Nädal välismeedias: 19.-31. detsember 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

EC chief Jose Manuel Barroso hailed British PM Tony Blair's "courage" in hard-fought EU budget talks, which have seen him heavily criticized at home. "Look at the criticism that Mr. Blair is receiving now in his country for the concessions," he said. "I have to pay tribute to Germany which, in a budgetary situation which is so difficult, again showed an honourable leadership role," said Barroso. (Afp, 19.12)  Barroso also pledged a wide-ranging review of the EU budget in 2008/9, scrutinising everything from farm spending to the British rebate. "What we need to be doing is to have an overall revision of our entire budget, looking at it without restrictions or taboos," Barroso said. (Reuters, 19.12)  "If we believe in 2008-2009 that there is a major budgetary crisis and that clearly the money available is not enough for fulfilling our obligations we will not hesitate to come with new proposals. It can be, if the member states accept, applied before the end of that period, before 2013", he said. (Afp, 19.12)  Barroso argued that it was vital to end the "zero-sum game" that budget negotiations had become, with member states arguing in favour of national rather than European interests. "We have to find a way of avoiding such a direct link between national budgets and the European budget," he said, adding that a system was needed "that would go beyond negotiations between countries". (Afp, 20.12)

British PM Tony Blair defended EU budget deal before EU lawmakers. "The purpose of the budget was to enable EU enlargement to be a success, and that is one of the reasons why it was so important that we secured the budget deal," he said. "I think this decision will in time be seen to be of critical importance," he said, adding: "We really do need a seriously reformed budget for the future." (Afp, 20.12)  Blair refused to rule out the option of a Europe-wide tax being levied to help fund the European Union's budget in future. "We've never been in favour of Europe taxes. But whatever method you come up with, you've got to raise the money. So the question is: what is the best way to raise the money?" he said. "That's something that also the commission can look at," he said, referring to a review of the way the budget is prepared and funded, and how money is allocated which is to be conducted by the EU executive in 2008 or 2009. (Afp, 20.12)

France declared itself a winner at EU budget and world trade talks over the weekend because EU farm policy would remain unchanged until 2014 in line with French government demands. (Reuters, 19.12)

Spanish Finance Minister Pedro Solbes dismissed opposition criticism of Madrid's share of the EU budget. Rejecting opposition charges that Spain will pay dearly for enlargement towards eastern Europe, Solbes said it was normal the country would gradually receive less having been the bloc's main beneficiary of structural aid since its accession in 1986 to become a net contributor from 2013. "That's not abnormal. We are richer than we were," Solbes said. "It would not seem right that now we are better off we should say that we don't like the policy of cohesion." (Afp, 18.12)

The EU could "kill itself" if there is a repeat of this year's budget wrangling, Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said. "Europe will kill itself if it continues like that," Schüssel said. "It's very important to have a broad debate about the problems behind the rejection of the constitution," he stated. "It's not dead," he said, although admitted that no final decisions on how to breathe new life into all or part of the constitution were likely until after 2007 when French and Dutch voters go to the polls. (Afp, 22.12)

Majandus

WTO ministers meeting in Hong Kong approved an EU plan for agricultural export subsidies to be scrapped by 2013. Oxfam International's Brussels head, Luis Morago, said that the "deal opens a small window of opportunity for a CAP reform that is so urgently needed. "EU member states must take this opportunity to fundamentally address a policy that is increasingly facing condemnation both within Europe and abroad," said Morago. "The reluctance of the EU to reform its agriculture sector has resulted in further isolation and growing bitterness from its key trading partners," he added. (Afp, 19.12) French President Jacques Chirac said the WTO deal "will contribute to the development of the poorest countries but also preserve the vital potential of European agriculture". A compromise deal reached by the WTO will boost economic growth in France and the world while protecting "European interests", Chirac said. (Afp, 18.12)

EU governments agreed to increase cod fishing quotas in the Baltic Sea, despite warnings from scientists that stocks there are dangerously low. (Afp, 21.12)

Migrant workers from eastern European EU member states should not have to register to work in Britain, the country's main opposition Conservatives were reported as saying. The Guardian said the Tories were urging PM Tony Blair's Labour government to scrap the policy requiring such migrants to pay 70 pounds (101 euros, 120 dollars) when they enter Britain. Damien Green, the Conservative's immigration spokesman, was quoted as saying that people from EU accession states having to pay for permits to be employed in Britain simply "does not work and is not necessary". Most applicants were from Poland, accounting for 58% of the total, while Lithuania contributed 14% and Slovakia 11%. (Afp, 29.12)

German Finance Minister Peer Steinbrueck called in an interview published on Thursday for eastern European countries to reform their tax systems to avoid so-called fiscal dumping. A number of German companies have re-located production in recent years to Eastern Europe where company taxes are generally lower than in Germany. A degree of tax harmonization across the 25-member EU is a policy goal included in the manifesto of the power-sharing government led by Chancellor Angela Merkel. (Afp, 29.12)

Laienemine

Bulgaria has made impressive progress on setting its house in order to join the EU in 2007, said Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel.  Brussels has put the ex-communist Black Sea nation of 7.7 mln and its northern neighbour Romania on notice that their membership could be pushed back by a year if they failed to tackle issues such as widespread corruption, border security and organised crime. Bulgaria's chances (of joining the EU in 2007) are intact," the chancellor said, praising the country's economic development and reforms. (Afp, 29.12)

Julgeolek

Russia is closely following NATO's creation of new bases in countries that have recently joined the alliance, FM Sergei Lavrov said. "We are studying issues related to the planned deployment of NATO military infrastructure and contingents very carefully." Russia recently threatened to withdraw from the treaty on conventional forces in Europe (CFE) over US plans to open a military base in Romania, the first in a former Warsaw Pact nation. Latvia, Lithuania and Estonia have not yet ratified the CFE and Moscow has expressed concern that NATO would take advantage of this to deploy weapons there. (Afp, 21.12)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer congratulated Afghanistan as its parliament sat for its first session following three decades of war and conflict. "This opening session is a decisive new phase in Afghanistan’s political evolution," he said. "It is a visible sign that the democratic process is taking hold and comes on the heels of equally important milestones achieved since 2001, such as the drafting of a constitution and free elections," de Hoop Scheffer said. "NATO remains firmly committed, as part of the broad international effort, to helping Afghanistan and its people meet their aspirations for peace, security and democracy," he said. (Afp, 19.12)

Planned cuts in U.S. troop levels in Afghanistan must be covered by deployments of NATO-led peacekeepers due to take place next year, Jean-Marie Guehenno, the U.N. Undersecretary-General for Peacekeeping Operations said. (Reuters, 20.12)

Polish President Lech Kaczynski approved a request from the conservative government to keep troops in Iraq until the end of 2006, his office said. Troop numbers would be reduced and the Polish soldiers' focus would shift from stabilizing the security situation to training and advising the new Iraqi army, Deputy Defence Minister Stanislaw Koziej said. Extending the mandate reverses the stand of the previous left-wing government that had announced Polish troops would be pulled out by the end of this year. It also marked an about-face on a statement last month by new Defence Minister Radoslaw Sikorski who said Polish troops would be withdrawn from Iraq during 2006. Ukraine and Bulgaria on Tuesday completed the withdrawal of their troops from the battered country. (Afp, 29.12)

Lithuania stood by its decision to recall troops serving under Polish command in Iraq, despite Warsaw's decision to extend by a year its mission in the country, defence minister said. Lithuanian troops, currently serving in the Polish battalion, will be back from Iraq at the end of January. Lithuania has about 100 soldiers in Iraq, 48 under Polish command and about 50 under Danish command in a sector in the country's south controlled by British forces. When Poland announced last month it would withdraw its troops next year, Kirkilas said the Lithuanian detachment serving with them would return home although those under Danish command would remain. But Warsaw this week announced an about-face, saying it would maintain its presence with a reduced force of under 1,000 personnel and shifting their focus from security to training the battered country's fledgling armed forces (Afp, 29.12).

Poland on Friday became the first former communist state to patrol the air space of the Baltic States when it took over a NATO air police mission from the United States at a ceremony in Lithuania. "I believe that this mission will be successful. Polish pilots are in charge of their own air space, so they know how to do this job. And they also know the region well," Lithuanian Defence Minister Gediminas Kirkilas told reporters after a handover ceremony at Zokniai air base in northern Lithuania. Four Polish MIG-29 fighters and some 70 military personnel will be deployed in Lithuania. Two of the fighter jets, which were upgraded by NATO to meet the alliance's standards, landed at Zokniai on Thursday, with another two arriving in Lithuania Friday. After a three-month stint policing Baltic skies, the Poles will hand the air police duties to their Turkish counterparts. (Afp, 30.12)

AJAKIRJANDUS

Suurbritannia ja USA ajakirjandus

Arvukates 2005. aastat kokkuvõtvates-kirjeldavates ELi temaatikat puudutavates artiklites inglisekeelses meedias valitses üksmeel: nenditi viimase kaheteistkümne kuu keerulisust.

Kõige radikaalsemalt hindab olukorda ajakiri Time, kus lõppenud aastat esitletakse sünonüümiga annus horribilis. Kriis ei väljendu pelgalt ELi temaatikas, vaid ka riigiti - näiteks Saksamaa valimiste saaga rahuldas väheseid ning Prantsusmaal aset leidnud põlengud üksnes rõhutasid fakti, et Euroopa liidrid on oma kodanikest võõrdunud. Kui eeltoodule lisada suvine terroriakt Londonis ning ulatuslikud metsatulekahjud Hispaanias ja Portugalis, moodustub nukker koondpilt. Kui Suurbritannia võttis juunis üle ELi eesistumise, lubas peaminister Tony Blair särava retoorikaga juhtida Euroopa majandus uude suunda, aitamaks ühendusel vastu võtta globaliseerumise väljakutseid. ELi eelarve suudeti detsembris küll vastu võtta, kuid küsimus jääb: millise hinnaga? (James Graff, Time, 19.12)  Pärast kümnendeid kestnud püüdlusi luua “Euroopa ühtsus” (nii patsifismi kui ka antiamerikanismi kaudu) seisame täna ikkagi fakti ees: Euroopa valijad on põhiseadusliku leppe referendumil hääletanud eelkõige poliitikute kontrolli vastu. Nimelt seepärast tituleeritakse näiteks Prantsusmaa president Jacques Chirac oma kodumaal härra Üheks Protsendiks, viidates sellega riigijuhi toetusprotsendile järgnevaks ametiajaks. Aasta ELis on näidanud, et Euroopa valijad ei kannata ebapädevaid juhte, kes ei suuda lahendada kontinendi võtmeprobleeme – tööpuudust, majanduskasvu aeglustumist ning Aasiale ja USAle majanduskonkurentsi pakkumist tulevikus. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 30.12)  Euroopa terviklikkus tuleb päästa. Enamus eurooplasi toetab põhimõtteliselt ühenduse ideed, kuid tavakodanik soovib elada kergestimõistetavas Euroopas, mitte bürokraatiaveskis. Pärast läbikukkunud referendumeid põhiseadusliku leppe üle lubasid ELi juhid Euroopa taas inimestele lähemale tuua. Seni pole see õnnestunud. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 22.12)  ELi viimase Ülemkogu taustal hakkas särama uus täht Euroopa poliitikataevas: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kel õnnestus taastada Saksamaa staatus ELi ühe juhtriigina – tema eelkäija Gerhard Schröderi viimaste ametisolekukuude jooksul oli Saksamaa tublisti minetanud oma olulisust. Kuluaarivestlused kinnitavad, et just Merkel oli olulisimaid figuure finantsperspektiivile lahenduse leidmisel aastateks 2007-2013. Ometi jääb õhku rippuma küsimus – miks pidi Tony Blair juunis peetud “troonikõnes” nii palju lubadusi jagama? Britid oleksid kunagi pidanud kuulda võtma nii Charles de Gaulle’i kui Winston Churchilli: jääda Euroopast eemale. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 22.12)  Tony Blairi lootused jätta endast poliitiline pärandus on kiiresti tuhmumas, tema teenet ELi eelarvekavas kokkuleppele jõudmisel ei hinnata kodumaal. Inglismaal teda ta riigimehelikkus ei aita, kaasmaalaste meelest on ta lihtsalt lasknud käest Margaret Thatcheri poolt väljavõideldud, suisa kivisse raiutud soodsa tagasimakse ELilt. Näib, et Suurbritannia peaministri saatus on mitte kuuluda võitjate hulka, ehkki on üldtunnustatud fakt, et brittide eesistumine oli tõhus. Samas oli see alati seotud kahtlustustega, kas inglased mitte ei kasuta oma positsiooni omakasu eesmärkidel. Blairi tuntud fraas “Meie tulevik on Euroopas” kinnitab justkui iseenesestmõistetavust, kuid viimase poolaasta jooksul pole tal õnnestunud lahti mõtestada selle lause sisu ei EPile ega kodusele auditooriumile. (Quentin Peel, Financial Times, 22.12)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Möödunud kahe nädala peamisteks teemadeks saksakeelses ajakirjanduses olid ELi Ülemkogu tulemused, WTO läbirääkimised Hongkongis, Iraagis pantvangistatud ja hiljuti vabastatud arheoloogi Susanne Osthoff juhtum, Saksa ametnike salajane koostöö USA Luurekeskagentuuriga, gaasijuhtme küsimus ning arengud Venemaal.

Blair ja Barroso tahavad eduka eelarveleppe isadeks olla, kuid nii mõnedki osutavad hoopis emale. Briti diplomaadid räägivad koguni “Helmut Kohli naasmisest”. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker kiitis Angela Merkeli vahendustegevust otsesõnu. Mis siis, et see seisnes peamiselt Saksamaale mõeldud rahade Poolasse pumpamises. (Hendrik Kafsack, FAZ, 19.12)  Eelarveleppega on tegelik eesmärk silmist kaotatud. Tundub, et ELis ei mõeldagi eriti kriisi ületamisele, vaid tegeletakse mõnusasti rahade jagamisega. Kas sellest jagamisest ka kasu on, on kaheldav. Prantsusmaa ja Hispaania ei kavatsegi oma osast vist kunagi loobuda, kuigi toetuste eesmärgiks oli omal ajal majanduse kohandumine ja arengu edendamine. Taas kord on kriis lahenenud eelarve kasvatamise läbi. Maksumaksjad peaksid tõsisemat huvi tundma, mida arvutud Brüsseli institutsioonid selle rahaga teevad. EL pole ise olnud eriti varmas selgitusi andma. (Carl Graf Hohenthal, Die Welt, 19.12)  

Hongkong – see vabamajanduse sümbol – ilmselt ei inspireerinud poliitikuid. WTO konverentsi tulemused on mannetud, eriti ELi jaoks. Kui aasta pärast, mil Doha voor ümber saab, tollitõkked langevad ning toetusi kärbitakse, on sellestki kohtumisest järelikult kasu olnud. Cancuni katastroofi vältimiseks lihtsalt välditi mõningaid teravaid küsimusi. WTO ei kannata mitte kriitika all (proteste oli vähem kui mullu), vaid sisemiste ebakõlade tõttu. Ajad mil USA ja EL juhtisid mängu, on läbi. Kolm neljandikku WTO liikmetest on vaesed arenguriigid, kes teevad näo, et nad saavad vaesusest jagu üksnes seeläbi, et pääsevad rikaste riikide turule. Kuid näiteks India kõrged imporditollid tööstustoodetele kahjustavad ju samuti vaeste huve. Liigne ideologiseeritus võib muuta WTO kaubandusorganisatsioonist arenguabiorganisatsiooniks. Turg kui selline ei kesta kaua, kui kaob tasakaal andmise ja võtmise vahel. Kui rikkamad riigid ei saa ligipääsu arenguriikide turgudele, vabakaubandust ei teki, ning süvenev majanduslik regionaliseerumine sätestab piirkonniti tugevama õiguse. (Konrad Mrusek, FAZ, 19.12)  Hongkongis vastuvõetud otsused poleks tavaolukorras kõneväärt, kuid antud juhul mängitakse need välja kui “hea tulemus”. Teatud väljavaated globaliseerumist kuidagiviisi üheskoos ohjata, üleüldise tollide langetamisega, õiglaselt nii vaestele kui ka rikastele, olid. Paraku pole maailm selleks veel valmis. Rikkad riigid tahavad igasuguste tõkete kadumist oma auto- ja medikamentide ekspordile, ilma omaenda turgu arenguriikide põllumajandustoodetele tõsiselt avamata. Suuremad arengumaad, nagu Brasiilia, kes pole enam nii väga vaesed, on kohtumise ebaõnnestumises samal määral süüdi kui arenenud maad. Mõistetamatu on, miks laseb EL agraarlobil endale poliitikat dikteerida. Maailma turgude avamine tooks ju rahalist kasu, mahajääjaid võiks siis aidata. Kolmanda maailma riikide suurim probleem on aga demokraatia puudulikkus ja töötajate õigused. Arenenud maad peaksid nendes ametühinguid ja sõltumatuid parteisid toetama. WTO vajab hädasti enda kõrvale teisi rahvusvahelisi institutsioone inimõiguste ja demokraatia edendamiseks. Vastasel juhul ei õnnestu maailmast suurt vabakaubandusturgu luua. Hongkongis sellest ei räägitud, siin tegeldi väiklaste järelandmiste väljapressimisega. Nõnda võivad kujuneda regionaalsed vabakaubanduspiirkonnad, milles tooni hakkavad andma tugevamad. See teeks lõpu lootustele üleilmastumist õiglasemale rajale suunata. (Alexander Hagelüken, SZ, 19.12)  

Euroopa ja Saksamaa energeetiline sõltumatus on teemaks, arutelu mille üle hoogustub tõusvas joones. Nenditakse, et gaasikriis Moskva ja Kiievi vahel tähistab uue “külma rahu” ajastu saabumist Euroopas. Venemaa tunneb, et ta on Euroopa poolt kõrvale lükatud. USA ja EL omakorda jälgivad murega autoritaarseid tendentse Venemaal. Venemaa loob “vastukaalu” USAle liitlassuhete arendamise läbi Hiinaga ning müüb rakette Süüriale. USA soovib demonstreerida oma sõjalist kohalolekut Musta mere läänekaldal ning edendada Ukraina liikmelisust NATOs. Pärast seda kui Venemaa naabrid käivitasid alternatiivsed energiavarustamise projektid, haaras Venemaa lõpuks relva, mida ta isegi külma sõja aegadel ei puudutanud – oma energiakandjad. Seepeale ähvardas Leedu tõkestada gaasitransiidi Kaliningradi ning Ukraina lülitada Sevastoopoli Vene laevastiku baasis elekter välja. EL gaasihinnavaidlustesse ei sekku, sest nõuab oma liikmetelt ja kaubanduspartneritelt turumajanduslike reeglite järgimist. (Alexander Rahr, Die Welt, 20.12)  Saksamaa ei tohi sattuda sõltuvusse Vene maagaasist. Schröderi asumist gaasijuhtme Läänemerre rajamiseks asutatud kontserni etteotsa leidis kriitikat eeskätt eetilisest vaatevinklist. Kuid on ka teine, palju olulisem küsimus – kas see gaasijuhe on Saksamaale geopoliitiliselt ohutu? See, et juhe Baltimaid, Ukrainat ja Poolat teadlikult väldib, on Venemaa huvides. Kas ka Saksamaa huvides? Seni on Saksa välispoliitikas valitsenud arusaam, et energiakandjatega varustamine on eraettevõtete, mitte riigi asi. Vale! Energeetilise julgeoleku kindlustamine India ja Hiina kasvava energiavajaduse tingimustes on riiklik ülesanne. Kuna Lähis-Idas, Kesk-Aasias, Aserbaidžaanis ja Venemaal tegelevad energiakandjate ekspordiga riiklikud ettevõtted, on energia(välis)poliitikal neis maades oluline roll. Nõnda peab ka Läänemere gaasitrassi rajamine ja teenindamine olema Saksamaa riikliku järelvalve all. Saksmaa peaks mõtlema energiavarustuse mitmekesistamise peale, Venemaale alternatiivseid allikaid peaks vahendama võimalusel ka Poolale ja Ukrainale.  Vähendamaks sõltuvust Venemaast, tuleks mõelda, kuidas jõuda uute energiatarnijateni Kesk-Aasias (läbi Türgi). Saksamaa peaks osalema vastavate ühenduste loomisel Lääne-Euroopaga. (Jörg Himmelreich, Der Tagesspiegel, 28.12)  Ukraina maksab nüüd läände pöördumise eest poliitilist hinda. Kord võib aga saabuda aeg, mil Euroopa peab hakkama maksma poliitilist hinda sõltuvuse eest Venemaa gaasist. (ami., FAZ, 29.12)  Uueks energiaga varustamise teeks saab Nabucco-trass üle Kaspia mere, läbi Türgi Austriasse. See valmib aastaks 2010. Läänemere gaasijuhe seevastu ei aita kuigivõrd rahuldada Euroopa vajadusi. Seevastu annab ta aga Venemaale paremad positsioonid vaidlustes Ukrainaga. Rohkem tuleks rõhku panna vedelgaasi transportimisele meritsi. (Peter Schiefer, Die Presse, 29.12)  Maagaas on hea surveavaldamise vahend. Siin ei loe kunde õigused ega ratsionaalne kauplemine. Vastu talve viiekordistatakse gaasi hinda – see on poliitika. Saksamaal on küll piisavalt varusid ning kindlad lepingud, kuid siiski peaks valitsus otsima alternatiivseid lahendusi. Pealegi, sisemajanduslik konkurents ei anna palju, kui kogu riik sõltub välismonopolistidest. (Daniel Wetzel, Die Welt, 30.12)  Gazpromi turumajanduslikud argumendid vaidluses Ukrainaga põrmustuvad, kui jälgida Venemaa naabrite suhtes viljeldavat hinnapoliitikat laiemalt. Maagaas on muudetud poliitiliste väljapressimiste vahendiks. Samas saavutab Ukraina tõelise iseseisvuse alles siis, kui energiakandjate hinna kujundab vaba turg. Siis on ka tee WTOsse valla. (Nils Kreimeier, FTD, 29.12) 

Prantsusmaa ajakirjandus

Aastalõpukokkuvõtete kõrval leidis Prantsuse ajalehtede välisuudiste külgedel pidevalt kajastamist Vene-Ukraina gaasitüli. Veerand Euroopasse jõudvast gaasist tuleb läbi Ukraina Venemaalt ning nende kahe riigi omavahelised arusaamatused gaasitarnete osas võivad mitmed ELi riigid pantvangidena energiavaegusse jätta. Venemaa kasutab gaasi relvana. Moskva poolt küsitav gaasi hind vastab ustavuskriteeriumitele: Valgevenele müüakse gaasi 50 USD 1000m3 eest; Ukraina, kes pärast “oranži revolutsiooni” püüab Euroopale läheneda, näeb aga 1. jaanuarist gaasihinna neljakordset tõusu. Putin laseb Läänemerre ehitada tohutu gaasitoru, mis hakkab varustama Saksamaad gaasiga otse, Ukrainast sõltumata. G8 järgmisel kohtumisel Moskvas, mille teemaks on energiajulgeolek, soovib Putin end esitleda Euroopa ja USA kindla ja pikaajalise partnerina selles vallas. Tugeva tarnijana, kellest me sõltume. Eurooplased ei tohiks seda unustada. (Juhtkiri, Le Monde, 27.12)  Tuua energia hind maailmaturu tasemele on üks asi – pigem positiivne Ukraina majanduse kohandumiseks rahvusvahelise konkurentsi tingimustega -, seda teha aga brutaalselt ning ilmsetel poliitilistel kaalutlustel on hoopis teine asi. Alates gaasikriisi algusest on EL üllatavalt madalat profiili hoidnud. Euroopa ei tohiks endale lubada mittehuvitumist niivõrd sügavast kriisist juba kasvõi omaenda energiavajaduste pärast. Ning ka seetõttu, et demokraatlik Ukraina oleks parim garantii, et Venemaa võib ka ühel päeval areneda harmooniliste suhete suunas ELiga. Eesmärk peaks laienema kõigile. Kuid kindlasti ei jõuta sinna, kui Euroopa kardab oma häält kuuldavaks teha. (Le Figaro, 29.12) Üsna üksmeelselt leitakse, et gaasihinna tõus kiirendab Ukraina tööstussektoris nii vajalikke struktuurireforme. Samas on ka selge, et kolm kuud enne üldvalimisi mõjub gaasihinna sedavõrd järsk tõus toetusena venemeelsele opositsioonile, mille ridadest kostub üha sagedamini, et “NATOga liitumise eest ei kavatseta külma kätte surra”. (Alexandre Lévy, Le Monde, 27.12) Energeetika teemaga seonduvalt arutleb Le Figaro, et EL pöörab liiga vähe tähelepanu Musta mere äärsetele aladele. Kuna EL sõltub vene gaasist, peab ta Moskvaga osavalt umber käima, kuid siiski mitte unustades Musta ja Kaspia mere äärset strateegilist tsooni. Leht leiab, et arvestades regiooni ebastabiilsust näib eurooplaste mõju seal võrreldes ameeriklastega mitte kasvavat, vaid kahanevat. (Arielle Thédrel, Le Figaro,28.12)

Euroopa võib end vaid õnnitleda raadionavigatsioonisüsteemi Galileo teostumise esimese sammu õnnestumise puhul. Baikonuri kosmodroomilt lendas kosmosesse eksperimentaalne satelliit Giove-A, mis viis endaga kaasa hulga lootust. Esiteks lootuse Euroopa iseseisvusest sel oma julgeoleku seisukohast ülimalt strateegilises valdkonnas. Käesoleva ajani domineerisid ameeriklased oma GPSiga. Samas ei saa kaubanduslikke aspekte mitte vähemtähtsaiks pidada. Arvatavalt luukase kuni sada tuhat uut töökohta. Projekti kasutegur peaks küllaga ületama investeeritud summad. Kõik ei ole siiski veel võidetud - projekti Galileo algus on juba kaks aastat hilisemaks lükkunud, kuna liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele rahastamise üksikasjades. See seab aga kogu programmi surve alla – Galileo peab saama satelliidi orbiidile enne käesoleva aasta juunit, muidu kaotatakse õigus sagedustele, mis projektile eraldati. Vaatamata probleemidele, näitab EL, et ühendades jõud on ta võimeline kõrgtehnoloogia vallas olulisi samme astuma. (Juhtkiri Patrick Lammilt, Les Echos, 28.12) Poliitiline Euroopa on kriisis, kuid tehnoloogiline Euroopa areneb. Galileoga saab Euroopa lõpuks endale oma satelliitnavigatsioonisüsteemi. Le Figaro ennustab, et peagi on satelliidi kasutamine igapäevaelu toimingutes sama banaalne ning üldlevinud kui ratta või telefoni kasutamine. Sõltumine niivõrd hädavajaliku instrumendi kasutamisel ükskõik kui sõbralikust võõrvõimust oli mõistetamatu. Ilma Galileota oleks Euroopa autonoomne kaitse jäänud miraažiks. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 28.12)

Skandinaavia ajakirjandus

Möödunud aasta viimasel kahel nädalal ilmus Taani ajakirjanduses hulgaliselt artikleid juba varem kajastatud teemal, mis puudutab sõnavabadust ning Taani ühiskonnas kasvavat vaenulikku suhtumist sisserändajatesse (ja võõrrahvastesse). Antud teema kerkis päevakorrale seoses sellega, et septembri lõpul avaldas ajaleht Jyllands-Posten Muhamedi pildiseeria, millest tekkis rahvusvaheline skandaal, mis pole siiani vaibunud. 22 endist Taani suursaadikut avaldasid oma arvamust ajalehe Politiken diskussioonipaneelis. Arvamusavalduses peetakse taunimisväärseks, et Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen keeldus arutelust Muhamedi pildiseeria teemal Taanis resideerivate islamimaade esindajatega ja üleüldist taanlaste väitlustooni sisserändajate teemal. Antud vormis arvamuse avaldamine on Taani diplomaatia ajaloos esmakordne, kuid siiski vajalik, kuna nii Taanis kui ka teistes Euroopa riikides, erandiks Suurbritannia, on märgata teravamat tooni sõnavõttudes, mis käsitlevad võõrrahvastesse suhtumist. Fakti, et eri rahvastel on erinev usutunnistus ja kultuur, tuleks austada (Kristoffer Pinholt, Peter Kronsted, Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 21.12)  Saadikute avalduse eesmärgiks oli diskussiooni oma vaatenurgaga täiendada, mitte sõnavabadust piirata. Sõnavabaduse piiramine või karmide diskrimineerimisvastaste seaduste sisseviimine ei lahendaks olukorda. Probleemiks on käitumine ja toores toon. Positiivne oleks, kui osapoolte vaheline arutelu jõuaks selleni, et moslemid mõistaksid - taani mentaliteet kõike välja ütelda ei väljenda põlgust nende suhtes (Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 22.12)  Kuigi ajaleht Berlingske Tidende peab avaldatud pildiseeriat provotseerivaks ja arvab, et endiste suursaadikute avaldus on tugevakaaluline, on see ajalehe seisukohalt siiski eksitav. Arutelu oleks juba ammu pidanud lõppema, kuid on siiski jätkunud, ning ilmseks põhjuseks on see, et islamimaade esindajatel puudub fundamentaalne arusaam Taanis valitsevatest demokraatlikest mängureeglitest. Jääb mulje, nagu poleks endised suursaadikud asja ivast aru saanud - peaministril ei oleks mitte kuidagi võimalik olla osaline dialoogis välismaa suursaadikutega, kes on solvunud Taani meedia peale. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 21.12)  Siiani madalat profiili hoidnud EK ja ÜRO väljendavad samuti oma muret Muhamedi pildiseeria üle, mis juba kolmandat kuud on arutlusteemaks terves maailmas. Samal ajal kui Taani peaminister lükkab tagasi väited, mis peavad Taanis viljeletavaid välismaalasi puudutavaid diskussioone liiga teravaks, hoiatab EK, et antud illustratsioonid võivad ärgitada vihast suhtumist võõrrahvastesse ning radikaliseerumist. ELi õigusvoliniku Franco Frattini arvates peaks meedia vältima selliste sõnumite avaldamist, mis stimuleerib radikaliseerumist Euroopas, kuid samas ei pea ta võimalikuks sõna- ja pressivabaduse piiramist, kuna vabadus on Euroopa üks põhiõigustest. Ta arvab, et tõenäoliselt mõjuvad antud joonistused moslemitele skandaalsete ja solvavatena, kuid Euroopa institutsionaalsete ja juriidiliste raamide piires ei õhuta antud pildiseeria vägivalda. Ta peab siiski läbimõtlematuks ja mitte just targaks teoks avaldada sellist pildiseeriat antud ajahetkel, mil vaenulikkus islami suhtes kasvab ohtliku kiirusega (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 23.12; Marianne Fajstrup, Berlingske Tidende, 23.12)  Moslemi kultuuriorganisatsiooni Isescos peasekretär Abdul Aziz Othman al-Twaijri teatas, et ta esitab üleskutse 51 liikmesmaale boikoteerida Taanit nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult. Rootsi islamiühenduse imaam Abd al Haqq Kielani arvates ületas Jyllands-Posten erinevate religioonide rahumeelse kooseksisteerimise piiri ja mõistab boikoteerimist. (Ossi Carp, Svenska Dagbladet, 31.12)

Norra ajakirjanduses käsitleti kõige enam Norra ja Venemaa vahelist lõhetüli, kuna alates 1. jaanuarist 2006 on keelatud importida värsket Norra lõhet Venemaale. Venelased nõuavad rangemat  lõhepüügi kontrolli, kuna Norra lõhe olevat tervisele kahjulik, sisaldades liiga palju pliid ja kaadmiumi. Norra poolt tegeleb küsimusega Toiduainetööstuse järelevalve. See paneb imestama, kuna päev päevalt saab selgemaks, et tegu on poliitilise konfliktiga. Jaapan ja EL ei ole Norrale lõhe suhtes mingeid tingimusi esitanud, kuigi Jaapan on tõenäoliselt üks maailma rangemaid importööre, mis puudutab toiduhügieeni. Norralased ei muretse sellepärast, et impordikeeld mõjuks Norra majandusele halvasti, kuna Venemaale imporditava lõhe osatähtsus ei ole määrava tähtsusega. Samuti on Jaapan ja Singapur Norra lõhet testinud ja kinnitavad, et see on inimesele kahjutu ja ei sisalda liigselt raskemetalle. Norra valituse tasemel oodatakse tõsisemat sekkumist Norra-Vene konfliktis nii nagu seda tegi eelmine valitsus, siis kui EL hakkas Norra lõhe kvaliteedis kahtlema (Juhtkiri, Nordlys, 29.12; Juhtkiri, Aftenposten, 30.12 )

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses oli üheks põhiteemaks Ukraina ja Venemaa gaasitüli. Pärast oranži revolutsiooni on Venemaa ja Ukraina suhted olnud pingelised. Gaas võib olla vahend, millega püütakse mõjutada Ukraina tulevasi parlamendivalimisi. Ka Lääne-Euroopale pole ükskõik, kuidas Ukraina ja Venemaa gaasitüli areneb. Ähvardused gaasikraanide sulgemisest on hoiatav näide Venemaa gaasist sõltuvale Lääne-Euroopale. Kui Venemaa kasutab gaasirelva Ukraina vastu, võib ta seda vajadusel samahästi kasutada Lääne-Euroopa vastu. Tuleb kiiresti leida kasvõi lahja kokkulepe. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 30.12)  Gaasitüli on poliitiline - Venemaa ei soovi tunnustada Ukraina uut välis- ja julgeolekupoliitikat. Ukraina peab suhetes Venemaaga vabanema ajaloo koormast ja seadma eesmärgiks tingimusteta võrdsuse. Kuna gaasitüli puudutab otseselt ka ELi, oleks vaja ELi liimesriikide vahendusabi. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 27.12) Venemaa majanduspoliitikas on Venemaa presidendi Vladimir Putini teisel ametiajal toimunud märkimisväärne muutus: liberaalsete uuenduste asemel on rõhuasetus riigi aktiivsel vahelesegamisel ning määrava positsiooni tagasivallutamisel iseäranis energiasektoris ja teistel ”strateegilistel aladel”. Selline suunamuutus on küsimusi tekitav ning ohustab Venemaa majanduskasvu veduri, erasektori, arengut. Nafta ja gaas on Venemaa ainus tugev trump suures poliitikas, seepärast soovib Putin seda tagasi Kremli valdusesse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.12)  Venemaa arengusuund on demokraatiast ja õigusriigist eemalduv. Venemaa on valinud energiavarade poliitilise kasutamise strateegia, millega ta püüab parandada suurriigipositsiooni saadud löögid. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 27.12)

Jätkus arutelu ka ELi teemadel. Leiti, et nüüd makstakse kinni ELi laienemine. Kui uusi liikmesriike Euroopasse ei integreeritaks ja elatustaseme erinevusi ei vähendataks, püsiks Euroopa ohtlikult jagunenuna. Liiga tihti unustatakse peamine: ühinemine ja kontinendi areng on ennekõike oluline rahuprojekt. Mida tihedamalt kaasatakse ka väljaspool ELi olevad riigid, eriti Venemaa, seda parem on see kogu Euroopale. Ühise heaolu nimel tuleb tuua ohvreid. Soomelt ei nõuta midagi enamat kui teisteltki rikastelt riikidelt. (Juhtkiri, Kaleva, 24.12) EL on olnud kriisis terve aasta. Põhjus on ilmne: rahvuslik isekus ja enda huvide kaitsmine on tõrjunud ühtsuse. Lootusetuseks ei ole siiski põhjust. EL on ennegi olnud raskustes ning kriiside puhul on see hea, et nad sunnivad mõtlema, kuidas oleks olla üksi tänapäeva maailmas. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 27.12) Viimase eurobaromeetri uuringu kohaselt peab vaid 27% soomlastest ELi positiivseks. Finantsperspektiivi kokkulepe oli tagasilöök Soome läbirääkijatele, soomlaste maksud kasvasid tunduvalt, samal ajal kui toetused kahanesid. Soomet loetakse nüüd ELi rikaste liikmesriikide hulka ja ta peab rohkem osalema ELi suhteliselt lohakas toetuste poliitikas, samal ajal kui valitsus jätkab karmi kokkuhoiupoliitikat. Eufooria taevast tuleb alla tulla, enne kui soome rahvast õnnestub veenda selles, et ELis on olukord kontrolli all. (Jacob Söderman, Helsingin Sanomat, 28.12) EL on ise oma maine ära rikkunud. EL tundub olevat tülide pesa, kus igaüks jälgib kitsalt oma huvisid, miski ei edene ja liikmemaksud vaid kasvavad. Tegelikult on EL haruldaselt õnnestunud projekt. Lääneriikide omavahelise sõja oht on kadunud, elatustase on kõrge, demokraatia töötab, inimõigusi austatakse. Soomlastele tähendab EL suurenenud poliitilist julgeolekut. EL on vahend, mida tuleb kasutada selle algses tähenduses: julgeoleku ja heaolu kasvatamiseks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 28.12)

NATO otsustab tõenäoliselt 2006. aasta tippkohtumisel Lätis pakkuda partnerriikidele võimalust osaleda NATO kiirreageerimisüksuse NRF (Nato Response Force) tegevuses. NATO kiirreageerimisüksuses osalemine tulevikus ei nõua suuremat valmidust kui ELi üksustes osalemine. Soome NATO-koostöö ajalugu ja tulevikuvõimalusi arvesse võttes ei ole loogiline jätta seda võimalust kasutamata, kui Soome samal ajal säilitab NATOga liitumise võimaluse. ELi või NATO tegevuses osaledes ei saa Soomet pidada sõjaliselt mitteliitunud riigiks, kuid täpsem oleks öelda, et Soome ei ole kiirreageerimisüksuste tegevuses osaledes sõjalisse liitu kuuluv riik. (Jyrki Karvinen, Helsingin Sanomat, 29.12) NATO on Soomele üha lähemal ning lähenemine jätkub, kui Soome kutsutakse osa võtma NATO kiirreageerimisüksuse õppustest. Siis peaks otsustama, kas Soome osaleb ka NATO operatsioonides. Kui nendes osaletakse, on Soome positsioon endisest omapärasem. Soome osaleks NATO tegevuses peaaegu täies mahus, olemata selle liige ning ilma ametlike julgeolekugarantiideta. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 24.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

EL ei täida oma kohustusi mittekodanikega seotud probleemide lahendamisel, leiab Venemaa presidendi eriesindaja EL suhete arendamise alal. Sajad tuhanded venelased, kes on mittekodanike alandavas staatuses, ei saa ELilt mingit abi.  Venekeelse elanikkonna õiguste garanteerimine on üheks probleemiks Venemaa ja ELi vahelistes suhetes. Ei ole midagi ebatavalist selles, et ELi riikides elavatel inimestel peab olema võimalus osaleda poliitilises elus, peavad olema samaväärsed õigused. Nad ei tohi olla teise sordi inimesed. EL võttis, tõenäoliselt kiirustades, enda hulka riigid, mis ei suuda veel  tagada kõikidele vähemusrahvustele kohaldatavaid nõudmisi. (Interfax, 19.12)

Eesti välisminister soovib arendada suhteid Venemaaga pragmaatiliselt, ilma minevikutaagata. “Oleme valmis konstruktiivseks ja mõistlikuks arenguks meievahelistes suhetes. Kohtumisel Ljubljanas avaldasime Vene kolleegi Lavroviga mõlemad soovi arendada pragmaatilisi, normaalseid suhteid. Kutsusime Venemaa välisministri Eestiise, et ta oma silmaga näeks neid eluvaldkondi, mis talle muret tekitavad. Vastates küsimusele okupatsioonikahjude nõuetest, ütles Paet, et valitsus ja parlament ei ole kompensatsiooni nõudmise või mittenõudmise osas otsust vastu võtnud. “Kuidas me võiksime näiteks hinnata materiaalselt Nõukogude vangilaagrites hukkunud riigitegelaste elude väärtust?” “Mingisuguseid territoriaalseid nõudmisi Eestil Venemaale ei ole. Mis aga puudutab ratifitseerimisseaduse preambulat, siis selgitas parlament selles, et uus piirilepe muudab Tartu rahulepinguga sätestatud piiri. On keeruline veelgi selgemalt väljendada tõsiasja, et meil puuduvad territoriaalsed pretensioonid.” (Interfax, 28.12)

Arnold Rüütli arvates on Eesti-Vene suhted varjutatud minevikusündmuste tõttu, ning seepärast on oluline, et Venemaa tunnistaks Nõukogude okupatsiooni fakti. Intervjuus ajalehele Postimees avaldas ta soovi, et Venemaa juhtkond ei näeks NLi lagunemises katastroofi. Minevikupärandist aitab üle saada praktiline koostöö – ehitades uut silda üle Narva jõe, kergendades piiriäärsete alade elanike ning omavalitsuste suhtlemist, tugevdades koostööd kultuuri ja teaduse vallas. Ta ei kahetse keeldumist osaleda Moskvas võidupüha tähistamisel. Rüütel ei ole veel langetanud otsust presidendivalimistel osalemiseks. Ka ekspresidendina on tal võimalused Eesti elu edendamiseks, ning juba praegu on ta saanud kutseid osaleda ülesehitustöös Taga-Kaukaasias, Balkanil, Ukrainas. Ise algatada presidendikampaaniat ei pea ta korrektseks. (Interfax, 30.12)

Praegune president Arnold Rüütel on võimalike presidendikandidaatide nimekirja eesotsas. “Turu-uuringufirmade poolt läbiviidud küsitluse järgi pooldab 30% Eesti elanikest Rüütli jätkamist  veel ühe ametiaja jooksul. Teisel kohal on Toomas Hendrik Ilves, järgneb Edgar Savisaar. (Interfax, 19.12)

Iiri ajakirjandus

Alates Eestist Läänemere ääres kuni Makedooniani Balkanil tervitasid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ELi proovile pannud Ülemkogu õnnestunud tulemust, mis välistas algselt uusi liikmesmaid ähvardanud mängust välja jäämise. Eesti peaminister Andrus Ansip peab pingeliste kõneluste tulemust ELi eelarve üle aastateks 2007-2013 oma maa jaoks õnnestunuks, sama arvamust jagavad ka tema kolleegid teistest Balti riikidest. (Daniel McLaughlin, The Irish Times, 19.12)

Soome ajakirjandus

Neli tuntud eestlast avaldas Eesti Päevalehes artikli, kus nad nõuavad Eesti merepiiri nihutamist. Nii võiksid Eesti ja Soome ise otsustada näiteks gaasijuhtmete rajamise üle. Merepiiri laiendamist toetavad mitmed poliitikud. Eesti merepiiri nihutamisvajadusele on andnud hoogu Venemaa ja Saksamaa rajatav gaasijuhe. Kirjutajate arvates on loomulik, et Venemaa loodusvarasid kasutatakse üha rohkem rahvusvahelise majanduse heaks, kuid projekti ei tohi ellu viia teiste riikide turvalisust ohustaval viisil. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 29.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's gross domestic product grew by 10.6% in the third quarter of 2005 on a 12-month comparison, the national statistics office in the Baltic state said Thursday. Gross domestic product (GDP) at current prices was 43.2 billion kroons (2.8 billion euros, 3.3 billion dollars). The growth of GDP was influenced by domestic demand, which increased 10.8%, according to the statistics office. "GDP growth was mainly influenced by manufacturing, real estate, renting, business activities and wholesale and retail trade," the statistics office said in a statement. Estonia's economic growth surpassed the average growth rate in the EU, which the country joined last year, by 8.7 percentage points. GDP growth in Estonia was second among EU member states only to neighbouring Latvia, the Estonian finance ministry said .In the first quarter of the year, the Estonian economy grew 7%, and 9.9% in the second quarter, and the finance ministry has predicted annual growth of more than 9% for the whole of 2005 (Afp, 29.12)

Public opinion in Estonia has shifted further against the new EU member adopting the euro, with 58% now opposed to the move, a poll published Thursday showed. The figure for the December poll was four percentage points higher than a parallel survey the previous month. Possible price rises linked to adopting the single currency was the factor most cited by those opposed to signing up, polling group Emor said. 37% of respondents said they supported the switch from the kroon to the euro, due to happen on January 1, 2007. Overall, the survey found, support for EU membership is waning. (Afp, 29.12)

Finnish and Estonian gas companies are working on a project to lay a pipeline at the bottom of the Baltic Sea to enable natural gas to be shipped to Finland from storage facilities in the Baltic states, the companies said Friday.  "The initiative came from Finland, which is interested in linking up via Estonia with existing gas storage facilities in Latvia," told Raul Kotov, sales director of Estonia's Eesti Gaas. The project, called Balticconnector, provides for Finland's Gasum and Estonia's Eesti Gaas to build a pipeline from Turku, Finland, to the northwest Estonian coastal town of Paldiski at a cost of up to 100 mln euros (125 mln dollars). "The Finnish-Estonian project means Estonia will become a transit country for gas," Einari Kisel, head of the energy department at the Estonian Ministry for Economy, told. (Afp, 30.12)

Mitmed Eesti poliitikud, ekspeaminister Juhan Parts nende hulgas, esitasid ettepaneku laiendada Eesti territooriumi Soome lahes, et takistada Põhja-Euroopa gaasitrassi rajamist. ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooni kohaselt võib Eesti merepiir kulgeda Soome lahe keskelt. 1993.a lepinguga nihutasid Eesti ja Soome oma merepiirid kolme miili võrra rannikutele lähemale ning tekkis kuue miili laiune neutraalne majandustsoon. Territooriumi laienemisel saab gaasitrassi rajada vaid Eesti seatud tingimustel ja loal. (Interfax, 28.12)

Välisminister Urmas Paet teatas, et Eesti ei kavatse laiendada oma mereterritooriumi gaasitrassi ehituse takistamise eesmärgil. Merepõhi on jagatud Eesti ja Soome vahel majandustsoonideks. Eesti valitsus võttis 2004.a vastu riigi energeetikaarengu programmi aastani 2015, mis näeb ette võimalused ühinemiseks erinevate energiavarustusallikatega, kuid tänases kontekstis ei ole probleeme arutatud. Järgmisel aastal läbiviidavates ökoloogiauuringutes osalemisest on huvitatud ka Eesti. (Interfax, 28.12)

19. detsembril toimusid Tallinnas läbirääkimised välisministrite Urmas Paeti ja Erkki Tuomioja vahel, mille käigus arutati ka Eesti-Soome vahelise gaasitrassi Baltic Connector projekti. Kokkuvõtval pressikonverentsil teatas Paet, et mõlemad riigid jätkavad projekti rentaabluse ning võimaliku kulgemistee uurimist. Ei ole välistatud, et üks osa sellest liitub Põhja-Euroopa gaasitrassiga. Nii Paet kui ka Tuomioja toonitasid, et Saksamaa nõustus edastama kogu informatsiooni tööde käigust ning jagab Eesti ja Soome muret keskkonnaküsimuste osas. Projekti eeldatav maksumus on üle 80 mln euro. Pärast Vene-Saksa gaasitrassi rajamise algust tööd Baltic Connectoriga kiirendati. Projekt Baltic Connector, mis peaks ühendama Lääne-Euroopa, Soome, Poola ja Balti riikide gaasitrassid, sai viis aastat tagasi ELi toetuse ning osalise finantseeringu. (Regnum, 20.12)

Eesti peaministri Andrus Ansipi arvates on Vene ekspansioonist Eesti majanduses rääkimine ilmselge liialdus. “Vene mõju on müüt,” sõnas peaminister intervjuus Postimehele. 58% kõikidest otseinvesteeringutest tegid Rootsi ettevõtted, 20% soomlased ning 20% on USA, Norra, Taani ettevõtete investeerimisosalus, Saksa firmade osalus on 1,8% ja Vene firmadel 1,2%. Vene firmade investeeringud on pea täielikult seotud transiidiäriga. (Interfax, 28.12)

Estonian government has given the state-owned postal authority permission to acquire a stake in a joint-venture postal firm that is to be set up in Kazakhstan. "The Estonian postal authority Eesti Post would acquire one-third of the shares in the joint venture in Kazakhstan with a planned share capital of 200,000 dollars," the Estonian Ministry for Transport and Communications said in a statement. Kazakhstan can also become a platform from which Estonian Electronic Mail can move forward to other countries in Central Asia. Estonian Electronic Mail offers services of rapid printing, enveloping and mailing of letters, mainly bills for large companies. (Afp, 28.12)

USA ajakirjandus

Eestist sai 1994. aastal esimene riik, kus võeti kasutusele ühtlustatud tulumaks. See oli üks olulisi samme Eesti muutumisel globaalse turumajanduse aktiivseks osaliseks. On selge, et ühetaolise tulumaksu plaan toimib, sest Eesti majanduskasv ulatus eelmises kvartalis 11 protsendini, mis oli Euroopa paremuselt teine näitaja Läti järel. Eesti majanduskasv meenutab pigem Indiat ja Hiinat kui ELi vanu liikmesmaid Saksamaad või Prantsusmaad. (Marl Landler, The New York Times, 21.12)

Ühtlustatud tulumaks pole hõbekuul, kuid kombineerituna teiste reformidaga on see Eestil võimaldanud saavutada märkimisväärse majanduskasvu. Eestile on iseloomulik, et rikkad maksavad riigikassasse lõviosa: 41 protsenti maksudest laekub ühiskonna kõige jõukamalt 10 protsendilt. Kõik kolm Balti riiki hiilgavad tugeva majanduskasvuga, mis keskmiselt ületab 5 protsenti aastas. Pole siis ime, et Balti tiigrid on saanud regiooni eeskujudeks. (Daniel J. Mitchell, The Washington Post, 22.12)

ELi kõige idapoolsem sada asub Sillamäel. Seda paika kutsuti kunagi Uraanijärveks – 1960tel käskis Kreml Sillamäe sadama õhkida, et takistada vaenlaste laevadel 18 500 elanikuga linna saabumast – siin rikastati külma sõja ajal uraani tuumapommide tarbeks. ELi fondide toetusel on toonase tehase radioaktiivsed jäätmed nõuetekohaselt konserveeritud. Täna soovib Eesti kunagine peaminister Tiit Vähi, kelle juhtimisel sadam värskelt taastatud, meelitada laevad Sillamäele tagasi: nii võiks Sillamäe olla sillaks Ida ja Lääne vahel. (Dan Bilefsky, International Herald Tribune, 21.12)

Saksamaa ajakirjandus

Baltimaad arendavad tuumaenergeetikat. Leedu uuest tuumaelektrijaamast on huvitatud ka Poola. Läti majandusminister Karins ei välista koguni tuumaelektrijaama rajamist Lätisse. Tõenäoliselt saab eelise siiski Ignalina. Leedu valitsus kiirustab projektiga, kuna vana jaama sulgemine suurendab Baltimaade sõltuvust Venemaast. EK energeetikavolinik Andris Piebalgs on riiklike investeeringute vastu vabaturumajanduslikesse projektidesse. Eesti on oma otsustustes jõudnud kõige kaugemale. Eesti Energia on juba lepinguid leedulastega ette valmistamas. Huvi projekti vastu on väljendanud ka president Rüütel. Poola on huvitatud ammu räägitud ja arutatud, kuid teostamata elektrienergia sillast Poola ja Leedu vahel. (vL., FAZ, 20.12)

Rootsi ajakirjandus

Eesti laevakompanii Tallink on võimalik Silja Line’i ostja, kuid konkreetne hinnapakkumine veel puudub. AS Tallink Grupp koos Silja Line'i Bermudal registreeritud omanikega Sea Containers Ltd kirjutas alla kontrolllepingule, mis annab õiguse tutvuda Silja Line'i raamatupidamise ja majandusliku olukorraga. AS Tallink Gruppi juhatuse liige Keijo Mehtoneni sõnul huvitub laevakompanii eelkõige Stockholm–Turu ja Stockholm–Helsingi liinidest, kuid kõne alla võib tulla ka kogu Silja Line'i ostmine. Keijo Mehtoneni arvates oleks Silja Line’i ostmine hea tehing, kuna tegu on tugeva kaubamärgiga, Tallinkist suurema laevakompaniiga ja Viking Line’i konkurendiga Rootsi-Soome vahelistel liinidel. Kui Silja Line vastab Tallinki nõuetele, siis peaks tehing jaanipäevaks lõpliku kinnituse saama. (Conny Pettersson, Dagens Nyheter, 24.12)

Soome ajakirjandus

Eestis on umbes 500 apteeki, kolm korda suuremas Soomes on neid vaid 800. Vahe on seletatav Eesti liberaalse majanduspoliitikaga. Eestis on üks apteek 2600 inimese kohta, samas kui Soomes teenindab üks apteek 10000 klienti. Tamro Eesti OÜ tegevdirektor Tarvo Vaasa on kindel, et tulevikus on apteek ”tervise supermarket”, kus on suur käsimüügitoodete ja väike retseptirohtude osa. Selle kontseptsiooni on Tallinnas kõige paremini teostanud Viru-keskuses tegutsev Yliopiston Apteekki. (Pentti Väistö, Kaleva, 28.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia is considering to make it a criminal offence to buy sex from a prostitute, in order to turn away Nordic sex tourists from the Baltic state after Finland announced similar plans, officials said. "We don't have any other option but follow suit," Estonian Justice Minister Rein Lang said. "Otherwise, we will become the target country of the Finnish and Swedish sex tourists. Steps which have such big social impact should be made together with neighbours”, he added. "Estonia will propose such a law as soon as Finland has passed it." "Criminalising the purchasing of sex services would send a signal that prostitution is not tolerated in Estonia," said Ülle Papp, head of the equality bureau of the social affairs ministry. "We would send a signal that buying the human body is simply not acceptable, that there are values which are above what money can buy. Our research shows that people in Estonia support the fight against prostitution, and politicians are likely to listen to the public opinion in this case," she said. (Afp, 20.12)

The French-born bishop of the Roman Catholic Church in Estonia was granted Estonian citizenship for promoting inter-religion ties, officials said. "Granting Philippe Jean-Charles Jourdan Estonian citizenship, the government appreciates his contribution to promoting ecumenical work in Estonia," the government said in a statement. „It is only natural, if I live here and have linked my life to this country in serving God, to become a citizen of this state," Jourdan said. (Afp, 23.12)

Santa Claus and his Russian counterpart Grandfather Frost are to hold a meeting on cross-border trade and travel on Estonia's frontier with Russia, officials said Tuesday. The event, called Christmas without Borders, will bring together Santa Claus and Grandfather Frost at the Estonia-Russian border crossing in Narva on Wednesday.  “This meeting of goodwill is a sign by the Estonian and Russian customs authorities to pledge further cooperation in the new year to simplify border crossings in order to cope with the increasing volume of traffic and trade across the EU's new eastern border," said. Liis Plakk, spokeswoman for the Estonian Tax and Customs Department (Afp, 27.12)

Estonian prosecutors on Friday dropped a case against an Estonian-born businessman now living in Venezuela.  "The hands of Harry Mannil are clean of blood, and a criminal case regarding him has been closed because he was involved in no crime," Estonian prosecutor Heino Tonismagi told reporters in Tallinn, saying that a five-year investigation turned up no incriminating evidence against Mannil. The Vienna-based Simon Wiesenthal Centre, which hunts down Nazi war criminals, has accused Mannil, now 85, of murdering some 100 civilians, mostly Jews, between 1941 and 1942 when he worked in the Estonian and German security forces during the Nazi occupation of the Baltic state. (Afp, 30.12)

Estonia is bracing for an influx of Russian tourists, expected in their thousands to usher in the new year at the capital of the former Soviet republic in a climate of nostalgia and a warm Baltic welcome. Tourism officials have predicted that up to 20,000 Russians will pour into Tallinn for festivities starting this weekend to mark the New Year and Russian Christmas, which culminates on January 7. That's twice as many people as there are hotel beds in the picturesque coastal city with a medieval old town. (Afp, 30.12)

Estonia leads the enlarged bloc for the number of children born outside of marriage, with around 60% of the Baltic state's children born to unmarried parents. In the enlarged EU, the average percentage of children born out of wedlock in 2004 was 31.6%, according to EU statistics office, Eurostat. The same year, it was 60% in Estonia, a rate beaten in Europe only by non-EU member Iceland, where 63.7% of children were born to unwed parents, according to Eurostat. The proportion of young mothers in Estonia who work while raising their children has increased, as has the average age of first-time mothers. As of the end of November this year, 330 more children had been born in Estonia compared with the first 11 months of 2004. (Afp, 28.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestlased on tõusnud peamiseks soome-ugri rahvaste kaitsjaks. Eesti on püüdnud oma hõimurahvaid Venemaal aidata säilitada nende emakeeli ning õpetada noortele oma keele tähtsustamist. Üks sellekohaseid programme on sugulasrahvaste noortele Eesti ülikoolihariduse võimaldamine. Samas on see kaasa toonud uue probleemi – vaid pooled ligi sajast Eestis hariduse omandanust on naasnud oma kodumaale. Positiivse märgina võib tuua Mari Eli vabariigi, kus käivitatud marikeelses raadiojaamas mängitakse nii marikeelset rahvamuusikat kui räppi, ehk aitab just see noorte seas emakeele prestiiži tõsta. (The Economist, 23.12)

Saksamaa ja Eesti vahel on puhkenud martsipanisõda. 2006. aastal kavatsetakse Lübeckis, kus Johann Georg Niederegger 1806. aastal patenteeris oma martsipaniretsepti, suure pidulikkusega tähistada martsipani 200. sünnipäeva. Lübeckile pakub konkurentsi Tallinn, kus samuti 1806. aastal rajatud magusavabrik Kalev alustas martsipani tootmist. Maiuse juured ulatuvad Pärsiasse, kus martsipani nautlejate hulka kuulusid kaliifid. Euroopasse jõudis mandli, roosivee ja suhkru hõrk segu Ristisõdade aegu, esmalt kui ravim pea- ning seljavalude vastu. Eestlaste ja sakslaste martsipani peamine erinevus seisneb tehnoloogias – kui Eestis kasutatakse 200-aastaseid spetsiaalseid vorme, siis Saksamaal valmivad maiuspalad peamiselt masinate abil. (Roger Boyes, The Times, 22.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Skulptor Aili Vahtrapuu vormis koostöös kuulsa prantsuse helikunstniku Louis Dandreliga helilooja Eduard Tubina omapärase helilise skulptuuri. Skulptor räägib oma Tallinna korteris, kus kajakad nokaga aknale kopsivad Eesti jõulutraditsioonidest. Ta jutustab vaid viiest talvisest valgustunnist, mis paljudele põhjamaa inimestele depressiooni tekitab, perega koos peetavatest jõulupühadest ning lauale pandavaist verivorstidest ja mulgikapsast. (La Voix du Nord, 24.12)

Alsace’i maakonna Munsteri linna jõuludel on sel aastal Eesti maik. Eesti juurtega Igor Uibol õnnestus lõpuks teoks teha mitme aasta tagune plaan ning tuua Munsterisse viis eesti käsitöölist, kes tutvustavad oma toodangut. Kümme päeva vältaval näitusmüügil on välja pandud kudumid, linatooted, keraamika, metalli- ja puidutöö. (Marie Battinger, Dernières Nouvelles d’Alsace, 18.12)

Rootsi ajakirjandus

Soomes kehtestati paar aasta eest tulumaksutagastus koristusteenuste kasutamise eest, mis on 60% koristusteenusele kulunud summast, eesmärgiga luua uusi töökohti ja vähendada mustalt töötamist. Autor tellis teenuse enne jõule, et kodu jõuludeks korda teha - lootuses tagasi saada 60% makstud summast, kuid selgus, et summa peab olema suurem kui 100 eurot. Teenust osutanud koristusfirma kuulub hiljuti Helsingisse kolinud Eesti abielupaarile. Ettevõtte on Soomes registreeritud ja maksab Soome seaduste kohaselt makse. Autoril tekkis küsimus, kuidas tal oleks võimalik teada saada, kas tema korteri koristaja sai ikka korraliku töötasu tehtud töö eest. Ta helistas vastavatesse ametiasutustesse, et kontrollida, kas on olemas mingi garantii, et tema poolt valitud koristusfirma maksab koristajale vähemalt Soome miinimumpalka. Vastusena jäi kõlama, et põhimõtteliselt peaks koristaja saama miinimumpalka, kuid kuna Eesti kui ELi liikmesriik on alles üleminekuperioodis, siis on võimalik kasutada hooajalisi töötajaid ja nende palkasid on raske kontrollida. Mistõttu autor ei saagi kindel olla, kas tegu oli ikka „täielikult puhta” koristustööga.  (Anna-Lena Laurén, Svenska Dagbladet, 24.12)   

Taani ajakirjandus

Eesti ja Saksamaa vaidlevad martsipani pärast. Eesti väidab, et tegelikult avastati martsipan Baltimaades, kuid Saksamaa peab martsipani oma traditsiooniks ning tähistab järgmisel aastal martsipani 200. aastapäeva Lüübeki kommivabrikus „Niederegger Marzipan”. Vabrik peab ennast maailma esimeseks martsipanitootjaks. Eesti martsipanimuuseumi asutaja Otto Kubu ei nõustu sakslastega, kuna kommivabrik „Kalev” asutati aastal 1806 ning on seega Lüübeki vabrikuga üheealine. Willi Meier kommivabrikust „Niederegger Marzipan” ütleb, et tegelikult on martsipan pärit Pärsiast, mille tõid Euroopasse ristirüütlid ning martsipan patenteeriti Lüübekis. (Niels Chr. Bastholm, Jyllands-Posten, 27.12)    

Arutlevas artiklis kirjutab autor Eesti edusammudest majanduses, muutustest ühiskonnas, väikese riigi kiirest arengust ja oma kohtumistest erinevate Eestit esindavate isikutega. Artikli pealkiri kutsub liberaalselt meelestatud taanlasi Eestisse emigreeruma, kuid hoiatab, et Eesti ainus probleem seisneb selles, et eestlased said ELi liikmeks. (Klaus Wivel, Weekendavisen, nr 52, 30.12.05-05.01.06) 

Norra ajakirjandus

Norra jalgpallur Alfred Berge, kes mängib praegu Tallinna jalgpalliklubis FC Flora ootab pakkumist teistelt Euroopa jalgpalliklubidelt. Berge ei kavatse järgmisel hooajal enam FC Floras jätkata, kuna klubi eelistab teisi ääremängijaid, kes kuuluvad ka Eesti koondisesse. Hetkel on Berge üks paremini tasustatud FC Flora mängijaid. (Trond Sandvik, Aftenposten, 23.12)

Venemaa ajakirjandus

Vene ohvitser edastas Eesti eriteenistustele salajast informatsiooni. Ta tegi seda tasuta, lootes saada Eestis alalist elamisluba. Riigireetmises kahtlustatav tabati pooleteise kuu jooksul toimunud juurdluse käigus. Tema tegevust mahitas endine Vene ohvitser, nüüdne Eesti kodanik ja KaPo kaastöötaja. (Izvestija, 26.12)