Nädal välismeedias 30. jaanuar - 5. veebruar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Põhiseaduslik lepe

"Debate on the Constitutional Treaty will be much to the fore during Finlands coming EU presidency," the President of Finland Tarja Halonen said. "Finland will do its utmost to establish a consensus within the EU, and to this end we are working closely with the current holder of the presidency, Austria. The Constitutional Treaty would represent a clear improvement over the present treaties. It would be in the interests of the EU in general and of Finland in particular for the Constitutional Treaty to come into force." (Afp, 03.02)

Majandus

Parliamentary leaders from the Visegrad group of four eastern European states called for all EU countries to open their job markets to new members from May, at a meeting in Prague. "The free circulation of labour, which is one of the four essential freedoms for the future of the EU, is very important for citizens of the new member countries," said a joint declaration issued by the group representing the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia. (Afp, 04.02)

The EC will urge 12 European states to finally open their borders to workers from the bloc's ex-communist newcomer states as a way of boosting their economies. "In spite of fears expressed on the occasion of the successive enlargements, free movement of workers has not led to disruption of national labour markets," the commission says. (Afp, 05.02)

Slovenia pledged to further improve its public finances after the EC said it already met the criteria for joining the European single currency. "Now our duty is to move forward and improve further the stability of our finances," Slovenian Finance Minister Andrej Bajuk said. EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said Slovenia was ahead of schedule for adopting the euro next year but warned it should make further efforts to improve its finances before the full impact of an ageing population hits the pension system. "We share that concern," Bajuk said, adding that the ageing population was a problem that affected all European states although Slovenia also has to deal with a poor birth rate. (Afp, 01.02)

Laienemine

Ukraine's FM sought to put his country's EU accession bid back on track, calling on the bloc to take clear steps from 2008 to start Kiev's road towards membership. "After the victory of democracy in Ukraine it is high time for the EU to elaborate a new strategy towards Ukraine," Boris Tarasyuk told the EP. (Reuters, 31.01)

The EU warned Bulgaria to urgently undertake all outstanding reforms if it hopes to join the bloc next year. The EU-Bulgaria association council "expressed its firm expectation that Bulgaria will urgently address all outstanding issues in order to reach the objective of acceding to the EU on January 1, 2007. The association council also noted the importance of increasing the accountability, transparency and efficiency of the legal system." (Afp, 31.01) Bulgaria's parliament began debating amendments to its constitution aimed at improving the functioning of the country's oft-criticised judiciary. "The aim is to strengthen cooperation between the legislative, executive and judicial branches of power towards fighting crime and corruption, and to respond to the requirements of the EU," said the left-wing deputy Mihail Mikov, chairman of the amendments committee in parliament. (Afp, 03.02)

A recent EC proposal to boost free trade in the Balkans is not aimed at creating a new Yugoslavia, the plan's chief said. "It is a clear language which has nothing to do with recreating of some political existence of the past," said Erhard Busek, special coordinator of a multinational organisation tasked with fostering regional cooperation. Sanader agreed: "nobody in Europe thinks about establishing new Yugoslavia," but reiterated Zagreb's position that an expanded Central European Free Trade Agreement is a better framework for regional cooperation. (Afp, 02.02)

Välispoliitika

The EU’s foreign policy chief, Javier Solana, condemned the violence against Europeans in protest at the publication of cartoons of the Prophet Mohammed. "Solana says those responsible at the local, political and religious level must prevent any repetition of such acts which can only harm the image of peaceful Islam," his spokeswoman Christina Gallach said. Solana also condemns in the strongest possible terms the violence and threats levelled against European citizens and interests in Syria and Lebanon and other countries in the region. (Afp, 05.02)

European leaders called for restraint as Muslims staged growing protests over cartoons of the Prophet Mohammad they consider blasphemous and more newspapers reprinted the images in the name of press freedom. "I am concerned about this escalation we have seen over the last few days," said Austrian FM Ursula Plassnik. "From my point of view it is high time to take a step back and make an effort to see things with each other's eyes and heart. The language or gestures of threats gets us nowhere," she said. French President Jacques Chirac appealed for all sides to avoid "anything that could offend others' convictions." (Reuters, 03.02)

Belarussian main opposition candidate in a March presidential election Alexander Milinkevich met EU foreign policy chief Javier Solana, External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner and some of the 25-nation bloc's foreign ministers in a clear message of EU support ahead of the election. "It's not unusual to meet an opposition leader," Ferrero-Waldner said, while adding: "We have shown our very strong interest for a democratisation process in Belarus and of course we are in favour of pluralist elections. We want to ensure that all eligible candidates are allowed to register, that the campaign should be free and also the media should be allowed to report freely," she added. (Reuters, 30.01)

The EU is prepared to support the new Palestinian government if it turns its back on violence and changes its stance on Israel, EU foreign policy chief Javier Solana said. "Once these conditions are fulfilled the EU will stand ready to continue to support the Palestinian economic development and democratic state building," Solana said. (Reuters, 30.01) A Hamas leader appealed to the EU not to cut aid to a Palestinian government. "We call on you to understand the priorities of our Palestinian people at this stage and continue the spiritual and financial support in order to push the region towards stability rather than pressure and tension," Ismail Haniyeh said in Gaza. (Reuters, 30.01)

Julgeolek

Germany urged NATO to take on a more wide-ranging role in battling new global threats. The NATO "should be the first place to discuss international conflicts," German Chancellor Angela Merkel said at the Munich Conference on Security Policy. Merkel called for NATO to engage in "broader operations" and take on "a primary role in the world" in comments that reflected US ambitions for the 26-country defence group. "Terrorism, the proliferation of weapons of mass destruction, failing states - these are the scourges of our times," German Defence Minister Franz Josef Jung said. "The old NATO as a purely defensive alliance is history," he added. US Defence Secretary Donald Rumsfeld said: "The competences that exist within NATO can be used to advantage in other parts of the world." French Defence Minister Michele Alliot-Marie took a more sceptical view on NATO's role and stressed the importance of the EU’s growing security capability, reflecting widespread concerns in France that a stronger NATO would mean a weaker EU. "Let's take care not to spill into areas where the competence of other organisations is more suitable. Let's not waste our financial means, which are vital for fighting crises and upgrading our equipment," Alliot-Marie said. NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer, supported "pragmatic" cooperation between NATO and the EU and sought to calm French fears. "NATO is not a global policeman," he said. Among the new global threats that NATO could help combat, de Hoop Scheffer mentioned the protection of energy supply lines. "For reasons that are obvious - including the potential of terrorists targeting our energy supplies - it makes sense to me that the Allies should discuss this issue," he said. (Afp, 04.02)

Japan wants closer links with NATO although it does not want to become a member, Japanese deputy FM Yasuhisa Shiozaki said. "I do not think that we will be part of NATO as a full member but I think there will be more cooperation between NATO and Japan if NATO's missions are going to be expanding to geographical areas where we also cover," Shiozaki said at the Munich Conference. (Afp, 05.02)

Ukraine is pushing for an invitation to join NATO within two years, despite tense relations with Moscow and the presence of a major Russian naval base on its territory, a senior official said. "We would like to receive the invitation to NATO membership, let's say in 2008. That would require from us very hard work," Deputy FM Anton Buteiko said (Reuters, 03.02)

US troops in Kosovo should be reduced with other NATO allies assuming greater responsibility in the breakaway Serb province, US Defense Secretary Donald Rumsfeld said. He said: "We are all working together in Kosovo and the Balkans. Of course, we all went in together and we have said we will come out together. I am personally hoping that we can continue to reduce some of our forces there." (Afp, 03.02)

Dutch lawmakers voted in favour of sending up to 1,400 troops to Afghanistan after being pressed by NATO allies to join their deployment in the country's south and allow some U.S. forces to withdraw. “The cabinet wants our soldiers to contribute to security and reconstruction in Uruzgan. I have seen that there is very broad support in parliament so the mission can go ahead," PM Jan Peter Balkenende said. (Reuters, 02.02)

Joining NATO is key to solving Georgia's territorial disputes with Russia and the alliance must not be "scared away" from offering membership to the former Soviet republic, President Mikhail Saakashvili said. He said long-running conflicts over the territories of Abkhazia and South Ossetia would "never be solved" if NATO refused to accept Georgia until they were settled. " Being scared away by these problems will make these problems even more aggravated," he said. "Existing conflicts cannot stop countries like Georgia from membership in NATO. It should be made very clear, because that's something that is not clear yet to some policymakers in Moscow." (Reuters, 02.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelne ajakirjandus kirjutab jätkuvalt Palestiina valimistel võidu saavutanud Hamasist, analüüsib olukorda ning esitab visioone Lähis-Ida tulevikust.

Hamasi võit peaks viima USA Lähis-Ida strateegia fundamentaalsele ümberkujundamisele, eriti pärast seda, kui islamistlikud parteid on saavutanud valimisvõidu nii Pakistanis, Iraanis, Saudi Araabias kui ka Egiptuses. Kui USAs toetaks mõnda poliitilist parteid teises riigis, jättes mulje, et see toimub selle riigi huvides, siis kas sel parteil oleks valimistel mingitki edulootust? (Anatol Lieven, International Herald Tribune, 31.01) Demokraatia ei tähenda ainult hääletamist, vaid ka õigusriigi toetamist. Hamas peab jätkama vaherahu ja ütlema avalikult lahti tsiviilisikute ründamisest. Oluline pole Iisraeli tunnistamine, vaid see, et Hamas käituks kui vastutustundlik valitsus. (Juhtkiri, Financial Times, 31.01) Ilmselt on tõsi, et Hamas ei võitnud Palestiina valimisi seepärast, et lubas Iisraeli maa pealt pühkida, vaid seetõttu, et lubas Gazas korra majja lüüa. Kuid tõsi on ka see, et võimalik vägivallatõus ei peletanud keskmist palestiinlast hääletamast Hamasi poolt. Hamasi sõnu Iisraeli hävitamise kohta ei tuleks võtta tõsiselt, sest rühmitus on sunnitud oma poliitikat valitsedes leebemaks muutma. (Richard Cohen, The Washington Post 1.02) Kui USA president George Bush tunnistab Hamasi, läheb ta vastuollu oma globaalse terrorismivastase võitluse ideoloogiaga. Kui ta aga Hamasi ei tunnista, läheb ta vastuollu oma ülemaailmse demokraatia levitamise ideega. Paremas olukorras pole ka Euroopa. Abiandmise jätkamine tähendaks terroriorganisatsiooni rahastamist. Toetuse lõpetamine tähendaks aga palestiinlaste elu halvenemist. Võib-olla täidaksid rahalise vaakumi Egiptus ja Jordaania, aga võib-olla teeksid seda Süüria ja Iraan. (Jonathan Freedland, The Guardian, 1.02) Ühel pool on Iisrael, keda toetab Washington ning mis kutsub Hamasi üles Iisraeli tunnistama ja vägivallast loobuma. Teisel pool on Hamas, kes kutsub üles Iisraeli hävitama ning kaitseb oma õigust kasutada relvi võitluses Iisraeli okupantide vastu. Kas selliste osapoolte vahel on rahukõnelused üldse võimalikud? Tundub, et just praegu on aeg, mil Lähis-Ida rahuks on kõige enam lootust. Hamas võib peagi avastada, üks asi on tappa süütuid inimesi Tel Avivi kohvikutes radikaalse rühmitusena, teine aga rünnata tsiviilisikuid valitsuse tasandil. (Juhtkiri, The New York Times, 2.02)

Eelmisel nädalal pidas oma aastakõne „Olukorrast riigis“ USA president George Bush. Bush sai üsna suure kriitika osaliseks, sest leitakse et president on ebaõnnestunud nii sise- kui välispoliitikas.

Ameerika Ühendriikide presidendid on olnud head, halvad, külmaks jätvad ning mõnikord ka suurepärased. Kuid ükski neist pole suutnud nii paljut kihva keerata, kui seda on teinud George Bush. Ehk just seetõttu rääkis Bush oma aastakõnes pigem USA rollist maailmas üldiselt kui kindlatest poliitikatest ja saavutustest. Bushi „saavutused“ on peaaegu eranditult negatiivsed: rekordiline eelarvedefitsiit, administratsiooni aeglane reageerimine New Orleansis orkaan Katrina tekitatud kahjudele ning läbikukkunud tervisekindlustusreform. Kodused ebaõnnestumised tunduvad aga piiritagustega võrreldes tühised. Pühendudes vabaduse ja demokraatia levitamisele, on Bush saavutanud hoopis vastupidise olukorra. (Juhtkiri, The Independent, 31.01) Bush lubas jääda kindlaks oma eesmärgile - ehitada üles demokraatia Iraagis ja Afganistanis ning võidelda türannia vastu kogu maailmas. Kuid presidendi retoorika oli sunnitum kui varem. (Juhtkiri, The Washington Post, 1.02) Mööndavasti on presidendi aastakõne pidamine üks tüütu rituaal. Samas on see poliitiline sündmus, mis võib tähendada paljugi. See on presidendi parim võimalus rahvale oma plaanidest rääkida ning paluda neile rahva toetust. Sellise liidri jaoks, kes on omadega ummikus, nagu George Bush 2006. aastal, pakub aastakõne võimaluse uueks alguseks. Kuni president suudab uusi ideid välja pakkuda, pole kõik veel kadunud. Kuid Bushil oli raske uute algatustega välja tulla, kuna tal puudub selleks abivägi. (Jacob Weisberg, Financial Times, 2.02) Kõige rabavam muudatus president Bushi kõnes puudutab isepäiste riikide tuumarelvi. Neli aastat tagasi tekitas Bush furoori, nimetades Iraaki, Iraani ja Põhja-Koread kurjuse telje riikideks, ning öeldes, et need riigid ei tohiks omada tuumarelva. Praegu kujutavad Iraan ja Põhja-Korea suuremat ohtu kui toona, kuid Bush ei maininud Põhja-Korea tuumarelva oma kõnes sõnagagi ning pani vastutuse Iraani tuumaprogrammi osas kogu maailma riikide õlule. (Juhtkiri, The Washington Post, 2.02) Kuid kas see meeldib või mitte, USA on ikka veel ainus ja asendamatu juhtriik maailmas. (Juhtkiri, The Guardian, 1.02) Selle rõhutamine on presidendi aastakõnede puhul tavaline, erandiks polnud ka George Bushi kõne eelmisel nädalal. Kuid välispoliitilised tagasilöögid näitavad USA rahvusvahelise domineerimise puudusi. (Simon Tisdall, The Guardian, 1.02) Viimased viis aastat on Ameerikat juhtinud president, kes pole oma ülesannete kõrgusel. Mees, kel pole mitte ainult raskusi eneseväljendamisega, vaid kellel jääb vajaka ka otsusekindlusest, intelligentsusest, aususest ja karismaatilisusest. Kuid ameerika rahvas tundub olevat tugevam, edukam ja enesekindlam kui kunagi varem. Aastakõne tõestas, et Bush on vähemal või suuremal määral loobunud kõigist oma eesmärkidest, mis peaksid olema tema presidentuuri olemuseks: tervisekindlustusreformist, Lähis-Ida rahuprotsessist ning kurjuse telje doktriinist. Veelgi häbiväärsem on see, et Bush tundub olevat loobunud ka Osama bin Ladeni püüdmisest ja 11. septembri rünnakute korraldajate kohtu ette viimisest. Kuid paradoksaalne on see, et kuigi USAd juhib läbi aegade kõige ebaefektiivsem valitsus, on see riik Euroopast ette jõudnud nii tervishoiu, teaduse, tehnoloogia, loovuse kui ka kultuuri alal. Miks on Ameerika enesekindlus ja valitsuse kompetentsus omavahel nii lõdvalt seotud? Sest ameeriklastel on oma poliitikute suhtes olnud alati madalad ootused. Ameeriklasi ei haara saksa-tüüpi hirm, kui valitsus ei leia lahendusi rahva probleemidele. Euroopas ootab avalikkus, et valitsus lahendaks kõik probleemid ning meedia üritab valitsust alati kõige eest vastutavaks teha. Tulemuseks on sõltlaskultuur, mis puudutab heaoluriigis nii majandus-, haridus-, meditsiini-, kunsti- kui ka teaduselu. USA panustab rohkem inimesse ja eraalgatusse. Selles peitubki Ameerika süsteemi geniaalsus. Ning seepärast pole tingimata vaja, et geenius istuks ka Valges Majas. (Anatole Kaletsky, The Times, 2.02)

Saksamaa ajakirjandus

Pildiskandaal, Hamasi võit valimistel, Merkeli visiit Lähis-Itta, Iraani tuumaprogramm ning pantvangivõtmised Iraagis, samuti Münchenis toimunud kõrgetasemeline julgeolekukonverents olid nädala peamisteks teemadeks Saksamaa ajakirjanduses.

Saksamaal on juba pikemat aega käinud tulised arutelud immigrantide integreerimise küsimuses. Nüüd on üks Berliini kool otsustanud sundida õpilasi rääkima tundide vaheajal saksa keeles. Protesti on tõstnud türgikeelsed meediaväljaanded. Saksa ühiskonnas endas on kahte tüüpi reaktsioone integreerimisele: konservatiivsed väidavad, et välismaalastest nii lihtsalt sakslasi ei saa, liberaalid aga peavad igasugust integratsiooni rünnakuks põhivabaduste ja multikultuursuse vastu. Kumbki seisukoht on viinud Saksamaa tänaseks seisu, kus ta praegu on. Immigrantidele tehakse juba koolipingis selgeks, et sakslane kui selline on ajalooliselt üsna hiline nähtus ning nüüdseks pealegi ajaloolise süükoormaga nähtus. Ajalootundides on gravitatsioonikeskmes Ausschwitz. Etnoloogid on täheldanud, et türgi päritolu õpilastes tekitab võõristust sakslaste püüe Saksamaad kui sellist ajalooliselt üliraske ja isegi kahetsusväärse juhtumina presenteerida ning samas integreerumist nõuda. Sellele lisab õli tulle igat masti reformidebatid - alatasa soovitakse olla sellised, nagi teised (rahvad) juba on, aga mitte toetuda oma traditsioonidele ja kogemusele. Seetõttu reformid enamasti luhtuvad ning kõik jääb endistviisi. Immigrantidest lapsevanemad ei leia ühtegi argumenti, miks peaksid nad oma järeltulevat põlvkonda just nimelt Saksamaal nii väga kodustama. (Jürgen Kaube, FAZ, 31.01)

EL ja Saksamaa juhtkond on ära teeninud kiidusõnu. Iraani, Hamasi ja pildiskandaali sasipuntras on leitud õige lähenemine, õige toon. Angela Merkel ei kõhelnud ega kahelnud oma Lähis-Ida turneel, kui ta esitas islamiäärmuslastele ja palestiinlastele kindlaid ja ühemõttelisi tingimusi. Euroopa survevahendiks on raha. Iraani probleemi tundub Saksamaa ja Euroopa võtvat samuti just nii tõsiselt kui see tegelikult on. Moslemite reaktsiooni karikatuuridele võib mõista, kuid leppida ei saa araabiamaade saatkondade lahkumisega Taanist, Taani kaupade boikoteerimisega ega ka ELi esinduste ründamisega Gaza sektoris. EL rõhutas, et Taani kaupade boikott on kogu ELi boikott. Julgustab see, et Taani peaminister ei pidanud õigeks sõnavabaduse eest vabandada. See on uus toon, mis annab lootust. Lähis-Ida naftast oleme me endiselt sõltuvad, kuid endistviisi väljapressida me endid enam ei lase. (Malte Lehming, Der Tagesspiegel, 31.01) Kogu islamimaailm tundub olevat tagajalgadele aetud. Läänes on mõistev suhtumine protestidesse asendunud trotsiga. Inkvisitsiooniaegu islami vormis enam tagasi ei soovi keegi. On need aga tõesti üksnes solvatud moslemid, kes seal tänavail mässavad? Torkab silma, et massimeeleavaldused on seal kõige ägedamad ning ametlik reaktsioon kõige karmim, kus kohalikud autoritaarsed režiimid on kõige enam islamiopositsiooni sisepoliitilise surve all. Näiteks Jeemenis, kus veel hiljuti said kümned inimesed surma valitsusvägede ja islamisisside vahelistes kokkupõrgetes, paistab valitsus tahtvat oma “usaldusväärsust” tõsta poldiskandaali kulul. Egiptuses ja Saudi Araabiaski on aru saadud, et USA soovitud vabadus võib mõne aja pärast osutuda üksnes fundamentalistide vabaduseks, ning on muudetud strateegiat. Huvitav on see, et seal, kus riigi suunavat kätt pole, pole ka massiproteste. Näiteks Prantsusmaal. Kuigi just siin avaldas France-Soir solidaarsusest Taanis ilmunud karikatuurid. Viis miljonit Prantsusmaa moslemit vaikivad. Niisiis, kui ongi nõnda, et araabia režiimid sellest suhteliselt süütust vahejuhtumist skandaali loovad, siis on see sammuks teel, mille lõpus need režiimid löövad kord ise vankuma. (Boris Kalnoky, Die Welt, 2.02) Iraagis pantvangistatakse Euroopa kodanikke, eesmärgiga lääs piirkonnast välja suruda. Euroopast viiakse saatkonnad välja ning boikoteeritakse tarbekaupu. Pole kusagil tunda ega näha soovi kultuuride kooseksisteerimise järele. Ei mingit enesekriitikat (agressiivne antisemitism islamimaades) ega vahetegemist (kogu lääs on ühtviisi süüdi). Kui üks ühiskond teeb end sõltuvaks mingi huvigrupi “tundlikkusest”, siis pole ta enam vaba. Küsimus pole enam Taanis ega selles, mida satiir tohib. Küsimus on ELi identiteedis ja selles, kas satiiri üldse olla tohib. Küsimus pole üksnes millegi või kellegi austamises ja respektitundes, vaid ka nende mõistete tõlgendamises – mis see üldse on? Tõlgendamist ei saa aga demokraatlikes riikides üksnes ühe usulahu pädevusse jätta. (Lorenz Maroldt, Der Tagesspiegel, 2.01)

Kas me vajame veel despoote kaitsekilbina islamistide eest? Ei vaja. See, mis osutus Ida-Euroopas õigeks, ei saa ka Lähis-Idas nii väga valeks osutuda. Diktaatorid näiliselt küll võitlevad fundamentalistidega, kuid kogu oma olemusega üksnes kutsuvad fundamentalismi esile. Kas me ei karda, et islamistid tulevad säärastes tingimustes võimule revolutsiooni ja vägivalla teel? Vabad valimised annaksid võimaluse mõõdukatele ja rahumeelsematele moslemitele. Ning üksnes vabad valimised suudavad teha ka islamifundamentalistidest püsivad pragmaatikud. Mis siis juhtub, kui vabad valimised islamiohu tõttu annulleerida, näitab Alžeeria. Samal ajal kui lääs tähelepanelikult Jugoslaavia sündmusi jälgis, langes Alžeeria kodusõjas pärast 1992. aasta tühistatud valimistulemusi üle 100000 inimese. Sõda ja revolutsioon on radikalismi sünnikolleteks. Võitlus ja isolatsioon tõstavad islamistide seast esile peamiselt sõjardeid, radikaale ja petiseid. Pilk piirkonna riikide ajaloole näitab, et demokraatia ja poliitiline islam sobivad vägagi hästi kokku. Demokraatia tingimustes islamiäärmuslased taltuvad ning lõhenevad poliitiliselt. (Michael Thumann, Die Zeit, 2.02)

Suur osa leheruumist on kõikides väljaannetes pühendanud Münchenis toimunud kõrgetasemelisele julgeolekukonverentsile. NATO peasekretär de Hoop Scheffer märkis ajalehe FAZ usutluses, et tema taotlused NATO poliitilist rolli tugevdada on muutumas tegelikkuseks. NATO on hakanud tegelema Lähis-Ida ja energeetikajulgeoleku teemadega, arendab koostööd Vahemere-äärsete riikidega, samuti strateegilist partnerlust Venemaa, Ukraina, Jaapani, Austraalia ja Lõuna-Koreaga. Vaikse ookeani piirkonnas ja Kagu-Aasias on iseäranis häid sidemeid sõlmitud. Samas ei tohiks NATO omada maailmapolitseiniku ambitsioone. Kuid NATO aitab alati, kui teda palutakse. Nõnda on toimitud Pakistanis ning Aafrika Liidu palvel Sudaanis. NATO ülesanne pole kohalikke probleeme lahendada, vaid lahendamisele kaasa aidata. Näiteks Afganistanis pole NATO relvajõudude asi narkokaubandusega tegeleda, see on rohkem Afganistani valitsuse rida. Rahvusvaheliste missioonide rahastamine on suur probleem, seda tuleks teha ühiselt ja õiglasemalt. Seni on vaid õhutransporti rahastatud ühiskassast. Aga näiteks asendamatuid võitlushelikoptereid Apache omab vaid Holland . Seega iga kord, kui neid vajatakse, maksab Holland ise kõik kinni. See pole õiglane. Pikaajalise planeerimise ja rahastamise küsimused loodetakse lahendada Riia tippkohtumisel. Riias tuleb kõne alla üldine alliansi reformimine, vähem tehakse juttu laienemisest. Iisraeli ja Austraalia liitumisel alliansiga peasekretär perspektiive ei näe, ehkki strateegilise partnerluse vajadus nende riikidega on ilmselge. Euroopa kontinendi riikidega on veidi lihtsam lugu. (Horst Bacia, FAZ, 3.02) Mitmed NATO liikmesriigid kalduvad otsustama NATO muutmise kasuks ülemaailmseks julgeolekuorganisatsiooniks. Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani ja Lõuna-Korea huvis koostöö vastu NATOga nähakse šanssi pääseda kitsalt euro-atlantilisest suunitlusest. Välis- ja kaitseministrite tasemel on mitmete Kagu-Aasia ja Okeaania riikidega peetud intensiivseid läbirääkimisi. Initsiatiiv on lähtunud eeskätt NATO partneritelt. Brüsseli peakorteris väidetakse, et nende riikide huviks on suurema julgeolekukindluse tagamine tänases rahvusvahelises olukorras. NATO peasekretäri hinnangul peavad Afganistani, Pakistani ja Darfuri laadsed missioonid muutuma erandist reegliks. Prantsusmaa on aga juba teada andnud, et ei soovi ülemaailmselt opereeriva sõjalise liidu tegevuses kaasa lüüa. Kagu-Aasia riikide soovil NATOga liituda on selged põhjused. Kardetakse terrorismi ning nn äpardunud riikide rünnakuid. NATO liikmetena ei pea nad enam kõike kaasa tegema, mida USA nõuab (nagu Iraagis), vaid omavad NATO (seega USA) garantiisid selletagi. Nende riikide suur toetaja on olnud USA saadik NATO juures Victoria Nuland. NATO üleilmset laienemist toetavad kindlalt Suurbritannia ja Holland. Pariis hoiab asjast eemale, kuna kardab, et uus NATO võib ohustada ELi ühist kaitse- ja julgeolekupoliitika perspektiive. (Martin Winter, SZ, 3.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantslaste meeli hoidsid nädala vältel enim pinevil Taani ajalehes avaldatud karikatuurid ning Palestiina valimistel edu saavutanud Hamasi võimalikud mõjud laiemalt, ka Euroopale. Prantsusmaa ekspresidendi Valéry Giscard d’Estaingi 80. sünnipäeva puhul ilmus ajakirjas L’Express pikem usutlus, milles juubilar mõtiskles oma elutööst.

Mida on taanlased saavutanud sellega, et septembri lõpul avaldas nende suurima tiraažiga päevaleht Jyllands Posten karikatuuridesarja, kus muuhulgas pilati ka prohvet Muhamedi? Tulemused on olnud märksa rahvusvahelisemad, kui ajalehetoimetus eeldada osanuks. Kindlasti võib lisaks poliitilistele pingetele pidada oluliseks faktoriks mitmete riikide üleskutseid mitte tarbida Skandinaaviamaade toodangut - majanduslikud kahjud ulatuvad miljonitesse eurodesse. (Anne Françoise Hivert, Libération, 31.01) Le Figaro toonitab sõnavabaduse õigust kõigi jaoks, kuid kust jookseb piir soliidse ja naeruväärse ajakirjandusväljaande vahel? Enesetsensuur on väärtuslik, leiab ajaleht. Poleemika Muhamedi pilapiltide ümber ei tähenda informatsiooni edastamist, vaid diskussiooni millegi inimese jaoks väga isikliku, tema usuliste veendumuste üle. Ning selleski valguses on tähtsaimaks südametunnistuse küsimus. Jyllands Posten oli esimene, kes avaldas karikatuurid tundlikul teemal, olles ise avameelselt provokatiivsel seisukohal riigis, kus islamiusuliste religioon ja traditsioonid on põhjustanud pingeid. Prantslaste jaoks seostub islam tihti immigratsiooni kasvu ja integratsiooni raskustega, pühade tekstide mitmetitõlgendatavus aitab arusaamatuste tekkimisele kaasa. Nii mõnedki näevad käimasolevates protsessides rahvusvahelise islamismi koondumist Õhtumaa südames. Ajakirjandus ei saa toimida sõnavabaduseta, kuid vabaduse puudulik kasutamine ajakirjanduse poolt võib endaga palju halba kaasa tuua. (Juhtkiri, Le Figaro, 3.02) Le Monde rõhutab, et religioonid on mõtlemissüsteemid, mentaalsed konstruktsioonid. Neid tuleb respekteerida, aga neid võib ka vabalt analüüsida, kritiseerida. (Juhtkiri, Le Monde, 3.02) Moslemite kogukonnad mõistavad juhtunut üheselt: tegemist on tõsise solvanguga, mis puudutab kõiki islamiusulisi. Õhtumaise kultuuri esindajad küsivad, miks ei võiks öelda, et moslemid kasutavad oma prohveti nime häbiväärsete tegude (terrorism) toimepanekuks, kristlased ju on ajaloos avalikult afišeerinud oma usulisi veendumusi nii ristisõdade kui ka inkvisitsiooni aegadel, väites end tegutsevat Jumala nimel. Erinevus seisneb selles, et ühed peavad pühaks usku, teised seadusi. Ka suhtumine vabaduse filosoofiasse on erinev, pärit juba keskajast. Taanis avaldatud karikatuure võib hukka mõista küll kunsti ja tundlikkuse prisma läbi, kuid neid ei saa taunida tsivilisatsiooni printsiipide valguses. (Jean Daniel, Le Nouvel Observateur, 3.02)

Hamasi võit põhjustab endiselt murelikkust, eeskätt oma religioosse äärmuslikkuse tõttu. Nagu kommunismilgi, leidub islamismil oma pimedaid ning „kasulikke ullikesi” Euroopa eliidi seas. Islamismi ideoloogiline sõjamasin on „islamofoobia”, termin, millega Iraani mullad tähistasid naisi, kes keeldusid pearäti kandmisest; Euroopasse tõi väljendi 1998. aastal Tariq Ramadan. Nüüd tähistatakse mainitud sõnaga eelkõige neid, kes soovivad islamit reformida või religioonisiseselt iseseisvuda. Meeldetuletuseks: Theo van Goghi mõrv ning rünnakud Londonis ja Madridis lõpetasid tollal aktuaalse diskussiooni Euroopas muhameedlastest koolitüdrukute pearäti kandmise õiguse teemadel Prantsusmaal. (Eric Conan, Christian Makarian, L’Express, 2.02) EL on oma abi palestiinlastele sidunud märksa konkreetsemate tingimustega kui varem. Prantslased on siinkohal äärmuslikemad, pidades abi osutamist Hamasi mõju all olevale riigile ebamõistlikuks. Ka sakslased on ELi tervikuna ettevaatlikkusele manitsenud, hoiatades mini-Iraani loomise eest Palestiinas. (Alexandrine Bouihlet, Le Monde, 31.01) Rahvusvahelisel avalikkusel on võimalus kaaluda oma mõjukust regioonis, teades, et vähimgi märk omavahelisest kokkuleppimatusest ELis antud küsimuses võimaldab Hamasil käituda oma suva järgi, st hiilida vastutusest kõrvale. EL on Palestiina ees eriliselt vastutav iga-aastase 340 miljoni euro suuruse abi tõttu, mis Palestiina majanduse jaoks elutähtis. Hamas moodustab lähinädalatel valitsuse, millele tuleb seejärel anda aega maailmale vastata. (Juhtkiri, Le Figaro, 30.01) Rahvusvaheliselt kõlab üha enam üleskutseid: „Ärgem andkem raha terroristidele!” Põhiline nelik - USA, ÜRO peasekretär, EL ja Venemaa - peavad otsustama, kuidas ja millal Palestiinat edaspidi abistada. Olukord võib lahenduse saada ka nii, et Palestiina aitajaks tituleerib end rahumeelse maailma silmis problemaatiline Iraan. USA ja Euroopa diplomaadid teavad hästi, et nendepoolse otsustuse edasilükkamine kolme kuu võrra pole muud kui ajaraiskamine. (Jacques Amairc, Libération, 2.02)

Prantsusmaa kunagine president Valéry Giscard d’Estaing ütleb usutluses ajakirjale L’Express, et tal on olnud õnn kohtuda möödunud sajandi maailma vägevatega, ning toob esile enda eeskujud riigijuhtidena: Charles de Gaulle’i, John Fitzgerald Kennedy ja Deng Xiaopingi. Kui kindral de Gaulle oli silmapaistev oma olemuse ning prantslastele pühendumisega, jäi USA president Kennedy meelde nooruslikult pulbitseva stiili poolest. Hiina liidrit Deng Xiaopingi pole d’Estaingi meelest küllaldaselt hinnatud, ometi kuulus ta nende hulka, kes reaalselt maailma muutsid. Xiaopingi kaudu levis hiina kõnekäänd: „Pole tähtis, kas kass on must või valge, peaasi, et ta hiiri püüaks” – lause, mis peegeldab kogu Hiina majandust. (Christophe Barbier, L’Express, 2.02)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjandus keskendus Muhamedi pildiseeriast lahvatanud skandaalile, mis on juba neli kuud vaikselt tuure kogunud ja tõenäoliselt jõudmas oma haripunkti.

Taani ajalehe Jyllands-Posten peatoimetaja Carsten Juste avaldas möödunud nädala algul avaliku kirja moslemitele, milles teatas, et antud pildiseeria ei olnud mõeldud solvanguna ega ka moslemitevastase kampaaniana, vaid tol hetkel päevakorral olnud sõnavabaduse diskussiooni jätkuna. Pildiseeria avaldamine ei olnud vastuolus Taani seadusandlusega, kuid solvas paljusid moslemeid, mille pärast peatoimetaja ka vabandab. Pärast joonistuste avaldamist on moslemimaailmas levitatud solvavaid joonistusi, mida ei ole Jyllands-Posten iial avaldatud, nende puhul on tegu eetiliste piiride ületamisega. Jyllands-Posten hindab usuvabadust ja austab igaühe õigust oma religioonile, mistõttu ei ole neile omane solvata kedagi usu pärast. Ajaleht taunib sümboolseid deemoniks tembeldamise akte, mis on suunatud teatud rahvuste, religioonide ja rahvusgruppide vastu. (Carsten Juste, Jyllands-Posten, 31.01) Taani, Norra ja ka Rootsi vastased aktsioonid Lähis-Idas on muutunud üha ähvardavamaks, mistõttu ei saa enam väita, et antud olukord on vaid Taani probleem ja ei puuduta teisi ELi maid. Tekkinud situatsioon nõuab põhjalikku järelemõtlemist ELis ja mõistlikku lähenemist, kuna kaalul on eluliselt tähtsad põhimõtted. Demokraatia ja sõnavabadus on ELi alustalad, mistõttu on ELil erilised kohustused, kui ühel liikmesriigil tekivad probleemid seoses sellega, et antud põhimõtteid tõsiselt järgitaks. Konkreetse tegevuskava väljatöötamine on komplitseeritud, kuna siiani on ELi Ministrite Nõukogule selgusetu, kas skandinaavlaste vastu suunatud ähvarduste ja boikoti taga seisavad tsiviilisikud, religioossed rühmitused või valitsused. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 31.01) Kuigi ka arukatel inimestel võib jääda arusaamatuks, millistel kaalutlustel avaldas Jyllands-Posten 12 satiirilist joonistust prohvet Muhamedist, võib ühes asjas siiski üksmeele leida. Antud olukord on ületanud igasuguse mõistlikkuse piiri – poliitiliste, majanduslike ja diplomaatiliste aktsioonide tagajärjed on jõudnud tasemeni, kus võib rääkida rahvuslikust kriisist. Taanile avaldatakse ennekuulmatut poliitilist survet ja ähvardatakse ÜRO resolutsioonidega. Valitsusel eesotsas peaminister Anders Fogh Rasmusseniga ei jää enam muud üle kui aktiivselt kriisi lahendada, nii hästi kui see nüüd ennast lahendada annab ilma sõnavabaduse põhimõtteid maha müümata, mida tal on õnnestunud siiani kiivalt kaitsta. Enam pole tegemist taani demokraatia ja islami vahelise väärtustesõjaga, olukorra võimendumist kasutavad ära paljud huvigrupid – islami fundamentalistid ja rida araabia diktatuurriike. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 31.01) Taani ajalehe Politiken juhtkirjas arvatakse, et Taani peaministri tegutsemine ja arrogantsus aitas kaasa skandaali võimendumisele ning on tekitanud Taanile tõsist kahju. Kuigi esialgu tundus siseriiklikul tasandil peaministri käitumine iseenesestmõistetav, on tema jäik hoiak viinud välispoliitilise katastroofini. 12 joonistust on keeranud miljard inimest taanlaste vastu. (Juhtkiri, Politiken, 31.01)

Norra ajakirjandus rõhutab, et lisaks karikatuuride solvavale iseloomule on olukord muutunud poliitiliseks. Taani ja Norra valitsuste reaktsioonid antud situatsioonis on tähelepanuäratavalt erinevad. Taani peaminister keeldus kohtumisest islamimaade suursaadikutega, kuna tema arvates ei olnud tal nendega midagi arutada, kuna Taani riiki ei puuduta Taani ajalehes avaldatu. Norra valitsus toimis hoopis teisiti pärast seda, kui pildiseeria avaldati jaanuari algul Norra kristlikus nädalalehes Magazinet. Lehe peatoimetaja afišeeris kui muret sõnavabaduse pärast. Antud juhtum on paradoksaalne, kuna lehe toetajaskonna hulgas on neid, kes iseäranis püüdlikult kritiseerivad kristlike sümboleid naeruvääristavaid avaldusi – nad on tulihingelistelt olnud muusikali “Jesus Christ Superstar” lavastamise ja filmi „Life of Brian” näitamise vastu. Valitsuse nimel saatis Norra Välisministeerium Lähis-Ida saatkondadele argumentide nimistu, kus vabandatakse selle pärast, et joonistused põhjustasid rahutust moslemite hulgas ja mõistetakse, et need mõjuvad solvavana ning annavad tõuke umbusu ja mittevajalike konfliktide tekkimiseks. Loomulikult tuuakse välja ka sõnavabadus kui Norra ühiskonna alustala, kuid samal ajal viidatakse sellele, et Norra seadusandlus piirab ässitavate ja vihaärgitavate avalduste tegemist. Norra ja Taani valitsuste dialoogitoon on täiesti erinev. Norra peab dialoogi ainsaks lahenduseks, isegi kui konfrontatsioon oleks palju ausam. Rahvusvaheliselt on Norra hõivatud sillaehitajarolli ideest, sh erinevate religioonide vahel. Teadlikult ja mitteteadlikult kujundab see Norra ametlikku suhtumist konfliktiolukorras. Seekordne avaldus paeaegu et vabandab Norras valitseva sõnavabaduse pärast, mille üle norralased üldjuhul uhkust tunnevad. (Harald Stanghelle, Aftenposten, 31.01)

Rootsi ajakirjanduses arvatakse, et Taani peaminister oleks pidanud algusest peale pidanud üles näitama paremat diplomaatilist osavust, mille puudumine põhjustaski tõenäoliselt rahvusvahelise probleemi. Taani kaupade boikoteerimine araabia riikides, mille pakkusid välja nende valitsused vägivallavaba alternatiivina, näib olevat hämmastavalt efektiivne, kuna selle peale reageerisid nii Taani peaminister, ajaleht Jyllands-Posten kui ka meiereigigant Arla. Taanlaste selgitused oleksid pidanud juba varem avalikkuseni jõudma, kuna nüüd ei ärata need enam usaldust, kuna kõikidele on selge, et viimase aja avaldustega üritatakse päästa Taani eksporditurgu. Taanlaste ajastust võib pidada halvimaks võimalike variantide hulgast. (Jan Hjärpe, Svenska Dagbladet, 2.02)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses said suure tähelepanu osaliseks Taani ajalehes Jyllands-Posten avaldatud pilapildid. Karikatuurid on tekitanud paraja tormi. Jyllands-Posteni peatoimetaja palus islamimaailmalt piltide pärast vabandust, mis näitab, et ajaleht käitus mõtlematult ja teab seda. Sellest peaks piisama islamimaailmale, kus demokraatia ja sõnavabadus just ei õitse. Prohvet Muhamedi piltidest tekkinud tüli paneb proovile Lääne sõnavabaduse piirid. Sõnavabadust ei saa määrata islamimaailmast. Ka islamimaailma võib arvustada satiiriga ja käsitleda nii nagu kõiki teisi maid. Nõudmised, et peaminister Rasmussen peaks arutama lehe tegevust, tuleb koheselt tõrjuda. See oleks sekkumine sõnavabadusse, mis on demokraatia nurgakivi. Helsingin Sanomat ei avaldanud Muhamedi pilte, kuna see oleks hea maitse rikkumine, kuid võib asja uuesti kaaluda, kui islamimaailma surve sõnavabaduse vastu jätkub. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.02) Taani leht tahtis proovida sõnavabaduse piire, kuid viis Taani lähiajaloo pahimasse kriisi. Soomes ei ole pilapilte avaldatud. Kas kardetakse tagajärgi? Dagens Nyheteri peatoimetaja Jan Wifstrand toetab sõnavabadust, kuid peab muid asju olulisemaks. Sama arvab Helsingin Sanomate peatoimetaja Janne Virkkunen, kelle arvates ei ole pildid avaldamist väärt, kuna need on solvavad. Suomen Kuvalehti peatoimetaja Tapani Ruokaneni arvates ei tasu usulisi tundeid solvata, tuleb järele anda ja mitte elusid ohtu seada. (Heikki Hellman, Helsingin Sanomat, 5.02) Küsimus ei ole enam prohvet Muhamedi piltides ja Euroopa sõnavabaduses. Euroopa ja islamimaailma vahel on lahvatanud eriti tõsine ja ohtlik kriis, mis võib olla pikaajalisem. Tagantjärele võib öelda, et araabimaailmas alguse saanud Taani-vastane liikumine oli mingil määral juhitud. Solvatud usulised ja kultuurilised väärtused on kriisi sädemed, kuid kütteaineks on vana kibestumine ja eelarvamused läänemaailma suhtes. (Helsingin Sanomat, 4.02) Taanlased on algusest peale alahinnanud islamimaade reaktsiooni. Kas usulised tunded üldiselt või islamiusk on muutunud tänapäeva taanlastele nii võõraks, et ka Taani poliitiline juhtkond ei osanud õigeaegselt reageerida. Oli järelemõtlematu avaldada pildid samal ajal kui Taani üksused on Iraagis. Piltidest tekkinud skandaal kahjustab eriti taanlaste, aga ka teiste eurooplaste mainet islamimaades. (Pirkka Kivenheimo, Turun Sanomat, 4.02) Soome peaminister Matti Vanhanen ja välisminister Erkki Tuomioja mõistsid teravalt hukka rünnakud suursaatkondade vastu. Soome välisministeerium ja saatkonnad on kõrgendatud valmisolekus, eeskätt Lähis-Idas ja teistes islamimaades. Peaminister rõhutas taanlaste suurt rolli olukorra stabiliseerimisel. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 6.02)

Soome presidendivalimised võitnud ja teiseks ametiajaks valitud president Tarja Halonen lubas pärast valimisi olla senisest enam väärtusi rõhutav president ning uute teemadena esile tuua uusvaesuse, töötuse, heaoluühiskonna teenused ja kodanike võrdõiguslikkuse. Esiteks peab aga Halonen saama taas kogu rahva presidendiks, pärast valimisi on ta vähemalt mõnda aega vaid poole rahva president. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 31.01) Presidendivalimiste ajal tõrjusid peaminister ja president tihti kriitika välis- ja julgeolekupoliitilises küsimustes viitega 2004. aasta sügisel koostatud välis- ja julgeolekupoliitika raportile, mis vähendab võimalusi välispoliitika teemadel arutleda. Parlamendi väliskomisjoni esimehe Liisa Jaakonsaari ettepanek loobuda välis- ja julgeolekupoliitika raportist ning asendada see peaministri iga-aastase ülevaatega, on õige. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.02) Peaministri ülevaade toimiks parlamendi ja valitsuse vahelise arutelufoorumina aktuaalsetes küsimustes. Harvemini ja põhjalikult koostatud raportitele, mis on vajalikud laiemate suundade puhul, on lisaks vaja vahendeid kiiremaks reageerimiseks ja aruteluks. (Juhtkiri, Kaleva, 2.02)
President Tarja Halonen avas parlamendi kevadistungite hooaja kõnega, mis ei sisaldanud suuri üllatusi. Halonen käsitles päevakajalisi küsimusi, näiteks Liisa Jaakonsaari ettepanekut. Halonen lükkas Jaakonsaari ettepaneku tagasi ning toetas senise praktika jätkamist. Parlament soovib järgmist välis- ja julgeolekupoliitika raportit 2008. aastal. Samal aastal laieneb tõenäoliselt ka NATO ja Soome peab otsustama, kas jätkata senist liitumatuse poliitikat või on aeg küps NATOga liitumiseks. Halonen lubas ka rohkem esile tõsta tavaliste kodanike probleeme ning mainis erinevate rahvastikurühmade ja regionaalse võrdõiguslikkuse probleeme, samuti sotsiaalsete rühmade vahelisi erinevusi. Õhkkond on pärast presidendivalimisi tasandunud ning Haloneni teine ametiaeg on parlamendis realiteedina vastu võetud. Parlamendiliikmete mõtted suunduvad juba järgmise aasta märtsis toimuvatele parlamendivalimistele. (Juhtkiri, Kaleva, 4.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

2. veebruaril tähistatakse Eestis Tartu rahulepingu aastapäeva. Tartu linnavalitsus ja külalised asetavad Raadi kalmistule Vabadussõjas langenutele pärjad, sealhulgas sõjakangelase Julius Kuperjanovi hauale, samuti Emajõe pargis Vabadusmonumendi jalamile ja Vabadussõja mälestusmärgi juurde Pauluse kalmistul. 2. veebruaril 1920 kirjutati Jurjevis (Tartu) alla rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vastavalt sellele lepingule ütles Venemaa lahti õigustest Eestile, osa Peterburi kubermangu aladest anti üle Eestile. (Regnum, 29.01)

2. veebruaril tähistatakse Tartu rahulepingu aastapäeva. Hoone ees, kus rahuleping allkirjastati, toimub miiting, millel osalevad vabadusvõitlejad, poliitikud ja setude esindajad. Tartu linnamuuseumis peetakse loeng-dispuut teemal “Ajalugu kui praeguste Eesti-Vene suhete põhifaktor.” Tartu rahuga tunnistas Venemaa Eesti iseseisvust ning oma kaotust sõjas Eesti vastu. Rahuleping määras ära ka piiri, mis kulges mööda tollast rindejoont. (Rosbalt, 29.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsis kehtib avalikustamise printsiip, kuid paraku paljud riigi ja teiste administratiivüksustega seotud avalikud dokumendid ei jõua avalikkuseni, eeskätt liikumispuudega inimestel on raske jõuda infoni. Infoühiskond suurendab kodanike võimalusi mõjutada poliitilisi ja ühiskondlikke protsesse. 24-tunnine portaal ametiasutustele ligipääsemiseks aitab lihtsamaid kodanikele mõeldud teenuseid sooritada, kuid e-valitsuse üleehitamiseks läheb tarvis enamat. Naaberriigil Eestil on välja töötatud strateegia, mis suurendab kodanike arusaamist ja osalemist demokraatias. Poliitikutel on selged ja mõõdetavad eesmärgid antud eesmärgini jõudmiseks. 1998. aastal loodi portaal www.riik.ee, mis on seotud kõikide ametiasutuste kodulehekülgedega ja võimaldab ligipääsu peaaegu kõikidele avalikele dokumentidele. 2000. aastal loodi e-valitsus, mis kaotas paberimajanduse kabinetiistungitelt, hoiab oluliselt kokku maksumaksjate raha, suurendab juurdepääsu dokumentidele ja vähendab ministrite ringisõitmist. Ministrite kommentaarid, suunised ja hääled on avalikult näha www.riik.ee portaalis. 2001. aastal avati internetilehekülg „Täna otsustan mina” (TOM), kust leiab ministeeriumite arvamused ja ettepanekud, mida avalikkus võib arvustada või omapoolseid muudatusettepanekuid teha. Kodanike ettepanekud on mõjutanud 5% ulatuses sisseviidavaid muudatusi. Alates 2005. aastast saab Eestis anda valimistel oma hääle elektrooniliselt. Küberdemokraatia suurendab efektiivsust, kulude kokkuhoidmine on ainult boonus suurenenud läbipaistvuse ja kodanike mõjuvõimu kõrval. E-demokraatia võimaldab kodanikel igapäevaselt osaleda ja mõjutada poliitikat. Kui juba noor Eesti demokraatia muutub interneti tõttu tugevamaks, siis peaks ka Rootsi seda suutma. (Waldemar Ingdahl, Expressen, 2.02)

Soome ajakirjandus

Siis kui Eesti alles taotles NATO liikmelisust, suhtus Soome eestlaste arvates positiivselt Eesti taotlustesse ning toetas eestlaste pürgimist NATOsse rahvusvahelisel tasandil. Soomlased rõhutasid, et eestlased teevad oma otsused ise. Nüüd, kui NATO-teema kerkis esile Soome presidendivalimistel, on eestlaste suhtumine samasugune. Eestlasi üllatab, et riigis, kellel on Talvesõja kogemus, kardetakse NATO liikmelisust ja et kõigest Venemaaga seonduvast ning Venemaa võimalikust ärritamisest NATOga räägitakse ettevaatlikult. Moskva suhtumine Balti riikide liitumisel NATOga oli oodatust leebem. Põhjuseks võib olla NATO-Venemaa tihenenud koostöö ja NATO rolli muutumine. Tavalisele eestlasele tähendab NATO liikmelisus tugevamat turvatunnet Moskva ees. NATO liikmena võivad eestlased sellistesse juhtumitesse nagu õhuruumi rikkumised, sõjaharjutused Eesti lähipiiril ja piirilepingu tagasilükkamine, mis näitavad pigem Vene poliitikute nõrkust kui tugevust, suhtuda rahulikumalt kui väljaspool NATOt olles. NATO liikmelisus on tõstnud ka Eesti rolli rahvusvaheliste suhete areenil. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 2.02)

Venemaa ajakirjandus

Konstantin Kossatšov, Riigiduuma välisasjade komitee esimees, on arvamusel, et alati leidub neid, kellele välissuhtlemise umbejooksmine on eluliselt vajalik. Vajalik on aga läbimurre suhetes Baltimaadega. 15 aastat on Venemaa ja Balti riigid elanud üksteisest eraldi. Selle aja jooksul on olnud mitmeid hetki, mil kõik võimalused dialoogiks on näiliselt olnud ammendatud. Praegugi on normaalsetele suhetele takistuseks vastuseis Põhja-Euroopa gaasitrassile ning Balti riikide (eriti Läti) soovimatus kiirendada mittekodanikest venekeelse elanikkonna naturalisatsiooniprotsessi, mis näitab nende maade ebaküpsust omariikluse võimaluste rakendamisel. Balti riikidel on aeg muutuda postsovetlikest kooslustest euroopalikeks riikideks. See eeldab seda, et energiat ei ammutataks minevikust, vaid euroopalikust lähenemisest nüüdiselule, mis muuseas on muutnud üsnagi tinglikeks nii mõnedki ajaloolised, materiaalsed ja territoriaalsed tüliküsimused. Anname samas endale aru, et venekeelset elanikkonda puudutav küsimus ei ole nii ühene kui näevad seda radikaalid mõlemal pool piiri. Kõige vähem soovime me Baltikumi inimestele peale suruda seda, mida nad ise ei soovi. Samas näitab statistika, et üha enam eestlasi soovivad kodakondsuse saavutamise protseduuri lihtsustamist. Pealegi, kas ei ole venelaste soovimatus riigist lahkuda parimaks näiteks nende lojaalsusest? Näen olulisena parlamentaarse diplomaatia ning mitteametlike suhete rolli kahepoolse koostöö parandamises. Vajame head tahet ning soovi dialoogiks selleks, et sulatada möödanikust pärit takistused. (Nezavissimaja Gazeta 03.02)

Majandus

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Kommunism jagas maailma kahte leeri, mille vahele jäi hall tsoon. Nüüd on kapitalism jaganud sarnaselt endised okupeeritud riigid. Ühel pool on riigid, mis on tugevalt seotud maailma majandusega. Need on peamiselt ELi uued liikmesriigid nagu Eesti ja Poola. Teisele poole jäävad SRÜ riigid, kus väliskaubandus pole arenenud ei kvaliteedi ega kvantiteedi osas. Nende vahel on seitse Kagu-Euroopa riiki jõukast Horvaatiast vaese Albaaniani. Maailma Panga uus uurimus tõstatab häid küsimusi postkommunistlike riikide kaubanduse ja majanduskasvu kohta. Põhisõnum on, et hästi läheb läbipaistva süsteemiga ja konkurentsisõbralikel riikidel. Samuti on oluline reformide hulk. (The Economist, 2.02)

Eestis, kus praegu on üksikisiku tulumaks 24%, tahab valitsus üksikisiku tulumaksu 2009. aastaks langetada 20%-ni. Pole siis ime, et The Heritage Foundation´i majandusvabaduse indeksis edestab Eesti USAd. (Edwin J.Feulner, www.townhall.com, 30.01)

Saksamaa ajakirjandus

EK asepresident Günter Verheugen kahtleb Eesti euro-küpsuses. Tööstusvolinik märgib, et euro kasutuselevõtmisel peab olema realistlik ning mitte tegelema eksperimentidega. Leedu ja Sloveeniaga võrreldes on Eestil tõsiseid probleeme. Saksamaa Liidupank olnud traditsiooniliselt skeptiline eurotsooni laienemise suhtes. Prantsusmaa ja Belgia loodavad pärast põhiseadusliku lepingu põrumist luua eurotsooni riikidest nn tuum-Euroopa ning püüavad seetõttu takistada eurotsooni laienemist. Soome peaminister Vanhanen laitis poliitilised kaalutlused maha ning märkis, et ka inflatsiooni mõiste on Baltimaade puhul relatiivne: “Eeskätt on nendes maades probleemiks rahvusvahelised naftahinnad.” Verheugen märkis samuti, et peale Bulgaaria ja Rumeenia pole teistel riikidel erilisi liitumisperspektiive ELiga. See avaldus kutsub kindlasti esile negatiivseid reaktsioone Kiievis. (Mark Schieritz, FTD, 1.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mis on ühist Hotmailil, Skype’il ja KaZaal? Õige vastus: kõik kolm infotehnoloogia „raketti” on loodud eestlaste poolt. Eesti on infotehnoloogia pioneer – siin leidsid aset esimesed e-valimised, siin arendati tänaseks miljardeid dollareid maksvad internetiportaalid – Eesti hämmastab oma tehnoloogilise dünaamilisusega. 2005. aasta lõpu seisuga omas 98% eestimaalastest mobiiltelefoni, 55% kasutas internetti ning 32 % peredest oli kodus internetiühendusega arvuti. Viimane Eesti valitsuse IT-alane töövõit on ID-kaart, millel omaniku digitaalne allkiri. Sellise isikutunnistusega saab teha kõiki pangatehinguid, kontrollida valitsusasutuste kodulehekülgedel isikuandmeid ning osaleda valimistel. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 25.01) Eesti, Soome väike sõsarriik on juurutanud modernse internetikaubanduse, mida suurriigidki ainult kadestada võivad. Tänaseks suhtleb pangaga interneti kaudu juba 72% Eesti elanikkonnast. Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eesti meelitanud investeerima Skandinaavia panku, nüüdseks on esindatud SEB, Nordea, Sampo. Tegelikult on Eesti elu hetkeseis pigem skandinaaviapärasem kui baltilik. 2005. aasta oktoobris tegi Eesti taas ajalugu – kohalike omavalitsuste valimistel sai esmakordselt hääletada ka elektroonselt. Seda võis teha kõikjalt, nõutud oli vaid ID-kaart ning internetiühendus. Eestlased ise arvavad, et uuendusmeelsuse põhjuseks pole mitte riigi ja rahva väiksus, vaid pigem asjaolu, et Eestis on palju noori juhte. Nende avatus on ettevõtlikkus Eesti jaoks edu eeldusteks. Ja ärgem unustagem, et kõrgtehnoloogia aitab hoida ja säilitada meie metsi, sest paberikulu on märgatavalt väiksem! (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 25.01)

Päike tõuseb idast. Prantsusmaa Senati majanduskomisjon saatis 2005. aastal Eestisse ja Leetu delegatsiooni, mis tõdes nimetatud maade majanduste head olukorda, tõstes mõlema maa puhul esile 6-protsendilise majanduskasvu. Senaatorite raport soovitab muuhulgas võtta nimetatud riigid eeskujuks Prantsusmaa eelarvereformidele. (L’Hémisicle, 1,02)

Taani ajakirjandus

Nordea prognoosib, et Euroopa tulevane majanduse jõukeskus moodustub Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, kuna nimetatud riikide majandused on maailma kiiremini kasvavate majanduste hulgas. Läänemereregioon on olnud väga edukas, kuid potentsiaal ei ole veel ammendunud. ELi vanade riikidega sarnase jõukuse saavutamiseks kulub 20-25 aastat. Eesti SKT kasv pidurdub aastatel 2006-2007 marginaalselt, põhjuseks on osaliselt vähenev eksport. Eesti ühinemine Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga lükkub tõenäoliselt aastasse 2008 seoses suhteliselt kõrge inflatsiooniga. (Kristoffer Brahm, Jyllands-Posten, 30.01)

Soome ajakirjandus

”Oleme juba teostanud unistuse Läänemere valitsemisest, järgmine eesmärk on saavutada ülemvõim kogu Põhja-Euroopa laevaliikluses”, arvab Tallinki juhatuse esimees Enn Pant. Tallinkil ja Infotaril on suured plaanid, mis sisaldavad Silja Line ostmist, uute kruiisilaevade tellimist ja suure meelelahutuskeskuse ehitamist. Tallink City kompleksi ehitamine peaks algama järgmisel aastal ja keskus peaks valmima nelja aasta pärast. Enn Pandi ja Infotari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti arvates jääb Eesti ja Põhjamaade turismiäris puudu visioonidest ja globaalsest mõtlemisest. (Turun Sanomat, 2.02)

Tallinki juhatuse esimees Enn Pant tunnistab, et Viking Line pakkumine Silja Line ostmiseks oli suur üllatus. Pandi arvates saavutaks Viking Silja ostmisega monopoliseisuse. Tallinki jaoks ei ole Silja ost tingimata vajalik, Tallink kavatseb igal juhul avada Helsingi ja Stockholmi laevaliikluse. (Etelä-Suomen Sanomat, 2.02)

Varia

Uudisteagentuurid

"The oil tanker Flawless, which was on its way from Muuga port near Tallinn to Singapore, may be the tanker that polluted the Estonian coastline," Estonian PM Andrus Ansip said. According to the PM, the coastguard passed the information to Environment Ministry inspectors, but the ministry did not take the matter any further. Environment Minister Villu Reiljan said he had heard nothing about any problems with the Flawless before the PM made public the information. (Afp, 02.02) The owners of a Liberian-flagged tanker Flawless denied that their vessel caused a 35 km oil slick that has killed at least 1,600 birds in the Baltic Sea. "The oil spilled on deck but was contained on deck and immediate steps to clean up the oil on deck were taken by the crew," the company said. "The oil that has unfortunately contaminated part of the Estonian coast line and affected wildlife in the area is said to be oil sludge, which has significantly different characteristics to fuel oil," the company added. (Afp, 03.02) President Arnold Rüütel visited the scene and urged the authorities to better monitor passing sea traffic and punish the crews of polluting vessels. "Ship traffic in the Baltic Sea is constantly increasing, so Estonia must apply necessary measures to protect the sea," the president said. (Afp, 01.02)

Eestis luuakse Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil ökoloogilise reostuse likvideerimise fond. Minister Villu Reiljan tegi vastavasisulise avalduse pärast ulatusliku naftareostuse ilmsikstulekut. Seda küsimust on arutatud ka president Arnold Rüütliga ning peaminister Andrus Ansipiga, kes on lubanud ettevõtmist toetada. Fond hakkab saama vahendeid naftatoodete transiidilt võetava uue aktsiisimaksu pealt. (Regnum, 01.02)

Eesti president Arnold Rüütel ja keskkonnaminister Villu Reiljan külastavad Nõvat ning kohtuvad siin päästjate ja vabatahtlikega, kes puhastavad rannikut ja linde naftast. (Interfax, 31.01)

Holokausti mälestuspäeval, 27. jaanuaril, süüdati Pärnu kalmistul hitlerliku armee sõdurite kalmudel küünlad. Kalmistule on maetud 23 Esimeses ja 780 Teises maailmasõjas hukkunut. Süüdati üle tuhande küünla. Umbes sada küünalt süüdati niinimetatud vabadusvõitlejate, Saksa poolel sõdinud eestlaste kalmu juures. Küünalde paigaldaja ja süütaja ei ole teada. Seoses holokausti mälestuspäevaga pöördus valitsus elanikkonna poole üleskutsega mälestada süütult hukkunuid. Valitsus väljendas oma kahetsust, et koostöös okupatsioonivõimudega võtsid inimsusevastasest kuritegudest osa ka mõned Eesti kodanikud. Kui neil ei ole veresüüd, siis moraalselt on nad vastutavad ikkagi. (Interfax, 29.01)

Hollandi ajakirjandus

Artiklis NATO miinitõrjeflotilli argipäevast Läänemerel kirjeldatakse elu staabilaeval Admiral Pitka ning ettevalmistustest kahenädalasteks õppusteks. Flotilli komandör on Hollandi kaptenleitnant Nico Vasseur. Pitkal teenib lisaks eesti madrustele ka hollandlastest arvutipersonal, kes töötleb laevale saadetud luureandmeid. Üksuse põhiline eesmärk pärast Teist maailmasõda oli eelkõige Antwerpeni ja Hamburgi sadamad miinivabad hoida. Nüüd on külm sõda läbi ja rõhku pannakse rahvusvahelistele missioonidele. (Robert Mulders, Management Team, nr 1, 27.01.2006)

Rootsi ajakirjandus

Eesti rannikut on tabanud suur naftareostus - sadu merelinde on hukkunud, kuni 5000 lindu on ohustatud. Lindude puhastamist aitab korraldada Maailma Looduse Fond. Eesti Looduskaitse Fond on pessimistlik, kuna Eestil ei ole reostuse likvideerimiseks piisavalt vahendeid ning jääolud raskendavad puhastustööd. Ametivõimud ei ole veel suutnud määrata täpset reostuse algusaega, mistõttu võib arvata, et reostuse tekitanud alus on jõudnud eemalduda ja õli välja vahetada. (Annika Hamrud, Dagens Nyheter, 2.02)

Norra ajakirjandus

Norra Ringhäälingu NRK P1 raadioprogrammis „Mine ja reisi” kajastas reporter Kari Romøren oma õhtusöögielamust Tallinna restoranis Olde Hansa. Autori arvates on restorani asukoht väga sobilik, õhkkonna loomisel on võetud tõsiselt fakti, et söögikoht asub keskaegses linnaosas - interjöör meenutab keskaega ning teenindajadki on ajastuhõngulistes kostüümides. Tellitud karupraad on menüüs vaid talvekuudel, kuna muul ajal on karulaskmine keelatud. Karuliha sarnaneb maitselt põdralihaga, serveeritud karu on eestimaine ja mitte just vaese mehe suutäis ning igati oma hinna vääriline. (Kari Romøren, NRK P1, Ryk og reis, 29.01)

Kaks eestlast, kes töötasid Norra firmas Sirdal Handlaft AS, tunnevad end petetuna, kuna vastavalt töölepingule oleksid nad pidanud saama rohkem palka kui neile tegelikult maksti. Samuti jäeti neile maksmata ületunnitöö eest. Eesti puusepad ei tundnud Norra seaduseid ega ühiskondlikke reegleid ja nad arvasid, et tööandja järgib seadusi. Alates Eesti liitumisest ELiga tuleb eestlastele maksta palka kehtiva tariifi alusel vastavalt üleminekureeglitele, mis reguleerib Eestist pärit töötajate palkasid. Stavangeri Ehitustöötajate Ühingu juht Torleiv Nordbø nimetab antud olukorda sotsiaalseks dumpinguks. Tema arvates peavad eestlased nõudma tagantjärele sellist palka, mida elamisloaga seotud reeglid ette näevad. (Magnus Isaksen Line, Stavanger Aftenblad, 30.01)

Eesti läänerannikut on tabanud naftareostus, mis ohustab merelinde. Nafta päritolu on siiani selgusetu. Keskkonnafond Bellona on mures, kuna isegi suhteliselt väike reostus võib märgatavalt loodust kahjustada. Naftareostus on meeldetuletuseks, et nafta puurimise ja transpordiga kaasneb suur risk ja tagajärjed võivad olla saatuslikud. (Unni Berge, Bellona.no, 3.02)

Soome ajakirjandus

Tallinlaste uhkus, Eesti kunstimuuseumi uus ehitis KUMU, on suur kunstiteos. Muuseum on seitsmekorruseline ehitis, kus ruumi üle 36000 ruutmeetri, ja mis sulandub ümbritsevasse maastikku. Kuigi kasutatud on ka valmisdetaile, on töö nõudnud palju käsitööd. Soome arhitekt Pekka Vapaavuori on äärmiselt rahul eestlastest ehitajate tööga ning kiidab eestlaste käsitööoskust ja töötajaid, kes on andnud endast parima. Eestlaste jaoks on KUMUl suur tähendus, kuna see on riigi esimene kunstimuuseumiks ehitatud hoone. Noore riigi jaoks oli 42 miljonit eurot maksnud projekt suur majanduslik väljakutse. (Erja Tapana, Turun Sanomat, 5.02)

Nõva vallavanema Aivar Oruste sõnul selgub Loode-Eesti rannikul toimunud naftareostuse suurus alles kevadel, kui jää on sulanud. Nõva on olnud uhke oma ainulaadsete liivarandade üle, mis on siiani puhtana püsinud. Vabatahtlikud püüavad rannas linde päästa. Ametivõimud on tulemusteta püüdnud välja selgitada naftareostuse päritolu. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 2.02)

Vaatepilt Eesti looderannikul Nõva tuletõrjedepoos ei ole just meeliülendav. Õliseid linde on kokku korjatud ja tuletõrjedepoosse toodud. Pärast puhastamist viiakse linnud Tallinna Loomaaeda. Vabatahtlike hulgas on Eestimaa Looduse Fondi inimesi ja Tallinna sukeldamisklubi liikmeid. Eesti ametivõimud ei ole suutnud anda veel mingit teavet naftareostuse põhjustaja kohta. (Aila-Liisa Laurila, Turun Sanomat, 2.02)

Katastroof on andnud hoogu riigi naftareostuse tõrje fondi loomiseks, paljud rõhutavad õlifondi loomise vajalikkust. Eesti peaks rahvusvaheliste lepingute kohaselt suutma poole ööpäeva jooksul puhastada õlist 4,5 ruutkilomeetri suuruse ala, kuid tegelikkuses suudab puhastada vaid 0,6 ruutkilomeetrit. Naftareostuse võimaliku põhjustajana on nimetatud tankerit Flawless, mis seilab Libeeria lipu all. Info selle kohta esitas peaminister Andrus Ansip, kes arvustas ka info liikumist katastroofi ajal. Piirivalveameti andmetel teatas Flawless kütteõli valgumisest laevatekile. Merevalvekeskus meres naftareostuse jälgi ei märganud. Keskkonnainspektsiooni andmetel ei olnud neid ka satelliitpiltides näha. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.02)

Naftareostusesse Eesti rannikul tuleb suhtuda tõsiselt. Juhtum näitab, et laevaliikluse järelevalve Läänemerel ja ka naftatõrjevahendid on ebapiisavad. On murettekitav, et info Eesti ametkondade vahel ei liigu isegi nii tõsistel juhtudel. See näitab, et varasematest vigadest ei ole õpitud. Eesti võimalused naftatõrjeks ja lindude päästmiseks on väga puudulikud. Ka Soome naftatõrjevalmidus pole piisav, kuid Soome on vastu võtnud vastava seaduse, mis võimaldab trahvi määramise süüdi olevale laevale ka rahvusvahelistes vetes. Trahvi määramise õigus laieneb aprillis Soome majandustsoonile. Kuna Läänemere kaitse on Läänemere-äärsete riikide ühine asi, tuleks jõud järelevalve osas ühendada. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.02)

Õliste lindude korjamis- ja päästetööd Eesti rannikul jätkusid, suures osas vabatahtlike abiga. Nädala jooksul on Eesti rannikult kokku korjatud üle 2200 surnud linnu ja üksteist kuupmeetrit naftat. Tankeri Flawlessi rentnik Hanseatic Shipping eitab tankeri süüd õnnetuse põhjustamises. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.02)

Venemaa ajakirjandus

Naftareostus võib Eestis tappa kuni 5000 lindu, sealhulgas luiki ning haruldaste pardiliikide esindajaid. Naftat võis Eesti rannikule sattuda kuni 20 tonni. Külmades oludes on lindude ellujäämisvõimalused praktiliselt olematud. (The Moscow Times, 02.02)