Euroopa LiitSiseareng
The EU should try to adopt its new constitution despite rejection by French and Dutch voters in referendums this year, new German Chancellor Angela Merkel said. "We should not give up on the constitutional treaty," she said. "We need a constitution for two important reasons: the fundamental rights charter is very important for building up the image of Europe, also the institutional mechanisms are needed so Europe can act with 25 or more members," she said. (Afp, 23.11)
Angela Merkel defended in London the "strong relationship" between Berlin and Paris, but said it should not be at the expense of isolating Britain. She acknowledged the Franco-German axis had often been the driving force of European development, but said it was important, in order to foster prosperity and social change among all member states "that we defend our interests together and that this doesn't happen without Britain". She demurred when asked whether she would back French calls for Britain to give up its rebate to secure a budget: "I want to have success and the situation of each country has to be taken into account.” (Afp, 24.11)
The EC’s justice commissioner Franco Frattini said that the Commission wants to give police access to Europe's future Visa Information System (VIS) to help detect, prevent, and investigate terrorism and serious crime. The proposal would allow Europol and national domestic security organizations to use VIS data like identity photographs and fingerprints. (Afp, 24.11)
EC President Jose Manuel Barroso said he wants his administration to be remembered for reforming the continent's economy. "I would like to be remembered, I would like my EC to go down in European history, as the one which sought to reconcile European values of political union and social cohesion with the equally European values of economic reform and openness," he said. (Afp, 22.11)
Finantsperspektiiv
British PM Tony Blair will hold budget talks with EU newcomer states in visits to Estonia and Hungary, his spokesman said, citing "gathering momentum" for a deal. In Tallinn, Blair will meet with Estonia, Latvia and Lithuania, while in Budapest he will hold talks with the Visegrad countries: the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia. (Afp, 27.11)
Polish PM Kazimierz Marcinkiewicz said: "All countries are interested in the matter of the budget but the new member countries of the EU are particularly interested because each euro that reaches them is devoted to development, to economic growth", urging France and Britain to substitute solidarity for selfishness. Slovakia is working with the Czech Republic and Poland on the wording of a common text, which should be presented to British PM Tony Blair when he meets with the Visegrad four in Budapest on December 2, Slovak PM Mikulas Dzurinda said. Slovenian PM Janez Jansa said a deal on the EU's long-term budget was "the most important question for new members of the EU." Czech FM Cyril Svoboda said that any deal on a future EU budget for 2007-2013 should not be "at the expense" of its newest members. (Afp, 25.11)
Cash-strapped Germany cannot accept any proposal about the EU’s budget that would increase spending, incoming FM Frank-Walter Steinmeier said. "Any proposal which would increase spending cannot be accepted by us," Steinmeier said. (Reuters, 23.11)
EU Regional Policy Commissioner Danuta Hübner said that EU needs a bigger budget in line with its needs, amid reports Britain was seeking a cut to spending. “Europe needs an agreement quickly on that subject in order to allow development, create jobs, and compete globally. Europe needs a budget at the level of its needs," the Polish commissioner said. (Afp, 26.11)
Laienemine
The EU started talks on a Stabilisation and Association Agreement with Bosnia on the long road to membership in the wealthy bloc. The start of talks came as Bosnia marked the 10th anniversary of Dayton peace agreement that ended the 1992-95 war in the Balkans. "Ten years on, Bosnia and Herzegovina has to look towards the future: the country can now move from peace building to state building and even to member-state building," EU's Enlargement Commissioner Olli Rehn said. (Reuters, 25.11)
The EU must pay back Macedonia for the reforms it has made to join the bloc with official candidacy status, EU foreign policy chief Javier Solana said. Macedonia and other conflict-wracked countries in the Balkans have been striving to reform in the hope of joining and the EU has to live up to its commitments to them, he said. "The next step is to be a candidate," Solana said. "This is the reward, I think we have the obligation to give it to Macedonia." (Afp, 25.11)
Välis- ja julgeolekupoliitika
Ukraine has made huge strides since last year's Orange Revolution, but much remains to be done, the EC said. "The new political reality in Ukraine was hard won through the courage and determination of the people," said EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner. "One year on, Ukraine can point to important progress, but there is still much work to do. The EU will be there to support Ukraine's reform efforts every step of the way." (Afp, 22.11)
Britain, France and Germany have accepted Iran's offer to resume talks about the country's disputed nuclear programme, the official IRNA news agency reported. An EU diplomat in Tehran said the EU3 letter said talks could only resume if Iran were ready to discuss a Russian proposal, backed by Washington and the EU. The plan enables Iran to maintain a civilian nuclear programme, but uranium enrichment, the most sensitive stage of the nuclear fuel cycle that can be used to make fuel for bombs, would be transferred to Russia under a joint venture. (Reuters, 27.11)
The EU is to send a 170-strong team of election monitors to the Palestinian territories for January polls that are an "essential step" in the Mideast peace process, officials said. The monitors will deploy from mid-December to assess whether the electoral process leading up to the January 25 ballots is conducted in accordance with international standards, said the EC. (Afp, 21.11)
Julgeolek
Poland will strongly support a bid by neighbouring Ukraine to join NATO in 2008, Polish Defence Minister Radoslaw Sikorski said. "Ukraine belongs to NATO and the EU in the future," Sikorski stated. "I think NATO's 2008 summit could be an enlargement summit." (Reuters, 25.11)
US Secretary of State Condoleezza Rice renewed a blunt warning to Balkan countries that they must hand over fugitive war crimes suspects or lose any chance of ties with NATO. "America's position is clear and uncompromising: every Balkans country must arrest its indicted war criminals or it will have no future in NATO." (Afp, 22.11)
NATO has agreed to plans extending its ISAF peacekeeping mission into Afghanistan's more volatile south, but concerns remain over who will provide troops amid growing security fears on the ground, officials say. Sources underline that concern about sending troops into potentially frontline combat situations, as opposed to a strictly peacekeeping role, is raising questions in NATO capitals, notably the Netherlands. (Afp, 27.11)
Uzbekistan has told European members of NATO they will not be able to use its airspace or territory for operations linked to peacekeeping in Afghanistan, an alliance official said. He said he understood the ban was to be applied from Jan. 1 in response to a recent EU decision to impose visa bans on 12 top Uzbek officials and an arms embargo over the deaths of up to 500 people in May. "Germany is the country most affected, but there will be no diminishment of our capacity to support ISAF," the official said. (Reuters, 23.11)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Inglisekeelse kirjutava meedia meelisteemad keerlesid ELi finantsperspektiivi ning Saksamaa uue liidukantsler Angela Merkeli ametisseastumise ümber.
EL eelarve aastateks 2007-2013 on olnud Suurbritannia eesistumisperioodi võtmeteemasid. Suurbritannia peaminister Tony Blair on algatanud diskussiooni edasise EL laienemise küsimuses, viidates liiga suurele finantskoormale – tema ettepanek pole poolehoidjaid leidnud, küll aga tuliseid vastaseid, seda eriti värskete liikmesriikide näol. Ka Suurbritannia igipõline rivaal Prantsusmaa välisminister Philippe Douste-Blazy isikus on retooriliselt küsinud, miks peaks Ühendkuningriik piirduma nii väikese osaga projekti (viimane liitumisring) rahastamisel, mis juba praegu on Suurbritanniale kõvasti tulu toonud (Ida-Euroopast pärit töötajad erialadel, kuju brittide endi poolt tungi pole). (David Rennie, Toby Helm, The Daily Telegraph, 22.11) Inglased näevad probleemikäsitlust loomulikult pisut teises võtmes . Põhjendades peaminister Thatcheri poolt aastate eest väljavõideldud tagasimakse jätkamise vajalikkust, rõhutatakse ELi konkurentsivõime püsimise olulisust, kinnitades seejuures Suurbritannia soliidset osalust ELi eelarve rahastamisel. Samas tuletatakse lugejaile meelde, et iga aus ELi kodanik peab möönma, et nn Lissaboni agenda täitmine on läbikukkunud. (Hamish McRae, The Independent, 23.11) John Egan esitab neli teesi, mis võimaldaksid ELi majanduse suurimaid probleeme – madal majanduskasv, kõrge töötuseprotsent ja tulevased demograafiaprobleemid – lahendama hakata. Esiteks - vähem regulatsioone; teiseks – majanduse vallas peaks EL juhinduma Hollandi näitest, kus on eesmärgiks seatud administratiivkulude kokkuhoid 25 %; kolmandaks - Suurbritannia võiks eeskujuks võtta Taani parlamendi, kus igareedene ministrite “ülekuulamine” on saanud tavaks, nagu ka ELis tõstatatud küsimuste arutamine; neljandaks - teha ELile kohustuslikuks enne otsuse seadustamist kindlustada ka nende ellurakendamine. (John Egan, Financial Times, 28.11)
Vaatamata valimistejärgsele pingeseisule on Saksamaa vastsel kantsleril Angela Merkelil õnnestunud ühe laua taha tuua nii kristlikud demokraadid kui ka sotsiaaldemokraadid. Ent küsimusi siiski jääb: kas ta suudab kohmaka koalitsiooni ka reaalselt tööle panna? Kas temast saab riigi juhtpoliitikuid, kes on võimeline võitma ka edaspidiseid valimisi ning kujundama niiviisi Saksamaa tulevikku, või jääb ta pigem n-ö üleminekuaja kantsleriks? Angela Merkelil jääb puudu karismaatilisusest, pigem tunneb ta ennast kindlalt detailidesse süüvides kui ambitsioonikaid visioone esitades. Ent juba praegu võib öelda, et ta on omandanud Helmut Kohlilt vajaliku õppetunni – ta teab eeliseid, mida pakub seisund olla avalikult alahinnatud. Lõppenud koalitsioonikõnelused tõestavad Merkeli sitkust. Rahvusvahelises plaanis ei saa Merkelist kindlasti Suurbritannia peaministri Tony Blairi haldjast ristiema EL eelarve teemal. Ta soovib Washingtoniga küll soojemaid suhteid, kuid see ei tähenda toetust Iraagi küsimuses. Merkel pole Venemaa president Vladimir Putiniga nii lähedastes suhetes kui Gerhard Schröder, ometi mõistab ta bilateraalse kaubanduse ning energeetikaküsimuste olulisust. (Juhtkiri, Financial Times, 28.11) Välispoliitika guru Henry A. Kissinger leiab, et valimiskampaania aegadest afišeeritud Merkeli puudujääk karismaatilisuses võib tegusas argielus osutuda hoopis eeliseks. Tänu teadlaslikule põhjalikkusele hoidub Merkel kindlasti valikutest atlantismi ja Euroopa vahel või sentimentaalsest soovist Venemaale läheneda. (Henry A. Kissinger, International Herald Tribune, 22.11) Angela Merkelil pole võib-olla oma eelkäija meediatähelepanu, kuid kahtlemata teab ta täpselt, kuidas taastada Saksamaa majanduse hea käekäik. Selle tõestuseks on ülikeeruliste koalitsiooniläbirääkimiste tulemus: on üsna tõenäoline, et Saksamaa esimesel naiskantsleril õnnestub ametis olla kogu nelja-aastane ametiperiood. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 23.11)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Bosnia tulevik (10 aastat Daytoni lepetest), Iraani tuumaprogramm, terrorirünnakud Iraagis ning suhtumised USA vägede kohalviibimisse, samuti LKA salavanglad Euroopas olid Saksa ajakirjanduses päevakorral peaaegu iga päev. Samuti Hiina ei kao päevalehtede veergudelt hetkekski.
President Bush mainis Hiinas viibides retooriliselt inimõigusi, kuid midagi sellest ei muutu. Sellegi poolest tuleb talle au anda, sest võrreldes nii mõnegi Euroopa riigi poliitiku lömitava suhtumisega näitab Bush üles põhimõttekindlust. Eetilise miinimumstandardi täitmist – viitamist režiimi repressiivsele iseloomule - ei vaevu Euroopa poliitikud järgima, enne kui hiinlastega äri ajama asuvad. Bush teeb seda. Kõigele vaatamata lasevad hiinlased kriitika ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Põhjus pole mitte ainult selles, et USA usaldusväärsus inimõiguste küsimuses on kahanenud, vaid pigem selles, et hiinlased võivad endale lubada stoilist suhtumist režiimikriitikasse. Sest enamasti lääs ei sea enam ärilistele suhetele poliitilisi eeltingimusi. Võib olla mõistetakse oma viga siis, kui Hiina hakkab oma majanduslikku võimsust välispoliitilistel ja militaristlikel eesmärkidel kuritarvitama. (Christian Ultsch, Die Presse, 21.11) Mida vähem me suudame Hiinat muuta, seda suurem on oht, et me muutume ise üha hiinalikumaks. Hiinat muuta on lääs ammu soovinud, see on üks vana unistus. Nii praegugi. Tegelikkuses aga seab hoopis Hiina meie arusaamad inimõigustest küsimärgi alla. Ärilistel kaalutlustel taganeme me ise oma põhimõtetest ning muudame kõik suhteliseks. See puudutab nii suurettevõtete kui ka poliitikute põhimõttelagedust. Microsoft müüb kommunistidele tsenseerimiseks ja jälitustegevuseks vajalikku tarkvara, reportaažid Hiinast langevad üha sagedamini pugejalaiku enesetsensuuri ohvriks. Meediakontserni Viacom juht märkis Šanghais, et “lääne meedia peaks Hiina suhtes vähem ründav olema”. USA suurkirjastajad on hakanud, arvestades oma kontsernide investeeringuid Hiinasse, trükkima Hiinat ülistavaid brošüüre. Euroopa meedia omakorda imiteerib sageli just USA eeskuju. (Henrik Bork, SZ, 21.11)
Mida Lääs ootab Saksamaa uuelt kantslerilt? USA ootab uut tooni endaga suhtlemisel. Samuti seda, et Berliin suudab rahustada Poolat ja Baltimaid, kelle närvilisuse on põhjustanud Schröderi Venemaa-poliitika. Prantslaste tunded on segased. Eeldatakse küll, et ollakse Saksamaaga koos edaspidigi “Euroopa mootoriks”, kuid selge on see, et bilateraalsed suhted kaotavad oma eksklusiivsuse. Merkel on mõista andnud, et “Helmut Kohli traditsioonide” kohaselt ei saa Saksa-Prantsuse sõprus olla suunatud väiksemate riikide vastu. Suurbritannia näeks suure eduna juba seda, kui kahepoolsed suhted muutuksid stabiilsemateks ning majanduslikud raskused saaksid ületatud. Samadel põhjustel seostatakse Merkeliga mõningasi lootusi ELi asjade edendamisel. (Torsten Krauel, Die Welt, 23.11) Mida ootab uuelt kantslerilt Ida? Putin on pragmaatik. Ta märgib rahuloluga, et Merkel valdab vene keelt ning loodab strateegiliste erisuhete jätkumisele. Siiski ei ole võimalik märkamata jätta Vene välispoliitika teatud närvilisust. Kardetakse inimõiguste kriitikat ning Saksamaa suhete paranemist USAga. Poola ootab Merkelilt uut stiili, respekti ja huvi Poola huvide suhtes. On absurdne, et Saksamaal on paremad suhted Venemaa kui ELi liikme ja naabri Poolaga. Oodatakse koordinaatide nihkumist – eemale Venemaast, lähemale USAle. Prioriteetseks peetakse järjepidevat ning solidaarset Euroopa sisepoliitilist arengut. Hiinas ollakse murelikud. Kaubavahetus Saksamaaga moodustab kolmandiku Hiina kaubavahetusest ELiga, tehnoloogia ning finantsabi tuleb eelkõige just Saksamaalt. Hiina ei soovi mingeid muutusi senistes suhetes. (Manfred Quiring, Die Welt, 23.11)
Saksamaa uus välispoliitiline joon pakub jätkuvalt huvi kõikidele saksakeelsete riikide väljaannetele. FAZ märgib, et ehkki koalitsioonileping erilist optimismi ei sisenda, on täiesti tuntav suure koalitsiooni soov suhteid USAga tasakaalustada. See on lihtsalt Saksamaa huvides, et Schröderi ajal kujunenud olukord muutuks. Samas on ilmselge, et Merkeli valitsus pöörab oluliselt rohkem tähelepanu Euroopa ülesehitamisele. Ka see on Saksamaa huvides. Vaid Euroopa on see “miljöö”, milles Saksamaa oma sihte saavutada suudab. Kahjuks on selle “miljöö” seisund labiilne. Suhteid Venemaaga ei tohiks enam sedavõrd ekstreemselt personaliseerida, et teiste eurooplaste pürgimused unustatakse. Usalduse erosiooni ei tohiks ükski valitsus ükskõikselt suhtuda. Berliini suhted USAga määravad paljuski USA suhteid ELiga. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 21.11) Merkel panustab uutele ELi-sisestele allianssidele, märgib Die Presse. Veidi eemale Prantsusmaast, lähemale Poolale ja Euroopa väikeriikidele. Esimene välisvisiit Pariisi oli pigem vältimatu kohustus kui isiklik soov. Merkel eelistaks nn Weimari kolmnurga ehk Pariis-Berliin-Warssavi telje taaselustamist. Tundub, et Tony Blair jääb endiselt isolatsiooni, ehkki panustas Merkeli võidule. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 23.11) Saksamaa on endast taas märku andnud. Sellest pole midagi, kui ta aeg-ajalt kõrvalteel puhkab. See pole riik, mis määraks maailma saatust. Ta võib endale seda lubada. Kuid Saksamaa ei tohiks olla huvitatud sellest, kui tema poliitika provintslikuks muutub. Nii vähetähtis ta ometigi pole. Merkel paistab silma: Bush on praegu poliitiliselt vaid iseenda vari, Chirac demonstreerib kõikjal oma võimu lagunemist, Blair on vist jõudmas oma valitsemise lõppfaasi, Berlusconi ilmselt tagandatakse kevadel võimult ning Poolas juhivad riiki rahvuskonservatiivid, kelle puhul ei tea keegi, kui kaugele nende euroskeptitsism võib ulatuda. Merkel räägib välispoliitika järjepidevusest, kuid Bonni vabariigi aegseid talupojareegleid ei saa küll muutunud keskkonnas järgida. Mida tähendab olla “väikeste riikide” eestkõneleja? Pärast põhiseadusliku lepingu referendumit Hollandis? Või peaks kaitsma Slovakkiat ning Baltimaid, kes meid oma madalate maksude ja majanduskasvutempoga hirmutavad? Poola aga ei vaja mingit advokaati, ei Berliini ega kedagi teist. Ta vajas seda enne ELiga liitumist. Saksmaa peaks endale selgeks mõtlema, milleks on Euroopat vaja, kus on tema piirid ning milline on selles kõiges Saksamaa roll. Need on lahtised küsimused. Schröder küll adus üht-teist, kuid tema poosis oli liiga palju kõrkust a la “uus eneseteadvus” või “sõjajärgse perioodi lõpp”. Merkeli poliitika lubab olla tagasihoidlikum, ilma suurte žestideta, mis umbusaldust külvavad. (Jan Ross, Die Zeit, 24.11)
Maksudumpingu teema tekitab tüli Merkeli ja Ida-Euroopa riikide vahel. Merkel on oma esimestel välisvisiitidel otse rünnanud Slovakkia maksusüsteemi. Slovakkia ei saa aga nõustuda sellise finantskavaga, mis võtab arvesse Merkeli ettepaneku kärpida nende riikide toetusi, kes rakendavad “maksudumpingut”. Slovaki poliitikud kaitsevad end nagu jaksavad - ettevõtted kolivad tootmist Slovakkiasse mitte maksude, vaid madalate töötasude ja kvaliteetse tööjõu tõttu. Slovakkia ei finantseeri maksude langetamist ELi toetustega, madalate maksude eesmärgiks on eelkõige riigi muutmine saajast andjaks. (Hans-Jörg Schmidt, Die Welt, 26.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Tehes oma esimese välisvisiidi Pariisi, järgis Angela Merkel oma eelkäijate traditsiooni. Rääkides „prantsuse–saksa teljest” ja „prantsuse-saksa mootorist”, kordasid Jacques Chirac ja tema Saksa kolleeg harjumuspäraseid väljendeid ning ei lasknud välja paista võimalikel erimeelsusel. Kuigi Merkel on mõnikord näidanud sümpaatiat brittide arusaamade suhtes põllumajanduspoliitikast, sunnib reaalsus teda respekteerima Chiraci-Schröderi 2002. aasta oktoobris saavutatud kokkulepet. Prantsusmaa president läks kohtumisel Angela Merkeliga viimase ootustest isegi kaugemale, sõnades, et Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline koostöö peaks end senisest enam avama teistele partneritele. Le Monde küsib, kas poliitilise Euroopa taassünd võib tõuke saada just Pariisist ja Berliinist, tõdedes, et hetkel on selline areng üsna vähetõenäoline, arvestades Prantsusmaa presidendivalimiste eelset seisu ning Saksamaa eesistumist ELis 2007. aastal. (Juhtkiri, Le Monde, 26.11) Ka Le Figaro leiab, et Angela Merkeli otsus tulla pärast kantsleriks nimetamist esimese sihtkohana just Pariisi näitab Saksamaa välispoliitilise suuna jätkumist. Mis oleks küll Prantsusmaal öeldud, kui Merkeli käik ei oleks teda toonud esmajärjekorras Pariisi! Prantsuse-Saksa paaril läheb piisavalt halvast, et mitte rohkem õli tulle valada. Le Figaro leiab, et Pariis oli seega kohustuslik sihtkoht. Loodetavasti ei ole see Merkeli valiku ainsaks põhjuseks. Angela Merkel tõuseb Saksa poliitika etteotsa hetkel, kui tema peamised partnerid – Bush, Chirac, Blair, Berlusconi, Putin – näevad oma mandaate lõppemas. Olulistel teemadel peavad tähtsad otsused oma aega ootama. See aga annab Merkelile aega valmistuda, et endast seda selgem jälg jätta. Prantsusmaa jaoks on oluline, et Pariisi ja Berliini vahel algusest peale säde oleks. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 23.11) Välisminister Philippe Douste-Blazy leiab, et juba Prantsusmaa ja Saksamaa asend nõuab neilt taas Euroopa liikumapanemist. Ta kirjutab, et tuleb jätkata poliitiliselt tugeva Euroopa nimel töötamist. ELi laienemine ei tohi kodanikele enam tunduda ülalt tulnud käsuna, vaid Euroopa kodanike poliitilise tahte väljendusena. Samuti tuleb jätkata kriiside lahendamist. Douste-Blazy peab eelkõige silmas Balkanit ja Lähis-Ida, aga ka Iraani, kus Saksamaa ja Prantsusmaa mängivad koos Suurbritanniaga võtmetähtsusega rolli. Prantsusmaa välisminister rõhutab samuti, et ELi poliitilisest ummikseisust välja toomiseks on vaja kõigepealt kokkuleppele jõuda 2007.-2013. aasta finantsraamistiku osas. Kokkulepe Luksemburgi ettepanekute baasil on tema kinnitusel käeulatuses. Sakslased, kel on riigi taasühendamise kogemus, teavad paremini kui keegi teine, mida tähendab laienemine. Välisministri sõnul peab Prantsuse-Saksa suhe vastama ka Euroopa ja üleilmsetele muutustele. Selleks peab paar olema avatud teiste partnerite suhtes. (Philippe Douste-Blazy, Le Figaro, 24.11) Analüütik Danil Vernet’ arvates ei ole Angela Merkel „sotsialistlikus reaalsuses” kasvanuna kunagi uskunud „kolmanda tee” võimalikkusesse Lääne-Saksa kapitalismi ja Ida-Saksa sotsialismi vahel. Tal on palju ühiseid jooni 1990. aastate alguses Ida-Euroopa maades võimule tulnud kolleegidega: imetlus USA suhtes, umbusk Venemaa suunal ja hirm bürokraatliku masinavärgi ees. (Daniel Vernet, Le Figaro, 23.11)
Prantsusmaa ajakirjandus pööras tähelepanu ka Kosovo staatuse üle peetavate kõneluste algusele, mida juhib ÜRO peasekretäri erisaadik, Soome endine president Martti Ahtisaari. Üsna üksmeelselt ennustatakse Ahtisaarile raskeid läbirääkimisi, Le Monde nimetab soomlase ette seatud ülesannet „arvatavasti võimatuks”. (Christophe Châtelot, Le Monde, 23.11) On hetki, mil diplomaatia ei tohi häbeneda mõttetut sõnadetegemist. Martti Ahtisaari seda ei karda. Ta on tuntud oma aususe, kannatlikkuse ja inimlikkuse poolest. Kaasmaalased nimetavad seda suurt selge pilguga meest hellitavalt „Muumipapaks”. Lisaks heale Balkanimaade tundmisele tervitatakse seoses Ahtisaariga ka tema teadmisi, piinlikku täpsust ning optimismi. Oma presidendiaastaist jääb Martti Ahtisaarile eelkõige meelde Soome liitumine ELiga. Sündmus, mis kahtlemata omab erilist tähendust selle Karjalas Viiburis sündinud mehe jaoks. (Christine Fauvet- Mycia, Le Figaro, 21.11) Vaatamata doominoefekti kartustele riikides, kus elab oluline albaanlaste vähemus, eriti Makedoonias, pooldab rahvusvaheline üldsus, ilma seda küll avalikult tunnistamata, Kosovo suhtes tingimusliku iseseisvuse vormi kehtestamist. Kosovo saaks iseseisvaks võimaluseta ühineda Albaaniaga. (Hélène Despic-Popovic, Libération, 21.11)
WTO teemadel võttis Le Figaro veergudel sõna EK kaubandusvolinik Peter Mandelson. Ta kirjutab, et EL strateegia detsembris Hong Kongis toimuvatel kõnelustel Doha vooru lõpetamiseks seisneb kõigi vajadustele vastavate laiemate ja tasakaalustatumate arutelude soodustamises. Kuigi ELi süüdistatakse põllumajandustoetuste liiga väheses kärpimises, on liit kindel õigsuses nõuda tasakaalustatumat kokkulepet nagu ka järeleandmisi ELi peamistelt läbirääkimispartneritelt, eriti brasiillastelt ja ameeriklastelt. (Peter Mandelson, Le Figaro, 26.11) Endine Iirimaa president Mary Robinson ja ÜRO üleilmse inimarengu raporti direktor Kevin Watkins kirjutavad, et EL ja USA süüdistavad teineteist WTO läbirääkimiste ummikseisus. Siiski ei soovinud kumbki rinne asuda tegelikke probleeme lahendama. Rikkad riigid kulutavad u miljard dollarit aastas vaeste riikide abistamiseks. Samas kulutatavad nad samaväärse summa iga päev siseriiklikele toetustele, mis suurendavad veelgi arenguriikide vaesust... EL ega USA ei rahuldu vaid keeldumisega oma süsteemide põhjalikust reformist, nad nõuavad ka arenguriikidelt, et viimased avaksid oma turud kõigis sektorites. Taoline lähenemine läbirääkimistele kannab 21. sajandi merkantilismi pitserit. Rikkad riigid tahavad palju, ise vähe vastu andes. Arenenud riikide juhtidel tuleb teha lihtne valik: kas säilitada süsteem, mis tagab toetuste abil heaolu väikesele huvigrupile nende kodumaal või lubada miljonitel planeedi kõige vaesemate hulka kuuluvatel inimestel saada osa kaubavahetuse ja üleilmastumise headest külgedest. (Mary Robinson, Kevin Watkins, Le Monde, 22.11)
Skandinaavia ajakirjandus
Norra ajakirjandus kajastas põhjalikult röövpüüki harrastanud hispaanlaste karistamisega seonduvat, kes püüdsid lubamatult kala Teravmägede lähistel rahvusvahelises kalakaitsetsoonis – probleemist kasvas esmalt Norra ja Hispaania ning seejärel Norra ja ELi vaheline konflikt. Kaks Norra poolt arestitud Hispaania kalalaeva, kes püüdsid seadusevastaselt süvalesta, oleksid oma püügiga teeninud ELis 6 miljonit norra krooni. Nüüd ootab neid trahv 10 miljoni norra krooni ulatuses. Hispaania võimud ähvardavad Norra Haagi kohtusse kaevata, kuna nende arvates ei olnud Norra võimudel õigust laevu arestida, kuid Norra välisminister Jonas Gahr Støre on vastupidisel seisukohal. Hispaanlased on sellega päri, et tegu on tõsise keskkonnalase kuritööga, kuid tahavad rahvusvahelises kohtus tõe jälile jõuda - nende arvates on norralastel õigus inspekteerida, kuid mitte arestida. Island ja Venemaa sõdivad samuti norralaste suveräänsuse vastu Teravmägede merepiirkonnas, ainult Soome ja Kanada on siiani tunnustanud Norra kalakaitsepiirkonda, mis ulatab 200 meremiili kaugusele Teravmägedest. (Ole Magnus Rapp, Aftenposten, 22.11; Eystein Røssum, Bergens Tidende, 22.11) Aastal 1986 võttis Norra kasutusele eeskirja, mis reguleerib kalastamist Teravmägede piirkonnas – põhjuseks hoolimatud hispaanlastest kalamehed, kes huvitusid vaid kasu lõikamisest. Toonane konflikt lahenes kalastamiskvootide jagamisega maadele, kellel olid n-ö ajaloolised õigused nimetatud piirkonnas kala püüda, sh Hispaaniale. Õnneks on Norra piirivalvel tänapäeval piisavalt vahendeid, et nii Hispaania kui ka Venemaa ja ka teiste maade röövpüüdjaid teolt tabada. Kahjuks ei ole siiani paljud kalalaevakompaniid kalastamiseeskirjadest õppust võtnud - nad ei hooli vastutusvõimelisest kalapüügist, loodusressursside haldamisest ega seadusekuulekusest. Viimasel ajal sagenenud röövpüügid viitavad probleemile, millega tuleb kiiremas korras tegeleda, enne kui kalavarud ammenduvad, nii nagu juhtus Newfoundlandi rannikul. Poliitiliselt peaks Norra nõudma kalalaevade lipuriikidelt, et viimased kontrolliksid oma aluseid või võtaksid laevad juba randumisel kinni. Kalandusministri Helga Pederseni ettepanek, et Norra ja Venemaa pöörduksid sadamate kontrolli tugevdamisel abi saamiseks ELi poole, on kiiduväärt. Kuid Norra karm toon antud küsimuses võib viia selleni, et EL või teised riigid seavad hoopis küsimärgi alla Norra jurisdiktsiooni antud piirkonnas või kalakaitsetsooni vastavuse seadusele. Tegu on poliitilise riskiga, mis tuleb Norral ette võtta. (Juhtkiri, Aftenposten, 22.11) EL toetab Hispaaniat ning arvab samuti, et Norral pole õigust röövpüüdjate laevu arestida. Vastavalt EK kalandusküsimuste pressiesindaja Mireille Thomile, peaks kahtlastest kalalaevadest teavitama vastava riigi organeid. Erimeelsuste püsimisel tuleb arutada, kuidas korraldada selles piirkonnas kontrolli. Norra välisminister jääb aga endale kindlaks - Norral on õigus Teravmägede merepiirkonnas seadusest kinnipidamist nõuda, kuna nii Norra kui ka Hispaania on allkirjastanud Teravmägedetraktaadi. (Alf Ole Ask, Aftenposten, 23.11) ELi reaktsioon antud küsimusele viitab kiirustavale otsustamisele, kuna on olnud juhtumeid, mil laeva lipuriigiks võib osutuda mõni kõrvaline riik, kus antud kalalaev või -firma on registreeritud. Sel juhul tekib küsimus, kes peaks uurima kahtlusalust juhtumit ja karistama röövpüüdjaid, kui tegu on nt Dominikaani Vabariigi postkastifirmaga. Lisaks on Brüsselil hoopis tõsisemad probleemid oma kalanduspoliitikaga ning tõenäoliselt ei muutu Norra ja Hispaania vaheline konflikt eriti teravaks. Kui lahenduse leidmiseks peaks rahvusvahelisest kohtust abi otsima, siis on nii Hispaania kui ka EL jaganud Norrale head kaardid kätte. (Juhtkiri, Aftenposten, 24.11)
Lisaks tulisele röövpüügi teemale kajastati Skandinaavia ajakirjanduses Saksamaa liidukantsleriks kinnitatud Angela Merkeli ametisseastumist ja tema esimest välisvisiiti Prantsusmaale, Suurbritanniasse ja Belgiasse. Rootsi ajakirjanduse arvates saab Angela Merkelist ELi võimsamaid poliitikuid. Oodatakse, et ta uuendab Saksamaa Euroopa-poliitikat, panustab turumajandusele suunatud majandusreformidele ning parandab suhteid Washingtoni ja Londoniga. Merkeli kohtumist Brüsselis NATO juhi Jaap De Hoop Schefferiga võib tõlgendada kui Saksamaa välispoliitika muutumist taas traditsiooniliselt “atlantiliseks” pärast jäist suhet USA ja Schröderi vahel. Samuti loodetakse, et varasemad “südamlikud” suhted Moskvaga muutuvad “korrektselt viisakaks”. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 24.11) Kahjuks ei saa uus kantsler teha nii nagu tema tahab, kuid vähemalt ta teab, mida ta tahab. Saksamaal tuleb tal osaliselt need poliitilised piirid laiemaks venitada, kuhu valitusprogramm takerdus, ning osaliselt avalikku arvamust enda poole võita. Saksamaa vajab enamat kui poliitikat, et enamvähem toime tulla, seepärast on uued valimised kõige lihtsam tee, kuid selleks tuleb loomulikult valimised võita. Prantsusmaa jääb kaotajaks, kui suhted Saksamaaga halvenevad. Esialgu võib Jacques Chirac rõõmustada, kuna Merkel ei kavatse muuta ELi poolt vastuvõetavat otsust põllumajanduspoliitika suhtes. Suurim lahing ootab Merkelit ees siis, kui ELi valitusjuhid kohtuvad finantsperspektiivi arutamiseks. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 25.11). Taani meedia tõi välja uue kantsleri arvamuse, et EL-i põhiseadus on Euroopa tuleviku alustala ning Saksamaa ei kavatse oma vägesid Iraaki viia. Samuti üritab Merkel hoida ELi tasakaalus ja arvab, et kõik ELi riigid peaksid minema teatud kompromissile, et saavutada head tulemust finantsperspektiivi küsimuses. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 25.11; Kim Wiesener, Politiken, 25.11) Kuna Merkeli esimene välisvisiit toimus Prantsusmaale, siis arvatakse, et Saksamaa välispoliitika ei võta ette drastilist suunamuutust, kuigi Merkel on varem toonitanud, et Pariisi ja Berliini suhe ei ole eriline, mis välistab teisi maid. Samas arvab ta, et selline suhe on väga vajalik nii mõlemale riigile kui ka tervele Euroopale. (Jørgen Ullerup, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 24.11) Taanlased ei soovita uut ametisse kinnitatud kantslerit alahinnata, kuna sellega võib alt minna, mis võib valusasti kätte maksta. Tema edu ei määra faktid, et ta on naine ja “idast” pärit sakslane, ning Merkeli juhtimisstiiliga peab harjuma, selles ei ole nii palju retoorikat ja on rohkem põhjendusi. Kui Merkelil õnnestub luua liit reformimeelse SPD tiivaga, siis võib antud koalitsiooni kutsuda suureks ning Merkelit mäletatakse kui tähendusrikast suurkuju Saksamaa ajaloos. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 24.11)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses diskuteeriti eelkõige sisepoliitilistel teemadel. Kommenteeriti esimest presidendikandidaatide teledebatti, kus sõna said kolm põhikandidaati: Soome sotsiaaldemokraatide kandidaat Tarja Halonen, Soome Keskpartei kandidaat Matti Vanhanen ja Soome Koondpartei kandidaat Sauli Niinistö. Muuhulgas avaldasid kandidaadid arvamust presidendi rolli ja Soome majanduse kohta ning esimest korda hakkasid kandidaadid üksteisest selgemalt eristuma. Eriti ilmekalt tuli see välja Haloneni ja Vanhaneni puhul. Vanhanen näeb presidenti kui rahva vaimset juhti, kes suunab rahva arvamust ja loob turvatunnet ilma uuendustevastase hirmutamiseta. Vanhanen süüdistab ELi praeguses olukorras just Prantsuse sotsialiste. Haloneni arvates peab president olema nii kuulaja kui ka kannustaja. ELi tasandil näeb Halonen probleemi pigem selles, et inimestele pole tagatud igapäevast turvalisust. Niinistö oleks meelsasti rahva kupjaks. Samuti võiks president olla, Niinistö arvates, sillaks erinevate valitsuste vahel. Presidendikandidaadid näevad erinevalt seda, kui suurt rolli peaks president mängima välispoliitikas. Haloneni arvates peaks välis- ja julgeolekupoliitika olema presidendi hallata, majanduspoliitika ja ELi asjad ehk uus “sisepoliitika” peaministri halduses; Vanhanen ütles, et kogu ELi poliitika üle otsustamine peaks olema valitsuse ja peaministri pädevuses; Niinistö sõnul oleks otsustusõigus presidendil siis, kui Soome riigina mingi lepingu sõlmib, näiteks tõi ta ELi alus- ja laienemislepingud. (Arto Asitkainen, Helsingin Sanomat, 22.11; Pekka Pohjolainen, Etelä-Suomen Sanomat, 22.11) Siiani on arvatud, et vabariigi presidendi valimine on sama paeluv sündmus kui NLi Ülemnõukogu kummitemplivalimised. Samuti on mõeldud, et poliitiline ideoloogia mattub valimismöllu ja isikukesksusesse. Valimistulemus võib ju küll ette teada olla, kuid tegelikult seisavad Soomes ees üle pika aja ühed ideoloogilisemad presidendivalimised. Kõige ideoloogilisemaks presidendikandidaadiks võib pidada sotsiaaldemokraatide, Vasakliidu ja Soome AÜ Keskliidu ühiskandidaati Tarja Haloneni. Vasakjõudude poliitikaga ei sobi kuidagi kokku valimiskampaania tunnuslause: “kogu rahva president”. Halonenile ei jää oma lööklausega “töörahva president” alla ka Sauli Niinistö. Kampaaniate eesmärgiks on maalida kandidaatidest selline pilt, mis puudutaks võimalikult paljusid valijaid. Kuna presidendivalimiste puhul on tegemist eelkõige isikute vahel valimisega, siis pole väga oluline, kas kõik valimislubadused ka paika peavad. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 23.11) Soomlastel on suur vajadus autoriteedi järele, keda kummardada. Presidenti hakati valima otsestel valimistel, kui presidendi võimu oli kõvasti vähendatud. Seaduse vastuvõtjad tahtsid kindlustada selle, et ükskõik kui võimetu presidendi rahvas ka valib, ei oleks sellest riigile tõsist ohtu. Presidendivalimiste osalusprotsent on Soomes kõrge, vaatamata sellele, et presidendil pole enam suurt mõjuvõimu riigi ega rahvusvahelisel tasandil tehtavate otsuste puhul. Pärast presidendivalimisi peaks hakkama kiiresti mõtlema presidendiinstitutsiooni efektiivsuse üle. Presidendi ametiaeg on Soomes liiga pikk. Kui inimene valitakse presidendiks kaks korda järjest, on ta ametis 12 aastat. Isegi Venemaal ja USAs võib üks isik olla presidendiametis maksimaalselt kaheksa aastat. Sellest ajast peaks piisama ka Soomele. (Heikki Hakala, Etelä-Suomen Sanomat, 26.11)
Soomes kütab kirgi rahutagamisseaduse muudatuse eelnõu. Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas, et otsuse kiirreageerimisüksuste lähetamisest teeb valitsus, mitte president. Teisisõnu, komisjon tahab vähendada presidendi võimu kaitsejõude puudutavates küsimustes. See otsus ei sobi aga valitsusele, kelle arvates viiks komisjoni otsus talumatu olukorrani: tekiks kaks kiirreageerimisrühma – valitsus otsustaks ELiga seotud vägede tegutsemise üle, teistel juhtudel otsustaks kaitsejõudude ülemana president. Kaitsejõud saaks endale seega kaks juhatajat ning lõpptulemuseks oleks kaos. (Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 25.11) Põhiseaduskomisjon põhjustas valitsusele ja presidendile oma otsusega poliitilise šoki, kuigi komisjon eitas, et presidendi võimu üritatakse vähendada. Komisjoni aseesimees Arja Aho märkis siiski, et samas ei taha komisjon presidendi võimu ka suurendada. Põhiseaduskomisjoni ülesanne oli anda hinnang sellele, kas rahutagamisseaduse muudatuseelnõu vastab Põhiseadusele. Komisjon ei jaga valitsuse seaduseelnõu loogikat, mille kohaselt toimub üksuste lähetamise üle otsustamine kahes etapis: asja ettevalmistus on valitsuse pädevuses, kuid lõpliku otsuse langetab president. Põhiseaduskomisjon lähtub sellest, et Põhiseadusega on kõik ELi puudutavad küsimused määratud valitsuse pädevusse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.11) Põhiseaduskomisjoni otsus näib olevat vihastanud parteide esimehi ja isegi presidenti. See on põhjendamatu, sest põhiseaduskomisjon teeb vaid oma tööd – määrab kindlaks, kas seadused on Põhiseadusega kooskõlas. Samuti pole piiratud presidendi õigusi, sest presidendilt ei saa ära võtta seda, mida tal polegi olnud. Kogu segaduses võib valitsus süüdistada vaid iseend. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 26.11) Põhiseaduskomisjoni otsus lõhuks presidendi ja peaministri vahelise kokkuleppe, valitsusparteide ühisrinde ning kolme suurema partei nägemuse, mille kohaselt ei puututa presidendi õigusi valimisvõitluse ajal. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 26.11)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
A gas pipeline that is to be built under the Baltic Sea by German and Russian companies could pose a threat to the environment, the parliamentary assembly of the Baltic states warned. "Strict adherence to the environmental requirements should be ensured. Any harmful influence that may be caused by chemical weapons dumped in the Baltic Sea after World War II should be minimized," the resolution said. Estonia, Latvia and Lithuania as well as Poland have been angered by the gas pipeline project, partly because it bypasses them, and deprives them of potentially lucrative transit fees, but also because they say it poses environmental risks and undermines their energy security. About 300 000 tonnes of chemical weapons have been dumped in the Baltic Sea, including 50 000 tonnes of toxic chemicals, Estonian PM Andrus Ansip has said. (Afp, 26.11)
Balti Assamblee kutsub resolutsioonis Saksa-Vene gaasijuhtme küsimuses üles säilitama ökoloogilist tasakaalu Läänemeres. Ettekannetega projektiga seotud ohtudest astusid üles Eesti Teaduste Akadeemia liige Mihkel Veiderma ning Poola Seimi väliskomisjoni esimees Pavel Zalevski. (Interfax, 28.11)
Välisminister Urmas Paet on arvamusel, et Põhja-Euroopa gaasijuhtmest rentaablim oleks gaasijuhtme „Amber” rajamine. Juhtme kaudu tarnitaks Vene gaasi nii Saksmaale kui ka Suurbritanniasse. Gaasijuhe kulgeks läbi Poola, Ukraina, Läti ja Leedu. „Igasugune globaalne üleeuroopaline projekt on ära teeninud asjaosaliste riikide täieliku tähelepanu ning analüüsi.” Baltikumi ja Poola jaoks on alternatiivse gaasijuhtme idee populaaresemaks kujundamine äärmiselt oluline. Gaspromi, BASF AG ja E.ON AG kavandatav gaasijuhe ei ole majanduslikult õigustatud. (RIA Novosti, 25.11)
British PM Tony Blair was expected to visit Tallinn to discuss the EU budget with the prime ministers of the bloc's three new Baltic members, Estonian officials said. "We hope that as part of the consultations the UK presidency of the EU is holding, British PM Tony Blair will also visit Tallinn," Estonian FM spokeswoman Ehtel Halliste said. The Estonian government press office said the meeting was likely to concentrate on how to break the deadlock regarding the EU budget for 2007-2013. Estonian FM Urmas Paet has said time was against reaching consensus on the EU budget. "As the EU presiding country Britain has not made any concrete proposals yet, it becomes ever more complicated to reach an agreement on the budget at the December European Council meeting," Paet said. "It's not sensible today to despair and give up, but we need to work hard and continue efforts in the name of reaching an agreement at the December summit." (Afp, 25.11)
Eesti välisministeeriumis ollakse arvamusel, et EL ja Venemaa peavad tegema regionaalset koostööd. Brüsselis Põhjamõõtme programmi raames toimunud kohtumisel tegi Urmas Paet ettepaneku lülitada vastastikuse tegevuse programmi ka regionaalse koostöö küsimused. Ta märkis, et Eesti jaoks on olulisim koostöö Loode-Venemaaga. „Põhjamõõtme uus programm rakendub 2007. aastal. (Interfax, 21.11)
Soome peaminister Matti Vanhnen arvab, et EL peab olema kaasatud Eesti-Vene piirilepete sõlmimisel, kuna see on vajalik ka ELile. Ta loodab, et piirilepe saab allkirjad enne Soome eesistumisperioodi ELis 2006. aasta teisel poolel. Kui see ei ole teostunud, on Soome kohuseks esindada ELi huvisid ning teha kõik endast olenev lepete sõlmimiseks. Vanhanen on ELi ja Venemaa koostööga üdiselt rahul. (Interfax, 24.11)
Eesti parlamendi opositsioonierakond Isamaaliit kutsub üles mitte lubama viisarežiimi pehmendamist Venemaa suhtes. Lühiajalist viisata külastust hakkavad 80% ulatuses kasutama Venemaa kodanikud ning Eesti otsus jääb ühepoolseks. Isamaaliidu arvates sulgeb Riigikogu silmad terrorismiohu ees ajal, mil terve maailm on selle tõttu ärevil. (Interfax, 22.11)
Eesti diplomaate hakkas huvitama Novgorodi oblast. Ametliku visiidiga saabusid Novgorodi EV peakonsul Peterburis Lauri Bambus ning konsul õigus- ja majandusküsimustes Jaanus Rootsi. Neid võttis vastu kuberner Mihhail Prusak jt oblasti kõrged ametnikud. Peakonsul märkis, et Eesti majandusarengu üheks võtmeküsimuseks on regionaalne koostöö naaberriikidega. 2004. aastal oli Novgorodi oblasti kaubavahetuskäive Eestiga ca 48,6 mln USA dollarit. Seda oli 1,8 korda rohkem kui 2003. aastal. (Regnum, 21.11)
The Estonian parliament voted to send a unit of 35 soldiers to Bosnia to take part in the EU military mission to the former Yugoslav republic. "This would be the first serious contribution of Estonia to the EU's military force, EUFOR," the parliament's press office said in a statement. (Afp, 23.11)
Estonia's former defence minister Margus Hanson was found guilty of "losing state secrets" after thieves stole a briefcase with classified documents from his home more than a year ago. In his plea, Hanson said he had not intentionally violated the law on state secrets but admitted he should not have taken the documents home. (Afp, 22.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Eesti on väikeriik, kuid väga eesrindlik infotehnoloogiliste uuenduste elluviimisel, seda eeskätt riigijuhtimistasandil. EK statistikat usaldades võib väita, et edumeelne EL liige Eesti on vähem kui 1%-lise kulutusega riigieelarvest infotehnoloogiale tõusnud üheks maailma juhtivamaks maaks e-valitsuse alal. Murranguliste aegade peaminister Mart Laar mainib Eesti edu alusena oskust esialgu vajakajäämistena tundunud aspektid eelisteks kujundada. “Eesti on ainus riik, kus on toimunud üleriigilised e-valimised,” ütleb Laar, lisades: ”Valitsuse istungidki toimuvad online’is, paberiteta.” Laari arvates on kogemus, mida Eesti saab teistelegi jagada tõik, et e-valitsus ei tähenda pelgalt riigivalitsemise tõhustamist ning läbipaistvamaks muutmist, pigem annab see võimaluse arendada välja tegus partnerlus valitsuse ning rahva vahel. (Mel Poluck, The Guardian, 23.11)
Saksamaa ajakirjandus
Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitab, et Eesti soovib Põhiseadusliku lepingu ratifitseerida juba lähemate kuude jooksul: “Me peame leidma tasakaalu oma riiklike huvide ja euroopalike ühishuvide vahel”. Positiivse näitena tõi Ansip Tartu Jaani kiriku taastamise, mida toetasid ka rohked annetused Saksamaalt. Sellel on eestlaste jaoks samasugune sümboolne tähendus nagu sakslastele Dresdeni Frauenkirche taastamine. Sellised aktsioonid hoiavad tallel ühist euroopalikku pärandit. Ansip rõhutas, et Merkel oli talle lubanud paremat koostööd ja infovahetust väikeriikidega. Ühistel seisukohtadel oldi Merkeliga ka finantsperspektiivi küsimuses. Ansip suhtub mõistvalt brittide arusaamadesse ELi rahastamissüsteemi ja põllumajandustoetuste osas, kuid tõdeb, et arutelus oleva eelarveperioodi eel nii mahukaid reforme ette võtta ei jõua. Eestil on kavas, vaatamata probleemidele inflatsiooni tasemega, aastal 2007 eurole üle minna. See muudaks Eesti veelgi atraktiivsemaks investeeringute sihtmaaks. (Lt., FAZ, 21.11)
Usutluses ajalehele märgib Andrus Ansip, et on tänulik Saksamaale toetuse eest liitumisel ELiga. EL pole küll NATO, kuid eestlaste jaoks siiski n-ö esimene rahutagamisprojekt. Eesti ei suhtu sugugi kriitiliselt Schröderi ja Putini headesse suhetesse, igaüks tahaks Venemaaga häid suhteid. Eestil on ametkondlikul ja regionaalsel tasandil, samuti kultuuri ja majanduse vallas suurepärased ja tihedad suhted Venemaaga. Arusaamatusi esineb vaid kõrgeimal tasandil. Väikevenna kompleksi Eesti küll ei põe - Eesti on majanduslikult edukas, iseseisev ja vaba maa ning ELi liige. Uue kantsleri osas on Eestil suured lootused. Hea märk oli see, et juba vahetult pärast koalitsioonilepingu allkirjastamist leidis Angela Merkel aega Eesti delegatsiooni vastuvõtmiseks. Eestlaste jaoks on EL midagi enamat kui vaid tohutu suur liberaalne turg. EL vajab ühist põhiseadust, julgeoleku- ja välispoliitikat, sh ühist Venemaa-suunalist poliitikat. Selles osas pole Eesti ja Saksamaa valitsustel erimeelsusi. Tugev Euroopa on meie huvides. Ning uusi liitujaid ei tohiks karta. Statistika näitab, et Saksamaalt voolab kapitali välja rohkem USAsse kui Ida-Euroopasse, töökohad rändavad välja pigem Eestist Saksamaale kui vastupidi. (Jan Kanter, Die Welt, 23.11)
Soome ajakirjandus
Soome peaminister Matti Vanhanen tõdes, viibides Tallinnas töövisiidil, et Soome püüab välja selgitada võimalust osaleda Venemaa ja Saksamaa vahelises gaasijuhtmeprojektis. Vanhanen ütles, et Euroopa ja Soome vajavad Venemaa gaasi ning Saksamaa ja Venemaa vaheline gaasijuhe on osa Euroopa gaasivõrgust. Eesti peaminister selgitas Soome poolele pikalt gaasijuhtme keskkonnamõjusid, mis on Eesti poliitikas kuum teema. Peaministrid arutasid ka Eesti ja Venemaa vahelist piirilepingutüli ning Vanhanen lubas, et kui asi on aktuaalne ka Soome ELi eesistumisperioodil, võib Eesti arvestada selles küsimuses ELi toetusega. (Jaakko Hautamäki, Helsingin Sanomat, 25.11)
Vaevalt olid Eesti poliitikud jõudnud oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimistest hinge tõmmata, kui tuli hakata tegelema uue murega. Sarnaselt Soomele valitakse järgmisel aastal ka Eestis presidenti. Neli parempoolset erakonda püüavad leida ühist presidendikandidaati. Reformierakond, Isamaaliit, Res Publica ja sotsiaaldemokraadid ongi juba kokku leppinud, milline peaks olema parteide ühiskandidaat. Ta peaks olema poliitiliselt usutav, rahva seas populaarne ning läänemeelne. Kandidaat ei või olla endine kommunist, samuti ei tohi ta kalduda autoritaarsusele. Sobivaid isikuid on Eestis vähe, möönavad poliitikud. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 25.11)
Majandus
Uudisteagentuurid
Estonian Air will launch direct flights from Tallinn to the Croatian city of Dubrovnik in the spring, the airline said. The service will be the first regular air link between Estonia and Croatia, the airline said. (Afp, 22.11)
The unemployment rate in Estonia dropped to 7% in the third quarter, the equivalent of half the jobless rate of 5 years ago, the national statistics office said. (Afp, 22.11)
USA ajakirjandus
Eesti välisminister Urmas Paet ütles pärast kohtumist oma Saksamaa ametivenna Frank-Walter Steinmeieriga, et viivitused ELi eelarve suhtes üksmeelele jõudmises võivad tõkestada Eesti projektide elluviimist, mis otseselt seotud ELi poolse rahastamisega. Eriti tõstis Paet esile struktuurifondide olulisust Eesti jaoks ning avaldas lootust, et kokkuleppeni jõutakse võimalikult kiiresti. (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 25.11)
Eesti ja Läti šansid Euroopa ühisrahale üle minna võivad käest libiseda kasvavate kinnisvara- ja energiahindade tõttu. Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul pole Eesti valmis iga hinna eest 1. jaanuaril 2007 euroga liituma, sest soovitused inflatsiooni ohjeldada võivad endaga kaasa tuua riigieelarve defitsiidi. Ansip: “Me ei taha defitsiiti, investorite usaldus on Eesti jaoks palju tähtsam kui pelgalt plaanikohane eurole üleminek”. (Terence Roth, The Wall Street Journal, 15.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Eestit vaadeldakse majandusarengu vaatevinklist enamasti kui staari. William Buiter, EBRD endine peaökonomist kasutab Eestist rääkides fraasi “kõige konkurentsivõimelisem majandus terves ELis”. Ent ka Eesti on pidanud toetuma ELi põllumajandustoetustele ning abile. Eestisse suunatud välisinvesteeringute hulk on elaniku kohta Euroopa kõrgeim. Investeeringud aitasid selle aasta esimesel poolel tõsta majanduskasvu 8, 6 protsendini. Selline saavutus on ka Soomes tõstnud hääli, mis nõuavad Eesti liberaalse majandustee järgimist. Suur osa debatist keskendub Eesti maksusüsteemile, mis kombineerib proportsionaalset tulumaksu ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastusega. Mõlemad maksavad praegu 24% tulumaksu, kuid paljud firmad panevad kogu kasumi tagasi tootmisse ning pääsevad nii maksustamisest. (Päivi Münter, Financial Times, 24.11)
Soome ajakirjandus
Eesti populaarsed tervisekeskused saavad uue konkurendi, kui Holiday Club Finland ehitab Tallinna sadamasse uue veekeskuse. Ehitustööd peaksid algama järgmise aasta alguses ning 2007. aastal valmiv veekeskus peaks tulema suurem kui Serena või teised Soome veepargid. “Kompleks koosneb 362-toalisest hotellist, veepargist ja konverentsiruumidest, ühtekokku on selle pindala 52 000 m²,” ütles Holiday Club Finlandi tegevjuht Vesa Tengman. Ehitustöödes osaleb ka Eesti ettevõte Arco Vara. (Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 21.11)
Eesti laevakompanii Tallink teatas oma tulekust Tallinna börsile. “Me vajame investeeringuteks uusi vahendeid,” põhjendas börsiletulekut Tallinki juhatuse liige Kalev Järvelill. Tallink on jõudsalt kasvanud alates 1996. aastast, mil pankroti äärel olnud firma juhtimise võttis üle Enn Pant. Pant alustas kokkuhoiupoliitikaga: raha kasutati ainult palkade maksmiseks ja remondiks, mitte firma reklaamiks. Viimasel ajal on ettevõte end reklaaminud Stockholmis. Tallinnas on Tallink kasu lõiganud lühiajalistest kampaaniatest, mille käigus inimesed odavate piletite pärast tundide viisi järjekorras seisavad. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.11)
Läänemerel inimeste- ja kaubaveoga tegelev Tallink tuli Tallinna börsile. Tallink Grupi juhatuse esimehe Enn Pandi sõnul kasutatakse aktsiate müügist saadav raha võlgade maksmiseks ning firma majandusliku olukorra tugevdamiseks. Pant usub, et Läänemere reisilaevaliikluse arengul on veel kasvuruumi. Uusi võimalusi pakub Pandi arvates laevaliiklus nii Balti riikidesse kui ka sealt Soome ja Rootsi. (Heikki Karkkolainen, Etelä-Suomen Sanomat, 22.11)
Tallink ei ole nende investorite jaoks, kes loodavad saada dividenditulu. Oma aktsiad äsja emiteerinud laevakompanii pole maksnud dividende ei 2003., 2004. ega 2005. aastal. Tulu on kasutatud oma tegevuse arendamiseks ja laevade ehitamiseks ning sellist strateegiat kavatsetakse jätkata ka edaspidi. Tallinki loogika on mõistetav, sest Eestis ei maksustata ettevõtete reinvesteeritud kasumit. Tallinki turuväärtuseks kujuneb 720 mln eurot, mis asetab Tallinki Tallinna ja tegelikult kogu Baltikumi börsil teisele kohale. (Markus Pirttijoki, Kauppalehti, 22.11)
Muutuste vältimatus Läänemere reisilaevaliikluses on olnud nähtav juba aastaid. Teati, et Soome ELi liikmelisus ning liidu laienemine Balti riikidesse löövad põhja Läänemere laevade tax-free kaubanduselt. Ühed ettevõtted valmistusid selleks paremini kui teised. Traditsiooniliste suurte laevakompaniide kõvaks konkurendiks on kerkinud Eesti laevafirma Tallink, mis on teatanud oma börsiletulekust. Vaevalt oleks keegi 10 aastat tagasi arvanud, et Tallinkist saab Läänemerel üks suurtest tegijatest. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 23.11)
Varia
USA ajakirjandus
Mängufilmid on harva paslikud paigad süvahelilooja loojamõtte ülesleidmiseks. 1976. aastal loodud helitöö “Alinale”, mis kaunistab 2002. aastal valminud filmi “Paradiis”, on õnneks selle väite kaalukas ümberlükkaja: eesti helilooja Arvo Pärdi muusika leiab oma tee kuulajateni, tekitades kõigis uudishimu. Pärdi muusika on teistsugune. Kaasaegses muusikas on ülima lihtsuse manifestatsioonid haruldased. Võib-olla tuleneb helide võlu seigast, et autor kasutab eneseväljenduseks kõige lihtsamaid vahendeid, igatahes suunduvad meloodiad kuulaja sügavaimasse mälukihti, vihjates millelegi, mida nii Nietzsche kui ka psühhoanalüüsiga tegelev Theodor Reik kirjeldasid kui “kolmandat kõrva”. 70-aastane Pärt on olnud väga produktiivne. Heliloojana teadvustas ta end esmalt maailmale kui eksperimentaalmuusika autor (“Perpetuum Mobile”, “Pro et Contra”). 1981. aastast Berliinis elava ja avalikkuse eest varju hoidva meistri loomingut on palju lindistatud ja esitatud, tekitades nii isegi kultusmuusika ilmingu. (Jeremy Eichler, The New York Times, 30.10)
Nagu Jaapan, nii on ka sumomaadlus aina enam globaliseerumas. Mitte kõik pole sellega rahul, kuid näib, et tegemist on vältimatu protsessiga. Alabastritooni naha ning tervisest pakatava jumega noorsportlane Baruto (jaapani keeles "baltlane") alias Kaido Höövelson paistab lisaks nahavärvile silma ka heledate juuste poolest. Kahekümneaastane nooruk ütleb, et tuli Jaapanisse sumotšempioniks saama: "Ma ei hooli oma juuksevärvist, hoolin ainult võidust." Pärast 19-kuulist viibimist Tõusva Päikese Maal mainib Höövelson, et tunneb end ikka võõramaalasena ega saa veel kõigist sumo kommetest aru. (Anthony Faiola, The Washington Post, 3.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Novembris külastab Šotimaad Eesti kultuuripäevade raames Eesti Rahvusmeeskoor, mis esindab eesti hämmastavat maskuliinset laulutraditsiooni. Tegemist on professionaalsete muusikutega, kes saavad riigilt palka. Eesti juhtivaid folgiviljelejaid Jaak Johanson ütleb naljatamisi, et Eestis tekkisid koorid, sest ammustel aegadel polnud sõjaväge. Šotimaal ettekandele tulev esinemiskava nii Šoti uues parlamendihoones kui ka Edinburghi Greyfriarsi kirikus sisaldab kindlasti 75-aastase eesti emeriithelilooja Veljo Tormise loomingut. Tormise muusika rajaneb vanale eesti rahvalaulule, mis on oma iseloomult kordusliku koega; helilooja lihtne, väga isikupärane kujundikeel on Eestis, kus laulmine on sõna otseses mõttes rahvuslik tunnus, väga hästi teada. (Kenneth Walton, The Scotsman, 10.11)
Saksamaa ajakirjandus
Kokaiini tarbimine Euroopas kasvab. Eriti Hispaanias ja Suurbritannias. Pool miljonit inimest tarbib kokaiini pidevalt. Euroopa on endiselt Ecstasy tootmise keskus. Kasvab kanepi tarbimine. Kasvab ka nende kuritegude arv, mis on seotud uimastite tarbimisega. See kehtib iseäranis Eesti ja Poola kohta. Suuremas osas riikidest on kuriteod seotud peamiselt kanepi tarbimisega. (Detlef Fechtner, Frankfurter Rundschau, 25.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Jalgrattal maailma läbi sõitnud Claude Hervé pani teda kuulama kogunenud inimesed unistama reisist läbi Eesti kaunite maastike. Audiovisuaalse reportaaži käigus suutis Hervé panna kuulajad jagama oma imetlust selle 1991. aastal nõukogude ikkest vabanenud rahva vastu, kellele muusika annab jõudu uskuda paremasse tulevikku. Vaatajail-kuulajail avanes võimalus imetleda eesti naiste ilu (kõige kaunimad maailmas), kuid ka vanemate inimeste nägudes peegelduvat suurt eluraskust. Claude Hervé alustas ümbermaailmareisi jalgrattal koos oma naisega 1980. aastal. Reis viis neid ka läbi Eesti. Koju Lyoni tagasi jõuti 14 aastat hiljem koos Uus-Meremaal sündinud tütrega. (Le Progres, 22.11)
Soome ajakirjandus
Eesti graafik Jaan Klõšeiko jäädvustas fotofilmirullile laulva revolutsiooni aegse Eesti, kuid hunnik filmirulle ununes pärast Eesti taasiseseisvumist sahtlisse. Nüüdseks on Klõšeiko neist fotodest kokku pannud näituse, mida esitleti esimest korda Helsingi Mardilaadal ning mis on nüüd vaatamiseks üleval Tuglase Seltsi ruumides. (Hannele Tulonen, Helsingin Sanomat, 23.11)
Samal ajal kui Eesti majanduse kohta on tulnud palju häid uudiseid, määrivad Eesti mainet Tallinnas aset leidnud tulistamised. Kui Eesti taasülesehitamise algusaastatel oli kuritegelike rühmituste verine võimuvõitlus justkui argipäeva üks osa, on praegused kahtlused, et riigis tegutsevad endiselt grupeeringud, kes tegelevad muuhulgas ka tänaval tulistamisega, raputanud nii rahvast kui ka meediat. Eesti keskkriminaalpolitsei direktor Lauri Tabur kinnitas, et Tallinn on viimase paari aasta jooksul muutunud märgatavalt turvalisemaks ning viimaste tulistamiste taustal ei saa rääkida maffia sõjast. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 25.11)
Rootsi ajakirjandus
Ilon Wikland avaldas raamatuna pildiseeria oma lapsepõlvest, millele kirjutas teksti Barbro Lindgren. Raamat "Minu vanaema majas" on lugu hädaohtudest ja hülgamisest. Tüdruk Ilon elab oma vanaema ja vanaisaga Eestis nõukogude okupatsiooni ajal. Pealispind on idülliline, kuid öösiti viivad venelased inimesi Siberisse. Nii juhtub ka Iloni parima sõbra Peetriga. Lasteraamatule kohaselt jääb püsima lootus ja unistus päevast, mil Peeter tagasi tuleb, mis pakub nõnda tröösti, kuid jutustab samal ajal ka loo ühest lapsepõlvest, mis sai otsa. (Ulrika Milles, Dagens Nyheter, 21.11)
Norra ajakirjandus
Põhja-Rootsis, Gällivares toimusid juba kolmandat korda Jõuluvanade Talvemängud, kus osales 43 jõulutaati seitsmest riigist – Rootsist, Taanist, Soomest, Eestist, Suurbritanniast, Venemaalt ja Hispaaniast. Jõuluvanad pidid rinda pistma pudrusöömises, tõukekelgu lükkamises, korstnasse ronimises ja põhjapõdraajamises. Selle aasta kõikide võistluste üldvõitja ja ühtlasi aasta jõulutaadi tiitliga pärjati eestlane Aare Rebban, kes osutus ka kahe võistluskategooria – tõukekelgu lükkamise ja põhjapõdraajamise – võitjaks. Kelku lükkas eestlane sokiväel, jõuluvana kuue all olid tal ainult T-särk ja lühikesed püksid, kuigi väljas oli 15 külmakraadi. Lisaks kiirusele hindas žürii ka stiili ja sooritusoskust. (Cathrine Søhr, Dagbladet, 23.11)
Austraalia ajakirjandus
Vana Tallinn on muinasjutulinn, autosõit vanalinnas on rangelt keelatud ja nii kujutab kesklinn endast tõelist jalakäijate paradiisi. Munakivisillutisega kaetud tänavad on hämmastavalt hästi säilinud, kaunid on ka kunagiste kaupmeeste helekollased, ookrikarva ning helesinised eramud. Kolm peamist torni kunagises linnamüüris kannavad eestlaslikult lihtsaid ja konkreetseid nimesid: Paks Margareeta, Pikk Hermann ja Kiek in de Kök. Raekoja plats on kahtlematult vanalinna süda, sest siia on koondunud kõik kaunid kunstid ja meelelahutus. Kui läheneda mööda kitsaid tänavaid, rabab väljaku suurus oma heledusega. Siit on lihtne leida väga kõrge kulinaarse tasemega õdusaid söögipaiku – Stenhus, Vanaema Juures, Kuldse Notsu Kõrts. (Maria Visconti, The Sydney Morning Herald, 12.11)
