Nädal välismeedias 13.-19. veebruar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU lawmakers approved plans to open up competition in Europe's vast service sector, but critics said the deal removes the teeth from a law aimed at boosting Europe's recovery. "What we've got now is a directive which very clearly will promote opening markets, reduce red tape and facilitate cooperation," said German Social Democrat Evelyne Gebhardt. "The draft is very close to what France wanted," said French European Affairs Minister Catherine Colonna, "The principle of country-of-origin is abandoned, buried." "I would like to welcome the vote reached in the EP. I know that this has been the subject of a lively and vigorous debate," said internal market commissioner Charlie McCreevy. "It is regrettable that many in the EU seem only to be advocates of competition in words, but not in deeds," conservative lawmakers from the Czech Republic, Estonia, Hungry, Latvia, Lithuania, Poland and Slovakia said in a joint statement. European Trade Union Confederation chief General Secretary John Monks said MEPs had found "a compromise that allows for the opening up of the services market, while at the same time safeguarding the European social model." But the UNICE European employers' lobby said in a statement "the EP has deprived the directive of most of its capacity to create growth and jobs in Europe." (Afp, 16.02) "The compromise is a disappointment and will not increase Europe's competitiveness. It creates legal uncertainty and the bill thus loses its impact," said Jaroslav Mil, the head of Czech Industry Association. "Certainly the directive in this shape is not satisfactory, but it is better than nothing," the group's chief economic spokesman Jeremi Mordasewicz said. "It is only a small step toward the integration of the EU market." "We are expressing our disappointment that the impact of the bill has been weakened," said Czech, Estonian, Hungarian, Latvian, Lithuanian, Polish and Slovene deputies. "It is regretful that many in the EU only talk about competitive environment but are not willing to support it with concrete steps." (Reuters, 16.02)

Põhiseaduslik lepe

Key parts of the EU’s failed constitution should be salvaged in the form of a treaty and pushed through as fast as possible, French Interior Minister Nicolas Sarkozy said. "These reforms could take the form of a text of a few articles, which could be negotiated as quickly as possible to give the Union the means to rediscover its effectiveness," Sarkozy said. He said an "evaluation mission" could tour European capitals this year to discuss the idea with governments, parliaments and political parties. (Reuters, 16.02)

British PM Tony Blair said that the EU would eventually have to face the fact that it could not continue with its current set of rules. He said: "We do need institutional change in Europe for Europe to work more effectively. There is a period of reflection now in Europe about the constitution. At some point we will come back to the fact that a Europe at 25 or 27 cannot work effectively with the rules we have in place at the moment." (Afp, 17.02)

Czech President Vaclav Klaus and his Polish counterpart Lech Kaczynski said they both agreed on the need to avoid European unification and that the EU needed a constitution giving nation states more power. "We both are looking for a reasonable arrangement in the EU which would have more benefits than costs," Klaus said. "We do not think there should be a total unification of the European continent, we fear the loss of our sovereignty and therefore we think that these voices should be heard," he said. They both agree on the need to have strong nation states and less of supra-national EU. Klaus has proposed turning the EU into a looser "Organisation of European States" working by consensus only. Kaczynski said: "For Poland, the EU is a great value and it is our success. But that does not mean that sovereignty gained 16 years ago is not of value. The European Constitution treaty includes some coordination and that raises doubts," he said. (Reuters, 16.02)

Majandus

Poland will not adopt the euro before 2010, Polish Finance Minister Zyta Gilowska said. "Poland cannot enter the eurozone before 2010. On the other hand, "we intend to fulfil all the convergence criteria by 2009," said Gilowska. (Afp, 17.02)

Finance ministers from the 12-nation eurogroup agreed on the nomination of Bundesbank vice president Jürgen Stark to succeed Otmar Issing on the executive board of the European Central Bank. (Afp, 13.02)

A rise in Lithuania's inflation has fuelled worries the Baltic state will not meet EU criteria for joining the euro in 2007. "In 2005, external shocks, followed by administered price changes, and domestic demand pressures contributed to a rising inflation rate, which could breach the EU’s reference value and, hence, delay euro adoption," the IMF said. Ashoka Mody, head of the IMF mission to Lithuania, added that inflation may climb again in the next three months, which will be a key period in EU assessments of the country's readiness to join the euro. "Lithuania's case may go down to the wire," Mody said. The head of Lithuania's Central Bank, Reinoldijus Sarkinas, said that the country was on the right track and would meet criteria for joining the euro. "We believe that inflation will not exceed the required rate and that we shall start using the euro in January next year," Sarkinas said. (Afp, 14.02)

Laienemine

Albania and the EU signed an agreement opening the way to eventual membership of the 25-member bloc, EC president Jose Manuel Barroso said. "Today is an historic moment for all Albanians and their aspirations to join the great European family," he said after meeting Albanian President Sali Berisha. (Afp, 18.02) Barroso urged all parties in Albania to work hard to implement a milestone accord with the EU expected to be signed in the first half of this year. Albania must continue to fight corruption and crime, said Barroso, in Tirana to attend the initialling of a Stabilisation and Association Agreement. He urged Albania's polarised parties to see European integration "as a truly national goal". (Reuters, 18.02)

Cyprus warned it would veto Turkey's EU accession talks if Ankara did not meet EU obligations to open ports and airports to Cypriot traffic. "If Turkey continues not to implement EU rules and regulations its path towards the EU will end," said government spokesman George Lillikas, a close aide to Cypriot President Tassos Papadopoulos. (Reuters, 17.02)

Välispoliitika

EC President Jose Manuel Barroso defended Denmark in the Mohammed cartoons row. "Freedom of expression is not something that we can negotiate, because it is an essential value in our open and democratic European society," Barroso said in Danish media. He said: "These drawings made a lot of Muslims in the world uncomfortable and angry. But I want to say at the same time that the principle of non-violence and freedom of expression is decisive for democracy.“ He said the attacks on the Danish embassies in Damascus, Beirut and Tehran were "totally unacceptable". "That's why we are expressing our solidarity with Denmark. What has happened in unfair because Denmark has a long tradition of openness and tolerance, and also of helping others, of dialogue and of culture," he said. Meanwhile, he said it was "impossible to have a free country without a free press”. “Too much freedom is better than no freedom at all. It is not up to the authorities to decide what should be and should not be published. It is not up to me either. Control of the media can and should come from the media itself," he said. (Afp, 14.02)

The EU will press Russia on energy security, the EU's external relations chief Benita Ferrero-Waldner said. "While the EU relies on substantial energy imports from Russia, it is also true that the Union is Russia's biggest customer - this needs to be given a higher profile in our partnership," she said ahead of EU talks with Russian FM Sergei Lavrov. The row highlighted tensions between the EU and Russia over ties with a group of ex-Soviet countries, which seek to loosen their ties with Moscow and move closer to the West. Three of them, Ukraine, Georgia and Moldova had their gas supplies cut at the time of the row. "These countries don't have to choose between the EU and Russia," Ferrero-Waldner said. "Even those which seek closer relations with the EU need to maintain good relations with Russia." While some new, east European EU countries, highly dependent on Russian gas, have urged the bloc to move fast to diversify energy supplies, other older members have held back, seeking to maintain strong diplomatic links. (Reuters, 14.02)

The EC urged Iran to accept a Russian plan to enrich uranium for Tehran, saying there was still time to pull back from the brink of taking the case to the UN Security Council. "The Russian proposal to enrich uranium outside Iran is still on the table and needs to be explored fully," said EU commissioner Franco Frattini, speaking on behalf of EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner. "If Iran returns to a suspension of its enrichment activities and accepts the Russian proposal, the Security Council track may not prove necessary," he said. (Afp, 15.02)

Kosovo Albanian leaders and Serbia must be prepared to make generous concessions in talks on the future status of the province, EC President Jose Manuel Barroso said. "The time has come for both sides to prepare generous compromises that will, of course, have to be made on all sides, not only one side. Both sides have to make those compromises," he said in Kosovo. "The year 2006 is no doubt a very challenging year for Kosovo now with the negotiations of the future status. Whatever might be the outcome Kosovo's future belongs to Europe, we believe," he said. He said the EU officials "are studying very detailed issues regarding justice, police and also regarding our economic participation in the future of Kosovo." (Afp, 17.02)

EP urged the US to close the Guantanamo Bay detention centre and give a fair trial to all prisoners. EP said "every prisoner should be treated in accordance with international humanitarian law and tried without delay in a fair and public hearing by a competent, independent, impartial tribunal." "When will exactly this nightmare end?" asked Graham Watson, leader of the liberal grouping in parliament. "Guantanamo has become a byword for all that is wrong with the U.S. response with terrorism today." (Reuters, 18.02)

Julgeolek

NATO supports Ukraine's bid to join the military alliance, its Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said during a visit to Poland, but declined to name a date when the ex-Soviet state could enter the bloc. "NATO will assist wherever it can in realising the reform process Ukraine has entered into on the basis of its Euro-Atlantic aspirations and ambitions, which of course NATO supports," de Hoop Scheffer said. "But the process that Ukraine has entered into is performance-based, so you can never say there is a summit here or a ministerial meeting there and that will be the moment," he added. (Afp, 16.02)

Portugal will extend the mandate of its roughly 160 troops serving in a NATO-led international security force in Afghanistan until February 2007, the defence ministry said in a statement. (Afp, 14.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelne kirjutav press puudutas kõige enam ELi sisemist dünaamikat reguleerivate direktiivide mõju pisut vähem kui poolele miljardile inimesele.

Euroopa majandustel on ninad norgus, ja keegi ei tea, kuidas neid elule tagasi tuua. Loodetud julge innovatsioon tööstuses näib pigem kaasa toovat olukorra halvenemise. Endiselt püsib kõrge töötuse osakaal, eriti Saksamaal, kuid nõrk majanduskasv kimbutab Euroopat laiemalt. Sellegi poolest eurooplased ignoreerivad tekkinud olukorda: nii teenuste vaba liikumise kui ka tööjõu piiranguteta liikumise (ELi kahekümne viie liikmesriigi sees) vastu on selge enamus, mõlemaid vabadusi soovitakse ohjeldada. Ent fakt jääb faktiks – vaba liikumise eitamine nii inimeste kui ka teenuste puhul viib kopsakate finantskaotusteni Euroopa niigi sklerootilises majanduselus. Toodud probleemi kehastab kujukalt nn Poola torumees, nüüdseks juba müütiliseks figuuriks kujunenud Euroopa tööjõuturule tungiv kohalike töökohtade varastaja. Alates 2004. aasta maikuust, mil viimati EL laienes, on Lääne-Euroopa ametiühingute poolt kostnud isegi hüsteerilisi proteste ohu vastu, mida sisserännanud parema elujärje nõudlejad endast kujutavat. Samas on just nimelt tööjõu puudus Euroopa majanduse stagnatsiooni peamisi põhjusi. Vanade liikmesriikide tõrjuva suhtumise taustal tasubki küsida, kas Euroopa poliitilised liidrid on ikka kursis majanduse hetkeseisuga? Kui ei, siis pole nad ilmselt kuulanud EKi, mis on käesoleva aasta kuulutanud suisa „Liikumisvalmiduse aastaks”. (Giles Merrit, International Herald Tribune, 17.02) Teenuste vaba liikumine on üks Rooma lepingu põhimõtteid, mis sätestab palju olulist tänase ELi jaoks. Just teenustesektor on tänaseks kasvanud ligi 70 protsendini ELi kogu tööjõuturust ning moodustab kaks kolmandikku ELi SKTst. Läbinud EPs esimese lugemise, läheb eelnõu nüüd tagasi liikmesriikidele heakskiitmiseks. EPs toimunud vaidluste tulemusena paremtsentristliku Rahvapartei ning sotsialistide vahel on algsesse kavva tehtud muudatused, mida laias laastus võib jagada kaheks: Poola torumees ei saa oma teenuseid Prantsusmaal pakkuda, ise seejuures juhindudes Poola seadustest, vaid peab alluma Prantsusmaa reeglitele. Teiseks: EPi saadikud jätavad direktiivist välja rea teenuseliike - tervishoiust kuni ühistranspordini. Kõike seda tehakse Euroopa „sotsiaalmudeli” kaitsmise nimel anglosaksi konkurentsi eest. EP otsus mõjub halvasti nii tarbijatele, ettevõtjatele, uutele liikmesmaadele Kesk- ja Ida- Euroopas kui ka neile, kes püüavad teha Euroopa majandust vastupidavamaks USA ning Aasia tugevale konkurentsisurve suhtes. Kahjuks teeb EP otsus naeruväärseks Lissabonis vastu võetud põhimõtted ELi majanduse arendamisest. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 17.02) Suurbritannia mõjukas väljaanne The Guardian nimetab saabunud status quod pärast EPi hääletust naeratuseta teenusteks. Euroopa poliitiline meelestatus ei soodusta hetkel julgeid initsiatiive. Ent tasub ikka ja jälle meelde tuletada, et Prantsusmaa, Saksamaa, ja Itaalia suurimad võistlejad pole mitte Poola, Läti ja Slovakkia, vaid Hiina, India ja Brasiilia ning USA reformimeelsete jutt senisest dünaamilisema Euroopa loomisest 21. sajandi maailmaturul on kasulik ELile endale. (Juhtkiri, The Guardian, 17.02) Ka majandusajaleht Financial Times nimetab, nagu International Herald Tribune, Euroopa majandust sklerootiliseks. Eriti kannatab arterite ummistumise all Euroopa tööjõuturg, mis vananeva töötajaskonnaga toimib rekordiliselt lühikese tööaja tingimustes, olles samal ajal valmis kõikide vahenditega kaitsma nii enda õigusi kui ka heaoluühiskonna hüvesid. On kolm tähtsat nüanssi, mida tasub meeles pidada: ilmselt on pikaks ajaks möödas võimalused töönädala tunde vähendada, kõikjal on suundumus pigem vastupidine - tööpäevad pikenevad. Samuti on üha raskem vabaneda tähtajatu lepinguga töölevõetud inimestest. Aastaid on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa valitsused nõus olnud ELi vaenulikkusega mistahes muudatuste tegemise suhtes sellistesse lepingutesse ning lubanud lihtsalt võtta aina rohkem ja rohkem inimesi tööle lühikeste ja tähtajalise töölepingu alusel. See seik on aga loonud kahetise olukorra tööjõuturul – eksisteerivad n-ö lühi- ja pikaajaliste lepingutega töötajad. Kolmas trend eeldab heaolu rahastamist tulumaksust. Tegemist on keerulise küsimusega kõigi kontinentaalsete riikide jaoks, kes on omaks võtnud bismarkliku süsteemisotsiaalkindlustuse, mis moodustub maksude kogusummast. Võitlus tööjõuturu reformimise pärast saab olema keerukas ELi praeguse seisu tõttu, samuti seoses Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa valimiskampaaniatega. Euroopa poliitikud peaksid võitlust jätkama. (Juhtkiri, Financial Times, 17.02) The Economist osutab, et eurooplaste ettekujutuses tähendavad teenused esmajoones midagi teisejärgulist, nagu näiteks torutööd, ehkki ka selles valdkonnas tegutsevad maailma kõige kõrgtehnoloogilisemad ettevõtted. Euroopa väikeste tiraažidega harjunud müügiettevõtetel on raske oma haaret laiendada. Oma šarmantsete butiikide kaitseks on Prantsusmaa ja Taani teinud kõik mõeldava. Ka on eurooplastele iseloomulik eelistada teatud teenuste (nt tervishoid) tarbimist kodumaal. Kõige eeltoodu taustal ilmneb Euroopa suurim probleem: 19 miljonit töötut, kitsaskohaks vähemuste integreerimine. Just eeskätt teenustesektoris pakutakse tööd immigrantidele… EPs hääletuselolnud seaduseelnõu ei saa kuidagi takistada vääramatut tendentsi – käsitöö osakaal on järjest langenud viimase kolmekümne aasta jooksul, teenustering üha laieneb. (The Economist, 17.02)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelses kirjutavas pressis on peamisteks aruteluteemadeks endiselt Palestiina probleemid, linnugripi levimine, Iraani küsimus, samuti vaidlused Kongo-missiooni ümber nii Saksamaal kui ka ELis.

Laialdast diskussiooni tekitasid teenustedirektiivi arutelud Euroopa Parlamendis. Tänavatel aset leidnud protestimeeleavaldused tekitasid teatavat mõistetamatust, sest nende toimumise ajaks oli juba selge, et protestijatele vastuvõetamatul kujul dokument parlamendis läbi ei lähe. Kui Euroopa Komisjon paari aasta eest direktiivi idee omaks võttis, ei osanud keegi sääraste protestide puhkemist Saksamaal ja Prantsusmaal ette näha. Oli ja on Euroopa siseturu arengu huvides teenustepakkujate vaba tegutsemisvõimalus kogu ELi territooriumil. Elavneks teenuste liikumine piiriäärsetel aladel, loodaks kümneid tuhandeid uusi töökohti üle Euroopa, võimalus välismaal oma tööd pakkuda avaneks ka keskmistel ja väikeettevõtetel. Ametühingud ja sotsiaaldemokraadid ei taha sellest aru saada, nemad vastandavad lootuse uutele töökohtadele hirmu palkade languse ees. Parlamendis on kaua aega kestnud vaidlused ühelt poolt konservatiivide ning teisalt liberaalide ja uute liikmesriikide saadikute vahel, komistuskiviks eelkõige päritolumaa printsiip. Praegune direktiivi variant , mille konservatiivid koostöös sotsialistidega läbi surunud on, ei anna midagi uut. Kõik see on sisuliselt juba olemasolevates ELi lepingutes sees. (Hendrik Kafsack, FAZ, 13.02) Ametühingud protestivad, tööstuslobi hoiatab, parlamendisaadikud meisterdavad kompromisse... Euroopa demokraatia areneb. Põhiseaduslik lepe võib ju kinnikülmunud olla, kuid seda suurem on kodanike soov ise Euroopa saatust määrata. Enneolematult aktiivsed on teenustedirektiivi vaidlustes sotsiaalsed liikumised ja ametühingud, mitte ainult riikide valitsused ja bürokraadid, nagu seni. Euroopa formeerib end altpoolt, ka EP on saavutamas tasapisi seda keskset funktsiooni, mis talle õigupoolest peab kuuluma. ELi lepingud on senimaani ebatäiuslikud, kuid nüüd vähemalt juba vaieldakse asjade üle, enne kui otsustamiseks läheb. (Harald Schumann, Der Tagesspiegel, 13.02) Sotsiaaldemokraatidel on õnnestunud oma nägemus teenustedirektiivist läbi suruda. Ametühingute peljatud sotsiaal- ja palgadumpingu hirmus astuti vastu päritolumaa põhimõttele, mille järgi teenusepakkuja alluks teises ELi liikmesriigis omaenda riigi seadustele ja reeglistikele. Vastuvõetud direktiivis on sisse viidud hulk erandeid, mille puhul teenust vastuvõttev riik tohib direktiivi kehtivust piirata või peatada. Kõigele vaatamata on praegune versioon heaks aluseks edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Komisjoni ja Ministrite Nõukoguga. (Kai Beller, FTD, 17.02) Puhta vabakaubanduse pooldajad nurisevad, et EP lasi end mõjutada. Jah, lasi küll. Kuid mitte mingil lobigrupil, vaid kümnetel tuhandetel demonstrantidel ja miljonitel ELi kodanikel, kes turgude avamist kardavad. Kes selle eest saadikutele märkusi teevad, nendel on poliitilistest protsessidest kentsakas arusaam. Märkused, nagu kaotanuks EL praeguse direktiivi variandiga sadu tuhandeid töökohti, on igal juhul spekulatiivsemad ametühingute horrorstsenaariumitest. (Detlef Fechtner, Frankfurter Rundschau, 17.02) EK president Jose Manuel Barroso märgib, et ta ei kujuta endale ette midagi sotsiaalsemat kui uute töökohtade loomine. Sotsialistide eestkõneleja Euroopa Parlamendis Evelyne Gebhard aga väidab, et nad suutsid direktiivi ühiste jõupingutustega “pea pealt jalgadele asetada”. Brüsseli kavade vastased kartsid uute liikmesriikide survet ning sotsiaalsete, palga-, keskkonna- ja hügieenistandardite järk-järgulist langemist. Vastuvõetud direktiivi kompromissvariandiga seoses räägivad liberaalid “Euroopa sotsiaaldemokratiseerimisest”. Saksa kristlikud demokraadid EPs on aga seda meelt, et on jõutud mõistliku lahenduseni. (Thomas Gack, Der Tagesspiegel, 17.02) Organiseeritud hirm Ida-Euroopa ees on viinud loobumiseni sadadest tuhandetest uutest töökohtadest nii Idas kui ka Läänes. Takistatud on ka Lääne-Euroopa maade omavaheline teenuste vaba liikumine. Ratsionaalne arutelu on raskendatud, sest monopolistid ja huvigrupid ei ole liberaliseerimisest huvitatud. Nähakse ainult konkurentsi, aga mitte uusi võimalusi enda jaoks. Ei Külm sõda ega ka Saksamaade ühendamine ei takistanud omal ajal kaupade vaba liikumise põhimõtet rakendamast ning eurot kasutusele võtmast. Nõnda astuti vastu rahvuslikele egoismidele ning loodi miljoneid töökohti. Erinevus praegusega on selles, et Jaques Delors võis reformide läbisurumisel toetuda Saksamaale ja Prantsusmaale. Jose Manuel Barroso aga aeleb sihitult suuremaks muutunud Euroopa majas, kartes pidevaid rahvusriiklikke, kodustest probleemidest tingitud rünnakuid. ELi probleem seisneb selles, et protektsionism ja hangunud turg ei loo uusi töökohti, vaid üksnes kaitseb olemasolevat. Vaidlused jätkuvad, kuid midagi helget ees tõenäoliselt ei terenda. Angela Merkel, kellele seni palju loodeti, on astunud hiljuti nende ridadesse, kes teenusteturu täielikku liberaliseerimist ei poolda. (Alexander Hagelüken, SZ, 18.02)

EK volinik Siim Kallas tahab huvigruppide tegevuse ning ELi toetuste saajad avalikustada. EK soovib ligi 15 000 Brüsselis resideerivat lobitöötajat suuremale läbipaistvusele sundida. Avalikkusele peab olema teada: Kelle huvidest lähtuvad valitsused, EP saadikud või ELi ametnikud oma otsustustes? Kes püüab neid mõjutada? Kallase ettepanekud läbipaistvuse suurendamiseks valmivad märtsi keskel nn “Rohelises raamatus”. Kallase initsiatiive algselt kritiseerinud nõustamis- ja lobiettevõtted on kaldumas Kallast toetama. Et vältida oma tegevuse seadustega reguleerimist, püütakse vabatahtlikult leida teid kokkulepetele jõudmiseks antud küsimuses. ELi renomeele oleks katastroofiliste tagajärgedega USAs aset leidnud juhtumiga sarnane skandaal, kus süüpinki sattus tuntud lobist Jack Abramoff. Nii Brüsselis kui ka Washingtonis otsustatakse sadade miljonite inimeste saatuse üle, need on lobitegijate pealinnad. Kallasele hakkavad EPs vastu eelkõige saadikud, kes on ise saanud või saavad toetusi ja annetusi mitmesugustelt lobirühmadelt, ettevõtetelt ja ühingutelt. “Kinnitan veel kord oma sõnu”, märgib Kallas, “et mitte keegi ei saa kahte jumalat teenida.” EP rolli tõusuga möödunud aastate jooksul on hoogustunud ka lobiringkondade töö parlamendis. Suurem osa saadikuid on suhteliselt ebakompetentsed üsna paljudes küsimustes, mis teeb lobigruppide töö lihtsamaks. Saadikud on sageli sõltuvad lobitegijate teadmistest ja nõuannetest. Parlamendi tehnilised töötajad ei suuda 732 saadikule piisavalt põhjalikku nõu kõikides keerulisemates küsimustes anda. Veel üks küsimus, millele Kalas tähelepanu osutab, on ELi toetuste jagamine. Seni on eeskätt Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valitsused ning ministeeriumid kangekaelselt keeldunud avaldamast, näiteks, põllumajandustoetuste saajate nimesid ja saadud summasid. Prantsuse teadlaste hinnangul on 10% toetuse saajatest saanud 90% kõikidest toetustest. Ka siin oleks suurem läbipaistvus ja avalikustamine asjakohane. (FAZ, 14.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjandus arutles suhteliselt palju eelmise EK siseturuvoliniku Fritz Bolkesteini järgi nime saanud teenuste direktiivi üle, mida lõppenud nädalal hääletas ka EP. Kasinalt pöörati tähelepanu peaminister Dominique de Villepini visiidile Moskvasse. Sisepoliitilistest teemadest pakkus aga enim kõneainet vana lennukikandja Clemenceau ümber toimuv. Pärast kaks aastat väldanud sekeldusi, mis on maksumaksjale juba kena kopika maksma läinud, otsustati Indiasse asbestist puhastamiseks ning lammutamiseks saadetud laev tagasi Prantsusmaale tuua ning lammutada Bresti sõjasadamas. Meedia püüab kogu loo peamiseks süüdlaseks teha kaitseminister Michèle Alliot-Marie.

Kuigi Euroopa teenusteturgu liberaliseeriv Bolkesteini direktiiv on kaotanud sisu, jätkub Prantsuse sotsialistide õhutusel selle tembeldamine peletiseks. Demonstratsioonid EPs arutlusel olnud teksti vastu kätkevad endas tõelise poliitilise strateegia demagoogiat. Miks jätkatakse manifesteerimist, kui kõige enam poleemikat tekitanud punkt on maha maetud? Le Figaro leiab, et protestivaimu õhutamine teenib vaid segaduse jätkumise huve ning peaks diskvalifitseerima protesti pooldajaid. Nende käes teenis Bolkesteini direktiiv juba Euroopa põhiseadusliku leppe matmise eesmärki, mis lükkab kogu kontinendi poliitilisse ummikseisu, millest see ei tule teiste maailmas oluliste jõudude rõõmuks välja veel niipea. Endise Hollandi voliniku järgi Bolkesteini nime kandev direktiiv on saanud tohutu kasutamata võimaluse sümboliks. Teenusteturu eduka liberaliseerimise läbikukkumine seab kahtluse alla Euroopa võime hoida täna maailmamajanduses oma kohta ning homme jätkata samal elujärjel. Vastupidiselt sellele, kuidas Bolkesteini direktiivi esitlesid Prantsusmaal vasakpoolsed, ei kavatse direktiiv jõustada Euroopas džungliseadust. See võimaldaks hoopis Euroopal end paremini kehtestada liikumises oleva maailma džunglis. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 13.02) Teenuste liberaliseerimise direktiivi pikaleveninud saaga ei ole kaugeltki lõppenud, kuid sellest on väljunud üks võitja – Euroopa Parlament. Direktiivi arutelu näitas, et vaatamata põhiseadusliku leppe tagasilükkamisele, mis oleks parlamendi mõjuvõimu suurendanud, kehtestavad rahvasaadikud end tasapisi kuid järjekindlalt. Olles küll EPs omade seas isoleeritud, võivad Prantsuse sotsialistid anda liidule tõuke tema legitiimsuse kasvuks, millest praegu veel hädasti puudus on. (Juhtkiri Françoise Crouïgneau, Les Echos, 17.02) Direktiivi kompromisstekst sünnitas siiski kaks opositsioonileeri. Ühelt poolt uued liikmesriigid ning Euroopa Komisjoni liberaalid, kelle hinnangul “päritolumaa printsiibi” hülgamisega kaotas direktiiv sisu. Ning teisalt Euroopas täiesti isoleeritud Prantsuse sotsialistid, kes on kogu direktiivi vastu. Kas 25-liikmelisel ELil on võimalik edasi liikuda või on põhiseadusliku leppega lõhe liberaalide ja sotsialistide vaadete vahel nõnda suureks kasvanud, et takistab Euroopal edasi minna? Kompromiss ei ole täiuslik. Kuid Euroopa ei pea peatuma. (Juhtkiri, Le Monde, 15.02)

Peaminister Dominique de Villepin lõpetas kahepäevase Moskva visiidi ühisavaldusega Iraani küsimuses. Kena diplomaatiline kingitus, mis saavutati pärast kahe tunni pikkust kohtumist Venemaa president Vladimir Putiniga. De Villepin tõstatas kohtumisel Putiniga ka Lähis-Ida ja islamistliku liikumise Hamas küsimuse. Samuti tegi ta juttu Tšetšeeniast, keeldudes küll olukorra kirjeldamiseks kasutamast sõna “sõda”, mida ta tegi välisministrina 2004. aasta jaanuaris. Sedapuhku eelistas de Villepin nimetada Tšetšeenias toimuvat “kriisiks”. Venelased näivad aga olevat teinud oma eelistuse Prantsuse parempoolsete presidendivalimiste Sarcozy - de Villepin duellis. Kohalik Nezavissimaja Gazeta kirjutas, et kui Dominique de Villepin saab Prantsusmaa presidendiks, jätkuvad Pariisi ja Moskva head suhted. Sama väljavaade ei oota aga kahe riigi suhteid Nicolas Sarcozy presidendiks tõusmise korral. (Bruno Jeudy, Le Figaro, 15.02) Raadio Ehho Maskvõ - viimane vaba sõna esindaja Venemaal - püüdis küll de Villepinilt välja meelitada toetust demokraatiale või ohusolevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kuid peaminister tunnustas vaid “viimase 15 aasta arenguid Venemaal” ning “Venemaa avanemist”, mis “lubab minna edasi usalduslikkusel rajaneva suhtega”. Taoline positiivne hoiak lubas de Villepinil visiidi käigus allkirjastada mitmeid koostööprojekte kosmose, tuumatehnoloogia ja sõjanduse vallas. Üheks olulisemaks võib pidada ühisettevõtte loomist Thomsoni (49%) ja Almaz-Antei (51%) vahel, aitamaks Vene televisioonil üle minna digitaaltehnoloogiale. (Lorraine Millot, Libération, 15.02)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduse läbivamateks teemadeks olid üha ähvardavamalt lähenev linnugripp ning Iraani küsimus.

Taani ajakirjanduses peetakse linnugripi-epideemia ohtu ülepaisutatuks. Vastupidiselt Maailma Terviseorganisatsiooni avaldustele, kahtlevad Taani tervishoiuasutused selles, et kardetud linnugripi tüvest H5N1 võiks lahvatada järgmine ülemaailmaline gripiepideemia. Taani Tervishoiuameti pandeemia vastu võitlemise plaani järgi ei muutu pandeemia niisama ohtlikuks kui hispaania tõbi aastatel 1918-1919. Tõenäoliselt tekib siiski suhteliselt leebe gripivorm, mille tagajärjel jääb suremusprotsent tavalise talvegripiga samale tasemele. Siiani puuduvad andmed, et linnugripp nakkab inimeselt inimesele. Haigus on levinud vaid lindudelt inimesele, see võib muidugi kiiresti muteeruda. Linnugrippi H5N1 on juba alates 1997. aastast tuvastatud, kuid siiani ei ole mutatsiooni toimunud. Pandeemiast saab rääkida alles siis, kui vastav mutatsioon toimub. Hetkel kujutab kõige suuremat ohtu linnugripp Taani kodulindudele, mis võib kaasa tuua massilise kodulindude hävitamise. Kui Taanit peaks tabama pandeemia, siis üritavad tervishoiuasutused piirata levikut sellega, et haigetel palutakse jääda kodusele režiimile arstide järelevalve alla. Väga raskelt haiged isoleeritakse või toimetatakse karantiinikeskustesse. Pandeemia korral kuulub riskigruppi arvatavasti miljon taanlast, eeskätt vanurid ning südame- ja kopsuhaiged. Arvatavasti haigestub 250000 taanlast, mistõttu on Taani tervishoiuasutused tellinud Tamiflu kapsleid veerand miljoni inimese ravimiseks. (Jens Grund, Jyllands-Posten, 13.02) Linnugripp tabab kõige rängemalt põllumehi, kelle naabruses tuvastatakse viirus. Põllumehed, kelle talus tuvastatakse kodulindudel linnugripp, saavad kahjutasu lindude hävitamise eest, kuid naabrimeestele, kes elavad 3 km kaitsetsooni raadiuses, tähendab see samuti kodulindude hävitamist, kuid kahjutasu saamata. (Michael Sand, Børsen, 17.02)

Rootsi ajakirjanduses rõhutatakse, et agressiivse linnugripi viiruse H5N1 puhul rakendatakse rangemaid reegleid – nakkusekaitseseadust, mille kohaselt kehtib haigusest teavitamise kohustus. Tõenäoliselt avastatakse linnugripp kevadel Ölandil tuhandetel rändlindudel. Haigus võib sattuda Rootsi ka kodulindude kaudu, keda siis imporditakse või tuuakse salakaubana sisse, mistõttu tuleb ohtu tõsiselt võtta. Eeskätt on tegu siiski lindudele ohtliku viirusega. Rootsi peab oma ettevalmistust linnugripiga võitlemiseks heaks ja meedia kajastusi linnugripist peetakse ülepakutuks, kuid samas on selles ka midagi positiivset, kuna oht linnugripiviirust alahinnata on viidud miinimumini. (Kjell Asplund, Anders Tegnell, Mats Persson, Leif Denneberg, Dagens Nyheter, 14.02) Kuna Rootsist, Skånest vaid 100 km kaugusel avastati kaks linnugripijuhtumit, karmistas Rootsi linnukasvatamise reegleid. Ettevaatusabinõuna on Rootsis keelatud lindude vabas õhus pidamine. (Josef El Mahdi, Björn Malmström, Svenska Dagbladet, 15.02; Ann Persson, Thomas Hall, Staffan Kihlström, Dagens Nyheter, 15.02) Rootslased ei peaks nakatumise pärast muretsema, palju ohtlikum on linnugripi levik Aafrikas või Aasias, mis võib mõjutada ka Rootsit, kuna seal võib viirus palju kiiremini inimeselt inimesele nakkavaks muteeruda ning sealtkaudu ka Rootsisse jõuda. (Karin Bojs, Dagens Nyheter, 15.02)

Norra ajakirjanduse arvates, on Norra ametivõimud leidnud mõistliku tasakaalu informatsioonivajaduse ja mõttetu paanika külvamise vahel linnugripi teemat kajastades. Elanikkonna eluviisid ja võimalus lähikontaktiks haigete lindudega on otsustava tähtsusega linnugrippi nakatumisel, mistõttu laiemas perspektiivis on palju murettekitavam hoopis fakt, et linnugripp on jõudnud Nigeeriasse, kuna seal on inimesed lähikontaktis kanade ja teiste lindudega. Juhul kui viirus muteerub ja nakkub inimeselt inimesele, muutub olukord palju ohtlikumaks. Seepärast tuleb jälgida, et Norra liituks ELi testimisprogrammiga ja teiste abinõudega EEA lepingu raames. (Juhtkiri, Aftenposten, 14.02) Seoses Saksamaal avastatud linnugripijuhtumitega keelustati ka Norras kodulindude pidamine välitingimustes. Inimestel, kes märkavad ebanormaalset metslindude suremust, palutakse kontakteeruda Toiduainete inspektsiooniga. Inimesed peaksid järgima hügieeninõudeid, kuid muretsemiseks ei ole esialgu põhjust. (Nicolai Heyerdahl, Kristjan Molstad, Aftenposten, 15.02)

Iraani presidendil Mahmoud Ahmadinejadil ei läinud kaua aega, et oma tõelist palet näidata – tegu on halastamatu fašistiga, kes kasutab küüniliselt ja külmavereliselt ära oma rahva tugevaid religioosseid tundeid selleks, et oma maad õnnetusse tõugata. Teherani režiim töötab teadlikult selle nimel, et lääneriikidega vastuollu minna. Iraan ei taha mängida rahvusvahelise kogukonna mängureeglite järgi – ta tahab omi reegleid. See on tõsiasi, millest muu maailm peaks lähtuma. Iraani president näeb ennast püha võitlejana, kelle eesmärgiks on Lääs hävitada. Iraan otsib liitlasi islamiriikide seas, kuid siiani näib, et vaid Süüria, Taliban ja Hizbollah-liikumine Liibanonis on valmis hullusega kaasa minema. Isegi Venemaa, Hiina ja India on probleemist aru saanud ja on kordki lääneriikidega üksmeelel. Diskussioon ÜRO Julgeolekunõukogus tuumarelva väljatöötamise lõpetamise teemal ei annaks konstruktiivseid tulemusi, kuna Iraan ei ole sellest huvitatud. Ainus abinõu, mis võiks Iraanile valusalt mõjuda, oleks Iraani nafta boikoteerimine, kuid seda on poliitiliselt võimatu teostada silmas pidades globaalset huvi stabiilse naftaturu järele. Iraan kujutab ohtu kõigele ja kõigile, sellest on terve maailm aru saanud, v.a. Süüria, Kuuba ja Venezuela, kes hääletasid Iraan ÜRO Julgeolekunõukogu ette toomise vastu. Iraani loobumist tuumaprogrammist võib pidada peaaegu ületamatuks diplomaatiliseks ülesandeks, kuid katseid antud olukord lahendada tuleb teha. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 13.02) Fundamentalistlik Iraani president üritab lüüa üha suuremat lõhet naiste ja meeste vahele. Naisi rünnatakse üha enam, kui nad pole piisavalt kaetud, vabatahtliku korrakaitseorganisatsiooni Bassij poolt. Massilised vastupanu osutavate bussijuhtide arreteerimised Teheranis ja inimeste hukkamised viitavad, et Ahmadinejad on oma rahvaga sõjajalal. Rahvusvaheline meedia on viimasel ajal palju Iraanist kirjutanud, kuid põhiline tähelepanu koondub siiski lääneriikide ja Iraani vahelisele aatomisõjale või saatkondade ründamisele. Kahjuks võib seda pidada vaid valitseva režiimi võiduks, et rahvusvaheline tähelepanu riigi rõhutud rahva vastu on väike. Iraani isoleerimiseähvardusi tuleks vaadata ka selles valguses, et kui isoleerimine saab teoks, siis jäetakse tsiviilelanikkonna saatus üha brutaalsemaks muutuva režiimi kätesse. (Juhtkiri, Politiken, 15.02)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses said suure tähelepanu osaliseks ELi teenuste direktiivi vastuvõtmine Euroopa Parlamendis, linnugripp ning Soome peaministri esitatud vabandus internetis avaldatud prohvet Muhamedi karikatuuride pärast. Strasbourg’is vastuvõetud ettepanek on kompromiss, mis muudab oluliselt EK esialgset ettepanekut. Soome seisukohalt on parlamendi loodud raamid head. Soome toetab teenuste vabastamist. Põhjuseks on asjaolu, et Soome seadused lubavad juba nüüd teiste liikmesriikide ettevõtteid Soome turule, kuid Soome ettevõtetel sama võimalus puudub. (Pauliine Pulkkinen, Helsingin Sanomat, 17.02) Teenuste direktiiviga reguleeritavate valdkondade piiramine ei ole direktiivi lahjendamine, vaid vastus kodanike õigustatud muredele. EK president José Manuel Barroso tõdes, et direktiiv on tekitanud suurt muret liikmesriikides ja tunnistas, et osa kriitikast on õigustatud. Direktiivi mõistlikumaks muutmine on näide selle kohta, et EP kuulab kodanike arvamust. (Anneli Jäätteenmäki, Helsingin Sanomat, 20.02) EP kompromiss teenuste direktiivi osas ei tõsta ELi konkurentsivõimet. Lahjendatud direktiiv siiski kahtlemata edendab mõnevõrra teenuste liikumist teatud aladel. Ettevõtete seisukohast on kompromiss halb, kuna erandite ja lisade paljusus lisab juriidilisi ja administratiivseid takistusi. (Juhtkiri, Kauppalehti, 17.02) Majanduslikult ja poliitiliselt paigaltammuvale ELile oleks teenuste vabastamine äärmiselt oluline ergutusvahend. EP kärpis vabastatavate teenuste nimekirja karmi käega, kuna vanades liikmesriikides kardeti palkade ja töökohtade ning põhiteenuste pärast. Saavutatud kompromiss on parem kui mitte midagi, selle põhjalt on hea jätkata, omandada uusi kogemusi ning saada julgust juurde. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 18.02) Kompromiss on kaugel algselt esitatud ettepanekust, peale selle on selle sisu osaliselt ebaselge ja tõlgendustele avatud. Kompromiss peegeldab vanade rikaste liikmesriikide hirme. Ei ole juhuslik, et teenuste vabastamise vastu on need, kelle majandus tammub paigal. Igal juhul on hea, et toimus edasiminek. (Juhtkiri, Kaleva, 18.02)

On ajaküsimus, millal linnugripp jõuab Soome. Põllumajandusministeerium (Maa- ja metsätalousministeriö) kavatseb keelata kodulindude õuespidamise riskipiirkondades juba alates märtsist. Soomes on inimestel väga väike võimalus grippi haigestuda, isegi kui grippi surnud linde Soomest leitakse. Linnugripi saabumiseks peab valmistuma, kuid haigestumisriski ei tasu üle paisutada. Soome on linnugripiks ettevalmistunud kõikvõimalike vahenditega. Ravimeid on varutud, koha eest vaktsiinijärjekorras makstakse pool miljonit eurot aastas ja kodulindude pidamiseks on antud juhtnöörid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.02) Tõenäosus, et H5N1 viirus levib rändlindudega Soome, on kasvanud oluliselt. Linnugripp võib Soome saabuda koos luikede ja teiste veelindudega, kelle kevadine ränne algab juba märtsis. Üha olulisemaks muutub hüsteeria leviku vältimine. Suuremale osale kodanikest on haigestumise risk esialgu olematu, kui järgitakse ametivõimude poolt antud ettevaatusabinõusid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 17.02) Ravimite tagavara on Soomes suhteliselt hea. Tamiflud on varutud 1,3 miljonit annust. (Juhtkiri, Kaleva, 17.02)

Soome peaminister Matti Vanhanen palus Torinos enda ja valitsuse nimel moslemitelt vabandust Suomen Sisu internetileheküljel prohvet Muhamedist avaldatud karikatuuride pärast. Õnnetumalt poleks olnud võimalik üle reageerida. Välisminister Erkki Tuomioja kiri islamimaade lehtedele ja president Tarja Haloneni kahetsus juhtunu pärast olid arusaadavad ja tasakaalukalt väljendatud. Peaminister ei oleks pidanud tegema sellist mõtlematut avaldust. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 17.02) Peaministri avaldus on kahetsusväärne, kuna selle esitamiseks ei olnud mingit vajadust. Pilte ei avaldatud lehes ning kui mõelda sellele, mida kõike erinevatelt internetilehekülgedelt leidub, ei oleks andekspalumistel otsa ega äärt. Peale selle mahuvad karikatuurid sõnavabaduse piiridesse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.02) Peaminister tegi väikese rühma poolt internetti ülespandud karikatuuride pärast seda, mida Taani peaminister ei pidanud vajalikuks teha riigi suurimas päevalehes avaldatud piltide pärast. Vanhanen oleks pidanud oma sõnu paremini kaaluma. Väikese grupi tegu oleks vaevalt rahvusvahelist tähelepanu äratanud, kui peaminister ei oleks end asjasse seganud. (Juhtkiri, Kaleva, 16.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

A vice-chairman of the EP's foreign affairs committee Estonian Toomas Hendrik Ilves urged EU member states to adopt the bloc's stalled constitution to allow EU foreign policy to be focussed and coordinated. "One reason why we need a constitutional treaty is that it would focus our foreign policy," he said. "We should have a coordinated foreign policy; at present, we don't have a common foreign policy on any matter," he said. "Take the Ukraine gas crisis," Ilves said. "I know of nothing that could have served as a clearer signal to both our eurosceptics, British conservatives and French socialists that we need a common energy policy," he said. (Afp, 16.02)

Estonian officials and businesses said the diluted EU services sector reform passed by the EP was just one step towards establishing equality between new and old member states. "The compromise was needed in order to have the directive passed at all," Estonian Euro MP Marianne Mikko said. "The original version was more efficient," she said, adding that without the compromise, service providers in the new EU member states would have had "to wait for years to enter the EU services market". "It is not acceptable that out of the four main freedoms in the EU, two are still not applicable to us as a new member state. Services and workers still cannot move freely, which means we have to continue pressing for this in the European parliament," she added. Estonian Euro MP Tunne Kelam said the EU services directive did not go far enough. "We cannot accept that the directive leaves serious restrictions on the freedom of posting workers, which hampers the free movement of services," he said. The Estonian Chamber of Commerce and Industry said the services directive constituted "one step towards securing the free movement of services". "In our opinion, however, the directive does not actually secure the free movement of services across the EU," said Reet Teder, head of the Chamber's Legal Department. Trade unions in Estonia said they were "pleased with the worker-friendly version of the services directive". "For instance, we are happy that the directive covers services of public interest, such as medical and social services," the association of Estonian trade unions said in a statement. (Afp, 17.02)

Estonian environment minister Villu Reiljan survived a vote of confidence in parliament over what the opposition called his ineffectual handling of a massive oil slick off the Estonian coast, which experts said may have killed 35,000 sea birds. Reiljan said he should not be blamed for the 35-kilometre oil slick, caused by an unknown ship off the Estonian coast. "This oil pollution is a clear sign that more money, people and competence are needed to tackle such cases off the Estonian coast," he told parliament. (Afp, 15.02)

Venemaa on imestunud Brüsseli kannatliku suhtumise üle baltlaste territoriaalsete nõudmiste suhtes Venemaale. President Putini abi Viktor Ivanov tegi vastava avalduse, esinedes Saksamaa Välispoliitika ühingus teemal “Julgeoleku- ja kohtualase vabaduse õigusruum ELis ja Venemaal.” Olukord, kus Eesti ja Läti - kaks EL liikmesriiki - esitavad Venemaale territoriaalseid nõudmisi, on täiesti lubamatu. Nende kahe riigi seisukohad olid teada juba ammu enne nende astumist ELi. Kui tollal ei peetud ELi poolt selliseid nõudmisi tähelepanu väärivateks, siis nüüd kutsutaks Venemaad üles allkirjastama piirileppeid Eesti ja Lätiga - see on Venemaale hoiatav märk. EL ei võta ette ka samme venekeelse elanikkonna diskrimineerimise küsimuses. (RIA Novosti, 16.02) Roszarubežtsentri juht Eleonora Mitrofanova kutsub üles mitte dramatiseerima venekeelse elanikkonna olukorda Balti riikides. Küsimus venekeelse elanikkonna raskest olukorrast on tugevasti liialdatud, ütles ta Moskvas peetud pressikonverentsil. Paljud Eestis ja Lätis elavad inimesed ei soovi ise taotleda nende riikide kodakondsust, ei registreeri oma lapsi, ei õpi riigikeelt. Samas on olemas ka kitsendused näiteks töölevõtmisel, keeld kehtib umbes 25 eriala suhtes. (Interfax, 17.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa - suur kuri hunt. Endise idabloki maade kooliõpikutes esitletakse Venemaad selle kõige halvemast küljest, iseloomustades teda selliste sõnadega nagu "okupatsioonivägi", "koloniaalimpeerium" või "terrorirežiim". Moskval on seda raske aktsepteerida. Endistes nõukogude satelliitriikides sügisel kooli läinud laste vanemaid tabas üllatus - laste ajaloo õppekava oli läbi teinud radikaalsed muudatused eelkõige Venemaa ajaloolise rolli osas. Ukrainas, Gruusias, Moldovas õpetatakse noortele, et naaber Venemaa on neile pikkade aastate vältel toonud ainult õnnetust ning pretendeerib jätkuvalt peamise vaenlase tiitlile. Taoline ajalookontseptsioon on juba pikka aega kasutusel Balti riikides. Samal ajal kirjutatakse ka Venemaal kooliõpikuid ümber - viimastel kümnenditel valitsenud hinnangute pluralism ei sobi enam tänaste haridusmudelitega. (Mikhail Pozdniaev, Courrier International No797, 9.-15.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

High inflation could mean that Estonia will have to delay making the switch from the kroon to the euro at the beginning of next year, Finance Minister Aivar Sõerd said. "Meeting the Maastricht criteria on inflation has not been progressing the way we expected," he said. "It's too early to say Estonia will fail to meet the inflation criteria, although it certainly has proved to be more difficult than expected," he added. Sõerd said the government would decide whether it is realistic to stick to the deadline of January 1, 2007 for adopting the euro after it has prepared a fresh economic forecast. "Until then, Estonia continues with preparations for adopting the euro at the start of next year," he said. Estonian Economy Minister Edgar Savisaar said he hoped the EU would ease its strict rules for would-be eurozone entrants. "Inflation in the new EU member states has a different meaning than in the old member states," he said. "One has to take a wider look at this, it's not just a problem for fast-growing Estonia," he said. "I hope EU monetary experts will examine the current developments in the new EU member states and reassess some of the positions." (Afp, 16.02)

USA ajakirjandus

Ida-Euroopa väikesed majandustiigrid tahavad saavutada ühinemist Euroopa Rahaliiduga võimalikult kiiresti, arvates, et selleks piisab kiirest majanduskasvust ning et pisuke inflatsioonimäära ületamine ei lähe arvesse. Eesti, Leedu ja Sloveenia loodavad euro kasutuselle võtta jaanuaris 2007. Ometi on reaalseks takistuseks ülemäärane inflatsioonitase, mis näiteks Eesti puhul on 3,6%. Eesti rahandusminister Aivar Sõerd kinnitab, et inflatsioon Eestis langeb, selleks pole majanduskasvu vaja aeglustada. Pealegi, lisab ta, on Eesti inflatsioonitase paljuski mõjutatud üleilmsetest faktoritest, näiteks kõrgetest energiahindadest. (John W. Miller, The Wall Street Journal, 17.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kolmest Euroopa ühisrahaga 1. jaanuaril 2007 liituda soovijast täidab vaid Sloveenia praegusel hetkel liitumiskriteeriumeid. Nii kinnitas EK majandusvolinik Joaquin Almunia liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis. Kahel ülejäänud kandidaadil - Eestil ja Leedul - on probleeme inflatsioonikriteeriumi täitmisega. Komisjon ja Euroopa Keskpank avalikustavad oktoobris hinnangud kümne viimati ELiga liitunud riigi ja Rootsi ettevalmistustele euroga liitumiseks. Sloveenia soovib kindlasti individuaalset hindamist enne juunikuud, sest vähemalt kuus kuud kulub euroga liitumise praktilistele ettevalmistustele. (Les Echos, 15.02)

Taani ajakirjandus

Seitse ELi uut liikmesriiki plaanivad euro kasutuselevõttu, Sloveenia, Leedu ja Eesti loodavad liituda euroga juba 2007. aastal. Kõik uued liikmesriigid on alustanud järk-järgulist eurole üleminekuprotsessi, kuid Poola, kus elab pool ELi uutest kodanikest, ei võitle euro kasutuselevõtu eest ja ei kavatse antud valitsuse võimuperioodil täita eurole ülemineku nõudmisi. Kõik märgid viitavad sellele, et Kesk-Euroopas valitseb euro-väsimuse tendents. (Louise With, Jyllands-Posten, 17.02)

Varia

Uudisteagentuurid

Some 2,000 people, including the presidents of Estonia and Finland, gathered in Tallinn for the inauguration of the biggest art museum in Europe's Nordic and Baltic states. "For a small nation like Estonia the new art museum feeds our national pride - just as the three gold medals that Estonia has won at the Olympic Games in the past few days has done," Estonian Culture Minister Raivo Palmaru said. Some 50,000 works of art have been transferred from the Art Museum of Estonia to go on exhibition at the new museum, called Kumu. The museum will also house an education centre, library and archive, restoration workshop and auditorium. "The new art museum aims to become a truly international art centre for the region," said Marika Valk, director of the Art Museum of Estonia. (Afp, 17.02)

Estonian Kristina Šmigun became the first athlete to win two gold medals at the Turin Winter Olympics when she triumphed in the women's cross-country skiing 10-km classical event. (Reuters, 16.02) Reigning Olympic champion Andrus Veerpalu of made it two golds in a row in the men's 15km cross-country and three for Estonia at the Winter Games. His victory crowned teammate Kristina Šmigun's double gold performance in the cross-country, allowing the small Baltic nation to lead the Nordics that normally dominate the sport at the top of the Olympic podium. "Two golds from Kristina gave us a big inspiration. Maybe before the games we did not hope so much for gold," Veerpalu said. "For Estonia three golds is a great accomplishment. Compared to others Estonia is a very small country, but cross-country skiing is a very popular sport. It's a very good Olympics for me. It was a very hard day but my skis are very good and also the very good work of my technician, I'm very satisfied." (Afp, 17.02)

Presidendipalee valve ei ole tasemel, leiab Eesti siseministeerium. Kurjategijate ootamatu rünnaku vastu on see kaitsetu. Parlamendi riigikaitsekomisjoni istungil kandsid siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg ja politseiameti peadirektor Raivo Aeg saadikutele ette ohutusmeetmetest, mis on tarvitusele võetud seoses hiljutise skandaaliga. (Interfax, 13.02)

Customs officers on Estonia's border with Russia detained a woman who was trying to smuggle cigarettes hidden inside a loaf of bread into the EU frontier state. "A woman had hollowed out a large loaf of bread and stuffed it with cigarettes," Liis Plakk, spokeswoman for the Estonian Customs Department, said. "Smugglers are inventive, but this is the first time we have come across a loaf of bread as a vehicle for contraband cigarettes," Plakk said. (Afp, 14.02)

Eestis peeti kinni neli narkokaubitsejat 200 kilogrammi hašišiga. See on suurim hašišipartii, mille Eesti ametnikud on eales kinni pidanud. Konfiskeeritud narkootikumide turuhinnaks on umbes 30 miljonit krooni. Hašiš oli eeldatavasti toodud Hispaaniast ning mõeldud müügiks Eestis ning Põhja-Euroopas. Järgneva uurimise käigus konfiskeeriti veel 113 kilo hašišit. (Interfax, 13.02)

Eesti siseministeerium ostab uut tehnikat, et paremini kontrollida EL välispiiri. See on vajalik seoses Eesti püüdlustega ühineda 2007.aastal Schengeni viisaruumiga. Projekti maksumuseks on peaaegu 50 miljonit krooni ning see finantseeritakse programmi Schengen Facility vahenditest. Hangete hulka kuulub IT tehnikat, portatiivseid valgustusseadmeid, liiklusvahendeid. Uut tehnikat on võimalik kasutada nii piiril kui ka siseriiklikel maanteedel täiendavaks kontrollimiseks. (Interfax, 16.02)

A Russian MI-8 helicopter repeatedly violated Estonian air space, the Estonian Border Guard said. The helicopter first breached the air space of Estonia above Lake Peipsi, Border Guard spokeswoman Helena Loorents said. On the second and third breaches, which occurred minutes after the first, the helicopter flew up to four kilometres into Estonian air space and remained there for up to 10 minutes, she said. Border guards have notified Russian officials of the breach. Russia has told Estonia that the helicopter belongs to the Russian customs service. "We have registered several border violations by Russian airplanes in the last years, but I can't remember any violation by a helicopter at least for a year," she said. (Afp, 16.02)

Eesti piirivalvurid väidavad, et Vene helikopter rikkus kolmel korral riigipiiri. Vene õhutõrje ning piirivalve vastavad instantsid eitavad piiririkkumise fakti. Eesti pool peaks esitama väidete tõenduseks dokumenteeritud fakte. (Interfax, 16.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Torino taliolümpial võitis naiste 15 kilomeetri suusavahetusega sõidus kuldmedali eestlanna Kristina Šmigun. Tema kasuks rääkis mitmete juhtivate rivaalide kõrvalejäämine, keda ei lubatud võistlusstarti liiga kõrge hemoglobiini taseme pärast veres. (Duncan Mackay, The Guardian, 13.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestlanna Kristina Šmigun võitis Torino olümpiamängudel naiste suusavahetusega sõidu, lüües finišisirgel sprindis tšehh Katerina Neumanovat. Pronksi sai venelanna Jevgenia Medvedjeva-Arbuzova. Võistlusele jättis oma jälje kõhuhädade käes vaevleva, maailma karikasarja üldliidri norralanna Marit Björgeni loobumine. (Libération, 10.02) Kroonitud juba 12. veebruaril suusavahetusega sõidus, võitis Kristina Šmigun 16. veebruaril taas, tulles ka naiste 10 km klassikasõidus olümpiavõitjaks. Hõbe- ja pronksmedalid läksid norralannadele: Marit Björgenile ja Hilde Pedersenile. (Le Monde, 18.02) Meeste 15 km klassikaetapi võitja Andrus Veerpalu kordas neli aastat tagasi Salt Lake Citys saadud olümpiavõitu. See on Eestile kolmas kuldmedal nendelt mängudelt, kus Veerpalu rahvuskaaslane Kristina Šmigun on juba kroonitud kahekordseks olümpiavõitjaks. Meeste sõidus teiseks tulnud tšehh Lukaš Bauer nimetas hõbemedalivõitu sedavõrd rasketes oludes "suurepäraseks". Pronksi sai maalima karikasarja üldliider sakslane Tobias Angerer. (Le Monde, 19.-20.02) Andrus Veerpalu kordas Pragelato rasketel radadel tihedas lumesajus oma Salt Lake City olümpiatvõitu meeste 15 km klassikadistantsil. Veerpalu jagab Eesti rahvuskangelase tiitlit Kristina Šmiguniga, kes on Torino mängudel juba võitnud kaks kuldmedalit. Veerpalu kiidab koduse Otepää treeninguvõimalusi ning on üllatunud ajakirjanike imestuse üle, et nõnda pisike riik on olümpiamängudel sedavõrd võimsalt esinenud. Kas ta ei olegi uhke? On küll, kuid vaatamata Pragelato suusastaadionil lehvivale sini-must-valgete merele, jääb võitja tagasihoidlikuks. Vaid pisike naeruvirve ilmub ta suunurka, kui ajakirjanikud rõhutavad meelitavat võrdlust suure Venemaa sportlaste esinemisega. 35-aastasena võib Veerpalu veel spordis kesta. Tegu on võimsa mehega, kel pikkust 1,82 ja kaalu 76 kg ning kes on spetsialiseerunud just klassikaetappidele, millest ta on võitnud nii mõnedki 15 ja 50 km distantsid. (Alain Léauthier, Libération, 19.02) Sõna otseses mõttes lumest valgel päeval võttis Andrus Veerpalu 15 km klassikasõidus kuldmedali, olles sellega teine sportlane ajaloos, kes suutis sel distantsil olümpiavõitu kaitsta. Andrus Veerapalu ei lasknud käest võimalust, pannes end maksma 15 km klassikas. Olümpiavõit kõlab kajana Veerpalu kullavõidule samal distantsil Salt Lake City mängudel neli aastat tagasi. Veerpalu kullavõit oli ka paras vastus Torino mängudel juba kahekordseks olümpiavõitjaks kroonitud rahvuskaaslasele Kristina Šmigunile. (Jean-Julien Ezvan, Le Figaro, 18.-19.02)

Rootsi ajakirjandus

Tallinn on rõõmuallikas disaini- ja kunstihuvilisele – üksteisest jalutuskäigu kaugusel asuvad trendikad sisustus- ja disainipoekesed, moedisainerite kauplused ja uus kunstimuuseum. Kunstimuuseum Kumu kerkib esile otsekui ürgkaljust. Hobuserauakujuline futuristlik ehitis paekivist, klaasist ja vasest on mõeldud Tallinna kultuurikeskusena, mis keskendub eeskätt kodumaise kunsti eksponeerimisele. Kumu on Kardioru lossi ja pargi naaber. Soome arhitekt Pekka Vapaavouri, Kumu projekti autori arvates on Eestis nüüdseks igati sobilik kunsti- ja kultuurimuuseum. Projekti realiseerimiseks kulus 13 aastat, alates 1993. aastal välja kuulutatud arhitektuurivõistlusest, mille võitis Pekka Vapaavouri, kellele tuli võit üllatusena – justkui aprillinaljana, kuna teade võidust saabus 1. aprillil 1994. aastal. Kumust saab interaktiivne muuseum, kus leiavad aset ka kontserdid, häppeningid, teatrietendused ja disaininäitused. (Cenneth Sparby, Dagens Nyheter, 15.02)

Vastavalt tänaseni veel avaldamata ELi raportile kasvab peaaegu igas Euroopa riigis noorte alkoholilembus. Üha rohkem noori eurooplasi joob ennast väga purju. Noorte purjutamine kasvab dramaatiliselt Eestis, Rootsis ja Iirimaal, kuid on suurenenud isegi Lõuna-Euroopas, kus varasemad näitajad on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Samal ajal kui üleüldine alkoholitarbimine Euroopas väheneb, kasvab teismeliste hulk, kes tarvitavad suurtes kogustes alkoholi mitu korda kuus. Üldine tendents näitab, et tüdrukud joovad noormeestest rohkem. Ajavahemikul 1995-2003 kolmekordistus Eestis 15.-16. aastaste tüdrukute arv, kes joovad ennast vähemalt kolm korda kuus täitsa purju. ELis on iga kaheksas teismeline vanuses 15-16 aastat olnud purjus rohkem kui kakskümmend korda. Keskmine vanus, millal proovitakse esimest korda alkohoolseid jooke, on langenud 11,8 aastani. (Gunilla Von Hall, Svenska Dagbladet, 19.02)

Taani ajakirjandus

Norralased kaotasid viimase usu oma võitmatusesse suusatamises toimus meeste 15 km klassikaline suusavõistlus Torino Olümpiamängudel. Norrakate kuulus kiidetud suusamäärimiskunst, mida kutsutakse isekeskis ka "norra dopinguks", vedas alt. Soosikriigi väljalangemine tõi kulla Andrus Veerpalule, kes kaitses edukalt 2002. aasta Olümpiakulla tiitlit. 34-aastane veteran tõi Eestile kolmanda kulla. Kristiina Šmiguni teene on kahe kuldmedali võitmine Torino Olümpiamängudelt. (Thomas Møller Kristensen, Jyllands-Posten, 18.02) Väike Eesti on võitnud kolm korda rohkem kuldmedaleid kui norralased, kes pidid taas kord pettuma. Seekord oli viga määrdemeistris. Norralastel läheb kehvasti, nad olid oma ninad kuldmedalite sajust püsti ajanud ja arvasid, et võidavad taas nagu ka Salt Lake City’s riikidevahelise võistluse „Kes saab rohkem medaleid?” Magne Myrmo on määrdeekspert Norrast, kes vastutas Andrus Veerpalu suuskade eest ja nendel suuskadel oli Veerpalu kõikidest kiireim ning kordas samal distantsil oma 2002. aasta Salt Lake City võitu. Veerpalu võit tegi Eestist, kus on ainult 1,3 miljonit elanikku, Olümpiamängude ühe edukama riigi. Eesti on saanud kolm kuldmedalit suusatamises, mis teeb Eestist edukaima suusariigi. „Suusatamine on Eestis üks kõige populaarsematest spordialadest ja sellise väikse riigi jaoks on kolm kuldmedalit loomulikult midagi erilist,” ütles Veerpalu, kes üllatas nii iseennast kui kõiki teisi, kuna sel hooajal ei ole ta veel maailmakarika etappidel saavutanud kohta kolme parema hulgas. (Marco de los Reyes, Berlingske Tidende, 18.02)

Eesti dirigent Eri Klas, kes oli Aarhusi Sümfooniaorkestri peadirigent aastatel 1991-1996, keerutab taas dirigendikeppi Aarhusi Muusikamajas 23. veebruaril toimuval kontserdil. Kümme aastat tagasi lahkus Eri Klas Aarhusist, kuid teda ei ole tänaseni unustatud. Eri Klas on Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peakülalisdirigent, Soomes Tampere Filharmoonia kunstiline juht ja Eestis Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klasi arvates sarnaneb dirigeerimine veenmiskunstiga – oskus veenda oma kolleege orkestris ja samuti kuulajaid, et antud esitus on kõige õigem. (Lisette Arent Greve, Jyllands-Posten, 16.02)

Norra ajakirjandus

Vähemalt ühel norralasel oli põhjust rõõmustada, kui Andrus Veerpalu võitis kulla 15 km meeste klassikadistantsil. Tema nimi on Magne Myrmo, kes kuus aastat tagasi löödi Norra määrdemeeskonnast välja, mispeale võttis ta pärast 1999. aasta suusahooaega vastu pakkumise - tulla Eestisse määrdemeistriks. „Magne on meid palju aidanud, ta oskab hästi suuski määrida, mis on sama oluline kui norra trikkide ja töömeetodite õpetamine teistele meeskonnaliikmetele,” ütles Veerpalu. (Stein Erik Kirkebøen, Aftenposten, 18.02) Norra kaotas suusavaliku tõttu oma võimaluse Olümpiamängude 15 km meeste klassikadistantsil medalile tulla – suusamääre vedas alt. Distantsi võitis Andrus Veerpalu Eestist. (Stein Erik Kirkebøen, Eirik Fardal, Aftenposten, 17.02) Kristiina Šmigun võitis kulla suusavahetusega distantsil, mis on tema esimene kuldmedal olümpiamängudelt. Šmigun lõi tšehhitari Katerina Neumannovat finišisirgel 1,9 sekundiga. (Hans Marius Tonstad, Aftenposten, 13.02) Olümpiakuld Kristiina Šmigun ei kahtle ka oma elu suurpäeval selles, et Inge Bråten päästis tema suusatajakarjääri. Oberstdorfi maailmameistrivõistlustel võttis Jessheimist pärit mees Kristiina oma kaitsva tiiva alla. „Kjell-Erik Kristiansen Eurospordist tegi mulle ettepaneku Inge Bråteniga tutvust teha pärast ebaõnnestumisi nendel võistlustel,” lausub Šmigun. Tutvusest kujunes meeldiv kontakt, Kristiina Šmigun peab Inge Bråtenit oma psühholoogiks. 2005. aasta aprillis käis Bråten Eestis Šmiguniga kohtumas. Üheskoos mõeldi välja meisterlik plaan, mida kroonis kuldmedal. „Teadsin, et võin võita [Katerina Neumannovat], kui ma möödun temast 300 meetrit enne finišit. Ja seda ma ka tegin. Ma olen maailma kõige õnnelikum inimene. Minu lapsepõlveunistus on täitunud,” juubeldab õnnelik olümpiameister Kristiina Šmigun. (Kjell Vidar Aune, Romerikes Blad, 13.02)

Soome ajakirjandus

Eesti uue kunstimuuseumi KUMU avasid Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Halonen avaldas lootust, et muuseumist saab kahe rahva uus kohtumispaik ning kiitis arhitekt Pekka Vapaavuori projekteeritud ehitist. Rüütel rõhutas hõimusuhete tähtsust ja võrdles KUMU avamist Estonia teatri avamisega 1913. aastal. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 18.02) KUMU on ühtaegu uhke ja tagasihoidlik. Arhitekt Pekka Vapaavuori projekteeritud kaunis ehitis tõstab eestlaste eneseväärikust, nagu ka edu Torino olümpiamängudel. Eesti uus kunstimuuseum on Põhjamaade ja Baltimaade suurim. Arhitektilt nõudis projekt visadust, protsess arhitektuurivõistluse korraldamisest muuseumi valmimiseni võttis aega kaksteist aastat. Pekka Vapaavuori geniaalsus seisneb ehitise paigutamise viisis. Vapaavuorile tuli mõte ehitada muuseum osaliselt lubjakivi rindesse, nii et ehitis tunduks väiksemana. Muuseumi fassaad on ehitatud põhiliselt lubjakivist, vasest ja klaasist. Ehitis tundub olevat madal, kuid on seestpoolt isegi 9 meetri kõrgune. KUMUs on kogu Eesti kunsti ajalugu, see on samal ajal nii rahvusgalerii kui ka kaasaegse kunsti muuseum. (Anu Uimonen ja Sirpa Räihä, Helsingin Sanomat, 19.02) ”Kunst elab nüüd siin” on uue KUMU loosung, millega kõik eestlased kindlasti ühinevad. Muuseumil tuli lahendada raske küsimus: milliseid taieseid Eesti kunstimuuseumi 55 000 näitest peaks just nüüd esimesena esitlema? Eesti kunsti põhinäitus otsustati jagada kahte suurde ossa: kunst ”enne sõda” ja ”pärast sõda”. (Anu Uimonen, Helsingin Sanomat, 19.02) Soome arhitekt Pekka Vapaavuori on üks nendest viiest inimesest, kes saavad sel aastal Eesti riigi kultuuripreemia. Preemia, mis antakse tavaliselt vaid eestlastele, on 10 000 euro suurune. Vapaavuori saab preemia kätte Tallinnas Eesti iseseisvuspäeval. Pekka Vapaavuori sai KUMU ehitusprojekti eest ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia arhitektuuri valdkonnas. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 17.02)

Väike Otepää linn ja Lõuna-Eesti suusakeskus suusatati mõne päevaga maailmakaardile. Kristina Šmigun sai kaks kuldmedalit ning Andrus Veerpalu võitis 15 km klassikalises stiilis olümpiakulla. Veerpalu oli rasketes tingimustes sõites ülekaalukas. Veerpalu sõnul on Otepää maailma parim harjutuspaik. (Kari Pyykkö, Turun Sanomat, 18.02) Kristiina Šmigun on juba kindlustanud endale Torino olümpiamängude suusakuninganna tiitli. Samal ajal kui Smigun saab kulda suusaradadelt, koguneb seda ka tema pangaarvele. Iga kuldmedali eest maksab Olümpiakomitee miljon krooni. Ka Eesti riik maksab kulla eest 900 000 krooni. Noore riigi jaoks on edu spordis tähtis, seepärast on summad teised kui Soomes, kus Olümpiakomitee maksab soomlasele kulla eest 20 000 eurot. (Juha Hölttä, Etelä-Suomen Sanomat, 17.02) Maamme-laulu kõlas Pragelato suusastaadionil, kuid mitte Soome suusataja, vaid Kristiina Šmiguni auks. Kristiina Smigun võitis Torino olümpiamängude naiste suusavahetusega sõidus Eesti esimese naiste suusatamise olümpiakulla. Võit oli Šmigunile unistuste täitumine. (Jussi-Pekka Reponen, Helsingin Sanomat, 13.02) Hümn oli tuttav, kuid võitja Eestist. Kristiina Šmigun on tavaliselt kaotanud tähtsad spurdid, kuid nüüd jättis ta finišisirgel tšehhitari Katerina Neumannova seljataha. Tohutult palju olümpiavõistlusesse panustanud suusataja ümber on endisest suurem meeskond, sel hooajal oli uus ka treeninguprogramm ja toiduvalik. Šmiguni sõnul täitus tema lapsepõlveunistus ning medal hüvitab kõva töö. (Kari Pyykkö, Turun Sanomat, 13.02)

Tuhandeid linde tapnud ja kümneid kilomeetreid rannikut rikkunud naftareostus Loode-Eestis avas lõpuks riigi rahakoti. Siseministeeriumis valminud kava kohaselt hangitakse lähiaastatel 758 miljoni krooni ehk 48,6 miljoni euro väärtuses naftatõrjevahendeid. Sellest hoolimata arvatakse, et Eesti naftatõrje kaasajastamiseks on vaja vähemalt kolm-neli korda rohkem raha. Eestil on praegu naftatõrjeks vaid üks laev, kuid sellest ei piisa HELCOMi lepingu täitmiseks. Teine naftatõrjelaev Eva saab valmis käesoleval kuul. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.02)