Euroopa LiitLaienemine
The EU is stretched to its limits in its ability to take on board new member states, enlargement commissioner Olli Rehn warned. "Our enlargement agenda is very heavy indeed and our absorption capacity is stretched to its limits," he said. "We need to be very cautious with any new commitments, but at the same time we need to stand by our existing commitments," he added. (Afp, 09.11) The commission also recommended that the former Yugoslav republic of Macedonia be recognized as a candidate for membership but gave no date for when it might start accession talks. Rehn said that despite the EU fast approaching its enlargement limits it was still vital to offer the incentive of membership to unstable countries, particularly the Balkan states. "We cannot abandon our responsibilities to enhance security, stability and democracy in southeast Europe but the pace of enlargement must take into account the EU's absorption capacity," he said. (Afp, 09.11)
Negotiations on Turkey's entry to the EU cannot move forward unless the EU sees that Ankara is making serious progress in ending torture, Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "If there are serious and ongoing human rights violations, we will not hesitate to pull the brake and break off accession negotiations." (Reuters, 11.11) Turkey vowed to tackle shortcomings in its political and legal reforms after the EC said it had lost momentum in preparations to join the EU. "Our government is determined to implement the reforms, to deepen and strengthen democracy. We know our own deficiencies and we are determined to overcome them in the coming process," FM Abdullah Gul said. (Reuters, 10.11)
The minister described as "unreasonable and unacceptable" some points in the report of the EC concerning Cyprus. He appeared to refer to a call for Turkey to open its ports and airports for the use of Greek Cypriot ships and planes. (Afp, 10.11)
The EC has sent warning letters to Bulgaria and Romania reiterating "serious concerns" over their progress on reforms, amid questions over their 2007 EU entry date. The move comes after the EU's executive body said that the former communist states had to do more to fight corruption if they were to remain on track to join in January 2007. (Afp, 08.11)
EU foreign ministers approved the opening of talks on a stabilization and association (SAA) agreement with the former Yugoslav republic of Bosnia-Hervegovina. Bosnian FM Mladen Ivanic said the move was "an extremely positive development for our country and the beginning of an unstoppable process of our accession to the EU.” (Afp, 07.11)
Välis- ja julgeolekupoliitika
EU foreign policy chief Javier Solana strongly condemned overnight attacks on three Amman hotels which killed 56 people. "The devastation that terrorist madness had provoked among innocent people is unjustifiable," he said in a statement. "Terrorism is an aggression to the values shared by us all." (Afp, 10.11)
Polish PM Kazimierz Marcinkiewicz proposed that the new EU member state play the role of middleman in creating a stronger alliance between the US and Europe. "Poland can play a key role in the rapprochement of the two trans-Atlantic parties in the event of disagreement. The big problems facing international politics today, such as globalisation, terrorism, demand a close alliance between the EU and US," he said. (Afp, 10.11)
The EU needs to adopt tough reforms to shake it from a laziness preventing it securing long-term prosperity with challenges from the US and Asia, Slovakia's pm Mikulas Dzurinda said. "There is one thing I have been worried about recently, and that is the tendency for laziness in Europe, and some illusions that we can be better off, continue on the path to prosperity with less effort and without pain," he said. (Reuters, 09.11)
Parliamentary elections in Azerbaijan did not meet European standards, the EU said, expressing concern at reports of widespread fraud. The elections "fell short of OSCE, CE and other European standards," the British presidency of the EU said. (Afp, 08.11)
Majandus
The ECB hinted at a possible penalty against eurozone countries flouting budget rules and answered pressure for continuing soft interest rates by repeating it was ready to raise them. (Afp, 09.11) Finance ministers, business and labour unions ramped up pressure on the ECB to refrain from hiking euro zone interest rates to fight inflation, telling the ECB it risked stifling economic recovery. (Reuters, 08.11) The euro, pressured by the prospect of higher US interest rates and the French riots, fell amid to the lowest point for two years after the report of the ECB. (Afp, 09.11)
France has no veto power over proposals in WTO trade talks drafted by the EU executive commission, Trade Commissioner Peter Mandelson said. "The French tend to take a rather defensive, rather conservative view when it comes to agriculture and trade rounds," he said. "But we manage this, because we are operating within the mandate provided by the EU's member states." (Afp, 07.11)
Finantsperspektiiv
EU governments stuck to their guns in a battle over the bloc's 2007-2013 budget. (Reuters, 07.11) British PM Tony Blair said: "There hasn't been any question of giving up the rebate. The question is getting a financial deal that's fair for everybody, and we'll do our best to do it. It's going to be difficult, but we will give it our best shot." (Afp, 07.11) Britain threw down the gauntlet to France over the bitterly disputed EU budget, circulating a proposal to shift more EU cash from subsidizing farmers to financing rural development. A discussion paper also offered a concession to new east European member states angered by the delay in agreeing the long-term budget by raising the idea of an EU fund to improve their technological infrastructure. (Reuters, 08.11) "The new members are very, very anxious indeed that we get a settlement," he said, "because if we don't, we are going to cause them significant problems." (Afp, 07.11)
Julgeolek
The US will block Serbia from joining NATO unless it resolves a territorial dispute over volatile Kosovo, a senior U.S. official Nicholas Burns said. "I don't think anyone would take a country into NATO that had a major territorial dispute within it, in the heart of it, that had not resolved this huge question on the future of Kosovo," Burns said. The former ambassador to NATO said the Kosovo talks should involve offering Serbia the incentive that a settlement would further its ambition of joining the EU. (Reuters, 08.11)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Suurbritannia ja USA väljaanded kajastasid Prantsusmaa sündmusi, toodi välja noorterahutuste võimalikud põhjused ja pakuti probleemidele lahendusi.
Prantsusmaa on leekides. Mitte elegantne, diskreetne ja kodanlik Prantsusmaa – Pariis ja suurlinnad – mitte ka maapiirkonnad, vaid Prantsusmaa, mis on linnade ja maapiirkondade vahele maha jäetud, suletud koledate seinte taha, eeslinnade ning „raskete“ kvartalite Prantsusmaa, Prantsusmaa, mis on nurjunud. Need Prantsusmaa linnu ümbritsevad rajoonid on olnud kindlaks paigaks vaestele, enamasti esimese, teise või kolmanda põlve immigrantidele – neile, kes pole suutnud või tahtnud liituda Prantsuse keskteega. Kui Jacques Chirac võimule tuli (pärast kampaaniat, mille keskmes oli sotsiaalne kõrvalejäetus ning vajadus liita Prantsusmaa elanikud taas üheks rahvaks), teadis ta väga hästi, et äärelinnade puhul on tegemist plahvatusohtlike püssirohutünnidega. Kuid mida on tal nüüd ette näidata? Kibestunud teise ja kolmanda põlve töötuid immigrante ja garaažitäied põlenud autosid. (Mary Dejevsky, The Independent, 7.11) Niisama šokeeriv kui on olnud mäss Pariisi ja teiste Prantsusmaa linnade eeslinnades, on olnud ka president Chiraci ja tema ministrite vastus rahutustele. Tundub, et neil pole aimugi, mida teha ning kelle poole pöörduda. Poliitiline eliit ja ministrid on huvitatud kahe aasta pärast toimuvatest presidendivalimistest, mitte aga lahenduste pakkumisest tänastele põletavatele probleemidele. (Juhtkiri, The New York Times, 8.11) Prantsusmaal aset leidvad rahutused on viinud nende põhjuste valele tõlgendamisele. Tegemist ei ole intifada Euroopa versiooniga: islami ideoloogia ja juhid ei mängi rahutustes mingit rolli ning paljud neist, kes mässavad, pole moslemid. Samas pole kõik demonstrandid ka pätid ja narkodiilerid; viha töötuse ja rassismi vastu on kasvanud neis getodes juba aastaid. Liiga lihtne oleks väita, et Prantsusmaa valitsus on probleemi ignoreerinud, kuid korra taastamiseks peavad võimud rakendama jõulisi meetmeid. Kui vägivald püsib, võivad ekstremistid seda enda huvides ära kasutada. (Juhtkiri, The Washington Post, 8.11) Noorte protestijate vägivaldne viha on üksinduse ja kõrvalejäetuse sünnitis. Nad üritavad hävitada ühiskonda, millest nad end väljatõrjutuna tunnevad. Nimede tõttu sulgub nende ees juba niigi kitsas tööturg; nad elavad linnagetodes, ühelt poolt suurlinnade ahvatlustele lähedal, teisalt neist väga kaugel; nad tunnevad end eraldatuna ka kui moslemid, eriti pärast 11. septembrit 2001. Nende jaoks tähendab hävitamine eksisteerimist. Enamik Lääne-Euroopa riike tunneb Prantsusmaa sündmuste pärast muret. Tegemist on uue reaalsusega, mida võib kirjeldada kui hirmu võitu lootuse üle. Eurooplase hirm koosneb hirmust vaeste invasiooni ees, hirmust, et fanaatikud ta õhku lasevad, hirmust jääda maha enam dünaamilistest ühiskondadest ning hirmust, et ei suudeta kontrollida omaenda vähemusi. Kas praegune linnavägivald, mille sõnumiks on integratsiooni läbikukkumine, võiks viia terrorismini? Kas sotsiaalne ja majanduslik meeleheide võib laieneda ekstreemseks poliitiliseks vägivallaks islami nimel? Hirmude õhkkonnas on Euroopa vastus vastuoluline: ühelt poolt üritatakse säilitada status quo´d, teisalt kasvab teadlikkus sellest, et saavutatu säilitamiseks peavad asjad muutuma. (Dominique Moisi, Financial Times, 8.11) Vaadates Prantsusmaa rahutusi ärevuse ja kahjurõõmu seguste tunnetega, on Euroopa juhid jõudnud kahele järeldusele. Esiteks: tegemist on pelgalt Prantsuse asjaga, vägivald on värvipimeda vabariikluse ja poliitikute vusserdamise tulemus. Teiseks: seda ei juhtu meiega. Mõlemad järeldused on küsitavad, sest diskrimineerimine, noorte töötus, rassiline eelarvamus, usuline sallimatus ja ksenofoobia on levinud enamikus Euroopa riikides ning neil probleemidel on potentsiaali põhjustada uusi plahvatusi. (Simon Tisdall, The Guardian, 9.11) Juba tükk aega enne rahutuste puhkemist oli selge, et Prantsusmaal valitseb poliitiline rahutus ja segadus. Tundus, et prantsuse valijad tunnevad end ähvardatuna ning on kaitsepositsioonis. Nad tunnevad väljastpoolt ründavat globaliseerumisohtu, lisaks ähvardab sisemine läbikukkumine ELi suurima immigrantide kogukonna integreerimiskavasid. Samasugune segadus iseloomustab ka prantsuse poliitikute vastuseid noorterahutustele. (Quentin Peel, Financial Times, 10.11)
See, et Aserbaidžaani parlamendivalimised võitis valitsuspartei Uus Aserbaidžaan (Yeni Azerbaidzan), polnud mingi üllatus. Ning kuigi OSCE teatas, et valimised ei küündi rahvusvaheliste standarditeni, oli seekord siiski vähem valimispettusi. Aserbaidžaan vajab suuremat poliitilist vabadust, suuremat läbipaistvust ning rangemalt tuleb rakendada ka õigust. Esmane prioriteet riigis on mõõdukus. Mõõdukas peab olema nii opositsioon, kui ta vaidlustab valimistulemused, kui ka valitsus, kes on lubanud Aserbaidžaanis ära hoida Ukraina oranži revolutsiooni. Euroopa ja USA saavad sekkuda ja lausa peavadki seda tegema. Esiteks peavad nad olema konkreetsed, kuid õiglased; teiseks: tegutsema peaks kiiresti ja üheskoos. Oluline on Aserbaidžaanis ära hoida sisemist ebastabiilsust, mis vähendaks kindlasti strateegilise dialoogi pidamise võimalust Bakuu ja lääne vahel. (Borut Grgic, Dov Lynch, International Herald Tribune, 9.11) Takistada tuleks vägivalla puhkemist Aserbaidžaanis ning kindlustada riigi areng kestva demokraatia, stabiilsuse ja majandusliku heaolu suunas. Palju on kaalul nii Aserbaidžaani kui ka ELi, Venemaa, USA ja laiemalt kogu regiooni jaoks. Aserbaidžaani valitsusel on ajalooline võimalus lõigata kasu riigi energiaallikatest, et parandada oma infrastruktuure ja investeerida inimkapitali. Majandusprogress võib aga jääda petlikuks, kui seda ei toeta poliitilised reformid, stabiilsus ning üldine turvalisus. On põhjust karta, et riigis on jõude, kes eelistaksid stabiilsusele vägivalda, et oma egoistlikke huve rahuldada. (Dmitrij Rupel, The Wall Street Journal, 9.11) Sel kuul testis USA oma demokraatiapoliitikat naftarikkas moslemiriigis Aserbaidžaanis. USA president Bush kutsus Aserbaidžaani autokraatset, kuid läänemeelset juhti Ilham Alijevit üles viima läbi vabasid ja õiglasi valimisi ning lubas vastutasuks tõsta riikide kahepoolsed suhted uuele strateegilisele tasemele. Valimised toimusid – ja Alijev kukkus läbi. Tänu naftale ning äsja valminud gaasijuhtmele sooviks USA oma sõjalisi suhteid Aserbaidžaaniga edendada. Kui Alijev kaks aastat tagasi suure pettuse tulemusel ja demonstrantide vastu jõhkrat vägivalda kasutades võimule tuli, oli USA esimene reaktsioon presidenti õnnitlev telefonikõne. Kui ka nüüd premeeritaks Alijevit võltsitud valimistulemuste eest, annaks see demokraatia arengule tugeva tagasilöögi. (Juhtkiri, The Washington Post, 9.11) Samas pole kindel, et lõhenenud opositsioon suudaks vabadel ja õiglastel valimistel enamushääled koguda. Samuti on ebaselge, kas uute valimiste nõudmiseks on piisavalt suurt ja tugevat tahet. (Juhtkiri, The Washington Times, 10.11)
Saksamaa ajakirjandus
Saksakeelne ajakirjandus jätkab koalitsiooniläbirääkimiste valgustamist ning arutelu võimaliku koalitsiooni sise- ja välispoliitika üle. Kõige enam tähelepanu osutati rahutustele Prantsusmaal, rahvusvahelise kaubanduse arenguperspektiividele, Ameerika mandri riikide tippkohtumisele ning ELi majanduspoliitikale. Hiina presidendi visiit Saksamaale oli ajendiks Hiina teemalistele aruteludele.
USA püüdlused moodustada Ameerika vabamajandustsooni (FTAA) Alaskast Tulemaani on esialgu luhtunud. Eeskätt Lõuna-Ameerika majandusühendusse Mercosur kuuluvad riigid olid sellele vastu. 34-st vaid 29 maad kirjutasid alla deklaratsioonile, milles väljendati soovi jätkata järgmisel aastal FTAA moodustamise arutelusid. Ülejäänud riigid soovisid ühendada need läbirääkimised järjekordse WTO läbirääkimiste vooruga Hongkongis. Kõik riigid kuulutasid üksmeelselt valmidust võidelda vaesusega. President Bush rõhutas oma kõnes, et vaesusega ei saa võidelda üksnes toetuste ja abiprogrammidega, seda tuleb teha vabakaubanduse laiendamise kaudu. Mar del Plata tippkohtumine oli, erinevalt eelmisest kolmest tippkohtumisest, rõhutatult USA-vastane. (Hildegard Stausberg, Die Welt, 7.11) Bushi idee vabakaubandustsoonist põrus mitmel põhjusel. Selleks on, näiteks, ladinaameeriklaste hirm töökohtade pärast ning samuti tahtmine “gringodele” lihtsalt “ära teha”. Bushi idee lääne turud avada ja konkurentsi tugevdada on paljuski rahvusvaheliste suurettevõtete huvi. USAs on siiski tohutu mõju ka siseturule orienteeritud lobigruppidel. Suvisel hääletusel kongressis saavutas Bush, vaatamata oma partei massiivsele vastutegutegutsemisele, õrna ülekaalu Kesk-Ameerika vabakaubandustsooni Cafta küsimuses. See õhkõrn edu oleks sundinud ettevaatlikkusele iga teise riigimehe, kuid mitte Bushi. Tema tundis end tiivustatuna. Kaotus Kapitooliumil oleks olnud Bushi jaoks selgelt suurem lüüasaamine kui üks luhtunud tippkohtumine. (Torsten Krauel, Die Welt, 7.11)
See pole sugugi palsam eurooplaste hingele, et Bush sisepoliitiliselt kimbatusse sattunud on ning välispoliitiliselt end latiinodemagoogidest narriks teha laseb. Kuid see näitab selgesti seda, kuidas sisepoliitiliselt nõrgestatud riigijuhte välispoliitiliselt otsekohe ära kasutatakse. Igal juhul on “uue maailmakorra” ehitajad kuidagi vaikseks jäänud. Mida rääkida siis Euroopast, mis pole olnud ega saa olema USAga võrdväärne supervõim. Ja põhjuseks pole mitte niivõrd läbipõrunud “põhiseadus”, kuivõrd ühiskondlikud kriisid, sotsiaalsed ja majanduslikud kataklüsmid ning liikmesriikide erinevad huvid Euroopa kaubandus- ja välispoliitika küsimustes. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 9.11) ELi eliit pole tänaseni ühtegi sisulist ettepanekut teinud, kuidas pärast luhtunud eelarveläbirääkimisi edasi minna. Üks väheseid poliitikuid, kes on alati uskunud majandus- ja rahaliidu õnnestumisse, on Luksemburgi valitsusjuht Jean-Claude Juncker. Juncker märkis ühes oma hiljutises sõnavõtus Frankfurdis, et tema illusioonid ELi tuleviku suhtes on purunemas. Põhjuseks on see, kuidas Lääne-Euroopa eliit kohtleb Kesk- ja Ida-Euroopa maid. Tundub, et lääne-eurooplased pole oma solidaarsuse juttu eriti tõsiselt võtnud. “Eile olid tiibraketid meie peale suunatud, nüüd aga ootused”, sõnas Juncker, soovides mõista anda, et kui lääs ei taha idaeurooplasi aidata kodanlikku Euroopasse naasta, võib see kaasa tuua soovimatuid poliitilisi tagajärgi. Euroopa debatt võib hoogu juurde saada pärast Saksamaa uue valitsuse ametisseastumist, sest see oleks esimene kord ajaloos, kui ühe lääne suurriigi juhiks saab “idakogemusega” poliitik. “Me ei tohi minna ajalukku tegelastena, kes on kõik maha maganud”, rõhutas Juncker, märkides, et maailm unustab peagi vaidlused eelarvepoliitika või eurokriteeriumite üle. Tuleb igal juhul proovida edasi liikuda, vaatamata ohule uutesse poliitilistesse kriisidesse sattuda. (Nikolai Busse, FAZ, 8.11)
EK volinik Siim Kallas, Eestist pärit pettustevastane võitleja, taotleb ELi imago parandamist suurema kodanikulähedusega. Kodanikel peab, näiteks, olema õigus teada, kes õieti saab tulu põllumajandustoetustest. Sellega on Kallas oma käe erilasepessa pistnud. On ju põllumajandustoetused peamine vaidlusteema mitte ainult ELi eelarveläbirääkimiste, vaid ka WTO läbirääkimiste vooru puhul. Kui nüüd Kallas teeb ettepaneku 25 liikmesriigi põllumajandustoetuste saajad internetti välja panna, ei vaadata sellele kuigi hästi. Eriti riikides, kes kõige rohkem toetusi saavad, on vaidlused alles hoogu võtmas. Kodanike hämmingul pole piire. Isegi mitmed Briti hertsogid, samuti kuninganna ja tema poeg Charles on saanud Brüsselist põllumajandustoetusi sadades tuhandetes naelades. Samasugune hämming nagu britte, tabas pärast vastavate andmete avalikustamist internetis ka hollandlasi ja taanlasi. Hollandi põllumajandusminister ja teised poliitikud olid enda rahakotti ikka päris tublisti Brüsseli arvel täitnud. Taanis sai põllumajandustoetust koguni vanglaid haldav riiklik ametkond. Prantsusmaal saavad 60% kõikidest toetustest 15% riigi suurimatest põllumajandusettevõtetest. Seni on vastavad andmed internetti üles pannud vaid kaheksa liikmesriiki. (Cornelia Bolesch, SZ, 8.11)
Hiina president Hu Jintao ei pea üldse selle pärast muretsema, kes Saksamaad valitseb, sest oma visiidile võtab ta kaasa oma päevakorra. Mees Pekingist kehastab seda rahvusvaheliste suhete keskset teemat, mis meid lähiaastatel ees ootab. 21. sajandi maailma tuleviku kujundamisel ja Hiina osa määratlemisel pole Euroopale eraldatud ühtegi peaosa, kõike otsustavad USA ja Hiina omavahel. Euroopa-reis on Hiina presidendile vaid eelsoojenduseks enne Bushi vastuvõtmist Pekingis. Hiina tõus on mõnevõrra ohtlik seetõttu, et see riik on tugev, kuid tunneb end nõrgana. Sellest ka, näiteks, agressiivne kaubanduspoliitika ja natsionalistlikud noodid sõjaväelaste ridadest. Hiina tunneb end nõrga ja haavatavana, kuid samas vajab oma kasvavate ambitsioonide rahuldamist. Kuid Hiina on ära tabanud, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas ei saavuta mõjujõudu mitte sõjaliselt, vaid turge haarates. Sestap oleks targem Hiinat mitte tõrjuda, vaid lõimida. (Stefan Kornelius, SZ, 11.11) Punased mandariinid mõtlevad strateegiliselt. Nad mitte ainult ei produtseeri eurooplasi ja jaapanlasi vastu seina, vaid õpetavad ka oma naabrid hirmu tundma. Jaapan on valmis oma julgeoleku kindlustamiseks seniseid tabusid murdma ning USA tuumarelvastusega lennukikandjat oma vetesse lubama. Ka Taivani poolt on USA sõjaline kohalolek soovitud ja oodatud. Samas on Hiina selgelt mõista andnud, et Põhja-Korea küsimuses, ja piirkonnas laiemalt, on võimatu midagi saavutada Hiina tahte vaselt. Hiina võimsa tõusu modereerimine saab olema nii USAle, eurooplastele kui ka Hiina naabritele eluküsimuseks. (Michael Stürmer, Die Welt, 11.11) Euroopa ülesandeks olevat vabaduse ja demokraatia levitamine maailmas. Kui see tõesti nii on, siis kuidas seletada ELi praegust Hiina-poliitikat? Hiina presidendi lemmikteema Saksamaa ja Suurbritannia turneel oli relvaembargo tühistamine. Hiina murrab lahtisest uksest sisse, EL on juba kuulutanud põhimõttelist nõusolekut embargo tühistada. Ja Hiinale osalemine Galileo projektis, milleks see? Hiinale igatahes mitte selleks, et liiklusummikuid jälgida, vaid ikka relvasüsteemide arendamiseks. Ja selleks, et neid relvi ka kasutada. Mitmed USA Kongressi liikmed kardavad, et Hiina küsimus võib ühel päeval lääne liitlassuhteid tõsiselt ummikusse ajada. Mõned Brüsseli poliitikud tunnevad lausa kahjurõõmu selliste reageeringute üle USAs, tundes alaväärsuskompleksi ELi sõjalise võimetuse ja poliitilise saamatuse pärast. Hiina abil püütakse ameeriklastele vastu hakata. Või on see üksnes küüniline vahend Hiina turu hõivamiseks? (Daniel Hannan, Die Welt, 12.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjanduse keskmesse jäid ka 45. nädalal riigis toimuvad rahutused. Nädala alguses kehtestas valitsus eriolukorra, mis andis prefektidele õiguse kuulutada vajadusel välja komandanditund. Mitmel pool seda ka kasutati ning nädala lõpuks hakkasid ehk osalt tänu rakendatud meetmetele politsei ja äärelinnade noorte öised kokkupõrked vähenema. (Tänaseks teame, et erakorraliste meetmete kasutamist pikendas valitsus veel kolme kuu võrra.) Prantslased otsivad vastust, miks taolised kired lõid just neil lõkkele, kuigi sarnaste probleemide ees seisab enamus Lääne-Euroopa riike. Poleemikat tekitas siseminister Nicolas Sarcozy ettepanek kinnivõetud märatsejate hulka kuuluvad võõrriikide kodanikud maalt välja saata, samuti valitsuse ettepanek kohustusliku kooliea lühendamisest. Hetkel peavad prantsuse lapsed koolis käima kuueteistkümnenda eluaastani, valitsuse ettepaneku kohaselt võiks noored ametit õppima asuda juba kaks aastat varem. Traditsiooniliselt parempoolsed ajalehed (Le Figaro) nimetasid seda meedet paljutõotavaks, vasakpoolsed Le Monde ja Libération aga ei pidanud kohustusliku kooliea ülempiiri langetamist just heaks mõtteks. Samuti otsustas valitsus taastada eelmise peaministri Jean-Pierre Raffarini poolt kaotatud toetused äärelinnade mittetulundusühingutele. (Juhtkirjad ajalehtedest Le Monde, 7.11; Libération, 8.11; Les Echos, 8.11; Le Figaro, 9.11; Libération, 9.11 ja 14.11)
Pärast nädalatepikkusi läbirääkimisi on Saksamaa koalitsioonilepe lõpuks valmis. Angela Merkel võib sooritada kahekordse esimese sammu: ta on naine ja lisaks veel idast. Kaks suurparteid andsid kokkuleppe saavutamise nimel järele oma reformikavades. Nende ühisprogrammi prioriteediks on selgelt Saksamaa majandusliku ja rahandusliku seisu parandamine. Siiski tekitab see programm vaatlejates kahtlusi. Gerhard Schröderil kulus neli aastat, et mõista struktuurireformide vältimatust, päästmaks “sotsiaalse turumajanduse”, mis on sakslastele viimase kuuekümne aasta vältel kallis olnud. Alustatud reformid jäid tugeva enamuse puudumise tõttu toppama. Seadmata küsimuse alla nende reformide vajalikkust, leiab Le Monde, et “suurel koalitsioonil” ei olnud julgust muutusi kiirendada. Võimalus jäeti kasutamata. (Juhtkiri, Le Monde, 12.11) “Suur koalitsioon” sünnitas viimaks väga tagasihoidliku valitsusprogrammi. Kuigi sellest on kahju, oleks olnud naiivne arvata, et vanad poliitilised rivaalid väga suure ühisnimetaja leiavad. Samas tõdeb Le Figaro, et Saksamaa on suurema kärata radikaalses poliitilises üleminekufaasis, mille mõju ulatub märksa kaugemale tänastest läbirääkimistest või maksu- ja eelarvemeetmetest. Nii parem- kui ka vasaktiival tõuseb juhtpositsioonidele uus põlvkond. Nii kristlikdemokraatide juht Angela Merkel kui ka sotsiaaldemokraatide etteotsa tõusev Matthias Platzeck on idast pärit taasühinemise lapsed. Mõlemal on akadeemiline taust, mis peaks eeldama pragmatismi ja ideoloogiate eitamise. Just neilt kahelt võib oodata Saksamaa uut - enesekindlamat ja rahvuslikke huve paremini kaitsvat visiooni. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 12.11)
Saksamaa naaberriigis Poolas tuli hiljuti samuti võimule uus valitsus, mille konservatiivist peaminister Kasimierz Marcinkiewicz toetub parlamendis kahele ekstreemseks peetavale rühmale. Le Monde leiab, et Poolas toimuv on väljakutseks ELile ning liit peaks Poolale andma selge märgi, et Euroopa defineerib end eelkõige demokraatliku ruumina, mis toetub õigusriigi tavadele. See signaal ei pea tingimata võtma Austriale 2000. aastal kehtestatud sanktsioonide kuju, kuid märku tuleks anda. Ajaleht peab vajalikuks poolakatele meenutada, et nad ei liitunud mullu 1. mail mitte pelgalt majandustsooniga, vaid eelkõige ühiseid väärtusi austava liiduga. Eriliselt sümboolseks võib pidada küsimust surmanuhtlusest, mida Poola parempoolsed pooldavad, kuid mille ELi piibliks olev Euroopa Põhiõiguste harta kindlalt hukka mõistab. Le Monde kirjutab: ”Me ootame Poola juhtidelt oma rahva lähendamist poliitilisi reegleid ja printsiipe austavale Euroopale. ELiga liitumine annab õigusi, kuid toob enesega kaasa ka kohustused.” (Juhtkiri, Le Monde, 11.11)
Prantsusmaa reageeris üsna valuliselt EKs toimunud rotatsioonile, mille läbi nad näevad oma mõjuvõimu vähenemist ning anglosaksi ja liberaalsete vaadete mõju kasvu. Hinnatud arrogantseteks ja liiga suurearvulisteks, kaotavad prantslased kaks võtmetähendusega kohta: Komisjoni pressiesindaja ning energia ja transpordi peadirektoraadi juhi kohad (siiani täitsid neid kohti vastavalt Françoise Le Bail ja François Lamoureux). (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 10.11) Lisaks lahkub, pärast ebakõlasid kaubandusvolinik Peter Mandelsoniga, Prantsusmaa toetajaks peetud kaubanduse peadirektoraadi juht taanlane Peter Carl. (Philippe Richard, Le Monde, 10.11) Kuigi prantslased saavad juhipositsiooni põllumajanduse ja kultuuri peadirektoraatides, ei peeta seda piisavaks. Mitmed lehed kirjutavad, et nt olulised põllumajandusküsimused lahendatakse sageli kaubandusdirektoraadis. Samuti kahetsetakse, et Pariis ei suutnud midagi ette võtta François Lamoureux päästmiseks. See Jacques Delors’ile lähedane sotsialist oli liberaalide “mustaks lambaks”, kellele ei meeldunud Lamoureux’ liigne entusiasm riigipoolsesse sekkumisse. Barroso lähikonnast kostus aga hääli, et prantslased ei peaks siiski liialt kurtma, kuna nende peamine eesmärk põllumajanduse peadirektoraadi osas täitus. (Jean Quatremer, Libération, 10.11)
Skandinaavia ajakirjandus
Prantsusmaal toimuvad rahutused olid jätkuvalt Skandinaavia ajakirjanduse huviorbiidis. Rootsi press arvab, et kuigi rahutuste taga on ühiskonna liikmed, kes ei täida ühiskonna poolt seatuid kohustusi, eeldab ühiskondlik lepe siiski kahte osapoolt – ühiskonda ja selle liikmeid. Prantsusmaa rikub ühiskondlikku leppe reegleid, kuna riigi ülesandeks on tagada töötutele kindlustunne ja teiste ühiskonna liikmetega samaväärne staatus seaduse ees ja tööturul, mis tähendab töötute eest hoolitsemist või neile töökohtade loomist. Aga tööturg ei toimi ja riik ei võta midagi ette olukorra parandamiseks. Nii nagu Prantsusmaal, on ka Rootsis keeruliselt reglementeeritud tööturg, mille eesmärgiks ei ole sugugi uute töökohtade loomine, vaid töötingimuste pidev parandamine. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 9.11) Rahutused mõjusid šokeerivalt ka teistele Euroopa riikidele, kus on palju sisserändajaid ning pani võrdlema oma riigi olukorda Prantsusmaaga. Jõuti järeldusele, et Prantsusmaa olukord on siiski väga eriline, isegi mitte sellistes suurlinnades nagu Berliin, Amsterdam, Brüssel ja Köln pole samasuguseid probleeme nagu Prantsusmaa eeslinnades. Kuigi muretsemiseks on põhjust küllaga. EP liikme Daniel Cohn-Benditi ütluse kohaselt erinevad Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid üksteisest sellepoolest, et Prantsusmaal ei ole tegelikku integratsioonipoliitikat, immigrandid saavad Prantsuse passi ja sinna see jääb. (Tomas Lundin, Svenska Dagbladet, 9.11)
Taani ajakirjandus on seisukohal, et rahutused kõigutasid tugevalt Prantsusmaa kõrgelt hinnatud integratsioonimudelit ja alandasid prantslaste enesehinnangut. Ajalugu müüdist on tuhastunud. Universaalsed väärtused nagu "vabadus, võrdsus ja vendlus" ei aidanud multietnilist ühiskonda ühtse prantsuse identiteedi alla integreerida. Rahutused olid prantslastele järsuks ärkamiseks, kuigi häirekella oli juba mitu aastat löödud. Prantslastele tegi iseäranis meelehärmi välismaiste telekanalite poolt "loodud pilt" Prantsusmaast kui riigist, kus toimub kodusõda. Moslemite organisatsioonid Prantsusmaal ei seosta rahutusi religiooniga, kuid samas ei takista nad prantsuse intellektuaalidel tegemast hoiatusi poliitikutele - kui kiiremas korras ei asuta tegutsema, siis võivad betoonlinnakud osutada - palju suuremas ulatuses kui täna - sobivaks värbamispaigaks radikaalsetele islamirühmitustele. (Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 13.11) Lisaks ilmus Taanis rida artikleid, kus kirjutati USA "revanšist" prantslaste üle, kuna Prantsusmaa meediakanalid seostasid USAd laastanud orkaan Katrina tagajärgede likvideerimist USA ühiskonna alamklassi puudustega ja rassiprobleemidega USAs. Lisaks tundus šokeerivana riigivõimu võimetus abi anda. Prantsusmaa tõi esile oma olematu integratsioonimudeli kui ainuõige ja pidas USA mudelit täiesti läbikukkunuks. Aga nüüd on paraku olukord pöördunud ja USA mudelit kajastatakse positiivsena. (Paul Høi, Berlingske Tidende, 12.11; Flemming Rose, Jyllands-Posten, 11.11)
Norra ajakirjandus nõustub taanlastega ja peab rahutusi samuti Prantsuse ühiskonna brutaalseks ärkamiseks. Prantsusmaa poliitikutel tuleb nüüd oma kõrkuse eest soolast hinda maksta, kuna noored on ühiskonnast võõrdunud – terve põlvkond Prantsusmaal sündinud prantsuse kodanikke on hooletusse jäetud. Neil puudub omal maal elamise tunne – nad tahavad vaid raha muretseda ja seda kulutada. Neil on väärastunud arusaam ühiskonnast ja nad on tohutus frustratsioonis. Noortel mässajatel on palju toetajaid, kuigi vägivalda ei kiida keegi heaks. Islamiusk ei ole antud rahutuse keskmes. (Vibeke Knoop Rachline, Aftenposten, 8.11) Oslo Ülikooli teadlase Franck Orbani arvates sellised rahutused Norrasse ei jõua, kuna Norra poliitiline võimujaotus on palju rohkem avatud dialoogile ja konsensuse leidmisele ning mitte nii tsentraliseeritud kui Prantsusmaal. Poliitilist dialoogi on raske alustada, kuna pole õigupoolest partnerit, sest rahutused on spontaansed ning sündinud vihast ja lootusetusest. Nende taga pole poliitilist jõudu. Loodetavasti viivad rahutused arusaamale, et Prantsusmaast on saanud multietniline ühiskond ja sisserändaja taustaga inimesed peaksid omama suuremat juurdepääsu võtmepositsioonidele. Kuigi Prantsusmaa multietnilise jalgpallikoondise võitu maailmameistrivõistlustel aastal 1998 kasutati näitena, kuidas Prantsusmaal on õnnestunud sisserändajaid ühiskonna liikmeks integreerida, on tegelikkuses veel väga palju vaja ära teha. (Marianne Tønnessen, Vårt land, 8.11)
Norra ajakirjandus kajastas laialdaselt Aserbaidžaanis toimunud parlamendivalimisi. Lääneriigid ei oleks Lähis-Idast niivõrd sõltuvad, kui Aserbaidžaani nafta lääne turule jõuaks, kuid antud regioon on kui püssirohutünn. Lääne naftaettevõtted (sh Statoil) investeerivad miljardeid dollareid sellesse Kaukaasia piirkonda naftajuhtme projekti nimel, mis ulatub Aserbaidžaanist Gruusiani ja sealt edasi Türgi sadamalinna Ceyhan. Samuti strateegilise tähtsusega on Kaspia mere petrooleumivarud, mis moodustavad 3% maailmas teadaolevatest varudest. Kuigi Aserbaidžaanist saadav nafta moodustaks vaid 1% maailma kogutoodangust, oleks see siiski neljandik eeldatavast nafta tarbimiskasvust järgnevatel aastatel. Alijevi võimupartei ehk ühe klanni režiim on hirmul, et Aserbaidžaanis võib samalaadne revolutsioon nagu Gruusias, Ukrainas või Kõrgõstanis autoritaarse juhi kohalt tõugata. Kasvav ebastabiilsus, rahulolematus ja fakt, et suur osa elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, tekitab pingeid, mis võivad viia vägivaldse lahenduseni. Kuna riigikassasse voolab lähimatel aastatel naftadollareid, siis teeb võimulolev režiim kõik selleks, et võimul püsida. Kui uut rikkust ei hakata paremini jagama, kasvab rahulolematus veelgi. Vaevalt kujuneb Aserbaidžaan Lähis-Idast stabiilsemaks alternatiiviks. (Per Kristian Aale, Aftenposten, 7.11) Parlamendivalimistel osales vaid 47% hääleõiguslikest kodanikest, mistõttu ei saa Alijev oma võimupartei püsimise suhtes väga kindel olla, sest järgmistel valimistel võivad passiivsed vastased palju aktiivsemalt opositsiooni toetada. Kogemused näitavad, et autoritaarsed režiimid suudavad eksisteerida vaid piiratud aja jooksul. Suuri rahutusi Aserbaidžaanis ei soovi keegi, kuid nende vältimiseks tuleb antud režiimil suunda muuta, ja see on õppetund, millest Alijev peaks õppust võtma. (Juhtkiri, Aftenposten, 8.11) Statoil on investeerinud Aserbaidžaani miljardeid norra kroone ja on naftajuhtme kaasomanik (omab 8,71%) ehk siis ettevaatlikult öeldes, on Aserbaidžaanil teatav tähtsus Norra majandusele. Vaatamata sellele, mida arvatakse perekond Alijevist, ei ole võimalik mööda vaadata faktist, et Aserbaidžaanil on problemaatiline asukoht ning kombineeritult naftatootmisega muudab asukoht riigi plahvatusohtlikuks, millesse tuleb ettevaatlikult suhtuda. (Bjarte Botnen, Vårt Land, 8.11)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses kajastati elavalt eesseisvaid presidendivalimisi. Vasemmistoliitto otsustas, et toetab erakonnana SDP presidendikandidaati Tarja Haloneni. Erakonna juhtkond tegi vastavasisulise ettepaneku. Vasemmistoliitto on ainuke erakond, kellel ei ole oma presidendikandidaati. Erakonna juht Suvi-Anne Siimes põhjendas valikut sellega, et Vasemmistoliitto ei pea presidendivalimisi parlamendivalimiste eelvalimisteks ega igatse eetriaega, vaid soovib lihtsalt toetada Haloneni valimist. (Pekka Vuoristo, Helsingin Sanomat, 10.11) Vihreä liitto presidendikandidaat Heidi Hautala avas ametlikult oma valimiskampaania. Hautala kasutas sama trikki kui Kokoomuse presidendikandidaat Sauli Niinistö, kes reklaamis end ”töörahva presidendina”. Hautala nimetas end ”kodanike kaitsejõuks”. Kaitseteemaga antakse mõista, et julgeolekuohud on muutunud sellisteks, mille vastu sõjalise liidu või kaitsejõududega ei suudeta võidelda. Hautala esitles end ka rahvusliku südametunnistusena. Hautala on hea esineja, seepärast oli erakonnal mõistlik tema kandidatuur üles seada. Vihreä liitto jaoks on presidendivalimised ühtlasi ka parlamendivalimiste eelvalimised. Kampaania annab hea võimaluse oma väärtusi ja erakonnale olulisi küsimusi esile tõsta. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.11) Enamik Vihreä liitto liikmetest soovis oma presidendikandidaati. Erakonna juhtidele ja Heidi Hautalale on selge, et nad ei saa piisavalt hääli, et teise vooru pääseda. Vihreät soovisid oma kandidaati selleks, et esil olla. Hautala on kandidaatidest kõige rohkem NATOga liitumise vastu, tema arvates parandab Soome julgeolekut arenguabi suurendamine ÜRO poolt soovitatud 0,7%-ni SKTst. Hautala arvab, et kui sellele lisada aus kaubandus ja kliimalepingu edendamine, tagab see maailmarahu paremini kui NATO liikmelisus. Iga kandidaat peab saama hääletajad uskuma endasse ja oma eesmärkide saavutamise võimalikkusesse. Selles osas on Hautalal suuri probleeme. (Juhtkiri, Kaleva, 12.11) Sauli Niinistö kampaania on hästi käivitunud - arvamuseküsitlustel edestab ta Keskusta presidendikandidaati peaminister Matti Vanhaneni selgelt, oktoobrikuus oli ülekaal 20-15% Niinistö kasuks. Saavutuse väärtust tõstab see, et toetus Keskustale on suurem kui Kokoomusele. Vanhaneni kaotus peaministri ja erakonna juhina opositsioonierakonna presidendikandidaadile oleks halb algus parlamendivalimisi silmas pidades. Presidendivalimised on ennekõike isikuvalimised, kus määravaks saavad kandidaadi isiklikud omadused. SDP presidendikandidaadi Tarja Haloneni suur ülekaal võrreldes teiste kandidaatidega võib mõjutada hääletajaid, kuid on raske ennustada mis suunas. Kui tähtis on Kokoomuse ja Keskusta hääletajatele, et erakonna oma kandidaat saaks igal juhul teise koha? Seni korraldatud arvamuseuuringute kohaselt on Keskusta toetajad Kokoomuse toetajatest rohkem valmis valima otse Tarja Haloneni. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.11) Helsingin Sanomate poolt tellitud arvamuseküsitluse tulemused näitavad, et soomlastel on selge ettekujutus presidendikandidaatidest. Saadud vastuste põhjal koostati kandidaatide imagopilt. Kandidaadid said punkte selle järgi, kuidas hääletajad neid iseloomustasid ja omavahel võrdlesid. Kandidaatide ”paremusjärjekorras” sai esimese koha Tarja Halonen, teine oli Matti Vanhanen ja kolmas Sauli Niinistö. Neljanda koha sai Kristillisdemokraatide kandidaat Bjarne Kallis, viies oli Vihreät Heidi Hautala, kuues Perussuomalaiset Timo Soini ning seitsmes Rkp kandidaat Henrik Lax. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 12.11) Soomlased on endale teadvustanud, et presidendil ei ole enam reaalset mõjuvõimu, nagu varem. Kodanikud ei soovi aga ka pelgalt esinduspresidenti. HS-Gallupi küsitluse kohaselt ei peaks enamuse arvates presidendi võimu vähendama. Soovitakse, et president oleks ennekõike tugev arvamusliider, poliitikute ”ärataja”, kodanike tunnete ja vajaduste tõlgendaja. Sellise rolli omandamine ja järgimine on raskem kui võib arvata. Eriti valitsuse ja presidendi suhetes ei ole president iseseisev riigivõim, vaid eeldatakse, et president teeb valitsusega head koostööd. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.11)
Suurbritannia peaministri Tony Blairi autoriteet sai tõsise löögi, kui riigi parlament lükkas tagasi valitsuse esitatud terrorismi tõrjumise seaduseeelnõu. Blairi tõstatatud küsimus rahvusliku enesekaitse kohta on tõsine ja raske. Terrorism on kujunenud ohuks inimeste julgeolekule, ja end selle vastu kaitstes peab sekkuma ka kodanike õigustesse. Seda tuleb siiski teha nii, et julgeoleku eest vastutavad julgeolekuametnikud ei saaks avatud mandaati. Põhivabaduste austamine on demokraatliku ühiskonna alussammas, seega peab nendesse sekkumine olema selgelt piiritletud ning mandaadi kasutamist peab kontrollima. Ka stabiilsetes demokraatlikes riikides võib ette tulla väärkäitumist, nagu uudistest kahetsusväärselt tihti selgub. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.11) Samal ajal kui toetus USA president George W. Bushile on langenud, on tema truu toetaja, Briti peaministri Tony Blairi populaarsus samuti langemas. Mõlema puhul on taustaks Iraagi sõda ja terrorismivastane võitlus. Mure terrorismiseaduste mõju pärast inimõigustele kasvab nii USAs kui ka Suurbritannias, see kajastub ka riigijuhtide toetusprotsentides. Inimõiguste ja kodanikevabaduste austamisel on mõlemas riigis, eriti Suurbritannias, pikk traditsioon. Neid ei saa lõputult õõnestada, viidates kurjategijate äärmuslikult karmide võtetele, nagu teeb Blair. Parlamentaarne süsteem hoolitseb selle eest, et piir tuleb teatud punktis vastu. Blairi puhul võib see tähendada seda, et tema kolmas peaministri ametiaeg lõpeb kiiremini kui ta ise on kavandanud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.11) Kodanikevabaduste eest hoolitsemise kõrval võis küsimus olla ka milleski muus. Britid on algusest peale vastu olnud riigi osalemisele Iraagi sõjas, sõda kritiseeritakse tugevalt. Iraagi sõda on Blairile taagaks. Tugev tagasilöök parlamendis on rohkete võitudega harjunud Blairile uus kogemus. Blair peab jätkama olukorras, millega ta ei ole varem oma karjääri jooksul harjunud. Nõrk peaminister ei ole hea ei Suurbritannia poliitikale ega ka majandusele. Blair peab end koguma ja näitama, et juhib endiselt Suurbritanniat, või loovutama juhtimise oma järglasele. (Juhtkiri, Kaleva, 11.11)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Russia has refused to let Estonian FM Urmas Paet enter the country to attend a conference on border issues after he failed to respect procedural formalities, a Russian FM said. Paet's visa request, made two days ahead of this EU-Russia roundtable on crossborder relations in Saint Petersburg, "could not be met without infringing Russian rules concerning the receiving of senior foreign officials”. Such visits are "made through an invitation from the Russian FM, which is then used as a basis for providing transport, communications facilities and security guards. In this case he didn't have an invitation and the Russian state is not capable of assuring him a reception at the appropriate level," the official said. Sergei Yastrzhembsky said Paet's attendance at an event intended for local government officials would have been "inappropriate". "At our initiative, representatives of local authorities bordering on Estonian and Finnish regions were invited. This forum is not intended for contacts between national level officials," he said. (Afp, 10.11)
Toomas Ilves, the Estonian first vice-president of the EP’s foreign affairs committee said, that by denying Paet an entry visa, Russia had acted in an "uncivilized and cheap" way. "To deny a visa to the FM of a neighbouring state who has been invited to attend an event is an attempt to see how far it is possible to go in putting down one's neighbours," he said. PM Andrus Ansip said: "I do not know what Russia wanted to demonstrate by this but it has shown that it is not interested in dialogue. It's a regrettable case and no doubt we'll inform our partners in the EU about it. Basically the denial of a visa boils down to withdrawing a previously tendered invitation." (Afp, 10.11)
Välisminister Paeti ärajäänud visiidi eest jäetakse süü visiidi ettevalmistajate kanda. Kuna Vene VM ja suursaatkond Tallinnas ei olnud visiidist kuni viimase hetkeni informeeritud, ei olnud võimalik tagada vajalikul tasemel vastuvõttu, teatab Vene VM RIA Novosti vahendusel. Toimunust rääkisid ka Marina Kaljurand ning Vene välisministri asetäitja Vladimir Titov Eesti uue suursaadiku volikirjade koopiate üleandmisel. (RIA Novosti, 11.11)
Eesti PM Andrus Ansip on pettunud, kuna EL-Venemaa tippkohtumisel ei tõstatatud Eesti-Vene mere- ja maismaapiiri küsimust. Tegemist on ka ELi välispiiriga ning selliselt on piiriprobleem seotud ELi immigratsioonipoliitika, samuti viisarežiimi tulevikuga. Siiski ei ole põhjust arvata, nagu sunniks EL Eestit sõlmima piirilepingut Venemaale sobivatel tingimustel. Andrus Ansipi sõnul puudub ELil ühtne Vene-poliitika. (Interfax, 7.11)
Eesti parlamendi liikmed toetavad Venemaal elavate soome-ugrilaste abiprogrammide laiendamist. Riigikogu väliskomisjoni sõnul on see küsimus saanud oluliseks nii Europarlamendis, Euroopa Nõukogu parlamendiassamblees kui ka meie Venemaa suhtes läbiviidavas välispoliitikas. Haridusminister Repsi sõnul ei ole sellesuunaliseks tööks ettenähtud 3 miljonile kroonile eelarves lisa oodata. Lisasummasid võib otsida teistes programmidest või Euroopa Liidult. (Interfax, 7.11)
Estonia will extend the mandate of its troops in Iraq until the end of 2006, the government said. "The general security situation in Iraq has not stabilised to the extent that it is considered possible to withdraw the allied forces in the near future," the government said. (Afp, 10.11)
USA ajakirjandus
EKs käib arutelu avalike kulutuste avalikustamise ja lobitöö läbipaistvamaks muutmise üle. Diskussiooni juhib eurovolinik Siim Kallas, kellelt oodatakse täpsemat visiooni kõigis neljas avalikustamisele tulevas valdkonnas: põllumajandus- ja teiste toetuste saajate osas, pettuste uurimistulemuste avalikustamises, lobitöö läbipaistvamaks muutmises ning euroametnikele kindlamate eetikareeglite kehtestamises. (Glenn R. Simpson, The Wall Street Journal, 9.11)
Taani ajakirjandus
Eesti ja Venemaa vahel tekkis järjekordne diplomaatiline kriis, kuna Venemaa keeldus viisa andmisest Eesti välisminister Urmas Paetile, kes pidi osa võtma Peterburis toimuvast konverentsist. Suurbritannia kui ELi eesistujamaa on väljendanud pettumust ja hämmingut Venemaa valitsuse otsuse üle, arvestades ELi ja Venemaa head omavahelist läbisaamist. Venemaa teguviis ei ole kooskõlas ELi liikmesriikide ja Venemaa jõupingutustega regionaalse koostöö tugevdamise vallas. Eesti välisminister soovitab ELil võtta Eesti ja Venemaa vahelised konfliktid arutusele kõige kõrgemal tasemel. Paet on pettunud, et EL ei tundnud viimasel tippkohtumisel muret selle üle, et Venemaa on piirilepingust taganenud. Loomulikult kasutab Putin ära ELi vähest huvi piirileppe suhtes, ütles Paet. Hiljuti kritiseeris Paet Venemaad, et ta ei sekku vahele antisemitismile ja etniliste vähemuste halvale kohtlemisele. Endine Eesti välisminister ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees ütles, et Venemaa käitus tsiviliseerimatult ja odavalt, kuna keeldus viisaandmisest. Suurim pettumus Eesti jaoks pärast ELiga liitumist on see, et EL näeb Eesti piiriprobleeme Venemaaga kahepoolsete suhete küsimusena, samal ajal kui teisi ELi piiriprobleeme Venemaaga võetakse ELi siseasjana. Eesti ja Venemaa kirjutasid sel aastal alla piirilepingule, mis lõpetas mitmete aastate tüliküsimused Eesti ja Venemaa vahel Eesti lõunapiiri piirkondades ja Läänemerel. Septembri algul taganes Venemaa allkirjastatud lepingust. Eesti suureks pettumuseks ei arutatud antud küsimust viimasel ELi ja Venemaa tippkohtumisel, kuid ELi välisministrid on soovitanud Venemaal allkirjastatud piirilepingust kinni pidada. (Vibeke Sperling, Politiken, 12.11)
Rootsi ajakirjandus
Arutelus ELi kassa rahavoogude ausast jaotamisest, tuuakse välja Siim Kallas, ELi volinik Eestist, kelle eestvedamisel avati kodulehekülg, mille eesmärgiks on muuta ELi rahade jagamine läbipaistvamaks. Ilmselgelt on antud kodulehekülje tagamõtteks kõigi ELi liikmesmaade toetuste saajate nimede väljameelitamine, mis on igati tervitatav initsiatiiv. Kui rahajaotamine on üldsuse huvides, siis peaks rahasaajate avalikustamine samuti olema üldsusele teada. Antud info avalikuks saamisel varisevad tõenäoliselt kokku vanad arusaamad. Ei näi just sedamoodi, et poliitika soosiks eeskätt vaeseid väiketalunikke, kes Brüsseli tänavatel tülitsevad, pigem anonüümseid “põllumajandusärisid”. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 13.11)
Soome ajakirjandus
Venemaa keeldus andmast viisat Eesti välisministrile Urmas Paetile. Paet kavatses osaleda Peterburis korraldataval Venemaa ja ELi piiriülesel konverentsil. Venemaa võimude sõnul võib kutse teise riigi välisministrile esitada vaid Venemaa välisministeerium või valitsus. Kahepäevasel konverentsil arutatakse Eesti ja Loode-Venemaa koostööd. Ka Eesti regionaalminister Jaan Õunapuu sai kutse, kuid tühistas oma sõidu. Urmas Paeti sõnul on viisatüli kahetsusväärne. (Turun Sanomat, 11.11)
Eesti valitsuse teatel ei ole Eestil mingit pistmist meedias avaldatud spekulatsioonidega, mille kohaselt on Ida-Euroopa vanglates neisse salaja toodud välismaa vange. Rahvusvahelises pressis väideti muuhulgas, et 2003 aastal maandus Pärnus vähemalt üks CIA lennuk. Eesti valitsus tunnistas, et 12.1.2003 maandus Pärnus USA lennuk, mis lahkus Eestist veel samal päeval. Lennuk saabus Pärnusse Eesti ja USA korrapärase sõjalise- ja julgeolekukoostöö raames, ega lennukiga transporditud vange. Eesti valitsus kinnitas ka, et ükski riik ei ole kunagi palunud Eestilt terrorismis kahtlustatavate välismaalaste vastuvõtmist Eesti vanglatesse. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 8.11)
Majandus
Uudisteagentuurid
Consumer prices in Estonia grew 4.5 % over 12 months to October and remained constant compared to the previous month, the national statistics office said. The consumer price index was mainly influenced by decreases in prices of motor fuel and vegetables and by increases in the expenditure on housing and in prices of meat products. The central bank said it expected annual inflation to stay around 4 %, on condition that fuel prices stop climbing. (Afp, 07.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Kasvav inflatsioon võib edasi lükata ELi uute liikmesriikide ühinemise euroga. Leedu, Eesti ja Sloveenia kavatsevad esimestena uutest liikmesriikidest ühisrahale üle minna. EK ja EKP avaldavad järgmisel aastal raporti selle kohta, kas riigid on kõik kriteeriumid täitnud ning seejärel otsustavad poliitikud, kas kandidaatriigid võivad eurotsooniga ühineda. Eestis on inflatsioon kasvanud 4,9%, mis ületab lubatud määra 2,5% võrra. Andres Suti, Eesti Panga asepresidendi sõnul jääb selle aasta keskmine inflatsioonitase 4% kanti, kuid sellest hoolimata loodab Eesti euroga liituda 2007. aastal. (Sarah Laitner, Päivi Munter, Financial Times, 5.11)
Sellist ihaldusväärset kandidaati nagu Eesti oleks mõistlik tervitada šampanja ja lilledega, sest Eesti, mis tahab euro alates 2007. aastast kasutusele võtta, on haruldane täht võlgades ja aeglase majanduskasvuga eurotsoonis: viimases kvartalis kasvas Eesti majandus 9,9 %. Eesti majandus moodustab eurotsooni SKPst 0,1%, nii et üldist pilti see ei muudaks. Kuid sellised uued liikmed tõstatavad küsimuse eurotsooni laienemise väärtustest ja meetoditest. Ise on nad veendunud, et liitumisel on mõtet. On nad ka selleks valmis? Kuigi kolme liitumiskriteeriumit on kandidaatriikidel lihtne täita, on neljas, inflatsioonikriteerium, saamas Eestile komistuskiviks. Lõpliku otsuse riigi küpsuse kohta teevad eurotsooni poliitikud. Nemad võivad kiire rikastumise Eestile andestada. (The Economist, 4.11)
Saksamaa ajakirjandus
Läänemere piirkonna maad on ELi musterriigid. “Kui vaid kogu Euroopa suudaks sedavõrd eeskujulikku pilti pakkuda”, ohkas hiljuti EK president Barroso. Läänemere piirkond on kujunenud iseäralikuks koosluseks, oma organisatsioonide ja suhtevõrgustikega. Rikkad lääneriigid on investeerinud Baltimaadesse, hoides näiteks pangandust kindlalt enda käes. Baltlased on õpi- ja uuenduste-altid, majanduskasv on muljetavaldav, eksport kasvab, samuti ehitustegevus. Tööpuudus langeb. Venemaa kaubandus- ja investeerimisbarjäärid takistavad Läänemere piirkonna kirderegiooni lõimumist. Taani endise liberaalse välisministri Uffe Elleman-Jensen´i juhitud Baltic Development Forum´i hiljutises aruandes rõhutatakse, et Läänemere piirkond peab nii ELis kui ka väljapoolt seda ühtsena välja astuma. Piirkonna ühtsuse üheks eestvõitlejaks on ka Swedbank. Regionaalses koostöös on vähesed piirkonnad maailmas saavutanud sedavõrd palju kui Läänemeremaad. (Reiner Gatermann, Die Welt, 9.11)
Soome ajakirjandus
Helsingi ja Tallinna vahel seilavad suured Tallinki laevad Romantika ja Meloodia lasevad pesu- ja reovee Soome lahte. Selline tegevus ei ole vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid konkureerivad laevafirmad on loobunud seesugusest käitumisest juba aastaid tagasi. Reovee laskmine avamerre ei ole mere koormust arvestades nii märkimisväärne, rohkem reostab merd muuhulgas põllumajandus. Üksikute laevade reovetel on pigem märkimisväärne kohalik tähendus, mõju tervele Soome lahele on kaduvväike. Tallinki kiirlaevade reoveed jäetakse Tallinna sadamasse. Silja Line ja Viking Line jätavad kõik reoveed sadamatesse. Sellise otsuse on laevafirmad teinud juba aastaid tagasi ega teistsugune tegevusviis oleks enam imagogi pärast võimalik. Puhastamata reovete laskmine merre on seaduslik, kuid mõjub moraalitult ajal, mil purjelaevade omanikeltki nõutakse septilisi tühjendatavaid tsisterne. Pole ime, et Tallink muutus ärevaks, kui reovete kohta päring esitati. Firma suhtumine näitab, et keskkonnaküsimuste osas on Eestil veel arenguruumi. Kasum on olulisem kui väärtused. Soome laevafirmadele on loodusesse säästlikult suhtuv imago meele järgi ning nad on investeerinud uuendustesse vabatahtlikult. (Anna-Leena Pyykkönen ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.11)
Varia
Uudisteagentuurid
Eestil ei ole seost väidetavalt Ida-Euroopas asuvate CIA salavanglatega. Eesti valitsuse poole ei ole pöördutud palvega pidada Eesti vanglates kinni teiste riikide kodanikke. Samuti puuduvad Eestil sellekohased lepingud teiste riikidega, ja ei olda teadlikud ka teiste riikide omavahelisest koostööst sel alal. Pardanumbrit N313P kandev lennuk viibis Eestis julgeolekualase koostöö raames. (RIA Novosti, 7.11)
Vene hüdrograafialaev "Pjotr Kotsov" teostas Eesti territoriaalvetes ebaseaduslikke teadusuuringuid. Venemaa Transpordiministeeriumi hüdrograafialaev väljus 9. novembri õhtul Tallinna sadamast, kus oli viibinud kooskõlastatud põhjustel, kuid 10. novembri hommikul avastati Eesti Piirivalve poolt, et laev sooritab Eesti majandustsoonis kahtlaseid manöövreid. Laev suundus piirivalvurite nõudel algselt Naissaare poole, kuid siis võttis kursi neutraalvetesse. Piirivalveamet annab teada, et juhtunust on teavitatud Venemaa asjaomaseid asutusi. (Interfax, 10.11)
Eesti Politsei pidas kinni eestlasest mehe, keda kahtlustatakse põhiliselt venelastest koosneva elanikkonnaga linnaosas toimepandud pommiplahvatuste korraldamises. Lasnamäel asuval Pae tänaval on viimase 10 aasta jooksul toimunud 15 plahvatust, milles on hukkunud 9 ja kannatada saanud 9 inimest. (Interfax, 11.11)
Saksamaa ajakirjandus
Sandra Kalniete märgib ajaleheusutluses, et kriitika, mis järgnes tema avaldustele Leipzigi raamatumessil kommunismi ja natsismi küsimuses, üllatas teda. Ta poleks oodanud selliste arusaamatuste tekkimist. Kumbagi režiimi on võrreldud varemgi, seda just läänes. Meil kõigil on nüüd rohkem informatsiooni stalinistlikest repressioonidest, kuis lääne ühiskonna teadvusesse pole see kõik veel jõudnud. Meid ei võeta ikka veel kuulda. Venelasi ei saa süüdistada okupatsiooni kuritegudes, nad kannatasid ka ise. Kuid nad ei esita endale ka küsimust, kuidas see kõik osutus meil üldse võimalikuks? Kunagi tuleb aeg, kui Venemaa vabandab, nii nagu praegu vabandab Suurbritannia kuninganna 19. sajandil kolooniates sooritatud kuritegude eest. (Markus Wehner, FAZ, 13.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Linnakeses Saint-Cyr-sur-Loire toimub 25. novembril Eesti õhtu. Õhtu avab animafilm "Lepatriinude jõulud", mis peaks osalejatele lähenevate pühade meeleolu looma. Filmi lõppedes saavad osalejad küsida küsimusi Anneli Kavaldilt Eesti Instituudist Eesti küllusliku kultuurielu kõigi aspektide kohta. Diskusioonile järgneb eestipärane õhtusöök. (La Nouvelle-République du Centre-Ouest, 12.11)
Soome ajakirjandus
Rakvere on rahulik ja meeldiv koht. Argipäevane elu linnas on tavaline, vägivald ja vargused on pigem erandid, nii nagu Soomeski. On siiski kaks sotsiaalset probleemi, mis ei ole kontrolli all: narkootikumide kasutamine ja HIV-AIDS. Rakvere olukord on selles suhtes siiski suhteliselt hea ja see oleks veelgi parem, kui linn ei asuks Tallinna ja Narva vahel. Lääne-Virumaal on registreeritud 46 HIV viiruse kandjat, mis on Eesti mõõdupuu järgi vähe, kuna terves riigis on viirusekandjaid registreeritud peaaegu 5000. Seda on taas Euroopa mõõdupuu järgi palju. Nii Eesti kui Soome ametivõime teeb olukord murelikuks. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 11.11)
Rakvere tuletõrje annab ettekujutuse sellest, milline on Eesti avaliku sektori olukord. Kui mõelda positiivselt, siis on see palju parem kui nõukogudeaja lõpus. Probleeme on nüüd vähem, kuid need ei ole siiski väikesed. Tuletõrjuja Tiit Sakkose elust ja arvamustest, eestlaste suhtumisest poliitikasse ja majandusasjadesse. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 8.11)
