Nädal välismeedias 31. oktoober - 6. november 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Laienemine

The EC will criticise Turkey's implementation of political reforms required for EU membership, especially on freedom of expression, in a key progress report next week, an EU official said. The first annual study since Ankara opened membership negotiations with the EU last month will highlight problems in turning legislation enacted to qualify for the talks into reality on the ground. (Reuters, 3.11)

The presidents of Romania and Bulgaria agreed to boost ties as their two countries work towards membership of the EU. "The European integration in January 2007 is the main objective of both our countries," said Romanian President Traian Basescu after meeting with his Bulgarian counterpart Georgi Parvanov. "Our countries must do a final lap of this difficult marathon towards the EU. For this we must be focused and not let ourselves be distracted," Parvanov said. (Afp, 3.11)

Croatia will receive help in its negotiations to join the EU from Slovakia, which joined the EU in May 2004, Slovakian President Ivan Gasparovic said. "Slovakia wants to be a partner at Croatia's side," Gasparovic said at a joint press conference with Croatian President Stipe Mesic who has arrived in the Slovak capital for a two-day visit. "Croats are building their country so dynamically that I think this country is the best prepared of all the Balkan countries for membership in the EU," Gasparovic added. (Afp, 3.11)

Siseareng

Germany became one of the first countries in Europe to introduce the so-called ePass biometric passport which is meant to be harder to forge and help combat international terrorism. The new passports contain a microchip with a digital image of the holder and will from 2007 also store fingerprints. Interior Minister Otto Schily in a statement called the ePass "a security bonus for Germany," and said it would help simplify and speed up identity checks at border points. (Afp, 1.11)

The EC will look into press reports that the CIA has secret prisons in Eastern Europe, a spokesman said, noting that such facilities would not be compatible with EU treaties. The EU's executive will "at technical level find out what the truth is in these stories. In that sense we will check the accuracy of those reports," said Friso Roscam Abbing, the spokesman for justice and security affairs. When we have finished that examination, we will further define our stances," he said, refusing outright to characterise the checks as an "investigation". (Afp, 3.11)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EU foreign ministers will review the bloc's policy of engagement with Iran following Tehran's decision to resume its nuclear programme and President Mahmoud Ahmadinejad's anti-Israeli remarks EU leaders have strongly condemned Ahmadinejad's statement that Israel should "be wiped of the map" which this week prompted U.N. Secretary-General Kofi Annan to cancel a planned visit to Tehran. EU ministers will deplore Ahmadinejad's remarks and express their concern about human rights violations in the country and Tehran's decision to restart uranium enrichment. (Reuters, 6.11)

EU foreign ministers will commit next week to working closely with the UN to help define the future status of the Serbian province of Kosovo, officials said. The ministers will be briefed on developments in the mainly ethnic-Albanian province by Martti Ahtisaari, the former Finnish president and new UN envoy to the troubled region. "The EU is going to play a greater role in Kosovo and have more responsibilities," said EU foreign policy chief Javier Solana's spokeswoman. (Afp, 4.11)

The EU will send a warning to Belarus and its President Lukashenko that the bloc will impose further sanctions against the former Soviet republic unless it improves human rights. EU foreign ministers meeting in Brussels are to issue a tough statement expressing deep concern with the deterioration of rights and political freedoms in Belarus, dubbed Europe's last dictatorship by the US, diplomats said. (Reuters, 4.11)

The EU, in response to Israeli and Palestinian requests that it be a third party presence on the Palestinian border with Egypt, said on Wednesday it would send officials to the region to see how it can help. On Tuesday, top Israeli cabinet ministers approved a border crossing between Gaza and Egypt to allow Palestinians to come and go freely after the Israeli withdrawal from the strip. The possible role of the EU has yet to be detailed. (Reuters, 2.11)

Majandus

EU Trade Commissioner Peter Mandelson pledged to only take action against China on alleged dumping of footwear if it is "warranted" and "justified". In a joint news conference with Chinese commerce minister Bo Xilai, Mandelson said he expected the results of an EU anti-dumping probe opened at the end of June to "come in due course". "But I will not be taking action unless I'm absolutely convinced that it is justified and warranted," Mandelson added. (Afp, 4.11)

EU Trade Commissioner Peter Mandelson said that WTO talks next week would be critical to the success a December ministerial gathering in Hong Kong, where negotiators hope to approve the outlines of a far-reaching trade liberalization deal. "I always hesitate to use the term 'make or break', but I think next week will determine whether we can get into the position of making Hong Kong a success or not," Mandelson said. (Afp, 4.11)

US Trade Representative Rob Portman said that a gathering of five key players in the WTO in London next week would be critical to salvaging the effort to revamp global trade rules. "If we can't pull it together next week I think it's very difficult" to craft a deal on the Doha Round of trade talks under the WTO, Portman told US lawmakers. "The clock is ticking," he added. "This is an opportunity we should not let pass." (Afp, 2.11)

Cyprus set itself the goal of joining the eurozone by January 1, 2008, officials said. "After exhaustive discussions and evaluation of all the facts, the council of ministers approved the proposal to adopt the euro on January 1, 2008," said Cypriot government spokesman Kypros Chrysostomides. There will now be discussions with all political parties to explain the government's euro entry strategy. (Afp, 2.11)

France may veto a global trade deal if no agreement can be reached on farm tariffs, the country's trade minister said in an interview. "The threat of a veto is real if we are beyond what is acceptable," Christine Lagarde told French daily Liberation. "But I hope that we will not have to use that weapon." President Jacques Chirac warned EU leaders last month he was ready to torpedo a WTOdeal if it called into question the bloc's Common Agricultural Policy (CAP), of which France is the biggest beneficiary. (Reuters, 5.11)

Finantsperspektiiv

A deal on the EU's future budget hinges on Britain's will to move on its cherished rebate, diplomats said before EU ministers debate the issue for the first time since an acrimonious failure in June. All eyes will be on British Foreign Secretary Jack Straw, whose country is now responsible for brokering a deal since it holds the revolving EU presidency, when foreign ministers tackle the dispute over the 2007-13 budget on their next meeting. (Reuters, 4.11)

EU members sat down to the tough task of drawing up the bloc's joint long-term budget, with ambassadors debating a text put forward by Britain. The document tabled by Britain sets the stage for the line-by-line negotiations due to start soon, as the clock ticks to strike a deal by the end of the year. Britain had put off opening negotiations on the budget until after an informal summit held last week outside of London. (Afp, 3.11)

AJAKIRJANDUS

Suurbritannia ja USA ajakirjandus

EL hetkeseis ning minevikust õppimise võime on tulevikuvõtmeks. Aasta tagasi mõrvas hollandi keelt perfektselt valdav Mohamed Bouyeri filmirežissöör Theo van Goghi. Sündmus ise transformeeris täielikult Hollandi poliitikaelu, tuues muuhulgas kaasa tihenenud uusimmigrantidele suunatud politseireide. Koos 7. juulil Londonis samuti teise põlvkonna moslemite (Suurbritannia kodanikud) korraldatud pommiplahvatustega on need dramaatilisteks märkideks ohust, mida kujutab endast radikaalne islamism. Õhtumaa kultuuris tehakse aga moslemite mõistmisel tihtipeale radikaalseid vigu, kaasaegne islamistlik ideoloogia erineb traditsioonilisest muhameedlusest. Ajaloolistes moslemiriikides pole religioosne identiteet valikuküsimus. See on midagi, mis saadakse koos sotsiaalse staatuse, kommete ja traditsioonide, isegi koos tulevase abikaasaga sotsiaalsest keskkonnast, kuhu kuulutakse. Sellises ühiskonnas ei teki hetkekski kellelgi identiteedikahtlusi, sest üksikisiku olemus on ette antud ning kaitstud kõikide ühiskonnainstantside poolt – perekonnast mošee ja riigini. Eelpoolöeldu ei kehti moslemite puhul, kes elavad Amsterdami või Pariisi eeslinnades, eriti teravaks osutub identiteediprobleem sisserändajate teise ja kolmanda põlvkonna jaoks. Nad kasvavad üles väljaspool nende vanematele omast kultuuriruumi, kuid erinevalt teistest immigrantidest suudavad vähesed neist ümbritsevat ühiskonda tõeliselt omaks võtta. Euroopa ees laiuv tõeline väljakutse seisneb kahes ülesandes: sellised riigid nagu Holland ja Prantsusmaa peavad ümber vaatama oma multikulturalistlikud immigratsioonipoliitikad, mille varjus on radikaalsed islamistid saanud tegutseda. Ekstremistidele ei tohi jätta võimalust. Samuti on vajalik nimetatud riikide poolt nende oma rahvusliku identiteedi uuestimääratlemine, mis võimaldaks olla senisest enam vastuvõtlikum sisserändajate suhtes, kel pole läänelikku kultuuritausta. Esimese mainitud probleemideringiga on Euroopa juba tegelema hakanud, kuid teise - enese identiteedi sisu ümbervaatamise puhul - seistakse silmitsi delikaatse ja keeruka ülesandega. Demokraatia satub tulevikus Euroopas suurde ohtu, kui moslemite arv rahvastikus protsentuaalselt veelgi suureneb. Juba praegu on Euroopa terrorismivastase sõja peamisi lahinguvälju. (Francis Fukuyama, The New York Times, 2.11)

Kas on mõistlik vahetada olulise institutsiooni asukohta iga kolme nädala järel? Seda teeb EL igal kuul, kolides paberit, parlamentääre ning nende pagasit Brüsseli ning Strasbourg'i vahel. ELi SKP on laias laastus samas suurusjärgus nagu USAl, kuid ELil on vaid kolmandik USA rahvaarvust, järelikult moodustab Euroopa keskmine sissetulek üksnes poole sarnasest näitajast Ameerika Ühendriikides. Euroopa majandus on viimaste aasta(kümne)te vältel kasvanud väga ebaühtlaselt: Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia pole näidanud erilist arengut, küll on aga seda teinud Iirimaa, Hispaania, Suurbritannia ning viimatiliitunud riigid – mõistagi on viimane seik põhjustanud liidusiseseid pingeid, kaugemas perspektiivis võib nii ohtu sattuda ka hetkel tugev ühisraha euro. (Ricard W. Kahn, The Washington Times, 31.10) Üks äraleierdatud nali defineeris euroopalikku põrgut kui kombinatsiooni inglise söögist, saksa politseist ning prantsuse autodest. Enam see skeem ei tööta, kõik on teinud tähelepanuväärseid edusamme. Selle asemel näib olevat moodne versioon põrgust Euroopa globaliseerumiskontekstis, kus 25 riigi juhid on kogunenud ümarlauda, hoopis niisugune: inglased räägivad teadusuuringutest ja arengust, prantslased kaubandusest ning sakslased globaalsest kapitalismist. Möödunud nädala ebaõnnestunud tippkohtumine Hampton Courtis (sest vastust küsimusele, millist mõju avaldab globaliseerumine Euroopa majandusele, ei saadud) sunnib tegema kahte järeldust: esiteks, EL poliitilisel eliidil pole aimugi, kuidas üleilmastumisega toime tulla; teiseks, EL institutsioonid pole koht, kus vastavaid küsimusi arutada. Konstruktiivne lahendus oleks nii institutsionaalsed kui ka konstitutsioonilised reformid. Mitteametlikust koosviibimisest õhtusöögilaua taga pole enam kasu, ellu tuleks kutsuda uus organ – Eurotsooni nõukogu, mis hõlmaks ühisraha ruumi kuuluvate riikide juhte. See aga tähendaks eurotsooni iseseisvumist ELi sees. Mis juhtuks, kui eurotsoon deklareeriks oma identiteeti? Lähitulevikku silmas pidades võib EL ikka veel üritada monopoliseerida Euroopa majandusdebatti, kuid nagu hiljutine tippkohtumine näitas, pole ELil asjalikku tegevuskava globaliseerumise valguses. Ühendus võib küll hakata kaikaid kodaratesse viskama majandusalasele koordineerimisele (näiteks maksude harmoniseerimise küsimuses). Pikemas perspektiivis võiks eurotsoon hakata vastutama makromajanduspoliitika eest (isegi vabaturumajanduse ning kaubanduspoliitika valdkonnas). (Wolfgang Munchau, Financial Times, 31.10)

Saksamaa ajakirjandus

Immigratsioonitemaatika, WTO läbirääkimised, Iraagi ja Kosovo tulevikuperspektiivid ning Iraaniga seonduv oli saksakeelses ajakirjanduses jätkuvalt päevakorral kõrvuti Euroopa tuleviku arutelu ning Saksamaa koalitsiooniläbirääkimiste kajastamisega.

Teheranist kostvad vihkamistiraadid sunnivad läänt uut moodi mõtlema. ELi ja NATO integratsiooni ja laienemise mudeli edukust arvestades on hakatud arutlema selle mudeli rakendamise võimaluste üle Lähis-Ida konfliktide lahendamisel. Jaap de Hoop Scheffer oli esimene NATO peasekretär, kes külastas (veebruaris) Iisraeli ning pakkus välja tihendatud koostööd selle riigiga. Juba juunis 2004 võeti NATO tippkohtumisel vastu otsus arendada strateegilist partnerlust Iisraeli ja teiste Vahemere-äärsete riikidega. Vastuväiteid ja agasid kostab igalt poolt, kuid sellele vaatamata on aeg Iisraeli ja teiste piirkonna riikide NATO-liikmelisuse küsimus päevakorda võtta. Pärast Iraani presidendivalimisi on kogu regiooni poliitiline ebastabiilsus oluliselt kasvanud ning lääs lihtsalt ei saa enam argise päevakorra juurde tagasi pöörduda. NATO-liikmelisus pakuks Iisraelile maailma kindlaimat julgeolekugarantiid. Palestiina riigi NATO-liikmelisuse perspektiiv annaks märku sellest, et NATO on valmis võtma enda sekka ka araabia maid. Iisraeli piiri- ja eksistentsiprobleemid on koormaks kogu maailmale, maailm peaks nende lahendamises aktiivsemalt osalema. (Thomas Klau, FTD, 3.11) Majandusvaldkonna Nobeli preemia omanik Thomas Schelling vastab päevalehe Die Welt usutluses küsimusele – kas seoses tuumarelva omavate riikide ringi laienemisega ootavad meid peagi ees tuumakonfliktid? See, et möödunud aastakümnetel pole tuumarelvi kordagi kasutusele võetud, kuigi ajendeid selleks oli küllaga, annab lootust tulevikukski. Iraani võimurid annavad endale väga selgesti aru, et Iisraelil on piisavalt tuumarelvi ja kanderakette, et igasugusele tuumarünnakule adekvaatselt vastata ning kasvõi Iraan maatasa teha. Vaevalt on iraanlased huvitatud oma maa täielikust hävitamisest. Iisraeli ründamine ("maakaardilt pühkimine") võrduks enesetapuga. Kui Iraan siiski tuumarelva soetab, tuleks teda veenda selles, et tuumarelva omatakse vaid kaitseotstarbel, n-ö hirmutamiseks, ning osutama kaasabi, et see ei satuks kõrvaliste isikute kätte (näiteks võimaliku kodusõja tingimustes). On oluline, et Iraan saaks endale lääne käsutuses oleva tehnoloogia, mis võimaldab tuumarelva automaatselt neutraliseerida, kui seda kasutatakse valedel eesmärkidel. (Nathan Gardells, Die Welt, 1.11)

Hiljutist ELi tippkohtumist oli, selle haledaid tulemusi arvestades, EKl väga raske ühtselt tõlgendada. EK president Barroso oli ülimalt rahul ning väitis koguni, et on saavutatud uus tase – Euroopa on asumas analüüsi juurest tegudele. Milles see seisneb, jättis ta paraku täpsustamata. Hoopis teistele järeldustele jõuab Günter Verheugen, kes nendib, et Euroopa on jõudnud sügavasse usalduskriisi. Tippkohtumine olevat näidanud seda, et olulistes küsimustes pole EL tegutsemisvõimeline. Brüsseli kakofoonia viitab, muu hulgas, üldistele oludele EKs aasta pärast Barroso meeskonna ametisseastumist. Sisulist initsiatiivi ja selget poliitilist suunda pole komisjon üles näidanud. Kõikide oluliste majanduspoliitiliste vaidlusküsimuste puhul on EK laveerinud. Süüdi on selles üldised olud, milles EK pidi oma tööd alustama, ning laienenud EK. Suurem osa liikmesriike näeb oma volinikus rahvuslike huvide esindajat. EK vaatab tegevusetult pealt, kuidas Euroopa kui terviku huvid jalge alla tallatakse. (Werner Mussler, FAZ,1.11) FTD finantskolumnist Lucas Zeise nendib, et Toniy Blairi arranžeeritud häppening Hampton Court'is oli sümptomaatiline valearvestus. EL ei ole kriisis, sest mõiste "kriis" eeldab, et patsient on paranemise teel. EL tundub aga olevat surmavalt haige. Nii nagu seni ei saa enam edasi minna. Ja ega lähegi. Koalitsiooniläbirääkimistel Berliinis ei pöörata Euroopa asjadele tähelepanu. Millise arengusuuna peaks EL võtma, selles ollakse ilmselt ühel meelel, või siis ei huvitagi see kedagi. Briti sotsiaalne mudel ei sobivat Euroopale eeskujuks, kuulutas Schröder tippkohtumisel, distantseerudes sellega oma ametiaja alguses koos Tony Blairiga väljakuulutatud eesmärkidest. Võib-olla on tal isegi õigus, Euroopa peab muutuma sotsiaalsemaks. Liiga sageli ei ole kõrgetasemelised globaliseerumise ja liberalismi sõbrad (nagu EK kaubandusvolinik Mandelson – Hiina tekstiiliga seonduv, või maksundusvolinik Kovacs – ettepanek kehtestada Slovakkia eeskujul ettevõtete ühtlane madal tulumaks ) suutelised üleilmastumise ja vabaturukaubanduse nähtustega toime tulema ega vastavate otsuste tagajärgi prognoosima. (Lucas Zeise, FTD, 31.10) Slovakkia president Ivan Gasparovic arvab, et sakslastel oleks mida Slovakkialt õppida. Päevalehe Die Welt usutluses märgib ta, et Ida-Euroopa riigid olid sunnitud kogu majandusliku ja ühiskondliku korralduse ümber vaatama, vana Euroopa peab nüüd aga lihtsalt kohanduma uute oludega. See on keerulisem. Sestap võetakse ühes ning teises küsimuses uutelt ELi riikidelt eeskuju. Maksusüsteemi ei saa, muidugi, üks-ühele üle võtta, kuid mõtlemisainet see annab siiski. (Hans-Jörg Schmidt, Die Welt, 2.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Nädala keskmes olid loomulikult noorterahutused mitmetes Prantsusmaa linnades. Pea kaks nädalat tagasi ühes Pariisi eeslinnas, väidetavalt politsei eest põgenemisel end trafoputkasse peitnud ja elektrilöögist õnnetult surma saanud kahe noormehe hukkumine kasvas eeslinnade öisteks protestiaktsioonideks ning politsei ja äärelinna noorte vahelisteks kähmlusteks. Nädalaga levisid öised rahutused üle kogu riigi, põletatud on tuhandeid autosid. Samuti on tuleroaks saanud mõned ühiskondlikud hooned nagu lasteaiad, koolid ja postkontorid.

Prantsusmaa ajakirjandus otsib tekkinud olukorra põhjusi, süüdlasi ja lahendusi. Mitut puhku süüdistatakse siseminister Nicolas Sarcozy´d provokatsioonis ja ebasobivas retoorikas. Põhjuse selleks andsid ministri väljaütlemised oktoobri viimasel nädalal, kui ta nimetas probleemseid eeslinnade noori inimrämpsuks (racaille) ja pättideks (voyou). Le Monde leiab, et Sarcozy meelevaldse tooni taga peitub hoopis 2002. aastast aetud valitsuse saamatu poliitika. Siseminister uskuvat ka “meie” ja ”nende” selgesse eraldamisse. Ajaleht meenutab, et mullu kerkis politseivägivald ligi kakskümmend protsenti, tõusutendents jätkub juba seitsmendat aastat järjest. (Juhtkiri, Le Monde, 31.10) Le Figaro nõustub, et Nicolas Sarcozy väljaütlemised olid vormilt ebaõnnestunud, kuid küsib kas ka sisuliselt valed. Mitmel pool Prantsusmaal korda saadetud märatsemine kannab pigem barbaarsuse ja metsikuse pitserit kui kättemaksu ja lootusetuse märki. Juba viimased 20 aastat otsib riigi poliitiline juhtkond ennetuse ja karistuse vahel vastuseid linnavägivallale. Liiga sageli tõstatub see temaatika kahjuks vaid valimiste aegu. Le Figaro soovitab probleemi ühe võimaliku lahendusena Prantsuse koolisüsteem taas käsile võtta. (Juhtkiri Yves Théard’ilt, Le Figaro, 31.10) Kesknädalal kutsus muidu madalat profiili hoidnud president Jacques Chirac üles “rahunema”. Les Echos leiab, et lisaks äärelinnade noortele oli sõnum mõeldud valitsusliikmeile, kes olukorra rahumeelse reguleerimise asemel üksteisega taas riidu kiskusid. Avalikkuse ette jõudis siseminister Sarcozy ja võrdsete võimaluste tagamise ministri Azouz Begagi semantiline sõnelus, kellest esimene lubas otsusekindlust pättide vastu võitlemisel ja soovis asju õigete nimedega nimetada. Teine aga, pärinedes ise äärelinnast, kinnitas, et “osad sõnad võivad haavata” ning suhtus halvakspanuga siseministri poolt kasutatud väljendeisse. Ajaleht leiab, et kui üks valitsus töötaks hästi, siis sellised vaidlused jääksid valitsuskabineti seinte vahele. Les Echos tuletab meelde, et Nicolas Sarcozy ei ole pelgalt Dominique de Villepini valitsuse siseminister, ta on ka parempoolsete võimalik presidendikandidaat 2007. aasta presidendivalimistel. Just see kahel toolil istumine sunnib teda pidevalt näitama oma vaadete erinevust praeguse presidendi omadest. Ajaleht konstateerib samuti, et viimase 20 aasta linnapoliitikas on “integratsioon” jäänud vaid sõnaks. Äärelinnade tööpuudus küündib üle 20%, mis on Prantsusmaa keskmisest poole rohkem. (Juhtkiri Françoise Fressozilt, Les Echos, 3.11) Le Figaro leiab, et tänased rahutused on viimased kolmkümmend aastat kestnud kontrollimatu immigratsioonipoliitika vili. Kiiremas korras tuleb nii seaduslik kui ka illegaalne sisseränne Prantsusmaal kontrolli alla saada, vastasel juhul panevad viieteist aasta pärast äärelinnadele tule otsa tänaste tulijate lapsed. (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 4.11) Lisaks kodumaisele pressile jõudsid Prantsusmaa sündmused vist kõigi Euroopa ja paljude maailma riikide ajalehtede esikaantele ja juhtkirjadesse. Nii näiteks rõhutas The New York Times Prantsusmaa suutmatust integreerida oma immigrante ning Hispaania päevaleht El Pais täheldas, et Pariis kuulutab uhkusega võrdsuseideaali, kuid paigutab „pagendatud” getodesse, enamuse silma alt kaugele ära. Kuigi Quai d’Orsay väljendas oma „imestust” taolistele reaktsioonide üle, leiab Le Monde, et välismaised juhtkirjad rõhuvad just haigele kohale. Riik, kes püüab näida inimõiguste kodumaana ning helde sotsiaalsüsteemi pühakojana, on kõigile näidanud oma võimetust tagada väärikad elutingimused noortele prantslastele, kelle vanavanemad kunagi immigrantidena Prantsusmaale tulid. (Juhtkiri, Le Monde, 5.11) Prantsusmaa maksab täna oma arrogantsi eest. Tema kuulus integratsioonimudel liigub kõigi silmis allavett. Le Figaro leiab, et Prantsusmaa jätkab äärelinnade noorte liigitamist teise järgu prantslasteks. Nõnda võttis ka peaminister de Villepin Pariisi mošee juhi vastu kui äärelinnade ametiühingu esindaja. Kas islam on käesoleva vägivalla südames? Ei tea küll, et oleks. Lahendus paistab peituvat pigem kõigile kehtivate õiguste ja kohustuste taaskinnitamises. (Juhtkiri Yves Théard’ilt, Le Figaro, 7.11) Le Monde’i veergudel võttis öiste tänavarahutuste teemal sõna ka siseminister Nicolas Sarcozy, kes kiitis valitsuse meetodeid ning kinnitas, et prantslased võivad kindlad olla oma valitsuse otsusekindlusele. (Nicolas Sarcozy, Le Monde, 5.11)

EK välissuhete volinik Benita Ferrero Waldner kirjutab, et Euroopasse suunduvate põgenike probleemi ei saa lahendada barrikaadide ja piirivalvejõudude tugevdamise läbi. Me peaksime aitama inimeste heaolu parandada Euroopa piiride taga. Kõige paremini saame aidata kaasa põgenikeprobleemi lahendamisele luues neis piirkondades majanduslikku õitsengut ja stabiilsust. Ta kirjutab, mida EL oma lõunanaabrite aitamiseks ette on võtnud ning rõhutab, et lisaks Vahemere piirkonnale tuleb täpselt samu meetmeid rakendada ka ELi idapiiri taha jäävate riikide puhu. Dünaamiline naabruspoliitika on hea uudis neile, kes elavad ELi piiride taga ning ka kindel investeering meie endi huvides. (Benita Ferrero-Waldner, Le Figaro, 2.11)

Ühe olulise teemana tõusis esile ka CIA võimalike salavanglate olemasolu Ida-Euroopa riikides. Pärast Washington Postis avaldatud artiklit eitasid taoliste vanglate toimimist oma territooriumil Poola, Rumeenia ja Ungari. Tšehhid aga teatasid, et ameeriklased olla neile vangla asjus palve esitanud, kuid nemad lükkasid selle tagasi. Le Monde küsib, kas tõepoolest tulid ameeriklased, kes on sedavõrd kaua kogu maailmas propageerinud inimõigusi ja moraalseid väärtusi, paluma NATOsse ja ELi kuuluvaid Euroopa riike teha ära „must töö” kinnipeetud džihhadistidega? Ajaleht leiab, et kui see peaks kunagi kinnitust leidma, siis väljendab taoline suhtumine Vanasse Maailma arrogantsi ja solvangut. (Juhtkiri, Le Monde, 4.11)

Skandinaavia ajakirjandus

Rootsi press kajastas laialdaselt 29.10 - 3.11 Malmös toimunud sotsiaaldemokraatide parteikongressi, mis toimub iga nelja aasta järel. Kongressist võttis osa 350 sotsiaaldemokraatide esindajat. Göran Persson valiti ühehäälselt tagasi parteijuhiks, kuid õhkkond ei olnud samasugune kui varem. Mitte just nii kriitiline kui Perssoni algaastail, kuid ka mitte samal viisil toetav kui neli aastat tagasi. Sotsiaaldemokraadid võtsid kongressil vastu olulisi otsuseid sellise veendumusega, nagu oleks Rootsi suletud riik ja nende parteile kuuluks absoluutne häälteenamus. Kuid selles ei ole midagi originaalset, Rootsi parteisid iseloomustabki taoline tegutsemismudel. Rootsit juhib Brüssel ja raskesti mõistetav ümbritsev maailm, mitte Malmös vastuvõetud kongressiotsused ja isegi mitte parlament. Traditsionaalselt tuleb poliitikas taluda solvanguid tavalisest paremini. Tihti võib sotsiaaldemokraatide alistumisoskust võrrelda rangetes kloostriordudes valitseva korraga. Juba enne selle aasta ühe suurima küsimuse – vanemakindlustus - arutuselevõttu kongressil, teatas parteijuht ja peaminister, et olgu otsus milline tahes, tema ei kavatse teha ettepanekut vanemakvootide osas. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 3.11). Perssoni peetud pidulik kõne kongressil, milles ta rõhutas, et kongressil vastu võetud otsused on määrava tähtsusega Rootsi poliitikas ja inimeste igapäevaelus, oli tühipaljas loba. Samal nädalal tegi Persson ajakirjanikele selgeks, et parteikongressi otsused ei hakka valitsuse tööd otsustaval moel mõjutama. Ehk siis teisisõnu, ei muuda parteijuhatuse otsused olulistes küsimustes mitte põrmugi valitsuse poliitikat. Kavala taktikuna tuntud Persson oleks pidanud mõistma, et oma ütlusega ületas ta sündsuse piiri. Parteijuht, kes nii avalikult vilistab demokraatlike põhimõtetele, ei ole väärt mitte ühegi valija häält. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 3.11).

Skandinaavia ajakirjandus käsitles põhjalikult Pariisi eeslinnades toimuvaid tänavarahutusi, püüdis leida põhjusi ja lahendusi rahutuste vältimiseks. Rootsi pressi arvates on taolised rahutused nii Pariisis kui ka Londonis varem toimunud ja kindlasti toob tulevik uusi rahutusi, mis võivad aset leida ka Rootsis. Küsimusele, miks sellised rahutused toimuvad, ei ole lihtne vastata. Osaliselt peitub põhjus selles, et suur osa elanikkonnast ei suuda näha autsaidereid neile omases sotsiaalselt destruktiivses olukorras, kust pääseb välja vaid omaenda jõupingutuste abil. Võib-olla aitaks lahenduse leidmisele kaasa mõne suurriigi kogemus sotsiaalselt tõrjutud gruppidega, nagu nt USA. Huvitav oleks leida vastust küsimusele, miks Euroopa immigrandid muutuvad kõrvalseisjateks ja pöörduvad oma uue kodumaa vastu, samal ajal kui USA võtab vastu väga palju immigrante, kuid seal taoliseid pingeid ei esine, kuigi uusameeriklastel on samuti majanduslikult raske ja probleeme sotsiaalse diskrimineerimisega. Kõige silmatorkavam erinevus Euroopa ja USA immigrantide vahel on tööpuuduse protsendis. Mõningates Euroopa maades on sisserändajate tööpuudus üle 50%, USAs leiab iga 9. sisserändaja 10-st töö kuue kuu jooksul. See viib mõttele, et avatud tööturg on inimestele eeslinnades väga oluline. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 4.11). Prantsuse valitsuse lahend rahutuste lõpetamiseks on tugevdatud politseijõudude kaasamine ja lubadus taas uuest tegevusprogrammist hooletusse jäetud piirkondade olukorra parandamiseks. Vähesed usuvad, et see aitaks probleemi lahendada. Kahjuks on Prantsusmaa, nagu ka paljude teiste riikide valitsustel raske aru saada, et pikemas perspektiivis oleks antud olukorra ainus lahendus vabam majandus, mis tagaks parema majanduskasvu. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 4.11). Rahutuste põhiliseks põhjuseks on sisserändajate tõrjutus, lootusetus ja seeläbi moraali langemine. Lahendus oleks uute töökohtade loomine. (Josef El Mahdi, Svenska Dagbladet, 6.11).

Norra ajakirjandus ei kahtle, et rahutused Prantsusmaal peatatakse, kuid samas ei ole kindel ka selles, et Prantsusmaa saab hakkama sisereformide käivitamisega, mis aitaks majanduskasvule kaasa ja looks uusi töökohti ning seeläbi paremad tulevikuväljavaated ka neile, kes praegu tänaval märatsevad. Siiani ei ole Chirac sellega hakkama saanud. Maailm riskib sellega, et Prantsusmaa presidendi poliitiline tegutsemisruum muutub ahtamaks nii ELis kui ka WTOs, kus ootavad ees kaugeleulatuvad otsused vabama maailmakaubanduse osas. (Juhtkiri, Aftenposten, 4.11). Rahutusi peetakse kultuuridevaheliseks sõjaks, kuna neis osalejad on enamjaolt moslemid Põhja-Aafrikast, kes tunnevad, et nad on relgiooni tõttu tõrjutud, mistõttu rikuvad nad Prantsusmaa põhilist tava - poliitika ja religiooni lahusust. Mässajad panevad ühte patta islami ja rahutused, religiooni ja poliitika. (Einar Hagvaag, Dagbladet, 4.11).

Taani ajakirjandus on seisukohal, et Prantsusmaa valitsusel ei jäänud muud üle, kui jääda kindlaks oma sõnadele, et tsiviliseeritud ühiskonnas on täiesti lubamatu muuta tänavad sõjatsooniks. Rahutustele andis tõuke kahe noore politsei eest pageva inimese surm. Antud tragöödias ei saa vastutavaks teha politseid, ühiskonda ega ka teisi kõrvalseisjaid. Aga kes peaks selle eest vastutama? Põhimõtteliselt on rahutuste näol tegemist kolme aastakümne vältel Prantsusmaa poolt unarusse jäetud probleemiga, mida Prantsusmaa arvates ei ole olemaski. Probleemil on lastud hõõguda, ilma seda tõsiselt võtmata. Viimaste nädalate sündmused jätavad prantslastest mulje kui rahvusest, kes pühib kõik probleemid vaipkatte alla. Samal ajal kui valitsevad poliitikud, ülemklass ja intellektuaalid pidasid ideoloogilisi kihutuskõnesid mõistmatute rahvuste suunal, muutus reaalsus väljaspool elitaarsust hoopis teistsuguseks. Antud arusaam on jõudnud nüüd kõigini. See on tänase Prantsusmaa fenomen, kes viimastel aastatel üritab meeleheitlikult oma identiteeti leida. Prantsusmaa elab unistustemaailmas, kus mitte millelgi ei ole tähtsust ega tagajärgi. Iraagi küsimusest sai poliitiline trikk, globaliseerumisest intellektuaalne probleem, ELile võib alati solvunult selja keerata, WTO on Prantsusmaa erihuvide jaoks. Suhet ümbritsevasse käsitletakse kui ideoloogilist stiiliharjutust, kuigi tänane maailm on palju konkreetsem ja tegutsemisele suunatud kui kunagi varem. Kui Pariisis toimuvad sündmused viiksid Prantsusmaa selleni, et ta sulanduks uuesti ümbritsevasse maailma ja täidaks kohustusi, mida võiks oodata kunagiselt suurvõimult, kellel on alaline koht ÜRO julgeolekunõukogus, siis võiks rahutusi konstruktiivseteks sündmusteks pidada. Samuti peaksid teised riigid võtma Prantsusmaal toimuvat tõsise hoiatusena, enne kui on liiga hilja. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 6.11).

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses leidis elavat vastukaja USA ajalehes Washington Post avaldatud kirjutis selle kohta, et USA Luure Keskagentuur (CIA) hoiab mitmetes salajastes kinnipidamiskohtades Ida-Euroopa riikides terroriorganisatsiooni Al-Qaeda kahtlusaluseid. Rahvusvahelise inimõiguste kaitse organisatsiooni Human Rights Watch (HRW) teatel peaksid CIA-l olema salavanglad kaheksas riigis, kaasa arvatud ELi liikmesriigis Poolas ja liikmelisust taotlevas Rumeenias. Mitmed Euroopa riigid eitasid salajaste vanglate olemasolu. (Petteri Tuohinen ja Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 4.11) USA president Geoge W. Bush on korduvalt väitnud, et USA ei piina kedagi. Vastuolu presidendi kinnituste ja valitsuse käitumise vahel on liiga suur, et Bushi sõnu usaldada võiks. Bushi administratsioon tundub olevat pärast 2001. aasta septembrit otsustanud, et uut liiki oht annab neile teistsugused õigused oma riiki ja kodanikke kaitsta ning USA ainulaadne positsioon demokraatia hällina maailmas annab õiguse järgida ühtesid reegleid kodus ja teisi välismaal. Läänemaailm ei tunne põhiväärtuste osas erivabadusi. Kui CIA salajaste vanglate pidajate hulgas on ELi liikmesriike, on need eksinud valesse liitu. Washington ei või teeselda, et piinamispoliitika ei ole teiste asi. Me kõik väljaspool USAd oleme ebaseaduslikkuse tunnistajad ja selle potentsiaalsed ohvrid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.11) Poliitiliselt suurim pomm on väide selle kohta, et osad Ida-Euroopa riigid on selles osalised. Kõik eitavad, ükski riik ei võigi seda tunnistada ja ilmselt väga vähesed inimesed teaksid üldse vanglate olemasolust. Saladustel on kombeks aja jooksul paljastuda. Tundub, et võitluses terrorismi vastu on käsitlused selle kohta, mis on õige, mis vale, moondunud isegi USA kõrgeimas juhtkonnas. (Juhtkiri, Kaleva, 7.11)

Soome ajakirjandus leidis, et Martti Ahrisaari nimetamine ÜRO ja suurriikide erisaadikuks Kosovo lõpliku staatuse küsimuses on uus märkimisväärne näide Ahtisaari saavutatud autoriteedist ja usaldusväärsusest. Kosovo staatuse lahendamist peetakse põhjendatult erakordselt raskeks, kuid poliitilise otsusega on kiire. Ahtisaari ei ole rahu vahendaja rollis, vaid tema ülesandeks on juhtida osapoolte läbirääkimisi. Ahtisaarit suunavad USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Venemaa. USA ja paljud teised soovivad kiiret lahendust Kosovo iseseisvuse näol. Venemaa taas on toetanud Belgradi ja serblasi. Läbirääkimiste eesmärk on määratleda Kosovo lõplik staatus. On raske ette kujutada Kosovole muud tulevikku kui iseseisvust. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.11) Kui üldse kellelgi, siis Ahtisaaril võib õnnestuda leida kompromiss, mille kriisi osapooled võivad heaks kiita. Õnnestumine eeldab ÜRO JN suurriikide kindlat toetust. Algus on raske, kuna isegi eesmärk ei ole selge. Kosovo tuleviku planeerimisel tuleb arvesse võtta nii albaanlaste kui ka serblaste ajalugu. Läbirääkimiste lõpptulemust on võimatu ette kujutada. Kompromisslahendused kätkevad tihti järgmise kriisi seemneid. Seda on ennegi nähtud Euroopa ajaloos. Pealesurutud rahu ja vägivaldne piiride määramine põhjustab uusi sõdu. Kosovo staatus tuleb määratleda nii selgelt, et see ei annaks põhjust uutele tülidele ja vägivallale. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.11) Ahtisaari on võib-olla ÜRO parim trump. Kui tema ei õnnestu, ei õnnestu tõenäoliselt ka keegi teine. Ahtisaari juhtimisel tuleb leida lahendus, mis rahuldaks mõlemaid osapooli ning tagaks vähemuste õigused ning neile oluliste objektide puutumatuse. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 3.11)

Soome välisminister Erkki Tuomioja usub, et Soome võib avada tööjõuturu EL-i uute liikmesmaade kodanikele järgmise aasta mais. Otsus piirangute jätkamise või lõpetamise kohta tehakse kolme osapoole ehk valitsuse, tööandjate ja -võtjate osalusel. Tuomioja usub, et osapooled toetavad piirangute lõpetamist. Piirangute kaotamise poolt on tööminister Tarja Filatov ja peaminister Matti Vanhanen, rahandusminister Eero Heinäluoma ei ole avaldanud oma seisukohta. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 5.11) Soome Tööandjate Keskliit (Elinkeinoelämän keskusliitto) hoiatab üha suurema tööjõupuuduse eest ning nõuab lisaks Soome tööjõupoliitika ja koolituse uuendamisele uste avamist välistööjõule. Esimene samm peaks olema ELi uutele liikmesriikidele kehtestatud üleminekuaja võimalikult kiire tühistamine. Üleminekuaja tühistamine on põhjendatud, kuna tööloa nõudmine uutelt ELi riikide kodanikelt on põhjustanud maksudest ja töötingimustest kõrvalehiilimist. Välistööjõud on peamiselt registreeritud välismaal ja nende ettevõtete kontrollimine on praegu praktiliselt võimatu. EK juhi Leif Fagernäsi sõnul tekib Soomes peagi suur tööjõupuudus juba vaid mõõduka majanduskasvu tingimustes. Tööjõu puudusest on saanud peamine toodangukasvu pidur. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 4.11)

Soome ajakirjandus kajastab ka Pariisi lähedal puhkenud rahutusi ja nende levimist Prantsusmaal. Poliitikud ja ametnikud ei oska otsustada, mida peaks tegema. Olukorra lahendamisele ei aita kaasa asjaolu, et valitsus on sisemiselt lõhenenud ja selle kaks tähtsamat ministrit (peaminister Dominique de Villepin ja siseminister Nicolas Sarkozy) võistlevad omavahel. Valitsusel puudub veenev ühine poliitika. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.11) Jätkuvale ja laienevale vandalismile ei ole mingit õigustust. Kuid vägivalla hukkamõistmine ei või viia silmade sulgemisele sündmuste taustaks olevatele sotsiaalsetele probleemidele ja vastuoludele. Eesmärgiks peaks endiselt olema multikultuursus. Oma keele ja kultuuri säilitamine on loomulik, kuid sama oluline on see, et sisserändajad osalevad ühiskonna tegevuses ja tunnevad selle traditsioone. Pariisi rahutused ei tähenda, et mujalt tulnute kohanemine ühiskonnaga on täielikult ebaõnnestunud. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The presidents of Estonia, Latvia and Lithuania pointed out the environmental risks posed by an underwater gas pipeline that Germany and Russia plan to build in the Baltic Sea. "The laying of an underwater gas pipeline in the Baltic Sea is a very complicated undertaking and requires utmost public attention," Estonian President Arnold Rüütel told journalists. "All the countries around the Baltic Sea should be involved, as the project entails big environmental hazards," Rüütel said. The Soviets dumped tonnes of chemical weapons in the Baltic Sea following World War II that which could be disturbed by the construction of the underwater pipeline. The dumping sites of the chemical weapons are known, but loads were often dumped into the sea in a haphazard way in the post-war period, Estonian PM Andrus Ansip told a separate press briefing. "About 300,000 tonnes of chemical weapons have been dumped in the Baltic Sea, including 50,000 tonnes of poisonous chemicals," Ansip said. "To dissolve these would sweep life out of the Baltic Sea," he said, adding: "It seems to me Germany has not realized the environmental risks the ... pipeline poses." (Afp, Reuters, 3.11)

New NATO-member Estonia has decided to increase by six-fold to 150 its troop contribution in Afghanistan and extend the mandate for two years, Estonian Defence Minister Jürgen Ligi said. "We will increase our forces nearly six-fold and prolong the mandate for two years," Ligi told reporters. The troops will join the UK-led provincial reconstruction team in the province of Helmand. (Afp, 3.11)

VF Riigiduuma rahvusvaheliste suhete asjade komitee esimehe Kosatšovi arvates on nõukogude perioodi nimetamine okupatsiooniks Venemaa jaoks moraalselt täiesti vastuvõetamatu. Kodakondsuseta isikud on Eestis pantvangide seisuses. Nõukogude perioodi tunnustamine okupatsioonina muudaks need inimesed automaatselt okupantideks. (Interfax, 1.11)

Kosatšovi arvates peavad Venemaa ja Eesti naasma piiriläbirääkimiste juurde. Tehnilised lepingud peavad olema vabad poliitilistest deklaratsioonidest ja ratifitseeritud just nimelt kui tehnilised lepingud. Ummikteest väljumiseks peaks poolte kokkuleppel võimaldama preambulasse poliitiliste momentide lisamist. Sellisel moel võib seda dokumenti näha kui alust uutele läbirääkimistele. Mõlemad pooled peavad olema valmis kompromissideks. Kosatšovi sõnul lükkas Eesti pool tagasi VF ettepaneku poliitiliste lisanduste osas, väites, et tehnilise lepingu puhul ei ole selleks vajadust. (RIA Novosti, 1.11)

Eesti suurendab sõdurite arvu Afganistanis kuuekordseks – kuni 150 inimest, ning pikendab rahutagajate missioonilviibimise tähtaega kahe aasta võrra. Järgmisel aastal eraldatakse Afganistani missiooni jaoks riigi eelarvest 82,3 miljonit krooni. (RIA Novosti, 3.11)

Balti riikide presidendid pooldavad ELi kaasamist Vene-Saksa gaasijuhtme projekti arutellu, kuna see ettevõtmine on elulise tähtsusega regiooni riikide jaoks nii majanduslikust, kui keskkondlikust aspektist. (Interfax, 3.11)

Peaminister Andrus Ansip on kindel, et Eestit ei ähvarda trahvid eurodirektiivide eiramise eest. “Mitte ükski riik ei ole suutnud kõiki eurodirektiive täita. Ei ole vaja kiirustada tuha päheraputamisega”. (RIA Novosti, 3.11)

Soome ajakirjandus

Toetus Euroopa ühisrahale eurole on ELi uutes liikmesriikides selgelt vähenenud, võrreldes eelmise aastaga. EK korraldatud uuringu kohaselt usuvad uute liikmesriikide kodanikud, et eurole ülemineku tagajärjed oleksid pigem halvad kui head. Olukord teeb muret EK majandusvolinik Joaquin Almuniale, kes soovitab uute liikmesriikide juhtidel rääkida kodanikele ühisvaluuta eelistest. Liikmesriikide endi plaanide kohaselt võiksid 2007. aastal euro esimestena kasutusele võtta Eesti, Leedu ja Sloveenia. Ka komisjoni arvates on need riigid kõige paremini euro kasutuselevõtuks valmistunud. Uuring ei andnud hinnangut selle kohta, kui valmis uute liikmesriikide majandus eurotsooniga liitumiseks on. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 5.11)

Eesti ja USA harjutavad koos võitlust võimalike massihävitusrelvi kasutavate terroristide vastu. Nädal aega kestvat õppust juhivad ameeriklased ja õppus on üks osa neli aastat kestnud koostööst. USA on andnud sel aastal Eestile abi 2 miljoni dollari ehk 1,7 miljoni euro väärtuses. Samasugune projekt on USAl ka Läti ja Leeduga. Harjutusi korraldatakse 20 riigis, Soome projektis ei osale. (Turun Sanomat, 3.11)

Justiitsminister Rein Lang esitab lähiajal valitsusele seaduseeelnõu, millega soovitakse piirata anonüümseid solvavaid netikommentaare. Vägivaldsemaks ja solvavamaks muutunud kommentaaride piiramist on nõudnud nii Justiitsministeerium kui ka Eesti ajakirjandus. Eesti Päevaleht tõstatas asja esimesena, nõudes kommentaarikirjutaja registreerimist. Ka teised lehed on püüdnud vähendada oma kodulehekülgedel solvavaid kommentaare, kuid riigi suurim internetiportaal Delfi on endiselt solvavaid märkusi täis. Eesti Ekspress alustas kampaaniaga, millega tuletatakse meelde, et ka anonüümsete kommentaaride eest peab vastutust kandma. Netimaailma puhastamise küsimuses ei valitse Riigikogus üksmeelt. Justiitsministeeriumi eelnõu kommenteerinud Res Publica poliitiku Mihail Lotmani arvates võib kommentaaride piiramist tõlgendada sõnavabaduse lämmatamisena. Justiitsminister Rein Lang soovib eelnõuga saavutada seda, et internetileheküljel oleks ka lehekülje omaniku kontaktandmed ja et ka juriidilised isikud kannaksid vastutust viha õhutamise eest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 2.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Half the public in the Baltic EU member-state Estonia oppose the introduction of the euro currency scheduled for 2007, a poll showed. Fifty percent of respondents were against replacing the national currency the kroon by the euro and 44 percent supported the change, according to a poll conducted in October by the Emor agency. (Afp, 2.11)

Recent members of the EU now hoping to enter the eurozone need to step up practical preparations especially with campaigns to explain the benefits of the single European currency, the ECsaid. Estonia, Lithuania and Slovenia were best prepared for joining the eurozone having drawn up extensive plans for the changeover although still more needed to be done. (Afp, 4.11)

Saksamaa, Austria ja Šveitsi ajakirjandus

Kaks noort eesti pankurit näppasid Buseiness Wire informatsiooniteenistuse internetileheküljelt börsitundlikku infot USA firmade kohta. USA börsi järelvalveteenistus SEC esitas investeerimispangale Lõhmus Haavel & Viisemann ning selle kahele Tallinna töötajale süüdistuse avaldamata pressiteadete illegaalses omandamises. Käesoleval aastal on mõlemad pankurid teeninud sel moel u 7,8 mln USA dollarit. Kokku hangiti infot 200 firma kohta 360 pressiteate kaudu. SEC nõudis ebaausal teel saadud tulu tagastamist ning külmutas investeerimispanga kontod. LHV rajati Tallinnas 1999. aastal ning see pakub teenuseid kogu Baltikumis. Üks süüalustest on panga partner Kristjan Lepik, tema kaasosaline on panga analüütik Oliver Peek. LHV ärijuht Rain Tamm tegi avalduse, milles märkis, et LHV pole asjas osalenud ega neid toiminguid heaks kiitnud. FTD järelpärimistele Tamm paraku ei vastanud. Noorte pankurite jälile sattus SEC tänu ühe maakleri vihjele, kes oli jälginud ostu- ja müügimustrit hetkel, mil kaks USA farmaatsiafirmat - Salix ja Inkline – oma ühinemisest teatasid. Eestlased liigutasid 46% kõikidest aktsiatest ning teenisid sellega 300 000 dollarit. Juulis heitsid poisid pilgu Ebay kvartalitulemustele enne nende avaldamist ning omandasid seejärel 1500 Ebay ostuoptsiooni 173 dollarit tükist. Wall Street oli online-oksjoni tulemustest vapustatud. Eestlased võisid optsioonid müüki paisata hinnaga 518 dollarit tükist. Buseiness Wire juht Lorry Lokey vaidlustab SECi väited. “Neil noormeestel õnnestus näha üksnes kliendinumbrite liste ning ühte või teist märkust, nagu “ühinemine” või “tulemused””, lausus ta FTDle. “Nad pidid järeldustele jõudma alles pärast numbrite pikka jälgimist ning analüüsi.” Seni polevat veel kellelgi õnnestunud end süsteemi sisse muukida. (Helke Buchter, FTD, 3.11)

Kiire majandustõusu pahupool: inflatsioon ohustab Baltimaade liitumist eurotsooniga. Vaid Leedul on väljavaateid tähtaegadest kinni pidada. Eestit, Lätit ja Leedut on seni – nende väiksusele vaatamata – peetud Euroopa majanduskasvu mootoriteks. Isegi poolteist aastat pärast liitumist ELiga ei näita Baltimaad mingeid väsimuse märke. Hinnatõusu põhjusi on mitmeid: sissetulekute kasv, tarbimisbuum, nafta hinna tõus jne. Oodatud langust mitmetele administratiivsetele hindadele (energia, vesi, gaas) pole toimunud. Kevadel hinnatakse Eesti sobivust eurotsooniga liitumiseks, vaevalt jõuab Eesti selleks ajaks oma jõududega toime tulla. Eestis kutsub euroga liitumise edasilükkumine (umbes aasta võrra) kindlasti esile pettumuse. Turg võib sellele aga valuliselt reageerida üksnes juhul, kui euroga liitumine lükatakse edasi määramata ajaks. (Ingrid Meissl Arebo, NZZ, 31.10) EK kritiseerib eurotsooni kandidaate. Baltimaad olevat küll “õigel teel”, kuid peavad rohkem pingutama. EK volinik Joaquin Almunia rõhutas, eurole üleminek on ELi liikmete kohustus, vaid Taani ja Suurbritannia on erandid välja kaubelnud. Enamikus uutes liikmesmaades on ettevalmistused üleminekuks alles algstaadiumis või jäädakse ajagraafikust maha. (Friederike Leibl, Die Presse, 5.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Esimesed uued euroga liitujad on väikesed Ida-Euroopa riigid. Uutel ELi liikmesriikidel lasub kohustus euro kasutusele võtta. Kümnest 2004. aastal liitunud riigist kuus on juba ühinenud vahetuskursimehhanismiga ERM2. Investeerimispanga Ixis CIB analüütiku Emma Ménascé sõnul on kolme Balti riigi ja Ungari jaoks probleemiks kõrge jooksevkonto defitsiit (8-14% SKTst). Eesti ja Läti jaoks võib probleemseks muutuda ka inflatsioonikriteeriumi täitmine. Uute liikmete olukord on riigiti üsna erinev. Kõik peale Küprose ja Malta täidavad riigivõla kriteeriumi (60% SKTst), aga üksnes Eestis, Lätis, Leedus, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis jääb eelarvedefitsiit alla lubatud 3% piiri. Kui viimased nimetatud riigid soovivad eurole üle minna 2007. aasta alguses, siis Poola ei võta Emma Ménascé sõnul eurot kasutusele arvatavasti enne 2010. aastat, Ungari võib aga veelgi hilisemaks euroga liitujaks osutuda. "Kui Sloveenia välja arvata, siis paradoksaalsel moel liituvad ühisrahaga esimestena vaeseimad liikmesriigid, kes on kaubanduslikus mõttes ELi kõige vähem integreerunud," nendib Ménascé. (Pierre-Antoine Delhommais, Le Monde, 3.11)

Juba viimased kolm aastat tegutseb Tallinnas Soome ametiühingute esindus, mis jagab võimalikele Soome tööle suundujatele infot kohaliku tööturu, töötajate õiguste ja kohustuste ning erinevate ametiühinguliikumiste kohta. Soomes töötab praegu u 6000 eestlast. 2000. aastal näitas Soome Ametiühingute Keskorganisatsiooni korraldatud uuring, et Soome sooviks tööle sõita lausa 400 000 eestlast, üks neljandik Eesti elanikkonnast. See sundis Soome riigi kiirele tegutsemisele. ELiga kaasfinantseeritud Soome ametiühingute infopunkt jääb Tallinnas avatuks kuni 2008. aastani. (Olivier Truc, Le Monde, 1.11)

Belgia ajakirjandus

Ida-Euroopa riigid valmistuvad euro kasutuselevõtuks. Eesti, Leedu ja Sloveenia soovivad ühisrahale üle minna juba 2007. aasta algusest. EK majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia manitseb neid riike ettevalmistusi kiirendama, suunates tähelepanu tarbijatele. Aega hakkab nappima. Tema sõnul lõikavad uued liitujad euro kasutuselevõtust seda suuremat kasu, mida paremini nad on selleks ette valmistatud. Lisaks tehnilistele ettevalmistustele peavad uued liitujad loomulikult Maastrichti leppega kehtestatud kriteeriumid täitma. Almunia ei usu, et probleeme tekiks riigivõla või eelarvedefitsiidiga, seevastu inflatsioonitaseme kontrolli all hoidmisega peavad kõik kolm juhtriiki hoolikad olema. (Sabine Verhest, La Libre, 4.11)

Norra ajakirjandus

USA finantsjärelevalve Securities and Exchange Commissioni (SEC) arvates on Eesti investeerimispank Lõhmus, Haavel ja Viisemann ning selle firma kaks töötajat Oliver Peek ja Kristjan Lepik teeninud vähemalt 7,8 miljonit USD seeläbi, et nad tekitasid endale juurdepääsu börsiteadetele enne nende avalikustamist. LHV töötajad Peek ja Lepik varastasid salastatud infot rahvusvahelise pressiteadete levitaja Business Wire’i võrgulehelt nn ämblik-tarkvara abil. LHV, Peek ja Lepik pääsesid sel moel ligi rohkem kui 360-le veel avaldamata USA firmade börsiteatele alates selle aasta jaanuarist ja kasutasid seda infot oma huvides. Finantshäkkerite varad USAs on külmutatud New Yorgi ühe kohtu poolt. (Are Slettan, Nettavisen TV2, 01.11)

Soome ajakirjandus

USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) süüdistab investeerimispanka LHVd ja selle kaht töötajat pressiteateid edastava Business Wire veebilehele sissemurdmises ja USA börsiettevõtete konfidentsiaalse info varguses. Eesti on viimasel ajal pürginud infotehnoloogia kasutajate tippmaaks, juhtum pakub kõneainet selle arengu varjukülgedest. Alla kolmekümnesed häkkerid teenisid, SEC teatel, siseinfole põhineval väärtpaberitega kauplemisel aastaga kasumit vähemalt 7,8 mln dollarit. LHV on eitanud pettuses osalemist, väites, et mehed tegutsesid omapäi. SEC väitel on LHV maaklerid ära kasutanud ligipääsu üle 200 USA ettevõtte enam kui 360 konfidentsiaalsele pressiteatele enne nende avaldamist, saades nii eelise teiste investeerijate ees, ning nõuab ebaseaduslike tulude tagasimaksmist. LHV juhatuse esimehe Rain Tamme sõnul ei ole pank kahtlusalustes tehingutes osalenud ega saanud ebaseaduslikku tulu. Eesti finantsinspektsioon kavatseb selgitada, kas LHV on rikkunud Eesti väärtpaberituru seadusi. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 3.11)

Varia

Uudisteagentuurid

Regionaalminister Jaan Õunapuu tegi ettepaneku katta skandaalse SS-lastele pühendatud mälestusmärgi püstitamisega seotud kulud – 90 tuhat krooni. Ausambal on kujutatud Saksa mundri Raudristi kandvat sõdurit, kellel on käes automaatrelv Schmeisser. Ausambal on kiri: “Aastatel 1940-1945 bolševismi vastu võidelnud eestlastele.” (Interfax, 3.11)

Eestisse luuakse raadioside võrk riigistruktuuride koostöö jaoks eriolukordades. Sidevõrk peab vastama Schengeni õigusruumi nõuetele, olema sõltumatu teistest sidesüsteemidest ning tagama kindla sidepidamisvõimaluse naaberriikidega. Vahendid sidesüsteemi väljatöötamiseks saadakse põhiliselt programmi Schengen Facility kaudu. (Interfax, 4.11)

A man was killed in a blast in a residential area of Tallinn where eight other people have died in explosions over the past decade, something police suspect is the work of a mystery serial bomber. "The blast killed a man but no-one else was injured," police spokeswoman Tuuli Harson said, adding that the explosion happened in a largely derelict part of a street, 100 metres (yards )from the nearest home, a five-storey apartment block. Over the past 10 years, 15 explosions have taken place in the same district, killing nine people in total, injuring nine and damaging homes and a school. (Afp, 3.11)

Saksamaa ajakirjandus

Saksa päevaleht avaldas artikli dirigent Paavo Järvist. "Kui tavaliselt on kuulsa dirigendi lastel isa varjust raske mööduda, siis erandi moodustab Neeme Järvi pere." Maestro ise oma 357 CD-ga on üks paremini dokumenteeritud dirigente läbi aegade ja edukas teenäitaja oma kolmele iseteadlikule lapsele, märgib leht. Kes teab, kes sellest perest veel välja kasvab, sest Paavo on Neeme Järvi lastest vanim. Noorem vend Kristjan on samuti edukas dirigent, ja tütar Maarika sooloflötist. Praegu juhib Paavo kolme orkestrit ning töö käib Hesseni Raadio sümfooniaorkestri ülevõtmisega. On see suurusehullustus? Ei, pigem julgus ruudus. Ta on erksa vaimuga käsitööline. Piiratud võimalustest leiab ta väljapääsu, lähtudes põhimõttest - "mõtle suurelt" (think big). "Enam moodsamalt ei ole võimalik kriisiaegadel mõeldagi," kiidab leht. (Kai Luehrs-Kaiser, Die Welt, 2.11)

Kes loob endale illusioone balti kokakunsti osas, vaadaku Baltimaade ühist turismikodulehekülge www.baltikuminfo.de. Nõnda väldite võimalikke pettumusi. Eesti puhul kõlab menüü lühidalt: rahvustoitudeks on sült, täidetud vasikarind ja rosolje. Head isu. Teisalt on Balti turismiagentuuride ühine kodulehekülg oma ülevaatlikkuse, sisemise loogika ja ülesehituse poolest eeskujulik. Kena layoudiga sait, mis lubab rohkem kui sisu pakub, on eestlaste www.visitestonia.com. Reisi planeerimiseks interneti kaudu sealsest infost paraku ei piisa ning toitumise kohta ei saa esialgu üldse midagi teada. Lätlaste www.latviatourism.lv on tunduvalt parem. Soovitada võib teisigi läti saite. Leedu turismiameti sait jääb samuti nagu eestlaste omagi pinnapealseks. Tõeline varalaegas on aga lehekülg www.litauen-info.de (Jakob Strobel Serra, FAZ, 3.11)

Norra ajakirjandus

1960. aastatest peale on allergikute arv järsult suurenenud. Teadlaste arvates peitub põhjus inimese soolestikus toimunud muutustes. Tihtipeale arvatakse, et allergiat põhjustab saastatus, kuid tegelikult ei ole saastatus määrava tähtsusega. Rootslaste poolt tehtud uurimuse kohaselt, milles uuriti Eesti ja Rootsi imikute soolestikke, jõuti järelduseni, et Eesti laste bakterite mikrofloora soolestikus oli äravahetamiseni sarnane Rootsi soolestiku mikroflooraga 1960. aastatel. Antud faktid olid kooskõlas Eestis valitseva elustiiliga, kuna pärast Nõukogude režiimi kokkuvarisemist elasid eestlased samamoodi nagu rootslased u 30-40 aastat tagasi. See annab alust arvata, et moodne läänelik elustiil on muutnud soolestiku mikrofloorat ja antud muutus ongi allergiate põhjustajaks. (Ingrid Spilde, Aftenposten, 2.11)

Milleks osta jõulukinke hirmkallitest linnadest nagu London või Pariis, kui seda saab teha hoopis trendikas, maagilises ja odavas Tallinnas? Neile, kellel on "šoppamises" must vöö, pakub Tallinn väljakutset. Tallinna soovitatakse sõita tühja kohvriga, et siis täis kohvriga koju naasta. Tallinna keskuses ja pisut väljapool on palju ostukeskusi, kus on väga lai kaupade valik. Vanalinnas on väikesed käsitöö- ja turismipoekesed ning suur hulk kunstigaleriisid, kus tihti võib kohata kunstnikke või keraamikuid tööhoos väljapanekute kõrval. Tunned end kui viiking röövretkel, kui saabud hotellituppa suurte ostukottidega. Hinnad on u poole odavamad kui Norras. Tallinn on üha populaarsem nädalalõpu reisisiht. Tallinna uus ja pisut kaootiline siluett taevavõlvil viitab kiiresti toimunud murrangulistele sündmustele. Norra naabruskonnas on aset leidnud majandusime, mis sündis tänu välismaistele investoritele ja töökatele eestlastele. Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ja nädalavahetusel täituvad vanalinna tänavad ostu- ja pidutsemishimuliste turistidega peamiselt Soomest ja Rootsist, kuid ka norralasi võib siin tihti kohata. Euroopa noored peavad Tallinna Balti Ibizaks – pidude-oaasiks. Restoranide valik on lai ja hinnad soodsad. (Jan Gunnar Furuly, Aftenposteni lisa Forbruker, 5.11)

Soome ajakirjandus

Imbi Paju ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" räägib kahe õe kasvamisest stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes, kus mälestuste tõrjumine oli inimese ainus enesekaitse. 60 aastat vanade mälestuste analüüs harutab lahti Paju ema ja Eesti valusa mineviku. Eestis on räägitud numbritest, kuid mitte tunnetest, ajalugu ei ole käsitletud tunnete tasandil. Imbi Paju kogus neli ja pool aastat kestnud projekti käigus filmi jaoks 40 tundi materjali. Paju loodab, et film aitab inimestel rääkida, et see suurendab arusaamist ja empaatiat, ning mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. (Arto Murtovaara, Kaleva, 2.11)

Eesti ajaloouurijatel hakkab olema kiire oma lähiajaloo uurimisega. Eestis õpib praegu esimene põlvkond, kellel ei ole ettekujutust 50 aastat kestnud võõrast võimust. Eksisteerib oht, et Eesti kogemusi hakatakse nägema välismaalase vaatevinklist, mis annab ajaloouurija Toomas Hiio sõnul vale ettekujutuse ajaloost. Imbi Paju dokumentaalfilmi "Tõrjutud mälestused" esilinastusel korraldatud seminaril esinenud Hiio sõnul hakatakse Eestis vaatlema oma minevikku vabas läänes aastakümnete jooksul rahus arenenud ajalootõlgendamise kaudu. Hiio rõhutab, et asju ei tohi unustada. Soomes kaua aega elanud ajakirjanik Imbi Paju käsitleb oma filmis stalinismi kohutavaid mälestusi tavaliste inimeste, oma ema ja tädi kogemuste kaudu. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 3.11)

Setud on Eesti vähemustest vanimad ja valjuhäälseimad. Nad on elanud Eesti kagunurgas ja osaliselt Venemaa pool oleval alal tuhandeid aastaid. Eestis on setusid umbes 15000. Praegune Eesti ja Venemaa piir jagab Setumaa pooleks. Setude vana keskus - Petseri, samuti osa kalmistust ja kabelitest ning isegi inimestest jääb Venemaa poolele. Setud moodustasid ühisrinde juba 1990. aastate alguses, mil Eesti-Vene piiriläbirääkimised algasid. Neil on oma leht, setude kongress ja oma kuningas, kelle juhtimisel on üksmeelselt vastu seistud piirilepingu allkirjastamisele Venemaaga. Setude arvates ei oleks Eesti pidanud loobuma 1920. aastal kindlaksmääratud piirist, mille järgi kogu Setumaa kuulus Eestile. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 1.11)

Balti riikides elab kümneid või isegi sadu tuhandeid Vene vanausulisi, kes on nende riikide kodanikud, kuigi tihtipeale räägivad nad vaid vene keelt. Balti riikides on vanausuliste kirikud paremini säilinud kui Venemaal, kus vähemus on alles nüüd esile kerkimas. Eestis elab sünnijärgseid vanausulisi, nende endi hinnangul, umbes 15000. Traditsioonilistel vanausksete küladel Peipsi järve ääres on oma tuntud imago. Eesti vanausulised on olnud kalastajad ja tuntud sibulate kasvatamise poolest, kuid töötavad tänapäeval samades ametites nagu teisedki kodanikud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.11)

Tartumaa Põllumeeste Liit käivitas kampaania moosipurkide kogumiseks ja saatmiseks Brüsselisse. Kampaaniaga soovitakse tõestada, et Eestis oli üleliigne suhkruvaru enne ELiga liitumist seetõttu, et kodudes keedetakse pidevalt ise moosi. Moosikampaaniaga nõutakse suhkrutrahvi vähendamist poole võrra. Kõik kogutud moosipurgid lähevad 2. detsembril toimuvale moosinäitusele, mis toimub konverentsi "580 päeva Euroopa Liidus" raames. Kampaania korraldajad loodavad koguda 3000-4000 moosipurkki, millest tuhat soovitakse saata Brüsselisse ELi ametnikele ja ülejäänud lastekodudesse. Mooside jagamisse võivad sekkuda tervishoiuametnikud, kes on juba hoiatanud, et moosipurk, mille sisu ei tunta, võib olla tõsine oht tervisele. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 5.11)

Tallinnas Pirita kloostris elab kaheksa Indiast ja Mehhikost pärit nunna. Õdede tegevust ning kloostrit juhib ema Riccarda, kes on elanud kuus aastat Helsingis ja kaheksa aastat Turus. Kõik nunnad oskavad eesti keelt. Riigis, kus aastakümneid Eestis elanud kümned tuhanded inimesed ei oska ikka veel eesti keelt, on eksootiliste nunnade keeleoskus paljude jaoks liigutav. Eestis kuulub katoliku kirikusse vaid 6000 inimest, kuid Pirita kloostril on laiem tähendus. Pirita klooster, selle rõõmsad nunnad ja noor piiskop Jourdan on Eesti katoliku kiriku tuntuks teinud ja selle mainet tõstnud. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 5.11)

Rakvere on hea koht uurimaks Eestit aastal 2005. Linn ei ole Eesti kohta suur ega väike, rikas ega vaene, kaugel Tallinnast või selle lähedal. Rakveres elav Oleg Kross alustas äriga perestroika ajal ja praegu on ta tööandjaks 1400 inimesele kogu Eestis. Ta on Eestis haruldus – suur erasektori eestlasest tööandja. Eesti iseseisvudes taheti kõike teha teisiti kui nõukogude ajal. Eesti muutus kiiresti liberaalse majanduse katselaboriks. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 5.11)

Lasnamäel Pae tänaval toimunud pommiplahvatuses sai surma üks inimene. Kaitsepolitsei pressiesindaja Henno Kuurmanni sõnul ei ole tegemist terrorismiga, plahvatuse taga võib olla häirega inimene. Pae tänaval on viimastel aastatel lõhkenud pomm kümnel korral ja surma on saanud kaheksa inimest. Ühtki plahvatuse tegijat ei ole kätte saadud. On võimalik, et tegu on ühe ja sama inimesega. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.11)