)

Taani ajakirjandus

Juba 75 aastat tagasi otsustati ehitada kunstimuuseum Eesti kunsti eksponeerimiseks. Pärast kolm aastat kestnud ehitustööd avati kunstimuuseum KUMU, arhitektiks Pekka Vapaavuori. Muuseum asub Kadrioru pargi läheduses ja kolm kilomeetrit Tallinna vanalinnast. (Jyllands-Posten, 27.02)

Olümpiamängudel aset leidnud Austria dopinguskandaali käsitlevas artiklis, milles avaldati ühtlasi tänu korraldajatele ja tublidele osavõtjatele, leidis äramainimist fakt, et Eesti suusatajad Kristiina Šmigun ja Andrus Veerpalu tõid Eesti maailmakaardile, samal ajal kui Norra pidi leppima kaotaja positsiooniga. (Harvy Hansen, Berlingske Tidende, 27.02)

Soome ajakirjandus

Kui kõige julgemad plaanid saavad teoks, võib tulevikus sama piletiga sõita nii Tallinnas kui ka Helsingis. Tallinna linnavalitsus eraldas 10 000 eurot ühise piletisüsteemi võimaluste uurimiseks, samal ajal kui Tallinna ja selle lähipiirkondade piletisüsteemid ühendatakse. Selle aasta lõpuks peab valmima ülevaade, kas ühendamine on vajalik ja tehniliselt võimalik. (Juha Salonen ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 2.03)

ÜRO narko- ja kuritegudebüroo (UNODC) uuringu kohaselt on Eesti ja Leedu Euroopa ühed peamised amfetamiini tootjad, järgnedes Hollandile, Belgiale ja Poolale. Maailma amfetamiinitoodangust on raporti kohaselt Eesti osa kuus protsenti. Eesti politsei narkootikumide vastase töö põhirõhk on tootmisüksuste sulgemisel. Kümne viimase aasta jooksul on Eesti politsei sulgenud 26 ja viimasel aastal neli narkolaborit. Ka nendes riikides, keda raportis ei mainita, võib olla samu probleeme, ütleb Märt Palo Eesti Keskkriminaalpolitseist. Eesti mainimine rahvusvahelises raportis on Palo sõnul tunnustus Eesti politsei tööle. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.03)