Euroopa LiitSiseareng
The EC will go ahead with a package of transparency measures for lobbyists and farming aid aimed at boosting citizens' confidence in the EU, Administration and Antifraud Commissioner Siim Kallas of Estonia said. "I am confident the Commission will pass the transparency plan at the beginning of next month," Kallas told. "There are people who think these measures are not needed but the Commission as a whole has supported the idea." The plan includes an obligation for member states to make public the list of companies and individuals receiving EU farming subsidies, the registration of lobbyists in Brussels and the adoption of a code of conduct for EU civil servants. (Afp, 28.10)
The EC proposed a three-year plan to chop or simplify 1,400 rules as it seeks to make the EU more friendly to business. The Commission hopes the "Herculean task" of reining in the EU's 80,000 pages of rules will reverse what it sees as public perception of Brussels as a bureaucratic monster. "We intend to tackle the most heavily regulated sector first such as waste, cars or construction," Commission Vice President Guenter Verheugen said. "And we want to address problems under which especially small business suffer day by day, such as cumbersome statistical form-filling or customs procedures. As we identify further candidates for simplification, the programme will be expanded." (Reuters, 25.10)
Europe is prepared to confront a human influenza pandemic and is building its defences against any outbreak, EU health commissioner Markos Kyprianou said. "We want to ensure that all member states are satisfactorily prepared," he told European lawmakers in Strasbourg. "Today I can say to you that it is the case that we have the 25 preparedness plans from the member states, that wasn't the case the last time we discussed this," Kyprianou said. But he acknowledged that plenty of work still had to be done. (Afp, 25.10)
European leaders cast doubt on a proposal for a multi-billion euro fund to soften the impact of increased global competition on workers, saying it was too expensive and would reward failure to reform. The EC proposal, backed by British PM Tony Blair and French President Jacques Chirac, was intended to be a centrepiece of an informal summit of EU leaders at Hampton Court palace near London. The aim was not to bail out failing companies but to help workers learn new skills and find jobs when uncompetitive European industries fall victim to global competition. But outgoing German Chancellor Gerhard Schroeder, attending his final EU summit meeting, opposed the extra cost, which would probably fall heavily on Germany, the bloc's biggest paymaster. "(I am) more than sceptical about whether the Global Adjustment Fund proposed by Commission President Barroso to soften the effects of globalisation can be financed," he told the leaders. (Reuters, 27.10)
EU leaders have reached broad agreement on how to steer the bloc out of its economic and political malaise, but real tensions linger over EU spending plans, including billions of euros in farm subsidies at stake in global trade talks. British PM Tony Blair emerged from a day-long informal EU summit in the 15th century Tudor splendor of Hampton Court Palace, near London, to say that all sides had agreed on the need to "put Europe back on track". What the EU has to do, he said, was "to reconnect Europe with the concerns of the citizens of Europe" - concerns that include the perceived threat to their way of life posed by a fast-changing world. "I believe that Europe is on the move again," added EC President Barroso, cheered that his raft of reform proposals had met with the leaders' approval. (Afp, 28.10)
EC Deputy President Guenter Verheugen said he was "saddened" by the EU summit at Hampton Court, saying it had failed to make substantial progress on the pressing problems facing the bloc. Verheugen said the meeting went "in the wrong direction". He said the EU now faced a mounting range of problems, including the crisis surrounding the bloc's constitution following its rejection by French and Dutch voters, while its financial future also hangs in the balance because of continuing arguments over the 2007-2013 budget. (Afp, 28.10)
Välispoliitika
Europe strongly condemned Iran's president for saying Israel should be wiped out and said the call raised concerns about the aims of a country the West suspects is planning to build an atomic bomb. EU leaders and Russia joined the US and Canada in roundly condemning the comments attributed to Ahmadinejad and Iranian envoys in capitals across Europe were summoned to explain the remarks. "Calls for violence, and for the destruction of any state, are manifestly inconsistent with any claim to be a mature and responsible member of the international community," EU leaders said in a statement issued at a one-day summit outside London. "Such comments will cause concern about Iran's role in the region, and its future intentions," they said. (Reuters, 27.10)
Laienemine
The EC warned Bulgaria and Romania that their entry into the EU could be put off by a year until 2008 unless they step up the fight against corruption and speed up reforms. In an annual progress report, the EU executive said the two Balkan states must act urgently to eliminate high-level graft, beef up controls of their porous borders, improve food hygiene standards and strengthen their administrations and courts. (Reuters, Afp, 25.10)
Turkey has withheld its signature from an energy pact with the EU, EU officials said, a setback for a plan to extend the single market for gas and electricity in southeast Europe. The energy commissioner Andris Piebalgs said the delay to Turkish agreement was because "clarifications" were needed to avoid "misunderstandings", adding that EU rules on the environment needed to be explained to Turkey in greater detail. Turkey would sign the treaty at a later date and that the delay did not effect the implementation of the pact, Piebalgs told. (Afp, 25.10)
Swiss membership of the EU is no longer a strategic aim but it remains a possible long term option, the country's government said. "The federal council (government) wants to keep all its options open," Economy Minister Joseph Deiss told after a special session on the nation's European policy. Five options are under review for Switzerland's relationship with the 25-member EU. These include a continuation of the status quo bilateral arrangements, with periodic extra agreements where common interests are involved; or a "consolidated bilateral route" aimed at strengthening the institutional framework and new areas of cooperation. A third option would be other advanced multilateral forms of cooperation; a fourth EU membership "light" with permanent derogations, or exemptions, from some European decisions; and the fifth full EU membership. (Afp, 26.10)
Majandus
European nations need to modernise their tax and social security systems to meet the challenge of globalisation, the EC President Jose Manuel Barroso said. "Europe needs a wake-up call," Barroso told. "Globalisation is here. We can try to organise it or we can resist it. I think it would be bad for Europe to adopt an isolationist and chauvinistic position," he added. The Commission chief said apart from modernising their tax and social security systems, European nations needed to increase spending on research and development as well as improving links between academia and business. (Reuters, 26.10)
French President Jacques Chirac warned Europe's trade negotiators he would torpedo a global trade deal if they made further sacrifices in farm protection measures to keep the negotiations alive. An official French source said Chirac told the summit that France "reserves the right not to approve... any agreement that does not respect" a 2003 reform of Europe's agricultural budget. "It's out of the question for us to take any further step," Chirac told after the meeting. "France reserves the right not to approve a Hong Kong agreement that does not respect this condition", the French president added. (Reuters, Afp, 27.10)
The EU executive said it would offer bigger cuts in its import tariffs for agricultural goods in an attempt to revive talks for a global trade deal later this year. "By any measure, what we are putting forward is a very deep cut," EU Trade Commissioner Peter Mandelson told. The EC said in a statement it would cut EU farm tariffs by an average of 47% with the highest rates being reduced by 60%. But Brussels is also under pressure from France and other EU countries not to make more farm concessions. (Reuters, 28.10)
Julgeolek
Outgoing German Chancellor Gerhard Schroeder defended the underwater gas pipeline the country is building with Russia in the face of criticism from visiting Lithuanian President Valdas Adamkus. Germany had "a sovereign right to take steps to make sure it has reliable and sustainable energy resources", Schroeder said. Adamkus and Lithuanian PM Algirdas Brazauskas have both deplored the pipeline, which is due to become operational in 2010. Brazauskas has told: "During the preparation of the project nobody asked our opinion even once. Everything was done behind our backs. I don't know who is trying to play around with us, Russia, or maybe Germany." (Afp, 25.10)
Lithuania is ready to help Hungary prepare to lead a NATO reconstruction team in Afghanistan, the Lithuanian defense minister Gediminas Kirkilas said. "We presented all the materials related to our mission in Afghanistan and are ready to share our experience with Hungarian colleagues", Kirkilas told. "Hungary has in principle decided to take over one of the NATO missions in the south of Afghanistan and they plan to send a military team of experts to Lithuania for better preparation in two weeks," he added. Kirkilas also said Lithuania is ready to organize training for Hungarian troops, if required. (Afp, 25.10)
NATO should retain its security role in Kosovo regardless of the disputed province's future status, the man expected to lead talks on whether Kosovo remains part of Serbia or becomes independent said. Former Finnish President Martti Ahtisaari, slated to become UN special envoy to lead talks on Kosovo's status, said he favoured no particular model for solving its problems. "Time will tell whether it will be a compromise, and what kind of a compromise it could be," Ahtisaari said. "It is a difficult situation, as there are still some armed groups that are not under control and it is important that NATO retains its security role, no matter what the solution." (Reuters, 29.10)
NATO insisted its support for relief efforts in Pakistan was only a short-term mission after local opposition leaders raised concerns about the presence of foreign forces on Pakistan's soil. "This is a short-term relief mission and we are acting quickly to meet the needs of a great many people affected by this disaster," U.S. Navy Vice Admiral John Stufflebeem, the officer running the mission in Islamabad, said. Under an exchange of letters with the government of Pakistan, the NATO operation is limited to 90 days with the possibility of a review in mid-November, depending on needs. NATO officials stress the focus of the operation is on bringing immediate relief to the area rather than helping in reconstruction efforts, which are expected to last years. (Reuters, 30.10)
The US hopes to reach a deal on using Bulgarian military bases next year after it closes similar talks with the Balkan state's neighbour Romania, the U.S. ambassador to Sofia John Beyrle said. Negotiations are nearing a close with Romania for the use of at least one base near its Black Sea coast. In Bulgaria, talks are centred around two sites - the Bezmer airfield and the Novo Selo firing range - both near its southern border with Turkey. "Romania may be wrapped up by the end of the year and I would expect Bulgaria to be concluded sometime after that," Beyrle told. (Reuters, 28.10)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Inglisekeelse ajakirjanduse nädala võtmeteemadeks kujunesid EL erakorraline tippkohtumine Londonis ning USA president George W. Bushi lähikonnas toimuvad (skandaalsed) muudatused.
Suurbritannia peaminister Tony Blair pidas vajalikuks enne eesistumisperioodi lõppu detsembris kokku kutsuda kõikide ühenduse riikide esindajad, et arutada ELi hetkeseisu ning arenguperspektiive. Briti poliitikavaatleja Timothy Garton Ash peab ELi tuleviku seisukohalt tähtsaks suutlikkust muutuda ning ajaga kaasas käia, vaid sel viisil on ka edaspidi võimalik Aasiale konkurentsi pakkuda. EL on üle elanud kibedaid aegu – Iraagiga seonduv, läbikukkunud põhiseaduslik lepe, eelarve, brittide tagasimaksesoov ja ühine põllumajanduspoliitika – kõik jätab mulje, et Euroopa võimsamad jõud on jäänud külma sõja aegadesse. Nagu alati, on Prantsusmaa ja Inglismaa vahel jäised suhted, kuid teisedki ei jää neist selles vallas kaugele maha. Garton Ash leiab enne Hampton Courtis toimuvat kohtumist, et selle esmaülesanne peaks eelpool öeldu taustal olema üldise õhkkonna parandamine ELis, ning kogu maailmale teadvustamine, et Euroopal on tulevikku. Ajal, mil Hiina jõuab Euroopale järele ja möödub teadusuuringutele kulutataaates summades juba 2010. aastal ning Indias valmistatakse ülikoolides aastas ette enam kui veerand miljonit inseneri, peaks Euroopa tõsiselt vaagima, kuidas edasi minna, sest praeguse suundumuse jätkudes leiavad eurooplased end kümne aasta pärast olukorras, kus iga eaka kodaniku kohta on kaks töötavat. Samas lubame jätkuda häbiväärsel olukorrall, kus ELis on 20 miljonit töötut. Hampton Courtis arutatakse "Euroopa sotsiaalmudelit", kuid isegi EK on tunnistanud, et ühtsest mallist selles kontekstis rääkida ei saa. Näiteks Leedu, Läti ja Iirimaa kulutavad vähem kui 15% SKPst sotsiaalkindlustusele, samal ajal kui Rootsis on see näitaja 30%. Nii ei saa me kuidagi kõnelda ühisest lähenemisest, mis lõpuks päädiks jõukuse, sotsiaalse sidususe, keskkonnasõbralikkuse ning elukvaliteedi kombinatsiooniga. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 27.10) Suurbritannia Euroopa minister Denis MacShane märgib tippkohtumise järgselt, et euroskeptikute poliitiline ja pressieliit peaks nüüd rahul olema – kokkusaamine Londonis ei toonud erilist uut kava. Meie seas pole praegu Jean Monnet’d, kes suudaks rahvusriikide juhte ELi tuleviku suhtes kokkulepetele tüürida. Majanduse hetkeseis maailmas osutab, et Euroopa sotsiaalse turumajanduse mäng on läbi. Mis puudutab poliitikat, on lugu veelgi halvem. (Denis MacShane, The Independent, 30.10). Briti väljaanne The Times kuulutab: EL pole kriisis, kuid on kriisi loomas globaalsel tasandil. ELi on tugevalt raputanud põhiseadusliku leppe saatus, laienemisteemaga kaasaskäivad seigad aga põhjustavad pigem optimistlikke kui kahtlevaid hinnanguid. Tasuks kuulata kõige uuemaid liikmesriike ning neilt õppida. (Juhtkiri, The Times, 27.10) Endine EK volinik Mario Monti rõhutab, et Prantsusmaa ja Saksamaa EL suurjõududena peaksid kiiresti moderniseerima oma majandusmudeleid, mitte neist lahti ütlema. Nimelt on Suurbritannia majandus aastakümnete vältel Euroopa integratsioonis osalemise tõttu edu saavutanud, samal ajal kui Saksamaa ning Prantsusmaa on pühendunud pigem oma majanduste tõhustamisele, kaasamata seejuures ulatuslikumalt välistegureid. (Mario Monti, Financial Times, 27.10)
USAs on president Bush vaatlejate hinnangul oma valitsemisaja ühe tõsisema kriisi kütkeis. The New York Times’i ajakirjanik Judith Miller veetis 85 päeva vanglas, kuna ei soostunud avaldama allikat oma artiklile, mis kajastas CIA agendi Valerie Plame’i nime lekkimist avalikkuse ette. Sündmused näitavad, et teed viivad Valge Majani, sündmusi seostatakse nii Bushi lähima abi Karl Rove’i kui asepresident Dick Cheney personalijuhi Lewis "Scooter" Libbyga. Briti The Economist konstateerib, et ühe juhi jaoks pole mitte kunagi hea aeg oma "ajutrusti" kaotamiseks, Ameerika Ühendriikide president on aga enda lähikonda valinud tõeliselt kujuka isiksuse. Demokraadid näevad Rove’is niihästi ülemjuhatajalikku intellekti kui ka suurepärast strateegiavõimet. Rove on Bushi toetanud neljas valimiskampaanias: esimesel kahel korral Texase kuberneri, viimastel juhtudel riigi presidendikampaanias. Kui Rove lahkub meeskonnast, kaotab Bush oma lambakoera just sel hetkel, kui lambakari kõige rohkem järelvalvet ja ohjeldamist vajab. Bushi lähim jurist, Harriet Miers, loobus Senati ette minemast, arvestades oma kandidatuuri haprust. Tegemist on USA presidendi lähikondlasega, neid ühendavad peaasjalikult religioossed vaated. Nagu Ühendriikide riigipeagi, on Miers deklareerinud vastuseisu abortidele, ka on mõlemad vastu samasooliste abielude legaliseerimisele. Terav kriitika Ülemkohtu võimaliku uue juhi aadressil oli pigem ajendatud vastustest, mida Miers esitas Senati õigusloome komisjonile. Seal kirjeldatud hoiakuid on asjaosalised pidanud ebapädevateks ning isegi solvavateks. (The Economist, 28.10) Ben Bernanke nimetamine USA Föderaalreservi juhiks president Bushi poolt on aga eespool mainitud skandaalimaiguliste juhtumite taustal pälvinud üksnes heakskiitvaid arvamusavaldusi. Üksmeelselt kinnitatakse, et Bernanke on parim valik. Bernanke ei kuulu presidendi lähikondlaste hulka, keda Bush tavatseb strateegilistesse ametitesse nimetada. Kõige kokkuvõtlikumalt sõnastab üldise seisukoha The New York Times: Bernanke ainsaks võimalikuks puuduseks võib osutuda otsese Wall Street’i kogemuse puudumine, samas on tegemist rahandusala vaieldamatu spetsialistiga, kelle biograafiasse kuulub näiteks Princetoni ülikooli professuur ning Valge Maja majandusnõuniku amet viimase poole aasta jooksul. (Juhtkiri, The New York Times, 25.10)
Saksamaa ajakirjandus
Saksa ajakirjandusele pakkusid jätkuvalt suurt huvi poliitilised muutused Poolas ning sellega seotud võimalikud arengud Saksa-Poola suhetes. Päevakorral on endiselt arutelud Kosovo staatuse ümber, ELi arenguperspektiivid ning Iraani presidendi järsud avaldused. Seoses Leedu presidendi Adamkuse visiidiga Saksamaale ning Poola poliitilise aktiivsusega on päevakorral Läänemere gaasijuhtme küsimus ning sellega seoses ELi-Venemaa suhted laiemalt.
Leedu on pärast NATOga liitumist muutunud alliansi üheks käimapanevaks jõuks. Vilniuses toimuvad regulaarselt NATO riikide ministrite kohtumised ning NATO-Ukraina konsultatsioonid. Leedu aktiivsel kaasabil tegeleb NATO Kaukaasia, Valgevene ja Moldova probleemidega, samuti Venemaa-suunalise poliitikaga. Leedu eesmärgiks on olla sild Euroopa ja USA ning Euroopa ja SRÜ vahel. Samamoodi on Leedu aktiivne ELi naabruspoliitika kujundamisel. Leedu koopereerub sealjuures Poola või Rootsiga, kuid mitte oma balti naabritega. Vaatamata deklaratsioonidele ühiste huvide kohta, ei ole Balti riikide naabruspoliitika kooskõlastatud. Põhjused võivad peituda Leedu kultuurilis-ajaloolises ning emotsionaalses seotuses pigem Ukraina, Poola ja Valgevene kui oma põhjanaabritega. Leedu kritiseerib ELi jäikust ja bürokraatlikkust suhetes Valgevenega. Valgevene jätkuv isoleerimine ei aita riigi demokratiseerumisele kuidagi kaasa. Leedu lihtsustas viisarežiimi Valgevenega, mille tagajärjel külastuste arv Valgevenest kahekordistus. Leedu on suutnud Valgevene ja Ukraina suunal kaasata nii USA kui ka ELi, mis on tõsiseks väljakutseks Venemaa regionaalsetele huvidele. Moskva süüdistab Leedut "revolutsiooni eksportimises". (Robert von Lucius, FAZ, 24.10) Leedu president Adamkus heitis kantsler Schröderile ette "täielikku asjatundmatust" heanaaberlike suhete vallas. Schröderi leping Venemaaga gaasijuhtme rajamiseks võib asetada Baltimaad ja Poola Venemaa energiapoliitilise surve alla. Leedu leiab, et Saksamaa on oma välispoliitikas kõrvale kaldunud varasemast traditsioonist väiksemaid ELi maid otsustusprotsessidesse kaasata. (vL., FAZ, 24.10) "Saksamaa oleks pidanud Leeduga kui Euroopa pere liikmega konsulteerima enne lepingu sõlmimist Venemaaga", kinnitas Leedu president Adamkus Saksamaal riigivisiidil viibides oma kriitilist suhtumist Saksamaa praeguse valitsuse poliitikasse. Adamkus viitas gaasijuhtme ökoloogilisele ohtlikkusele. "Peatage see projekt ning ärge seda enam puutuge!", märkis ta Deutsche Welle poolt vahendatud kohtumisel ajakirjanikega. Adamkus kutsus kantsler Schröderit üles kasutama oma äärmiselt sõbralikke suhteid president Putiniga, mõjutamaks Venemaad sõlmima piirilepinguid Eesti ja Lätiga. Schröder pani omakorda kogu süü piirilepingute luhtumise küsimuses Eesti ja Läti õlule. Kohtumisel liidupresident Köhleriga kinnitas viimane, et on Adamkuse seisukohaga nõus – väikeriike tuleb rohkem kuulda võtta. (mwe., FAZ, 26.10) Valdas Adamkus armastab selget teksti. See on põhjustanud, vahetult enne ajaloo esimest Leedu riigipea riigivisiiti Saksamaale, diplomaatilisi arusaamatusi. Adamkuse ja Schröderi kohtumine oli "väga avameelne", seega mõnevõrra konfliktne. Liidukantsler oli Adamkuse kriitikast silmnähtavalt ärritatud. Adamkus kinnitas, et ainus oht, mida Venemaa võib oma naabritele kujutada, ongi majanduslik. Hoopis teine lugu on aga Valgevenega. Adamkus ei välistanud võimalust, et Lukašenko väed võivad Leedut rünnata. Euroopa peaks näitama, et ta ei jäta Valgevene opositsiooni ja rahvast diktaatoriga üksi. (Dietrich Alexander, Die Welt, 26.10) Poola ja Baltimaad loodavad Markelile. "Ilma Schröderita läheb paremini!" – see pole CDU valimiskampaania loosung, vaid nende päevade Poola lehtede esiuudiste üks pealkirju. Liiga sageli on Schröder Venemaaga üle poolakate peade rääkinud, liiga usinalt Parriis-Berliin-Moskva telge sepitsenud. Ka baltlased ei nuta kantslerit taga. "Schröderil oli alati aega Putini või Kuveidi suursaadiku, aga mitte meie jaoks", kurdab Clyde Kull, Eesti suursaadik Berliinis. Schröder süüdistas kohtumisel Leedu president Adamkusega Eestit ja Lätit piirilepingutega seotud olukorra tekkimises. "See on see, mida rääkis Schröderile Putin", ütleb Kull, "muu info ei jõua liidukantslerini." Tulevane kantsler Angela Merkel on öelnud, et konsulteerib alati Saksamaa naabritega enne, kui midagi otsustab. Saksamaa üksitegutsemisel on lõpp. Mingeid telgesid enam ei looda. Lennuk Moskvasse teeb alati vahemaandumise Varssavis. "See, mida ta ütleb, julgustab meid", märgib Kull. "Siiamaani on proua Merkel alati sõna pidanud." Arvestades Merkeli elulugu ja -kogemust, mõistab ta kindlasti Schröderist palju paremini seda appihüüdu, mis aeg-ajalt Varssavist, Vilniusest, Riiast või Tallinnast kostab. "Läänemeri pole mingi Atlandi ookean, vaid ELi sisemeri", rõhutab Kull. "Kuna Moskval ja Berliinil puudub ühine piir, siis gaasijuhtme rajamine puudutab vältimatult paljusid teisi." Ka Poola näeb gaasijuhtmes teemat, mis võib tulevikus Varssavi ja Berliini suhteid rikkuda. Balti-Poola lootused, et Angela Merkel hakkab Venemaa suhtes ühist ELi poliitikat viljelema, on ohustatud kahest tegurist. Üheks ("tundmatuks muutujaks") on Frank-Walter Steinmeier. SPD välisministri kandidaat on Ida-Euroopa, eriti Venemaa-huviline. On ju teada, millist rolli on ta mänginud Schröderi poliitika kujundamisel suhetes USA ja Venemaaga. Teine tegur on uus Poola president Kaczynski, kes võib hakata aeg-ajalt karmimat rahvuskeskset joont ajama. Paljud peavad kunagist Helmut Kohli Saksamaad ainulaadseks vahendajaks suurte ja väikeste riikide vahel. Nüüd loodetakse, et Merkeli Saksamaa taastab selle vahendajarolli. (Markus Wehner, FAZ, 30.10) Lech Kaczynski valimine Poola presidendiks on hoiatussignaal Euroopa Liidule. "Euroentusiastide vigu" võidakse hakata asendama "rahvuslike huvidega." Prantslaste ja hollandlaste järel on nüüd juba kolmas suurrahvas selle aasta jooksul Euroopa integratsioonilootustele selja keeranud. Üks Poola skeptilisuse põhjusi peitub Saksamaas. Sakslased ei kujuta endale ettegi, milline pilt on kujunenud poolakatel Saksamaast, kes on alates 18. sajandist koos Moskvaga Poola vastu astunud. Kui Saksamaa jääb Euroopa tasakaalusüsteemi integreerituks ning USAle liitlaseks, siis on kõik korras. Kui aga hakatakse kahtlasi telgesid looma ning Euroopa ei suuda Berliini ohjeldada, hakkab Poola käituma nagu Iisrael – omapäi, järelandmatult ning toetudes USAle. Kui moondunud see pilt Saksamaast ka poleks, see on Poolas olemas. Poola ajaloolisele ülitundlikkusele vastavad sakslased naaberrahva psühholoogilise trauma ignoreerimisega. Holokaust ja Venemaa sõjakäik on haaranud sakslaste kogu tähelepanu, Poola saatusele terrorivõimu ajal mõtlevad vaid asjatundjad. Kui Prantsuse Oradour on muutunud mõisteks, siis paljud ei tea, et Poolas oli selliseid külade hävitamise juhtumeid sadu. Saksamaa ei tohiks Poola-Vene suhete seisu arvestades lasta end Moskva poolt instrumentaliseerida. Poola, kes soovinuks maismaadpidi kulgenud gaasijuhtme abil energiasõltuvusele Venemaast teatud vastumeedet, tunneb end Saksamaa poolt reedetuna. Kui Angela Merkel Poolat jaganud Katariina II pilti seinale ei riputa, siis on vast kõik korras. (Konrad Schuller, FAZ, 26.10)
Briti peaminister Tony Baliri kritiseeritakse inertsuse ja kodutööde tegematajätmise pärast. Balir seisab oma liberaalmajanduslike vaadetega üsna üksi. Sestap kutsus ta ELi juhte arutama tulevikuküsimusi, vabana igapäeva askeldustest. Samas, Blair peab veel õppima alliansside loomise kunsti, selleks et vajalikele initsiatiividele liiga varakult pidureid peale ei pandaks. Briti eestistumisperioodi võib pidada jubedaks. Üks diplomaatidest on öeldnud, et pole oma pika Brüsselis veedetud aja jooksul kordagi sedavõrd hoolimatut suhtumist Euroopa asjadesse kohanud kui nüüd. (Martin Winter, SZ, 27.10) Euroopal pole puudu mitte ainult põhiseadus ja finantsperspektiiv, vaid ka selgroogu omavad tugevad juhid. Londonisse koguneb hall seltskond, kes globaliseerumise väljakutsetele nõutusega vastab. Kuidas peaksid poliitikud oma riike üleilmse konkurentsi vastu kindlustama nõnda, et nad rahva toetust ei kaota? Selle asemel, et sihikindlalt tegutseda, satutakse paanikasse. Kui Euroopa loobub uuendustest, tsementeerib ta praeguse kriisiolukorra. (Alexander Hagelüken, SZ, 27.10) Eurooplased on närvis. Sellest ajast peale, kui hiinlased Kagu-Aasia asemel maailmaturgudel tegutsevad, kui poola torumehed, rumeenia medõed ja leedu meremehed rikkasse läände tungivad, ragiseb Euroopa kõikidest õmblustest. (Petra Pinzler, Die Zeit, 27.10) "Euroopa pole enam tegutsemisvõimeline", nendib EK volinik Günter Verheugen pärast Londoni tippkohtumist. Mitte kunagi varem pole ELi riigil olnud vaidlusalustes küsimustes sedavõrd erinevatel seisukohtadel Lausa imena tundub see, et suudeti kokku leppida ühises lähenemises illegaalsele immigratsioonile. Verheugen hoiatab, et üleilmastumise ajajärgul on selline nääklemine väga ohtlik. Euroopa võib sattuda erinevate huvide mängukanniks, kui ei hakka ise maailmapoliitikat kujundama. (Christiane Buck, Die Welt, 29.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjanduses võttis palju leheruumi Suurbritannias Hampton Courtis toimunud 25 ELi riigijuhi kohtumine, nii selleks valmistumine kui ka järelkajad. Samuti pöörati suurt tähelepanu WTO läbirääkimiste seisule, võimalike Süüria vastaste sanktsioonide rakendamisele ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ning USA sisepoliitikas toimuvale.
Oli ette teada, et ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Suurbritannias Hampton Courtis ei too üleöö lahendust ELi probleemidele. Kohtumiselt ei oodatud ka ühegi paberi vastuvõtmist, küll aga loodeti kuulda sõnumit koostööst ning tahtest ületada erimeelsused. Prantsusmaa ajakirjandus kirjutas kohtumise eel tõelisest riskist, et Hampton Courti kokkusaamine mitte ei paranda ELi seisu, vaid sellest jääb nii eurooplastele kui nende partnereile mõru déjàvu maitse suhu. Lisaks sellele pidavat Washingtonist, Pekingist või New Delhist vaadatuna EL teatava varjuteatrina näima. See on ligi 460 miljoni elanikuga piirkond, mille majanduslikku ja kaubanduslikku võimsust ei pea enam tõestama, kuid mille juhid ei suuda kuidagi väljuda pikast poliitilise (eba)küpsuse kriisist. (Juhtkiri Françoise Grouïgenau’lt, Les Echos, 27.10) Kuhu kadus EL? Alates Prantsusmaa ja Hollandi referendumitest näib "hargnemine" toimuvat linnutiivul. Les Echos heidab viimase kümnekonna aasta Prantsusmaa ja Saksamaa juhtide ette ELi suhtumise üheplaanilisust. Pärast Kohli, Mitterrandi ja Delors’i on olukord ainult halvemaks muutunud. See on viinud brittide maailmanägemuse võidukäiguni kogu kontinendil. Suurbritannia oskas laienemisest kasu lõigata. Tänu brittidele on ELi raskuspunkt nihkunud majandusliku vabakaubandustsooni poole, mis diplomaatilises ja sõjalises plaanis nõjatub USAle. Liitumisläbirääkimiste avamine Türgiga ei ole muud kui brittide meisterliku manöövri viimane etapp. Mida muud oligi oodata Suurbritannia eesistumiselt kui oma eelisolukorra kindlustamist. Kuigi kaks ootamatut juhtumust on mängu veidi rikkunud. Esiteks, Saksamaal võimule tulev valitsus ei ole sedavõrd reformimeelne kui arvamusküsitlused seda enne valimisi arvata lubasid. Lisaks võitsid Poola valimised kristlik-sotsiaalsete vaadetega parteid, ja mitte liberaalid. (Les Echos, 28.10) Prantsusmaa president Jacques Chirac nägi kohe, kuidas tekkinud olukorda ära kasutada. Kõigi ELi liikmesriikide mõnes suuremas ajalehes üheaegselt avaldatud artiklis esitab Chirac selge üleskutse "solidaarsusprintsiibile baseeruva poliitilise Euroopa loomiseks" ning annab mõista, et EL kui pelgalt vabakaubandustsoon ei ole Prantsusmaa jaoks aktsepteeritav. Samuti uuendab ta Delors’i ideed "tuumikgruppidest", ümbernimetatuna "teedrajavateks gruppideks". See tähendab, et riigid, kes soovivad liikuda mõnes valdkonnas kiiremini kui teised, saaksid seda teha ühehäälset otsust ootamata. Les Echos leiab, et presidendi ettepanekud on huvitavad. Nende põhjal võiks peaaegu luua kauaoodatud kavandi kriisist väljumiseks. On vähetõenäoline, et brittide eesistumine sellesse soojalt suhtuks, kuid kes teab, ehk oleks jaanuaris alustav Austria eesistumine rõõmus sellist paberit laualt leides... (Les Echos, 28.10) President Chiraci artikkel ilmus 26.10 prantsuse keeles ajalehes Le Figaro ning eesti keeles sama kuupäeva ajalehes Postimees. Tippkohtumise eel Prantsuse pressis sõna saanud Hollandi välisminister Bernard Bot kirjutab, et Euroopa tuleviku üle mõtisklemiseks kinnitatud refleksiooniperiood ei tohiks keskenduda vaid püüdele taaselustada põhiseaduslikku lepet. Hollandlased ja prantslased, kes põhiseaduslikule leppele "ei" ütlesid, ei heitnud kõrvale Euroopa-ideed, see näitas pigem kodanike muret nende vähese kaasamise suhtes. Kahtluse alla seati mitte idee, vaid teostamise moodus. Just seetõttu peaks refleksiooniperioodi, Boti sõnul, kasutama uue lootuse leidmiseks Euroopa koostöös. Samas leiab ta, et kõik küsimused ei vaja vastust Euroopa tasandil. Tema sõnul peaks meie kreedoks olema lahendada rahvuslikul tasandil seda, mis võimalik, ning Euroopa tasandil seda, mida peab. Seega tuleb olla valvas, et osad teemad ja valdkonnad jääksid rahvuslikule tasandile. Põhiseaduslik lepe nägi ette, et rahvusriikide tasandile jääksid fiskaal- ja sotsiaalpoliitika otsused ning osa välis- ja kaitsepoliitikast. Hollandi välisminister kutsub üles arutlema võimaluse üle "renatsionaliseerida" mõned praegu EList olenevad valdkonnad. Selles üleskutses ei peitu Boti sõnul ei temapoolset künismi ega oportunismi, vaid pelgalt soov hoida ning suurendada Euroopa rahvaste toetust Euroopa koostööle. (Bernard Bot, Le Figaro, 25.10) Hampton Courti kohtumise järel võttis Prantsuse ajakirjanduses sõna EK prantslasest asepresident Jacques Barrot, kes leidis, et kuigi Hampton Courti kohtumise eel oli karta, et ega sellest suurt kasu ei teki, siis vaatamata kõigele andis kohtumine riigijuhtidele võimaluse olulistel teemadel sisukat debatti pidada. Siiski ei teki ELi kodanikel igatsust Euroopa järele enne kui sõnadest tegudeni jõutakse. Näitena sellest peab Barrot’ kiiret ja piisavalt ambitsioonikat kokkulepet 2007-2013 aasta finantsraamistiku osas. (Jacques Barrot, Le Figaro, 29.10)
Hampton Courti kohtumise järgsel päeval tõusid taas esile 25 EL riigi omavahelised ebakõlad, ja seda ühe raskema küsimuse osas, mis liidu agendas figureerib – seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames peetavate läbirääkimistega põllumajandustoetuste vähendamiseks. Prantsusmaa on sellesse vaidlusesse tugevalt segatud. Ta seadis paar nädalat tagasi kahtluse alla Komisjoni ettepanekud, süüdistades EK kaubandusvolinikku oma volituste ületamises. Prantsusmaa pealekäimisel kokku kutsutud erakorralisel välis- ja üldasjade nõukogul jäi Prantsusmaa vähemusse oma ähvardusega blokeerida WTO kokkulepet kui Komisjon jääb kindlaks oma senisele hoiakule. Mitmed Prantsusmaa ja Brüsseli vahel toimunud kontaktid andsid lootust, et leitakse mõlemale poolele sobiv lahendus. Kõik see oli aga asjata. Päev pärast Hampton Courti kohtumist EK kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni poolt tehtud uus pakkumine läks eelmisest veelgi kaugemale. Esialgu on Prantsusmaa andnud diplomaatiliste kanalite kaudu märku, et seisab EK väljapakutule jätkuvalt vastu. Prantsusmaa arvates peegeldab nende selget seisukohavõttu president Chiraci Hamton Courtis öeldu: Prantsusmaa ei kavatse oma seisukohast enam "sammugi taganeda". Siiski ei suuda see avaldus varjata Euroopat paralüseerivaid takistusi. Kuigi Hamton Courtis välditi raskeid teemasid nagu Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsess või kokkuleppe finantsraamistikus, ei suutnud riigipead üksmeelt leida isegi EK ettepaneku osas globaliseerumise kohandamise fondi loomisest (Globalisation Adjustment Fund). On selge, et Euroopa taaskäivitamine ei ole praegu päevakorras. Peaks olema kõigile selge, et EL on kriisis, kokku ei suudeta leppida üheski küsimuses, alustades põllumajandusega. (Juhtkiri, Le Monde,29.10)
Skandinaavia ajakirjandus
Taani ajakirjanduse üheks tulisemaks teemaks kujunes vastukaja Taani ajalehes Jyllands-Posten 30.09 ilmunud 12 joonistusele Muhamedist, mis riivasid islami kultuuri ja religiooni. Vastukajana avaldatud joonistustele saatsid 11 araabiamaa suursaadikut (sh Türgi, Iraan, Pakistan, Egiptus, Bosnia ja Hertsegoviina) peaminister Anders Fogh Rasmussenile protestikirja, milles teatati, et antud pildid ei ole kooskõlas Taanis valitseva tolerantsusega. Kirjas paluti piirata Taani pressi ja avalikkuse õigust kasutada islamit vääriti demokraatia, sõnavabaduse ja inimõiguste nimel – väärtused, mida saadikud üldiselt oluliseks peavad. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 22.10) Protestikirjale allakirjutanud suursaadikud peavad antud juhtumit "Taani avalikkuse ja meedia poolset islami- ja moslemitevastaseks laimukampaaniaks" ning soovitavad Taani peaministril asjasse sekkuda. (Niels Lunde, Berlingske Tidende, 22.10) Taani peaministri vastus suursaadikutele avaldati ajalehes Jyllands-Posten 22.10, milles seisab, et sõnavabadus on Taani demokraatia alustalaks ning valitsus ei saa pressi sobivas suunas mõjutada. Taani seadusandlus keelab teotavad ja diskrimineerivad avaldused, ning juhul, kui üks osapool tunneb ennast riivatuna, on tal võimalus teine osapool kohtusse kaevata. (Anders Fogh Rasmussen, Jylland-Posten, 22.10) Türgi suursaadiku osalemist antud protestis peeti Taani pressis iseäranis taunimisväärseks, pidades silmas seda, et Türgi on alustanud liitmisläbirääkimisi ELiga. Antud protestiavaldus ei suurenda usku Türgisse kui ilmalikku riiki, kus riigiorganid ja -esindajad ei pea olema mõne religiooni järelevalvajad. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 25.10) ELi laienemisvolinik Olli Rehni arvates leiab tüli sõnavabaduse piiride üle lahenduse vaid kohtus. Olli Rehn ei pea Türgi ametlikke proteste Taani valitsuse vastu seoses Muhamedi piltide avaldamisega takistavaks teguriks liitumiskõneluste jätkamiseks, kuid teatab, et "sõnavabadus on Euroopa ja Euroopa koostöö põhiväärtus" ning kohtu, mitte valitsuse, ülesandeks jääb sõnavabadusest tingitud tülide lahendamine. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 28.10)
Rootsi pressis käsitleti Hampton Courtis toimunud 25 riigijuhi tippkohtumist, mille eesmärgiks oli viia ELi koostöö tagasi õigele rajale ning aidata kaasa leplikuma tööõhkkonna tekkimisele. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 27.10) Mitteametliku kohtumise põhiteemaks oli: kuidas Euroopa saaks vastata globaliseerumise väljakutsetele. Kuid Göran Perssoni sõnul oli kohtumise tähtsamaks ülesandeks siiski taas kord üksteisega rääkimine pärast juunis toimunud tippkohtumise ebaõnnestumist, mis rikkus omavahelised suhted. Normaalne vestlustoon tuleb taastada. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 27.10) Kohtumisel saavutati üksmeel ilmselt seetõttu, et osalejad ei tahtnud rikkuda meeldivat õhkkonda tülitsemisega, kuna oluliste otsusteni niikuinii ei jõutud. Kuid üksmeel võis olla tingitud ka sellest, et teoorias on ELi riigijuhid siiski palju rohkem üksteisega nõus kui arvatakse. Detsembris selgub, kas Hampton Courtis saavutatud üksmeel näitab tõelist tahet jõuda ühiste otsusteni, kui hakatakse eelarve üle otsustama ja põllumajandusteemat käsitlema. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 27.10)
Taani press leidis, et tippkohtumise tulemusel tekkis teatav harmoonia ELi riikide vahel. Küsitav on siiski, kas sellest piisab, et detsembris eelarve osas ühisele meelele jõuda ja seeläbi ELi põhiseadusekriisi leevendada. Lahendusvariante on vähevõitu. Tippkohtumisel jõuti üksmeelele selles, et erimeelsused tuleb kõrvale jätta. Andres Fogh Rasmusseni arvates oli kohtumise oluliseks osaks meeldiva õhkkonna loomine. Olulistel probleemidel ei peatutud, arutleti viisakalt ja tehniliselt globaliseerumise teemal. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 28.10) Globaliseerumise arutamine tõstatas probleemid globaliseerumisfondi küsimuses ning ELi positsioonide osas vabakaubanduse läbirääkimistel. Globaliseerumisfond võib saada takistuseks ELi eelarve vastuvõtmisel detsembris. Taani peaminister kardab, et antud fond hakkab toetama ettevõtteid, mis ei tule toime globaliseeruvas majandusruumis. Samuti ähvardas Prantsusmaa president Jacques Chirac panna veto maailmakaubanduse liberaliseerimisele, kui EL teeb liiga palju järeleandmisi põllumajandusküsimustes. Samuti soovivad paljud riigid, sealhulgas Taani, et EK teenustedirektiivi projekti ei võetaks antud kujul vastu, kuna kardetakse konkurentsi odavamatest Kesk- ja Ida-Euroopa maadest. (Claus Kragh, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 28.10)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses leiti, et ELi tippkohtumine Inglismaal Hampton Courti palees möödus jälgi jätmata. Midagi konkreetset ei kavatsetudki teha, sooviti vaid suhteid soojendada ja arutleda selle üle, kuidas EL vastab globaliseerumise väljakutsetele. Idee iseenesest oli hea, kuid põhiprobleemid jäid samaks. Tundub ebatõenäolisena, et finantsperspektiivi suhtes jõutaks kokkuleppele detsembris toimuval tippkohtumisel. Kui kokkuleppele ei jõuta, jääb Suurbritannia eesistumisperiood tulemuste poolest iseäranis lahjaks. Võib-olla selliseid kohtumisi tõesti vajatakse, ja tore on, et ELi riikide juhid ise kohtumisega rahule jäid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.10) Tippkohtumisel kõlasid soojad kõned ning koostöövalmidust prooviti igati tõsta. Samas tundlikke teemasid isegi ei püütud lahendada. Suurbritannia eesistumisperioodi õnnestumine sõltub nüüd detsembris toimuvast tippkohtumisest. Hampton Courti kohtumist peeti vajalikuks selleks, et luua tingimusi kokkuleppele jõudmiseks finantsperspektiivi küsimustes detsembris. Soome peaminister Matti Vanhanen pidas kohtumist õnnestunuks. (Annamari Sipilä ja Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.10) Kui ELis on suurem või väiksem kriis, on ELi juhtidel kombeks koguneda asjade üle järele mõtlema. Seekord arutleti globaliseerumise ja selle mõjude üle majandusele ja sotsiaalpoliitikale. Selliste kohtumiste eelis on see, et seal ei võeta vastu otsuseid, seega sellised kohtumised õnnestuvad alati. Kohtumise märkimisväärseimaks tulemuseks on kahe- ja mitmepoolsed kohtumised, millega luuakse põhi tuleviku tähtsatele otsustele. Detsembris on näha, kas kohtumistest oli kasu. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 28.10)
Kavatsused olid head, kui ÜRO 1996. aastal Iraagi abiprogrammi "nafta toidu vastu" käivitas. Mingil hetkel sai siiski valitsuste, ettevõtete ja poliitikute ahnus võimu ning osa vaesuse pidurdamiseks mõeldud rahadest valgus ärimeeste ja poliitikute taskutesse. USA Keskpanga endise juhi Paul Volckeri koostatud raport räägib sellest, kuidas Iraagi abiprogrammi ära kasutati. Kõige rohkem said abiprogrammist kasu Venemaa, Prantsuse ja Hiina ettevõtted. Volckeri raportis mainitakse ka Soome firmasid, kes osalesid abiprogrammis. Mitmed raportis mainitud ettevõtted on juba eitanud oma süüd. Võib olla uskusid ettevõtted tõesti seda, et rahad lähevad kõigi reeglite kohaselt õigeks otstarbeks. Iga juhtumi puhul see siiski nii ei ole. Volckeri enda arvates on suurim süüdlane ÜRO, ja ennekõike Julgeolekunõukogu. Soome ettevõtete süüdistamine praegusel hetkel on enneaegne. Pärast nii põhjalikku raportit tuleb siiski firmade tehtud tehinguid kontrollida. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 29.10) Volker tunnistab, et firmad võisid tegutseda heauskselt. Paljud ettevõtted on siiski selle tasemega rahvusvahelised ettevõtted, et ÜRO seaduste rikkumisest oleksid nad pidanud olema teadlikud. Volkeri raportis leidub ka viis Soome firmat. (Jyri Raivio ja Juhana Rossi, Helsingin Sanomat, 28.10)
Presidendivalimisteni on jäänud aega kaks ja pool kuud. President Tarja Halonen on endiselt populaarseim presidendikandidaat. Viimase HS-Gallupi küsitluse kohaselt hääletaks Haloneni poolt 58%, Kokoomuse kandidaadi Sauli Niinistö poolt 20% ja Keskusta kandidaadi Matti Vanhaneni poolt 15% valijatest. Olukord ei ole märkimisväärselt muutunud septembris korraldatud küsitluse tulemustega võrreldes. 70% valijatest on kindlad, et lähevad valima. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 30.10) Kokoomuse presidendikandidaat Sauli Niinistö pälvis tähelepanu end "töörahva presidendiks" kuulutades. Leidlik trikk õnnestus suurepäraselt. Vaevalt siiski Niinistö nii kergelt töörahva kandidaadiks saab. Pigem võib eeldada, et Soome Ametiühingute Keskliit (SAK) saab hea põhjuse Niinistö ründamiseks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.10) Sauli Niinistö on presidendivalimiste kampaanias kasutusele võtnud huumori. Niinistö kuulutas end "töörahva presidendiks" ning pani sellega paljude kulmud kerkima. Niinistöl ei ole midagi kaotada, kuid palju võita, seepärast peab olema julge ja kasutama uusi võtteid. On hea, et presidendivalimised saavad uue ilme. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 28.10) Keskusta presidendikandidaat Matti Vanhanen peab oma erakonna rivid kiiresti korda saama, et olla usutav presidendikandidaat. On piinlik, et pea kolmandik Keskusta pooldajatest toetab presidendivalimistel Tarja Haloneni. Vanhaneni teemad presidendivalimistel on globaliseerumine ja Soome julgeolekupoliitiline olukord. Teemad kõlavad teoreetiliste ja kaugetena. (Juhtkiri, Kaleva, 30.10) Matti Vanhanenile tähendab presidendivalimistel kandideerimine erakonna juhina ja peaministrina kindlasti rohkemat kui vaid positsiooniga kaasnevat kohustust. Keskusta on olnud kogu aeg populaarsem kui Kokoomus, kuid sügisel on Kokoomususe populaarsus kasvanud. Parlamendivalimisteni on aega vaid veidi üle aasta, seepärast oleks Keskusta jaoks ülimalt tähtis, et Vanhaneni toetus oleks suurem kui Sauli Niinistöl. President valitakse otse rahvahääletusel, seega on presidendivalimised ennekõike isikuvalimised, kus kandidaadi isiklikud omadused kaaluvad üles erakonna seisukohad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
The Estonian foreign ministry protested to Russia over the fourth documented violation this year of the Baltic state's air space by a Russian military plane. "The Estonian foreign ministry has presented a verbal protest to the Russian embassy in Tallinn over the air space violation," the foreign ministry said. The Russian An-26 plane entered Estonian air space briefly Monday near Vaindloo island, in the Gulf of Finland, the Estonian defence forces said. The twin-engined cargo plane, which was bound for the Russian enclave of Kaliningrad posed no threat to civilian air traffic, the defence forces added. (Afp, 25.10)
EU leaders came away from an EU summit near London with more mutual trust and a better understanding of each others' positions, Estonian Prime Minister Andrus Ansip said. "The summit created conditions for solving problems facing Europe in an atmosphere of greater trust," Ansip said. "The real results of the summit will be seen in the coming months, as we continue debates on the Union's budget for the years 2007 to 2013." Ansip said the summit at the formal royal palace of Hampton Court had "fulfilled its aim". (Afp, 28.10)
Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa teatas kohtumisel OESCE vähemusrahvuste asjade voliniku Rolf Ekeusega, et Eestis on käimas erinevate rahvusgruppide edukas integreerimisprotsess. Heaks näiteks selles vallas on meie parlament, mille liikmete seas on suurepäraselt eesti keelt valdavaid vene rahvusest saadikuid. Ekeuse visiidi põhieesmärk oli seotud haridustemaatikaga ning venekeelsete koolide üleminekuga eesti õppekeelele. (Interfax, 26.10)
Rahvastikuminister P.-E. Rummo teatas kohtumisel OESCE vähemusrahvuste asjade voliniku Rolf Ekeusega, et mittepõliselanikud eelistavad anda oma hääle erakondadele, kes ei ole rajatud rahvuslikule ideele. See on ministri sõnul selge märk integratsioonist. Eesti pool on täiesti avatud igakülgseks koostööks OESCE-ga. Ekeus avaldas tunnustust Eesti paindlikule ja pragmaatilisele suhtumisele integreerimisse ning haridusreformi. (Interfax, 24.10)
Eesti inimõiguste kaitsja Andrei Arjupin leiab, et Venemaa peaks seoses sõjaveteranide küsimusega pöörduma Euroopa Kohtusse. Väljasaadetavate laagris on praegu vahi all kaks Vene sõjaväepensionäri. Vene välisministeerium on seisukohal, et kui Eesti edaspidigi venitab probleemide lahendamisega bilateraalsel tasandil, siis on Venemaa sunnitud pöörduma nende võimaluste poole, mis tagatakse selliste juhtumite puhul rahvusvahelise õigusega. (Interfax, 31.10)
Eesti toetab sanktsioone Usbekistani vastu, kuna antud riik ei ole soostunud 18. mail toimunud sündmuste neutraalse rahvusvahelise uurimisega. Sel päeval sai Andižani linnas toimunud rahutustes surma umbes 800 inimest. Usbekistani ei saadeta relvastust ja tehnikat, mida kasutatakse siseriiklike repressioonide läbiviibimiseks. EL riikidesse ei lubata isikuid, kes on isiklikult osa võtnud ebaproportsionaalsete jõuvahendite rakendamisest või takistavad juurdlust. (Interfax, 27.10)
Rootsi ajakirjandus
Järgmise aasta valimistel võistlevad Rootsis kaks erinevat arusaama oma ühiskonnast: muinasjutt idüllist, kus sotsiaaldemokraadid ajavad kõik asjad parimal moel korda, ja õuduslugu viimasest nõukogude sotsialistlikust vabariigist, kus rahvas ütleb, et meie teeme näo nagu töötaksime ja nemad teevad näo nagu maksaksid meile palka. Suurbritannia sotsiaaldemokraatide jaoks on Stockholm jätkuvalt särav linn künkal – taevariik, kus pole vaesust. Vastupidise jutustuse kuulmiseks tuleb Eestisse sõita. Kui eestlased lõid oma maksusüsteemi ja heaoluühiskonna pärast kommunismi kokkuvarisemist, oli Rootsi hirmutavaks näiteks. "Võta Rootsi süsteemist õppust ja tee vastupidi", soovitas Carl Bildt toonasele peaministrile Mart Laarile. Eesti süsteemi on kopeeritud terves Ida-Euroopas ja saadud hiilgavaid tulemusi. Samal ajal kui baltlased valmistuvad edasiseks globaliseerumiseks, liigub Rootsi hoopis vastupidises suunas. Poliitikas räägitakse kõige rohkem hüvitistest. Kui Põhjamere poolt vaadatuna sarnaneb Rootsi liberaalse paradiisiga, siis Läänemere poolt vaadatuna hoopis sotsialistliku vahakabinetiga. (Niklas Ekdal, Dagens Nyheter, 30.10)
Soome ajakirjandus
Riigikogu peab lähiajal taas otsustama, kas Eesti sõdureid saadetakse Iraaki ka järgmisel aastal. Kaitseministeerium soovib hoida sõdureid Iraagis veel vähemalt aasta. Seda mõtet toetab Reformierakond, kuid Rahvaliit ja Keskerakond on üha vähem innustunud Iraagi missioonist. Kõik senised Eesti valitsused on toetanud Washingtoni Iraagi-missiooni. Eestis on viimasel ajal arutletud, kas Eesti kutselised kaitseväelased lähevad Iraaki vabatahtlikult või on pakkumine olnud sama kui käsk. Eesti Ekspress ja Postimees on avaldanud kirjutusi selle kohta, et kutseliste kaitseväelaste jaoks on ettepanek osaleda Iraagi-missioonil pigem käsk: osa nendest, kes on keeldunud Iraaki minemast, on kaitsejõududest lahti lastud. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.10)
Kohalike omavalitsuste valimised toimusid juba poolteist nädalat tagasi, kuid Tallinna valimistulemusi ei ole ikka veel kinnitatud. Tulemused viibivad Reformierakonda kuuluva juristi Igor Gräzini esitatud nõudmise tõttu tühistada Tallinna valimistulemused ning korraldada pealinnas uued valimised. Gräzini arvates tuleks valimistulemused tühistada, sest: Keskerakonna heaks korraldatud K-reklaamikampaania andis erakonnale eelise võrreldes teiste erakondadega, kes järgisid seadusemuudatust, mis keelas valimisreklaami tänavatel enne valimisi; valimistel osalenud parlamendi liikmed ei või töötada samaaegselt parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Valimistel osales 90% parlamendiliikmetest ning üle poolte valiti kohalikesse omavalitsustesse. Nende kohad omavalitsustes saavad nüüd nende erakonnakaaslased. Ka praegune majandusminister, Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kes lubas pärast valimisvõitu kindlalt Tallinna linnapeaks asuda, on oma lubadusest loobumas ning jääb tõenäoliselt ministriks. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 26.10)
Majandus
Rootsi ajakirjandus
Lennureis Rootsist - maailma kõige kõrgemate maksudega riigist - Euroopa kõige radikaalsema maksusüsteemiga riiki – Eestisse - kestab tund aega. 11 aastat tagasi astus Eesti esimesena maailmas julge sammu ning rakendas ühtse 26%-lise tulumaksu, millesse suhtuti esialgu skeptiliselt. Enne oli Eestis kasutusel astmeline tulumaks, kuid seda süsteemi peeti tülikaks, ebaefektiivseks ja majanduskasvu pidurdavaks. Tulemus ületas kõik ootused. Riigi sissetulekud olid prognoositust suuremad, investeeringud hoogustusid ning kuni aastani 2005 oli majanduskasv 6-8% aastas (v.a 1999, mil majanduskasvu mõjutas Vene kriis). Mart Laar, kes oli peaminister siis, kui ühtne tulumaks sisse viidi, ütleb, et Lääneriikide maksusüsteeme vaadeldes sai ta aru, et need süsteemid ei toimi piisavalt hästi. Laar meenutab oma esimest kohtumist Carl Bildtiga, kes näitas talle Rootsi Maksuametimaja ning lausus: "Vaata seda Rootsi süsteemi ja tee siis kõik täpselt vastupidi, kui koju tagasi lähed." Eesti maksusüsteem sai inspiratsiooni Milton Friedmani raamatust "Free to choose". Algul oli opositsioon ühtse maksusüsteemi vastu ja lubas selle kaotada, kui võimalus avaneb. Kuid paari aasta pärast oli juba selge, et ühtne tulumaks on ennast õigustanud. Seaduseloojad läksid veelgi kaugemale – vähendasid tulumaksu veelgi ja muutsid äriühingute kasumiteenimise tingimusi – kasumilt makstakse tulumaksu alles pärast kasumi jaotamist dividendidena. See soodustas investeeringuid. Eestlased võtavad Rootsilt ja Soomelt eeskuju tehnilisest poolest, kuid poliitilistest lahendustest huvituvad vaid mõõdukalt. Eestis finantseeritakse haigekassat ja pensione maksudest – tööandjad maksavad 33% palgast sotsiaalmaksu. Toetustesüsteemi ei suurendata, pigem pööratakse rõhku digitaalsüsteemi väljaarendamisele. Vaevalt on see vaid juhuste kokkulangevus, et tarkvaraprogramm Skype arendati välja Eestis. Rootsi idanaabrist on saanud Euroopa "turbomajandusmaa", millest rootslased peaksid õppust võtma. (Peter Wolodarski, Dagens Nyheter, 27.10)
Taani ajakirjandus
Prantsusmaa ja teised Lääne-Euroopa riigid on jätkuvalt 20. sajandis, kuid Balti riikide edu avaldab neile survet. Baltikumist võiks õppida dünaamikat, reformide läbiviimist ja innovatsiooni, on öelnud Uffe Ellemann Jensen. Uued ELi riigid on kasutusele võtnud ühtse tulumaksu - seal kasvavad palgad ja tootlikkus, langeb tööpuudus ning suureneb majanduskasv, millest Lääne-Euroopal on vaid õrn mälestus. Majanduskasv Eestis on üle 10% aastas, Eestit tuuakse tihti eeskujuks oma majanduspoliitika, ettevõtluskliima ja juhtide ettevõtlikkuse tõttu. Kuigi Hiina ja India meelitavad ligi välismaist tähelepanu ja kapitali, ei tohiks unustada ka naaberriike Läänemere piirkonnas, iseäranis "kolme Balti tiigrit" – Eestit, Lätit ja Leedut. Eesti oli esimene riik, kus võeti kasutusele ühtne 28%-ne tulumaks, mis on nüüd langenud 24%-ni ning langeb kahe aasta jooksul kuni 20%-ni. Kaheksa riiki on järginud Eesti eeskuju. Paljudes riikides kulub maksuametitel tuludeklaratsioonide läbivaatamiseks mitmeid kuid, Eestis kulub selleks vähem kui nädal ning suur osa kodanikest täidavad oma deklaratsiooni internetis mõne minuti jooksul. Aja- ja tööjõu kokkuhoid on tohutu. Eesti ühiskond on niivõrd internetiseerunud, et saanud hüüdnimeks E-stonia. Kolme Balti riigi majandused on erastatud ja liberaalsed, mis soodustab välismaise kapitali sissevoolu. Riigid on kindlustanud oma tootmiskasvu ning soodustanud kõrgtehnoloogiatööstuse arengut, näiteks eestimaist tarkvaraarendust. Eestlased olid ka Skype loomise juures. (Samuel Rachlin, Børsen, 24.10)
Soome ajakirjandus
Nii Silja kui ka Viking Line olid aasta alguses kahjumis, kuid võlgades Silja raskused on tõsisemad kui Viking Line omad. Silja Line omanik Sea Containers kaalub Silja müümist. Helsingi-Tallinna liinil pakub tugevat konkurentsi Tallink, kes on toomas Läänemerele lähiaastatel veel neli-viis uut laeva. Tallinki eelis on see, et eestlastest meeskonna palgakulud on märkimisväärselt väiksemad kui soomlaste omad. Majanduslehtedes on spekuleeritud selle üle, kas Tallink ostab Silja, kuid Tallink ei ole asja kommenteerinud. (Heli Suominen, Helsingin Sanomat, 25.10)
Soome tööriiete valmistaja Image Wear avas õmblusvabriku Narvas. Praegu töötab vabrikus 60 töötajat, kuid aastavahetuseks kasvab töötajate arv sajani ning järgmisel suvel oletatavasti kahesajani. Tegevdirektor Pekka Nikkaneni sõnul mõjutasid Narvas vabriku avamist Tallinnaga võrreldes tunduvalt odavamad üüri- ja elektrihinnad ning muu infrastruktuur, samuti ka asjaolu, et Tallinnas on puudus õmblejatest. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 24.10)
Ravimihulgimüüja Tamro ostab Eestis üksteist apteeki. Tamro arvestuste kohaselt moodustab ostetavate apteekide osa 2,6% Eesti apteekide jaemüügist. Tehingu peab veel heaks kiitma Eesti Konkurentsiamet. Tamro tugevdab oma positsiooni Balti riikides, oktoobri alguses ostis ettevõte apteekide keti Leedust. (Turun Sanomat, 25.10)
Soome firma sai Suomen Yritysmedia nimel Eestist saadetud arve moodi kirja, mille kohaselt oleks ta pidanud maksma olematu reklaami eest internetipõhises ettevõtteregistris 268 eurot Skandinaviska Enskilda Securitiese arvele Eesti Skandinaviska Enskilda Bankeni (SEB) tütarpanga SEB Eesti Ühispangas Eestis. Pangale oli üllatus, et keegi kasutab SEBga seotud nime, SEBil on nimelt tütarfirma nimega Enskilda Securities AB. SEB Eesti Ühispangal ei olnud arvet avades mingit põhjust kahtlustusteks, arve avati seoses ühe ettevõtte registreerimisega. Mõne aja pärast müüdi ettevõte uuele omanikule ja nimi muudeti Skandinaviska Enskilda Securitieseks. Eesti firma abil püüti leida panga tütarfirma nime meenutav nimi. SEB jõudis sulgeda arve enne kui ühtegi ülekannet jõuti teha. SEB uurib võimalusi eksitava nime kõrvaldamiseks Eesti ettevõtteregistrist. (Leena Hietanen, Kaleva, 25.10)
Varia
Norra ajakirjandus
Riia Rahvusvaheline Lennujaam on Baltikumi suurim lennujaam. Esimese 9 kuuga on sealt läbi käinud 1,4 miljonit reisijat, mis on 82,5% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Tallinna Lennujaama reisijatearv samas ajavahemikus oli 1049608 ehk 44,7% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. (Nikolaj Gruskoff, Boarding, 25.10)
Soome ajakirjandus
Augustis allakukkunud helikopteri õnnetuse põhjustas tõenäoliselt juhtimissüsteemi tehniline viga, teatas kopteriõnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader. Ader kinnitas Copterline varem vahendatud informatsiooni, mille kohaselt kopteri pearootori juhtimissüsteemi hüdrovõimendis oli rike, mis teoorias võis põhjustada helikopteri allakukkumise. Teooriat kontrollitakse ka praktikas, eksperiment viiakse läbi USAs. On kindel, et hüdrovõimendi oli halvemas seisukorras kui lubatud. Hüdrovõimendi viga on esimene uurimise käigus tugevalt esile kerkinud teooria helikopteri allakukkumise põhjustest. Copterline vahetas koheselt oma kopterite juhtimissüsteemi hüdrovõimendid kindluse mõttes teise tootja seadmete vastu välja. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.10)
Soomes avaldati lühendatud versioon Edgar Savisaare raamatust "Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992." Teos käsitleb ENSV viimaseid aastaid ja Eesti vabanemist N. Liidust. Soomlastele pakub huvi, kuidas Savisaar hindab Soome käitumist tol ajal. Tavaliste soomlaste poolt osutatud sümpaatia ja abi on sügaval naaberriigi mälus, kuid Savisaare arvates pööras 1990. aastatel Soome valitsus talle ja Eestile suurima häda ajal selja. Sellest hoolimata püüab Savisaar mõista Soome presidendi Mauno Koivisto, peaministri Harri Holkeri ja välisministri Pertti Paasio käitumist 1991. a talvel, kui Soomelt paluti abi N. Liidu surve vastu. Savisaare arvates järgis Soome valitsus kuni 1991. a augustini väljapeetud ja ettevaatlikku poliitikat. Edgar Savisaare raamatu kangelane on Boris Jeltsin, kelle au Savisaar taastada püüab. (Unto Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 30.10)
Aino Paju tütar Imbi Paju tegi oma ema kogemustest dokumentaalfilmi Eesti naistest Stalini vanglates. Film kannab pealkirja "Tõrjutud mälestused" (Torjutut muistot). Filmi jaoks kogus Imbi Paju nelikümmend tundi intervjuusid, filmi tegemine kestis kokku neli ja pool aastat. Imbi Paju sõnul ei ole filmi eesmärk tekitada elevust, vaid anda tõuge arutelule küünilises ühiskonnas, kus minevikust on erinevatel põhjustel meelsamini vaikitud ning kus tundeid ei ole harjutud välja näitama. Paju arvates on vaja avalikku arutelu, et mineviku tabud viimaks ometi lahti arutada. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 29.10)
