Nädal välismeedias 6.-12. veebruar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Linnugripp

EU countries must not underestimate the threat of avian influenza and should take every precaution to prevent an outbreak in poultry, Guus Koch, a scientist at the Dutch Central Institute for Animal Disease Control said. He expected many EU countries to order their poultry indoors from March to prevent contact with migrating birds returning from Africa. "There might still be some member states which are not convinced about the risk," Koch said. "Let say that there is an outbreak tomorrow in a free range farm - how can a minister of agriculture defend himself when he didn't do everything possible to prevent the outbreak. We have to do everything possible to try to reduce the risk," Koch said. (Reuters, 09.02)

Põhiseaduslik lepe

The EC hailed Belgium's approval of the EU’s draft constitution, while admitting that the charter's fate remained "uncertain" after French and Dutch "no" votes. "It is a strong signal given by one of the founding countries of the Union," said Margot Wallstrom, EU commissioner for institutional relations, adding that the constitution aims to make the EU "stronger on the world stage." "But the future of the constitution is uncertain following the 'no' votes in France and the Netherlands," she conceded. (Afp, 09.02)

Greece and Spain said they would try to revive talks over a EU constitution. "We have agreed to revive the debate on the ratification of the constitution," Greek FM Petros Molyviatis said. "Europe cannot remain in limbo, as it is today. We have to work together and agree on some way out of this impasse." Spanish FM Miguel Angel Moratinos said the EU "needs this political project in order to advance, and tackle the tremendous challenges we have to confront. I think that we have a better atmosphere now, after the signing of the EU's financial perspective," Moratinos said. (Afp, 07.02)

Majandus

Finland agreed to abolish restrictions for workers from the eight ex-communist EU countries, opening its doors to give them free access to jobs, the government announced. A committee appointed by the Finnish labour ministry "recommends unanimously that Finland not continue the transition period that has applied to EU citizens covered by the law on transition measures," the government said in a statement. (Afp, 10.02)

The EU’s "old" members should open their job markets to workers from the newly added ex-communist nations, the EU Employment Commissioner Vladimir Spidla said. A key post-enlargement report by the EC stopped short of recommending officially the scrapping of labour curbs. Spidla said: "Free movement of workers is economically rational and is enshrined in EU treaties. We have not seen any catastrophic tendencies since enlargement." - "Countries that have opened up their labour markets fully are upbeat about the outcome of the decision," the report said. "Old Europe's reluctance to open its labour market to new EU states is symbolic of its failure to adapt to the globalised world. It also signals that our new friends are regarded as second-class citizens," commented Philip Bushill-Matthews, a British conservative member of the EP. (Reuters, 08.02)

The EU must resist a "drift to populism" and let companies and lower-wage workers from new east European members into richer Western states, an EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. “I know there will be demonstrators outside the parliament in Strasbourg behaving as if the services directive is the biggest threat to European civilisation since Genghis Khan," Mandelson said in a speech in Prague. But he urged lawmakers to realise the reforms were essential to Europe's chances of competing with countries such as China and he warned against "worrying signs in European politics of a swing against openness, and a drift to populism". (Reuters, 07.02)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

European defence and foreign policy chief Javier Solana called for the creation of a common European fund for defence research. "We should all be concerned that the U.S. now outspends Europe in defence research and development by a ratio of five to one," Solana told a European conference on defence. (Reuters, 09.02)

The EC slammed Iran's decision to suspend trade with Denmark to protest cartoons. "A boycott of Danish goods is by definition a boycott of European goods," said commission spokesman Johannes Laitenberger. (Afp, 07.02)

Officials in the EU's Baltic states pledged to stand by Denmark as violent protests seethed on in the Islamic world over the publication of cartoons of Islam's holiest figure, the Prophet Mohammed. Lithuanian Defense Minister Gediminas Kirkilas called his Danish counterpart Soren Gade to express support for Denmark's attempts to soothe tempers that were riled by the publication, first in Denmark and then in other European countries, of caricatures of Mohammed. What the European papers have done, under the guise of championing freedom of speech, was unacceptable, Lithuania's highest-ranking Roman Catholic official, Archbishop Tamkevicius, said. "Mocking religions or peoples can not be condoned by citing freedom of the press and the attitude of high-ranking EU officials and the heads of some countries, to put it mildly, is incomprehensible," the Archbishop said. Toomas Hendrik Ilves, an Estonian national and vice president of the European Parliament's Committee on Foreign Affairs, said Estonia should stand solidly behind Denmark over the row. "This does not necessarily mean approving the cartoons or their publication but a good friend in trouble needs assistance," Ilves said. (Afp, 07.02)

EC condemned the wave of violence by Muslim protestors against cartoons of the Prophet Mohammed, and urged all sides to return to calm debate. The commission was "aware that the cartoons have aggrieved Muslims across the world," said Johannes Laitenberg, a spokesman for the EU’s executive arm. "But no grievance, perceived or real, justifies acts of violence such as perpetrated on the weekend," he added. "It is only through a vigorous but peaceful debate of opinions that mutual understanding can be built," the spokesman said, adding that the EU wanted "a return to a peaceful debate." (Afp, 06.02)

EU justice commissioner Franco Frattini denied that he was proposing that journalists censor themselves but reiterated that the media should show responsibility with such sensitive material in future. "We see the urgent need to come back to the dialogue," he said. "It's a common interest for journalists, for Muslim people, for Christian people, for Arab states, for European states to exploit this crisis as a good opportunity to relaunch the dialogue." (Afp, 09.02)

“EU members and the Arab world must act together to head off further violence in the growing row over cartoons…There is a need for "common action, for example between the EU and the Arab world," FM Laila Freivalds said. "We need a statement, to stand together to say that this conflict does not promote our common interests and does not reflect the situation we are in, where we are trying to develop a closer cooperation between these lands," Freivalds said. (Reuters, 06.02)

Iran will be making a "very, very serious mistake" if it ignores international concern over its feared development of nuclear weapons, British PM Tony Blair said. "We have got to discuss with allies how we proceed. The answers are not easy," he said. He reiterated that military action against the Islamic republic was "not on our agenda" and that he hoped the simmering crisis can be resolved through diplomatic means. Blair argued that Iran's credibility with the rest of the world remains in question after Ahmadinejad called for Israel to be "wiped off the map". "When its president makes statements such as the ones that are made about the state of Israel, that enhances people's concerns about the fact of their having a nuclear weapons capability," he said. "When they are then in addition trying to export and support terrorism around the whole of that Middle East region, it's a problem. When they're trying to meddle in Iraq, it's a problem. "These problems, which they combine together, then give the international community more concern in respect of the programme that they say is merely a nuclear energy programme." (Afp, 07.02)

EU president Austria has criticized Iranian President Mahmoud Ahmadinejad for meeting in Syria with "Palestinian terrorist groups" and called on Iran to end such contacts. The statement said Austria had "carried out a demarche to the Iranian FM in Tehran on 5 February 2006 expressing the EU’s concern about President Ahmadinejad`s meetings in Syria with representatives of Palestinian terrorist groups." (Afp, 09.02)

Julgeolek

NATO defence ministers meet in Italy to try to put final touches to a 25,000-strong rapid reaction force due to be ready to dive into crisis spots around the world by October. "NATO must not fritter away its resources on tasks for which other organisations are better suited. Although we would not rule out future humanitarian missions, NATO's core role is military," said a French official who requested anonymity. Paris's view is shared in other European capitals, notably Madrid. But others such as US and Britain insist that the air-bridge set up by the alliance to deliver thousands of tonnes of aid in Pakistan showed its mettle in such situations. "NATO saved lives and helped people who had lost everything start to rebuild," British Defence Secretary John Reid told counterparts at a meeting of defence ministers in the Sicilian resort of Taormina. "This was a vital humanitarian mission in which the NATO Response Force played a crucial role," he said. (Reuters, 10.02)

NATO defence ministers meet with their counterparts from Muslim nations and Israel, in the first major international talks since the riots over cartoons of the Prophet Mohammed. After vowing to press ahead with a risky expansion into unruly southern Afghanistan despite widespread rioting there linked to the caricatures, the ministers will hold their first-ever Mediterranean Dialogue. Set up around a decade ago, this international cooperation programme with Algeria, Egypt, Israel, Jordan, Mauritania, Morocco and Tunisia has been foundering and the alliance wants to breath new life into it. (Afp, 10.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia ja USA ajakirjanduses käsitleti enim Taanis avaldatud pilapiltide tekitatud segadust.

Kui septembris omistati Taanis trükitud karikatuuridele üsna vähe tähelepanu, on pinged haripunkti tõusnud nüüd. Taani valitsusjuht Anders Fogh Rasmussen on oma kodumaal langenud karmi kriitikatule alla. Seni räägiti vaoshoitult, et tegemist on välispoliitiliselt võimeka peaministriga, kuid seda eeskätt teemade puhul, mis ei puuduta ELi. Selle kinnituseks on käimasolev protsess, kus Rasmussen valis alguses vaikimise taktika, lootes, et juhtunu ei ületa riigipiire ega levi Taanist kaugemale. Paljude vaatlejate hinnangul oleks operatiivne tegutsemine (adekvaatne reageering imaamide pöördumisele) ära hoidnud nüüdseks asetleidnud ekstsessid, sest Taani osalus Iraagi missioonis oli juba tekitanud valulisi reaktsioone Taanis elavate moslemite seas. Rasmussen käitus euroopalikult, kui kaitses Taani sõnavabadust. Rasmusseni kriitikud peavad tema lähenemist kolkalikuks, sest ehkki üksnes kiitusi teeninud Taani eesistumine ELis näitas tema poliitika tõhusust, naljatavad Taani intellektuaalid Rasmusseni vajakajäämiste üle maailmaga suhtlemisel laiemalt. (John Vinocur, Dan Bilefsky, International Herald Tribune, 11.02) Suurbritannia päevalehes Financial Times tituleeritakse Anders Fogh Rasmussen kõige ebataanilikumaks taanlaseks: kui tavaliselt on seda põhjamaist rahvast harjutud pidama väga sotsiaalseks ja avatuks, on praegune valitsuskabineti liider sellise ettekujutuse vastand, jättes pigem mulje üksiklasest ja karmist poliitikust. Kahtlemata tõid karikatuurid Rasmussenile kõige rängema nädala tema karjääri jooksul: ta kutsus islamimaailma lõpetama vägivalda. Kahtlemata on tegemist kõige sügavama kriisiga Taanis alates Saksa okupatsioonist eelmisel sajandil, mil taanlased edukalt kaitsesid juudi vähemust. On taanlaste õnn, et neil on, kelle selja taha joonduda: Rasmusseni reitingud on poliitikute seas ühed kõrgematest. Kui Rasmussen 2001. aastal valimisvõidu sai, tugines tema paremtsentristlik valitsus kahele nurgakivile: maksude külmutamine ja immigratsiooni karm piiramine. Need kaks tegurit on kindlustanud Taani heaoluühiskonna, moodustades uue radikaalse lähenemise Taani poliitikas, viimane asjaolu on aga Taanit tunduvalt kaugemale viinud riigi liberaalsest traditsioonist. (Päivi Munter, Financial Time, 11.02) Oxfordi ülikooli külalisprofessor ning islamitemaatika viljakas publitsist Tariq Ramadan tuletab meelde kolme kõnekat seika, mida praeguses pingeolukorras meeles pidada. Esiteks, moslemite põhimõtted on vastu islami prohvetite, sealhulgas Muhamedi piltide avaldamisele: see on keelatud. Teiseks: moslemid pole harjunud naerma ei enda ega teiste religioonide üle, see pole mitte fundamentalistide seisukoht, vaid laieneb kõigile moslemitele – niisiis on pilapiltide näol eksitud millegi vastu, mis moslemitele püha. Kolmandaks, ka moslemid peavad tegema mööndusi: läänemaises kultuuriruumis on religiooni üle naermine, samuti künism ja iroonia levinud, ulatudes tagasi Voltaire’ini. Eeltoodud aspekte arvesse võttes saab selgeks, et üksnes läbi ratsionaalse lähenemise, emotsioone kõrvale jättes on praeguses keerukas olukorras võimalik hakata lahendust otsima. Kumbki pool peab aru saama, et küsimus pole ei seaduslikkuses ega õigustes. Sõnavabadusel ei ole piire, küll aga peaks igal kodanikul olema vastutus ja tarkus, mis ei seostu üksnes seaduskuulekuse või õigustega. Selliste karikatuuride taustal ei saa alustada integreerumisalast debatti, sisuline dialoog suubub kasutusse emotsionaalsesse provokatsiooni. Nimetatud karikatuuride avaldamine oli väga rumal sõnavabaduse eest võitlemise moodus. (Tariq Ramadan, International Herald Tribune, 6.02) Türgi ja Hispaania peaministrid Recep Tayip Erdogan ja José Luis Rodriguez Zapatero kirjutavad ühisartiklis, et rohkem kui midagi muud on vaja juurutada rahulikku erinevate kultuuride ja religioonide kooseksisteerimist, mis on võimalik ainult siis, kui huvitutakse teineteise seisukohtadest ning suhtutakse üksteisesse austusega. (Recep Tayip Erdogan, Jose Luis Rodriguez Zapatero, International Herald Tribune, 6.02) Ajakiri Economist teatel pole kahtlustki, et Taanis avaldatud karikatuurid mõjusid paljudele moslemitele solvavalt. Islamiusulisi ängistas eeskätt fakt, et nende religiooni ning terrorismi vahele pani Taani vaba ajakirjandus võrdlusmärgi. Tegelikult ei saa ükski riik endale täielikku sõnavabadust lubada, ikka leitakse mõni vähem või rohkem kavalam viis ebasoovitavat ohjes hoida. Näiteks seitsmes Euroopa riigis on keelatud eitada, et Hitler tappis miljoneid juute. Samas pole üllatav, et kõige nõrgemat kriitikat muhameedlaste suhtes, seoses skandaaliga, esitavad Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid - nii George W. Bush kui ka Tony Blair on oma tegemiste ja tegematajätmistega Afganistanis ja Iraagis ühtteist moslemitele võlgu. Aga – ehkki läänemaailmal on palju teha islamimaadega suhete parandamisel, pole õhtumaiste ajalehtede sulgemine siiski mingiks lahenduseks. Tuletagem meelde, et sõnavabadus pole üksnes lääneliku demokraatia tugisammas, olles küll omal moel sama püha kui Muhamed vagadele moslemitele. Sõnavabadus tähendab vabadust ka miljonitele muhameedlastele, kes on seda tulnud läände nautima. Vabaduse levik ja tugevdamine peaks olema lootusekiireks, et on võimalik vältida vääritimõistmisi, mis võivad viia tsivilisatsioonide konfliktini. (The Economist, 10.02)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa ajakirjandus keskendus ELi arenguperspektiivide kõrval peamiselt pildiskandaaliga seotud küsimustele, Palestiina ja lraaniga seonduvale ning Münchenis toimunud kõrgetasemelise konverentsiga seoses NATO tuleviku küsimustele.

Handelsblatt avaldas usutluse USA kaitseministri Donal Rumsfeldiga. Rumsfeld toonitab, et vabu rahvaid on hoiatatud – äärmuslased võivad kasutada kõiki vahendeid, korraldamaks massimõrvu. Iraan on üks peamisi terrorismi rahastajaid. Iraani ohjeldamiseks pole ükski vahend välistatud. Suurim oht ei lähtu siiski mitte konkreetsetest riikidest, vaid terroristlikest võrgustikest. Siinkohal on eriline roll eriteenistustel, sest need uued ohud on raskesti lokaliseeritavad. Eriteenistuste koostöö on ülioluline. Kahjuks ei investeeri USA liitlased kaitsevõimesse piisavalt. Kui USA välja jätta, on NATO ülejäänud liikmed möödunud aastate jooksul kaitse-eelarvet vähendanud. On lubamatu olukord, kui mõni oluline missioon jääb katki üksnes seetõttu, et NATO eelarve selle läbiviimist ei võimalda. (Michael Backfisch, Handelsblatt, 6.02) Terrorismioht ja Iraani kriis puhuvad NATOle uue elu sisse. 42. Müncheni julgeolekupoliitika konverentsil oli taas tunda liitlaslikku atmosfääri. Eelmisel korral tekkis arusaamatusi kõiges, kus ainult võis. Sest aru saada üksteisest ei tahetudki. Seekord räägiti peamiselt Iraanist ning oldi selles küsimuses täielikult ühel meelel. Angela Merkel tõi paralleele 1930. aastate ja Hitleriga ning kutsus üles Iraani tuumaprogrammi õigeaegselt peatama. Uusi toone kõlas ka Venemaa suunal. Välisminister Steinmeier toonitas, et Saksamaa jälgib suundumusi Venemaal väga kriitiliselt. (Berthold Kohler, FAZ, 6.02) Konverentsi külalised ei uskunud oma kõrvu, kui Angela Merkeli kõnet kuulasid. Ametisolevat (Iraani) presidenti Hitleriga kõrvutada - see on suurim etteheide, mida Saksmaa rahvusvahelisel tasemel üldse teha saab. Iraani poliitika on samas niivõrd kõikuv ja püsimatu, et välisministeeriumis juba kahtlustatakse, et Iraan mängib Euroopaga. Või pole seal üldsegi selge, kes on otsustaja. (Hans-Jürgen Leersch, Die Welt, 6.02)

Venemaa kaitseminister Sergej Ivanov märgib FAZ usutluses, et ettekujutus, nagu etendaks Venemaa otsustavat rolli Iraani küsimuse lahendamisel, on ekslik. Venemaal on Iraaniga head suhted, kuid Moskva pole kindel, et Iraan kõiki Venemaa nõuandeid järgib. Samas ei saa öelda, et Iraan on terrorismi suurim toetaja. 11. septembri rünnakuid ning Tšetšeeni terroriste Iraan toetanud pole. (Markus Wehner, FAZ, 6.02)

NATO soovib Venemaaga veelgi tugevamat partnerlust. Keda emmatakse, vaevalt see löömiseks kätt tõstab. Venemaa laevastiku patrullimine Vahemeres toob ehk Venemaa läänele natuke lähemale, loodetakse. Ei söandata, ka Angela Merkel mitte, oma strateegiliselt partnerilt demokraatia põhimõtetest – seega läänelikest väärtustest - kinnipidamist nõuda. Kas ikka võib NATO struktuuridele liiga ligidale lasta riiki, keda ei saa täielikult usaldada. Usaldus on tore, kuid kontroll olulisem. Aga läänele on vaja “strateegilist partnerit” ja energiatarnijat. (Andreas Casdorff, Der Tagesspiegel, 13.04)

Spontaansed meeleavaldused islamimaailmas on suurelt osalt suunatud. Tegemist pole niivõrd tunnete, kuivõrd propagandaga. Läänes on olemas kõik seaduslikud vahendid, mis annavad võimaluse kaitsta end solvangute ja pila eest. Vägivald ja Euroopa riikide saatkondade ründamine aga ohustab kogu meie senist harjumuspärast eksistentsi. Küsimus pole solvangutes, vaid pigem islamiäärmuslaste püüdes moslemite alaväärsuskompleksidel manipuleerides viha üles kütta. Imaamid levitavad pilapilte, mis pole kunagi Taanis ilmavalgust näinud. Totalitaarsed režiimid on ikka mõistnud rahva viha suunata. Mida rohkem Euroopa järgi annab, seda vähetõenäolisem on islamimaailma demokratiseerumine, seda suuremat innustust saavad araabia natsionalistid ja islamiäärmuslased. (Michael Prüller, Die Presse, 7.02) Üleskutsed respektile ja mõistmisele, kui õilsad need ka pole, näitavad üksnes nõutust ja julguse puudumist läänes, kui jutuks tulevad meie seas elavad vähemused, kes ei suvatse avatud ühiskonna reegleid järgida. (Roger Köppel, Die Welt, 7.02) Araabiamaad on autoritaarsete režiimide viimane bastion maailmas. Kas demokratiseerimine on siin võimalik? Mõnel pool küll. Enamikus araabia riikidest ei ole fundamentalistid ainus valikuvõimalus valimistel. Kuid kui Ida-Euroopa vajas üleminekuks demokraatiale aastaid, siis islamimaades kulub selleks aastakümneid. Ka Palestiinas ei pruugi demokratiseerumine välistada mõõdukuse võidulepääsu. Praegused probleemid osutavad üksnes sealse poliitilise olukorra ülimale keerukusele. (Rainer Hermann, FAZ, 8.02) Kultuuridevaheline sõda on alanud. Eurooplased ei tohiks seda eirata, vaid tuleb püüda see võita. Huntingoni väidetest kõige ettenägelikum on see, et see võitlus ei saa toimuma mitte USA, vaid Euroopa pinnal. Ei aita Euroopa diplomaatlikkus, intellektuaalne tolerants ega kultuurineutraalsus. Islamimaailma jaoks oleme me endiselt seitsme ristisõja kontinent ja Lahesõjas osalejad. Nagu ütles Huntington, meie probleemiks pole niivõrd islamifundamentalism kuivõrd islam ise. Me pole vahendajad islamimaailma ja USA vahel, me oleme konflikti osalised. Konflikt pole riikide vahel, see toimub kultuuride vahel. Kirik on meil riigist lahutatud, kuid kristlus on meie kultuuri aluspõhjaks. Peaksime suutma oma väärtusi nii sees- kui väljaspoole kaitsta. (Wolfgang Münchau, FTD, 8.02) Pilapildiskandaal osutab integratsiooniprobleemidele Euroopas. Just seal, kus liberaalsus ja tolerants on traditsiooniliselt kõige tugevamad olnud, puhkesid kõige suuremad tülid. Väikeriikide nagu Holland või Taani on Aasia ja Põhja-Aafrika sisserändaja tõttu kultuuriliselt ohtu sattunud. Nende rahvaste multikultuuriline identiteet on muundumas, identiteedikriisis nõutakse immigrantide assimileerimist või nende maalt lahkumist. Islam on oma olemuselt ebatolerantne, seetõttu vabasse ühiskonda sobimatu. (Neal Ascherson, Die Tageszeitung, 10.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjanduses jätkus arutelu prohvet Muhamedi pilapiltide üle, samuti kajastati meeleolusid isikute vaba liikumise tõkete lõpetamise osas ning mõnevõrra kirjutati Venemaast seoses G8 kohtumisega Moskvas ning Vladimir Putini kutsega Hamasile tulla Moskvasse läbirääkimisi pidama (pikemaid analüüse sel teemal küll ei ilmunud). Sisepoliitiliselt kujunes olulisimaks diskussioon “esimese töökoha lepingu” ümber ning sellega seotud demonstratsioonid mitmetes Prantsusmaa linnades.

Vaatamata EK soovitustele, ei kavatse enamik “vanu” liikmesriike oma tööturgu “uutele” liikmetele avada. Paljud riigid hoiavad oma uksed suletuna, kannustatuna protektsionismist, tagamaks avaliku arvamuse poolehoidu, mis on “poola torumehe” suhtes pigem vaenulikult meelestatud. Prantsusmaa ajakirjandus nimetab võimalike tööturu avajatena Soomet, Portugali ja Hispaaniat. Taani ning Holland võivad kaaluda oma tööturu osalist avamist. (Pierre Avril, Le Figaro, 8.02) Soome kaldub oma piire avama, põhjendades seda asjaoluga, et pärast 2004. aasta 1. mail toimunud uute riikide liitumist ELiga ei ole Soome täheldanud massilist tööotsijate tulva lõunapoolt. Soome andis 2004. aastal välja 1600 tööluba ELi uute liikmesriikide kodanikele. Põhiline osa välistööjõust saabub Soome Eestist renditööjõufirmade kaudu ning neid piirangud tööjõu vabale liikumisele ei takista. Erinevatel andmetel on Tallinnas viimase kahe aasta jooksul avatud 120-200 renditööjõukontorit. (Olivier Truc, Le Monde, 5.02) Enamikus vanades liikmesriikides ei ole hirm uute liikmeriikide tööjõu ees kadunud, sellele on kaasa aidanud ka üksikud sotsiaalse dumpingu juhtumid. Samuti on väga raske hinnata tegelikke migratsioonivooge, mis võivad olla ametlike numbritega võrreldes poole suuremad. (Eric Chol, L’Express, 9.02)

Üleilmne poleemika Muhamedi kujutavate karikatuuride üle võtab üha vähem religioosseid ning üha enam poliitilisi tuure. Ühest küljest võib hinnata, et toimuv illustreerib režiimidevahelise lõhe laienemist ning erinevuse suurenemist mõtteviisides, millest ühel juhul domineerivad demokraatiaväärtused ning teisel religioon ja teokraatia. Teisalt, vaadates, et vägivald muutus teravaimaks Süürias ja Liibanonis, tabame end mõttelt, et vägivallatsemine oli sedapuhku poliitika osa, mis on alati kasutanud läänevaenulikkust ning ohvrilikkuse strateegiat, peitmaks usalduse puudumist ühiskonnas ning raskusi võimul püsida. (Antoine de Gaudemar, Libération, 6.02) Ka Le Monde rõhutab olukorra politiseerumist ning kahetseb, et asjad sedapidi on pöördunud. Protestimanifestatsioonide politiseerumine muudab veelgi raskemaks rahunemise, millele kutsuvad paljud poliitilised ja religioossed liidrid ning mille kiire saavutamine oleks hädavajalik. (Juhtkiri, Le Monde, 7.02) Le Figaro arutleb, kas läänemaailmal on probleem islamiga või islamil probleem läänemaailmaga, ning leiab, et kindlasti on tegu viimasega. On selge, et Beirutis ja Teheranis manifesteerinud vihaste moslemite hulgad on osalt manipuleeritud, kuid manipulatsioonidest kaugemale vaadates on selge, et käimasolev annab märku sügavast kultuurilisest lõhest. Me jookseme üha vastu müüri, püüdes selgitada lääneliku ühiskonna funktsioneerimise aluseid. Kuidas saab süüdistada Taani valitsust milleski, mis on ilmunud ühes vaba pressi esindavas Taani ajalehes? (Renaud Girard, Le Figaro, 7.02)

Venemaa mängib topeltmängu. Vladimir Putini kutsel islamistlikule liikumisele Hamas - tulla Moskvasse - on mitu külge. Kremli isand peab sõda tšetšeenide vastu, kes praktiseerivad terrorismi oma rahvusliku ja islami identiteedi nimel, kuid embab palestiinlasi, kes praktiseerivad terrorismi samuti oma rahvusliku ja islami identiteedi nimel. Libération leiab, et Putini initsiatiivid täidavad eelkõige siseriiklikku eesmärki: veenda kadunud impeeriumi igatsevaid nostalgilisi venelasi, et putinism on parim natsionalism. Ta hoiab Venemaad suurte ja võimsate klubis, vaatamata oma majanduslikule mahajäämusele ning kroonilisele vaesusele. Ta kompenseerib vaesuse ja mahajäämuse, kasutades ära USA läbikukkumist Lähis-Idas ning ELi sõltuvust Venemaa gaasist ja naftast, lükates oma ettureid rahvusvahelisel tšekiraamatul. Pidevat topeltmängu harrastades, riskeerib Kremli isand sellega, et partnerid puksivad ta turniirilt välja. (Patrick Sabatier, Libération, 11.02) Laurent Rucker Pariisi poliitikateaduste instituudist leiab, et ei Venemaa ega ka EL ei osanud õigesti hinnata 2004. aasta laienemise mõjusid ELi suhetele Venemaaga. Lääne-Euroopa riigid ei kujutanud ette, kui erinevaks muutub sovetlikku blokki kuulunud Ida-Euroopa riikide liitumisega nägemus Venemaast ELi sees. Küsimusele, mida ta arvab Prantsusmaa toetusest Putinile seoses Hamasile esitatud kutsega, vastab Rucker: ükskõik mis ka ei juhtuks, hoiab Prantsusmaa kinni oma privilegeeritud liinist Venemaaga ning väldib igasuguseid teravusi põhjustada võivaid teemasid. (Hélène Despic-Popovic, Libération, 11.02)

Skandinaavia ajakirjandus

Möödunud nädala tuliseimaks teemaks Skandinaavia ajakirjanduses kujunes taas Muhamedi karikatuuridest lahvatanud tüli islamimaailma ja Taani vahel.

Rootsi ajakirjanduses toonitati korduvalt, et Lähis-Ida diktaatorid ja ekstremistid kasutavad ära Muhamedi karikatuuridest tekkinud tüli oma huvides. See annab neile ideaalse võimaluse rahva seas vaenu ja viha esilekutsumiseks, mis suunatakse Taani ja teiste lääneriikide vastu. Rünnakud Taani ja Rootsi saatkondade vastu Damaskuses ei oleks saanud toimuda ilma Süüria režiimi toetuseta - tegu on politseiriigiga, kus mitte midagi ei toimu julgestusteenistuse teadmata. Seetõttu võib oletada, et võimuloleval režiimil olid omad huvid mängus. Õigustatult suunab Rootsi välisminister Laila Freivalds oma kriitika Süüria valitsuse vastu. Tervitatav oleks kui USA, EL ja NATO oleksid oma avaldustes samamoodi üheselt teravad. Lääne demokraatiad peaksid olema täiesti kindlad oma reageeringutes ning diplomaatilistes kontaktides ei tohiks teha vahet Taani ja teiste ELi liikmesriikide vahel. Agressiooni Taani vastu tuleb pidada rünnakuks kogu ELi suunas. Kui lääneriigid näitavad üles nõrkust, siis kasutatakse seda maksimaalselt ära. Lääne vabadused ja õigused ei ole läbirääkimisteemad, demokraatlikud valitsused ei tohi võtta endale vastutust vaba meedia otsuste eest. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 6.02) Taani probleemist on saanud ka Rootsi probleem, kuna esialgne skandaal Muhamedi karikatuuride ümber on liiga teravaks muutunud. Araabiamaades levitatud kuuldused Taanis toimuvast on tundmatuseni moonutatud. Sündmused Süürias ja Liibanonis on väga tõsised, kuna need kahjustavad ida ja lääne suhteid, mis on niigi pingelised ning lisaks ohustavad Lähis-Ida stabiilsust. Vabadus- ja demokraatiahüüete asemel kostuvad hoopis tsensuurinõuded ja üleskutsed austada religiooni. Taani riik ja majandus ei kanna vastutust ühes ajalehes avaldatu eest. Vägivalda saatkondade, ettevõtete või humanitaarorganisatsioonide vastu ei vabanda millegagi. Taanit peaks toetama nii Rootsi kui ka EL, kuid samuti tuleks pärast haavade paranemist antud kogemusest õppida. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 6.02) Ekstremistid nii siin kui sealpool näeksid meeleldi tsivilisatsioonide vahelist sõda – ühel pool islami fundamentalistid, kes kasutavad Muhamedi pildiseeriat kui kõrgemalt poolt kaela langenud kingitust tavaliste moslemite veenmiseks selles, et läänemaailm põlgab ja vihkab neid ning teisel pool rassismist ja islamifoobiast kantud liikumised läänes, kellele mõjuvad pildid vihastest moslemitest kui kinnitus valitud tee õigsuses. Ajal, mil Taani ei saa oodatud tuge, hakkab tähelepanu pöörduma läänemaailma erinevustele. Osaliselt puudutab see suurpoliitikat. USA ja Suurbritannia on niigi kimpus Iraagi sõjaga, nad ei vaja Jyllands-Posteni algatatud kultuurisõda. Taanit toetatakse kõige rohkem Euroopa kõige ilmalikemates riikides - Skandinaavias, Hollandis ja Prantsusmaal, kus on moslemite rahvusvähemus. Riikide toetus, kus religioonil on suurem tähendus, on väiksem. USA taunib küll vägivallaaktsioone, kuid distantseerub avaldatust. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 7.02) USA jaoks on antud kriis keeruline dilemma, kuna tuleb hoida tasakaalus erinevaid välispoliitilisi huvisid. Ühelt poolt peab George W Bush kaitsma demokraatia põhimõtteid ja näitama üles solidaarsust liitlastega - Taaniga. Samal ajal on USA välispoliitika nurgakiviks islami kui religiooni austamine, juhul kui USA soovib võita Iraagi sõda, võidelda terrorismiga ja levitada demokraatiat Lähis-Idas. (Lennart Pehrson, Dagens Nyheter, 10.02) Taani dünamiidi desarmeerimiseks pakutakse välja järgmist strateegiat: 1. Kui saatkondi või humanitaarorganisatsioonide kontoreid rünnatakse nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, tuleks reageerida kohe diplomaatiliste sanktsioonidega. Asukohariik peab vastutama tagajärgede eest, kui kohalik elanikkond ründab neid, kes on abistama saadetud; 2. Ekstremistid tuleb isoleerida igas leeris; 3. Alanud dialoog nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil on üks tähtsamaid abinõusid lepitamiseks. Tuleb teha selgitustööd, mis on vahet poliitikal ja publitsistikal, kirikul ja riigil; 4. Kopenhaagenisse tuleks ehitada mošee, näitamaks, et islam ei ole sihtmärgiks tsivilisatsioonide vahelises sõjas; 5. Vastavalt endise Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseni ettepanekule peaks Jyllands-Posteni peatoimetaja kaaluma vabatahtlikku ametist lahkumist. (Niklas Ekdal, Svenska Dagbladet, 12.02)

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen teatas 7. veebruaril peetud kõnes , et George W Bush helistas talle ja avaldas täielikku toetust Taanile. Paljuski kordas kõne eelnevaid avaldusi, suurim erinevus seisnes aga selles, et kõne inglisekeelne osa oli suunatud otseselt moslemitele. Alljärgnevas väljavõttes Taani peaministri kõnest toonititatakse järgmist: „Jyllands-Posten on vaba ja sõltumatu ajaleht, mistõttu ei ole Taani valitsusel võimalik sekkuda ajalehe tegevusse, kui see jääb seaduse piiridesse. Tänane olukord puudutab juba palju enamat kui avaldatud joonistusi. Vaatamata eriarvamustele joonistuste osas, ei õigusta mitte miski vägivalda, ähvardusi ja laastamist. Suur osa moslemeid on õnnetud, et ekstremistid ja fanaatikud kasutavad antud juhtumit ära vägivalla õhutamiseks. […] Taanlaste traditsiooniks on konfliktide lahendamine dialoogi teel. […] Me seisame silmitsi globaalse kriisiga, mis ähvardab suureks paisuda. Radikaalsed ekstremistid lisavad õli tulle, taanlasi kujutatakse ebatolerantsetena, islami vaenlastena, mis on vale. Taani on üks tolerantsemaid riike maailmas, kus peetakse pühaks sõnavabadust, usuvabadust ja austatakse kõiki religioone .[…] Taani rahvast on tabanud rasked ajad ning ma palusin taanlastel provokatsioonidest kõrvale hoida.” (Ole Rothenborg, Dagens Nyheter, 8.02)

Boikott Taani toodete vastu jätkub, üleskutse jõuab moslemiteni kett-sms-i kaudu. Iga päevaga kaotab Arla Foods u 12 miljonit Rootsi krooni. Šveitsi toiduainete gigant Nestlé võitleb aktiivselt selle eest, et neid ei seostataks Taaniga. Pan-Araabia ajalehe Al-Awsat Nestlé reklaamis rõhutati, et nende piimapulbrid Nido ja Klim ei ole toodetud ega imporditud Taanist. (Karin Grundberg, Dagens Industri, 8.02)

Taani annab ulatuslikku rahalist toetust islamimaadele ja toetab araablaste initsiatiivi - projekti, mille Taani välisministeerium lasi käiku pärast Iraagi sõda, selleks et edendada demokratiseerimist Lähis-Idas. Taani toetus on mõeldud heateona ja see ei ole seotud suurte ootustega hiljem selle pealt kasu saada. Kuid nüüd peaks taanlastel olema võimalus aeg maha võtta, kui toetuse vastuvõtjamaa ei paku enam oodatud turvalisust ja kaitset Taani omandile ja kodanikele või lubab teha vaenulikke rünnakuid taanlaste vastu. Kui vaenulikkust ja vägivalda aktsepteeritakse, peab ka tagajärgede eest vastutama. Samamoodi peaks ELi ametiasutused vajadusel olema üheselt järjepidevad tekkivate probleemide lahendamisel. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 9.02)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses tekitasid endiselt laialdast vastukaja Taani ajalehe Jyllands-Posten avaldatud karikatuurid prohvet Muhamedist. Pilapildid andsid tõuke vägivaldsetele meeleavaldustele, samas lõi välja pikaajaline pinge lääne ja islamimaade vahel. Rahvusvahelistes suhetes islamiriikidega tuleb jätta ruumi erinevatele maailmavaadetele ja väärtustele. Tasub meeles pidada, et usuline sallivus ei ole alati võrdsustatav demokraatia ja jäikus diktatuuriga. Samas võib katsed suruda peale sõnavabaduse piire väljastpoolt ELi loomulikult tagasi tõrjuda. Samas hea maitse ja taktitundelisus ei ole sugugi nõrkuse märk. Peame kõik mahtuma samasse maailma, isegi kui väärtushinnangud on erinevad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.02) Karikatuuride avaldamisest lõikavad kasu vaid islami äärmusrühmitused. Kõik teised nii islamiriikides kui ka Euroopas kannatavad nii või teisiti. Tavalised inimesed saavad aru, et globaliseerumise tulemusena väiksemaks jäänud maailmas ei saa lääne ja islami kultuurid vastakuti seista. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 7.02) Teatud punktini võib islamiriikides karikatuuridest tekkinud pahameelest aru saada. Meeleavalduste muutumine vägivaldseks ja välisesinduste hävitamine ületab siiski kõik piirid. On oluline, et ka mitmetes islamimaades on vägivaldsed meeleavaldused hukka mõistetud. Meeleavalduste jätkumine muudab suhted vaid pingelisemaks. Jyllands-Posten on tõusnud läänemaailma sõnavabaduse eeskujuks. Inimeste usulisi tõekspidamisi peab alati austama. Solvav käitumine ei ole väärikas sõnavabaduse teostamine. (Juhtkiri, Kaleva, 7.02) Prohvet Muhamedi karikatuuridest tekkinud skandaal näitas taas, milline jõud usk on. Religioonide vaheline rahu on maailmarahu eelduseks. Ilmalik kultuur ei tunne tabusid. Selle olemusse kuulub kriitika kõikide absoluutsete institutsioonide, kaasa arvatud religioonide vastu. Seepärast on raske mõista, miks moslemid on solvunud. On vaja religioonide vahelist dialoogi, et aru saada, mis on teiste jaoks püha. (Jyri Komulainen, Helsingin Sanomat, 10.02) Tegemist on kultuuridevahelise konfliktiga, kuid ainuüksi selle tõdemisest ei piisa. Islam on lääne ühiskonna osa ja jääb selleks. Tuleb õppida elama multikultuurses ühiskonnas ning olema tolerantne erinevuste suhtes. Soomes ei ole karikatuure avaldatud. Selle põhjus on lihtne. Kui Taani leht käitus järelemõtlematult, ei ole vaja korrata sama viga vaid seepärast, et taanlastel on õigus sõnavabaduse nimel pilte avaldada. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 12.02)

Soome ei pikenda pärast käesoleva aasta 1 .maid piiranguid tööjõu vabale liikumisele. Piirangud on oma aja ära elanud ja need tuleb lõpetada. Soome vajab teatud aladele välismaist tööjõudu ning ütleb tere tulemast neile, kes on oma tööpanusega valmis Soome ühiskonda üles ehitama. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.02) Soomes teatakse, et üleminekuaja kehtestamine oli paljuski katastroof. Arvati, et sellega suudetakse valvata tööjõu liikumist ja palgataset, kuid läks vastupidi. Üleminekuaeg tõi kaasa just need probleemid, mida sellega püüti tõrjuda. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.02) Uutes ELi liikmesriikides peetakse tööjõu liikumise piiranguid alandavateks. Kuigi ELis peaks kapital, kaubad ja inimesed liikuma piiranguteta, koheldakse uute liikmesriikide tööjõudu tõrjuvalt. Uutes liikmesriikides arvatakse, et nende elanikud kuuluvad ELi teise klassi. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 7.02) ELi uued liikmesriigid ei ole odava tööjõu laod. Soomes on mõningatel aladel tööjõupuudus, kuid ka Balti riikides on osaliselt tööjõupuudus. (Juhtkiri, Kaleva, 8.02) ELi laienemine kümne uue liikmesriigi võrra on majanduslikult kasu toonud Suurbritanniale, Iirimaale ja Rootsile, kes ei määranud tööjõu liikumisele piiranguid, selgub ELi raportist tööjõu vaba liikumise kohta. Vanad ELi liikmesriigid määrasid pikad üleminekuajad, kuna kartsid uute ja vaesemate liikmesriikide tööjõu sissevoolu. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 9.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Välisminister Urmas Paet pooldab ELi surve tugevdamist Valgevene juhtkonnale ning kontaktide laiendamist valitsusväliste organisatsioonidega. Kohtumisel Valgevene presidendivalimistele esitatud opositsiooni ühise kandidaadi Aleksandr Milenkevitši esindaja Ivan Tšurilovitšiga, ütles Paet, et erinevalt eelnevatest aastatest on Valgevene küsimus prioriteetseimate seas – kindlasti on oluline osa selles opositsiooni ühinemisel. Välisministrit tutvustati kohtumisel Milenkevitši valimiskampaaniaga. Tšurilovitš saabus Riigikogu väliskomisjoni avatud istungile, millel arutatakse olukorda Valgevenes. Arutelu toimub parlamendiühenduse “Ühendus Valgevene demokraatliku arengu kaitseks” initsiatiivil. (Interfax, 06.02)

Eesti võimud katkestasid viisast keeldumisega Venemaa presidendi administratsiooni regionaalsete- ja välisriikidega kultuurisidemete arendamise komisjoni esimehe Modest Kolerovi visiidi Eestisse. Pärast välisministeeriumi sekkumist õnnestus probleem lahendada, kuid seoses ajagraafiku tihedusega ei ole Kolerovil võimalik külastada Narvat, Kohtla-Järvet ja Sillamäed, nagu kavatsetud. Välisministeerium teatab, et viisa jäi välja andmata tehnilistel põhjustel. Ei vasta tõele ka oletus, et viisast keeldumine oli vastus sarnasele juhtumile, kui Venemaa ei väljastanud viisat Urmas Paetile. Kolerovi enda sõnul jäeti ta viisast ilma seoses Eesti sisepoliitiliste kähmlustega Kolerovi töövaldkonda puudutavatel teemadel. Kolerov teatas, et ta sai mitte millegagi motiveeritud äraütlemise saatkonnalt, kes kindlasti tegutses kooskõlas valitsuse soovidega. Kolerov soovib tulevikus kindlasti Kirde-Eestit külastada. (Interfax, 07.02)

Eesti ning Venemaa otsustasid erimeelsused lükata tulevikku, otsimaks konstruktiivseid koostöövõimalusi teistes küsimustes, teatas välisministeeriumi asekantsler Toivo Jürgenson agentuurile antud intervjuus. On mitmeid erinevas tööjärgus olevaid dokumente – ühed neist ootavad allkirjastamist, teised ratifitseerimist. Perspektiivikaks peab ta piiriülest koostööd, millele on võimalik saada toeks ELi finantse. Arutlusel olid ka konsulaarküsimused ning mõlema riigi kodanike kontaktide lihtsustamine. Peagi külastavad Moskvat põllumajandusminister ja siseminister. Vajalik oleks välisministrite kohtumine, mis võiks teoks saada mõne rahvusvahelise foorumi raames. Samuti võiks kõne alla tulla telefonivestlus. Kohtumine ei ole vajalik selle enese pärast, vaid sellega peavad eelkõige kaasnema nihked suhete paranemise suunas. Üldiselt on Moskval ja Tallinnal tohutult potentsiaali dialoogi arendamiseks, on asekantsler optimistlikult meelestatud. (RIA Novosti, 10.02)

Venekeelse elanikkonna juhtiv erakond Ühinenud Rahvapartei vahetas nimetust ning on nüüd Konstitutsioonipartei. Erakonna kongressist võttis osa 90% saadikutest, kes valisid erakonna esimeheks Eesti Antifašistliku Komitee sekretäri Andrei Zarenkovi. Erakonna välispoliitika sihiks saavad olema heanaaberlikud suhted Venemaaga. Venemaa on meie naaber, kuid kahjuks ei saa paljud Eesti poliitikud aru, kui oluline on omada häid suhteid Venemaaga. Sisepoliitikas on erakonna eesmärgiks hajutada eestlaste seas levinud müüti venelastest kui “viiendast kolonnist.” Tegelikult on ju eestlastel ja venelastel sarnased probleemid ning kohalikud venelased on omaks võtnud eestlaste mentaliteedi. Sõna “konstitutsioon” erakonna nimes väljendab usku sellesse, et elu saab muuta vaid konstitutsioonipõhiselt, seda nii Eesti kui ka Euroopa mastaapides. (RIA Novosti, 11.02)

USA ajakirjandus

EK asepresident Siim Kallas kirjutab ajalehes The Wall Street Journal USA Abramoffi lobiskandaali valguses, et kui Euroopas midagi taolist peaks siin aset leidma, oleksid avalikkuse reaktsioonid katastroofilised, toetus ELi institutsioonidele langeks hoobilt. Brüssel ja Washington on maailmas tuntud kui kaks lobipealinna, mõlemad mõjutavad sadade miljonite inimeste elusid. EL on USAst ette jõudnud vastavate meetmete rakendamisega. 2005. aasta kevadel kutsus Siim Kallas üles läbipaistvusele Euroopas. Lobitöö peab olema avalik ja läbipaistev. (Siim Kallas, The Wall Street Journal, 6.02)

Eesti endine peaminister Mart Laar arvab oma artiklis, et gaasitarnekriis andis Ukrainale kaks väärtuslikku õppetundi. Võtmesõnaks on reformid: majanduse avamine konkurentsile, „roheline tuli” välisinvesteeringutele, tõhus valitsus ning omandiõiguste kaitse. Oluline on leida võimalus lõpetada sõltuvus Venemaa energiatarnetest. (Mart Laar, The Wall Street Journal, 8.02)

Taani ajakirjandus

Muhamedi karikatuuride tõttu lahvatanud sõnavabaduse skandaal on tekitanud tõsise rahvusvaheline kriisiolukorra. ELi liikmesmaad väljendavad solidaarsust Taaniga. Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et antud situatsioonist on saanud kogu Euroopa probleem. „Tegemist ei ole enam ainult Taani probleemiga. Sellised asjad võivad tabada meid kõiki ning omada pikemaajalisi tagajärgi Euroopa ja muslimimaailma vahelistele suhetele, mistõttu peaksime tegema kõik , et takistada konflikti eskaleerumist.” (Thomas Lauritzen, Martin Aagaard, Politiken, 30.01; Claus Kragh, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 31.01; Line Holm Nielsen, Jesper Larsen, Philip Egea Flores, Berlingske Tidende, 5.02)

Soome ajakirjandus

Soomes äsja lõppenud presidendivalimiste kampaaniat hinnates teevad Tartu Ülikooli professorid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm Eesti lähenevaid valimisi vaadeldes järelduse: meedia roll peab olema iseseisev ja kriitiline. Eestlaste kampaaniad hakkavad hoogu võtma. Meedia ülesanne peab olema sisulise väitluse kannustamine, vaid siis on meedial selge sotsiaalne ülesanne. Lauristin ja Vihalemm esinesid Turu Ülikoolis loengusarjaga, mis käsitles meedia rolli ühiskonnas murranguajal. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 7.02)

Venemaa ajakirjandus

Moskvas toimusid konsultatsioonid Venemaa asevälisministri Vladimir Titovi ning Eesti välisministeeriumi asekantsleri Sven Jürgensoni vahel. Pooled arutasid bilateraalsete suhete hetkeseisu. Erilist tähtsust omistati koostöövõimalustele – kaubandussuhetele, teadus-tehnilisele, sotsiaalsele, humanitaar-, ja kultuurialasele koostööle. Titov toonitas, et kui Eesti täidab rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi rahvusvähemuste olukorra parandamiseks, mõjutab see kahe riigi suhteid tervikuna. Arutati Venemaa suhteid NATO ja ELiga, olukorda Kosovos, samuti Põhja-Euroopa ja Balti riikide koostööd. Jürgenson märkis, et mõnedes küsimustes on võimalik konstruktiivselt edasi liikuda ning see võib soodsalt mõjuda ka keerulisemate probleemide lahendamisele. Toivo Jürgenson on häälestatud optimistlikult – Eesti ja Vene suhteid on liialt dramatiseeritud. (Meždunarodnik, 10.02)

Venemaa presidendi administratsiooni regioonidevahelise ja välisriikide kultuurisidemete juht Modest Kolerov ei saanud viisat Eestisse, mis oleks võimaldanud külastada olulise hulga venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkondi – Kohtla-Järvet, Narvat ja Sillamäed. Kolerovi kutsusid Eestisse just nende linnade meerid. Lisandus veel üks Vene politoloog, kellel ei õnnestunud astuda üles venekeelse auditooriumi ees. Kui järgi mõelda, siis ei olnud eestlaste vastus Urmas Paetile viisa väljastamisest keeldumise eest just sümmeetriline. Eesti välisminister võib külastada Venemaad ainult välisministeeriumi küllakutse olemasolul. Kolerov aga ei saabunud presidendi administratsiooni kutsel, samuti ei kavatsenud ta kohtuda oma Eesti kolleegidega – kui need just ise ei oleks vaevaks võtnud tema juurde Kirde-Eestisse sõita. (Vitali Portnikov, Politkom.ru, 07.02)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Ashoka Mody ja Christoph Rosenberg Rahvusvahelisest Valuutafondist ei leia, et Eesti ja Läti on eurotsooniga liitumiseks liiga vaesed. Nende hinnangul ei saa madala per capita põhjal teha järeldust, et riigi majandus on jäik. Samuti pole õige järeldada, et õiglase vahetuskursi saavutamine on Eesti ja Läti puhul keerulisem kui rikastel riikidel. Arvelduskonto defitsiiti võib tõlgendada investeeringute suure sissevooluna ja märgina majanduse paindlikkusest. (Ashoka Mody, Christoph Rosenberg, Financial Times, 8.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa tiigrid. Prantsusmaa Senati majanduskomisjoni delegatsioon väisas 2005. aastal Eestit ja Leedut. Parlamendi ajakirja Hemicycle tehtud kokkuvõttes nimetatakse Eesti majandust Ida-Euroopa kõige avatumaks ning maailma kõige liberaalsemaks. Senati majanduskomisjoni raport leiab, et Prantsusmaa ettevõtete kohalolek Eestis ja Leedus ei ole piisav, seda eriti energeetika- ja transpordisektorite investeeringute osas. (Elise Verley, L'Hemicycle, 8.02)

Taani ajakirjandus

Taani peaks avama kohalikud töövahenduskontorid Poolas ja Baltimaades. Sellise ettepaneku tegid Vasakpoolsed, keda toetavad rida teisi parteisid parlamendis. Töövahenduskontorite avamine aitaks taltsutada tööjõupuudust, sh ehitussektoris, ja piiraks kasvavat illegaalset välismaise tööjõu turgu. Eesmärgiks peaks olema eelkõige ehitustööliste ja põllumeeste värbamine, kes hakkaksid töötama vastavalt Taani kokkulepetele ja tingimustele. (Nikolaj Sommer, Børsen, 7.02)

Soome ajakirjandus

Baltic Rail Service teatas, et soovib müüa oma osa Eesti Raudtee aktsiatest. Soome raudteefirma (Suomen VR) on huvitatud ettevõtte aktsiate ostmisest. VR-i juhataja Henri Kuitunen kohtus majandusminister Edgar Savisaarega, kelle sõnul kaalub ka Eesti riik aktsiate tagasiostmist, kuid kõik on veel lahtine ning riik ei soovi aktsiaid osta iga hinna eest. Baltic Rail Servicele kuulub 66% ja Eesti riigile 34% Eesti Raudtee aktsiatest. Sobivaks müügihinnaks on Eesti ajakirjanduses pakutud 134 miljonit eurot. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.02)

Soomes töötavate Eesti ettevõtete renditöötajate arv on kasvanud rekordiliselt suureks. Soome pensionikindlustuskeskuse (Eläketurvakeskus) andmetel oli renditöötajaid eelmisel aastal peaaegu 5000. Renditöötajate arv hakkas kasvama pärast Eesti liitumist ELiga. Eestist pärit töötajad võivad töötada Soomes 12 kuud, tööleping oma ettevõttega säilib ja töötaja kuulub Eesti sotsiaalsüsteemi. Mis juhtub aga siis, kui tööjõu liikumise piirangutest otsustatakse loobuda? Kas renditöötajate kasutamine jätkub või siirduvad töötajad Soome tööandja teenistusse? Kui piirangutest otsustatakse loobuda, võivad Soome tööandjad palgata töötajaid otse. Sel juhul määratakse ka tööpension Soome seadustest lähtuvalt. (Harri Vänskä, Kauppalehti, 10.02)

Venemaa ajakirjandus

Leningradi oblasti kaevurid valmistuvad Eestile sõda kuulutama. Eesti uue saadiku Marina Kaljurandi “sõprusvisiit” sinna muutus skandaaliks. Asekuberner Grigori Dvas süüdistas Eestit seotuses “põlevkivikriisiga,” mille tulemusel ettevõtet Leningradslanets ähbardab sulgemine. Dvasi sõnul hakkavad kaevurid blokeerima Eesti ühendusteid ning ta oli kindel ka selles, et kui kriis ei lahene, ei hakka Venemaa ka uue Narva jõe silla küsimusega tegelema. Marina Kaljurand reageeris emotsionaalselt ootamatutele küsimustele ning tegi ettepaneku mitte vaadelda küsimust poliitilisena, sest seda ei tee ka rahvusvaheline kohus, kes asjaga tegeleb. Kuberner Sedjukov üritas juhtunut siluda, kuid juba peale ametliku osa lõppu teatas Dvas, et oblasti juhtkond ei seosta olukorda Leningradslanetsi ümber kujunenud olukorda Eestiga. (Kommersant, 08.02)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian opposition parties threatened the government with a vote of no-confidence over its handling of a massive oil slick that, experts say, may have killed tens of thousands of Baltic seabirds. "The activity of the government and its departments in handling Estonia's biggest environmental catastrophe has been unsatisfactory," opposition leaders said in a statement directed at PM Andrus Ansip. "If you as PM do not take steps to dismiss the environment and interior ministers we will be forced to launch a vote of no-confidence in parliament," the statement said. "It may even come to launching a vote of no-confidence in the PM himself," they said. The number of seabirds killed by the 35-kilometer oil slick, was likely to be "as high as 35,000, which is considerably more than feared when news of the pollution first came out," Vilju Lilleleht of the Estonian Ornithological Society said. Estonian prosecutors are investigating more than a dozen ships which might have caused the slick, which a preliminary analysis has shown to be oil product waste. "The investigators have narrowed down to 15 the list of ships that might have caused the pollution," Erle Rudi, a spokeswoman for the prosecutor's office, said. (Afp, 07.02) Around 3,000 dead birds have been recovered so far, said Vilju Lilleleht. He added studies showed only about 10 % of avian casualties from oil slicks were ever found. The spill of about 20 tonnes of oil was initially expected to have only a limited impact but ornithologists said many birds were suffering as oil clogged their feathers. Birds coated in oil have been seen off the southwest coast of Finland, environmentalists said. (Reuters, 06.02)

Kristina Šmigun of Estonia took a surprise gold medal in the women's 15 km cross-country pursuit at the Winter Olympics after staying near the pace for much of the race. Šmigun, who comfortably tailed successive leaders in second place for most of the 15km course, managed to stifle the Czech's attempt to raise the pace on the final climb. "I was faster than Katerina," the Estonian said afterwards, adding that an early season change of technique had proved to be "perfect". (Afp, 12.02) Šmigun, who turns 29 during the final week of the Games, made the pace for much of the race in bright sunshine at Pragelato. The former world champion swept past veteran Katerina Neumannova of the Czech Republic in the skate to the finish to claim her country's first medal of the 2006 Olympics in the opening race of the cross-country programme. Neumannova had looked set to claim her first Olympic gold medal after taking three silvers and a bronze at Nagano and Salt Lake City but, in an exciting finish, Šmigun stepped up a gear, reclaimed the lead and crossed the line first. "One kilometre from the finish I could see her (Neumannova's) red boots, and I just tried to follow her," said Šmigun, whose father Anatoli competed at the 1976 Olympics. "Three hundred metres from the end I passed her and I knew I could win." (Reuters, 12.02)

Krasnojarski linnapea Pjotr Pimaškov kohtus Marina Kaljurandiga, Eesti suursaadikuga Venemaal. Saadikuga olid kaasas saatkonna töötajad Ivo Parmas, Kerli Veski ja Ülle Soosalu. Käsiteldavad teemad puudutasid Eesti ja Krasnojarski krai praegusi ning tulevasi sidemeid turismi ja kultuuri alal. Delegatsioon külastas ka Eesti kultuuripäevi Krasnojarskis, mille raames tähistati Krasnojarski krai rahvaseltsi “Eesti” 15. ning Eeesti Vabariigi 88. aastapäeva. Krasnojarski krais elab umbes 6000 eestlast, Ülem-Suetuki külas tegutseb 1888. a asutatud luterlik kogudus ning töötab ainus eesti kool Siberis. (Regnum, 06.02)

Põhja Politseiprefektuuri prokuratuur andis Harju maakonnakohtusse üle süüdistusmaterjalid 26 politseitöötaja suhtes, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning andmises, selle väljapressimises ning vahendamises. Altkäemaksude summad on vahemikus 500 kuni 3000 krooni. Nagu ütles PPP ülem Raivo Küüt, ei ole ebaausatel inimestel politseis kohta. See, et politsei puhastab ise oma ridu, on tugevuse, mitte nõrkuse ilminguks. (Interfax, 06.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Soome valitsuse raporti kohaselt on Soome lahte voolava õli kogus viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. Tankeritega kaasnevaid riske tuletas meelde Eesti õlireostus, mis on tapnud vähemalt 5000 Eesti ja Soome merelindu. Viimaste aastate suurim reostus leidis aset 2001. aasta märtsis, mil Baltic Carrieri pardalt sattus Taani ja Saksamaa vetesse 2700 tonni masuuti. (Ivar Ekman, International Herald Tribune, 9.02)

Läänemeri on tiheda laevaliiklusega, siin seilavad paljud Vene õlitankerid, mis on teel Euroopa turgudele. Eesti võimud on öelnud, et pole veel kindel, missuguselt aluselt reostus pärineb. Seni on leitud üle 3000 surnud linnu, ohvrite seas on nii kohalikke liike kui ka rändlinde. (Elisabeth Davies, The Independent, 7.02)

Saksamaa ajakirjandus

Baltisakslane Peter Weltmann asustati Hitleri kutsel Eestist Saksamaale. Sovetid deporteerisid ta tagasi. Esialgu ei soovinud Weltmanni vanemad Saksamaale ümber asuda. See oli viga. 1940. aastal lahvatas Eestis enneolematu terror. Veebruaris 1941 toimus teine ümberasumine. Kontrollkomisjonis istusid kõrvuti NKVD ja SSi ohvitserid. 1945. aastal sattus Weltmanni isa ohvitserina Saksamaal Prantsuse okupatsioonitsooni. Prantslased andsid teatavasti “nõukogude kodanikud” Venemaale välja. Passis märgitud sünnikohast – Reval – piisas. Brandenburgis rajatud koonduslaagris nägi Weltmann, mida NKVD Vlassovi armees sõdinutega tegid. See tekitas õudu. Weltmann küüditati Narva. Sõjajärgsetel aastatel kaevandas ta sunnitöölisena uraani ja põlevkivi. 1945. aastal deporteeriti Siberisse 400 Eestisse jäänud sakslast. Üks klassikaaslane tuli USAst Eetsisse oma ema otsima, arreteeriti ning saadeti laagrisse. Weltmann võttis eesti naise, ei rääkinud aastakümneid enam saksa keelt ning muutus eestlaseks. Alles Eesti iseseisvumisega sai ta julgust alustada taas oma juurte ning sõprade otsinguid. (Markus Wehner, FAZ, 12.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi saatkond Tallinnas koostöös Rootsi Ekspordinõukogu ja Rootsi Turisminõukoguga üürisid Tallinnas Vabaduse väljaku, et korraldada Rootsi päeva, tutvustamaks eestlastele lisaks Stockholmile ka teisi Rootsi turismipiirkondi. Eesmärgiks oli näidata, et teised sihtkohad võivad samuti pakkuda põnevust ja eksootikat. Rootsi propageerimise päeva tingis Eksportnõukogu uuring, mille tulemusena selgus, et Rootsit peetakse igavaks sihtkohamaaks. Sihtgrupiks on eesti pered, kes otsivad looduslähedust Rootsi mägedest. Eeskätt soovib Rootsi ennast talvesihtkohana müüa. Antud üritus on esimene tõsisem jõupingutus Eesti suunal. Vasaloppeti peasekretär osales üritusel ja loodab leida uut turgu Eestist, kuna Eestis on palju potentsiaalseid osavõtjaid. Eesmärgiks on 50 000 osalejat, mullu osales 48 000. Publikumagnetiteks olid populaarsed suusatähed Gunde Svan ja Per Elofsson ning tipphetkeks kujunes 500-meetrine suusasprindivõistlus, milles osales ka Eesti peaminister Andrus Ansip. (Reet Waikla, Dagens Industri, 7.02)

Loode-Eestis avastati ligikaudu viiekümnel noorel inimesel tõsine ajukahjustus, mis tekkis pärast isetehtud narkootikumide süstimist. Narkootikume tehti ninakinnisuse vastu aitava ravimi, Sudafedi põhjal, mida süstiti mitu korda päevas. Ajukahjustuse sümptomid sarnanevad parkinsoni tõvele ja tüsistused näivad püsivatena. Mõned narkootikumide tarvitajad lähevad ajuuuringutele Rootsi, projekti toetab Rootsi Ajufond ja Uppsala Ülikool. (Bosse Brink, Svenska Dagbladet, 8.02; Jon Pelling, Dagens Nyheter, 8.02)

Norra ajakirjandus

Sandra Oxenryd esitab Eurovisioonil Eesti eurolaulu „Through my Window” ja tema kallim Jacob Vegsund Gyldenskog on üks tema taustalauljatest ja -tantsijatest. Noormees on pärit Norrast, Spjelkavikist, kuid praegu elab ta Rootsis, kus kohtus ka Sandraga. (Bjørn Halvorsen, Sunnmørsposten, 7.02)

Soome ajakirjandus

Looderanniku naftareostus on suurem kui osati arvata. Ornitoloogide arvates on reostuse tagajärjel surnud või sureb kümme tuhat lindu. Keskkonnakaitsjad kardavad, et reostuse tagajärjed suurenevad veelgi. Püütakse välja selgitada reostuse põhjustaja. Reostus mõjutab ka kolme valitsuspartei suhteid. Opositsioon tahab teada, kes võtab enda kanda poliitilise vastutuse ja ähvardab peaministrit umbusaldushääletusega. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 7.02)

Reostuse uurimiseks moodustatud uurimisrühm on võtnud vaatluse alla viisteist laeva, mis võisid põhjustada Eesti rannikul toimunud naftareostuse. Tankerit Flawless ei pea uurijad tõenäoliseks reostuse põhjustajaks. Keskkonnaminister Villu Reiljan ja siseminister Kalle Laanet leppisid kokku naftareostuse tõrje tõhustamises. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 8.02)

Isamaaliit, Res Publica ja Sotsiaaldemokraadid nõuavad peaminister Andrus Ansipilt naftareostuse eest vastutavate keskkonnaministri Villu Reiljani ja siseministri Kalle Laaneti ametist vabastamist. Peaminister soovib ära oodata uurimise tulemused ja alles siis langetada otsuseid. Reostuse põhjustajatena on kahtluse all viisteist laeva. Libeeria lipu all seilava tankeri Flawless liikumist jälgitakse teistest terasemalt. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 8.02)

Eestimaa Looduse Fondi arvates on Eesti naftatõrje juba aastaid unarusse jäänud. Liidu tegevjuhi Jüri Salmi arvates on kurb, et Eestis peab alati enne midagi juhtuma kui asjadesse tõsiselt suhtuma hakatakse. Eesti ei või lõpmatuseni viidata rahapuudusele, maksumaksjatest õlifondi maksjaid nagunii ei tuleks. Seaduseelnõu kohaselt naftatransiidiga tegelevad firmad maksaksid fondi iga naftatonni pealt kümme krooni. Transiidi Assotsiatsioon on ettepanekule vastu. Tegevdirektor Andrus Kuusmanni sõnul ei ole nafta transiit raudteel aastaid kasvanud ja transiidifirmad ei vastuta naftat transportivate laevade eest. Eestis toimunud naftareostus näitas, et Eesti ei saa hakkama algelisegi naftareostusega. (Leena Hietanen, Kaleva, 9.02)