Euroopa LiitFinantsperspektiiv
British PM Blair defended his proposals for breaking the EU budget impasse, even as his FM Jack Straw openly acknowledged that "the area for agreement is bound to be narrow". Blair said Britain's EU budget rebate would be going up, but that it was "right and principled" that a share of the cash back be earmarked for the 10 newest EU member states. "The rebate will be paid in full on all the CAP. It will be paid on all expenditures in the original 15 member states." (Afp, 07.12) Blair said: "The overall mood is one of people wanting to reach agreement. But I would have to say there are still some very tough negotiations ahead because the room for manoeuvre is very limited." (Reuters, 09.12) Blair said he would not accept an EU budget for 2007-13 without a review from 2008 of the way the bloc spends its money, including the CAP. (Afp, 09.12)
EC President Jose Manuel Barroso expressed hope that British compromise proposals on a new EU budget would increase the chances of an agreement. (Reuters, 09.12)
The president of the EP, Josep Borrell, said the "first losers" in a proposal to cap EU overall spending would be the 10 newest members of the bloc. Such a budget limitation would mean that the EU could not meet its commitments to the new member states, he said and also criticized dividing the member states into "contributors" and "receivers". "That means that we deliberately obscure the overall benefit that a country gets by its participation in the EU," he wrote. (Afp, 06.12)
Britain would be the main beneficiary of its own proposals for the EU’s future budget, which would make it the smallest net contributor to Brussels coffers, EC experts said. (Reuters, 09.12)
Poland's president Aleksander Kwasniewski and PM Kazimierz Marcinkiewicz made a united appeal to their European counterparts to agree to a long-term "budget of solidarity" for the EU. "Britain's image has been seriously tarnished by the budget proposals, in which London wants newcomers to pay for the cuts," said Piotr Nowina-Konopka, head of the Polish branch of the Robert Schuman Foundation. "That violates the EU principles of cohesion as it means the poorer countries will need longer to catch up to standards in rich member countries," he said. "Poles in particular appreciated Britain's friendly attitude during the adhesion process and the opening of the British job market," said Lena Kolarska-Bobinska, head of the Institute of International Relations think tank in Poland. "But now, they perceive that there are no lasting alliances or friendships in the EU. Everything is based on ad hoc alliances," she said. (Afp, 07.12)
Slovenian PM Janez Jansa said: "The proposed settings of the budget haven't got a development orientation and worsen Slovenia's financial situation. It would be unacceptable if the cohesion funds were cut down to a level at which some of our key programs would be under threat,” he said. (Afp, 07.12)
"The proposals discriminate against new members - they do not give them equal conditions to modernize their economies," Vydas Gedvilas, the chairman of Lithuanian Parlament’s European affairs committee said. "We do not support the proposals because they violate the principle of solidarity between new and old members of the EU and do not meet the interests of our country," said Justinas Karosas, head of the foreign affairs committee. Latvia will not support Britain's proposals for the EU’s long-term budget unless changes are made "to improve the situation for new member states," PM Aigars Kalvitis said. (Afp, 06.12)
Czech President Vaclav Klaus lined up with opponents of the British proposal for a EU budget, saying that it had been drawn up "to the detriment of new countries" of the EU. "I think this has been rather been done to the detriment of new countries and this is not fair," he said. PM Jiri Paroubek said that the British proposal "was at least worth very good consideration." (Afp, 06.12) Czech daily wrote: "London should not count on forging a strategic alliance with the new members: its short-sighted selfishness on the budget has effectively pushed newcomers into the arms of France and Germany," the daily wrote. (Afp, 07.12)
Hungary will not support Britain's long-term EU budget proposal, which includes significant cuts in the development funds of new member states, Hungarian PM Ferenc Gyurcsany said. "Hungary does not support this British proposal. We do not need this budget, we need a better budget," he added. (Afp, 06.12)
Romanian PM Calin Tariceanu voiced disappointment in British proposals for the 2007-13 EU budget, which would cut funding for candidate states Romania and Bulgaria. "The British proposal is disappointing given that the principle of solidarity, a fundamental element of the European project, is no longer as it was initially expressed," Tariceanu said. (Afp, 07.12)
French President Jacques Chirac has asked Blair to make new proposals for the EU's 2007-2013 budget, and said Britain should "play its full part" in funding the bloc's enlargement, Chirac's spokesman Jerome Bonnafont said. (Afp, 06.12) Britain's proposal for a slimmed down EU budget was "not in the spirit of Europe", French Finance Minister Thierry Breton said. "The new proposal includes no review of the British rebate, and less effort for new members. That's not the spirit of Europe," he said. (Reuters, 07.12)
German Chancellor Angela Merkel said she wanted to see "improvements" in Britain's proposals for the EU’s budget. "We could, from the German side, imagine improvements on some points," she said. "A first examination shows that this draft still has many rough patches throughout." (Afp, 06.12) "There will need to be very, very hard negotiations for there to be a chance of reaching an agreement in mid-December," she said. (Reuters, 06.12)
Austria said it was ready to renegotiate budget during its presidency, which starts January 1, but it described the latest British proposals as unworkable. "We are not afraid to broach the subject during the Austrian presidency. We are fully prepared for this scenario," Austrian Agriculture Minister Josef Proell said. "We simply want to go in another direction" to British proposals, he said. (Afp, 06.12)
Italy rejects Britain's proposal for a slimmed-down EU budget, FM Gianfranco Fini said. "A compromise will only be possible if the British government shows a willingness to reconsider its position on its budget rebate, which remains the only real problem that needs resolving," he added. Fini said the latest proposal was aimed at "resolving the political and financial problem of Britain, which continues to refuse to assume its own responsibilities in terms of a fair distribution of the costs of enlargement. The failure of the negotiations could lead to a paralysis of the EU which it would be hard to emerge from," he said. (Reuters, 06.12)
Portuguese PM Jose Socrates said: "I am certain that the European budget will evolve so that we can have an agreement by the end of the year. Reaching an agreement which is good for the EU, not a bad agreement but a good agreement, would send be sign of confidence in Europe," he added. (Afp, 06.12)
Finnish Finance Minister Eero Heinaeluoma said his country could "not accept" Britain's proposal, since the suggested regional subsidies were too small. The government mainly objected to proposed cuts in farm subsidies across the EU, and to the fact that support for the eastern and northern regions of Finland was too weak. (Afp, 06.12)
Danish PM Anders Fogh Rasmussen said he was "disappointed" at Britain's proposal, saying it showed "a lack of solidarity" with the new member states. Criticizing London's proposal for "not taking into account the desire to modernize the European budget", he said it showed a Union "in which one takes from the poorest to give to the wealthiest" members. "We want the British rebate to be reduced and we are against new rebates. We want money from structural and regional funds to be concentrated in the poorest regions of the EU," he added. (Afp, 06.12)
Swedish PM Göran Persson rejected Britain's EU budget proposal as too "pro-British" and said it did not go far enough in slashing spending. "I'm a little surprised that it is set up as pro-British as it is. I doubt that this budget proposal could be accepted in negotiations, but perhaps it should be seen as a preliminary proposal," he said. (Afp, 06.12)
Dutch Finance Minister Gerrit Zalm said that new funding proposals by London were a "step forward" but still needed work. "We'll have a serious look at it." (Afp, 05.12)
A top British ambassador to Poland, Charles Crawford has risked sparking a diplomatic row after a stinging attack on France and Poland over EU farm subsidies made in a 'joke' email seen by The Sunday Times. The ambassador blasted French President Jacques Chirac for creating "poverty in Africa" by supporting "inefficient" EU handouts, which "bloat" rich French landowners. In a mock speech for British PM Tony Blair or Foreign Secretary Jack Straw, he branded the CAP "the most stupid, immoral state-subsidized policy in human history, give or take Communism". Crawford also slammed Poland for blocking Blair's attempts to secure an EU budget deal. Crawford said Britain had created more jobs for Poles than the Polish government since the country was admitted to the EU in May 2004. He suggests telling the 10 new member states that Britain wants to help them despite their "rudeness and ingratitude". The farm subsidies were branded "a programme which uses inefficient transfers of taxpayers' money to bloat rich French landowners and so pump up food prices in Europe, thereby creating poverty in Africa, which we then fail to solve through inefficient but expensive aid programmes. (Afp, 10.12)
Majandus
EU Energy Commissioner Andris Piebalgs said that Russian and German companies involved in a project to build a gas pipeline under the Baltic Sea have promised to conduct environmental studies before construction begins. "I have met with all the representatives of Gazprom, Ruhrgaz and BASF. They assured me that construction will not begin in the Baltic Sea until ecological and environmental concerns have been answered," Piebalgs said. (Afp, 05.12)
"Baltic tigers are growing rapidly to catch up with the old EU," Uldis Osis, an analyst said, adding that "it is surprising that the growth is so fast. On one hand we can celebrate that, but on the other it has also downside, for example, high inflation.“
“There is no reason to be afraid of the growth," insisted Aigars Stokenbergs, economic to Latvian PM Aigars Kalvitis. "We have to catch up with the rest of the Europe as soon as we can," he said. (Afp, 09.12)
Czech President Vaclav Klaus called for the Czech Republic to draw up its own criteria for evaluating membership of the eurozone. "We must say, to what extent, when and under what conditions our entrance into the eurozone would be advantageous," Klaus commented. (Afp, 05.12)
Välispoliitika
The EP will send a small team of observers to Iraq to try to help monitor general elections, an assembly official said. But the group will not have the powers of an official mission. (Afp, 09.12)
The EU’s top anti-terror official Gijs de Vries reiterated the need to clarify what has been happening over alleged secret CIA prisons. He stressed the need to protect human rights while prosecuting the fight against terrorism. "It is important that we clarify the situation, and that we stick to the fundamental rule that is that defending our principles against terrorists means that we must respect the very principles that we have pledged to defend." (Afp, 06.12)
EU election monitors said they had detected no problems with Venezuela's legislative elections; they were surprised by the withdrawal of opposition parties ahead of the vote. The team said the results were "transparent" but added that many Venezuelans distrust their electoral system due to political polarization in the Latin American country. (Afp, 06.12)
The EU said that Kenya has met conditions for the disbursement of direct EU budget support to the government that had been threatened by a poor anti-corruption and reform record. The EC said it had signed off on the release of 125 million euros in such aid after Nairobi fulfilled requirements for the money set earlier this year. (Afp, 06.12)
The EC has opened its first humanitarian aid field office in military-ruled Myanmar in the capital Yangon, the commission said. "The permanent presence in the country will allow the EC to improve the assessment of humanitarian needs and the monitoring of projects and thus ensure the quality of the aid it finances," it said in a statement. (Afp, 06.12)
Laienemine
Lithuania supports Ukraine in its attempt to join the EU and is ready to share its experience, Lithuania's PM Algirdas Brazauskas said. "Lithuania's position is that Ukraine must be given the prospect of EU membership, but it must pursue its reforms," he said after meeting with Ukraine's PM Yuriy Yekhanurov. "We are ready to share our integration experience and to help Ukrainian officials to learn how EU institutions function," Brazauskas added. (Afp, 09.12)
Julgeolek
Afghanistan welcomed NATO's decision to expand its peacekeeping mission, saying it would boost security, while the Taliban said more alliance troops would only increase opportunities for guerrillas to attack them. (Reuters, 09.12)
NATO chief Jaap de Hoop Scheffer said that talks between US Secretary of State Condoleezza Rice and her European counterparts on a row over alleged CIA secret prisons had "cleared the air." "It was a good discussion. I think it cleared the air. Secretary Rice made a a strong intervention," he said, referring to a closed-door dinner Wednesday night gathering rice with her NATO and EU colleagues. (Afp, 08.12)
The Netherlands postponed a decision on whether to send extra troops for peacekeeping tasks to Afghanistan, sources close to the cabinet said. (Reuters, 09.12)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Inglisekeelne ajakirjandus kirjutas eelmisel nädalal muu hulgas ELi finantsperspektiivist ja USA välisminister Condoleezza Rice′i visiidist Euroopasse.
Suurbritannia peaminister Tony Blair kogus enda kohale mustad pilved, kui tegi ettepaneku loobuda Suurbritannia osast ELi eelarvest saadavast tagasimaksest. Tagasimakse märgib aega, mil Suurbritannia, olles üks vaesematest liikmesriikidest, kuulus ELi suuremate netomaksjate hulka. Nüüd on Suurbritannia üks rikkamaid ning tänu tagasimaksele üks väiksematest ühisesse eelarvesse maksjatest. Tony Blairi läbikukkumine seisneb selles, et tema järeleandmisele ei pakutud midagi vastu. Täpsemalt öeldes: Blairil ebaõnnestus vahetada tagasimakse ELi põllumajandustoetuste vastu. Miski poleks olnud parem märk ELi võitlusest vaesusega nii ELi piirides kui ka terves maailmas kui loobumine tohututest põllumajandustoetustest. Ideaalis oleks brittide kõrval pidanud seisma ka Ida-Euroopa riigid, et võidelda ÜPP reformimise eest. Kuid Ida-Euroopa riikidelt oodatakse hoopis, et nad nõustuksid struktuurifondide rahade kärpimisega. See võib nad viia Blairi ettepaneku blokeerimiseni, nii jääks isolatsiooni hoopis Blair. (Simon Nixon, Edward Hadas, Chris Hughes, The Wall Street Journal, 05.12) Brittide tagasimakset pole võimalik kaitsta. Mõned arvavad, et rahvuslike huvidega saab kõike õigustada, kuid sellisel juhul pole tegemist poliitikaga, vaid institutsionaliseeritud ahnusega. Kui liit on mõeldud toimima, peavad rikkad riigid aitama vaeseid, mitte vastupidi. Suurbritannia tõeliste rahvuslike huvide suurendamiseks on vaja luua ELi sisene koalitsioon. ÜPP ei saa kesta igavesti. Laienemine näitas selle absurdsust ning suurendas koormat, mida kannab 2/3 liikmesriikidest. Absurdsus võib olla aktsepteeritav nendele liikmesriikidele, kes ÜPPst kasu lõikavad. Kaotajad ei kavatse aga oma koormat igavesti kanda. (Roy Hattersley, The Guardian, 05.12) Tony Blairi kompromissettepanek, mis piiraks Suurbritannia tagasimakset ja vähendaks uute liikmesriikide abirahasid, tekitas kodus pahameelt ja Ida-Euroopas süüdistusi, et Blair röövib vaeseid, et rikastele maksta. Blair teab, et Ida-Euroopa riikidele on eelarvekokkulepe väga vajalik, seepärast on nad ehk nõus vähemaga, kui alguses lubatud. (Juhtkiri, Financial Times, 05.12) Tony Blairi ettepanek finantsperspektiivi tupikust päästmiseks on sügavalt ärritav. Mõningase diplomaatiaga oleks ta võinud samasuguse kokkuleppeni jõuda ka kuus kuud tagasi. Juunis pakkus Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker välja eelarvekava, mis sisaldas järgmist: brittidele ELi eelarvest tehtav tagasimakse külmutatakse, ÜPPd ei arutata enne 2013. aastat ning uued liikmesriigid saavad struktuurifondidest vähem raha, kui eelnevalt kokku lepitud. Blair lükkas Junckeri ettepaneku tagasi, sest oli nõus ohverdama tagasimakse ainult ÜPP reformimise vastu. Blairi praegune kava sisaldab kõiki Junckeri pakutud elemente, juttu pole ka ÜPP reformist. Miks ei teinud Blair seda räpast tehingut juba juunis? Ta polnud selleks lihtsalt valmis. Blair alahindas Junckeri otsustavust eelarve osas kokkuleppele jõuda. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 05.12) Kui ühe hea kompromissi tunnuseks on see, et see mitte kellelegi ei meeldi, siis on Tony Blair teinud oma pakutud eelarvekavaga hea alguse. Peaaegu kõik vanad ja uued ELi liikmesriigid on väljendanud oma vastumeelt Blairi eelarvekava suhtes. Tegelikult pole asi nii hull. Briti ettepanekud arvestavad kõigiga, eriti nendega, kes eelarvesse ise rohkem panustavad. See, kas brittide eelarvekava eeloleval Ülemkogul ka heaks kiidetakse, ei sõltu niivõrd pisiasjadest kuivõrd sellest, et eelarve heakskiitmiseks pole otsest vajadust. Mõned lükkaksid otsustamise meelsasti Austria eesistumisaega järgmisel poolaastal, isegi kui see ei pruugi kaasa tuua paremat kokkulepet. (Juhtkiri, The Independent, 07.12) Suurbritannia ettepanekud ELi eelarve osas on kutsunud esile tugeva hukkamõistu. Brittide arvates ei tohiks Blair tagasimakset loovutada, see peaks edasi kasvama (nagu kasvab ka ELi eelarve), kuni mõttetud prantslased on lõpuks sunnitud tegema mööndusi ÜPP suhtes. Kogu ülejäänud Euroopa arvab, et britid peaksid oma tagasimaksest rohkem loovutama, et aidata kinni maksta laienemist. Eesseisev Ülemkogu peaks üritama saavutada eelarve osas kokkulepet, kasutades lähtepunktina Suurbritannia ettepanekuid. Suurbritannia peaks loovutama suurema osa oma tagasimaksest, Prantsusmaa peaks nõustuma ELi eelarve 2008. või 2009. aastal uuesti üle vaatama ning uued liikmesriigid peaksid nõustuma oma abirahade mõningase kärpimisega. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 08.12)
USA välisminister Condoleezza Rice'i visiiti Euroopasse varjutasid küsimused USA Luure Keskagentuuri CIA lendude ning salavanglate kohta. USA ja Suurbritannia ajakirjandus suhtusid teemasse erinevalt. Tundub, et Rice ei olnud valmis andma Euroopa liidritele selgitusi, tema sõnum oli otsekohene: usaldage ning tehke koostööd, sest me kõik istume terrorismivastases sõjas samas paadis. USA austab oma liitlaste sõltumatust, kuid kui Euroopa juhid pole suutnud oma kodanikele küllaldaselt informatsiooni jagama, siis on see nende endi probleem. (Juhtkiri, The Guardian, 06.12) Condoleezza Rice kinnitas, et USA valitsus ei piina kinnipeetavaid, kuid mida Rice ei öelnud, on see, et president Bushi poliitikud on uuesti defineerinud sõna “piinamine”. (Juhtkiri, The Washington Post, 06.12) Condoleezza Rice on välisministrina Bushi administratsioonis, mis ühest jamast teise komistab, haruldane täht. Asi pole mitte ainult tema stiilis ja moetunnetuses. Euroopale on muljet avaldanud Rice'i võime säilitada Ameerika Ühendriikide välispoliitikas diplomaatia roll ning taastada välissuhetes riigi välisministeeriumi primaarne koht. Euroopa visiit paneb Rice'i diplomaatia proovile. Esimest korda peab Rice seisma silmitsi skeptiliste eurooplastega, kes ootavad vastuseid CIA salavanglate kohta. Väsinud pidevast tümitamisest, lööb Washington vastu: võitlus terrorismi vastu on räpane ja ohtlik, kuid me võitleme koos. USA liitlased peaksid selles võitluses ka oma osa maksma. (Juhtkiri, The Independent, 06.12) Kui USA välisminister poleks olnud nii diplomaatiline, oleks ta võinud oma Euroopa visiidi poole pealt katkestada ja öelda, et tuleb tagasi siis, kui Euroopa poliitikud on suureks kasvanud. Kui Euroopas on mingi jama, helistatakse numbril 9-11 ning Washington tõttab kohusetundlikult eurooplastele appi. Oleks meeldiv, kui Euroopa otsustaks vastutasuks vahetevahel aidata Ameerikat, eriti kuna terrorism ähvardab nüüd ka Euroopa julgeolekut. Kuid selle asemel peab Condoleezza Rice andma selgitusi nn salavanglate kohta, milles hoitakse terroriste, kes on tapnud 3000 ameeriklast. Miks niinimetatud salavanglad? Sest vaevalt saaks CIA viia Euroopas läbi operatsioone, ilma et Euroopa riigid oleksid neisse segatud. Alates hetkest, mil Washington Post avaldas infot salajaste lendude kohta, on hakatud esitama fabritseeritud küsimusi. Euroopas domineeriv Ameerika-vastane ajakirjandus on aetud tagajalgadele. Mis selle tingib? Peamiselt olupoliitika ning poliitiline argus. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 07.12) Condoleezza Rice'i sõnum meie nn liitlastele on nii ebadiplomaatiline nagu see peabki olema: hakake ometi asju tõsiselt võtma! Aeg on meenutada meie sõpradele, et me peame ühiselt sõda. Me ei võitle mitte ainult enda, vaid ka nende huvides. Islamiäärmuslased ei ürita hävitada rahu mitte ainult Ameerikas, vaid ka Euroopas. Oht kasvab Euroopas seetõttu, et probleeme (assimileerimata moslemi kogukonnad) ignoreeritakse võimalikult kaua. Ka CIA tegevusest tõusnud süüdistused on osaliselt sellest sündroomist tingitud. (Frank J. Gaffney Jr., The Washington Times, 07.12)
Saksamaa ajakirjandus
Saksakeelses ajakirjanduses leidsid kajastamist ja arutamist eeskätt rahvusvahelise kaubanduse ja julgeolekuga seotud küsimused – WTO läbirääkimised, Kyoto protokolli saatus, Kosovo ja Bosnia tulevik, samuti ELi laienemine. Tähtsaim teema oli ELi finantsperspektiiv ja stabiilsuspakt.
Tulevikkuvaatavat eelarvet on praegu raske saavutada, arvestades möödunud aasta kataklüsme. Põhiseaduslik kokkulepe põrus, senine EL pole 25 liikmesriigiga enam hästi juhitav. Kõik keerleb nüüd vaid raha ümber. Eelarvevaidlustes ei huvita enam kedagi mõistlik lahendus, peaasi, et tüli lõpeks ning kõigil võimalikult suured kasud sees oleksid. S.o. – miski ei muutu paremaks, kõik jääb endiseks. Arvestades globaliseerumist ning seda, et eelarveperspektiiv paneb paika järgneva kümne aasta arengu, tuleks seada prioriteedid: eelarve peab looma töökohti, toetama haridust ja infrastruktuuri. Põllumehi võib iga riik ise oma eelarvest toetada. Seega pole Blairi senised ettepanekud eriti julged. Blair alustas üleskutsetega rahastamise reformimiseks liiga hilja. Kõige suuremat vastutust aga kannab Prantsusmaa. See on meie poliitikute argus, mis tuleviku väljakutseid ignoreerib ning seega massilist töötust kinnistab. (Alexander Hagelüken, SZ, 6.12) Diplomaatia see küll pole, mida Blair teeb. Peaaegu 900 miljardilise eelarve jaotamise ettepanekud esitatakse viimasel minutil. Seda ei jõua sügavamalt analüüsidagi, rääkimata õiglase ja tasakaalustatud lahenduse leidmisest. Võimalik, et brittide eesmärgiks on kõik sakslaste kaela ajada, austerlastest üle hüpates. (Hannelore Crolly, Die Welt, 6.12) Eesistumise roteerumine on problemaatiline. Tony Balir on näidanud, kuivõrd segavad rahvuslikud huvid ausaks maakleriks olemist. Mitte uute liikmesriikide ahnus pole probleemiks, vaid vahendite ebaühtlane jaotamine rikaste riikide vahel. Kes kord toetustega on harjunud, kaitseb neid küünte ja hammastega. Alles pärast seda, kui säärane suhtumine muutub, muutub ka Euroopa taas julgeks, tulevikku vaatavaks ning tegutsemisvõimeliseks. (Hannelore Crolly, Die Welt, 10.12) Nüüd on kõik poliitikud vihased Tony Blairi peale. Tema ettepanekud olla “täiesti vastuvõetamatud”. “Vabandage härrased”, märgib Die Welt, “kuid see, kas te aktsepteerite neid või mitte, ei oma iseenesest mingit tähtsust. Kui kompromissile ei jõuta, on raha Brüsselis varsti otsas.” Iga riigi poliitikud on varmad raha jaotama, mille saamiseks nad ise makse ei maksa. Toetused aga mõjuvad riikidele samamoodi nagu igale kodanikule: tekitavad saajamentaliteeti ning pidurdavad omainitsiatiivi. (Daniel Hannan, Die Welt, 10.12)
Välispoliitilise kursi muutuste ootuses-lootuses on ajakirjanduses hoogustunud arutelud rahvusvahelise julgeoleku teemadel ning Saksamaa rolli ümber selles. Saksamaa uus kaitseminister Franz-Josef Jung külastas Bundeswehri sõdureid Kosovos ning võrdles neid ajaga, mil ta ise aega teenis. Nende ülesannetega, mida tuli täita temal, pole praegusel ajal midagi peale hakata. Haare ja tase on hoopis teine. Samas, mida kaitsevad sõdurid Afganistanis, küsib FAZ. Narkoäri tõsisemalt häirida ei söanda keegi, ollakse lihtsalt ennast näitamas ning sildu ehitamas. Kas saab nimetada “kaitseks” (mida põhiseadus Bundeswehrilt eeldab) sekkumist Balkanil? Küsimus pole selles, kas need missioonid on vajalikud. Kahtlemata on. Kuid puudulik julgeolekupoliitiline debatt ei ole võimaldanud veenvalt sõnastada riigi kaitse- ja julgeolekukontseptsiooni, mis kajastuks ka põhiseaduses. Praeguses olukorras, kus vasakfraktsiooni esindajad on rünnanud välismissioonides osalemist, pole sõduritel kerge. Nende ülesandele kaasajastamise nimel tuleks asjad ometi kord sirgeks rääkida. (Staphan Löwenstein, FAZ, 6.12)
EL peaks Kosovos tugevamalt esinema. Kosovo on küll ÜRO suurim missioon ajaloos, kuid jõudu probleemi lahendamiseks jääb ikka väheseks. EL pole üksnes rohkem huvitatud oma küljealusest, vaid tal on ka rohkem võhma kui ÜROl. EL otsustab juba praegu paljuski piirkonna saatuse üle. EL peaks edaspidigi näitama, et on tegutsemisvõimeline. Kosovo aitaks hädast välja ELiga liitumise perspektiiv, Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ning toetusfondidest osasaamise väljavaade. Samas on näiteks Austria kaitseminister Friedhelm Frischenschlanger märkinud, et serblastele ja albaanlastele ei pruugi ELi universaalsed ideed piiride ja rahvusriikide iseseisvuse nõrgendamisest sobida, kuna nad on hilinenud rahvusriiklusega rahvad. Euroopameelsetes serblaste ringkondades omakorda kardetakse, et sisevastuoludes vaevlev EL pole enam suuteline ega tahteline laienema. Kui aga EL ei lähe Balkanile, tuleb Balkan ELi. (Michael Martens, FAZ, 6.12)
USA soovib, et NATO täidaks ka muid ülesandeid peale sõjaliste. Kõige rohkem räägivad alliansi transformeerimisest just Ameerika Ühendriigid. Reform pole küll päevakorral, küll aga arutlusel. Novembris 2006 toimub Riias NATO tippkohtumine, mille peamise teemana tahaks Washington näha alliansi reformimist. Eurooplased räägivad rohkem kohandumisest kui transformatsioonist. Paljud neist ei taha nõustuda nägemusega, mille järgi NATO peaks etendama peamist rolli rahvusvaheliste julgeolekuküsimuste lahendamisel. ELi strateegia kattub USA NATO-kontseptsiooniga: ühendada humanitaarsed ja sõjalised missioonid. Prantslased on seetõttu üksnes sõjalise koostöö poolt NATOs. Ka britid on sama meelt. Samas ei eita keegi, et NATO ressursside kasutamine näiteks Pakistani maavärinaohvrite abistamisel on igati õigustatud. Mida USA õieti taotleb, pole ilmselt Washingtoniski veel päris selge. Igatahes tundub, et nüüd humanitaarmissioonidele rõhku pannes püütakse tõsta alliansi mainet, keda on Washingtonis aastaid välditud ja tahaplaanile jäetud. (Martin Winter, SZ, 8.12)
Saksamaa on võitluses terrorismiga USAle palju mööndusi teinud. Pikki aastaid Saksamaa siseministriks olnud Otto Schily omas tihedaid kontakte ja sõprussidemeid USA valitsusringkondadega. Saksa luure (Bundesnachrichtendienst) polnud just õnnelik Schily “privaatkanalite” üle. Schily sai aeg-ajalt salajast informatsiooni, mida ta Saksa luurega ei jaganud. Järelepärimistele vastasid USA kolleegid tavaliselt: “sellest ei saa rääkida, pealegi on siseminister informeeritud”. Schily teadmisel on USA julgeolekujõud röövinud terrorismis kahtlustatavaid Saksa kodanikke, keda on seejärel tulutult ning asjast aimu omamata otsinud luure, justiits- ja välisministeerium. Samas on Saksa luure ja teiste julgeolekujõudude liikmed ise osalenud väljasõiduülekuulamistel teistes riikides ning ka Guantanamo baasis. Üks Saksa julgeolekueksperte on tunnistanud, et neile olid teada CIA salapidamiskohtade ja –lendude praktika. Samamoodi oli Saksamaa USA teenistuses Iraagi sõja ajal, mil USA sõjamasinad sooritasid pidevaid vahemaandumisi. Samal ajal kui valitsus Berliinis kiitles, et nemad sõjas ei osale, laadisid ameeriklased Saksamaa lennuväljadel peale varustust ja sõdureid. Vastavalt lepingutele NATO ja USAga polnud puna-rohelisel valitsusel väidetavalt mingit võimalust neid lende takistada. (Hans Leyendecker, SZ, 6.12) Senine diskussioon CIA salalendude ümber pole esialgu Saksa julgeolekuorganeid puudutanud. Samas on ridamisi näiteid, mis vihjavad sellele, et Saksa kriminaalamet, politsei ja luure lõikasid kasu oma USA kolleegide tööst. Terroris kahtlustatavaid on käidud üle kuulamas ka Süüria piinakambrites. Hamburgist Marokosse põgenenud ning seal CIA poolt röövitud isik olla olnud 11. septembri terroristide üks kontaktisikuid. Süürias kuulati teda üle “vastavalt kohalikele kommetele”. Bundestagis nõutakse nüüd aru, kas piinamistest eelnevalt teati või suleti lihtsalt silmad. Sama palju kõmu on tekitanud praeguse siseministeeriumi riigisekretäri, aastal 2000 aga Bundesnachrichtendienst juhi August Hanningi visiit Tšetšeeniasse. (Frank Jansen, Der Tagesspiegel, 8.12) USA Luurekeskagentuuri afäärid puudutavad eelmise, puna-rohelise valitsuse kõige nõrgemat kohta. Laialt kuulutatud välispoliitilised, moraalile tuginevad põhimõtted ei paista enam eriti usutavad. Need põhimõtted asuvad kusagil kahe vahel: pärast 11. septembrit kuulutas Schröder “piiramatut solidaarsust” USAga, hiljem aga rääkis “sõjalistest avantüüridest”, mille käsutusse end ei anta. Kõik ainult tühi sõnavaht? (Axel Vornbäumen, Der Tagesspiegel, 8.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus pööras kõige enam palju tähelepanu ELi pikaajalise eelarve aruteludele. EP president Josep Borrell kirjutab, et alates Prantsusmaa ja Hollandi "ei-st" Euroopa põhiseaduslikule leppele ei ole Euroopa mitte lihtsalt katki, vaid eksleb sihitult. Liit otsib oma põhjust oma eksistentsile. Ilma kokkuleppeta finantsraamistiku osas ei saa ELis ükski arutelu hästi kulgeda, ei sotsiaalmudeli ega liidu tuleviku üle peetav. Parlamendi presidendi sõnul peavad Euroopa riigijuhid suutma tuua liidu eelarveummikust välja. Vaid sel juhul on võimalik EL uuesti rööbastele seada. (Josep Borrell, Libération, 5.12) Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Dalia Gribauskaite märgib intervjuus L’Expressile, et eelarvekokkulepe on hädavajalik. Kui Ülemkogul kokkulepet ei saavutata, saadab see väga halva signaali WTO kaubandusläbirääkimistele Hong Kongis, ühelt poolt nii liikmesriikide osas, kui ka ELi suhtes tervikuna. (Christian Makarian, L’Express, 8.12) Brittide tehtud pakkumine tekitas enamustes liikmesriikides protestilaine. Vaatamata kriitikale võib Tony Blair siiski oma eesmärgini jõuda. Suutmata määratleda ELi poliitikat ning seda briti avalikkusele selgitada, võib laienemise tuline pooldaja sisendada poolteist aastat tagasi ELiga liitunud Ida-Euroopa riikidesse hoopis euroskeptitsismi. (Juhtkiri, Le Monde, 7.12) EP demokraatide ja liberaalide grupi president Graham Watson üks väheseid Suurbritannia poliitikuid, kes soovib loobuda ELi 2007.-2013. aasta eelarves Suurbritannia tagasimaksetest. Ajaleht märgib tunnustavalt, et poliitikul peab olema parasjagu julgust, seismaks vastu rahvuslikule hüsteeriale, mis tagasimakseid ümbritseb. Watsoni sõnul ei puudu brittide tehtud eelarveettepanekus mitte pelgalt solidaarsus, vaid see on majanduslik absurd. Kui tegutsetakse kogu Euroopa kasu nimel, tuleb tingimata investeerida hiljuti liitunud riikide majandustesse. Watson leiab siiski, et Blairi ettepanekut ei maksa imeks panna. Kordab ta ju juba 2003. aastast peale, et eelarvelaeks peaks jääma üks protsent liidu sisemajanduse kogutoodangust. Sama meelt on ja Prantsusmaa ja Saksamaa. Eelarve üldsumma kahandamine olukorras, kus ühine põllumajanduspoliitika on puutumatu, ei saagi lõppeda millegi muu kui kokkuhoiuga kõige vaesemate ning samuti uute poliitikate nagu teaduse ja maapiirkondade arengu arvelt. (Jean Quatremer, Libération, 11.12) Suurbritannia suursaadik Prantsusmaal John Holmes kaitseb Le Figaro veergudel kriitikat pälvinud Tony Blairi eelarveettepanekut. Holmesi arvates on suuremal osal liikmesriikidest siiski suur soov kokkuleppele jõuda, ükskõik mida avalikkuse ees ei räägitaks. Nagu Suurbritannia, teavad ka ülejäänud riigid, et ega tuleval aastal kokkuleppe leidmine hõlpsam ei ole ning et käesolevaga oleks liidul suur võimalus näidata oma võimet teha raskeid, aga vältimatuid kompromisse. Ta kinnitab, et britid on kõikjalt sadanud kriitika ära kuulanud ning püüavad seda arvestada uue ettepaneku tegemisel. Siiski hoiatab suursaadik, et vangerdamisruum on äärmiselt kitsas. (John Holmes, Le Figaro, 12.12)
USA välisministri Condoleezza Rice’i Euroopa-visiidist kirjutati peamiselt läbi USA Luurekeskagentuuri CIA võimalike Euroopas asuvate salavanglate prisma. Tõdeti, et näiteks NATO partneritega kohtudes ei soovinud ükski Euroopa riik CIA teemat jõuliselt arendada, eelistati rääkida Balkanist ja Lähis-Idast. Seevastu kinnitasid mitmed Rice’iga kohtunud välisministrid, et said otseallikast kindlust ja selgust. CIA lendude ja võimalike salavanglate uurimiseks on Euroopas algatatud mitmeid juurdlusi. Paljude pealinnade parlamendisaadikud soovivad CIA tegevuse kohta rohkem teada saada. Kõikjal vaevavad küsimused: Kes Euroopas asjast teadis? Ja kes teadis mida? Siiski tõdevad ajalehed, et lugudes, milles tulevad mängu kaitsesaladused, võib kindlate tõendite leidmine ülimalt keeruliseks osutuda. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 8.12; Eric Leser, Natalie Nougayrède, Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 9.12; Patrick Sabatier, Libération, 7.12) Belgia ajakirjandus leiab, et CIA temaatika lõhestab taas Euroopat. Vaatamata ühisele soovile arendada üleatlandilisi suhteid, on CIA lendude ja salavanglate teema taas löönud mõra Iraagi sõja pooldajate ja vastaste vahel. (Philippe Paquet, La Libre, 8.12)
USA suursaadik NATO juures Victoria Nuland kutsub partnerriike üles investeerima allianssi rohkem kui pelgalt sõnu, et muuta NATO hästifinantseeritud paindlikuks organisatsiooniks, mis võib julgelt astuda vastu 21. sajandi väljakutsetele. Nulandi sõnul tuleb NATOt reformida, garanteerimaks, et organisatsioon oleks võimekas ning piisavalt paindlik, reageerimaks ohule millal ja kus iganes. Suursaadiku sõnul on eurooplaste ja põhjaameeriklaste kohuseks kasutada alliansi võimsust oma piiridest väljaspool. Ikka selleks, et võimaldada ülejäänud maailmale paremat tulevikku, mis oleks kooskõlas meie põhiväärtustega. Sellistega nagu majanduslike eelduste võrdsus, pluralism ja demokraatlik valitsus. (Victoria Nuland, Le Monde, 8.12)
Ljubljanas toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE tippkohtumise osas konstateeris Prantsusmaa ajakirjandus, et kuigi külm sõda lõppes juba viisteist aastat tagasi, annavad selle järelmõjud Euroopas end ikka veel tunda. Venemaa ning, teiselt poolt, Euroopa ja USA vastuolude tõttu ei suutnud organisatsioon kolmandat aastat järjest vastu võtta lõppdeklaratsiooni. Teravalt tõusid Ljubljanas esile ka Venemaa ja USA vastuolud Venemaa poolt 1999. aastal Istanbuli tippkohtumisel võetud, kuid täitmata jäänud kohustuste pärast viia väed välja Moldovast ja Gruusiast. (Maurin Picard, Le Figaro, 6.12, 7.12; Natalie Naougayrède, Le Monde, 8.12)
Skandinaavia ajakirjandus
Rootsi ajakirjanduse üheks olulisemaks teemaks oli jätkuv poliitiline kriis, mis tekkis pärast Katastroofikomisjoni aruande avaldamist, mis lisaks tsunamikatastroofi tagajärgede likvideerimise vigadele tõi teravalt välja ka Rootsi valitsusjuhi tegematajätmised. Põhiliseks puuduseks peetakse seda, et võim on koondunud Göran Perssoni kätte, kelle valituses domineerivad nõrgad ministrid, kes sõltuvad oma otsustes peaministrist. Persson käitub väga presidendilikult ning talle pole sugugi omane oskus võimu jagada. Valitsus Perssoniga eesotsas määrab avalikkusele teadmata alustel riigiteenistusse kohtunikke, suursaadikuid, peadirektoreid jt. Tihti jagatakse atraktiivsed kohad välja tasuks pikaajalise ja ustava parteitöö eest. Alates aastast 1994 valitsusest lahkunud ministritest või ministeeriumide kantsleritest on 70% määratud tööle peadirektoriks, suursaadikuks või on saanud mõne teise tõsise ülesande. Seesuguse ametite jagamise põhjuseks tuuakse asjaolu, et Rootsi on väike riik ning valitsus tunneb niikuinii kõiki võimalikke kandidaate. Samas teistes riikides nagu nt Suurbritannia või Norra (mis on väiksem, kui Rootsi!) täidetakse riiklikud tippjuhtide kohad edukalt avalike konkursside kaudu. Rootsi kui demokraatliku riigi tegutsemine on ebaväärikas. Persson ise arvab, et mitte ükski valitsus ei taha ilma jääda ametissemääramise võimust. (Per Ericson, Svenska Dagbladet, 5.12; Juhtkiri, Dagens Nyheter, 5.12) Katastroofikomisjon tõi nimeliselt välja isikud, kes on vastutavad tegematajätmiste eest, kuid peaminister ega välisminister ei kavatse tagasi astuda. Göran Persson on küll öelnud, et tema võtab vastutuse enda peale, kuid tema tõlgenduses tähendab see seda, et tema hoolitseb selle eest, et vead parandatakse. Tema arvates ei muuda mõne ministri või kõrge ametniku kõrvaldamine kannatajate olukorda paremaks. (Leif Lewin, Svenska Dagbladet, 5.12). Põhjus, miks Persson tagasi ei astu, on mõistetav. Sel juhul peaks terve valitsus tagasi astuma, mis oleks suur löök Perssoni prestiižile ja sotsiaaldemokraatidele. Küsimusi tekitab Laila Freivaldsi püsimine. Põhjus ei saa olla valijate altvedamises, kuna ta ei ole rahva poolt valitud, samuti ei aja välisminister ilmselgelt oma joont välispoliitikas, mistõttu võib arvata, et püsimise taga on vaid Göran Persson, kuna hetkel on talle soodne ministri paigalejäämine. Tagasiastumine antud situatsioonis oleks pretsedent, kuna peaministri arvates seisneb vastutusevõtmine mitte võimu loovutamises, vaid selle hoidmises. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 6.12). Rootsi meedia on hämmingus, et opositsioon pole siiani julgenud peaministri ja/või välisministri suhtes umbusaldust avaldada, kuna arvatakse, et see kukub nii ehk teisiti läbi. Pigem lähtutakse oma erakonna huvidest ja erinevate erakondade vahelistest kokkulepetest. Näiteks Persson on lubanud rohelistele pärast sügisel toimuvaid parlamendivalimisi kohti valitsuses, mistõttu nad ei taha Perssonit alt vedada. Kuid see on vale, et umbusaldushääletust võetakse parlamentaarse peensusena, millega testitakse parlamendi võimuvahekordi. Umbusaldushääletus peaks olema moraalne vahend, mis nõuab vastutust oma tegude eest isikutelt, kes juhivad riiki. Vahetevahel tähendab poliitika midagi enamat, kui vaid oma erakonna huvide eest seismist. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 6.12; Henrik Brors, Dagens Nyheter, 7.12, Barbro Hedvall, Dagens Nyheter, 8.12)
Norra ajakirjanduse huvisfääris püsisid Norra ja Venemaa vahelised läbirääkimised, seoses Barentsi mere mandrilava piiride paikapanemisega, kus kahe riigi majandustsoonid teineteisega liituvad. Läbirääkimised said alguse juba aastal 1974 ning on peale kaheaastast pausi taas käima lükatud. Probleem seisneb piiri fikseerimises. Norralased tahavad läbi viia nn keskjooneprintsiipi, kuid venelased suruvad peale sektoriprintsiipi, mis tähendaks 175 000 km² suurust erinevust, mis on umbes pool Norra maismaast. Norra valitsuse lubaduseks oli ründavam poliitika põhjas, mistõttu ootused on suured ning läbirääkimistest loodetakse palju. Välisminister Jonas Gahr Støre nimetab Barentsi merd võimaluste mereks ja usub, et venelastega on võimalik kokkuleppele jõuda. Kuid samas märkis ta, et nii Norral kui ka Venemaal on aega oodata head tulemust. Kuigi Norra ja Venemaa suhted on head, ei tähenda see seda, et venelased oleksid varmad oma osa loovutama. Samuti märgitakse, et nii USA kui ka EL tunnevad huvi Barentsi mere vastu seoses nafta ja gaasiga, mis võiks tulevikus pakkuda alternatiivi Lähis-Ida energiaressurssidele. Oluline on meeles pidada, et nii Washingtonil kui ka Brüsselil on kiire energiavarude kindlustamisega. Kuid Venemaal ega Norral pole kiire, mistõttu tuleb jõuda piirilepinguni, mis rahuldab mõlemat osapoolt. Norrapoolne läbirääkimiste juht Rolf Einar Fife loodab piirilepinguni jõuda järgmisel aastal, sest 80% piirist on paigas, arutlusel on veel lõunapoolseim ja ressursside poolest rikkaim piirkond. Lisaks piiriläbirääkimistele arutatakse ka edasiste koostöövõimluste teemal, näiteks juhtudel, kui nafta või gaasiväljad ulatuvad teisele poole piiri - kuidas sel juhul antud piirkondi kasutada. (Per Kristian Aale, Aftenposten, 5.12; Per Kristian Aale, Aftenposten, 6.12, Juhtkiri, Aftonbladet, 6.12)
Taani ajakirjandus käsitles pikemalt ELi finantsperspektiivi temaatikat. Taani peaministri arvates on Suurbritannia ettepanek ELi finantsperspektiivi osas ebasolidaarne ja vilets ning taanlased ei toeta antud ettepanekut. Taani koos teiste ELi riikidega on teravalt kritiseerinud varem lubatud majandusabi kärpimist vaesematele ELi maadele. Antud kujul on eelarve taas läbi kukkumas. Taani ootab Suurbritannia tagasimaksete tegelikku kärpimist, mitte säästude tekkimist vaeste liikmesmaade toetuste arvelt. Samuti on Taani uute tagasimaksete vastu, mida britid pakuvad Rootsile ja Hollandile. Peaminister Anders Fogh Rasmusseni arvates on see ebasolidaarne, et rikkad riigid ei ole valmis nüüd enam oma osa liikmelisuse eest maksma, kuigi laienemine oli kõigi tollaste liikmesriikide ühishuvi. (Niels Ditlev, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 7.12; Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 7.12; Jesper Larsen, Claus Kragh, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 7.12)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduse põhiteemadeks kujunesid ELi finantsperspektiiv aastateks 2007-2013 ning USA välisministri visiit Euroopasse. Suurbritannia peaministri Tony Blairi ettepanek ELi eelarve osas aastateks 2007-2013 tekitas vastuseisu peaaegu kõikides riikides. See oli siiski alles esialgne ettepanek, mis võib veel muutuda. Soome netomaks ELi kassasse kasvab praegusega võrreldes mitmekordseks. Sellest peaks piisama. Kui kord juba rahvuslik isekus tundub olevat ELis valitsev mõtteviis, ei tasu ka Soomel olla taas kord see, kes järele annab. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.12) Algusest peale on olnud teada, et ELi laienemine maksab ning liikmesriikidel on olnud aega mõttega harjuda. Sellest hoolimata on nüüd, mil on kätte jõudnud aeg otsustada, kes maksab ja kui palju, ei leidu maksjaid. Eelarve on hädavajalik, ees ootab äge vaidlus. Halvimal juhul võib finantsperspektiivi koostamine jääda Soome eesistumisperioodile. Peaminister Tony Blairi koostatud eelarvekava suurimad kasusaajad oleksid Saksamaa, Holland ja Suurbritannia. Kesk-Euroopa uute liikmesriikide arenguraha kärbitaks kümne protsendi võrra. See ei ole nende liikmesriikide suhtes õiglane. Uutele liikmesriikidele lisaks oleksid maksjateks eelkõige Soome, Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi. Kõige järsemalt suureneks Soome osa. Soome netomaks on 100 mln eurot, uue kava kohaselt see tõuseks 550 mln euroni. Tõus tundub suur, kuid samas tuleb meeles pidada, et Soome osa on siiani olnud pigem liiga väike, arevstades SKTd. Soomet võiks isegi nimetada „vabareisijaks”. EK presidendil Manuel Barrosol on õigus kritiseerides seda, et liikmesriikides vaadatakse liiga palju numbreid ning unustatakse, mida on rahaga üldse võimalik saavutada. On tõsi, et koostöös võib iga liikmesriik saada rohkem kui üksi omaette. Soome ei pea siiski järele andma, kõigele lisaks veel kavatsustele kärpida radikaalselt maapiirkondade arengutoetusi, samuti piirkonna- ja struktuuritoetusi. ELi rahadest saab Soome umbes neljandiku maapiirkonna arenguks. See sai Blairile selgeks alles peaminister Matti Vanhaneni Londoni visiidi ajal. Hea, et veel siis. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 10.12) ELi uut eelarvet koostaval Suurbritannia peaministril Tony Blairil ei ole piisavalt infot selle kohta, kuidas Suurbritannia eelarvekava mõjutab väikeste riikide eriolukordi. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 9.12) Uutel liikmesriikidel on õigus olla ärritunud. Vanade liikmete solidaarsus kahanes kohe, kui laienemise joovastuses lausutud mesimagusaid lubadusi pidi hakkama ellu viima. Soome on muutunud viimastel aastatel jõukamaks ja seda teistest liikmesriikidest kiiremini, seega on liikmemaksu kasv põhjendatud. Alandliku lüpsilehma rolliga ei pea Soome siiski leppima. Suured riigid ei tee seda samuti. EL tallub nõutuna rahvusliku isekuse soos. Samal ajal majandus kasvab aeglasemalt kui mujal, tööjõukulud ja maksud on kõrgemad ning tööajad lühemad kui konkurentidel. Sellises olukorras on raske tagada heaoluühiskonda ilma koostöö ja solidaarsuseta, veel vähem jätkata ELi laienemist. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.12)
Ebamäärasus USA kinnipidamis- ja ülekuulamispoliitika küsimuses terrorismivastases sõjas püsib, kuigi pärast USA ning NATO Euroopa välisministrite kohtumist Brüsselis õnnestus pehmendada valitsuste vahelisi suhteid. Välismaistest salajastest ülekuulamiskeskustest ning kinnipeetute transportimisest Euroopa lennujaamade kaudu ei ole saadud kaugeltki piisavat selgust. Muidugi ei saa terrorismi tõrjuda pehmete meetmetega. See ei õigusta siiski pidevaid inimõiguste rikkumisi. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.12) USA välisministri Condoleezza Rice Euroopa reis paljastas, millised on praegu ELi ja USA suhted. Salavanglatest ja piinamistest tekkinud kõmu on tähelepanuväärne eelkõige seetõttu, et see häirib USA ja Euroopa traditsioonilisi liitlassuhteid ja omavahelist usaldust ennenägematult sügavalt, kuigi näiteks NATO otsustas diplomaatilistel põhjustel suhtuda Rice avaldustesse pealtnäha rahulolevalt. Suhtumine piinamisse on saamas samasuguseks Euroopat ja USAd eraldavaks väärtuste küsimuseks nagu suhtumine surmanuhtlusesse või kliimamuutusesse. USA praegune valitsus teeb siiski ühe suurematest valearvestustest, kui arvab, et teema võib päevakorrast pühkida diplomaatiliste ilustatud kõnedega. Paljastunud tegelikkus on nii räiges vastuolus ELi liikmetelt nõutavate käitumisviisidega, et EL ei tagane selles asjas USA ees. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.12) Info salavanglate kohta on muutnud uuesti pinevaks USA ja Euroopa suhted. Bushi valitsus võlgneb selgituse. Vaidlus on ere näide selle kohta, kui erinevalt USA ja EL näevad terrorismivastast sõda. USA tundub olevat valmis rahvusvahelistest kokkulepetest mööda hiilima ja kasutama mistahes abinõusid turvalisuse tagamiseks. Euroopas seevastu arvatakse, et küsitavate, ja isegi seadusevastaste vahendite kasutamine hoopis toidab terrorismi. Euroopa ei tohi loomulikult kõrvale hiilida võitlusest terrorismiga, mis paljuski sõltub transsatlantilisest koostööst. Usaldusel põhineva koostöö aluseks on aga see, et terrorismiga võideldakse vahenditega, mis kannatavad päevavalgust ning on kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. (Juhtkiri, Kaleva, 8.12)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Britain's proposals for the EU's long-term budget are unfair to new member states because they place too great a burden on poorer countries, Estonian officials said. "The British proposals for the EU budget are not acceptable, as they are not based on solidarity between member states, are not modern and do not support enlargement," Inga Jagomae, spokeswoman for the Estonian PM Andrus Ansip said. "It is not fair that the new and the poorest member states should have to pay the highest price, relatively speaking, to secure a compromise on the budget," she said. "The British proposals are not in harmony with the principles of solidarity of member states," she said. "Nor do they support harmonizing the level of economic development between old and new member states." (Afp, 08.12) "The British were the new countries' main ally in the debate for the future of Europe. The budget proposals are a wake-up call to the realities of where the interests of EU heavyweights lie," said Andres Kasekamp, head of Estonia's Foreign Affairs Institute. (Afp, 07.12)
The Estonian opposition party, Pro Patria, criticized the launch of a Russian-German gas pipeline and called for the creation of economic zones in the Baltic Sea to foster transparency in project planning. "We call for a debate in the EU on dividing the bed of the Baltic Sea into economic zones," the Pro Patria party said. "This would give each Baltic Sea country the right to decide whether other countries have so something to do in the region or not. If this has been done in the Northern Sea, the Caspian Sea and the Persian Gulf, why not do it in the Baltic Sea? The launching of the construction of the pipeline is a political slap in the face of the EU," Pro Patria chairman Tõnis Lukas said. "It demonstrates how Russia and Germany ignored the EU, because the EU should have a common foreign and security policy, but the way this pipeline project has been handled shows that this policy does not work. For Russia, gas is not only an economic matter but also political. The Russian state has undertaken a course of subjugating the Baltic Sea region to itself economically. Estonia must use its membership in the EU to stand up against such pressure which ignores the interests of Estonia and the other countries around the Baltic Sea." (Afp, 09.12)
The Estonian parliament voted to extend the mandate of the Baltic state's troops in Iraq until the end of 2006, the parliamentary press office said. In a separate vote, parliament approved the continuation of the mandate of Estonian troops in Afghanistan and Kosovo, both for two years. (Afp, 07.12)
Estonia has protested to the Russian authorities after a Russian military plane breached Estonian air space in the fifth such violation this year, officials said. "A Russian military transport An-26, flying towards Kaliningrad, entered Estonian airspace near the island of Vaindloo in the Gulf of Finland,“ the Estonian defence forces stated. Russia rejected protests that the flight violated Estonian air space. "Staying in an international corridor in the region of Estonia, the plane was in a zone under the responsibility" of a Russian air force division, a fact easily confirmed by air traffic control records. "Such claims by Estonia are not new, but the facts show that aircraft flights from Kaliningrad to 'greater' Russia and back take place strictly within an international corridor," Lobskiy said. The Estonian complaints were part of a scheme "to create the necessary news background for violations by forces and assets of NATO countries in the Baltic States, “he said. (Afp, 07.12)
Välisminister Sergei Lavrov pööras OSCE kohtumisel kolleegide tähelepanu rahvusvähemuste olukorrale Eestis ja Lätis: “Vastupidiselt OSCE ja Euroopa Nõukogu soovitustele jaguneb elanikkond neis riikides jätkuvalt esimese ja teise sordi inimesteks.” Lavrov kutsus OSCE-d üles tegudele. (Interfax, 5.12)
Venemaa võib ümber vaadata oma poliitika kaasmaalaste õigusi rikkuvate riikide suhtes, ütles Vene välisministri asetäitja Grigori Karassin Riigiduuma istungil. Praegu on käimas aktiivne töö Euroopa Kohtus, asukohamaa kodakondsus on õnnestunud saada viiele tuhandele sõjaväepensionärile. Selle protsessiga on kaasnemas ka seadus vastutusest inimõiguste rikkumise eest ning rahvusvähemuste õiguste kaitse konventsiooni ratifitseerimine. (RIA Novosti, 8.12)
VF peaminister Mihhail Fradkov on 6.-7. detsembril Brüsselis läbirääkimistel Eurokomisjoni esindajatega, ta kohtub ka Belgia PM ning Euroopa äriringkondade esindajatega. Muu hulgas peatutakse Balti riikide venekeelse elanikkonna probleemidel, kuna EPja EK ei ole neid küsimusi piisava teravusega Eestile ja Lätile esitanud. (RIA Novosti, 6.12)
Venemaa on häälestatud Eestiga heanaaberlike suhete arendamisele tingimusel, et Tallinn läheneb koostööküsimustele konstruktiivselt. Sellest kõneles kohtumisel Urmas Paetiga Ljubljanas Vene VM Sergei Lavrov. Vahetati arvamusi püsiva elamisloaga Eestis viibivate venemaalaste, samuti venekeelsete koolide teemal. Rääkides kahte riiki ühendavast sillast, ütles Paet, et see on ühtlasi ka oluliseks ühenduslüliks ELi ja Venemaa vahel. Kohtumisel räägiti ka TÜ kunstikogu ning EV presidendi ametiraha küsimusest. Kunstikogu on praegu Voroneži ülikoolis ning ametiraha Kremli Relvapalatis. (RIA Novosti, 6.12)
Suurbritannia ajakirjandus
“Me ei liitunud ELiga raha pärast,” ütles Eesti peaminister Andrus Ansip. “Me liitusime julgeoleku ja ühiste väärtuste tõttu. Kuid me ei arva, et peaksime maksma vanade liikmesriikide probleemide eest.” Ansip on valitsusjuht riigis, mille majandus on üks edukamatest laienenud ELis. See on endine NLi riik, mille majanduskasv läheneb 10%-le ning mis on suutnud ligi meelitada rohkem välisinvestoreid kui ükski teine riik Euroopas. Ansip võttis Londonis sõna enne kui Suurbritannia oli ametlikult avalikustanud oma pakkumise 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi osas. Eesti väljendas oma pettumust. Ansip rõhutas, et kokkulepe peaks olema õiglane, kindlustamaks seda, et kõik panustavad eelarvesse võrdselt. (Quentin Peel, Financial Times, 08.12)
Soome ajakirjandus
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis aasta võrra. Jätkamise poolt hääletas 68 saadikut, vastu oli kolm sotsiaaldemokraati. Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit põhjendasid otsust ÜRO Julgeolekunõukogu sügisese resolutsiooniga, mille kohaselt on USA juhitud koalitsioonil Iraagis mandaat aastaks. Arvamuseuuringute kohaselt on Eesti rahvas selgelt Iraagi sõdimise vastu. Eesti toetab USA juhitud koalitsiooni osaliselt ajaloolistel põhjustel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 8.12)
Venemaa ajakirjandus
Eesti on nõus Vene piiri praeguse kulgemisjoonega. Praegune piir on parim variant, mille osas on võimalik saavutada kokkulepet, teatas Marina Kaljurand pressikonverentsil Moskvas. Riigikogu ei ole mingilgi moel teinud muudatusi piirilepetesse. Mittekodanikke on Eestis nüüd vähem kui 10%. 1991. aastal moodustasid mittekodanikud 40% elanikkonnast. Enamik mittekodanikest soovib omandada Eesti kodakondsust, vaid 15% soovivad saada Venemaa kodanikeks. (Pravda.ru, 5.12)
Majandus
Uudisteagentuurid
The Estonian economy grew by 10.8 % in the third quarter of 2005 on a 12-month comparison, the national statistics office said. "Economic growth in the third quarter was the highest of any quarter over the past five years," the statistics office said. (Afp, 05.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Vene-Saksa gaasijuhe on tehniliselt vähemriskantne kui võib paista. Tõeline väljakutse seisneb projekti finantseerimises. Merealuse trassi ehitusele kulub 5,7 miljardit dollarit. Mööda maismaad läbi Läti, Leedu ja Poola kulgev trass oleks maksnud kolmandiku võrra vähem. Lisaks kallidusele kujutab mere põhja pidi Venemaalt Saksamaale kulgev trass ohtu saastunud Läänemere õrnale keskkonnale. Leedu peaminister Algirdas Brazauskas hoiatab koguni “ökoloogilise katastroofi” eest. Läänemere põhjas asub hulganisti viimasest sõjast jäänud miine ning keemiarelvi. Vene energiakontserni Gazprom valikut merealuse trassi kasuks võib seletada eelkõige poliitiliste põhjustega. Moskva on valmis maksma rohkem, et trass ei läbiks kolmandaid riike. (Georges Quioc, Le Figaro, 9.12)
Rootsi ajakirjandus
Euroopa Arengupanga (EBRD) aastaaruande järgi on majanduskliima endistes kommunismimaades paranenud. Varem kannustas arengut lootus saada ELi liikmeks, nüüd sõltub edasine areneng juba riikidest endist. Lõuna- ja Ida-Euroopa ning endised N. Liidu riigid kuuluvad jätkuvalt maailma kõige dünaamilisemate majanduste hulka. Sel aastal oli Aserbaidžaanis kõige suurem majanduskasv. Korruptsioon on probleemiks paljudes üleminekuriikides. Välismaised ja erastatud ettevõtted on efektiivsemad kui riiklikud või riiklikult erastatud ettevõtted. Eesti on kolm korda efektiivsem kui Ukraina. Samuel Fankhauser EBRD-st arvab, et ühtlane tulumaksusüsteem iseenesest, selline nagu Eestis või Slovakkias, ei mõjuta majanduskliimat, see on vaid väline märk heast majanduskliimast. Venemaal on ju samasugune tulumaksusüsteem, kuid paljud indikaatorid näitavad hoopis kehvemat majanduskliimat. (Disa Håstad, Dagens Nyheter, 7.12)
Soome ajakirjandus
Laevakompanii Tallink vallandas Tallink Finland tegevdirektori Håkan Nordströmi. Vallandamine oli Nordstömile üllatuseks. Tallinki suuromanik ja juhatuse liige Keijo Mehtonen põhjendas otsust erimeelsustega firma arengu küsimuses. Mehtonen tunnistas, et vallandamine toimus ettevõtte seisukohalt halval ajal, kuna ettevõte on minemas börsile. Uueks Tallink Finland tegevdirektoriks saab Keijo Mehtonen. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 8.12)
Tallink Finland tegevdirektori Håkan Nordströmi üllatav vallandamine jätab õhku mitu küsimusmärki. Ettevõte põhjendas otsust erinevate arusaamadega ettevõtte arengust, Nordströmile vallandamise põhjust ei öeldud ja ta ei olnud erimeelsustest teadlik. Soome ning Eesti ettevõtte- ja juhtimiskultuur põrkuvad nüüd esimest korda kokku nii kõrgel tasemel. Konkurents ja Silja müük võivad tuua sel alal muidki üllatavaid uudiseid. (Juhtkiri, Kauppalehti, 9.12)
Laevakompanii Tallink tee börsiettevõttena algas suhteliselt rahulikult. Ettevõtte aktsiaid müüdi esimesel päeval Tallinna Börsil pisut märkimishinnast kallimalt. Kurss jäi lõpuks 5,31 eurole. Tallink kavatseb Tallink Finland Oy tegevdirektori Keijo Mehtoneni sõnul investeerida raha uutesse laevadesse. Tallinki aktsiaid ostsid tuhatkond soomlastest erainvesteerijat. Eestlastest investeerijaid oli 17000. (Katri Kallionpää, Helsingin Sanomat, 10.12)
Laevakompanii Tallink tee börsil algas esimesel kauplemispäeval lainetades. Aktsia kurss langes pärast hommikust avamishinda ning tund pärast kauplemist oli aktsia hind juba alla 85 krooni. Tallinki aktsiate märkimishind oli 82,5 krooni. Hinda peeti Soome turul pigem kallinks. (Antti Mustonen, Kauppalehti, 12.12)
Varia
Uudisteagentuurid
Vene Sõjalaevastikule kuuluv AN-12 tüüpi lennuk ei rikkunud laevastiku lennukontrolli tehnika andmeil Eesti piiri, ütles laevastiku esindaja. Ämari lennujuhtimiskeskus fikseeris õhuruumi rikkumise Vaindloo saare juures 1,8 meremiili sügavusel. Piiririkkuja viibis Eesti territooriumil umbes ühe minuti . (Interfax, 7.12)
Venemaal kontrollib Eesti õhuruumi rikkumise fakti. Väidetav piiririkkuja võttis lennu ajal ühendust Tallinna lennuliikluse juhtimiskeskusega ning selle liikumine ei ohustanud tsiviillende. (RIA Novosti, 7.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Enamus Soomes kasutatavast ebaseaduslikust tööjõust voolab sinna Soome lahe lõunakaldalt Eestist. Töölised saabuvad Soome Tallinnas viimasel kahel aastal jõudsalt kanda kinnitanud arvukate renditööjõu firmade kaudu. Erinevail hinnanguil on selliseid ettevõtteid Eestis 120 kuni 200. Politseikomissari Markku Ranta-Aho selgitusel juhivad osasid renditööjõufirmasid Soomes karistuse saanud kurjategijad, kellelt on võetud õigus Soomes ettevõtteid rajada. Paljud Eesti ajalehed avaldavad igapäevaselt töökuulutusi tööks välismaal. Kuigi detsembris 2002 avas Soome ametiühingute keskorganisatsioon infopunkti Tallinnas, et eestlased saaksid informatsiooni töö- ja palgatingimuste kohta Soomes, töötab hinnanguliselt umbes 70 protsenti eestlasi Soomes “mustalt”. (Olivier Truc, Le Monde, 8.12)
Vendôme’i linna kinos tutvustati Priit Pärna loomingut. Kohalik leht selgitab, miks Pärna animatsioone tasub kindlasti vaadata: “Priit Pärna võib pidada omamoodi geeniuseks, kelle loomingust on kümme lühianimatsiooni kogunud auhindu suurimatel rahvusvahelistel festivalidel. 2002. aastal võitis ta Rahvusvahelise Animafilmide Assotsiatsiooni elutööauhinna. Muide, Eestis on animafilme tehtud alates 1930. aastatest ning stuudiot Tallinnfilm, kus Pärna tööd valmivad, peetakse Ida-Euroopa kõige elavamaks animafilmide tootmiskeskuseks.” (La Nouvelle République, 6.12)
Chambray-les-Tous linnapea Christian Gatard võttis vastu sõpruslinna Võru delegatsiooni eesotsas linnapea Ivi Eenmaaga. Kahe linna vahel lükatakse käima rida koostööprojekte noorsoo, kultuuri, spordi ja majanduse valdkonnas. (La Nouvelle République, 7.12)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi kirjanike arvates on oluline, et II Maailmasõja raames toimunud kuriteod ei vajuks unustuse hõlma. Noorsookirjanduses on saanud üha tavalisemaks II Maailmasõja kirjeldamine. Eestist pärit Ilon Wiklandi pildiraamat „Minu vanaema majas” kirjeldab hirmu nõukogude võimu ees ja antud võimu poolt kasutatud meetodeid. Varem on ta oma raamatutes kajastanud oma põgenemist Rootsi, kuid sõda ning Baltikumis toimunud inimeste hävitamine leiab käsitlemist esmakordselt. (Ying Toijer-Nilsson, Svenska Dagbladet, 6.12)
Kriitilises kultuuriartiklis, milles autor analüüsib Kristian Gerneri ja Klas-Göran Karlssoni uut raamatut ”Genotsiidide ajalugu”, tõlgendatakse genotsiidi mõistet mitmeti. Artikli autor arvab, et Rwanda ja Darfuri juhtumitele on pööratud tähelepanu vaid pinnapealselt, kuigi vääriksid enamat ning seab kahtluse alla, kas nõukogude võimu puhastustööd saab ikka genotsiidina klassifitseerida. Siiani on suurem osa teadlastest arvamusel, et Nõukogude režiim oli üks kõige brutaalsematest ja totalitaarsematest režiimidest inimkonna ajaloos, kuid sealt lähevad raamatu autorite ja teiste teadlaste arvamused lahku, kuna raamatus peetakse kulakuks nimetamist, rahvavaenlaste hävitamist ja deporteerimist samuti genotsiidiks. Raamatut kõrvutatakse Rootsi teadlase Anu Mai Kölli antoloogiaga “Kommunismi nägu”, milles analüüsitakse kollektiviseerimist kolmes Eesti rajoonis peale II Maailmasõda. Kollektiviseerimine ja kulakuteks kuulutamine on küll taunimisväärne, kuid selle genotsiidiks klassifitseerimine ei tundu päris õige. (Carl Johan Gardell, Svenska Dagbladet, 10.12)
Taani ajakirjandus
Vilniuses toimus Põhjamaade Nõukogu Vilniuse filiaali poolt korraldatud kriminalistika kirjanike festival “Vilnius Alibi”, kus osalesid Balti riikide, Venemaa ja Põhjamaade kirjanikud. Artikli autor annab kena ülevaate Vilniuses toimunud positiivsetest muutustest ning võrdleb tänast olukorda oma esmakordse reisiga Eestisse, Lätisse ja Leetu aastal 1981. Praegu on raske isegi ette kujutada, kuivõrd isoleeritud need kolm väikest maad tol ajal olid. (Leif Davidsen, Politiken, 10.12)
Soome ajakirjandus
Tallinna uus kunstimuuseum KUMU on peaaegu valmis kunsti vastu võtma. Eesti Kunstimuuseumi 56000 kunstiteosest 50000 paigutatakse uude majja enne veebruari. Helsingi Kiasmast peaaegu kaks korda suurem KUMU sulandub hästi Kadrioru pargi maastikuga. Ehitis kutsub uudistama, kõndima ühest avarast ruumist teise. Arhitekt Pekka Vapaavuori tunnistab, et on lõpptulemusega rahul, kuigi põhjustas oma pedantsusega eestlasest ehitajale halle juukseid. Ehitajate tööd KUMUs peab arhitekt kõrgetasemeliseks. Peaaegu 24000 ruutmeetri suuruse KUMU hind on ligikaudu 700 mln Eesti krooni ehk 45 mln eurot. (Esko Aho, Kaleva, 11.12)
