Nädal välismeedias 9.-15. jaanuar 2006

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EU interior ministers took new steps to harmonise national immigration and asylum policies, including a fresh bid to agree which refugees should be granted shelter in the wealthy bloc. The ministers also backed proposals to create "rapid intervention teams" including interpreters and medics to help member states cope with sudden influxes of immigrants or asylum-seekers to their shores. EU Justice and Security Commissioner Franco Frattini proposed a list of "safe countries" from which asylum requests into the 25-state bloc would in a first assessment be seen as unjustified. "One refusal to accept a refugee has to be accepted by all countries. The precondition for this is agreement on a list of safe countries," French Interior Minister Nicolas Sarkozy said. (Reuters, 13.01)

Põhiseaduslik lepe

Austria says it will try to bring the EU’s troubled constitution out of the deep freeze during its presidency. "The constitutional process has slowed down over the last half-year and is now in a way covered with a blanket of snow and waiting for spring. So what we need is climate change," FM Ursula Plassnik said. "We have had massive blows to the European ego in 2005," she said. (Reuters, 09.01)

French President Jacques Chirac urged the EU to make a new start in 2006 to save itself from paralysis and revive the bloc's constitution. "To face up to the world as it is now, the EU also needs more democratic, more effective and more transparent institutions. An institutional status quo would condemn the Union to inertia and paralysis," he said. (Reuters, 10.01) Agreement on an EU budget for 2007 to 2013 showed that the "Union has taken hold once more of what was always the strength of the European spirit: the spirit of togetherness, of unity and confidence”, Chirac said. “The EU has everything in position to rediscover its capacity for commitment and initiative in the service of growth and employment. It is this capacity for progress and action which our fellow citizens want most from Europe," he said. (Afp, 10.01)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen called for the powers of the European Court of Justice to be restricted in the new EU constitution. "We must ensure that European cooperation develops on the basis of democratic decisions and not on the basis of rulings by the European Court of Justice," he said. (Afp, 11.01)

Margot Wallstrom, vice president of the EC, suggested leaving the future of the EU’s constitution until 2009. "Only when we have sorted out what the citizens want, can we begin ratifying the constitution," she said. "Ideally we let the constitution rest until the election for the EP in 2009," she said. (Reuters, 12.01)

Greece favours a revival of the debate concerning the EU constitution, the country's FM said. "We think it is extremely positive that the Austrian presidency has said it will focus its attention on promoting a treaty for the European constitution," FM spokesman George Koumoutsakos said. Greece agrees that there must be "active examination and debate" of the issue "as soon as possible", Koumoutsakos said, noting that the discussion should be held both at citizen level, and among competent European institutions. (Afp, 11.01)

Majandus

Danish PM Anders Fogh Rasmussen promised to review work rules for nationals from the newest member states of the EU to make sure they are treated fairly. Rasmussen made the comments after meeting with his Czech counterpart Jiri Paroubek. Rasmussen defended Denmark's transition policy saying it was "fair to protect the interests of the workers of this country who must not become second-rank workers" in Denmark. (Afp, 12.01) Rasmussen said: "Denmark is one of the EU countries where citizens of the new EU member states enjoy free access to the labour market. But we have made it a condition that they work under the same rules salaries as Danish employees." Paroubek said: "I call that hypocrisy. I understand that Germany, which has a jobless rate of more than 10 % compared to 9 % in the Czech Republic, does not open up its job market." "But unemployment in Denmark is among the lowest in the EU and as a result I have a hard time understanding the Danish position," he said. (Afp, 10.01)

The EC hailed the fiscal discipline of the EU's Nordic members as a shining example to be followed by other countries struggling to meet the bloc's budget rules. EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia encouraged the countries with deficit problems to look north for solutions to their fiscal troubles, saying that Denmark, Finland and Sweden "can perfectly well be seen as an example by other countries". (Afp, 11.01)

Laienemine

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said the door remains open to Turkey but warned that talks will be tough. "The door remains open, in line with past decisions. But we've got to pay close attention to compliance with European rules," Schüssel said. "We cannot overtax Europe," he said. (Afp, 09.01)

The EU’s decision on whether or not to let Bulgaria join in 2007 is mainly political. Any technical problems should not endanger the Balkan state's accession, its PM Sergei Stanishev said. "Any technical or other criteria cannot overshadow the issue of the mission of the EU south-eastern enlargement because the question for Bulgaria's entry into the EU is, above all, a political issue for the future of Europe," he said. (Reuters, 09.01)

The EU must "institutionalise" Islam to help Muslims integrate, Mustafa Ceric, the top leader of Bosnia's Islamic community said. "Europe has no choice but to begin the process of institutionalising Islam," he said. Doing so would allow future generations of European Muslims "to integrate into European society as dedicated Muslims and good citizens of the EU," he said. (Afp, 10.01)

Välispoliitika

EU foreign policy chief Javier Solana voiced serious concern over the new crisis in Ukraine sparked by its gas price dispute with Russia. "We are worried because the political situation in Ukraine is complex," said Solana's spokeswoman Cristina Gallach. "Stability is crucial during the election period," she added, referring to upcoming March ballots. (Afp, 11.01)

Europe's big three powers called for UN Security Council action against Iran over its nuclear programme. "We believe the time has now come for the Security Council to become involved to reinforce the authority of IAEA resolutions," the troika said. "The talks with Iran are at a dead end," Germany's Frank-Walter Steinmeier said. "We will be calling for an extraordinary IAEA board meeting," he added. "For two and a half years we've been working with Iran and the rest of the international community to bring Iran into compliance with its very clear obligations not to do anything that leads to suspicions they are developing a nuclear weapons capability," British FM Jack Straw said. (Afp, 12.01) Iran remains interested in "serious and constructive negotiations" with the EU on its nuclear program, as long as the talks don't go on too long, U.N. Secretary-General Kofi Annan said. (Reuters, 12.01)

EP launched an investigation into allegations that the CIA used EU countries for the illegal transport and detention of prisoners. The inquiry will have no legal powers, but the committee will recommend what political action should be taken against any countries found guilty of involvement, including the U.S. (Reuters, 11.01)

The EU has received a U.N. request to send troops to the Democratic Republic of Congo during elections due later this year, EU diplomats said on Monday. (Reuters, 09.01)

The EU’s foreign policy chief welcomed Israel's approval for Arab residents of annexed east Jerusalem to vote in upcoming Palestinian election. "Javier Solana welcomed the expected decision by the Israeli cabinet to allow voting by Palestinians in East Jerusalem, in accordance with existing precedent," said Cristina Gallach, Solana's spokeswoman. "The EU expects Israel to facilitate electoral operations, including movement of candidates and voting officials, as well of local and international observers," she said. (Afp, 15.01)

Linnugripp

The EU praised Turkey for its transparency and cooperation over bird flu but advised neighbouring states to step up surveillance to stop the disease spreading, the EU executive said. "The Turkish authorities are commended for their transparent risk communication policy and collaboration with the EC and third countries and the international organisations competent in this area," it stated. (Reuters, 12.01) European and UN experts called for greater coordination between Turkey and its neighbours to stem the spread of lethal bird flu, but made no other major recommendations to contain the virus. "All participants at the meeting agreed that advice currently given to travellers is sufficient," they said. (Afp, 12.01) The EU has earmarked $100 million in aid to help countries deal with bird flu ahead of an international donors' conference to be held in China, the EC said. (Reuters, 13.01)

Julgeolek

The EU’s Afghan envoy expressed concern that the bloc's reputation will be tarnished if the Netherlands refuses to send troops into the south of the conflict-torn country. The envoy, Francesc Vendrell, feared that no other EU member state would be willing to take the place of the Dutch, as NATO pushes to extend the rule of President Hamid Karzai's government into the volatile region. "This would be a huge blow for Europe's prestige in Afghanistan," Vendrell told reporters in Brussels. "The blow would be to Europe's credibility. (Afp, 12.01) NATO would like the Netherlands to agree to contribute troops to expand its Afghan peacekeeping force before a London conference on Afghanistan at the end of January, an official indicated. (Afp, 12.01) The US is concerned by the Dutch hesitance to send troops to southern Afghanistan as part of the new NATO deployment in the country, the US Assistant Secretary of State for European affairs Daniel Fried said. "The fight against terrorism is a war that concerns everybody. This is not America's war, just as World War II was not France's war or a Dutch war." (Afp, 10.01)

NATO denied that it had any "skeletons" to hide in Kosovo, after the Council of Europe demanded access to detention centres run by NATO-led troops in Kosovo. "This is frankly a bit of an exaggerated approach by the Council of Europe," said the official, speaking on condition of anonymity. (Afp, 12.01)

Croatia hopes to become a NATO member in 2008, Croatia's Defence Minister Berislav Roncevic said. "NATO experts have positively assessed our reform efforts so far," Roncevic said. He said he was satisfied with reform progress made in the last two years, but further efforts to modernise outdated equipment were necessary. (Reuters, 13.01)

AJAKIRJANDUS

USA, Suurbritannia ja Iiri ajakirjandus

Tuumatemaatika ja Iraan on tõusnud taas inglisekeelse ajakirjanduse fookusesse pärast augustikuud, mil Iraan avalikult taasalustas uraani rikastamist. Maailma ees seisab keeruline lahendust vajav küsimus. ÜRO Julgeolekunõukogu peab otsustama, kuidas Iraani ohjeldada. JNi alaliste liikmete vahel ei pruugi üksmeele leidmine kiiresti toimuda. Venemaa allkirjastas mõne aja eest miljardidollarilise relvamüügilepingu Iraaniga, Hiina on Iraani nafta põhitarbijaid. Lääne poliitikud peaksid praegu mõtlema esmajoones iraani rahvale, kes soovib vabaneda repressiivse klerikaalse võimu alt. USA ja Euroopa võimuses on muuta Iraani tegelikkust. (Juhtkiri, The Washington Times, 12.01) Iraani ja rahvusvahelise avalikkuse vahelises pokkerimängus on maailmal küll moraalne üleolek, kuid Iraani käsutuses nii mõnedki tugevad kaardid. Lõppude lõpuks teab Iraan, et oma rikkalike gaasi- ja naftavarudega võib ta ka ÜROs võita kaastundlikke hääli näiteks Hiinalt ja Indialt (viimased vajavad oma kiiresti kasvavatele majandustele energiat). Iraanis on kohalik režiim kehtestanud totaalse kontrolli, president Mahmoud Ahmadinejadi näol on tegemist fundamentalistiga, kelle avaldused kõiguvad provokatsiooni ja müstitsismi vahel. Iraani võimu iseloomustab ka ülim enesekindlus, mida toetavad rikkalikud nafta- ja gaasivarud. Eeltoodu valguses võib üksnes kindlakäeline ja ühendatud rahvusvaheline vastuseis Iraani tuumarelva tootmisest eemal hoida.(Juhtkiri, Financial Times, 11.01) Iraani uraanirikastamise temaatika tähendab tõsist kriisi, võib-olla keerulisimat diplomaatilist sasipundart, millega maailm hetkel silmitsi seisab. Diplomaatia on õige vahend lahenduse leidmiseks praeguses olukorras. USA Luure Keskagentuuri (CIA) hinnangute kohaselt on Iraan kümne aasta kaugusel tuumapommi valmistamisest, uusimat tehnoloogiat või mustal turul leiduva abil võib Teheran tuumarelva omanikuks saada ka varem. Hetkesituatsioonile lisab värve Ahmadinejadi suvine avaldus „pühkida Iisraeli riik maapealt”. Kõige negatiivse kõrval peab meelde tuletama, et Iraan on oma tegevusega suutnud ühendada riigid vastasrindel: Venemaa, kunagine Iraani lähedane liitlane, on nüüd häälekalt protestinud Iraani tegevuse vastu, sarnaselt on reageerinud Hiina. Toimuv on tähelepanuväärselt erinev sellest, mis juhtus siis, kui maailma huvikeskmes oli Iraak – USA ning Suurbritannia jäid toona sisuliselt isolatsiooni kolmest ülejäänud ÜRO Julgeolekunõukogu alalisest liikmest. Praegu pooldavad sõjalist sekkumist üksnes kõige äärmuslikumad Ameerika neokonservatiivid. Selline üksmeel viitab kompromissilootusele, mis lubab Iraanile ihaldatud tuumaenergia tootmise, kuid samas tuumarelvade leviku tõkestamise leppest kinni pidades. Siit kerkib tuumateema kõige sisulisem aspekt – viis „ametlikku” tuumarelvariiki peavad ka ise liikuma tuumarelva kaotamise poole, topeltstandardid „mitteametlike” tuumarelvariikide kontrollimisel peavad aga kaduma. (Juhtkiri, The Guardian, 12.01) Mida eurooplased ja ameeriklased saaksid teha, seistes Pärsia kaljujärsaku serval? Esmalt teadvustama Iraani poolt tuleva ohu ettearvamatust – võib-olla on Iraanis valitsev režiim ohtlikumgi kui tuumarelvade leviku tõkestamise leppe mittetäitmine. Teine kaalukas seik on koostöö tihendamine, teadmiste ja informatsiooni jagamine. USA välisminister Condoleezza Rice on konstateerinud fakti ,et Iraan on nende väheste riikide hulgas maailmas, kellega USAl on väga põgusad kontaktid. USAl pole Iraanis olnud saatkondagi alates veerandsajandi tagusest pantvangikriisist. Eurooplastel, vastupidi, on seal esindused, ärimehed, ajakirjanikud. Ühine analüüs peaks olema keskendunud küsimusele – kuidas mõjutavad plaanitud sammud Iraani ühiskonda, Iraani režiimi. Ahmadinejad on küll riigi president, kuid teokraatlikku ühiskonda juhib ajatolla Homeini. Ilma tema märguandeta ei muutu Iraanis midagi. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 12.01) Ehkki euroopalik diplomaatia on Iraani puhul läbi kukkunud, ei tohi läbirääkimisi jõu kasutamise vastu välja vahetada, sest maailm oleks Iraani tuumarelvaga kahtlemata senisest ohtlikum. (Juhtkiri, The Irish Times, 13.01)

Saksamaa ajakirjandus

Linnugripi levimine, Angela Merkeli välispoliitiline debüüt, Saksa salateenistuste abi USAle terrorismivastases sõjas, Prantsusmaa initsiatiivid ELi suunal ja Iraan olid möödunud nädala põhiteemadeks.

Die Welt märgib oma juhtkirjas, et Venemaa pole G8 eesistumiseks kõlbulik. Ühenduse põhimõteteks on demokraatlikud väärtused, vabaturumajandus ning aus ja õiglane kaubanduslik konkurents. Kas Venemaa mahub selle väärtuskoodeksi raamidesse? Agressiivne käitumine Ukraina suhtes süvendab kõhklusi veelgi. Kogu olukord on andnud õppetunni, et EL peab välja töötama ühtse energiapoliitika. Selles kontekstis tuleks veel kord üle vaadata Läänemere gaasitrassiga seotud küsimused. Vaid üheskoos suudab EL vastu panna sellel võimule, mis Venemaale on osaks langenud. Samas rahustab tõsiasi, et Venemaa gaasimüük on 90% ulatuses sõltuv ELi turust. See ei kesta aga igavesti, Venemaa plaanib peale nafta tarnida Aasiasse ka maagaasi. (Manfred Quiring, Die Welt, 9.01) Gaasitüli Venemaaga on aktiveerinud mürgi, mille külvas vana Ukraina režiim, tehes põhiseadusesse paranduse, mis andis parlamendile suuremad volitused valitsuse suhtes. Praegune parlament valiti veel suhteliselt ebademokraatlikes tingimustes, nüüd on presidendil sellega probleeme. Gazprom on kukutanud Ukraina valitsuse. President peab parlamendi käitumist põhiseadusevastaseks. (rve., FAZ, 11.01) FTD avaldas Julia Timošenko kirjutise, milles too märgib, et Ukraina varustamine maagaasiga on antud kahtlase kuulsusega firmade kätte, kellel on sidemed allilmaga. Selles on potentsiaali uuteks kriisideks. Rosukrenergo – vana režiimi viimastel kuudel loodud ettevõte – on imeväel saavutanud monopoli Kesk-Aasia gaasiimpordile Ukrainasse. Sellises olukorras ei saa oma tulevikus kindel olla Ukraina ega Euroopa. Ukrainlased tunnevad end normaalse, sõltumatu riigi kodanikena ning soovivad, et neisse ka vastavalt suhtutakse. Ukraina ei unista Venemaa ja Lääne vahelise võitluse eesliinil olemisest, Ukraina soovib õitsengut ja demokraatiat kõikidele naabritele, teineteisemõistmist, ülemaailmset vabakaubandust ja avatud turgu. Endise N. Liidu territooriumil on türannia, rahutused ja sõda täiesti võimalikud. Ukraina pürgib Euroopasse lootuses, et kontinendi julgeolek on kui üks tervik. Läänemere gaasijuhet peab Timošenko ohuks kogu Ida-Euroopale, samuti Ukrainale. Ohtlik on ka tervete riikide tuleviku andmine kahtlaste suurettevõtete kätte. (Julia Timošenko, FTD, 11.01)

Ukrainaga seoses tulevad ilmsiks ELi naabruspoliitika olemuslikud vastuolud. Vastavate programmidega on hõlmatud Ukraina, Taga-Kaukaasia ja Vahemeremaad, kuid mitte Balkanimaad, kellele on lubatud liitumist ELiga tulevikus. Nendel regioonidel pole omavahel midagi ühist, peale naabruse ELiga. Raske on ette kujutada, kuidas on võimalik levitada poliitilist stabiilsust ja majanduslikku õitsengut ELi naaberriikidelt liitumisperspektiivi keelates. (Horst Bacia, FAZ, 12.01)

Läänevastasel retoorikal on Iraanis kõrgkonjunktuur. Iraan naerab võimalike sanktsioonide üle ja tunneb end väga kindlalt. Iraan ei usu, et kolme ELi suurvõimu taotlus - rahvusvaheline üldsus Iraani vastu mobiliseerida - õnnestub. Ja õigusega. Venemaa näeb Iraanis partnerit, lubab kaitsta teda USA vastu, iseäranis tuumaobjekte. USA on raskes seisus. Ühelt poolt on välisminister Rice kongressi surve all, temalt nõutakse karmimat poliitikat Putini suhtes. Teisalt on USAl vaja Venemaad Iraani ohjeldamiseks. Hiina näeb Iraanis tähtsat energeetilise koostöö partnerit, sõlmitud on pikaajalised lepingud gaasi- ja naftatarnete osas. Rahvusvahelise üldsuse kokkuhoidmine antud küsimuses oleks aga ainus, mis Teheranile muljet avaldaks. Iraan suundub praegu suurel kiirusel täiesti vales, ohtlikus suunas. (Christiane Hoffmann, FAZ, 15.01) Vaevalt eurooplased, venelased või USA tühje ähvardusi lendu laseksid, kui teaksid, mida Iraaniga ette võtta. Iraanil on vaid üks nõrk koht, ta vajab majanduslikku integratsiooni läänega, kui praegune president soovib sisekriisi riigis vältida. Paljad sõnad ei aita, tuleb ära oodata, kuni presidendi suhtes kriitiliselt häälestatud jõud aduvad Iraani majanduslikku isolatsiooni sattumise ohtu. (Stefan Kornelius, SZ, 11.01) Vastuolulised huvid segavad rahvusvahelise üldsuse adekvaatset reaktsiooni Iraani ambitsioonidele. Aastal 2006 on Iraan tähelepanu keskpunktis. Kuna Venemaa on G8 juhtriik, ei kavatse Moskva liiga sügavaid kaevkuid läänega Iraani pärast kaevata. Venemaa jätkab mõõduka surve avaldamist Iraanile. Kui aga Moskva lõpetab Iraani aatomienergeetika toetamise ning tavarelvastuse müügi, tabab see Iraani väga valusalt. Hiina ei soovi samuti enda diplomaatilist isoleerimist, kuigi on eluliselt huvitatud Iraani energiatarnetest. Moskvata Hiina üksi Iraani-vastastele sanktsioonidele vetot ei pane. (Oliver Thränert, Die Welt, 11.01) Iraan küll kardab rahvusvahelisse isolatsiooni sattumist, kuid tõsist peavalu tekitaks Teheranile vaid naftaekspordi võimaluste piiramine. Boikott suruks Iraani põlvili, kuid kas lääs on selle nimel valmis leppima tõusvate kütusehindadega? Mullad on kõvad pokkerimängijad, ning nad on vägagi teadlikud lääne nõutusest. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 11.01) Sunniitlikud araabiamaad on alati ohutundega jälginud Iraani kavasid tuumarelva soetada ning suhtunud umbusuga Iraani revolutsiooni hüüdlausetesse. Kuid USA toetus Iisraelile ning sõda Iraagis on kõik selle enda alla matnud, mitte keegi ei julge avalikult välja astuda lääne toetuseks ja Iraani hukka mõista. Sestap araablased praegusesse kriisi väga aktiivselt ei sekku. (Andreas Nüsse, Der Tagesspiegel, 13.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjandus käsitles väga põhjalikult Iisraelis toimuvat. Ilmus suur hulk järelehüüdeid haiglas oma elu eest võitlevale Iisraeli peaministrile Ariel Sharonile, kui ka arutlusi selle üle, mis Lähis-Idas saama hakkab pärast Sharoni lahkumist areenilt. Iisraeli poliitilises elus heliseb Sharoni puudumine juba praegu brutaalse äratuskellana. Sõdadest väsinud riigi poliitikamaastik, mis lasi end kanda ühe mehe energial, võib pöörduda tagasi murelikku argipäeva: erimeelsuste ja valitsematute koalitsioonide teele, tardumusse ning vägivalda. Halvim ei ole siiski paratamatu. Tuleb loota, et Sharoni poolt Iisraeli ühiskonnas liikuma lükatud jõud elavad kauem kui ta ise, ning et uus põlvkond juhte paneb Sharoni pärandi elama. (Juhtkiri, Le Figaro, 6.01) Kui märtsis toimuvatel üldvalimistel võidu võtmine oleks Sharonile tähendanud pelka formaalsust, tuleb tema järeltulijal leitnant Ehud Olmertil positsiooni pärast tõeline lahing maha pidada. Vaid kahe kuu jooksul peab Olmert Sharoni loodud Kadima eesotsas täitma peaministri lahkumisega tekkinud tühimiku ning tõestama, et on võimelised tulema toime Sharoni jäetud keerulise pärandiga. Ehud Olmertil on selja taga pikk poliitikutee, kuid tal puudub militaarne kogemus, mis tegi Sharoni usaldusväärseks. Olmertil tuleb olla selgesõnalisem. Kuid kas osav poliitik suudab lõpule viia tegudemehe lõpetamata töö? (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 9.01)

Iraak ei määra enam maailmakaardi nägu. Nüüdsest loetakse liitlasi sõltuvalt Iraanist tulenevast ohust. Visiidil Washingtoni püüdis Saksamaa kantsler Angela Merkel üles soojendada suhted USAga. On märkimisväärne, et Merkeli esmakordse visiidi ajal Valgesse Majja tõusetus niivõrd teravalt Iraani küsimus. Merkel saab selles asjas vahendada USAle ELi ühtset seisukohta – olukord, mis erineb kardinaalselt erimeelsustest Iraagi üle. See atlandiülene teineteiseleidmine on erakordne, kuigi tegu ei ole kindlasti juhusega. Mõlemad pooled töötavad selle nimel juba kuid. Le Figaro usub, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhtnõukogus peab olema võimalik saavutada riikide enamus, kes pooldavad Iraani küsimuse viimist ÜRO Julgeolekunõukogu ette. Siiski tuleb arvestada seda, et Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest kaks - Venemaa ja Hiina - on Iraani suhtes kahtleval seisukohal. Venemaa ei taha kaotada head klienti ning Pekingile on olulised Iraani naftatarned. Iraani president Ahmanidejad panustab eurooplaste nõrkusele ja USA probleemidele Iraagis. Tema arvestused võivad siiski valeks osutuda, üha enam provotseerides Iraan vaid suurendab oma isolatsiooni. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 14.01) Iraan näib olevat kõikidele ähvardustele kurt. Olles üsna riskivabalt teinud panused eurooplaste meelekindlusetusele, loodab Iraan ehk ikka Venemaa ja Hiina toetusele. On tõesti aeg Iraanile näidata, et ta eksib ning et ring tema umber tõmbub koomale. (Juhtkiri, Le Monde, 11.01) Mullad jätkavad aatompommi valmistamisele lähenemist seni, kuni nad ei pea kartma konfrontatsioonikuristikku kukkumist ega saatuslikuks saada võivate sanktsioonide kehtestamist. Ainus asi, mis võiks neid veel panna otsa ringi keerama, on rahvusvahelise üldsuse kokkulepe viia Iraan ÜRO Julgeolekunõukogu ette. (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 11.01) Ka endine minister ja praegune rahvasaadik Bernard Débré kutsub Le Figaro veergudel üles reageerima kohe, ning kehtestama Iraanile naftaekspordi ja kaubandusembargo, küsides, “kas on üldse võimalik jätta reageerimata Iraani presidendi üleskutsele Iisraeli riik hävitada?” (Bernard Débré, Le Figaro, 12.01)

Kui 1991. aastal maailma rikkamad tööstusriigid kahtlesid Venemaa G7 liikmeks võtmises, siis 15 aastat hiljem on Venemaa G8 eesistujaks. Venemaa volikiri jätab siiski soovida – G8 riigid ei peaks olema erilised mitte pelgalt oma majandusliku rikkuse poolest, vaid ka pühendumuse poolest demokraatianormidele. Sageli tõstetakse Putini autokraatliku süsteemi olemuse selgitamiseks esile Venemaa traditsioone. Selle lihtsustatud seletusega saaks rahulduda vaid juhul, kui Venemaa astuks samme, et õnnetu minevikuga lõpparve teha. Kuid Vladimir Putin on demokraatlikule arengule selja pööranud. Venemaa vähikäik on ilmne mitte pelgalt Boris Jeltsini presidentuuriga võrrelduna, vaid ka Gorbatšovi perestroika-aastatega võrreldes. (Daniel Vernet, Le Monde, 10.01) Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudi IFRI teaduri Jean-Marie Paugami arvates tekitab Venemaa kuulumine G8 liikmete hulka mitmeid küsitavusi. Viimase ajani olid klubi liikmeteks “tööstusliku demokraatia” riigid. Võib nõustuda, et Venemaa on tööstusriik, kuid demokraatia olukord Venemaal tekitab küsimusi. Lisaks ei küündi Venemaa majanduslik võimekus ligilähedalegi teiste G8 liikmete omale. Sellest aspektist vaadatuna oleks eelisolukord hoopis Hiinal, kuigi ka Hiina puhul tõusetub teravalt demokraatianormide järgimine. (Laurence Caramel, Le Monde, 10.01)

Soome ajakirjandus

Soomes toimus presidendivalimiste esimene voor. Sotsiaaldemokraatide (SDP) ja Vasemmistoliitto ühine presidendikandidaat Tarja Halonen sai presidendivalimiste esimeses voorus 46,3% häältest, Sauli Niinistö (Kokoomus) 24,1 ja Matti Vanhanen (Keskusta) 18,6%. Tarja Halonen on loomulikult pettunud, et presidendivalimised ei piirdunud vaid ühe vooruga, kuid on siiski liig rääkida Haloneni tõsisest poliitilisest tagasilöögist. Haloneni tulemus on selletagi kõva saavutus. See-eest Matti Vanhaneni kolmas koht on nii talle isiklikult kui ka erakonnale suur poliitiline tagasilöök. Sauli Niinistö tulemus valimistel on suurepärane. Tarja Halonen oli ülivõimas kuni lõpuni, kuid valimisvõitluse viimasel etapil hakkas toetus Halonenile langema. Sauli Niinistö on valimiste teises voorus Tarja Halonenile huvitavam vastane kui seda oleks olnud Matti Vanhanen. Teisest voorust tõotab tulla kahevõitlus, kus Niinistö püüab esineda aktiivse vastasena eelkõige mitmetes välispoliitika kesksetes küsimustes. Matti Vanhanen lubas anda oma hääle teises voorus Sauli Niinistöle. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.01) Matti Vanhanenile ja tema erakonnale oli valimistulemus suur pettumus. Tarja Haloneni valimiskampaania käigus tehti valearvestus, kui hakati kutsuma rahvast hääletama Halonen presidendiks juba esimeses voorus, ning Haloneni ennast vaevas kampaania lõpus väsimus. Valimiskampaania käigus hakkas üha rohkem silma, et Halonen ja Vanhanen on oma rollides üksteisest sõltuvad, mis oli näha eriti julgeolekupoliitilistes küsimustes. Teine hääletusvoor on teretulnud. See sunnib finaliste täpsustama ja selgemini esile tooma oma nägemusi ja kavatsusi Soome välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes. Soome peab tuleva presidendi kuueaastase ametiaja jooksul määratlema endisest konkreetsemalt oma suhtumise ELi kaitsemõõtme süvenemise ja NATO suhtes. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 16.01) Haloneni ja Niinistö kahevõitlus kujuneb huvitavaks, sest vastamisi on maailmavaadetelt ja poliitiliste seisukohtade poolest väga erinevad kandidaadid. Erinevused on nii suured, et kahe järgmise nädala jooksul on võimalus järele mõelda, mis valikuid Soome tulevikus tegema hakkab. Halonen tõstatab oma lemmikteema - heaoluühiskonna säilimise globaliseeruvas maailmas, ja Niinistö jätkab kahtlemata arutelu julgeolekupoliitiliste valikute üle. Teises voorus peab Niinistö täielikult õnnestuma, kui soovib valimisi võita, kuna Haloneni toetus on väga kõrge. Halonenil on kaotada, Niinistöl vaid võita. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 16.01) Halonen on teises voorus favoriit, kuid tal ei saa olema kerge, kuna Niinsitö ei kõhkle teda proovile panna, ja ka seepärast, et Keskusta liikmed peaksid Niinistöt oma erakonna juhtide kõne kohaselt teises voorus toetama. Hääletajad pole siiski erakondade juhtide talutusnööri otsas ja presidendivalimised on isikuvalimised. Otsustavaks võivad saada Keskusta toetajad ja naised. (Juhtkiri, Kaleva, 16.01)

Soome valmistub pandeemiaks, koostades tegevuskava juhuks, kui riigis peaks ligi kaks miljonit inimest haigestuma ja 10 000 surema. Ettevalmistused on olulised nüüd, kui uut ja kiiresti levivat haigust veel pole. Praegusel hetkel on suurimaks ohuks linnugripp, mis on levinud ka Euroopasse. Soome on koos teiste jõukate riikidega ostnud koha vaktsiinijärjekorras ja alustanud ettevalmistustega pandeemia puhkemiseks. Kui pandeemiat tekitav viirus hakkab levima arenguriigis, sõltub maailma tööstusriikide tegevusest ja abist, kui tõhusalt suudetakse levimisele piir panna. Kui pandeemia levib, saavad arenguriikide rahvad tõenäoliselt surra rahus. Isegi WHOl ei ole mingit programmi kuidas arengumaid siis aidata. Esialgu on linnugripp ja pandeemia alles oht, milleks tuleb igakülgselt valmistuda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.01) Viiruse leviku riski tuleb suhtuda tõsiselt, kuid samal ajal peab meeles pidama, et see on siiski praegu vaid risk, mitte tegelik oht. Praegu on suurim mure see, et inimesed hakkavad uudistele üle reageerima. (Juhtkiri, Kaleva, 14.01) On olemas võimalus, et lindude kevadränne toob Soome linnugripi. Põllumajandusministeerium on alustanud riskianalüüsiga, kaardistades rändlindude peatuspaikasid. Justiitsministeeriumis kavandatakse seadusandluse muutmist nii, et vajadusel võiks linnugripi defineerida nakkushaiguseks, mis oleks võrdsustatav eriti tõsise suurõnnetusega. Põhjalikud ettevaatusabinõud on kahtlemata omal kohal, loodetavasti osatakse neid käsitleda nii, et ei anta põhjust hüsteeria tekkimiseks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian FM Urmas Paet called on the Baltic state's parliament to ratify the EU constitution, to give renewed momentum to Europe. "I believe parliament should ratify the constitutional treaty of the EU. We need to send a signal that the EU must move forward and end a pause that has contained little reflection so far," Paet said. "By ratifying the treaty, we would support the 13 countries that have already done so," Paet said, adding that "caring for each other is a precondition for a successful Europe". (Afp, 11.01)

Sõjalaevandusettevõttega seotud kaastöötaja arreteeriti Peterburis, kahtlustatuna spionaažis. Eelmise aasta septembris avastati Ivangorodi piiri- ja tollipunktis Peterburi-Tallinna liinil sõitvas autobussis pakk, milles olid salajased dokumendid. Kahtlustatav vahistati mitmekuulise jälitustegevuse tulemusena. (Interfax, 10.01)

Eesti eriteenistused eitavad süüdistusi spionaažis Venemaa territooriumil. Nagu ütles KAPO komissar Henno Kuurmann, ei tegele KAPO võõrriikide territooriumil luuramisega. Föderaalse Julgeolekubüroo (FSB) teateil töötas vahistatud Vene relvajõudude ohvitser Eesti eriteenistuse heaks. Ta värvati Aleksandr Gontšarovi poolt, keda FSB tunneb kui Eesti politseitöötajat, kelle ülesandeks on Vene sõjaväelaste ja jõustruktuuride töötajate värbamine, samuti eelnevalt nõukogude kaitsestruktuurides töötanud EV kodanike ning mittekodanike jälitamine. Henno Kuurmanni sõnul on Gontšarovi seostamine antud juhtumiga eksitus või provokatsioon. VM keeldus kommenteerimast FSB teadet vahistamisest. Pressisekretär Ehtel Halliste sõnul ei oma sellesarnane tegevus välisministeeriumiga mingit seost. (Interfax, 10.01)

Eesti töötab välja oma Venemaa-suunalist välispoliitikat läbi ELi ühise VJP prisma. See küsimus oli tähelepanu keskmes väliskomisjoni istungil, mille tööst võtsid osa ka välisminister Urmas Paet ja Eesti esindaja Moskvas Marina Kaljurand. Komisjoni esimees Eesmaa sõnul anti eelmisel aastal valitsusele üle soovitused töösuundadeks ning nendesse tehti parandusi. Valitsusega ollakse täiesti ühte meelt selles, et oma naabriks soovitakse demokraatlikku Venemaad ning inimõiguste järgimine on Eesti-Vene suhete põhiprintsiip. NATO liikmetena ollakse huvitatud Venemaa-NATO Nõukogu heast koostööst. (Interfax, 12.01)

Austria eesistumise ajal ELis peab Venemaa ja ELi vahelise dialoogi keskmes olema energeetikaküsimus, ütles peaminister Andrus Ansip. Eesti toetab eesistujamaa kava töötada välja Euroopa ühtne energeetikapoliitika. (Interfax, 13.01)

Riigikogu väliskomisjon soovitab parlamendil koostada delegatsioon, mis võtaks osa Riigiduuma 100. juubeli üritusest. Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul andis vastava kutse parlamendile üle Vene saatkond Eestis. Eesmaa sõnul oli otsus osaleda üksmeelne. Kuigi ta rääkis sel teemal oma Baltikumi, Soome ja Poola kolleegidega, kelleni sarnane eelkutse ei olnud veel jõudnud, võttis Eesti komisjon otsuse vastu sõltumata naabritest. 27. aprillil 1906 tegevust alustanud duumas osales viis Eestist valitud saadikut. (Interfax, 12.01)

Austria ajakirjandus

2001. aastal kujundati ribakood, mille Austria nüüd oma teise eesistumisperioodi sümboliks valis. 2004. aastal täiendati ribakoodi uute liikmesriikide lipuvärvidega. Keegi pole aga seni märganud, et Eesti lipuvärvid on valesti järjestatud (must-sinine-valge). Kas raske diplomaatiline fauxpas? Eesti saatkonnas ei tunta end sugugi solvatuna. „Me ei võta seda isiklikult ega kavatse mingit protesti esitada“, märkis Annika Jürisson. Küsimusse suhtutakse Eesti saatkonnas neutraalselt, kuna saadakse aru, et lõppude lõpuks on selle logo puhul tegemist kunstiteosega. Austria esinduses Brüsselis ollakse probleemist teadlik. „Ütleme ausalt – värvid läksid sassi“, märgib pressiesindaja Nikola Johannes Donig. Teada on ka, kes süüdi on. „Süüdi on härra Koolhaas“. Temal on autoriõigused, nüüd ka siis sellele veale. Arhitekt on veast teadlik, kuid pole veel reageerinud. Ilmselt ei vaevunud mitte keegi Austrias seda logo diplomaatilise pädevuse vaatenurgast üle kontrollima. „Sellele väikesele veale“ osutati tähelepanu alles hiljuti. „Ideele enesele see eksitus kahju ei tekita“, märgib Donig. „See on kõigest eksitus, muud midagi“. (Manuela Honsig-Erlenburg, Der Standard, 13.01) Logo kujundas Rem Koolhaasile kuuluv hollandi büroo OMA/AMO. Büroo esindaja Jan Knikkers märgib, et viga avastati logo arendamise hilisemas staadiumis, kuid ei hakatud midagi muutma. “Logol on meie jaoks autonoomne sümboliväärtus”, rõhutab Knikkers. Eesti välisministeerium reageeris juhtunule rahulikult. Postimehes avaldatud artiklis toonitati, et vähemalt Eesti ametlikes institutsioonides see probleeme ei tekita. Logosse suhtutakse kui kunstiteosesse. Samas on Austria suursaadik Eestis Jakub Forst-Battaglia väga pettunud. Saatkonna töötajatele hakanud viga kohe silma, kuid oli juba liiga hilja midagi muuta. Postimehe kommentaatorid on mõnevõrra kriitilisemad. (red., Der Standard, 14.01; jos./APA, Kurier.at, 13.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Riik taotleb oma aktsiatepaki suurendamist ettevõttes Eesti Raudtee (ER). Praegusel hetkel kuulub riigile 34% aktsiatest ning firmale Baltic Rail Services (BRS). 66%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sõnul ei ole BRS täitnud erastamisel võetud investeerimiskohustusi, ning riik kavatseb oma omandiosaluse proportsiooni muuta. Riigi ja BRS-i osalus võib kujuneda vastavalt 44% ja 56%. Ministeerium esitas ER-ile palve kutsuda kokku aktsionäride nõukogu, kus panna ettevõtte tulevik arutlusele. (Interfax, 09.01)

USA ajakirjandus

Aastaid viitasid soomlased oma vaestele eestlastest hõimlastele veidi halvakspanevalt kui sovettidele. Enam mitte. ELi laienemine on naaberriigid toonud teineteisele lähemale kui kunagi varem. N. Liidu kokkuvarisemise järel 1991. aastal tegi Eesti kiire pöörde USA stiilis kapitalismi, mis meelitas kohale välisinvesteeringuid. Samal ajal on Eesti kohalolekut Soomes tunda madalapalgaliste töötajate näol, kelle arv kasvas oluliselt pärast Eesti ühinemist ELiga. Kokkuvõttes on Eesti fenomen soomlastes äratanud midagi, mida võib nimetada eneseotsinguteks. Nad näevad 80 kilomeetri kaugusel näidet, kuidas ka Soome võib oma konkurentsivõimet tõsta, või siis ohuna kallile Põhjamaade majandusmudelile, mis on kaks aastat järjest aidanud Soomel tõusta Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeksi tabeli tippu. (Ivar Ekman, Intenational Herald Tribune, 11.01)

Soome ajakirjandus

HK-Ruokatalo peab otsustama, mida teha Balti tootmisettevõtetega, millest üks tähtsamaid on Rakvere Lihakombinaat. HK-Ruokatalo kogu Balti toodang oleks võimalik koondada Rakveresse, nii nagu Soomes koondatakse tegevus Vantaale. Lähiaastatel tuleb otsustada ka selle üle, kuidas Rakvere ja Soome üksuste toodang omavahel seotada ja kas oma ettevõttele antakse luba müüa Eesti liha ja tooteid Soomes. (Juha Kaihlanen, Turun Sanomat, 11.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Piirilepete puudumine ei ole takistuseks Eesti ja Venemaa piirivalvurite koostööle, ütles Föderaalse Julgeolekubüroo Loode piirkonna regionaalse piirivalvevalitsuse ülem kindralpolkovnik Gennadi Loginov Tallinnas infoagentuurile. Eksisteerivad mõningad juriidilised küsimused, kuid koostöö areneb positiivselt. Neljapäevasel visiidil võeti kokku 2005. aasta tegevus ning määrati ülesanded 2006. aastaks. Eesti eeldatav liitumine Schengeni viisaruumiga ei too koostöösse olulisi muudatusi. Käesoleva aasta mais arvatakse Vene poolel reservi viimased ajateenijatest piirivalvurid ning piiril hakkavad tööle vaid lepingulised kaastöötajad. Kvantiteet annab maad kvaliteedile. (Interfax, 13.01)

Tallinna linnavalitsus kiitis heaks idee püstitada mälestusmärk “Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud eestlastele.” See hakkab eeldatavasti asuma VM hoone vastas, kus varem oli Lenini skulptuur. Mälestusmärgi püstitamisele on saadud VMi ja linna põhimõtteline nõusolek, nüüd asutakse annetuste kogumisele ja mälestusmärgi projekteerimisele. (RIA Novosti, 13.01)

The Estonian FM issued a travel warning for Turkey. "The FM strongly recommends not to travel to the affected areas," the ministry said in an advisory. Estonia's veterinary service has begun inspecting poultry farms for bird flu amid warnings from global health authorities that a lethal form of the viral illness that has swept across Turkey could threaten other countries. "All poultry farms will be checked to make sure they are not infected with bird flu," the Estonian Veterinary Service said. (Afp, 11.01)

Saksamaa ajakirjandus

Baltlased meenutavad 1991. aasta jaanuari barrikaade. N. Liit tahtis tookord eralduda soovivaid Balti vabariike tankidega distsiplineerida. Baltimaades on mälestus sellest veel väga värske. 13. jaanuar on Leedu jaoks kui “verine pühapäev”. Samal ajal kui maailm jälgis USA sissetungi Iraaki, rullusid mööda Vilniuse tänavaid nõukogude soomukid. 14 hukkunu ja 700 haavatuga lõppenud ebaõnnestunud allutamiskatse süüdlased on suuremalt jaolt Valgevenesse ja Venemaale põgenenud. Riias avati aastapäeva puhul barrikaadimuuseum, kus on esile tõstetud ka vene vähemuse panus võitluses ühiste ideaalide eest. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 14.01)

Austria ajakirjandus

Ida-Euroopa ehitustöölised suunduvad Põhjamaadesse. Pidev tööjõupuudus pitsitab ehitusettevõtjaid. Ehitusbuum Tallinnas ähvardab seetõttu ummikusse joosta. Eesti firmad otsivad asendustööjõudu Venemaalt. Nõnda toimib ELi uues liikmesriigis Eestis tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Samas kehtivad kvoodid ja piirangud nii läände minejatele kui ka SRÜst Eestisse saabujatele. Kummaline olukord: 9% eestlastest on tööta ning saavad 26 eurot kuus (mis on isegi suremiseks vähe!), kuid samas valitseb katastroofiline tööjõupuudus. SRÜ töölistele on Eesti sama kodune nagu Soome eestlastele, keeleprobleeme pole. Ning mida rohkem lääne poole, seda paremad on palgad, seda reguleeritum tööaeg. Sotsiaalministeeriumis tööjõuturu küsimustega tegelev Janno Järve märgib, et valitsus peaks rohkem rõhku panema spetsialistide väljaõppele, mitte võõrtööjõule lootma. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 11.01)

Soome ajakirjandus

Balti riikide iseseisvumisprotsess on lähiajaloo üks huvitavamaid peatükke. Edgar Savisaar on kirjutanud selle perioodi kohta memuaarid. “Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992” ilmus eesti keeles 1007-leheküljelise väljaandena. Soomekeelne teos „Viron vaaran vuodet” on kokku võetud 550-l leheküljel. Savisaare teos on väga huvitav. Teosest õhkub Savisaare suurepärasust, kuid vastaspool saab tihti terava kriitika osaliseks. Raamat on mitmekülgne kirjeldus üksteisega seotud juhtumitest, mis viisid ajaloolise lõpptulemuseni. Soomekeelse versiooni lõpus tunnustab kirjutaja Soome osalemist Eesti edu ehitamises. (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 15.01)