Euroopa LiitMajandus
EU newcomers will enjoy faster economic growth than the rest of the bloc in 2005-2007 but high budget deficits may undermine efforts by the 3 biggest countries to adopt the euro currency, the EC said. The Czech Republic, Hungary and Poland are failing to tighten fiscal policies and are expected to have budget deficits above the EU's ceiling of 3 % of GDP in 2007, putting a question mark over their timetable for euro zone entry. The fastest growth rates would be seen in the three Baltic republics - Estonia, Latvia and Lithuania - whose budget deficits are already below 3 % of GDP and are expected to join the euro around 2007. (Reuters, 17.11)
Competition in the EU’s energy markets is hindered by serious malfunctions, and suppliers face tough application of antitrust laws if the problem is not corrected, the EC warned. EU competition commissioner Neelie Kroes said: "I am determined to use competition law to protect European industry and consumers." The commission found in a study of EU electricity and gas markets that there was not enough cross-border competition to allow consumers to choose an alternative to long-established national suppliers. The commission has filed a lawsuit against Estonia, Greece, Ireland, Luxembourg, Portugal and Spain at the European Court of Justice for failing to apply energy regulations. (Afp, 15.11)
The EC warned APEC meeting in South Korea that it would be a "serious mistake" to criticize the EU for its stance on agriculture in crunch WTO talks. “The EU does not plan to make a new offer on agriculture before the WTO meets”, EU trade commissioner Peter Mandelson said. (Afp, 18.11)
The EU is to table a new offer for poor countries in WTO trade talks before a key ministerial meeting in Hong Kong concerning cotton in particular, EC President Jose Manuel Barroso said. "We are preparing a special offer aimed at poorest developing countries – Benin, Burkina Faso, Chad and Mali," he said. (Afp, 17.11)
EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said he expects EU economic growth to "accelerate" in the second half of this year, leading to a "sound recovery" in the bloc next year. "The main driver of growth should be strengthening domestic demand, with a relatively strong acceleration in the pace of investment expenditure and a more gradual pick-up of private consumption", he said, but warned: "The possibility of higher and more volatile oil prices and the ongoing global current account imbalances are the main external factors weighing on the outlook". (Afp, 14.11)
Hungarian PM Ferenc Gyurcsany asked for the "understanding" of the EU authorities for his country's high public deficit, saying the state needed to continue making investments that improved the living standards of its citizens. The Commission has urged Hungary to rein in spending, warning that the deficit, expected to reach 6.1 % of GDP in 2005, threatened to delay the planned adoption of the euro in 2010. "We know very well that the public deficit is above the Maastricht criteria, but we don't want a Paris, we don't want riots, we don't want regions to be left behind and that is why I ask the commission's understanding," he said. (Afp, 19.11)
A year after taking office, EC chief Jose Manuel Barroso is still struggling to find a direction, say critics particularly those nostalgic for a strong hand at the EU’s helm. The former Portuguese pm also faces attacks from socialists, above all in France, for being economically "ultra liberal" meaning too much of a capitalist. (Afp, 20.11)
Finantsperspektiiv
EC President Jose Manuel Barroso said he was "very concerned" that EU's summit in December aimed at breaking the deadlock over the bloc's 2007 to 2013 budget could fail. "We believe that that would be very negative for all European countries, for the general climate in Europe in terms of confidence not only economically but also politically," Barroso said. He said ten new member states could be the most affected by a failure to approve the 2007 to 2013 budget, because these countries are relying on EU funds to make crucial investments to modernize their economies. (Afp. 19.11)
Poland's top EU affairs official Jaroslaw Pietras hopes Britain can broker a last-minute deal on the EU’s long-term budget with some clever diplomatic footwork. Britain demonstrated its ability to strike a difficult compromise working towards the decision to approve Turkey's EU membership mandate. "We will go to the summit knowing that the chances for a deal are minimal but on the other hand I am convinced that the British are very capable diplomats," he said. "We are ready to talk on many issues. We have our interests in CAP, which does not mean we are against reforms," said Pietras. (Reuters, 17.11)
Välis- ja julgeolekupoliitika
EU will order the urgent dispatch of a monitoring mission to the Gaza Strip to help the Palestinians run their key border crossing into Egypt. "It gives a chance to finish the Gaza disengagement business and turn to broader issues," EU Middle East envoy Marc Otte said. (Afp, 20.11) "With this border control monitoring mission, the EU will significantly reinforce its role in the field of security in the region," said British Foreign Secretary Jack Straw and EU foreign policy chief Javier Solana. (Afp, 15.11)
EU banned arms sales to Uzbekistan and imposed a one-year visa ban on 12 top Uzbek officials, the EC said. The list of officials includes Interior Minister Zakirdzhon Almatov, Defence Minister Kadyr Gulyamov and the head of the National Security Service, Rustam Inoyatov. The visa ban was "aimed at those individuals who are directly responsible for the indiscriminate and disproportionate use of force in Andizhan and for the obstruction of an independent inquiry". (Reuters, 14.11) The Uzbek Supreme Court described the position taken uprising as "subjective and tendentious." (Afp, 19.11)
The president of the EP, Josep Borrell, said an agreement between the EU and Mediterranean nations had done little in 10 years to end conflicts or close the economic gap. He said the 3 billion euros that the EU pumps into the region in grants and loans each year was not fully effective because it was not followed by private investment. He said people did not want to invest, because of poor governance, a lack of human rights and continuing conflicts in the region. (Afp, 20.11)
Julgeolek
The NATO alliance needs to become more open and strengthen its political role, Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said in NATOs Parlamental assembly in Copenhagen. „At a time when new risks and new threats appear, when old strategies are no longer valid, a thorough debate is needed to find the right answers. When addressing new security challenges such as terrorism and the proliferation of weapons of mass destruction, only "straightforward dialogue" would bring about solutions, he added. In a resolution the assembly called for a "redoubling of efforts to help Russia secure its stocks of weapons of mass destruction" by 2009. It expressed "concern at the possibility of terrorist attacks using nuclear, biological of chemical weapons", and stressed that Russia's stockpiles were "the most important in the world". De Hoop Scheffer said more dialogue was needed on NATO's possible future enlargement to include new candidates like the Balkan states, Ukraine and Georgia. Facing today's new realities, NATO needs to be "more open" towards the rest of the world, since "cooperation with other countries and institutions has become strategically imperative", he said. (Afp, 16.11) Spain's former PM Jose Maria Aznar called for a major overhaul of NATO, saying it needed to focus on combating Islamic extremism and must expand to countries like Japan, Australia and Israel. (Afp, 16.11)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Jätkuvalt püsib fookuses Iraagi sõja ning liitlasvägede Afganistanis viibimise temaatika. USA president George W. Bush on üritanud vastutust Iraagiga sõja alustamises jagada, väites, et ka ühendriikide Kongressil ning ka president Clintonil olid samad andmed mis temalgi. Bush kordab endiselt oma igavaid seisukohti Iraaki tungimise põhjustest, mida ta kasutab reeglina siis, kui tunneb kindlat seljatagust. Nii kinnitab USA president, et tema kolme aasta taguste otsuste vaidlustamine on tänaste võitlusvägede reetmine. Praegu kasutab Bush süüdistustele vastamisel vältimise taktikat, kuid nagu Iraagi massihävitusrelvade võialiku olemasolu puhul, kehtib ka siin tõdemus: ükski Bushi argumentidest ei vasta tõele. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 16.11) USA Senat sõnastas enda seisukoha järgmisest aastast kui “tähenduslikust ajaperioodist teel Iraagi täieliku suveräänsusele”. Tegemist oli meeleheitliku, kuid hambutu, valimistest mõjutatud seaduseandjate karjega vabastada end hukatuslikust sõjalisest mädasoost. Iraagi õudusunenägu jätkub, sest riigi vaesem osa on jäänud araabia sunniitide valdusse, soosides rahvusvahelist terrorismi. President Bush on Iraagi küsimusega tegeledes kaotanud mitte ainult oma kodupartei, vaid ka ameeriklaste usalduse. Tahtes enese mainet taastada, peab ta esitlema väga kindlapiirilist kava - millised ootused on Läänel Iraagi valitsuse suhtes nii poliitilises kui sõjalises plaanis. Juhul kui iraaklased ei suuda antud nõudmisi täita, peab president Bush demonstreerima, et vastupuiklemise hinnaks on ameeriklaste kojunaasmine. (Juhtkiri, The New York Times, 17.11) Ehkki Senat ei määratlenud vägede väljatoomise kuupäeva Iraagist, hääletati Bushi administratsiooni Iraagi-poliitika muutmise poolt, mis kohustab Valget Maja konkretiseerima kava Iraagi abistamisel selle riigi suveräänsuse kindlustamiseks. (Stephen Dinan, The Washington Times, 16.11) Suurbritannias tuuakse peaminister Tony Blairi otsustamatusele Afganistanist vägede äratoomise suhtes vastukaaluks USA kaitseminister Donald Rumsfeld – Rumsfeldi doktriin Iraagis oli lihtsalt sõnastatud: kui soovid kurivaimust lahti saada, tulebki nii teha ja seejärel koju naasta. Kui soovid Talibani Osama bin Ladeni varjamise eest karistada, tee see rühmitus pihuks ja põrmuks. Pommita nende külasid, tapa nende perekondi, kuid ära jää nende territooriumile. (Simon Jenkins, The Guardian, 16.11) Ühendkuningriigi parlamendisaadikud on kaitseminister John Reidi süüdistanud vastukäivate signaalide andmises Briti vägede kohalolekut puudutavas küsimuses Afganistanis ja Iraagis. Olukorra pingestumisel Afganistanis on Suurbritannia lubanud oma sealset väekontingenti täiendada, seda praegu Iraagis viibivate sõdurite arvel. (Ben Russell, Nigel Morris, The Independent, 15.11)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaal oli läinud nädalal suurimaks uudiseks koalitsioonilepingu sõlmimine ning Bundeswehri sõdurite hukkumine Talibani terrorirünnaku läbi Afganistanis. Arutati endiselt Euroopa tulevikuväljavaadete ning rahvusvahelise kaubandusega seotud küsimusi.
150-leheküljeline koalitsioonileping CDU ja SPD vahel peaks reguleerima kõiki peamisi küsimusi ja seadma sihte aastani 2009. Keskseks ülesandeks on eelarvekokkuhoid. Kavandatakse mitmete maksude tõstmist. Kärbitakse maksusoodustusi ja toetusi. Vaadatakse üle riigi ja liidumaade pädevused eri valdkondades. Välispoliitiliselt on kummagi koalitsiooniosapoole seisukohad sarnasemad kui varasem retoorika oletada lubas. Teatud reservatsioonide ja taganemisvõimalustega seatakse põhimõtteliselt eesmärgiks Türgi liitumine ELiga ning põhiseadusliku leppe ratifitseerimiste jätkamine Prantsusmaa ja Hollandi referendumitulemustele vaatamata. (Carsten Germis, FAZ, 13.11) Uue koalitsiooni välispoliitilistes põhimõtetes seatakse Euroopa integratsioon ja transsatlantiline partnerlus samale tasandile. Saksamaa vastutus rahvusvaheliste küsimuste lahendamisel on alates 1989. aastast pidevalt kasvanud. Uue hoo peavad saama suhted Ida-Euroopa riikidega. “Strateegiline partnerlus” Venemaaga peab arvestama Poola, Ukraina ja Baltimaadega. ELi iseseisvad kaitsevõimekused peavad olema ühildatavad NATO struktuuridega. Bundeswehr peab osalema: esiteks - kriiside lahendamisel ja rahutagamisoperatsioonides, teiseks - toetama liitlasi ning kolmandaks - tagama riigikaitse. Eelarvepoliitiliselt oluline on asjaolu, et kaitseväe arenduskulutusi hakatakse edaspidi osaliselt käsitlema investeeringutena, vastavalt ELi reeglitele. (Lt., FAZ, 14.11) Saksamaa välispoliitika Venemaa suhtes peaks eeskuju võtma USAst. Saudi Araabia on USA peamine naftatarnija, kuid sellele vaatamata on päevakorral vaidlused, kuidas peaks USA suhtuma selles riigis valitsevatesse oludesse. USA on igati püüdnud Saudi Araabiat mõjutada demokratiseerumise ja suurema avatuse suunas. Midagi hirmsat ei juhtu ka Saksamaaga, kui aeg-ajalt Putiniga paar sõnakest vahetataks näiteks massimõrvade või pressivabaduse teemadel. Saksamaa on liiga lahke ka Iraani mulladega. Põhjuseks ilmselt asjaolu, et Saksamaa ekspordib Iraani igal aastal 3,5 miljardi euro ulatuses kaupu. Mis siis juhtuks, kui Saksamaa peaks veidi vähem kauplema Venemaa ja Iraaniga? (Jeffrey Gedmin, Die Welt, 16.11) Uus välisminister Frank-Walter Steinmeier saab väga hästi aru, et vanaviisi jätkata ei saa, ehkki koalitsioonileping kuulutab Saksa välispoliitika järjepidevust. Saksamaa on Euroopa integratsioonimootorina Schröderi ajal nõrgaks jäänud. ELi uued liikmesriigid suhtuvad umbusuga Saksa-Prantsuse eksklusiivsuhetesse, siinkohal on asjakohane korrektuur. Ebausutav on, et Merkel järgib suhetes Venemaaga Schröderi šabloonide, ehkki Steinmeier võib seda hetkel tahta. Ei tule kõne alla ka Pariis-Berliin-Moskva telje sepistamine, sest see on kahjustab Euroopa ja Saksamaa enda huve. (K.F., FAZ, 17.11) Angela Merkel on välispoliitikas rohkem kodus kui tema eelkäijad. Tal on parem ettevalmistus ja paremad isiklikud kontaktid, eriti Euroopa tasandil. Merkelil on ka suurem huvi välispoliitika vastu, mille võlu avastas Schröder alles tükk aega pärast ametisseasumist. Merkeli välispoliitikanõunik Christoph Heusgen on peaaegu viis aastat olnud Javier Solana “staabijuht”. Merkel peab proovima spagaati Helmut Kohli väikeseid riike arvestava poliitika ja Schröderi maailmapoliitiliste ambitsioonide vahel. Erinevalt Kohli ajastust, ei pea Merkeli puhul eksperte tööle rakendama, kui asjaks läheb. Ette on näha siiski hõõrumisi kantsleriameti ja välisministeeriumi vahel, eelkõige USA suunalises poliitikas ning maksundusküsimustes suhetes Ida-Euroopa riikidega. (Nikolaus Blome, Die Welt, 17.11) Schröder ja Fischer ignoreerisid Poolat. See oli viga. Suured võimalused mängiti maha. Maailma- ja Euroopa poliitika tasandil lükkasid Saksa sotsiaaldemokraadid koos Chirac´iga Poolat ja teisi “väikseid uusi” liikmesmaid üha tihedamale koostööle USAga. Saavutades just nimelt seda, mida nii väga kardeti. Uus välisminister Steinmeier on lubanud igasugused arusaamatused suhetes Poolaga kõrvaldada. Ajalugu tuleb selgeks rääkida. Ka Poola (nagu ka Läti ja Leedu) tööhulle töötajaid ei maksa karta – Rootsi, Iirimaa ja Suurbritannia majandustel läheb ju hästi, sotsiaalkassad täituvad üha enam. Arvestades poolakate positiivset sündivust, ei pea kaua fantaseerima, et leida Euroopa demograafilistele tööjõuprobleemidele vähemalt osalinegi lahendus. (Michael Wolffsohn, Der Tagesspiegel, 17.11) Angela Merkeli välis- ja julgeolekupoliitikanõunik, euroametnik Christoph Heusgen on tark valik. Ta juhtis poliitika osakonda Javier Solana meeskonnas, tegeles Palestiina-Iisraeli suhetega, Iraani tuumarelvaunistustega, Acehi katastroofipiirkonnaga, Balkanimaade probleemidega. Heusgen arvab, et ÜRO JNs peaksid eurooplased paremini koostööd tegema, Saksamaal pole mõtet “oma huvisid” taga ajada. Ilma Euroopata pole ka Saksamaa välispoliitikal perspektiive. Kui Schröderi ajal tehti välispoliitikat kantsleri juures, siis nüüd telefonitsi Berliin-Brüssel-London-Pariis-Varssavi liinil. Heusgeni ajutrusti töö tulemisena toimetavad Euroopa politseinikud Balkanil, sõdurid Kongos ning sõjalised vaatlejad Indoneesias, ELi politseinikud valvavad peagi Palestiina-Iisraeli piiriületusrežiimi. Sudani küsimuse surus Heusgen ELi tasemel läbi koguni mõningasele Javier Solana vastuseisule vaatamata. Ta on haruldaselt põhimõtetekindel, kuid samas vaikse diplomaatia kunsti ülihästi valdav inimene. Koguni Schröder oli mõnda aega kavandanud tema ametisserakendamist. Siis oleks muidugi kerkinud rida vaidlusküsimusi, nagu näiteks Venemaa-poliitika. Heusgen tahaks Varssaviga paremini läbi saada, baltlastele sagedamini helistada, ning kui ajakava lubab, kantsler Merkeli külla saata. (Petra Pinzler, Die Zeit, 17.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjanduses sai taas kõige enam leheruumi riigis toimunud rahutuste põhjuste ja tagajärgede analüüsimine. Pärast pea kolme nädalat vaikimist võttis rahutuste teemal lõpuks sõna ka president Jacques Chirac, kelle esmaspäevaõhtuse pöördumise kandsid üle kõik suuremad tele- ja raadiokanalid. Järgmise päeva lehed olid presidendi sõnumi üle üsna eri meelt. Libération leiab, et Chiraci kõne, nagu ka erakordsete meetmete põhjendamatu pikendamine, püüavad asjatult peita presidendi hämmeldust tema poliitika kurvastavate kokkuvõtete ees. (Juhtkiri Jean-Michel Thenard’ilt, Libération, 15.11) “Käesolevast olukorrast ei ole väljapääsu, kui meie sõnad ja teod pole omavahel seotud,” teatas president. Kindlasti on tal õigus. Kuid juba viimased kümme aastat presidendina ja viimased nelikümmend poliitikuna lubab ta sõnad tegudega siduda homme. Le Monde arvab, et kodanikust televaataja ei usu enam oma presidendi sõnu. Sõnad, sõnad… Ainsaks uuenduseks viimases telepöördumises olid presidendi prillid. (Dominique Dhombres, Le Monde, 16.11) Libération küsib, kas kätte on jõudnud politseiriigi aeg, väljendades ilmset pahameelt otsuse suhtes erakorraliste meetmete pikendamisest veel kolme kuu võrra. Libération nimetab meetmete pikendamist kasutuks, võib-olla isegi ohtlikuks, lisades, et igasugune liialdus näitab nõrkust. Siseminister Sarcozy saab ajalehelt kõvasti sugeda: peab olema ikka väga pime uskumaks, et paar erakordset määrust suudavad vaigistada vihalainet, mis süütas eeslinnad, või et erakorraline olukord aitab ravida rassismi, töötust ja ebavõrdsust, mis on ebakõlade põhjuseks. (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 16.11) Le Figaro aga leiab, et keegi ei heida valitsusele ette erakorralise olukorra jätkumist, vähemalt kuni aastalõpu pidudega ühele poole saadakse. Samuti kiidetakse presidendi, peaministri ja siseministri omavahelist koostööd – kui Chirac, Villepin ja Sarcozy ühte jalga astuvad, lähevad asjad ülesmäge. (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 15.11) Sisepoliitilistest teemadest võib veel ära märkida opositsioonis olevate sotsialistide parteikongressi, mis palju kajastamist leidis.
Prantsuse ajakirjandus teeb kriitilisi vahekokkuvõtteid José Manuel Barroso juhitud EK esimesest võimuaastast. Vaid London aplodeerib. Briti diplomaadid kiidavad, et Barroso on teinud head tööd ning toetavad tema valikuid majanduse vallas. Britid nimetavad Komisjoni juhti pragmaatikauks ja atlantistiks ning see sobib neile. Samas ei ole vist saladuseks, et Barroso on tunduvalt lähedasem Tony Blairiga kui Jacques Chiraciga. Esimest nimetab ta “Tonyks”, teist “härra presidendiks”. Pariisiga on Barroso suhted üsna pingelised. Pariis ja Berliin heidavad talle ette saamatust “Bolkesteini asjas”, Barroso “päritolumaa printsiibi” kaitsmist keset Prantsuse referendumit ning institutsionaalsete reformide peatumist. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 17.11) Portugallasel kulus aasta, et vabaneda kaitsja särgist ning vahetada see ründaja särgi vastu. La Libre leiab, et Barroso ei tunneta liikmesriikide valitsuste toetust ja kahetseb, et tal ei ole mõnd Helmut Kohli või François Mitterrand’i tema seljatagust kaitsmas, nagu oli Jacques Delors’il. Samas vihkab Barroso igasugust võrdlust oma prantslasest eelkäijaga, teda ajavad marru “isaliku Euroopa” taganutjad. Barroso raiub, et EL on muutunud. (Sabine Verhest, La Libre, 18.11)
Suhteliselt palju tähelepanud pöörati USA Luure Keskagentuuri (CIA) lennukite korduvatele maandumistele mitmetes Euroopa riikides ning Washington Post poolt liikvele lastud kuuldustele CIA salavanglate võimalikule olemasolule mõnedes Euroopa riikides. USA president George W. Bush püüab õigustada vangide piinamist informatsiooni saamiseks, muuhulgas viidates kohustusele hoida ära süütute inimeste veresaunad. Libération peab Bushi argumente valedeks ja ohtlikeks. Piinamist ei saa kunagi õigustada, veel vähem seadustada, nagu Bush näib olevat teinud. Pealegi ei ole piinamine tulemuslik, sest see võtab vabaduse ja inimõiguste respekteerimise printsiibile rajatud riikidelt ühe nende võimsama relva: moraali. USA Senat, nagu enne seda ka Iisraeli ülemkohus ja Briti parlament lükkas tagasi argumendi, mille kohaselt terrorioht võiks õigustada demokraatlikel printsiipidel tuginevate jõudude sammu toore jõu ja piinamise kasutamise poole. Vangide piinamine koostöös partnerriikidega “mustades aukudes” kaugel USA territooriumist vaid lisab poliitilisele ja moraalsele süüle silmakirjalikkust ja alatust. (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 18.11) “Mustade aukude” ning “hallide lendude” kõrval on keskseks küsimuseks, kas totaalne võitlus terrorismi vastu on muutunud “räpaseks sõjaks”. (Arnaud de La Grange, Le Figaro, 18.11) Mitmed ajalehed tegid erinevatest riikidest tulnud informatsiooni põhjal kokkuvõtlikud ülevaateid, millistes riikides kui mitu korda CIA lennukid maandunud, kuidas edenevad asjaolude väljaselgitamiseks mitmel pool käivitatud juurdlused. Libération tsiteerib kolonel Lawrence Wilkersoni, endise USA välisministri Colin Powelli kabinetiülemat, kellest on saanud Bushi administratsiooni raevukas vastane. Wilkersoni kinnitusel lükkas just asepresident Dick Cheney tagant direktiivi, mis lubab “kerget terrorit” (light terror). (Pascal Riche, Libération, 18.11)
WTO teemadel võttis Le Figaro veergudel sõna Prantsusmaa väliskaubanduse minister Christine Lagarde, kes kirjutas ELi edusammudest turu avamisel arenguriikidele ning põllumajandustoodangu ja toetuste vähendamisel. Lisaks ärgitab ta partnereid mõistmisele, et Prantsusmaa ja ELi poolt enne Hong Kongi kõnelusi lauale pandud ettepanekud on piisavalt julged, tagamaks käesoleva kaubanduskõneluste voorust edukuse. (Christine Lagarde, Le Figaro, 18.11)
Skandinaavia ajakirjandus
Taani ajakirjandus kajastas kõige laialdasemalt Taani ja Türgi vahelist konflikti, mis sai alguse septembri lõpul ajalehes Jyllands-Posten avaldatud pildiseeriast, kus kujutati Muhamedi, mille vastu protestisid 11 Islamimaa suursaadikut sh Türgi. Novembri keskel viibis Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan NATO parlamentaarse istungi raames Kopenhaagenis. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 19.11). Türgi suhtumine sõnavabadusse sattus taas tähelepanu keskmesse, kui Türgi peaminister boikoteeris ühist pressikonverentsi Taani valitsusjuhi Anders Fogh Rasmusseniga, kuna seal viibis Taanis tegutseva kurdide televisiooni ROJ TV ajakirjanik. Türgi arvates on ROJ TV seotud keelatud Kurdi Töölisparteiga PKK, mis on kantud ELi terroriorganisatsioonide nimekirja. Taani peaminister avaldas kahetsust, et Türgi valitsusjuht pidi pressikonverentsilt lahkuma, ja teatas, et mõistab Türgi teravdatuid tundeid terrorismi suhtes. Samas puudub tal seaduslik alus oma pressikonverentsidelt välja arvata ajakirjanikke, kes töötavad Taani seadusandluse raames, ja toonitas, et tal pole selleks ka mingit soovi. Pressikonverentsil pidi arutlusele tulema sõnavabaduse teema Muhamedi pildiseeria valguses. Taani peaministril oleks avanenud võimalus Türgi valitsusjuhile taas kord selgitada, et Taani demokraatia põhiprintsiip on meedia täielik sõnavabadus ja sõltumatus – valitsust ei saa teha vastutavaks meedias avaldatu eest. Türgi peaministri lahkumine pressikonverentsilt ja siis otsekohe ka riigist halvendas veelgi Taani ja Türgi vahelisi suhteid. (Sten Jensen, Berlingske Tidende, 16.11) Taani Euroopa-liikumise poolt korraldatud kohtumisel Poliitika Majas distantseerus Türgi peaminister Muhamedi piltide kommenteerimisest ja teatas, et võtab asja arutusele kohtumisel Taani valitsusjuhiga. Erdogan ütles, et sõnavabadus on tähtis, kuid sellest tähtsamad on pühad asjad ning ta ei hakkaks oma sõnavabadust vääriti kasutama selliste asjade ründamiseks, mis on pühad Rasmussenile. Lisaks ütles Türgi peaminister, et sõnavabadus ei ole piirideta – ei ole piiramatut õigust ja vabadust avalikult solvata isikuid, kes on teistsugused. Türgi on alati respekteerinud teisi ja Türgit paneb imestama, et islamiusku seostatakse terrorismiga. Islam tähendab rahu ja armastust. “Teie peaksite austama minu usku sama palju kui mina teie usku, vastasel juhul ei saa rääkida maailmast, kus elatakse rahus ja harmoonias”, märkis Erdogan. (Jakob Nielsen, Politiken, 15.11; Kristen Nilsson, Politiken, 16.11; Peter Kronsted, Jyllands-Posten, 16.11) Taani pressi arvates on Türgi peaministri käitumine ennekuulmatu diplomaatia mängureeglite rikkumine - võõrustaja ebameeldivasse situatsiooni jätmine. Kahjuks näitab antud episood seda, kui kaugel on Türgi ELi liikmeks saamise tingimuste täitmisest. Erdogani protest iseenesest ei anna tunnistust sellest, et Türgil oleks sügavam arusaamine sõnavabadusest, mis on üks kõige hinnalisemaid väärtusi Lääne kultuuripärandis. Sellele järgnenud lahkumine riigist seoses ROJ TV juhtumiga näitab ilmekalt, et Türgi ei austa demokraatlikke standardeid, mis valitsevad nii Taanis kui ka kogu ELis. Kahjuks tuleb konstateerida, et ametlik Türgi on hetkel iseenda suurim vaenlane. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 16.11) ROJ TV ajakirjanik ütles, et on varemgi viibinud Türgiga seotud pressiüritustel, kus on kohal olnud nii Erdogan kui ka Türgi välisminister Gül, kuid midagi sarnast pole juhtunud. Türgi avalikkus on oma valitusjuhi poolt ja Rasmussen on Türgi lehtede esikaantel - teda peetakse terroristide toetajaks. Türgi valitsus on juba mõnda aega avaldanud survet Taanile, et ROJ TV-lt võetaks ära saadete edastamise luba. Võib-olla kunagi otsustab kohus, et Türgi peaministril oli õigus ROJ TV asjus, kuid seni kuni pole kohtuotsust tehtud, ei saa ka midagi muud väita. (Pola Rojan, Lasse Ellegaard, Politiken, 18.11) Taani Välisministeeriumile saadeti ka USA-poolne pöördumine, milles soovitatakse tungivalt sulgeda ROJ TV ning samuti Mesopotamia TV ja MBMG - kaks telejaama, mis on seotud ROJ TV-ga. USA põhjendused on samasugused nagu Türgil. (Steffen Boesen, Politiken, 19.11)
Norra ajakirjanduse üheks tulisemaks teemaks kujunes Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu tõlgendamine. Riigikontroll avaldas raporti, milles tuli välja, et mitmed senised Norra valitsused ja ministeeriumid ei ole piisavalt ära kasutanud EEA-lepingu võimalust avaldada mõju EEA reeglistiku väljaarendamisele ehk uute ELi seaduste ja reeglite väljatöötamisele. Raport näitab, et koostööd EEA-ga ei võeta tõsiselt, valitsus ja ministeeriumid ei osale otsuste kooskõlastamisel “kõrgemal tasemel”, nad annavad vaid suusõnalisi ja üldiseid juhtnööre Norra EL-i töögruppide liikmetele, kes kujundavad reeglistikku, mis kehtib sh ka Norras. Kõige drastilisem on fakt, et sadadest EEAga seotud ministeeriumide poolt läbitöötavatest materjalidest, kuhu norralased on oma muudatusi puudutavaid märkmeid teinud, puudutavad 63% küsimusi, mis on juba ELi poolt vastu võetud. Ainult 32% materjalidest on veel otsustamisjärgus. Loomulikult on keeruline tõdeda fakti, et Norra on resigneerunud ning Norra valitsus ja juhtimisorganid rahulduvad vähetähtsa rolliga ELi raames. Norra on üks eesrindlikumaid ELi reeglite juurutajaid, mis võiks tähendada, et Norra jälgib ka ümberringi toimuvat. Aga kahjuks on Norra hõivatud uute reeglite juurutamisega ning unustab sealjuures ära ELi selle osa, mis töötab uusi seaduseid välja. Eelmist valitsust ei saa küll tegematajätmise pärast vastutusele võtta, sest tahtmisest ei olnud puudust, pigem oskustest. Jääb vaid loota, et uus valitsus järgib raportis välja toodud puudusi ja viib ellu oma valitsuslubaduse – ajada palju ründavamat Euroopa poliitikat, milleks avanebki hea võimalus EEA raames. (Juhtkiri, Aftenposten, 16.11; Juhtkiri, Nationen, 16.11)
Rootsi ajakirjanduses arutati kõige enam Rootsi kaitse- ja julgeolekupoliitikaga seonduvat. Rootsi Riigihaldamise Agentuur (Statskontoret) uuris võrgupõhist kaitset (network-based defence), mis on uue kaitsepoliitika alustala, ja jõudis järeldusele, et antud projekti arendustöö venib ning projekti sisu on ebaselge. Probleem on selles, et võrgupõhist süsteemi pole häkkerite vastu kindlustatud. Raportis tehti ettepanek muuta antud projekti suunitlust või projekt osaliselt katkestada. Kaitsejõud teatasid, et projekti nad ei katkesta, kuna see pole võimalik, ja et antud süsteem peabki olema osaliselt udune. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 15.11) Rootsi kaitse- ja julgeolekualane debatt on madalseisus, kuna valitsus on ikka veel kinni vanas retoorikas, mis teeb riigikaitse moderniseerimise võimatuks. Samas ei taha moderaadid provotseerida, kuna see võib maksta paljude valijate hääli. Kuigi moderaatide parteijuht Fredrik Reinfeldt arvab, et välispoliitiliselt oleks Rootsi huvides NATOsse astumine ja oma vägede Iraaki viimine, kuid antud küsimus ei muutu aktuaalseks, kuna avalik arvamus seda ei toeta. Kaitsepoliitika on kriisis – kaitsejõudude eesmärgid Rootsi uues julgeolekustrateegias on segased. Püsib oht, et Rootsi kahanenud kaitsejõud tehakse vastutavaks kõige ja mitte millegi eest. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 15.11)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses on endiselt üheks põhiteemaks lähenevad presidendivalimised. President Tarja Haloneni toetus on püsinud erakordselt kõrge, hoolimata sellest, et konkurentideks on nii peaminister Matti Vanhanen kui ka Kokoomuse tugevaim nimi Sauli Niinistö. Niinistöle ja Vanhanenile on oluline võita vähemalt teine koht, kuna lähenemas on ka parlamendivalimised. Eriti peaministri jaoks oleks kolmas koht isiklik tagasilöök. Tarja Haloneni kampaania eesmärk on kahtlemata võit juba esimeses voorus. Arvamuseuuringutes on Haloneni ülekaal hämmastav. Kodanikud soovivad, et president arvamuseliidrina kaitseks ennekõike heaoluühiskonna saavutusi ja väärtusi. Presidendi võimu vähendamist ei peeta vajalikuks. Halonen on selles suhtes tugeval positsioonil ja see sunnib Vanhaneni ja Niinistöt samade teemade juurde. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.11) Kui ei juhtu suurt imet, võidab presidendivalimised Tarja Halonen. Küsimus on veel vaid selles, kas võiduks on vaja ühte või kahte vooru. Suurim oht Halonenile on hääletamislaiskus, ka võib Vanhaneni ja Niinistö vaheline võitlus tähelepanu Halonenilt kõrvale juhtida. Halonenil on mitu trumpi - ta on president, ta on teinud seda tööd kuus aastat ning näidanud, et oskab seda teha hästi. Tema tugevaim külg on siiski isiklik, ehe suhtumine inimestesse. (Aimo Massinen, Turun Sanomat, 19.11)
Presidendikandidaat Sauli Niinistö oleks valmis lühendama presidendi ametiaega. Niinistö arvab, et presidendi kahe ametiaja pikkus - kaksteist aastat - on liiga pikk. Presidendil ei ole enam samasugust sisepoliitilist tähtsust ja valitsus peab samuti vastu enamjaolt neli aastat. Seepärast ei ole jätkuvuse nõue enam sama oluline kui möödunud aastakümnetel. Niinistö mõte on väärt kaalumist järgmise presidendi ametiajal, tänapäeval on 12 aastat liiga pikk aeg. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.11)
EP näitas erakordset teovõimet, kiites heaks ELi kemikaalide seaduse. Nagu kompromissidega ikka juhtub, ei ole keegi lõpptulemusega täiesti rahul. Tööstus kurdab, et kavandatud keemiliste ainete uurimis- ja registreerimissüsteem koormab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kõige rohkem pettusid aga keskkonnaorganisatsioonid, kelle arvates on seadus palju lahjem algselt kavandatust. Tööstuse esindajatel õnnestus lobitöö paremini. Soomlaste jaoks on seadus eriliselt tähtis. Esiteks jäeti kompromissettepanekus traditsiooniline tselluloos uuritavate ainete nimekirjast välja ning paberitööstus pääses tohututest lisakuludest. Sellest olulisem on aga see, et kui ettepanek lõpuks heaks kiidetakse, on järgmine samm kemikaaliameti asutamine Soome. EP laiendas ameti rolli. Loodetavasti on tulevikus kemikaaliamet tähtsam kui toiduaineteamet, mida Soome algselt soovis saada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.11) Kemikaalide seadus Reach võeti vastu lahjendatud kujul. Hääletustulemus on selge kompromiss tööstuse huvide eest seisvate konservatiivide ning keskkonna ja kodanike nägemusi kaitsnud vasakpoolsete ja roheliste vahel. Reachi valmimine ja toimivaks seaduseks saamine oleks ELi jaoks samm edasi. Soome roheliste juht euroesindaja Satu Hassi pidas hääletustulemust sammuks edasi, kuigi kahjuks lahjendatuna. (Jari Peltola, Kauppalehti, 18.11)
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt kinnitanud, et kavatseb ametist loobuda pärast teist ametiaega, nii nagu põhiseadus ette näeb. Ilmselt kavatseb ta oma otsusest kinni pidada. Loobumislubaduse usutavust tugevdavad Kremlis tehtud kaadrimuudatused. Putin nimetas administratsiooni juhi Dmitri Medvedjevi esimeseks asepeaministriks ja kaitseministri Sergei Ivanovi ühtlasi ka asepeaministriks. Venemaal on loomulik, et president püüab mõjutada oma järglase valimist. Kumma president lõpuks valib, sõltub sellest, kuidas nad esitatud väljakutsetega hakkama saavad. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 17.11) Järglase valimisest on olulisem, kas Putin tõesti kavatseb järgida põhiseadust. Selline tegevusviis tugevdaks Venemaa õrna demokraatiat. Lääne tüüpi demokraatia ei toimi ehk kunagi Venemaal. Areng selles suunas on seda kiirem, mida paremini mängureegleid järgitakse ja mida enam ühiskond tasakaalustub ning jõukamaks muutub. Medvedjevi tõus on positiivne märk uue, minevikust vaba sugupõlve esilekerkimisest. (Juhtkiri, Kaleva, 18.11) Putin ei ole varjanud seda, et kavatseb mõjutada oma järglase valimist. On vara ennustada, kas Medvedjev või Ivanov saab olema Putini kandidaat. Mõlemal võib ette tulla raskusi ja nende asemele võib kerkida teisi isiksusi. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.11) Vene sotsioloog Olga Krõštanovskaja juhtis tähelepanu sellele, et Putin nimetas Kremli tähtsaimale ametikohale - presidendiadministratsiooni juhi ametisse - endise Tjumeni oblasti kuberneri Sergei Sobjanini. Krõštanovskaja peab Sobjaninit presidendivalimiste eelsoosikuks, kellel on sellist potentsiaali, millest Ivanovil ja Medvedjevil puudu jääb. Sobjanin on ka poliitilistes küsimustes Putini hingesugulane, Venemaa oludes võib teda pidada suhteliselt demokraatlikuks juhiks. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 16.11)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Välisminister Urmas Paet on arvamusel, et igapäevane praktiline koostöö Eesti ja Venemaa vahel areneb normaalselt ning on resultatiivne. Venemaa poliitika juhtfiguuride retoorika ei peegelda suhete tegelikku olukorda. Heaks näiteks on mõlema riigi piirivalveteenistuste, samuti Eesti politsei ning Venemaa miilitsa koostöö. Välisminister Urmas Paet kavatseb detsembris Ljubljanas toimuval OSCE riikide ministrite kohtumisel arutada Sergei Lavroviga piirilepinguga seonduvat. Ettepaneku kohtumiseks tegi Lavrov. “On võimalus otse ning vahendajateta kuulda Vene poole seisukohti ning meil on võimalik väljendada oma arvamust,” sõnas Paet. (Interfax,17.11)
The EU has urged Russia to sign border treaties with Estonia and Latvia, the EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner said. "There is a clear EU interest in promoting the early signature and ratification of these agreements since they concern the external borders of the EU," she said. Russia pulled out of a border treaty with Estonia in June, over what it called an "untruthful preamble" which included the terms "aggression by the Soviet Union" and "illegal incorporation by the Soviet Union" of Estonia. "I personally raised the matter at a meeting with Russian presidential adviser Sergei Yastrzhembsky in Moscow on November 9, urging the need for a flexible and pragmatic solution," she said. The signature and ratification of the agreements, as well as the complete demarcation of the EU's easternmost border, are a priority in EU-Russian relations, she said. (Afp, 15.11)
Estonian FM Urmas Paet may meet next month with Russian FM Sergei Lavrov, officials said, after the EU intervened to defuse a row over Moscow refusing Paet a visa. "I have agreed in principle that such a meeting could take place," Paet said, commenting on the proposal of his counterpart to meet on the sidelines of an OSCE summit. "We could discuss the future of the Estonian-Russian border treaty and other issues, depending on what agenda we can draw up," Paet said. "The British Ambassador to Moscow has expressed our disappointment to the Russian MFA, underlining our view that the refusal of a visa to an EU foreign minister is surprising in the context of the good relations the EU enjoys with Russia, and is not consistent with ongoing efforts by Russia and EU member states to promote inter-regional cooperation," the British embassy in Tallinn said. Lavrov telephoned Paet "to express regret that the Estonian minister was not issued a visa." (Afp, 14.11)
"The Estonian parliament unanimously ratified the accession agreements of Bulgaria and Romania. The accession of Bulgaria and Romania is not expected to bring about a major work-related migration for Estonia," the press office said. (Afp, 16.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti on pettunud ELi positsiooni üle piirilepete küsimuses Venemaaga. EK välissuhete ja naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldner sai piirilepete kohta järelepärimise EP väliskomitee juhtidelt Elmar Brokilt ja Toomas-Hendrik Ilveselt. Viimased soovisid teada, kas piirilepped (või õigemini nende puudumine) tähendab tõket ELi ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale või näeb liit küsimust bilateraalsena. Ferrero-Waldner tunnistab, et EL kavatseb kindlasti toetada ELi välispiiri puudutavate lepingute sõlmimist ja ratifitseerimist. Samas valmistas pettumust vastuse see osa, milles välisasjade volinik keeldub küsimuse multilateraalsele tasandile toomisest ning ei tõstata Schengeni viisaruumi teemat. Seevastu täpsustas Ferrero-Waldner, et piirilepped on ELi mitmesugustel kohtumistel Venemaa esindajatega viimastel kuudel korduvalt kõne all olnud. (Céline Bayou, Regard sur l'Est, 17.11)
Soome ajakirjandus
Eesti majandusminister ja Tallinna kohalike omavalitsuste valimiste võitja Edgar Savisaar usub, et Helsingist ja Tallinnast kujuneb kaksiklinn. Savisaare arvates on pealinnade suhted juba nüüd lähedased ja tulevikus lähenevad veelgi ning Tallinna ja Helsingi lähenemine on objektiivne protsess, mis edeneb vaatamata sellele, kas selline areng meeldib või mitte. Savisaar on varemgi ennustanud, et kümne aasta pärast on Helsingil ja Tallinnal ühine volikogu. Ühine linnavalitsus koguneks kahekümne aasta pärast. Sinna on siiski veel palju aega. Koostöö süveneb sammhaaval. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 14.11)
Helsingi linnapea Jussi Pajunen toetab kaksiklinna ideed ning igakülgset Helsingi ja Tallinna koostöö tugevdamist, kuid palju tagasihoidlikumalt kui majandusminister Edgar Savisaar. Pajunen ei usu, et ühine linnajuhtimine võiks tekkida Savisaare visioonides ettekujutatud aja jooksul. Helsingi ja Tallinna elanike ja ettevõtete koostöö tugevdamist peab Pajunen mõistlikuks. (Elsa Tuppurainen, Helsingin Sanomat, 14.11) Helsingi linnavolikogu esimees Rakel Hiltunen tõlgendab majandusminister Edgar Savisaare ideed kaksiklinnast nii, et see on nagu ”äratus” - tugev signaal selles suunas, et Tallinna-Helsingi kaksiklinn on reaalne ning koostööd peab mitmekesistama ja süvendama. Helsingin Sanomate internetiarutelus osalenud Helsingi endine linnapea Raimo Ilaskivi peab Savisaare mõtet huvitavaks, kuid annab nõu see mõte kohe maha matta ja arendada koostööd praktilisemalt. (Elsa Tuppurainen, Helsingin Sanomat, 15.11)
Tallinn sai uue linnapea. Eesti pealinna, kus elab umbes 400 000 inimest, hakkab juhtima 27 aastane Jüri Ratas Keskerakonnast. Hoolimata noorest east on uuel linnapeal juba mitmeaastane Tallinna juhtimise kogemus. Ratas oli vaid 24 aastane, kui temast sai Tallinna abilinnapea. Uut linnajuhti iseloomustatakse kui asjalikku, tõsist ja aktiivset, sporti armastavat poliitikut. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 16.11)
Majandus
Uudisteagentuurid
Ferries operated by Estonia's Tallink company stopped discharging waste water into the sea after media in Finland accused the company of polluting the Baltic and called for a boycott of its services. (AFP 15.11)
Soome ajakirjandus
Laevakompanii Tallink on üles näidanud häbitut ükskõiksust Läänemere seisundi suhtes. Tallinki tegevus ei ole seadusevastane, kuid moraalselt eriti küsitav ja mõistetamatu. Täielik hoolimatus keskkonna suhtes ja ebamäärased selgitused tunduvad olevat pärit nõukogude ajast. Läänemerel liikleb liiga palju reisilaevu. Eesti lipu all olev Tallink on konkurentsis edukas olnud peamiselt tänu eestlastest koosnevale meeskonnale. Kas laevafirma on püüdnud säästa ka jäätmete äraveo pealt? Kas on püütud tingida ka muudes asjades? Õnneks Tallink parandas oma tegevust kiiresti. Põhjuseks oli elavnenud avalik arvamus. Ettevõtte vastu kavandati boikotti ja see ehmatas ettevõtte juhtkonda. Tallinki kiire reageerimine näitab, et maksva kliendi arvamusel on kaalu. Võimalikult puhas loodus on soomlaste jaoks suur väärtus. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.11) Tallinki tegevdirektor Håkan Nordströmi teatel on Tallink loobunud reovete Läänemerre laskmisest avaliku arvamuse tõttu. Tallink ei ole võtnud ühendust Helsingin Sanomate ajakirjanikuga ega vastanud helistamispalvetele. Helsingin Sanomate uudist peeti hämmastavaks ning toimetus sai palju tagasisidet. Esitati ettepanekuid ettevõtet boikoteerida. SDP erakond ehmatas samuti, kuna erakonnal on kavas korraldada president Tarja Haloneni presidendikandidaadi kampaania raames kruiis Tallinnasse Tallinki laeval Victoria. (Anna-Leena Pyykkönen, Helsingin Sanomat, 15.11)
Tallinki suurte laevade reovete laskmine Läänemerre on kahetsusväärne. Tallinki teadmatus reovete jätmise võimalusest Helsingi kanalisatsioonivõrku on kummaline. Soome avalik sektor, ettevõtted ja organisatsioonid korraldavad seminare Eestis. Kohtumiste teemaks on tihtipeale keskkond ja selle kaitse. Paradoksaalne, et Tallinkiga reisides on kaasa aidatud Soome lahe reostamisele. (Pentti Tiusanen, Helsingin Sanomat, 15.11) Tallink jättis oma laevade reoveed Soome lahte senikaua, kuni asi sai avalikuks ja laevakompanii hakkas klientide survel tegutsema. Romantika ja Meloodia hakkavad koheselt tühjendama reovett Helsingis ning Tallinnast Maarianhamina kaudu Stockholmi sõitvad laevad kohe, kui see tehniliste probleemide lahenedes on võimalik. Helsingis maksab kuupmeetri reovete jätmine ühe euro, mis on tulevikus tunda ka Tallinki kuludes. Konkurentidest Eckerö Line, Linda Line Express, Silja, Viking Line ja Nordic Jet Line on teinud nii juba aastaid. Tallink on tegutsenud rahvusvaheliste seaduste kohaselt, kuid ettevõtte moraal on küsitav. (Paula Nikula, Kauppalehti, 15.11) Helsingisse saabunud Tallinkile kuuluva laeva Romantika reoveed pumbati Läänesadamas linna kanalisatsioonivõrku. Meloodia ühendus laevast maale veel ei töötanud ning reovett ei saadud kanalisatsiooni lasta. Reovete puhastamine maksab laevafirmale ühe euro kuupmeetrilt. Ühest suurest reisilaevast tuleb reovett keskmiselt 90 kuupmeetrit, sõltuvalt reisijate arvust. Puhastamisprotsessi läbinud reoveed juhitakse tunneli kaudu merre. (Anna-Leena Pyykkönen, Helsingin Sanomat, 16.11)
Kodanike reaktsioonid Tallinki reovete juhtumi kohta olid ägedad, isegi julmad. Soomes on keskkonnakaitsel jõudu. Tallink on ilmselt ise samuti saanud ägedaid vastureaktsioone, kuna otsus selle kohta, et laevad jätavad reoveed linna kanalisatsioonivõrku nii Helsingis kui ka Stockholmis, tehti kiiresti. Laevafirma tehnilise osakonna esindajad ei ole pärast Helsingin Sanomate artiklit asja kommenteerinud. Ajalehe Postimees veergudel avaldati eestlastele suunatud selgitus, kus laevakompanii kinnitab, et uutel laevadel on kaasaegsed veepuhastusseadmed, vanu laevu aga ei mainita. Informeerimine on endiselt vastuoluline. (Anna-Leena Pyykkönen, Helsingin Sanomat, 16.11) Tallinki suured laevad Meloodia ja Romantika on aastaid lasknud oma reoveed Läänemerre. Helsingin Sanomate artikkel oli ootamatu ja üllatas Tallinki juhtkonda. Pärast artikli avaldamist hakkasid levima boikotiähvardused. Laevakompanii reageeris koheselt. Skandaal sundis Tallinki jätma reoveed Helsingi Läänesadama kanalisatsioonivõrku. Moraalitut ükskõiksust keskkonnaküsimustes ei või endale lubada praeguses karmis konkurentsis ükski ettevõte. Kui meedia raporteerib ja publik reageerib, peab muutma oma tegevust. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 16.11) Nya Åland lehe andmetel oli Tallink palunud eelmise aasta veebruaris Ahvenamaalt vabastust kohustuslikest reoveemaksudest, tuues põhjuseks asjaolu, et reoveed jäetakse Stockholmi. Stockholmi sadama tehnilise juhi Kjell Karlssoni sõnul ei ole reovett Stockholmi toodud, kuid nüüd peaks Tallink hakkama seda tegema. Tallink taotles vabastust laevadele Regina Baltica ja Victoria 1, mis sõidavad Tallinna, Maarianhamina ja Stockholmi vahet. Tallinki tegevjuhil Håkan Nordströmil ei olnud olukorrast täpset ülevaadet ja ta ei osanud vastata, kas Tallink on esitanud Ahvenamaa ametivõimudele valeandmeid. Nordström rõhutas, et Tallink ei ole käitunud seadusevastaselt ning laevadel on toimivad puhastusseadmed. Tallink on otsustanud edaspidi nii Helsingis kui ka Stockholmis jätta reoveed sadamasse. (Turun Sanomat, 18.11)
Kreeka ajakirjandus
Mõne aja eest maadles Economist omapärase probleemiga. Eesti liitumisteel Euroopa Rahaliidu ja euroga on probleeme, seda tänu tema ülivõimsale majandusedule. Sellel EL liikmesriigil on võrreldes muu Euroopaga omapärane suhe kuulsasse Maastrichti kriteeriumitesse. Eestil on eelarve ülejääk 2%, ei ole riigivõlga, reserv on pea 6% SKP-st. Eesti probleemiks on inflatsioon, mis vastavalt Maastrichti kriteeriumitele ei tohiks ületada 1,5% + kolme madalama inflatsiooni keskmine ja jääks kusagile 2,4% piiresse (Kreeka vastav näitaja on praegu 3,8%). Eesti oma 4,9%-ga jääb nõutavale tugevasti alla, see on põhjustatud aga järgmistest teguritest: majanduse plahvatuslik kasv, mille mõõdunumbrid jõudsid 9,9%-ni; kütusehindade tõusust tingitud efekt; uute tehnoloogiate juurutamise tulemusena saavutatud tootlikkuse tõus, mis tavaolukorras oleks võinud viia Eesti rahvusvaluuta devalveerimiseni, aga tänu seotusele euroga avaldub inflatsioonisurves. "Veidrad" eestlased, endised Nõukogude Liidu asukad, kelle poliitikud on vabaturu ja finantsdistsipliini fanaatikud, oleksid võinud leida mooduseid EMU-ga "tulemuslikuks" liitumiseks. Näiteks läbi kaudsete maksude vähendamise. Aga nende valitsus keeldub ideoloogilistel põhjustel sellist sammu astumast. Selles riigis on palju ebakonventsionaalsust. Eesti SKP on Kreekaga võrreldes ca 1/3, aga tema internetikasutus on kolm korda kõrgem. Kõigil kodanikel on juba aastaid oma elektrooniline identiteet, koos ID kaardi ja elektroonilise allkirjaga, mille abil on võimalik sooritada enamus tehinguid oma riigiga. Ligipääs internetile on iga kodaniku seaduslik õigus. Selles riigis on uus, elujõuline ja võimas ühiskond, mis usub ärisse ja loovusesse. Enamus tema poliitilistest erakondadest asuvad kesk-paremal tiival. Mida me võime täheldada, kui võrdleme seda "2000-ndate Iirimaad" Kreekaga? Vastus on ilmselge. Suurim iseloomulik erinevus on vaimne kaugus. Kui Eestis toonitatakse võrdseid võimalusi ja ärilist loovust, siis Kreekas on nostalgia üldise võrdsuse järele ning avalik haldus on madala efektiivsusega ja püha. Eesti on kõige kapitalistlikum riik Euroopas, samal ajal kui Kreekas domineerib endiselt sotsialistlik mentaliteet. (Th. Skylakakis, Estia, 15.11)
Varia
Uudisteagentuurid
The Estonian prosecutor's office opened a criminal case against Estonian investment bank LHV, which has been accused in the US of stealing confidential information and using it for profit in stock deals. "A criminal case was launched to find out whether employees of LHV have used confidential information in trading in securities on the US stock exchange," Estonian state prosecutor Piret Paukštys stated. (Afp, 18.11)
Estonia's serial tree feller, who stalked dozens of trees in a cemetery in the national capital, has been caught in the act, police said. "We arrested a 74-year-old man as he was cutting down a tree at Liiva cemetery with a handsaw. His answers to our questions did not seem very coherent so we have handed him over to medical doctors," police spokesman said. (Afp, 18.11)
Eestisse on aastavahetuseks oodata Vene turistide tulva. Eeldatavasti saabub Tallinnasse umbes 25 000 külalist ehk umbes kaks korda rohkem kui mullu. Estonian Air plaanib tšarterreise ning Go Rail lisab vaguneid Moskva ning Peterburi marsruudi reisirongidele. Eesti reisifirmad planeerivad koostöös Vene turismiettevõtetega ringreise Eestis. Vene turiste tõmbab siia nostalgia, paljud on aga Eestit alles avastamas. (Interfax,19.11)
Eestis tähistatakse Taassünni päeva. 16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mille järgi ENSV seadused olid ülesed N. Liidu seaduste suhtes. Selle deklaratsiooni vastuvõtmisega algas liikumine iseseisvuse suunas. 20. augustil 1991 kuulutas ENSV Ülemnõukogu vabariigi iseseisvaks. 1991.a septembris tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust. (RIA Novosti,16.11)
Eesti parlament keeldus Tallinna fašismist vabastamise aastapäeva kuulutama leinapäevaks. Natsionaalradikaalse opositsioonipartei Isamaaliidu ettepanekut toetas 26 saadikut, vastu oli 49. Mõni päev enne 22. septembrit 1944, mil Saksa väed olid Tallinnast lahkunud ja Nõukogude väed ei olnud veel linna jõudnud, loodi presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsa poolt nn “valitsus” eesotsas Otto Tiefi’ga. Kuigi see kabinet ei jõudnud midagi olulist saavutada, suhtutakse sellese kui sõjaeelse valitsuse õigusjärglasesse. Antud seaduseelnõu vastu astus Vene välisministeerium, nähes selles kohalike revanšistide toetamist. Varem tähistati 22. septembrit Tallinna Saksa fašistlikest anastajatest vabastamise tähtpäevana. (Interfax,15.11)
Vene hüdrograafialaeva Pjotr Kotsov omanikud lükkavad eestlaste süüdistused ümber. Laev töötas rahvusvahelistes vetes. 1,47 meremiili kaugusel Eesti vetest teostati navigatsioonitehnika hooldustöid meresõiduohutuse eesmärgil. Laeva kohal lennanud Eesti lennuk ES-PLW laevaga ühendust ei võtnud. Pjotr Kotsovile lähenenud Eesti Piirivalve aluselt nr 202 saadi käsk liikuda ülevaatuseks Naissaarele. Põhjendust selliseks ülevaatuseks ei toodud. Pjotr Kotsovi kaptenilt saadeti Peterburi Hüdrograafiainstituuti raadiogramm, seal võeti vastu otsus Eesti territoriaalvetesse mitte siseneda, kuna laev viibis sellest väljaspool. Otsuse õigsust kinnitas Leningradi mereväebaasi vanemtüürimees. Eesti Piirivalveteenistus on eelnevalt teatanud, et laev viibis Eesti territoriaalvetes ning keeldus allumast Eesti piirivalvurite korraldustele. (RIA Novosti,14.11)
Saksamaa ajakirjandus
Tallinnas vahistati grupp kurjategijaid, kes olid Saksa pangaklientidelt välja petnud 1,6 mln krooni. Paljud pangad ja nende kliendid olid juba kevadel esitanud kaebuse, sest nende kontodelt oli tehtud suuri ülekandeid Eestisse. Pangakoodide kättesaamiseks nakatasid petised pangakasutajate arvutid nn Trooja hobuse Bizex-E uue versiooniga. See programm protokollib kasutaja veebikäitumist ning kui programmiga nakatunud arvutist püüti internetipanka siseneda, katkestas programm ühenduse ja saatis andmed USA-s asuvasse serverisse. Server sisaldas ühtekokku 800 MB andmeid. Kannatasid enam kui 200 panga kliendid. Serverist leitud andmekogu viis Eesti kurjategijateni. Eesti keskkriminaalpolitsei andmetel kasutasid petised variisikutena kodutuid, kes avasid pankades oma nimel kontod ning said selle eest väikest tasu. Nendele kontodele kanti Saksa ohvrite raha, mis võeti kas kohe välja või kanti üle teiste kurjategijate kontodele. Kurjategijad istuvad nüüd eeluurimisvangistuses ning lähevad kohtu alla järgmise aasta alguses. (Frank Ziemann, SZ, 16.11) Pettusi internetipanganduse vallas uurivad Saksamaal vaid mõned politseinikud, samas kui kuritegude arv tõuseb igakuiselt (hetkel üle 350 juhtumi). Traaditõmbajaid on kriminaalamet tuvastanud Venemaal, Ukrainas, osaliselt Eestis ning ka Londonis. Saksamaal on omi jõude võitluseks internetipangandusega vähe, seetõttu loodetakse kurjategijate päritolumaade ametivendadele. (Mathias Steube, Die Welt, 17.11)
Norra ajakirjandus
Eestist pärit ooperilaulja Kersti Ala-Murr, kes on õppinud klassikalist ooperilaulu Eesti Muusikaakadeemias ja Saksamaal Karlsruhe Ooperikõrgkoolis, esines Kråkerøy kirikus. Väga harva õnnestub kuulda nii võimsat häält, mis mõjuks kuulajatele nõiduslikult. Kahjuks oli publikut oli vaid 40 inimese ringis. Kersti Ala-Murr elab praegu Fredrikstadis. Eestis on tal olnud mitmeid kandvaid rolle Eesti Rahvusooperiteatris "Estonia". Üks osa kontserdist koosnes eesti rahvaviisidest. (Marie Edholm Andresen, Fredrikstad Blad, 14.11)
Soome ajakirjandus
Rakvere Lihakombinaadis töötav Aira Kossas on praegu lapsega kodus. Pere elab Rakvere piiril mitmekorruselises majas, mis ehitati Lihakombinaadi töötajatele nõukogudeaja lõpus. Pere ei ole rikas, kuid saab hakkama. Emapalka makstakse aasta. Kossase kuupalk on Lihakombinaadis 8000 krooni ehk viissada eurot, mis on Eesti keskmine sissetulek. Lihakombinaadil läheb hästi. Soomlased ei osanud omal ajal ette kujutada, et ehitavad tehast soomlastele. Pärast N. Liidu lagunemist kombinaat erastati ja lõpuks ostis selle HK Ruokatalo. HK-le kuulub praegu kolmandik Eesti lihatoodete turust. Lihakombinaat on tüüpiline eestlase töökoht. Palgad on keskmised, ametiühingud ei ole aktiivsed. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 14.11)
Ivan Iljušin on rõõmsameelne ja sümpaatne mees, kes jagab Rakveres linnaelanikele joogivett. Rakveres on suuri põhjaveeprobleeme, vaid 70% kodudest saab joogivee kraanist. Linna eesmärgiks on ELi abil saavutada 90% tase. Eesti venelasi on Eesti 1,35 miljonilises rahvastikus umbes neljandik. Vene vähemus, või pigem selle tekkimise ajalugu, on iseenesest üks põhjusi Eesti kiirele läänestumisele, NATO ja ELi liikmelisusele ja ka sellele, et Eesti sõdurite pidamist Iraagis ei seata küsimärgi alla. Rakvere keskkonnaprobleemid on paljuski seotud nõukogudeajaga. Pahim suudeti siiski ära hoida – nõukogude ametnikud plaanisid 1980. aastatel rajada suuri fosforiidikaevandusi. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 16.11.)
Soome turistid hingasid sanatooriumides kergendatult, kui elu Eesti rannikul pöördus pärast tulvaohtu tagasi endiseks ning Eesti Meteoroloogiajaam tühistas tormihoiatuse. Eelneval õhtul transporditi umbes sada soomlast igaks juhuks Haapsalust Tallinnasse. Ettevaatusabinõud rannikul olid põhjendatud, kuna aasta alguse tulvakahjusid parandatakse siiani. (Kaja Kunnas Helsingin Sanomat, 16.11)
Venemaa ajakirjandus
“Vene noorsugu Eestis ei tunneta praktiliselt mingeid sidemeid Venemaaga”, väidab agentuuri usutluses Igor Ivanovi, Eesti Vene noorte ühenduse “SiiN” ("ЗдесЬ") esimees. Eestis on umbes 385 000 7-26 aastast inimest, venelasi on neist umbes 35%. Vene koolides õpib neist vähem kui pool - 56.000. Pigem tuntakse end eurooplaste kui venelastena. Nad valdavad keeli ning seovad oma tuleviku ELiga. Venemaal toimuvaga ollakse kursis, kuid side selle maaga nõrgeneb pidevalt. Kirde-Eesti noortel puudub praktiliselt igasugune võimalus osaleda poliitikas. Eesti Noorteühenduste Liidu 45 liikmesorganisatsioonist on vaid “SiiN” venekeelne. P.-E. Rummo sisendab, poliitilisele maastikule mõeldes, antud rahvastikugrupile järjepidevalt arusaama, et “vene kaart on maha mängitud ning vene rong läinud.” On raske tajuda end pidevalt migrandina ning okupandina. Venemaa võiks aidata kaasa venekeelsete noorsooorganisatsioonide võrgustiku loomisele. (Regnum,18.11)
India ajakirjandus
Eesti Budismi Instituudi ja Tartu Ülikooli kutsel viibis juunis 2005 Eesti visiidil Tema Pühadus Dalai Laama Kultuurikeskuse New Delhis The Tibet House direktor Lama Doboom Tulku. Visiidi raames toimusid kohtumised intellektuaalidega Tartus ja Tallinnas. Loengud olid üles ehitatud vastastikusele dialoogile ja hõlmasid teemasid nagu kaastunne, elutarkus, vabastamine ja kõiketeadmine, pühakirja roll ja budismi vikerkaareline olemus. Tallinnas külastati EV Riigikogu, kohtuti Tiibeti toetusrühma liikmetega ja jälgiti Eesti parlamendi tööd. Veel toimusid huvitavad kohtumised Tunne Kelami, Ken-Marti Vaheri, Tõnu Lehtsaa, Linnart Mälli ja Sven Grünbergiga. (Tibet House Bulletin October 2005, Volume 22)
