Nädal välismeedias 16.-22. jaanuar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU’s health chief pressed China and other Asian states to coordinate better in fighting bird flu. "Better co-ordination at the global level is necessary to tackle the spread of avian flu and any possible outbreak of a human influenza pandemic," said EU health commissioner Markos Kyprianou. (Afp, 16.01) French PM Dominique de Villepin called for the EU to set up a crisis intervention team capable of fighting outbreaks of the bird flu virus. The team should include "experts who are always available and ready to go without hesitation to the site of new outbreaks", Villepin said. (Afp, 18.01)

The EC warned it would start the process that could lead to court action against most EU member states for failing to grant rights to long-term residents from countries outside the bloc. (Reuters, 20.01)

Põhiseaduslik lepe

Austria Chancellor Wolfgang Schüssel pledged to draw up a new road map for Europe's future and to try to restore the confidence of citizens in the battered EU project. "There will be contributions that will be controversial," he warned, but said "the worst thing will be that I call a debate on this and that no one takes part”. “There is a gulf of confidence between European citizens on the one hand and Europe's institutions on the other," he said. "We have set ourselves the mission of acting decisively to address this." (Afp, 18.01)

The 25-nation bloc had not given up on constitutional reform and had time to change its rules before another large-scale expansion, EU enlargement commissioner Rehn insisted. "Europe needs better rules to work and therefore I very much welcome that Austria, Finland then Germany are pursuing this debate," the commissioner said. He said the EU needed better rules to make it more effective and reinforce its common foreign and security policy. "We need to see deepening and widening both of political integration and gradually extending the zone of peace, liberty and democracy as parallel processes," he said. (Afp, 20.01)

French PM Dominique de Villepin called for a realistic approach in considering the future of the troubled European constitution. "There is an urgent need for Europe to equip itself with the institutions which will allow it to function properly with 25 members. In 2006, we must go as far as possible in considering what to do and in taking the necessary measures. Let us be demanding and ambitious. But let us also be pragmatic and conscious of defending the wider interest of Europe. I understand German Chancellor Angela Merkel when she says she does not want to give up on a treaty that the Bundestag and the Bundesrat have ratified," Villepin said. (Afp, 18.01)

Czech Republic President Klaus and Polish PM Marcinkiewicz said in a joint statement after a meeting that there was no point in trying to revive the EU’s proposed constitution: "It would be a mistake in the view of the two representatives to revive the debate on the European constitution." (Afp, 16.01)

Majandus

Austrian Chancellor Schüssel called for changes to EU energy policy following a gas war between Russia and Ukraine that hit supplies to Europe. He said the EU needed to decrease its reliance on gas supplies from Russia and look to alternative energy sources. "It's not just about reducing our dependency on one supplier, the problem we are faced with is one of reserves, of security of supply," he said. "We have to encourage long-term investment and look for a long-term solution," he said. "So, therefore we have to look ahead. Alternative energy is important," he said. "We have to focus more on sustainable energies in the future than we have in the past." (Afp, 18.01)

EU's trade chief Mandelson said there was a risk of "minimalist outcome" from five years of negotiations for a deal to free up global commerce and it was up to other countries to make sacrifices. "Europe could settle for a minimalist outcome, if that is what the rest of the world wants," he said. "It was not evident in Hong Kong that other important partners are ready to take the hard decisions, make the offers and the contributions that will be needed if this round is to end on a successful note in a year or more," Mandelson said. (Reuters, 17.01)

Europe's way of life is at risk unless its social structure changes to funnel cash into research and spur growth, former Finnish PM Aho, head of an EU study group on the topic, said. Conditions must be created to encourage firms to invest in research inside the EU before it is too late as the US keeps its lead and China catches up rapidly, the group concluded. "EU and its citizens should realise that their way of life is under threat but also that the path to prosperity through research and innovation is open if large-scale action is taken now by their leaders," the report said. (Reuters, 20.01)

Finantsperspektiiv

EU president Austria proposed new taxes to fund the 25-nation bloc. Chancellor Wolfgang Schüssel said the bloc should mull taxes on air travel and short-term financial transactions to stem its uneasy reliance on contributions from national budgets. The proposal could make it easier for the EU Parliament to overcome its opposition to the EU's 2007-2013 budget. (Reuters, 18.01)

The EP threatened to reject the EU’s austere 2007-2013 budget, setting the scene for tough negotiations with the bloc's governments. "Parliament is rejecting the financial perspectives proposed by the Council governments but we want to start negotiations on this which will make it possible to reach an agreement," parliament President Josep Borrell said. (Reuters, 18.01)

Laienemine

The EU should expand no further until a stalled constitution for the 25-nation bloc comes into force, the EP said. In a non-binding resolution, lawmakers said that after Romania and Bulgaria accede next year or in 2008, the EU should close its doors until there is a constitutional settlement, since the Treaty of Nice which governs the EU provides no legal basis for wider enlargement. (Reuters, 19.01)

EU enlargement commissioner Rehn pointed out that a handful of countries currently seeking membership of the EU did not constitute another "big bang" expansion, such as that of May 2005. That meant the EU had time to review its basic rules before another major enlargement, he said. Asked if he could envisage Russia eventually joining the EU, he said Moscow would first have to respect the principle that "might is not the only right" and added that he looked forward to Russia eventually meeting the criteria to join the EU. "I hope I will see the day that in Russia this fundamental European value is really internalised," he said. "I don't think Russia is even considering application to the EU. It's better to base our relations on a partnership with Russia." (Afp, 20.01)

The EU cannot go on expanding indefinitely and the bloc must carefully review Turkey's application to join at every stage of negotiations, French PM Dominique de Villepin said. "The EU does not feel a vocation today to expand indefinitely," Villepin said. "As regards Turkey, the opening of membership negotiations is a major political act that takes note of the geopolitical changes in the region and Turkey's efforts," he said. "It's a decision of which the outcome must remain open until the end of the negotiations," he said, adding that the negotiating process should be reviewed at each stage. "In France the last word will go to the French people via a referendum." (Reuters, 18.01)

Välispoliitika

EP set up a temporary committee to investigate claims that the US CIA operated secret prisons on the continent. It will submit "all necessary recommendations" to the parliament and will work "as closely as possible" with other institutions working on the same subject. The co-head of the parliament's Green group, Daniel Cohn-Bendit, said the committee should not shy away from interviewing any potential witnesses, without discrimination, even, if it were necessary, "the Queen of England." (Afp, 18.01)

Britain, France and Germany formally asked the UN atomic watchdog in a letter to hold an emergency meeting February 2 on Iran's nuclear program, diplomats said. (Afp, 18.01) German Chancellor Angela Merkel cautioned that referral to the UN Security Council was still several steps away. "The next step is for the governors of the IAEA to reach the most determined position possible," Merkel said. "The question will be raised about whether there will be a referral to the Security Council. We must respond to that question but I suggest that we proceed step by step. I suggest that we send a clear signal to Iran that it must realise that the international community will not accept that Iran does not respect its obligations and flouts international law." French PM Villepin said the option of referring Iran to the Security Council "cannot be ruled out“. „We can no longer accept that Iran scoffs at the rules of the international community," he said. „The international community must maintain its unity and ensure that, if Iran shows a readiness to open up, we are there to accompany that with diplomatic means." (Afp, 18.01) EU foreign policy chief Javier Solana said he was confident that China and Russia would back the EU in seeking a referral of Iran's nuclear program to the U.N. Security Council. (Reuters, 16.01) The US and the EU said they saw no point in holding further talks with Iran and it was time for the U.N. Security Council to tackle the issue. U.S. Secretary of State Condoleezza Rice said there was "not much to talk about" and the EU's foreign policy chief, Javier Solana said: "It does not make much sense to have another meeting if there is nothing new to put on the table." (Reuters, 18.01)

The EU pressed Israel to ensure free movement of voters ahead of next week's landmark Palestinian elections, while also urging Palestinians to clamp down on any unrest. EU external relations commissioner Benita-Ferrero Waldner said the Middle East peace process is at a "critical moment" ahead of the January 25 Palestinian polls and March elections in Israel. "I hope that these elections will bring two leaderships that are ready and able to inject new vigour into this peace process," she said. (Afp, 19.01)

The Austrian presidency of the EU said it was "concerned" by a new law on non-governmental organisations, adopted by Russian President Vladimir Putin. "The EU remains concerned that the law as it has been adopted could have a serious impact on the legitimate activity of civil society organisations in Russia," the Austrian FM said in a statement, although it welcomed changes to the draft law. "The EU has made clear to the Russian Federation its concerns It has also underlined the great importance the EU attaches to freedom of expression and association, which are of fundamental importance for a democratic society." (Afp, 20.01)

The EC welcomed a deal between Moldova and Russia ending a standoff over the price of Russian gas to Moldova, and said it was sending experts there to study the situation. (Afp, 17.01)

Protestors held a demonstration in the Polish capital, calling for the EU to send observers to monitor the March 19 presidential election in Belarus. "We aim to convince the institutions of the EU of the need for an extraordinary mobilisation of members of the EU," said one of the organisers Jakub Michalowski. (Afp, 16.01)

Julgeolek

Afghanistan's fight against militants behind a deadly insurgency will be a long-term battle, with an increase in attacks of great concern to NATO's force, the Italian army chief Lieutenant General Filiberto Cecchi said. "This was the centre of terrorism and Al-Qaeda in the past and they are still taking advantage of some support in regions of this country," said Cecchi. "This fight will be a long-standing activity," he said. "The war against terrorism is a very difficult fight." (Afp, 22.01)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse nädala valitsevaks teemaks kujunes taas Iraaniga seonduv. Francis Fukuyama leiab oma kirjutises, et 2005. aasta üheks suurimaks pettumuseks osutus Mahmoud Ahmedinejadi võit Iraani presidendivalimistel juunikuus, mis andis selgesti mõista, et lõppenud on lootuseperiood, mille kestel arvati, nagu võiks Iraan juhtida moslemimaailma välja islamistlikust diktaatorlusest. Selle asemel on Iraan avalikult deklareerinud oma „rahumeelse” tuumaprogrammi jätkumist, väitnud, et holokausti tegelikult ei eksisteerinud ning kuulutanud soovi Iisraeli riik maamunalt pühkida. Ometi võib tõdeda, et on astutud oluline samm tasakaalustamaks Iraani ametlikku ideoloogiat: selle aasta 20. jaanuarist alates võivad huvilised internetist leida kodulehekülje Omid (farsi keeles „lootus”), kus on dokumenteeritud Iraani režiimi ohvrite elulood. Tegemist on projektiga, millel kaks peamist eesmärki: kõigepealt teadvustada maailmale, missugune on Iraani riigi hetkereaalsus ning avaldada mõju Iraagile. Seadusevastased tapmised pole Iraanis kuhugi kadunud, konservatiivide naasmisega võimule on taoliste hukkamiste arv hoopis suurenenud. Iraan on ohtlik mudel, mida iraaklased nii väga püüavad järgida. Teine kodulehekülje mõte on inimõiguste rikkumiste jäädvustamine. (Francis Fukuyama, The Wall Street Journal, 20.01) Euroopa juhtivaid ajakirjandusväljaandeid The Economist märgib, et Iraan paneb praegu proovile nii Euroopa kui ka maailma kannatuse. ELi viimaste aastate suurimaid väljakutseid rahvusvahelisel areenil on olnud ühenduse võimekus mõjutada globaalseid teemasid, sealhulgas tuumarelvade leviku tõkestamist ja energia tootmise turvalisust. ELi välispoliitika kõige iseloomulikum instrument on n-ö soft power, kaudne mõjutamine. Meetodi pooldajate jaoks tähendab see aeglasemat, ent tsiviliseeritumat viisi mõjutada teisiti riike. Kas soft power on Iraani puhul piisavalt tõhus? Et paindlikum mõjutamismeetod toimiks, peavad konflikti mõlemad pooled teineteiselt midagi soovima ning olema seejuures ausad. Kuid isegi perioodil 2003-2005 – enne Ahmadinejadi valitsusaega – polnud Iraan läbirääkimistel siiras, jätkates eurooplaste arvates uraani rikastamist. Ühes küsimuses osutub aga leebem lähenemine täiesti asjatuks: üksnes Ameerika (hard power) saab Iraanile pakkuda turvalisuse garantiid, sest Euroopal pole piirkonnas arvestatavaid sõjalisi üksusi ega mõju regionaalse stabiilsuse suurendamiseks. Ometi ei muuda viimane seik paindlikumat lähenemisviisi mõttetuks, samas viitab ELi ja Ameerika vahelisele koostöövajadusele. Ehk nagu Robert Kagan on öelnud – mõlemal võimu rakendamise viisil on puudusi. Iraagis kasutas USA jõumeetodeid, Iraan võiks olla näide läbimõeldumast poliitikast. (The Economist, 20.01) Harvardi ülikooli professor Niall Ferguson näeb praegu Iraanis toimuva taustal tulevikuperspektiivis Lähis-Ida probleemide kuhjumist, mis võivad kulmineeruda ulatuslikuks sõjaks 2007. aastal. Oma mõtet toetab ta kõnekate argumentidega: regiooni suurimaks tüliõunaks on ja jääb nafta leiukohad. Võrreldes maailma teiste piirkondade naftavarudega (mis on märkimisväärselt kahanenud) seab see piirkonna globaalselt fookusesse. Teiseks dimensiooniks on demograafilised protsessid. Alates 1990. aastate lõpust on iive islamimaades ligi kaks ja pool korda kõrgem Euroopa riikide samast näitajast. Detail, mis näitab ühtlasi, et potentsiaalsete sõdurite leidmisega moslemitel probleeme ei teki, küll aga eurooplastel. Veel pole hilja ühendada rahvusvahelised jõupingutused, et tuleviku ajaloolased ei peaks 2007.-2011. aasta suurt sõda analüüsides tõdema, et 2006. aastal eksisteeris veel reaalne võimalus regiooni ulatuslikust sõjast päästa, kuid Iraani uraanirikastamisele vaadati läbi sõrmede. (Niall Ferguson, The Daily Telegraph,16.01)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelse ajakirjanduse tähelepanu keskpunktis oli aasta kolmandal nädalal liidukantsler Angela Merkeli välispoliitika ning Saksamaa suhted USA ja Venemaaga, Iraan, ELi siseareng ja ühine välispoliitika. Väga põhjalikult käsitleti Merkeli Moskva-visiiti ja Venemaa-poliitikat.

Kohl ja Schröder arvasid oma ajal, et liigne Venemaa kritiseerimine võib esile kutsuda trotsi ja vastutegutsemise. See oleks aga hoopis vastupidine tulemus sellele, mida oodatakse. Schröderi puhul ei saanud, paraku, kriitikast üldse rääkida. Selle eest kritiseeris teda Angela Merkel omal ajal nõnda, et nüüd, Moskva visiidi ajal, olid ootused Merkeli suhtes väga kõrged. Tundub, et kantsler on asunud neid ootusi ka täitma. (Nico Fried, SZ, 16.01) Merkel räägib peale saksa keele ka vene keelt, sestap on ta võimeline mõistma peale Putini Venemaal ka inimõiguslasi, ajakirjanikke ja opositsioonipoliitikuid, kellega suheldes ta tõlki ei vaja. Pealegi on Merkeli maailmapilti mõjutanud kogemus Nõukogude diktatuurist ja okupatsioonivägedest. Isiklik kogemus kujundab nüüd Merkeli diplomaatilisi etteasteid. (Evelyn Roll, SZ, 16.01) Paljud lääne poliitikud näitavad üles kergendustunnet, kui jutuks tuleb Läänemere gaasitrassi kava. See võimaldab läänel saada oma maagaasi ka siis, kui Ida-Euroopa kohal on ilm poliitiliselt pilves. Unustatakse, et neli ELi liiget – Eesti, Läti, Leedu ja Poola on Läänemere gaasitrassi kavade tõttu varasemast suurema Venemaa-poolse surve alla sattunud. Nii kaudselt kui ka otseselt. (Karl Grobe, Frankfurter Rundschau, 16.01) Esimest korda ajaloos kohtus Saksamaa kantsler Venemaal inimõiguslaste ja opositsioonipoliitikutega ning kutsus neid üles aktiivselt edasi tegutsema. Teravaid küsimusi ei vaikitud maha ka presidendiga kohtumisel. On hea, et Merkel väljendas selgelt Saksamaa huvitatust tegeliku demokraatia kehtestamisest Venemaal. (Michael Ludwig, FAZ, 17.01) Merkel ei vältinud ka Moskvas ühtegi teemat. Kohtumise atmosfäär oli küll soe ja sõbralik, kuid kahe liidri omavahelisi suhteid võis võrrelda malemänguga. Kokkvõttes võib öelda, et igaüks jäi enda juurde – nii keelekasutuses (ehkki nad valdasid teineteise keeli) kui ka sisulistes küsimustes. (Christoph Schwennicke, SZ, 17.01) Merkel hoidis tasakaalu Kremli müüril kõndides... Kantsler leidis õige suhte distantsi ja läheduse vahel. Kuid ega Schrödergi kohe esimesel kohtumisel Putinile kaela langenud. Igatahes sõna “sõprus” enne visiiti küll suhu ei võetud, räägiti pigem strateegilisest partnerlusest. Merkel erineb paljudest lääne poliitikutest selle poolest, et tal puudub neile omane Venemaa-romantika, sest tal on N. Liidu kogemus. Põhjapanevatest muutustest Saksamaa Vene-poliitikas on aga veel vara rääkida. Putin ja Merkel kiitsid kahe riigi tihedat majanduslikku koostööd. Merkel kaitses Läänemere gaasitrassi ideed Baltimaadest ja Poolast tuleva kriitika vastu. Projekt iseenesest ei olevat suunatud mitte kellegi vastu, tegemist olevat Saksamaa ja Euroopa jaoks tähtsa strateegilise projektiga. Seda peaks saama ka Baltimaadele ja Poolale selgitada. Distants säilis siiski inimõiguste ja sõnavabaduse küsimustes. Putin ärritus silmnähtavalt Merkeli kriitikast. (Daniel Brössler, SZ, 17.01) Angela Merkel kavatseb vanduda truudust transsatlantilisele koostööle ja NATOle Münchenis 3. veebruaril toimuval rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil, millele saabub üle 40 kaitse- ja välisministri kogu maailmast. Saksamaad esindavad sel aastal nii välisminister, kaitseminister kui ka kantsler. Saksamaast oodatakse palju, eriti Euroopa suhete parandamisel USAga. (Hans-Jürgen Leershc, Die Welt, 17.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Seoses välisminister Philippe Douste-Blazy visiidiga Moskvasse ning peaminister Dominique de Villepini visiidiga Saksamaale kirjutas Prantsusmaa ajakirjandus mitut puhku Angela Merkelist ja tema julgest hoiakust. Saksamaa kantsler Angela Merkeli “toon” hakkab juba kujunema. Kindlasti on selles olulisel kohal väärtused. Merkel ei pelga väärtusi meelde tuletada neile, kes hülgavad realpolitik nimel demokraatianormid. Nii kaitses ta USAs Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning Kyoto protokolli, vaatamata George W. Bushi administratsiooni eriarvamusele. Samas räägib fakt, et Merkel juhib kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide “suurt koalitsiooni”, sellest, et radikaalset lahtimurdmist Schröderi pärandist ei tule. Kuid 2003. aastal Iraagi kriisi ajal joonistunud Pariis-Berliin-Moskva telje aeg näib ümber olevat. François Mitterand’i sõnatugevust meenutav “Merkeli toon” tähistab uue diplomaatilise hoiaku algust, millest Prantsusmaa võiks inspiratsiooni saada. (Juhtkiri, Le Monde, 18.01) Välisminister Douste-Blazy ei kohtunud oma Moskva visiidil vene inimõiguslastega, nagu seda tegi Saksamaa kantsler Merkel. Pariisi hinnangul ei lase Venemaa endale öelda, mida teha ja mida mitte, igasugused etteheited muudavad Moskva tõrksaks. Prantsusmaal ollakse kindlad, et Angela Merkeli Moskva-suunaline kriitika on määratud läbikukkumisele. Saksamaa kantsler peab võtma aega enne hinnangute andmist Venemaa presidendile. Prantslaste arvates ei ole sugugi kindel, et Merkel ei võta ühel päeval Venemaad oma eestkoste alla, nagu seda tegi eelmine kantsler Schröder. Sakslased hoiavad kiivalt kinni gaasikoostööst Venemaaga. (Natalie Nougayrède, Le Monde, 19.01) Peaminister de Villepini Saksamaa visiidi kohta kirjutati, et peaminister hoidus kohtumisel Saksamaa kantsleriga poleemikat tekitada võivatest teemadest. Kuna teineteist tuntakse veel üsna vähe, ei tahetud rikkuda meeldivat õhkkonda ning näiteks ELi institutsionaalsed küsimused jäeti sedapuhku kõrvale. (Antoine Jacob, Le Monde, 19.01)

Enim paelus nädala lõpus meedia tähelepanu president Jacques Chiraci mõtteavaldus tuumarelva võimalikust kasutamisest vastusena terrorirünnakule. Enamus Prantsusmaa avalikust arvamusest ei sea kahtluse alla tuumarelva hoidmist hirmutusvahendina, vaatamata sellele, et kaheldakse vahendi lõppeesmärgis. Chiraci kõnel oli õpetuslik eesmärk. Hetkel, mil kõikjalt püütakse vahendeid kokku hoida, tuletas president Chirac meelde piisava sõjaliste rahastamise vajalikkust, et Prantsusmaal oleks ka tulevikus oma ambitsioonide kõrgusele küündivaid ressursse. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 20.01) Välisvaatlejad ei eksinud. Ükskõik kas nad rõõmustasid nagu britid ja ameeriklased või kahetsesid nagu sakslased, mõistavad nad, et Jacques Chiraci kõne tuumarelvade kasutamisest oli prantsuse strateegilise mõtlemise oluliseks verstapostiks. Chiraci väljaütlemised peegeldavad USA strateegilist kaitsedoktriini, mis võeti vastu pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Liiga kiirelt seoti Chiraci kõne Iraani tuumakriisiga. Isegi kui taolise kõne pidamiseks ei olnud aeg just sobivaim, ei ole prantsuse sõjalise mõtte areng seotud ühe või teise sündmusega. (Juhtkiri, Le Monde, 21.01) Oma kõnes tõstatas president Chirac ühe teise vastuolulise teema – Euroopa üha tugevneva kaitsevõime, millega siiani keegi ei ole sidunud Suurbritannia ja Prantsusmaa tuumavõimekust. Chiraci hinnangul peab selle teemaga varem või hiljem tegelema hakkama. (Laurent Zecchini, Le Monde, 19.01)

Soome ajakirjandus

Soome presidendivalimised kujunevad palju pingelisemaks ja huvitavamaks kui algselt võis arvata. Sügisel tundus, et president Tarja Halonen jätkab presidendina ka teisel ametiajal. Kokoomuse presidendikandidaadil Sauli Niinistöl ja Keskusta Matti Vanhanenil ei tundunud olevat mingeid võiduvõimalusi. Niinistö on oma edust ja toetuse kiirest kasvust üllatunud. Suurt toetust nautiva Haloneni konkurendi osa ei ole kindlasti kerge. Protsentides tundub vahe olevat väike, kuid häältes arvestades on see 180 000 ringis. Nende häälte hankimine eeldab kõva tööd ja selgeid seisukohti hääletajaid huvitavatel teemadel. Keskusta ja Kokoomuse koostöö andis Niinistö kampaaniale hoogu. Niinistö kasvav toetus innustas aga ka Haloneni toetajaid aktiivsemalt valima. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 20.01) Presidendivalimiste tulemust peeti ettearvatavaks. Kuid Sauli Niinistö on Tarja Haloneni konkurendina tekitanud ideoloogilise pinge, mida on näha ka teleesinemistes. Halonen ja Niinistö ei ole oma taustalt pragmaatilised poliitikud, vaid nende arvamused on ideede ja maailmavaadete poolest erinevad. Seda on näha nende aruteludes majanduse, põhjamaise heaoluriigi, globaliseerumise ja julgeolekupoliitika üle. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 21.01) Vähe enne valimisi on väga väike. Seda ei saa seletada millegi muu kui kandidaatide teleesinemistega, milles Halonen on olnud üllatavalt nõrk ja Niinistö üllatavalt tugev. Halonen oli teleesinemisteks halvasti ette valmistunud. Võib oletada, et Halonen ja tema kampaaniameeskond ei olnud valmistunud nii karmiks võitluseks, vaid lootis kergele võidule ning tegi vigu, seades eesmärgiks võidu juba esimeses voorus. (Risto Uimonen, Kaleva, 22.01) Välispoliitika Instituudi juhi Tapani Vaahtoranta arvates on Niinistö ja Haloneni julgeolekupoliitilised visioonid erinevad. Haloneni mõtteviis põhineb sellel, et traditsioonilise sõjalise ohu võimalus on tulevikus väga väike ja ta pooldab sõjalist liitumatust. Niinistö analüüs maailmast on pessimistlikum. Tema arvates ei ole garantiid, et sellist traditsioonilist ohtu ei või enam tekkida. Erinevus on näha ka kandidaatide suhtumises ELiga kaasnevasse julgeolekuküsimusse. Haloneni arvates annab EL ühiste väärtuste ühiskonnana juba iseenesest kaitse võimaliku ohu vastu. Niinistö arvates peaks liituma siis, kui ohtu veel ei ole. (Alberto Claramunt, Turun Sanomat, 20.01) Tarja Halonen nautis natuke aega tagasi demokraatlikes riikides harvaesinevat suurt toetust. Nüüd peab ta tõsiselt võistlema, et teiseks ametiajaks presidendiks jääda. Hiljaaegu oli kaotus teoreetiline võimalus, nüüd muutus see tõeliseks ohuks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 20.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian parliament will start debating ratification of the EU constitution, officials said. "We will start ratification debates in parliament on February 8, irrespective of the calls of some EU member states to bury the treaty," said Urmas Reinsalu, head of the Estonian parliament's constitutional affairs committee. He added that he expected Estonia to ratify the treaty this spring. "We also wish to indicate to the 10 or so countries which are still hesitating on the treaty to take positive action too," Reinsalu said. "By fixing the start of the parliamentary ratification in Estonia, we express our sincere solidarity with Austria which has made the EU constitution one of its priorities," Reinsalu said. Estonian FM Urmas Paet said the EU constitutional treaty was "beneficial for Estonia" and the atmosphere had become more favourable to the treaty in Europe. "The mood in Europe now is completely different from what it used to be in the first half of last year." (Afp, 18.01)

Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis vastu otsuse saata ELi põhiseaduslik lepe saadikutele läbivaatamiseks. Seaduseelnõu arutelust osa võtnud Urmas Paet ja Rein Lang on arvamusel, et lepe on Eestile kasulik ning ei ole põhjust seda mitte ratifitseerida. Urmas Paet lisas, et teistes Euroopa riikides on arvamus muutunud ratifitseerimise kasuks. Ükski ELi riik ei ütle, et lepinguga ei ole vaja edasi minna. (Interfax, 17.01)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ei välista võimalust alustada uusi piirikõnelusi Eestiga. Soovitakse alustada n-ö puhtalt lehelt. Ta märkis, et kuigi piirilepped Eesti ja Lätiga puuduvad, ei ole täheldatud häireis praktilises koostöös Eesti või Läti poolelt. (Interfax, 17.01)

Estonia's president has apologised to his country for raucous parties held in the palace by his two teenage granddaughters. President Arnold Rüütel, 77, had issued a written apology. The spokeswoman said Rüütel was mortified, adding that the head of state was not at the palace when the parties took place. The President's grandchildren Maria, 13, and Helena, 15, are living with their grandparents. Their mother has told the local media she has debts and can not afford to care for them. "We are sorry that such things have happened in the President's residence", the President and his wife said in a statement. It added that an investigation was needed. (Reuters, 20.01)

Siseminister Kalle Laanet andis ülesande uurida distsiplinaarjuurdluse alustamise võimalust julgestuspolitsei tegevuse osas seoses Kadrioru sündmustega. Saates Pealtnägija kajastati presidendi lapselaste poolt korraldatud ametikorteri piirest väljunud pidusid alkoholiga. Noorukid pääsesid lossi katusele, kus suitsetasid ning loopisid alla sigaretiotsi. (Interfax, 19.01)

Kolmeteistkümne Eesti suurema ajalehe toimetajad kutsuvad president Rüütlit üles teatama oma kavatsustest presidendivalimiste osas. 2003. aasta parlamendivalimistel lubati, et järgmisel korral valib presidendi rahvas. Nüüdseks on selgunud, et lubaduseks see jäigi. Rüütel ei kavatse end ise esitada, kuid ei välista võimalust, et tema kandidatuur võib sobida mõnele erakonnale. (Interfax, 19.01)

President ei pea minema erru seoses Kadriorus toimunuga, leiab valitsus. Peaminister Ansip arvab, et tegemist on presidendi eraeluga. Keskkonnaminister Villu Reiljan ei välista võimalust, et pidutsemiste avalikuks tuleku näol on tegemist valimiskampaania eelse poliitilise käiguga. Ta leiab, et ilmselgelt ei saa juhuseks pidada seda, et kolmeteistkümne tippajakirjaniku avaldus ja info pidude kohta ilmusid ajakirjanduses samal päeval. President Rüütel on kindel selles, et salajasele dokumentatsioonile lossis pidutsejatel ligipääs puudus. (RIA Novosti, 20.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Teismelised jäävad teismelisteks, kuid kui tegemist on Eesti Vabariigi Presidendi lapselastega, näitavad nende korraldatud rajud peod presidendilossis vanaisa äraolekul mitte noorte kasvuraskusi, vaid rahvuslikku skandaali. Eesti avalik-õiguslik televisioon näitas fotosid, kus pidutsenud noored olid jäädvustatud alkoholi, vesipiibu, ja võimalik ka, et kanepiga. Pidude külalised said teada lossi turvakoodid, nii oli neil võimalik viibida ka ametiruumides, kus hoiul salajased dokumendid. President on lapselaste käitumise pärast ametlikult vabandanud, tema pressiesindaja on ümber lükanud väited, nagu oleks lossis hoitavatele dokumentidele olnud pidutsenud noortel mingigi ligipääs. Lahvatanud skandaal on iseäranis piinlik, sest viimases uusaastatervituses rõhutas president pereväärtusi ning väljendas murelikkust eesti noorte pärast. (Jeremy Page, The Times, 21.01)

Rootsi ajakirjandus

Venemaa tegeleb taas riigi relvastamisega ning suurendas oma militaarsuutlikkust esmakordselt pärast Nõukogude Liidu lagunemist 15 aastat tagasi. Maailm ei pea seda muutust ohtlikuks. Pigem tuntakse muret sellepärast, et Venemaa kasutab relvana nafta- ja gaasivarusid. Muretsema paneb eeskätt sõjalise jõu, energiakandjate kui relva ning demokraatia allakäigu kombinatsioon. Venemaal valitseb autoritaarne režiim, ning mida autoritaarsem, seda ettearvamatum. Vastavalt Venemaa kaitseministri Sergei Ivanovile on Venemaa juhid iseäranis mures, et poliitilised muutused endistes N. Liidu vabariikides võivad ohustada Venemaa julgeolekut ja muuta geopoliitilist reaalsust regioonis, kus Venemaal on strateegilised huvid. Hiljuti aset leidnud Venemaa-poolseid Baltimaade ja Soome õhuruumi rikkumisi ja Eesti vastu suunatud provokatiivseid manöövreid peetakse nimetatud maades vastava maailmavaate tulemuseks ja Venemaa huvisfääri teadlikuks markeerimiseks. Venemaa energiapoliitika põhiülesandeks on kindlustada Venemaa riiklik julgeolek. Lisaks Ukrainale on Venemaa varem ähvardanud gaasitarnete lõpetamisega ka Eestit, Gruusiat, Lätit, Leedut ja Moldovat, osaliselt eesmärgiga taasintegreerida endist N. Liidu huvisfääri Venemaaga. Kui Venemaal on erinevates piirkodades gaasijuhtmed, siis ta saab edaspidi valida, kas tarnida gaasi Euroopasse Läänemere kaudu ja sulgeda kraanid Ukraina suunal. Antud võimalus annab Venemaale läbirääkimisvabaduse ja takistab väljapressimiskatseid. Energia on Venemaa jaoks nii mõõk kui ka kilp. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 21.01)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ei kavatse alustada Venemaaga uusi läbirääkimisi piiriküsimuses, kuna Eesti on piirilepped juba ratifitseerinud, teatas VM pressiesindaja Ehtel Halliste kommenteerides Sergei Lavrovi vastavasisulist teadet. (Rossiiskaja Gazeta, 20.01)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti ekspeaminister Mart Laar, Läti ekspeaminister Guntars Krasts, Leedu ekspresident Vytautas Landsbergis ja endine Poola peaminister Jerzy Buzek esinesid avaldusega, milles rõhutasid ELi energiapoliitika tähtsust. Ukraina-Venemaa maagaasikonflikt näitas, et energeetikaturvalisus on tõsine probleem, mitte väljamõeldud mure. Kraani kinnikeeramisega demonstreeris Gazprom, et Venemaa ei kohku tagasi oma energiavarude relvana kasutamise ees. EL peaks avalduse autorite meelest näitama üles poliitilist tahet, kindlustamaks oma territooriumi varustamine energiaga. ELi energeetika peaks lähtuma järgnevast: EL peab nii palju kui võimalik ise oma energiavajadust täitma ning alternatiivsete energiaallikate uurimist tuleb toetada; uurida tuleb riiklike energiasüsteemide ühendamise võimalusi, et tagada energia saamine mitmest eri allikast, siis on ka reservid paindlikud; energiavõrkude areng peab põhinema põhjalikel uuringutel. Uute gaasijuhtmete ehitamine võib probleemide kaotamise asemel neid hoopis juurde tuua; EL peab oma energiapoliitikas ja Vene-poliitikas leidma ühise seisukoha. (Mart Laar, Guntars Krasts, Vytautas Landsbergis, Jerzy Buzek, Financial Times, 17.01)

Kõrge naftahind võib takistada praegu 12-liikmelist eurotsooni laienemas, sest Eesti ja Leedu alles võitlevad, saamaks inflatsiooni lubatud normi piiresse. Inflatsioon on ainus kriteerium, mis võib saada komistuskiviks euroga ühinemisel. Teiste nõuete, näiteks intressimäärade ja riigieelarve puudujäägi piiramine nõutud tasemeni, probleeme ei valmista. Eesti peaministri büroo andmetel ulatus Eesti viimase 12 kuu inflatsioon 4,1 protsendini, eesmärgiks on saavutada 3 protsendi künnis. (George Parker, Financial Times, 16.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ameerika ultraliberaalid vaid unistavad sellest, mille ELi uusliikmed on juba teoks teinud. Loomulikult käib jutt proportsionaalsest tulumaksumäärast, mille järgi maksavad ühtmoodi tulumaksu nii tänavapühkija kui ka miljonär. Slovakkidel sai proportsionaalse 19% maksumäära kehtestamisest just aasta, esimesena viidi aga 1994. aastal ühtlane tulumaksumäär sisse Eestis. Viimase eeskuju järgisid kohe ka naabrid Läti ja Leedu. Proportsionaalse maksumäära kasutuselevõtu üle käib debatt ka mitmetes Lääne-Euroopa maades, näiteks Hispaanias, Soomes ja Saksamaal. Kuhu asetub aga Prantsusmaa kogu selles loos? Riigis, kus pooled kodanikest ei maksa tulumaksu, näib mõte kõigile võrdsest proportsionaalsest maksusüsteemist lausa ketserlik. (Lysiane J. Baudu, La Tribune, 17.01)

Austria ajakirjandus

Lääs peaks Ida-Euroopale järgnema, arvab Mart Laar. Laari võimuletuleku ajal oli inflatsioon Eestis ligi 1000% ning majandus kahanes aastas u 30%. “Rahareform, erastamine ja maksundusrevolutsioon on meie edumudel”, märgib Laar. Täna on inflatsioon 3% ja majanduskasv 10%. Kaheksa Ida-Euroopa riiki on Eesti eeskuju järginud. Sotsiaalse riigi pooldajate kriitikat ühtlase maksumäära suhtes läänes Laar ei mõista, sest ühtlane madal tulumaks tõstab maksude maksmise moraali ning elavdab majandust, seega riigi tulud ja sotsiaalsete programmide võimalused kasvavad. (Jakob Zirm, Die Presse, 19.01)

Taani ajakirjandus

Taani aktsiaindeksit C20 käsitlevas artiklis tuuakse välja Lundbecki aktsia aktuaalsus. Muuhulgas mõjutab Lundbecki aktsiat skisofreeniaravimi Serdolecti turulelaskmine, mida hakatakse tegema Saksamaal ja Skandinaavias 2006. aasta esimesel poolel. Esimese riigina Euroopas sai Serdolecti kasutamise loa skisofreeniaravimina Eesti. (Katrine Kjeldsen, Børsen, 18.01; Mattias Grøndal, Jyllands-Posten, 18.01)

Soome ajakirjandus

Eesti jõudsalt kasvav majandus ning kerkivad tööjõukulud võivad lähiaastatel vähendada investorite huvi riigi vastu. Siiani on tootlus kasvanud kiiremini kui palgad ning tööjõukulud on püsinud kontrolli all. Konsultatsioonifirma MMC Oy Balti tegevuse eest vastutava juhi Lembit Oblika arvates on olukord muutunud. Kui viis aastat tagasi tasus Eestisse tulla odavate tööjõukulude tõttu, siis nüüd on lühinägelik tulla Eestisse vaid selle pärast. Eesti Panga hinnangul jätkub majanduskasv veel paar aastat, kuid siis võib olukord muutuda. Panga makromajandusosakonna juhtiva eksperdi Andres Saarniidu sõnul ei saa kasv jätkuda lõpmatuseni. Saarniit ei usu, et Eesti näeb tulevikus märkimisväärselt suuri investeeringuid. Pigem loodetakse, et majandust toetavad väiksemad ettevõtted. (Jani Heikkilä, Kauppalehti, 16.01)

Eesti lõikab kuulsust kasvava majandusega riigina. The Wall Street Journal kirjutas Heritage Foundationi uuringust, mille kohaselt Eesti on majandusvabaduselt seitsmes riik maailmas. Ajaleht tõestas Heritage Foundationi uuringule toetudes, et kiiresti majanduse liberaliseerinud riigid on olnud edukamad kui sammhaaval muutusi läbi viinud maad. Eesti on selles suhtes kõige parem näide. Aasta tagasi oli Eesti neljandal kohal, languse põhjuseks on ilmselt ELi liikmelisus, mis sundis Eestit kasutusele võtma väliskaubandust piiravad tariifid põllumajandustoodetele. Eesti on pidanud kuulama ka ELi kolleegide arvustusi ettevõtete maksustamise kohta. Kas juhtub nii, et vana ja paindumatu ELi liikmena kaotab kiire ja paindlik Eesti turumajandusliku näidisriigi positsiooni? (Päivi Isotalus, Kauppalehti, 18.1)

Varia

Uudisteagentuurid

After temperatures fell to minus 33 Celsius in the eastern part of Estonia, a surge in demand from power plants and homes caused problems for Eesti Gaas, the country's only gas supply company. But the government promised there would be no disruptions to domestic consumers. "The gas pressure in pipelines is lower than necessary, and we consider it an emergency situation," said Eesti Gaas sales director Raul Kotov. "It is not caused by cuts from Russian suppliers. We are not able to provide more gas to our customers for technical reasons," he added. The ministry for economic affairs said some power stations switched from using gas to oil, to guarantee they can continue generating heat for homes and factories. "The switch from gas to liquid fuel means there will be no disruptions to domestic consumers of gas," the ministry said. (Afp, 20.01) Estonian emergency services rolled out old Russian-made firetrucks to cope with fires that killed at least two people as the Baltic state shivered for a fifth day in temperatures well below zero. "We have been forced to roll out our old Russian-made fire engines as they are more suitable for the current temperatures," a spokesman for the rescue services said. "The Russian-made vehicles consume much more fuel but their vital systems do not freeze." (Afp, 22.01)

USA ajakirjandus

Simon Wiesenthali Keskuse juhtiva natsiküti Efraim Zuroffi sõnul toetab Eesti seadusandlik süsteem sõjakurjategijaid, keda süüdistatakse juutide hävitamises Teise maailmasõja ajal. Eelkõige peab Zuroff silmas Harry Männilit, keda kahtlustatakse ligi 1000 juudi tapmises Eestis. 2001. aastal alustati Wiesenthali Keskuse eestvedamisel Männili juhtumi uurimist okupatsiooniaegses Eestis. 2005. aasta lõpul avalikustati uurimise tulemused, mille kohaselt ei leitud ainsatki tõendit , mis viidanuks Männili kuritegudele. Praegu elab 81-aastane Männil Venezuelas, Caracases. (John G. Westerman, The Carroll County Times, 21.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Ida–Euroopas leidub müstiliselt palju kummalisi jooke. Eesti on ebaproportsionaalselt suur alkoholitootja, kui arvestada selle riigi väiksust. Suuresti on see tingitud Soomest ja Rootsist pärit turistide hordidest, kes saabuvad Tallinnasse odavat joogipoolist otsima. Mõned neist ostavad Vana Tallinnat, kuraasikat likööri, mis on kõike muud kui vana, sest toote retsept loodi alles nõukogude ajal. Ent Eesti on kuulus ka millegi muu poolest: peamine alkoholitootja Liviko on tulnud turule n-ö viinakastiga, mis näeb välja nagu viieliitrine veinikast, kuid on täidetud viinaga. (The Economist, 20.01)

Rootsi ajakirjandus

Intervjuus Robert F. Kennedy Jr.-iga arutatakse keskkonna saastamise probleeme ja intervjueeritava huvi antud teema vastu. Kennedyst sai rõivatööstuse suurettevõte Gant’i uus modell, vaatamata asjaolule, et rõivatööstust peetakse maailma üheks suuremaks keskkonna saastajaks. Robert F Kennedy arvab siiski, et on ka suuremaid reostajaid ning Gant on näinud palju vaeva ettevõtte keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Kennedy suurem huvi keskkonnaküsimuste vastu tekkis siis, kui ta tegi pärast narkootikumide omamist karistusena ühiskondlikku tööd. Tal tekkisid sidemed organisatsiooniga Waterkeeper Alliance, mis võitleb jõgede, järvede, merede, ookeanide reostajate ja keskkonnasaastajatega. Organisatsioon on laienenud rahvusvaheliseks. Kennedy arvates on põhiline relv keskkonnsaastajate vastu kehtivad seadused ning Waterkeeperi laevad, mis sõidavad vetel ja kontrollivad heitmeid. Varsti peaks Läänemere-regioon saama oma esimese Waterkeeperi laeva, mis hakkab oma reide läbi viima Eestis baseerudes. Balti riigid ja endised Ida-Euroopa maad on Läänemere suurimaks probleemiks. Praktika on aga näidanud, et tänu demokraatiale sünnib ka hea keskkonnakaitse. (Karin Svensson, Dagens Industri, 19.01)

Norra ajakirjandus

Eesti presidendil tekkisid probleemid, kuna tema alaealised tütretütred pidasid joomapidusid presidendilossis. President tundis ennast sügavalt solvatuna ja kirjutas vabanduskirja rahvale, kuna viibis ise loo avalikuks tulemise ajal USAs. Laste ema teatas, et tema tütred elavad vanavanematega, kuna tal endal on võlad ja tal ei ole võimalik laste eest hoolitseda. Presidendi pressiesindaja Kaidi Aher on rõõmus, et fotodel avaldatud alasti tegelane on noormees ja mitte neiu, vastasel korral oleks lugu hoopis teistsugune. Antud juhtumi suhtes algatati juurdlus. (Håvar Bremer, Verdens Gang, 20.01)

Norra Ringhäälingu NRK P1 raadioprogrammis „Mine ja reisi” kajastas reporter Kari Romøren oma seiklust Eestis Pirita Top Spas. Ööbimiskoha valikut mõjutas fakt, et lisaks sanatooriumiprotseduuridele tahtis reporter tutvuda ka vaatamisväärsustega ja õhtuse linnaeluga, mistõttu osutus asukoha valik sobivaks, kõigest 10-minutilise sõidu kaugusel Tallinna keskusest. Kuigi asukoht oli hea, ei ole Pirita Top Spa just kõige ideaalsem paik, kui ettekujutus Spa-reisist kätkeb endas luksust ja ajaveetmist hommikumantlis hämaras valguses, kamina soojuses ja paaniflöödimuusika saatel. Ennekõike sarnaneb Pirita Topp Spa moodsa tervisekeskusega, lisaks sisekujundusele rõhutab haiglamiljööd asjaolu, et näib nagu 95% külalistest moodustaksid Soome pensionärid. Protseduurid on Spas head ja hinnad võrreldes Norraga väga mõistlikud – viis päeva koos toitlustamise ja 15 protseduuriga läks maksma ligikaudu 3500 Norra krooni, sama raha eest saab Norras veeta nädalalõpu Spahotellis, lisaks 2-3 protseduuri. (Kari Romøren, NRK.no, Ryk og reis, 21.01)

Soome ajakirjandus

Neli Soome arhitekti said Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumihoone arhitektuurivõistlusel teise koha. Võistluse võitis Itaalia, Liibanoni ja Jaapani arhitektide töö Memory Field. On võimalik, et võidutöö asemel võetakse kasutusele hoopis Soome arhitektide teise koha pälvinud töö Gems. Eesti lehtedes on võidutööd karmilt arvustatud. Kriitikute arvates on Memory Filed nagu ülistus N. Liidu sõjaväele ja selle lennuväljale. Mitmed žürii liikmed olid võidutöö vastu. Muuseumi direktori Krista Aru arvates oli soomlaste töö parem ja sobivam. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 18.1)

Eesti presidendipaari Arnold ja Ingrid Rüütli lapselapsed on mitmeid kordi pidutsenud presidendilossis. Pärast Pealtnägija telesaadet palus presidendipaar avalikult lastelaste käitumise pärast vabandust. Siseministeerium alustas juurdlust, millega püütakse selgitada, kas lossi valvamisel on esinenud vajakajäämisi. Peod võivad olla põhjuseks, miks presidendi uusaastakõne keskendus noorte probleemidele. Sellised oletused lükkab tagasi presidendi pressiesindaja Eero Raun. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.01)

Venemaa ajakirjandus

Eesti parlamendiliikmed on otsustanud vapustada maailma, viies sisse ametipalga presidendi abikaasa kohustuste täitmise eest. Proua Rüütel loobuma oma tööst Eesti Rahva Muuseumis. Samuti sai tänu oma mehe tegevusele kannatuste osaliseks ekspresidendi abikaasa Helle Meri. Seni ei ole riik nende kehva olukorra eest hoolt kandnud, vaprad eesti poisid on otsustanud arvata vääriliseks tasuks kolmandikku presidendi ametipalga ulatusest. Lisaks rahalisele tulule on prouale ette nähtud auto koos juhiga ning tööpõlve lõppedes pension – seitsesada eurot. (Itogi, 24.01)

Venelastest pedagoogid ei suuda 2007. aastaks omandada riigikeelt sellisel tasemel, et võiksid oma ainet vabalt vene õpilastele eesti keeles õpetada. Küll võivad nad aga assisteerida eesti õpetajatele, ütleb Cylja Laud - vähemusrahvuste haridusküsimuste ekspert ja juhtivametnik. Ideaalvariant näeb ette, et eestlastest noored pedagoogid lähevad pärast õpingute lõpetamist aastaks-paariks vene koolidesse õpetama. (MSK, 17.01)

1. septembrist 2007 algab eestikeelsele õppele ülemineku programmi realiseerimine vene koolides. Kuigi Lätis kutsus samasugune koolireform esile tormilise protesti, näib, et Eestis elavad muulased (keda on 40% elanikkonnast) ei kavatse vägivallatule assimileerimisele vastu astuda. Eestlastest poliitikute arvates aitab eesti keele oskus vene noortel tulevikus olla konkurentsivõimelisemad tööturul ning paremini integreeruda ühiskonda. Nagu väidavad sotsioloogid, elavad eestlaste ja venelaste kogukonnad praegu kõrvuti, kuid siiski eraldi. Mõnedes regioonides, kus elanikkonna moodustavad 95% ulatuses mitte-eestlased, puudub riigikeelne keskkond täiesti. (Rosbalt, 17.01)