Nädal välismeedias 23.-29. jaanuar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU's Austrian presidency warned against trying to chop out parts of the bloc's ailing constitution as a way of resolving a crisis triggered by its rejection by French and Dutch voters. Austrian FM Plassnik also rebuffed the idea of an increasingly multi-speed EU, saying everyone must be behind a solution to the crisis. "We don't want to amputate any aspect of it, micro- or macrosurgery is not a solution," she said. "I want to keep the 25 together and have everybody on board". (Afp, 24.01)

EC President Barroso tried to rally support for the EU in a speech to French parliament, but was booed and heckled by deputies who oppose the EU constitution. He said France's loss of confidence in itself and in the EU made him think of the character who imagines himself to be ill in "Le Malade Imaginaire". "It seems to me on the contrary that France has every reason to be confident," he said. "I ask you, those of you who are for Europe, to make an effort to put the compromise for Europe above any political and ideological divisions." (Reuters, 24.01)

Majandus

Eight east-European states called for urgent political and financial measures by the EU to cut the region's heavy reliance on Russian gas imports. "EU energy policy in the past few years has been characterised by missed decisions and softened directives," Hungarian Economy Minister Janos Koka said. (Reuters, 27.01) Poland's PM Marcinkiewicz called on EU partners to form a pact to secure energy supplies, amid bottlenecks in Russian gas. The pact should revolve around diversification of supply sources, the creation of reserves and increased energy exchange within Europe, he said. "The gas war between Russia and Ukraine, and Gazprom's failings in recent days, have brought a stark spotlight to bear on a problem that we have been raising for a long time without really being heard," he said. "I say we can no longer trust Russia alone. I feel it is clear that the EU must swiftly look at a diversification of its sources of supply if it wants to limit its dependency." (Afp, 27.01)

The EU is looking for "an incentive" to show flexibility in global trade talks, said EU Trade Commissioner Peter Mandelson. "If others want Europe to show more flexibility eventually - as we want the US to make a full offer on farm subsidies, which they have not yet done - then Europe needs an incentive to show that flexibility," he said. (Afp, 28.01)

Laienemine

French PM Dominique de Villepin warned against runaway EU enlargement, saying the priority was instead on strengthening the EU. "Europe cannot keep up enlargement forever," he said. Villepin said three criteria should determine the nature of enlargement: "states' commitment to Europe, respect of certain common values and Europe's absorption capability. “Runaway enlargement while we face difficulties on the institutional level seems to me a dangerous idea. It is time we thought about this essential balance between reinforcement and enlargement," he said, adding, "It seems to me the priority today is clearly reinforcement" of the 25-nation Union”. (Afp, 26.01)

Bosnia could wrap up talks on closer ties with the EU, an EU official said. "We hope we will be able to conclude the negotiations on a stabilisation agreement with the EU within one year," said Reinhardt Priebe, the chief EU negotiator for the Bosnia talks. (Afp, 25.01) Bosnia could fulfill its conditions on a stabilisation and association agreement by 2014, said Igor Davidovic, a key Bosnian negotiator for the talks. (Afp, 25.01)

EU membership remains a strategic goal for Ukraine, President Viktor Yushchenko said. "Our foreign policy priorities remain unchanged," Yushchenko said. "Also on the agenda is a clear restructuring of Ukraine-Russia relations," he said. "I will demand that every government worker, every Ukrainian diplomat firmly defend Ukraine's national interests." (Afp, 23.01)

Greek Cypriot President Papadopoulos responded coolly to a Turkish proposal to revive long-stalled reunification talks. "I don't see anything new in it," he said. "It is a proposal Turkey made in 2004 which I believe is nothing but an attempt by them to avoid the obligations Turkey has towards Cyprus and the EU in its negotiation framework." (Reuters, 24.01) British Foreign Secretary Jack Straw welcomed Turkish proposals to help end Cyprus's three-decade division. Turkish PM Erdogan urged Greek Cypriots to respond positively to Ankara's recent overture for a Cyprus settlement that has won backing from Britain. "I welcome the priority the Turkish government continues to give to find a lasting, just and comprehensive agreement and your willingness to take steps to improve the overall atmosphere in the region," Straw said. (Afp, 26.01)

Välispoliitika

EU lawmakers vowed to press U.S. and European ministers to appear before an inquiry into alleged secret CIA prisons in Europe but acknowledged they had no authority to compel them. "Our only power is political embarrassment with governments that are reluctant to cooperate with us," said Sarah Ludford, a British liberal. The panel has no investigative powers. "I don't see why we should not invite U.S. Defense Secretary Donald Rumsfeld, British Foreign Secretary Jack Straw, EU foreign policy chief Javier Solana, and other foreign and defence ministers", said Ludford. (Reuters, 26.01)

EU external relations commissioner Benita Ferreo-Waldner said the EC was "rather sceptical" about a warm reception Tehran has given to a Russian proposal for Iran to conduct sensitive nuclear work abroad. "As for the renewed interest in the Russian ideas which foresee uranium enrichment outside Iran, given its previous rejection, I think we are rather sceptical," she told the EP's foreign affairs committee. "It is difficult to think that this is not only a delaying tactic," she said, adding that the Russian suggestion was "interesting". (Afp, 26.01)

The EU trio dealing with Iran on its controversial nuclear programme has asked Baghdad to transmit a message to Tehran on the issue, according to a statement from Iraqi PM Ibrahim Jaafari's office. Ambassadors of Britain, France and Germany met Jaafari and had told him of the "concern of the EU countries over the Iranian nuclear programme and their desire for Iraq to pass a message to the Iranian government to resolve the crisis," it said. (Afp, 28.01)

On Iran's decision to resume nuclear enrichment research, French PM Dominique de Villepin said the EU was "not looking for regime change but rules must be kept. It is time to show clear determination on this dossier and referral to the Security Council could do this," he said, adding, "What is important is to maintain the EU's unity on this issue. A possible Security Council meeting is a good way to show there is a line that should not be crossed," Villepin said. (Afp, 26.01)

Iran is unlikely to use oil as a weapon in the dispute over its nuclear activities, but the world community has measures to deal with a disruption if one occurred, the EU’s energy chief Andris Piebalgs said. "Iran is a large supplier of oil so definitely any disruption of supply will influence the world market. For such a situation of disruption we have mechanisms developed," EU Energy commissioner said. (Reuters, 24.01)

Hamas' likely victory in Palestinian parliamentary elections may put the EU in an "entirely new situation" if the results are confirmed, EU foreign policy chief Javier Solana said. (Afp, 26.01)

The EU is ready to support a new Palestinian government committed to peace. "It is now up to Palestinian leader Mahmud Abbas and the PLC Palestinian Legislative Council to appoint a government that agrees" to end violence and find a solution to the Middle East conflict, "then we stand ready to support it," Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said. Abbas "can be trusted, he has proven he is willing to follow a path of peace," Schüssel said, adding, “The elections appeared to have been fair and high voter turnout was a good sign "citizens want to take part in the political process." (Afp, 26.01)

The US cannot promise any quick move on extending its visa waiver scheme to new EU member states, a U.S. official said. "We're talking about a multi-year process, whether it's three years or five years or eight years, I think it's too early to tell," said Elaine Dezenski, acting Assistant Secretary for Policy Development at the Department of Homeland Security. (Reuters, 24.01)

The EC named a German-led consortium to broadcast independent news to Belarus, in a 2 million euro project to boost news coverage in a country it says faces serious press restrictions. "The EU is committed to doing all it can to support democratisation and human rights in Belarus," EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. (Reuters, 26.01)

Julgeolek

"Europe's leaders recognise that success in Afghanistan is crucial for NATO," said Jean-Yves Haine, research fellow at the London-based International Institute for Strategic Studies. "But there is a view that NATO is being used as the cleaning lady for operations that went on before," he added. The US did not involve the alliance in 2001 when it launched the invasion to oust Afghanistan's militant Islamic Taliban rulers. (Reuters, 27.01)

British troop numbers in Afghanistan will peak this year at 5,700 following the deployment of thousands of fresh soldiers as part of a NATO expansion there, British Defense Secretary John Reid said. (Afp, 26.01) „The military under NATO have the function of providing the security to allow economic development, training up of the security forces and extension of political control," he said. "This is not going there to involve ourselves in counter-terrorism pro-actively," Reid said. (Afp, 27.01)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer called on Slovakia to continue participating in international missions, at an official farewell to 42 Slovak military personnel who died in a plane crash as they returned from Kosovo. (Afp, 26.01) Slovak Defence Minister Juraj Liska resigned after army plane crash. "This was not a political decision, it was a decision of the heart," Liska said. (Reuters, 27.01)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Eelmisel nädalal toimunud Palestiina üldvalimised tekitasid meedias poleemikat nii enne kui ka pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

Demokraadid võivad õigusega rõõmustada osalusprotsendi üle Palestiina parlamendivalimistel, mis olid õiglased, vabad ning rahumeelsed. George Bush ja Tony Blair, kelle südameasjaks on demokraatia levitamine Iraagis ja valikuliselt ka mujal Lähis-Idas, peaksid tundma kergendust. Ainus probleem on valimistulemus: numbrid näitavad Hamasi ülekaalukat võitu. Hamas ei ole aga tavaline poliitiline partei. Siiani oli see tuntud enesetapurünnakute poolest, mida kasutati oma Iisraeli vaenlaste vastu. Hamasi valimisvõit on justkui maavärin, mis võib luua kahe rahva lepitamiseks uusi võimalusi, kuid praegu on tõenäolisemad Hamasi võidust tulenevad ohud. (Juhtkiri, The Guardian, 27.01) Ilmselt on Palestiina valimised hea uudis nende jaoks, kes usuvad, et ainus võimalus tagada Lähis-Idas rahu, on edendada seal demokraatiat. USA on püüdnud visalt Lähis-Ida regioonis demokraatiat juurutada. Soovides araablasi võimalikult ruttu valimiskastide juurde saada, ei märganud Bushi valitsus Palestiina valimiste kõige selgemat puudust - seda, et valimistel osaleb Hamas. Tundub üsna sarnane asjaajamisega Iraagis: enne tegutsetakse ja siis mõeldakse. (Uri Dromi, International Herald Tribune, 27.01) Hamasi ülekaalukat võitu võib vaevalt pidada heaks uudiseks. Samas pole see üllatav ning võib kasu tuua pikemas perspektiivis – Hamasi võit näitab palestiinlastele nende poliitiliste valikute hinda. Siiani valitsenud Fatah oli korrumpeerunud, ebaefektiivne ning Yasser Arafati surmani ka diktaatorlik. Loomulikult taheti sellele alternatiivi. Hamasi kasuks otsustamine ei tähenda, et palestiinlased sooviksid Hamasi kombel Iisraeli ja iisraellaste hävitamist. Võimalik, et vastutuskoorem muudab Hamasi ajapikku vähem radikaalseks. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 27.01) Kuidas peaks maailm Palestiina valimistulemuste peale reageerima? Araabia riigid ennustavad, et Hamas muutub mõõdukamaks ning seda parteid tuleks kohelda valimiste võitjana. Lääs tunnistab, et ükskõik kui ebameeldiv tulemus ka poleks, peab valimistulemust aktsepteerima. „Seda välja arvatud juhul, kui Hamas on ühe jalaga poliitikas ja teisega terrorismis,“ ütles USA välisminister Condoleezza Rice. EL rahastas Arafati korrumpeerunud valitsust, nüüd ei tohiks ta finantseerida Hamasi terrorismi. (Juhtkiri, The Times, 27.01) Lühemas perspektiivis tähendab Hamasi võit Iisraeli ja Palestiina rahuläbirääkimiste lõppu. Kunagi ei või ette teada, milline on demokraatlike valimiste resultaat. Kui Afganistan ja Iraak on viimastel aastatel diktatuurist suuresti eemaldunud, siis palestiinlased sammuvad teises suunas. (Juhtkiri, The Washington Times, 27.01) Hamasi võit loob Lähis-Idas nii uusi ohte kui ka uusi võimalusi. Liikumine satub surve alla lõpetada terrorism, aidata säilitada korda Gaza sektoris ning muuta oma suhtumist Iisraeli. Survet ei avalda Hamasile mitte ainult Lääneriigid, vaid ka partei valijaskond. Hamasi liidrid lootsid parlamendis vähemuse rolli jääda, et takistada rahukõnelusi Iisraeliga, vältida relvade mahapanemist ja suuremat vastutust. Kabinetiliidrina on neil raskem säilitada korraga demokraatlikku ja terroristlikku palet. (Juhtkiri, The Washington Post, 27.01)

Inglisekeelses ajakirjanduses leidis eelmisel nädalal kajastamist ka Venemaa-temaatika. Venemaa süüdistas nelja Briti diplomaati spionaažis: väidetavalt said britid ühelt Vene kodanikult kõrgtehnoloogiat sisaldava kivi kaudu salastatud infot. Spiooniskandaali kajastatakse energiajulgeoleku ning Venemaa energiapoliitika kontekstis, samuti kasutatakse artiklites sõnapaari “külm sõda”.

Pole mingi ime, et Suurbritannia on tõmmatud Külma sõja hõngulisse luureskandaali, kui Kremlis istub endine KGB-tegelane. Show staariks on kivi (a rock star) ning kuigi lugu on üsna koomiline, häbistab see siiski Briti valitsust. Selle asemel, et Venemaa süüdistusi ümber lükata, väljendas Suurbritannia välisministeerium oma üllatust ning muret. Tony Blair võib üritada „kivi“-intsidenti suhtuda kui naljanumbrisse, kuid mehest, keda varem liitlaseks peeti, on saanud äärmiselt ebausaldusväärne partner. Seda nii Iraani tuumaprogrammi kui ka gaasitarnete küsimuses. Elektroonilisel kivil on koomiline pool, kuid teisalt sümboliseerib see Moskva ja Lääneriikide suhete jahenemist. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 24.01) „Kiviskandaal” on pahaendeline Venemaa enda jaoks: see tähistab Kremli katseid alla neelata demokraatiat pooldavaid ning inimõigusorganisatsioone. (Anton La Guardia, The Daily Telegraph, 24.01) See, et viimasel nädalal on ajalehtedes laineid löönud kaks Venemaaga seotud lugu, on kindlasti juhus. Gruusia gaasijuhtmeafäär kuulub uude ajajärku – Venemaad kahtlustatakse energia ärakasutamises oma naabrite vastu. Süüdistustel, et britid Moskvas spioneerisid, on küljes vanamoodsam maik, ehkki väidetavalt kasutati luuramisel kõrgtehnoloogiat. Asjal on ka oma konks: nimelt ei korraldanud britid KGB väitel operatsiooni uute agentide värbamiseks, vaid Venemaa valitsusväliste organisatsioonide rahastamiseks. (Juhtkiri, The Guardian, 24.01) Venemaa G8 eesistumisaja põhiteemaks peaks olema energeetiline julgeolek, mida saab Venemaa president Vladimir Putini sõnul tagada parema investeerimiskliima, tõhusama koostöö ja uudsete tehnoloogiatega. Venemaa ametlik retoorika on reaalsusega suures vastuolus. Hiljutine konflikt Venemaa ja Ukraina vahel näitas kui halvasti suudab Venemaa tagada energiajulgeolekut. Energiatarnete ärakasutamine poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks ning energiat importivate Euroopa riikide ohtuseadmine on näide Venemaa rollist globaalses energiajulgeolekusüsteemis. (Vladimir Milov, Financial Times, 25.01) Venemaa gaasifiasko Ukrainaga näitab, et Venemaa ei valda pokkeri reegleid. Kui Venemaa arvas, et gaasi- ja naftavarud kindlustavad automaatselt poliitilise võimu, siis on Venemaa kalkulatsioonides viga. Iraagi näitel võib öelda, et maavaradest pole kasu, kui neid ei saa eksportida. Maailma gaasi- ja naftajuhtmete poliitikat dikteerib lääs, mitte Venemaa. Külm sõda kestab, kuid sõdijaks pole Venemaa. Jahe tuul, mis on Kremli suunas puhunud aastakümneid, puhub siiamaani läänest. (Mark Almond, The Guardian, 23.01) Tänane Venemaa pole see, mis ta oli kuus aastat tagasi. Venemaa oli siis kurnatud, muutlik ning äkiline, kuid ta oli vaba. Nüüd on Venemaa teistsugune: rikkam, aga mitte vaba. Riigist on saanud korporatiivne ettevõte. Muudatused seadusandluses ning poliitilise tegevuse piiramine on kahandanud selle ettevõtte aktsiate väärtust. Venemaa pole kaotanud mitte ainult majandusvabaduses, läinud on ka poliitiline vabadus. Poliitvangid on tagasi. Korporatiivne ideoloogia ei paista kommunistliku, liberaalse, sotsialistliku ega natsionalistlikuna, kuid see eksisteerib. See on „omade“-ideoloogia, mis pakub toetusi, privileege ja võimu kõigile, kes on „omad“. Ajalooliselt pole Venemaa mudelis midagi uut, ent valides selle tee praegu, valib Venemaa vabatahtlikult Kolmanda Maailma mudeli. Ning nagu tavaliselt, maksavad selle eest kõrget hinda Venemaa kodanikud. (Andrei Illarionov, International Herald Tribune, 26.01)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Läinud nädala põhiteemadeks saksakeelses meedias oli Lissaboni strateegia ning põhiseadusliku leppe elustamise katsed, Euroopa energeetiline julgeolek, Ukraina saatus ja suhted Venemaaga, samuti Saksamaa rahutagamismissioon Kongos ning olukord Sudaanis. Eeskätt aga Iraaniga seonduv ning Hamasi võimulepürgimine.

Robert Kagan on analüüsinud USA rolli ja selle tulevikuperspektiive maailmas ning suhetes Euroopaga. Ta nendib, et kui vihatud USA laias maailmas ka poleks, on tema roll kaitsevõimuna ja majandusfaktorina murdumatu. Arvamusküsitlused kogu maakeral näitavad vastumeelsuse suurenemist USA ja president Bushi poliitikale, kuid valitsuste käitumisest võib välja lugeda, et USA positsioon pole võrreldes 11. septembrile ja Iraagi ründamisele eelnenud perioodiga peaaegu üldse muutunud. Ootused, et maailmas tekib globaalne vastuseis USA ülemvõimule, on osutunud asjatuks. Vastupidi, Euroopast on säärased tendentsid sootuks kadunud. Kui eurooplased tõesti USA domineerimise pärast muret tunneksid, võtaksid nad ette drastilised meetmed, kuid senine diskussioon kaitse-eelarve küsimustes ja ÜJVP nõrkus osutavad hoopis ambitsioonide sisepoliitilisele iseloomule. Koostööst väidetavalt põlastusväärse USA juhtkonnaga samuti loobuda ei raatsita. Hiina relvaembargo ja Iraagi sõjaväe väljaõpetamise küsimuses on Angela Merkel üles näidanud mõistmist ja koostöösoovi. Jaapan otsib USA tuge Hiina ja Põhja-Korea ohu vastu. USA-vastased meeleolud valitsevad üksnes Lõuna-Koreas, mis on pigem noore demokraatia lapsehaigus. USA demokraatlikud väärtused ja majanduslik mõjuvõim on sama ligitõmbavad kui ennegi. Sallimatus USA vastu on ikka jälle korduma kippuv, kuid siiski alati mööduv nähtus. Hetki, mil ameeriklaste renomee on olnud nullpunktis, on olnud varemgi. USA pikaajalisel ühepolaarsel ülemvõimul on üks lihtne geostrateegiline põhjus – niipea kui mingi riik püüab oma regioonis USAle vastukaalu luua, tunnevad kõik tema naabrid ennast ohustatuna. Üksnes Euroopa võib osutuda nendes püüetes edukaks erandiks. (Robert Kagan, Die Welt, 23.01)

Sõltuvus Moskva positsioonist Iraani küsimuses on sundinud lääneriike suhtuma mõistvamalt Venemaa huvidesse Ida-Euroopas. USA on pettunud Prantsusmaa ja Türgi, aga ka Saksamaa ja Suurbritannia soovimatuses forsseerida Ukraina liikmeksvõttu NATOsse. USA on oma seisukohta väljendanud, eurooplastel tuleb selles suhtes midagi ette võtta. Pariis aga püüab ikka ja jälle NATO rolli nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt piirata, eelistades ELi julgeolekukontseptsiooni. Türgi tahab NATO kammitsaist lahti saada ning Venemaaga takistamatut koostööd (ka sõjalist) arendada. Kagu-Euroopasse ja Mustale merele pürgivale USAle see mõistagi ei meeldi. Sestap ei ole Prantsusmaa ega Türgi huvitatud NATO edasisest laienemisest itta ning uute geostrateegiliste raskuspunktide tekkimisest. Türgil on omad ajaloolised pretensioonid huvisfääridele Balkani, Musta mere ja Kaukaasia piirkonnas ning ta ei soovi euroatlantiliste struktuuride tugevnemist neil aladel. Pealgi oleks Ukraina NATO-liikmelisuse korral Ukraina kaal (väärtus liitlasena) USA jaoks Krimmi tõttu suurem kui Türgil. Ja selle kõige tagajärjeks oleksid veel tarbetud tülid Venemaaga. Uus mäng on alanud. Kellena Ukraina selles mängus Brüsseli jaoks figureerib, jääb esialgu lahtiseks. (Lothar Rühl, FAZ, 23.01)

Poola välisminister Stefan Meller märgib usutluses Austria päevalehele Die Presse, et Poola ei soovi vahet teha NATOl ja ELil nii nagu laps ei soovi eelistada isa emale ega vastupidi. Ning Poola rõõmustab, kui isa ja ema vahel asjad paremini klapivad. Endise suursaadikuna Moskvas arvab Meller, et Poola toon suhetes Venemaaga võiks olla rahulikum, mis ei välista siiski põhjendatud kriitikat. ELi ja NATO liikmena võib Poola Venemaasse pingevabamalt suhtuda. Poolakate huvides on demokraatlik ja rikas Venemaa, mistõttu ei saa neid küll kuidagi russofoobideks pidada. Lihtsalt mitmed ajaloolise ülekohtu küsimused on juriidiliselt lahendamata, ning sellega ei saa leppida. Ukraina küsimuses püüab Poola eurooplastele selgitada, et selle riigi Euroopa-püüdluste toetamine on ülioluline. (Burkhard Bischof, Die Presse, 23.01) Poola on teinud ettepaneku luua "energia-NATO". Poola majandusministeerium koostab presidendi ülesandel ettepanekuid Euroopa energeetilise julgeoleku kindlustamiseks. Poola kardab tüli korral Venemaaga gaasitarnetest ilma jääda, poolakaid hirmutab ka Läänemere gaasijuhtme projekt. Energiapoliitilise liidu ülesanne oleks taoliste bilateraalsete projektide läbiarutamine enne nende teostamist ning ka löögi alla sattunud partnerite toetamist ühistest reservidest. Koostatavat kava esitletakse ametlikult ELI tippkohtumisel märtsis. Praeguseks on teada, et välisministeerium eelistab ELi-sisest struktuuri, majandusministeerium aga eelistab kaasata ka EList väljapoole jäävaid riike nagu Ukraina ja Moldova. Mõned poliitikud nõuavad koguni energeetilise julgeoleku liidu laiendamist Kaukaasiani ning EList sõltumatu struktuuri loomist. EList sõltumatul institutsioonil pole elulootust. Et aga Poola hädavajaliku ühise energiapoliitika kujundamisele julgeolekupoliitilise aspekti lisab, see ei tee kahju. (rve, FAZ, 26.01)

Gruusia välisminister Gela Bezhuashvili nendib ajaleheusutluses, et Venemaa on korduvalt lähiajaloos kasutanud väljapressimise ja ähvardamise taktikat Gruusia vastu, kes keeldub allumast Venemaa diktaadile ja tunnistamast Moskva ülemvõimu piirkonnas. Gruusia ei tunne ühtegi relvastatud formeeringut Kaukaasias, kes oleks huvitatud maagaasitarnete katskestamisest Gruusiasse. Süüdistada tuleb Venemaad, kes püüab gaasitrassi vastu suunatud rünnakutega Gruusiale oma tingimusi peale suruda. Venemaa ei lase odavat Kasahstani gaasi Gruusiasse ning dikteerib maagaasi hindu ühepoolselt. Nõnda rahvusvahelises kaubanduses tänapäeval ei käituta. Asi polegi tegelikus gaasihinnas, vaid just poliitikas. See häirib. (Markus Wehner, FAZ, 24.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Võrreldes teiste teemadega kajastasid prantsusekeelsed ajakirjandusväljaanded ülekaalukalt valimisi Palestiinas, kus Hamasi võidukuse taustal konstateeriti ELi äraootavat seisukohta regiooni tulevikuvisiooni osas.

Hamas, kes maailma jaoks figureerib mustas terroristide nimekirjas, on oma tegevusega kutsunud esile Euroopa juhtide, sealhulgas Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepini kriitika ning tugeva skepsise, kas see liikumine üldse kunagi rahvusvahelise avalikkuse silmis usaldusväärseks muutub. EL paigutab Lähis-Itta märkimisväärseid ressursse, ELis leidub palju neid, kes on toetamise vastu, kui abiks mõeldud ressursid ei hakka teenima rahumeelseid huve. Nüüd on käes aeg, mil ELi kakskümmend viis liikmesriiki peavad leidma ühisseisukoha, kuidas kujunenud olukorras edasi tegutseda. (Alexandrine Bouhillet, Le Figaro, 27.01) Ei tasu luua illusioone, et Gaza sektori uued peremehed, kes saatsid aastaid oma kamikazesid Iisraeli vastu, tahavad kohe oma aateid muuta. Tekkinud situatsioon on ilmselgelt paradoksaalne: pärast seda kui maailm tegi abitu katse tugevdada ilmalikku ja mõõdukat Palestiina Vabastusorganistasiooni (PVO) Hamasi fundamentalistide vastu, peab seesama maailm kaasa aitama nüüdseks tekkinud kurioosse olukorra lahenemisele. Ent on juba hilja. Lähis-Ida demokraatia pole piisav instrument, mis aitaks võidelda terrorismiga, samuti ei suudeta piisavalt propageerida läänes hinnatud väärtusi. Neliteist kuud pärast Yasser Arafati surma hakkab PVO kaotama palestiinlaste rahvusliikumise jooni, valitseb suur sõjaoht, mis võib saada hukatuslikuks niihästi palestiinlaste kui ka Iisraeli riigi jaoks. (Juhtkiri, Le Figaro, 27.01) Prantsusmaa juhtivaid väljaandeid Le Monde nimetab hetkeseisu Lähis-Idas poliitiliseks ja diplomaatiliseks pakaseks. Ajalehe hinnangul näitasid äsjased valimised omamoodi koha kätte USA, Iisraeli ja ELi poolt algatatud poleemikale - kui seaduslikuks ja tõsiseltvõetavaks võib Hamas saada. Õhtumaiste riikide jaoks jääb endiselt aktuaalseks küsimus – kuidas aktsepteerida terroristliku organisatsiooni seaduslikku võimuletulekut. Veel pole selge ka Iisraeli seisukoht. (Gilles Paris, Le Monde, 27.01) Kas islamism ja demokraatia sobivad kokku? See on esimene kord, kui USA ning ELi poolt islamistlikuks terroriorganisatsiooniks tituleeritud rühmitus võidab demokraatlikud valimised araabiamoslemite maailmas. Küsimustes, mida Palestiina valimistulemused tekitasid, pole midagi uut, ikka jääb õhku rippuma segadus, kuidas tõlgendada valimisurnides leidunud otsustust – maal, kus vohavad frustratsioon, viletsus ja korruptsioon? Enam ei kehti endised fundamentalistliku islamismi määratlused ja definitsioonid, see ideoloogia on võimsalt arenenud. (Didier Francois, Libération, 27.01)

Saksamaa uue liidukantsleri Angela Merkeli Prantsusmaa-visiit leidis oodatud vastukaja. President Chirac on oma poliitilise renomee madalseisus, eriti tugevasti mõjutas tema reitinguid Euroopa põhiseadusliku leppe tagasilükkamine läinud aastal. Analüütikud märgivad Chiraci kohta: teda ei kuulata ega usaldata. Saksa-Prantsuse suhete madalseisu, mis süvenes kantsler Gerhard Schröderi ajal, on oodata pööret. Suhete paranemise peamine põhjus näib olevat Merkel, kes juba finantsperspektiivi vaidluste ajal detsembrikuises Brüsselis paistis silma osava poliitikuna. (Jean Quatremer, Libération 23.01) Kui Angela Merkel Versailles’sse saabub, pole ta mitte ainult „miss Saksamaa” - teda on juba kroonitud ka „miss Maailmaks”. Ootamatult on Merkeli populaarsus märgatavalt tõusnud, tema suurepäraseks võimaluseks tulevikus peetakse tõika, et kõik teised suured juhid on poliitiliselt praktiliselt surnud. (Odile Benyahia-Koudier, Libération, 23.01) Uus täht on sündinud. Otsekohene Saksamaa uus kantsler avaldas sügavat muljet juba oma visiitidel Moskvasse ning Washingtoni, nüüd on Prantsusmaa kord tunnistada, et seni mõjukas Chirac hakkab kahvatuma. Muidugi, Austria eesistumine sel poolaastal annab teatud võimalusi ka Prantsusmaale, ometi tuleb tõdeda: Chiracil napib järelejäänud aega, samal ajal kui Merkelil on viimast piisavalt. (Alain Barluet, Le Figaro, 24.01)

Maailma tähelepanu hoiab endiselt pinevil Venemaa, kes demonstreerib energiakraanide kinnikeeramisega oma mõjujõudu endast väiksemate riikide üle. Seekord jäid kannatajateks Gruusia ning Armeenia. Le Figaro nendib, et selles mängus jäävad ka globaalses mastaabis kaotajateks need maad, kus puudub või on vähene omamaine energiaressurss. (Prantsusmaa näol on siin tegemist erandiga, tuumaenergia tagab sõltumatuse). Ka Euroopa on käimasoleva mängu ohver, sest siin annavad tunda vahendajate üleskergitatud energiahinnad. (Juhtkiri, Le Figaro, 24.01) Võib-olla tuleb Venemaad ja Gazpromi hukkamõistu asemel hoopis tänada? Venemaa jõudemonstratsioon on Euroopat mõtlema pannud, kas mitte tuumaenergia pole tulevikuvõtmeks energiajulgeoleku tagamisel. (Jean-Baptiste Marongiu, Armelle Thorval, Francois Musseau, Libération, 24.01)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses kujunes kõige läbivamaks teemaks Palestiina parlamendivalimistega seonduv, eriti Hamasi šokeeriv võit.

Rootsi ajakirjanduse arvates võis Hamasi edu ennustada. Võidule aitas kaasa asjaolu, et Palestiina juhtkonda, kus domineerisid Fatahi esindajad, peeti korrumpeerunuks ja ebaefektiivseks. Samuti oli Hamasi valimiskampaania oskuslikult üles ehitatud – kõik terrorismiga ja fundamentalismiga seonduv oli kõrvale jäetud ning loosungiks oli reformid ja uuendused. Kõigil, kellel oli võimalik valimisi detailselt jälgida, võivad nentida, et need valimised olid vabad, õiglased ja demokraatlikud. Demokraatiat ei saa jätta mainimata üksnes seetõttu, et valimistulemused on rahutusttekitavad. Kuid samas ei saa neisse ka ükskõikselt suhtuda ainuüksi protsessi demokraatlikkuse tõttu. Suurim mure on edasiste sündmuste areng. Palestiina presidendi Abbasi ajalooline ülesanne on tagada Palestiinale valitsus, kes arvestab valijate mandaadiga, teeb koostööd rahvusvahelise üldsusega ning edendab tasapisi rahuprotsessi. Ohud on ilmsed, sisekonfliktid võivad Palestiina lõhestada ning välismõjuna võib Iisrael oma valimiskampaaniaga viia uue konfrontatsioonini. Seetõttu on maailma – eeskätt ELi ja USA roll iseäranis suure tähtsusega. Uuele Palestiina valitsusele tuleb nii programmiliselt kui ka isikuliselt esitada väga selged nõudmised, nõuda valmisolekut konstruktiivseks koostööks ning jälgida, et neid nõudmisi ka täidetaks. (Carl Bildt, Svenska Dagbladet, 27.01) Keegi ei olnud valmis selleks, et terroristideks tembeldatud Hamas tuleb võimule ja võtab üle Palestiina omavalitsuse juhtimise. Endine Rootsi peaminister ja rahuvahendaja Carl Bildt peab Liibanoni mudelit Palestiinale sarnaseks, sealgi on valitsuses Hizbollah liikmeid, kuid neil on õnnestunud hoida lähedasi suhteid läänega, ehkki USA väldib kontakte Hizbollahi ministriga. Hamasilt tuleb nõuda mitte üksnes relvarahust kinnipidamist, vaid distantseerumist terrorismist. (Bitte Hammargren, Svenska Dagbladet, 27.01) Palestiina parlamendivalimisi võib pidada märkimisväärseteks, kuna protsess toimus rahumeelselt ja organiseeritult. Selles osas peaks maailm rahule jääma - demokraatia Lähis-Idas on ju USA välispoliitiline teetähis. Probleemiks on vaid see, et palestiinlased ei hääletanud nii nagu muu maailm oleks soovinud. Kuid samas võib Hamasi võidus näha ka positiivset. Hamasi ülbe retoorika on veidi raugenud, relvarahu püsib ning paikades, kus Hamas on võimul, toimib igapäevane koostöö Iisraeli ametivõimudega. Hamasi otsus osaleda poliitilises protsessis annab veidi lootust. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 27.01)

Taani ajakirjanduses ennustati Hamasi edu valimistel ja loodeti, et antud situatsioon ei välista rahu võimalikkust, kuigi Hamas ei tunnista Iisraeli riigi eksisteerimisõigust ja on tegelenud aastaid pommiterrorismiga. Loodetavasti võtab Hamas poliitilise jõuna endale vastutuse sellise ühiskonna ülesehitamiseks, mis toetub Iisraeliga sõlmitud lepingul. Nii Hamas kui ka Fatah tunnistavad, et elanike eluolu paranemine saab toimuda vaid tihedas koostöös Iisraeli ja läänega, mis on ühtlasi uue Palestiina ülesehitamise alustalaks. Sellise vastutuse võtmine tähendab vägivallast loobumist ning ainsaks võimaluseks paremuse poole liikuda on läbirääkimiste laua taga istuda. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 25.01; Thomas Heine, Jyllands-Posten, 25.01) Hamasi võit oli šokeeriv protestimärk. Lähis-Ida on taas suundunud tundmatule territooriumile. Kümne aasta jooksul esmakordselt peetud valimised andsid Fatahile kõrvakiilu – monopol on murtud. Palestiina ühiskond muutus üheparteilisest süsteemist demokraatlikuks kaheparteiliseks süsteemiks, kus on kõrvalosa väiksematel parteidel. Fatahi kokkuvarisemine on paranemise märk. Rahva protest seni võimul olnud süsteemile oli selge ja mõistetav. Valimisboksides toimus revolutsioon, mistõttu peab rahvast tähelepanelikult kuulama. Tulemused on väljakutseks nii Hamasile kui lääneriikidele. Lääs, sh USA ja EL, peab mitte ainult respekteerima, vaid ka aktsepteerima valimistulemusi. Laiemas perspektiivis töötatakse ju Lähis-Ida demokratiseerimise kallal, seetõttu oleks antud olukorras seljapööramine lääneriikide poolt hukatuslik samm. Karistada rahvast oma hääle andmise eest oleks katastroofiline signaal. Kuna Hamas võitis valimised, ei ole tegu enam lihtsalt ettearvamatu opositsioonijõuga, vaid organisatsioonil lasub vastutus Palestiina tuleviku eest, vastavalt sellele peab ka tegutsema. Hamasil on ajalooline võimalus muutuda terroriorganisatsioonist vastutusvõimeliseks poliitiliseks organisatsiooniks. Ainuüksi otsus osaleda valimistel näitab, et liigutakse poliitilise dimensiooni suunas. Ilmselge on seegi, et mingeid läbirääkimisi ei saa toimuda enne, kui Hamas pole täielikult loobunud vägivallast ja terrorismist ning tunnustanud Iisraeli õigust olemasolule. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 27.01)

Soome ajakirjandus

Soome presidendivalimised võitis napilt SDP presidendikandidaat Tarja Halonen häälte ülekaaluga 51,8%. Opositsioonilise erakonna Kokoomus presidendikandidaat Sauli Niinistö sai 48,2% häältest. Vahe oli vaid 113 000 häält. Valimisvõitlus oli tasavägine ja põnev kuni lõpuni. Valimiste üks võitja on demokraatia. Valimistel tekkis eristumine vasak- ja parempoolsete väärtushinnangute vahel. Niinistö edu võib anda uut hoogu parempoolsete koostööle ja Kokoomuse tõusule parlamendivalimistel. Valimiste-eelsel NATO-arutelul on olnud loodetavasti vähemalt see mõju, et NATO-liikmelisus ei ole aruteluteemana enam selline tont nagu eelmiste presidendivalimiste ajal. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.01 ja 28.01) Halonen sai teises voorus eelhääletamas käinud kodanike häältest 53,9%. Valimispäeva hääled jagunesid võrdselt. Haloneni arvates ootavad inimesed, et president oleks väärtuste kujundaja, ning uskus, et julgeb selliseks saada. (Arto Astikainen ja Jaakko Hautamäki, Helsingin Sanomat, 30.01) Sauli Niinistö märkis kibedast kaotusest hoolimata, et võitis kampaaniaga palju. Niinistö oli rahul NATO-debati tekkimise üle. Kokoomuse juhi Jyrki Kataineni arvates on Kokoomuse ja Keskusta ühine kampaania hea näide sellest, et erakonnad suudavad teha koostööd ühiste väärtuste nimel. Rkp presidendikandidaat Henrik Lax usub, et Niinistö kampaania ja tugev konkurents mõjutavad Haloneni teist ametiaega. (Piia Elonen ja Hanna Kaarto, Helsingin Sanomat, 30.1) Presidendivalimistel on kaks võitjat. Vasakpoolsete kandidaat Tarja Halonen kindlustas endale teise ametiaja ja Sauli Niinistö sai kaotusest hoolimata suurepärase valimistulemuse. Sotsiaaldemokraatidel on pärast pingelist valimisvõitlust ees sisekaemuse aeg. Kuidas iseenesestmõistetav valimisvõit peaaegu käest lasti? (Antti Kokkonen, Helsingin Sanomat, 30.01) Sõnum tuttavast, tuntud ja seepärast turvalisest valikust jõudis valijateni. Seal, kus Halonen rõhus minevikule, püüdis Niinistö suunata valijate pilku tulevikku ja vajadusele muutuste järele. Niinistö avas arutelu euroopalikuma NATO teemal, mis suure tõenäosusega seisab ees presidendi uuel ametiajal. Liitumist ja teisi julgeolekupoliitika suundi puudutavates küsimustes varjus Halonen valitsuse ja parlamendi selja taha. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 30.01) Haloneni jätkamine tähendab valitseva poliitilise suuna jätkumist. Vaevalt et välis- ja julgeolekupoliitikas oleks tehtud suuri muutusi ka juhul, kui Niinistö oleks valimised võitnud. Soome poliitilisi suunamuutusi mõjutavad pigem maailmapoliitika muutused. Hoolimata napist võidust ei ole põhjust rääkida rahva jagunemisest. Pigem võiks lihtsalt öelda, et parempoolne alternatiiv oli olemas. Niinistö kaotuse suurim põhjus võib olla see, et Keskusta toetajatest vähemalt osa jättis hääletamata. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 30.01) Hääletajate aktiivsus aitas kaasa Haloneni võidule, nagu ka see, et osa Keskusta toetajatest ei hääletanud erakonna juhi soovitusest hoolimata Niinistö poolt. Soomlased hääletasid kindla peale ning rahvas otsis Halonenilt kaitset NATOga liitumise vastu. Kuue aasta jooksul kerkib NATOga liitumine tõenäoliselt esile ja võib olla ajakohane siis kui NATO järgmine kord laieneb. Niinistö kaotas valimised positiivsema suhtumise pärast NATOsse. Rahvas otsis Halonenilt kaitset NATO vastu, kuid pole kindel, et sai vastu muud kui hingetõmbepausi. (Juhtkiri, Kaleva, 30.01)

Palestiina äärmusliikumise Hamas valimisvõit parlamendivalimistel muudab olukorda Lähis-Idas, kuid vaevalt paremas suunas. Rahuprotsessi seisukohalt oleks parem, et palestiinlased lepiksid kokku koalitsioonivalitsuse moodustamises, milles osaleks ka Fatah. Hamas peab muutma suunda sõltumata sellest, kas ta moodustab valitsuse üksi või koos teiste parteidega. Lähis-Ida tulevik sõltub lisaks Hamasi valimisvõidule ennekõike Iisraeli sisepoliitilisest arengust. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.01) Valimised olid demokraatia võit Lähis-Idas, kuigi tulemus tundub ohtlikult ebaõigena. Valimiskampaania ja valimised olid erakordselt ausad ja vabad. Ülekaalukas võit üllatas ilmselt ka Hamasi esindajad. (Jussi Vuotila, Helsingin Sanomat, 27.01) Hamasi võit võib kaasa tuua uue vägivallapuhangu piirkonnas. Selleks, et kindlustada endale maailma majanduslik ja poliitiline toetus, ei ole Hamasil muud võimlust kui muuta sõjakat suhtumist Iisraeli. Samas kaotaks Hamas sellega usutavust valijate silmis. (Juhtkiri, Kaleva, 27.01) On üllatav, et läänes ei osanud keegi Hamasi võiduvõimalust arvesse võtta. Esimesed kommentaarid näitavad, et lääs ei tea, kuidas uude olukorda suhtuda. Nõutakse demokraatiat, kuid kui demokraatia toodab ebasoovitavaid valimistulemusi, ei taheta seda tunnustada. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 28.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Vene VM juht Sergei Lavrov arvab, et OSCE soovitused aitavad oluliselt kaasa Eesti ja Läti vähemusrahvuste olukorra parandamisele. Seda ütles ta pärast kohtumist OSCE vähemusrahvuste komissari Ekeusega Moskvas. Kohtumise käigus arutati vähemusrahvuste olukorda ka teistes maailma regioonides. (Interfax, 24.01)

Soome ajakirjandus

Venemaa ja Balti riikide suhted on peaaegu sama jäised nagu jaanuarikuu pakased. Eriti jäised on Venemaa suhted Läti ja Eestiga. Venemaa arvates ei austata Eestis ja Lätis venekeelse vähemuse inimõigusi. Eesti ja Läti arvates kasutatakse venekeelse vähemuse teemat suurriigi poliitika mängunupuna. Venemaad väikeste naaberriikide arvamus ei huvita. Balti riigid soovivad, et EL ühtlustaks oma Venemaa-poliitikat. Uusim poliitiline löök tuli aga Saksamaalt, kes leppis Venemaaga kahepoolselt kokku gaasijuhtme rajamise. Saksamaa soovis välistada võimaluse, et poliitilised suhted Balti riikide ja Venemaa vahel võiksid mõjutada gaasi tarnimist. Ajaloo pärandit on tunda kõigis Venemaa ja Balti riikide vahelistes tülides. Venemaa tegi hiljaaegu ettepaneku taasalustada piiriläbirääkimised Eestiga. Eesti seisukohalt ei ole midagi, mille üle läbi rääkida. Erinevalt sellest, mida Venemaa on mõista andnud, ei ole Eesti omalt poolt lepingule midagi lisanud. Eesti vajas viidet N. Liidu okupatsiooni kohta sisepoliitilistel põhjustel. Ilma selleta ei oleks seadus Riigikogus piisavat toetust saanud. Vaevalt nüüd Venemaa kardab, et halvad suhted väikeste ELi naaberriikidega raskendaksid suhteid kogu liiduga. Venemaad huvitavad kahepoolsed suhted tähtsamate riikidega. Poliitikauuringute professor Sergei Medvedev Moskvast arvab, et Venemaa võib teha valearvestuse, alahinnates väikeste ELi liikmesriikide ELi arvamusekujundajatena. (Susanna Niinivaara ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 26.01)

Juristiks õppiv Jevgeni Krištafovitš rõõmustab alati, kui Moskva uudistes süüdistatakse Eestit venekeelse vähemuse inimõiguste rikkumises. ”Mida suurem propaganda, seda parem. See suurendab Eesti venelaste umbusku Venemaa suhtes ning muudab nad eestimeelsemaks,” väidab Krištafovitš. Krištafovitš juhib noorteühingut Avatud Vabariik, mis on suurim venekeelne noorteühendus Eestis. Eestlaste ja venelaste arvamused on arvamusküsitluste kohaselt oluliselt erinevad eestikeelse koolihariduse ja ajalookäsitluste osas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 26.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Lithuanian PM Algirdas Brazauskas urged neighbouring Latvia and Estonia to consider jointly building a new nuclear power plant in the region. "All the facts show that only the three countries together could solve such an important problem. I do not imagine how Lithuania alone could do this," Brazauskas said. (Afp, 26.01)

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Venemaa transpordiministeeriumi esindajad arutasid uue silla ehitamisega seotud küsimusi. Eesti pool esitas võimaliku sillaehituse osas läbiviidud uurimustööde tulemused ning võimalikud rahastamise skeemid. Eestlaste arvates on hea võimalus rajada sild Narvast põhja poole, kus on vaba maa ning kuhu võib rajada ka piiripunktid. Vene poolele sobis pakutud asukoha variant, kuna võimaldab head ühendust Ust-Luuga sadamaga. Asekantsler Toivo Tint ütleb, et Tallinna-Peterburi koridor on üks intensiivsemaid ühendusteid ELi ja Venemaa vahel. (RIA Novosti, 24.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa Keskpank hoiatas eurotsooni laienemise eest ning kritiseeris Eestit jooksevkonto defitsiidi pärast. Siiani on arvatud, et Eesti liitub eurotsooniga järgmisel aastal, kuid Eesti lootusi on kärpinud kõrge naftahinna mõju riigi inflatsioonimäärale. Saksamaa Keskpanga arvates võiks liitumisega kiirustamine raskendada sobiva vahetuskursi määramist, vale vahetuskurss võiks aga jooksevkonto defitsiiti veelgi suurendada. Jooksevkonto defitsiit ei kuulu euroga liitumise kriteeriumide hulka ning Saksa Keskpank tunnistas, et see on normaalne nähtus rikkamatele riikidele järelejõudmise protsessis. (Ralph Atkins, Financial Times, 24.01)

Vähesed arutelud on ELis nii ebaausad kui diskussioon eurotsooni laienemise üle. 2007. aastaks oli planeeritud kolme riigi liitumine eurotsooniga, kuid nüüd tundub, et 2007. aastal on valmis eurole üle minema vaid Sloveenia. „Eesti ja Leedu näitajad on halvad,“ ütles Austria rahandusminister Karl-Heinz Grasser, viidates Eesti ja Leedu inflatsioonimäärale, mis on euroliidu keskmisest veidi kõrgemad. Tõsi ta on, kuid see vahe viitab vaid energiahindade tõusule ning sellele, et Eesti ja Leedu hinnatase liigub teiste liikmesriikide hinnatasemele järele. Inflatsioonimäärad ei kujuta endast majanduslikku probleemi ei Eestile, Leedule ega ka kogu ülejäänud rahaliidu liikmetele. On mõned mõistlikud majanduslikud põhjused, miks Eesti ja Leedu ei peaks veel eurotsooniga liituma, kuid nende hulka ei kuulu inflatsioonitase. Tõeline põhjus on selles, et need riigid on veel liiga vaesed. Kuid seda ei ütle oma raportites ei EK ega Euroopa Keskpank. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 29.01)

Rootsi ajakirjandus

Aruteludes Rootsi maksusüsteemi reformimise vajadusest ja üleüldise maksukoormuse vähendamisest tuuakse välja uutes ELi liikmesriikides kehtiv ühtlane tulumaks, mis võiks Rootsile eeskujuks olla. Ühtlane maksumäär soodustab haridust, karjäärivõimalusi ja ettevõtlust, täielik proportsionaalne tulumaks soodustab lisaks veel ka investeeringuid. Slovakkias on füüsilise isiku tulumaks 19%, nagu ka ettevõtlusmaks ja käibemaks. Maksusüsteem on lihtne ja õiglane, mistõttu väheneb igasugune trikitamine. Eestis, kus viidi 1994. aastal esimesena sisse ühtlane tulumaksumäär, on Slovakkiaga sarnane maksusüsteem, kuid ettevõtlustulu maksustamine toimub pisut teistel alustel. Eesti ja Slovakkia prioriteediks on tagada raha laekumine riigieelarvesse lihtsalt ja selgelt. Sotsiaalseid küsimusi ei lahendata erinevate maksumääradega. Rootslastele on see kindlasti võõras, kuid leidub ka teisi vahendeid kõigile parima tulemuse saavutamiseks. Kahjuks ei aruta mitte ükski Rootsi parlamendi erakond ühtlase tulemaksu küsimust, kuigi hiljutine Rootsi maksumaksjate seminar näitas selgelt taolise diskussiooni vajalikkust. (Göran Normann, Svenska Dagbladet, 25.01; Per Ericson, Svenska Dagbladet, 26.01; Gunnar Örn, Dagens Industri, 26.01)

Taani ajakirjandus

Rahapaigutamine Ida-Euroopasse ei ole enam nii riskantne kui varem. Investeerimisfirma Danske Capital usub, et investeerimine Ida-Euroopasse võib olla edukas, kuigi metsikumad päevad on juba möödas. Investeerimisfirma analüütiku Lars Christenseni sõnul ei ole Ida-Euroopa riigid enam eksootilised ning rahapaigutamist ei saa pidada loteriihõnguliseks. Pärast raudse eesriide langemist peeti Ida-Euroopa investeerimisvõimalusi huvitavateks, kuigi riskantseteks. Täna võib toetuda oma plaanides juba majanduslikele näitajatele – faktidele, et inflatsioon on langenud drastiliselt, otsesed välisinvesteeringud on oluliselt kasvanud ning et EL-i liikmelisus ja suurenenud kaubavahetus ELiga aitab veelgi majanduskasvule kaasa. Prognooside kohaselt jätkub majanduskasv veel 30 aastat, enne kui see langeb Lääne-Euroopaga samale tasemele. Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas toimuvad reformid ning riigid liiguvad õiges suunas, kuigi probleemideks on korruptsioon ja pettused, mis ei kao enne kui hoiakud muutuvad. Positiivse näitena võib tuua Eesti, kes oli 10 aastat tagasi äärmiselt korrumpeerunud, kuid iga-aastases Transparency Internationali korruptsiooninimekirjas on Eesti tänaseks parema asetusega kui Itaalia ja Kreeka. Viimased 15 aastat on olnud paljudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele majanduslikult edukad, palju reforme on läbi viidud, millest vana Euroopa võiks midagi õppida. Ida-Euroopa riikidel on „vedanud”, et neil oli kommunism, millega pidi lõpparve tegema. Samal ajal aga hiilis Taani sotsialism. (Jacob Grønholt-Pedersen, Børsen, 23.01)

Kolm uut ELi liikmesriiki liiguvad euro kasutuselevõtmise suunas, võib kasvav inflatsioon osutuda takistuseks Eesti ja Leedu püüdlustele liituda 11 kuu pärast eurotsooniga. Saksa keskpank, Euroopa Keskpanga kõige kaalukam hääl, hoiatas eurotsooni liiga kiire laienemise ja valuutakoostöö eest ning kritiseeris Eestit riigifinantside jooksevkonto defitsiidi tõttu. Saksa keskpank kardab, et uute riikide kiire üleminek eurole võib raskendada õige valuutakursi kindlaksmääramist, vale kurss võib aga suurendada puudujääki. Sloveenia on juhtpositsioonil ja saab võib-olla ainsana kolmest potentsiaalsest kandidaadist loa minna üle eurole alates 1. jaanuarist 2007. Nii Eesti kui ka Leedu, kus on juba euromündidki kavandatud, tõrjuvad tagasi ELi muremõtted ja lubavad täita kõik ranged nõuded tähtajaks. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 27.01)

Soome ajakirjandus

Aktsiate emissiooniga raha teeninud Tallink tundub kannatavat kehva rentaablusega Silja ostu paremini kui Viking Line. Silja ost tekitaks Vikingile suure võlakoorma. Ka Tallinkile tekiks pärast Silja ostmist võlg, kuid mitte tingimata nii suur. Kui võtta arvesse Tallinki ja Viking Line investeeringud uutesse laevadesse, ei ole kummagi ostjakandidaadi majanduslik sõltumatus pärast Silja ostmist kuigi suur. Tallink on siiski tänu madalamatele palgakuludele ja Eesti maksusüsteemile kasumit tootev ettevõte, erinevalt Viking Linest. (Anneli Hertsi, Kauppalehti, 26.01)

Laevakompanii Tallink suuromanik AS Infotar rajab Tallinnas Lasnamäele tohutu meelelahutuskompleksi. Tallink City nime kandev projekt peaks valmima 2010. aastaks. Kompleksi hind on 320 miljonit eurot. Sinna kavatsetakse ehitada siseslaalom, sisesuusarada, veepark, Tivoli, kinod, keeglirada, poed, hüpermarket ja kaks hotelli. Infotari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul tuleb keskusest ainulaadne spordi- ja vabaaja keskus terves Põhjalas. (Jani Heikkilä, Kauppalehti, 23.01)

Venemaa ajakirjandus

Severstal siseneb Eesti turule. Kavatsetakse osta Galvex Estonia, mis praegu kuulub USA ettevõtjaile. Severstalil on kogemusi probleemsete aktsiate ülesostmisega. Võimalik, et Galvexist saab üks selleks aastaks Eestisse planeeritud investeeringutest. (Kommersant, 26.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti presidendi abikaasa Ingrid Rüütel selgitas, et tema lapselapsed kutsusid külla vaid oma tuttavaid. Olukord väljus kontrolli alt, kui need omakorda teatasid pidutsemisevõimalustest oma tuttavatele. Kohaletulnute seas oli ka täisealisi, kes tõid kaasa alkoholi. Algselt viibiti eraruumides, kuid liiguti ka ametiruumidesse, sobrati dokumentides ning viidi kabinettidest kaasa pudeleid alkoholiga. Noorukid käisid ka lossi katusel, suitsetasid seal ning viskasid alla sigaretiotsi, mõned neist urineerisid katuselt. Suitsetati vesipiipu ning tarvitati hašiši. (Interfax, 24.01)

Julgestuspolitsei juht Ain Lepikult läks seoses Kadrioru sündmustega erru. Politsei peadirektor Raivo Aeg rahuldas taotluse, mõistes tema moraalset vastutust oma tööülesannete täitmise ees, see otsus oli kindlasti raskeks sammuks. Siseminister Kalle Laanet on andnud käsu viia läbi juurdlus seoses Kadriorus toimunuga. (Interfax, 24.01)

Eesti julgeolekuteenistused kaaluvad piirde ehitamist ümber presidendi lossi. Uusi turvameetmeid nõuavad muutuvad ajad, teatas pressiesindaja Eero Raun. Kultuuriväärtuste amet on piirde püstitamise vastu. (Interfax, 24.01)

Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas tagasi kahe Vene sõjaväepensionäri hagi Eesti riigi vastu. Nikolai Mikolenko ja Vladimir Dorošenko said USA-Vene abiprogrammi raames korterid Venemaal, kuid hiljem keeldusid Eestist lahkumast. Nende hagi, milles süüdistati riiki nende eraellu tungimises, läbis Eestis kõik kohtuinstantsid. Dorošenko lahkus Eestist 2003. aastal, Mikolenko asub alates 5. novembrist 2003 väljasaadetavate keskuses. Praegusel hetkel puudub tal nii pass kui ka teised dokumendid Eesti-Vene piiri ületamiseks. KMA ootab, millal ta pöördub Vene saatkonna poole reisidokumentide vormistamiseks. (Interfax, 24.01)

Inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon jätkab oma tööd Eestis veel kaks aastat. Komisjoni sekretäri Toomas Hiio sõnul töötati välja tegevusprogramm kolmandaks tegevusperioodiks. Esimesel etapil tegeldi nõukogude okupatsiooniajaga 1940-1941, seejärel natsismi kuritegudega perioodil 1941-1944. Kolmas tegevusperiood käsitleb sündmusi pärast 1944. aastat. Töö lõppedes loetakse komisjoni ülesanne täidetuks ning ta saadetakse laiali. Komisjon loodab külastada ka Venemaa arhiive. Komisjoni töö peab olema objektiivne ja erapooletu. Nõukogude okupatsiooni esimesel perioodil arreteeriti Eestis ligi 7000 inimest, neist 1850 lasti maha ning 4500 surid vangistuses. Peale selle deporteeriti üle 10000 inimese Siberisse. Saksa okupatsiooni ajal hukati 1000 juuti. Ettekandest selgub, et mitmete kuritegude toimepanemisest võtsid osa ka eestlased. Komisjon loodi 1999. aastal Lennart Meri initsiatiivil, praegu juhib seda Soome diplomaat Max Jakobson. (Interfax, 24.01)

Presidendi juures tegutsev vähemusrahvuste ümarlaud väljendas muret seoses sellega, et informatsioon vene koolide eestikeelsele õppele ülemineku kohta on puudulik. See põhjustab eelarvamusi ning pingeid. President Rüütli sõnul on oodata venekeelsete õpetajakohtade vähenemist , ta soovitas neil pedagoogidel läbida vastav ümberõpe. Sellise täiendhariduse on omandatud praeguseks 50 pedagoogi. Alates sügisest 2007 peaks 60% vene koolide ainekavadest olema eestikeelsed. Lätis kutsus sarnane poliitika esile rahvarahutused. (Interfax, 24.01)

Eesti parlament kiitis heaks seaduseparandused, mille järgi suureneb oluliselt presidendi abikaasa sissetulek. Abikaasa palk hakkab ulatuma 30 protsendini presidendi ametipalgast, s.o. umbes 17000 krooni. Peale ametikohuste lõppemist hakkab igakuine kompensatsioon olema 11000 krooni. Lisaks sellele antakse ametisoleku ajal tema käsutusse sõiduauto koos juhiga. Otsuse tingis asjaolu, et ametikohustuste täitmise ajal jääb abikaasa ilma võimalusest end erialaliselt teostada. (Interfax, 24.01)

Mart Poom signed a permanent deal with Arsenal following his loan move from Sunderland. "I'm elighted to have signed a permanent deal with Arsenal and am really pleased that Arsene Wenger and the coaches at the club have shown faith in me," Poom said. (Afp, 23.01)

USA ajakirjandus

Eesti integratsioon ELi on andnud palju selle 1,4 miljoni elanikuga riigi avanemiseks. Avanemisele on kaasa aidanud ka otselennud Tallinna ja Lääne-Euroopa pealinnade vahel, kuid põhirolli mängib siin lihtne geograafia, näiteks teiselt poolt lahte Tallinna saabuvad soomlased. Kui taskud kroone täis, võivad lõbujanunejad suitsetada Kuuba sigareid La Casa del Habano's, vaadata õlleklaasi taga Scotland Yardis ragbi võistlusi, tantsida tohutus klubis Hollywood või elitaarses klubis Prive; vaadata, kuidas Soho stripibaaris naistel riided seljast kaovad või mängida maha omaenda särk Bally's kasiinos. Kui pidutsemise efekt kuluma hakkab, võivad napsutajad minna imetlema muinasjutulist vanalinna. Sammud võiks seada ka Raekoja platsile ning kuulsasse 15. sajandist pärinevasse Raekoja apteeki, mis pakub siiani kergendust kassiahastuse vastu. (Seth Sherwood, The New York Times, 22.01)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti presidendi lapselapsed panevad vanaisa residentsis pidu, ohtra alkoholi ja kergete narkootikumidega. Siis kui vanaisa on välisreisidel. Ajakirjandus spekuleerib teemal, kas võõrastele oli teada lossi uksekood ja kas pidulised pääsesid riiklikult tähtsate dokumentideni. Laste ema märkis Eesti televisioonis, et tal jätkub raha vaevalt söögiks, sestap andis ta lapsed presidendilossi elama. Teda ennast palees näha aga ei taheta. President on juhtunu pärast avalikult vabandanud ning lubanud siseministri ja lapselastega tõsiselt rääkida. (Volker Schmidt, Frankfurter Rundschau, 23.01)

Iiri ajakirjandus

Iirimaa Kultuurifond Culture Ireland rahastab muu hulgas iiri luule tõlkimist eesti keelde, samuti iiri luuletajate kohtumist eesti publikuga. Iiri kirjandust propageeriva ja välismaale vahendava organisatsiooni direktor Sinéad Mac Aodha ütleb, et maailmas on inimesi, kes on justkui Iirimaa kultuurisaadikud. „Näiteks Krista Kaer, eesti kirjastaja ja tõlkija, kes on tõlkinud Oscar Wilde'i, Seamus Deane' ning Tom Murphy teoseid.“ (The Irish Times, 26.01)

Rootsi ajakirjandus

Tallinna Kunstihoones avatud näitus "Capital" heidab kriitilise pilgu kapitalistlikule süsteemile. Näituse idee on põnev, kuid kahjuks puuduvad väljapanekult Eesti kunstnike tööd, kes on ühiskonna muutusi omal nahal kogenud. Ameerika visioonilooja Nancy Folbre videoinstallatsioonilt liigub pilk suurtest akendest avanevale vaatele – niiske talv Eestis, juba teine talv ELi liikmena. Tallinn sarnaneb üha enam sellega, mida oleme harjunud nägema teisel pool Läänemerd. Stockmanni kaubamaja, Statoili tanklad, SEBi ja Radissoni pilvelõhkujad - igalt poolt särab vastu Skandinaavia kapital. Uusliberaalne madalate palkade ja maksudega paradiis on viieteistkümne aasta jooksul saanud omal nahal tunda Põhjamaade majanduse kapitalistlikku solidaarsust. Baltimaade valitsused on kõik pakutava vastu võtnud, kuna minevik peab ju kaduma. Seetõttu näib olukorras, kus turumajandus on sotsialismi välja juurinud, omapärane Põhjamaade Nõukogu rahaline toetus kunstinäitusele, milles püütakse leida alternatiivi kapitalismile. (Dan Jönsson, Dagens Nyheter, 27.01)

Soome ajakirjandus

Eelmisel aastal sai Tallinnas liiklusõnnetuste tagajärjel surma kolm ja vigastada 83 last. Süngete õnnetusjuhtumite põhjuseks on ühelt poolt juhtide hoolimatus ja suur sõidukiirus, teisalt aga laste liigne usaldus ülekäiguradade suhtes. Paljud ülekäigurajad on vanad ja kulunud. Ida-Euroopas on õnnetusjuhtumite arv pärast ELi laienemist langenud. Siiski on autode arv kasvanud kiiremini kui on arenenud liikluskorraldus ja inimeste suhtumine. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.01)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa kõrgeimate ametnike eraelu on võrdsustatud riigisaladusega. Juba üle nädala arutab kogu progressiivne inimkond Kadriorus toimunud skandaali. Vene lugejaskond iseäranis innukalt. Kas Venemaal on säärane avalikustamine mõeldav? On küll, umbes 30 aasta pärast, siis kui praegune režiim paljastatakse. Praegu on Putini tütardest teada vähem kui tema koerast. Gorbatšovi tütre elust sai Vene lugeja juhuslikult teada USA pressi vahendusel. Kui näiteks Ukraina presidenti kritiseeritakse pidevalt liigse priiskamise ja poja koerustükkide pärast, siis Venemaa juhti see oht ei ähvarda. Kreml ei ole Kadriorg, Venemaa ei ole Eesti. (Gazeta.ru, 27.01)

Eesti Vabariigi presidendi lapselastega on tehtud kasvatustööd. Arnold Rüütel suhtus positiivselt juurdluse algatamisse, sest see toob selguse küsimusse, mil moel lossi valvati. Laste ema saatis nad sinna sööma, nälja käest ära. (Gazeta.ru, 24.01)