Euroopa LiitMajandus
Tensions flared between EU trade commissioner Peter Mandelson and France over his recent proposal to cut EU farm subsidies. Despite the French ire, Mandelson claimed that an emergency meeting of EU foreign ministers here had been "overwhelmingly supportive" of the EC, which negotiates international trade deals on behalf of all member states. Mandelson frayed French nerves after saying the EU was ready to cut its farm subsidies by 70 % and to reduce EU customs duties on farm goods by up to 50 %. (Afp, 18.10)
The EC must be able bargain in world trade deals, EC President Jose Manuel Barroso insisted. "The commission cannot be asked not to fulfill the mandate that it has received from member states and that we also cannot ask Europe to hold up the multilateral negotiations," Barroso said. (Afp, 20.10) "France cannot accept that the EU's negotiator in any way raises the agriculture dossier at any of the upcoming negotiating sessions in Geneva", the French farm ministry said. (Reuters, 19.10)
The EU's trade negotiator was in a corner at WTO talks, under pressure to make deeper cuts in EU customs duties on farm products. Australia, Brazil and the US said the EU must be prepared to go further in opening its markets or risk undermining chances of success at a meeting of the WTO in Hong Kong in December. Developing countries are pressing rich nations for greater access to their markets and to scrap government subsidies that critics say help farmers in wealthy countries undercut their poorer competitors. "This moment is crucial. I hope the Europeans are able to take a large view, to make a bold step," Brazilian FM Celso Amorim said. (Afp, 20.10)
Europe must act fast to reform its economy or risk being the loser of globalisation, EC President Jose Manuel Barroso said. Commission stressed the EU’s 25 member states had different economies but suggested that moves such as lowering labour taxes would benefit all across the board. (Reuters, 20.10)
Britain is pressing for a EU ban on imports of all live wild birds from around the world after discovering that a South American parrot died from bird flu while in British quarantine. The British government had been considering such a ban "for some time before the death of the parrot. It just so happens that the formal request has been made now", British Animal Welfare Minister Bradshaw said. (Afp, 23.10)
Finantsperspektiiv
EU Regional Policy Commissioner Danuta Hübner stressed that the EU urgently needed to reach agree-ment on its budget for 2007-13. „The consequences of not reaching decision in December are going to be dramatic," Hübner said. "We need at least a year and a half to prepare the new generation of programmes, we are already late, it's the last bell. How can we sell it politically to EU citizens that we cannot agree on the budget, while at the same time we say we need more growth?" she said. (AFP, 19.10) The EU needs to rapidly adopt a budget that can function as both a competition driver and a "shock absorber" against economic challenges, EC chief Jose Manuel Barroso said. An EU budget framework for 2007-2013 had to be set by the end of this year, French PM Dominique de Villepin said. "Without a budget Europe will not move forward. An accord by year's end is indispensable," he said. (Afp, 17.10)
Laienemine
The EC approved opening historic talks this year with Bosnia and set the once-troubled Balkans state on the long road to EU membership. The talks - on a Stabilisation and Association Agreement - will probably start in December, a decade after the end of the wars that tore the country apart, killing up to 200,000 people. The move was "a turning point for Bosnia-Hercegovina", Osman Topcagic, a senior aide to Bosnian PM Adnan Terzic, said. "Ten years after the Dayton peace agreement was reached, I can say now that peace building, humanitarian assistance, international dependency of Bosnia are over." (Afp, 21.10)
Julgeolek
NATO's supreme allied commander Marine General James Jones urged European nations to commit more money to the alliance as it takes on new missions and tackles new threats such as terrorism. He said: "The good news is that there is increase in political appetite to do more but a corresponding decrease in appetite to fund more. The new focus is to try to respond to a number of asymmetric challenges in different parts of the world. And part of the challenge of transformation is not only to change your physical capabilities but also the cultural mindset, which has for many years rooted (members) in terms of static, linear philosophy. How to transform the alliance into one that is more agile, more rapid decisionmaking ability, expeditionary?" He asked NATO, which currently has troops deployed in half of Afghanistan, eventually plans to take on security operations throughout the whole country. "At the end of the day when the plan comes completely together, Germany will be the lead nation in the north, Italy will be the lead nation in the west, the UK will be the lead nation in the south, the US will be the lead nation in the east and France and Turkey will take over responsibility for the capital," Jones said. The US is in the midst of reducing the number of troops it has based in Western Europe and looking into a partial redeployment towards Eastern Europe. (Afp, 20.10)
Visiting NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said that the door to the defence alliance "was, is and remains open" to Ukraine, although he would not comment on a timetable for membership. Asked whether Ukraine might join the Membership Action Plan (MAP) in 2007 and then NATO in 2008 he said: "It is a performancebased process and performance-based means, by definition, not eventsbased. Kiev must first implement "essential" military, judiciary and security reforms, ensure the rule of law and stamp out corruption. NATO will, wherever and when it's necessary, assist and help Ukraine in realising those important reforms." NATO would be paying particular attention to parliamentary elections due in Ukraine in March 2006. "Free and fair elections is a very important milestone in the NATO-Ukraine relationship,” he said. Ukrainian President Viktor Yushchenko told a meeting with the delegation that it was "among the most important priorities" of Kiev to join NATO. "Our citizens will be able to understand that joining NATO doesn't mean the presence of nuclear arms on Ukrainian territory, nor the closure of industrial military companies, nor the immediate with-drawal of the Russian fleet from the Black Sea in the south of Ukraine," the minister said. (Afp, 19.10)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Suurbritannia ning USA meedia meelisteemadeks kujunesid EL arenguperspektiiv, linnugripi leviku tõkestamisega seonduv ning õigusemõistmine Iraagi eksdiktaator Saddam Husseini üle.
Nädal enne ELi tippkohtumist, mis Suurbritannia peaminister Tony Blairi sõnul peaks kujunema "tõeliselt strateegiliseks arupidamiseks", kirjutab Hispaania ekspeaminister Jose Maria Aznar valitsevast pessimismist ELis, tuletades taas meelde, et Euroopa vajab plaani, sõnastamaks enda rolli maailmas. Aznar esitab oma argumendid kuue punktina, mida tema arvates EL oma jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab. Esiteks, oluline on piiritleda EL: kas ja milliseid riike kutsuda liitumisläbirääkimistele. Teiseks, tuleks taas väärtustada institutsionaalne mudel, mida reguleerib Nizza leping – see illustreerib üksmeelt, mis tegi võimalikuks hilisema laienemisvooru ja vajaliku institutsionaalse reformi. Kolmandaks, majandussfääris vajame rohkem liberaliseerimist, avatust, paindlikkust, madalamaid makse – st Lissaboni strateegia järgimist. Neljandaks, tuleb taastada Euroopa stabiilsuse- ja arengupakti sisu. Viiendaks, määratleda uued poliitikad terrorismi ning immigratsiooni suhtes. Kuuendaks, tugevdada üleatlandilisi sidemeid, esmajoones NATO reformimise kaudu, ning luua suurem Atlandi majandusruum, et kasutada ära kõik üleilmastumise boonused. Aznari hinnangul peaks EL unustama oma ambitsioonika plaani olla vastukaaluks USAle, ainus eluterve võistlusmoment võiks jääda maailma majanduse valdkonda. (Jose Maria Aznar, Financial Times, 17.10)
Linnugripi ulatusliku laienemise tõttu vajab iga riik koordineeritumat tegutsemist antud sfääris, ütleb ajalehele The Times antud usutluses ÜRO vanemekspert David Nabarro. Igal riigil peaks tänavu detsembriks olema määratud vastutav minister, kelle haldusalasse kuulub võimaliku epideemia korral kriisireguleerimine. Parima lahendusteena pakkus dr. Nabarro välja vaesemate maade igakülgse abistamise jõukamate poolt. “Tegemist on globaalse probleemiga, me ei saa piirduda vastumeetmete rakendamisega näiteks üksnes Suurbritannias või USAs,” ütles ta, lisades, et maailma valmisolek enneolematuks haiguspuhanguks ei sõltu mitte niivõrd nendest, kes on tugevad ning majanduslikult paremal järjel, kui nimelt nõrgematest-vaesematest. (Rajev Syal, The Times, 19.10) Briti väljaanne The Independent konstateerib, et Tamiflu pole ainus meditsiiniline võitlusvahend linnugripi vastu, küll aga on otsus just selle ravimifirma Roche’I toote kasuks langetatud seepärast, et seda on lihtne ladustada ning kasutada. Vaid üks tablett kaks korda päevas, kui seda haiguse esimestel ilmingutel võtma hakata, peaks hoidma paljusid inimelusid. Eelpool nimetatu käib aga jõukate riikide kohta, arengumaad ei saa endale lubada ravimi varumist suurtes kogustes. Tamiflul on viieaastane garantii, kuid keegi ei tea, kas ning millises ulatuses eksisteerib linnugripp näiteks kümne aasta pärast. (Juhtkiri, The Independent, 20.10) Suurbritannia valitsuse meditsiininõunik Liam Donaldsoni hinnangul võib linnugripp Suurbritannias ohvriks tuua ligi 50 000 inimelu, märkides, et haigestunute arvu suurus sõltuks suuresti ka konkreetsest gripi liigist. Praeguse hetke andmetel on Suurbritannia tellinud 14 miljonit doosi Tamiflud, millest piisaks veerandile elanikkonnast. Ravimi hulk riigis baseerub tervishoiuministeeriumi arvestusel, et linnugripp nakatab keskmiselt ühte neljast inimesest. (Martin Hodgson, The Independent, 17.10)
Laialdaselt kajastati alanud kohtuprotsessi endise Iraagi diktaatori Saddam Husseini üle. Väga kokkuvõtlikult käsitleb toimuvat USA tuntud poliitikavaatleja Anne Applebaum, kes võrdleb praegust protsessi 1945. aastal aset leidnud õigusmõistmisega natslike sõjakurjategijate üle Nürnbergis. Mõlemal juhul on suur roll retoorikal, üllastel eesmärkidel ja kõrgetel ideaalidel. Samas, kaasaegsete inimõigusnormide ning rahvusvahelise õiguse kohaselt oleks toonase Rahvusvahelise sõjaväetribunali tegevus pidanud osutuma läbikukkumiseks, kui arvestada, et osa õigusemõistjatest võitjate poolel esindasid N. Liitu, mille arvele on ajalugu jätnud vähemalt sama suured koledused inimkonna suhtes kui natsirežiimi puhul. Vaatamata sellel osutus Nürnbergi protsess edukaks, miks – on kasulik meelde tuletada ka täna Saddam Husseini tegude vaagimisel. Vähim, mida tollane kohtupidamine andis, oli natsliku süsteemi mälestusväärne avamine kogu maailma jaoks. Olukord Iraagi eksdiktaatori kontekstis on komplitseeritum: algusest peale on mõned Iraagi poliitikud soovinud kasutada kohtu-pidamist kui poliitilist relva sunniitide vastu, samal ajal kui teised tahavad toimuva kaudu sunniite kaitsta. Tegelikult polegi tähtis, millise karistuse tribunal Husseinile määrab, ükski sanktsioon ei heasta tuhandete inimeste tapmist ega terrorit oma riigi suhtes. Märksa olulisem on, et nii sunniidid, šiiidid kui ka kurdid teadvustaksid, mida Hussein on neile kõigile teinud ,et iraaklased teadvustaksid totalitaarse terrori kahjude ulatust, et ka teised Lähis-Idas näeksid, et diktaatorlust võib ja saab hukka mõista. (Anne Applebaum, The Washington Post, 19.10)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaa ajakirjandus keskendus sisepoliitkale ja koalitsiooniläbirääkimistele. Spekulatsioonid ja oletused Saksamaa tulevase poliitilise suuna osas hõlmasid siiski ka välispoliitikat. Üsna üksmeelselt nenditakse, et suuri muudatusi selles osas tulla ei saa. Muutuda võivad küll mõned rõhuasetused ja tonaalsus teatud küsimustes, kuid suurteks suunamuutusteks ei anna valimistulemused võimalust. Senise liini püsimise peamiseks tunnuseks on Saksamaa rolli kindlustamine maailmapoliitilise jõuna, ilma vanadesse (sõjaeelsetesse) käitumistavadesse laskumata. Välispoliitiline konsensus (vaatamata erimeelsustele üksikküsimustes) on liitvabariigi poliitilise kultuuri üheks tunnusjooneks ja selle tugevuseks. (Gregor Schöllgen, FAZ, 21.10; Lt., FAZ, 20.10)
Linnugrippi käsitlevatest artiklitest enamik vahendas infot nakkuse leviku ja rakendatavate meetmete kohta. Analüütilisemad artiklid olid kriitilised ajakirjanduse ja poliitikute suhtes.
Hirm linnugripi ees levib nagu epideemia. Tuhanded vaktsineerimata inimesed surevad iga aasta gripipandeemia tõttu. Linnugipi viirus H5N1 on aga tuntud juba oma kaks ja pool aastat, kusjuures nakatunud inimesi on registreeritud alla 120. Loomade tervisekaitse maailmaorganisatsiooni juht Bernard Vallat räägib "psühhoosist" seoses linnugripiga. WHO ja teised asjaomased institutsioonid manitsevad samuti paanikat mitte tekitama. Huvitaval kombel teevad seda eksperdid, kes veel mõne kuu eest ise paanikat külvasid. Tundub, et nad on häiritud sellest, et neid on kuulda võetud. Teadlased kommunikeeruvad avalikkusega puudulikult ning eristavad liiga vähe tavalist muret konkreetsetest faktidest. Ajakirjanikud ja poliitikud peaksid samuti paremini oma kodutööd tegema. Selleks, et olla vapustatud, mures või ettevaatlik, tuleb kõigepealt teadust mõista. Enne faktid, siis tunded. Meil on praegu hulk fakte, kuid me ei oska ikkagi ette näha, kunas ja kuidas pandeemia puhkeb. Võimalik katastroof tundub nii hirmus, et ettevaatusabinõusid tuleb loomulikult rakendada. Hirm ja ettevaatlikkus aga tuleks hetkel suunata pigem algavale gripiperioodile. (Martin Viertel, FTD, 17.10) Paanika on ohtlikum kui linnugripp ise. Isegi kui linnugripp läände tungib, tabab ta ikkagi vaid linde, mitte inimest. Tagajärjed võivad olla üksnes majanduslikud, mis on ületatav. Kahjuks nimetavad ka auväärsed meediaväljaanded H5N1 viirust inimesele ohtlikuks ning kütavad üles hüsteeriat. Kui arvestada, et Kagu-Aasias, kus elamistingimused soodustavad nakkuste levikut, on kahe aasta jooksul saja tuhande nakatunud linnu kohta täheldatud vaid 60 inimese surma juhtumit, pole oht suur. Paar nakatunud kreeka hane pole ELi jaoks ammugi mingi probleem. Paanika on asjatu. Samas on praegune paanika esimest korda ajendanud poliitikuid kõrgeimal tasemel pandeemiate ohtu käsitlema ning ettevaatusabinõusid tarvitusele võtma. Tuhanded Saksamaa kodanikud on aga hirmus linnugripi ees oma reisid Türki või Rumeeniasse ära jätnud ning end enneaegselt gripi vastu vaktsineerinud. Selline vaktsineerimine linnugripi vastu ei aita. Kui nüüd tavaline gripipan-deemia puhkeb, nagu igal aastal, ning gripivaktsiin peaks otsa lõppema, sureb astmahaigeid lapsi, vanureid ja kroonilisi hai-geid Saksamaal rohkem kui linnugripi kätte kogu maailmas. (Alexander S. Kekule, Der Tagesspiegel, 19.10)
ELi välisministrite enamik ei poolda Prantsusmaa kava EK volitusi WTO läbirääkimistel kärpida. Jumal tänatud! Oleks see juhtunud, hakanuks iga ELi riik oma vankrit vedama ning põllumajandustoetuste pooldajad oleks sujuvalt poliitiliselt võimsa koalitsiooni moodustanud. See oleks laskunud raske koormana Doha läbirääkimiste voorule, mille tulemuslikkus on selletagi ebakindel. (K.F., FAZ, 19.10) Prantslased tulistavad kõikidest torudest põllumajandustoetuste edasise kärpimise vastu. See on muutunud traditsiooniks, ning ka igati mõistetav, sest prantsuse põllumehed lõikavad kõige rohkem kasu ELi toetustest. Kuid pärast viimatist luhtunud WTO tippkohtumist Cancunis sai selgeks, et ilma põllumajandustoetuste kärpimise ja turu avamiseta vaesemate riikide toodangule ei toimu seal ka teenusteturu avamist ega tollide kaotamist tööstuskaupadele. Vaid paar protsenti maailmakaubandusest hõlmab põllumajandustoodangut, kuid see on vaeste riikide peamine sissetulekuallikas. Seekord, enne kohtumist Hongkongis, võivad prantslased tulega mängides oma näppe tugevasti kõrvetada. Kui nad tippkohtumise põhja lasevad, maksab 95% eurooplastest (kes pole põllumehed) selle eest madalama majanduskasvuga. Ka prantslased. (Ernst August Ginten, Die Welt, 21.10) Vaidlused ELis majandusliku kursi üle võivad maailmakaubanduse läbirääkimiste vooru edukuse ohtu seada. Saksamaa juhtimisel nõuab suurem osa riike põllumajandustoetuste kärpimist. Maailmapanga hinnangul päästaks ELi turu avamine vaesusest umbes 150 mln inimest kogu maailmas. Kui EK kaubandusvolinik Peter Mandelson ELi riikidelt ühemõttelist mandaati läbirääkimisteks ei saa, siis läbirääkimised kukuvad läbi. Detsembrikuist kohtumist Hongkongis peetakse otsustavaks: kokkulepe kas saavutatakse või sellest loobutakse lõplikult. (Cornelia Bolesch, SZ, 19.10) Põhiseadusliku leppe põrumine šokeeris Prantsusmaa poliitikuid sedavõrd, et nüüd püütakse kogu vastutust välismaa kaela ajada. Jaques Chirac on kuulutanud end kõikide globaliseerumisvastaste patrooniks. Kurva kuju rüütlina astub ta vastu muudatuste saadikutele, olgu selleks poola torumehed või Aasia kangrud. Juba mitu kuud katab Euroopat protektsionismilaine. Nõnda kaotab EL kord ka oma heaolu. Kui WTO läbirääkimiste voor luhtub, on ka Saksa autode, USA tarkvara või Brasiilia suhkru ekspordivõimalused tunduvalt ahtamad. Väikesed ja vaesed ei lase enam endasse suhtuda kui kolooniatesse, nad on mõistnud, et WTOs on nii USAl kui ka Togol ühe palju hääli, ning oskavad oma huvide eest seista. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, ei peata see üleilmastumist, see muutub vaid üha ebaõiglasemaks. USA hakkab maailma riikidele kahepoolselt endale kasulikke kokkuleppeid peale suruma. Ning süüdi jääb selles EL. (Alexander Hagelüken, SZ, 19.10)
Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder avaldas nädalalehes Die Zeit pikema kirjutise pealkirjaga "Väiksemaid saab usaldada". Schröder soovitab nendele, kes Euroopa tuleviku üle mõtiskleda soovivad, vaadata Šanghai futuristlikku arhitektuuri. Selles peegeldub ühe vana kultuuri uuenemine ning enneolematu majanduslik dünaamika ja õitseng. Siin toimuvad uuendused, mis tekitavad peagi tektoonilisi nihkeid kogu maailmas ning ka meie ühiskonnas. Kasvab rahvusvaheline konkurents, mis ei võimalda meie senist sotsiaalkindlustuse süsteemi rahastada. Pealegi rahvastik vananeb ja väheneb. Vähem kui kümne aasta pärast elab kogu Skandinaavias vähem inimesi kui Šanghais. Me peame tagame selle, et senine reformide tee ei katke. Kuid üksnes sakslaste pingutustest ei piisa, kogu Euroopa peab õla alla panema ning uuendustes osalema. Samas ei tohi nende uuenduste käigus unustada euroopalikke sotsiaalse solidaarsuse põhimõtteid. Paljud inimesed ei näe ühisturus kaitset üleilmastumise vastu, vaid hoopis üleilmastumise Trooja hobust. Tuleb tagada, et teenusteturu vabaduse sildi all sotsiaalset dumpingut harrastama ei hakataks. Kaugele võib liberaliseerimisega minna? Inimesed on küll valmis rohkem omainitsiatiivi üles näitama, kuid nad ei soovi täielikku lahtiriigistamist. “Seda, et solidaarsus Euroopa riikide vahel ikka veel eksisteerib, saime tunda suvistel finantsläbirääkimistel, kui just nimelt vaesemad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid olid valmis järelandmisteks. Sellest alates ei tee ma enam uutel ja vanadel liikmesriikidel vahet”, märgib liidukantsler. Edukad finantsläbirääkimised poleks ELi kriisist siiski päästnud, vajalik on üleeuroopalise sotsiaalse mudeli tuleviku laiem arutelu. Diskussiooni institutsionaalsete probleemide üle pole enam vaja, loobumisel põhiseaduslikust leppest, mille on ratifitseerinud enamik liikmesriike, pole mingit mõtet. Eurooplased mõistavad ühise poliitika ja tegutsemise vajadust rahvusvahelise kaubanduse, rahumissioonide ja terrorismivastase võitluse valdkonnas või kuritegevuse ohjeldamisel. Samas ei lepita iseseisvuse hiiliva kaotamisega ELi institutsioonidele, kui selle otstarbekuses on põhjust kahelda. (Gerhard Schröder, Die Zeit, 20.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa siseminister ja valitsuspartei esimees Nicolas Sarkozy võttis läinud nädalal ajalehe Les Echos’ veergudel sõna, et öelda oma arvamus kahe kuu pärast Hongkongis toimuva WTO läbirääkimistevooru ettevalmistuste kohta. USA andis hiljuti teada, et on nõus kärpima oma põllumajandustootjatele makstavaid toetusi 50 kuni 60 protsendi võrra, kui EL kärbib omalt poolt toetusi veelgi suuremas ulatuses. Mõni tund hiljem tegi EK kaubandusvolinik britt Peter Mandelson teatavaks uued liidu poolsed ettepanekud toetuste ja tollitariifide vähendamise osas. Sarkozy arvates ei ole USA nõudmised ega ka EK ettepanekud vastuvõetavad. Pikemas perspektiivis tähendaks see Sarcozy hinnangul ELi ühise põllumajanduspoliitika lõhkumist ning Euroopa põllumajanduslikust jõust lahtiütlemist. Sarkozy kirjutab, et suudab mõista USA pakkumise loogikat, kuid Mandelson on Prantsuse ministri hinnangul kahjustanud ELi huve ning talle usaldatud mandaati ületanud. Sarkozy kirjutab, et nii prantsuse kui ülejäänud Euroopa põllumehed võivad loota tema tegutsemisele päästmaks seda, mis on veel järele jäänud ühest esimesest ja peamisest ühispoliitikast. (Nicolas Sarkozy, Les Echos, 20.10) Prantsusmaa äge seisukohavõtt seab mõningase küsimärgi alla ELi ühispositsiooni saavutamise enne detsembrikuiseid kaubandusläbirääkimisi Hongkongis. EK üritas pingeid Pariisi ja Brüsseli vahel maandada, Peter Mandelson arutas olukorda koheselt Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepiniga. Komisjoni president José Manuel Barroso kinnitas aga pressile, et “EK soovib kõikide liikmete heakskiitu ning on valmis võtma vajaliku aja selgitamaks Prantsusmaale, mida ja kuidas Komisjon teha soovib”. (Philippe Ricard, Le Monde, 22.10) Teravalt reageeris Sarkozy avaldusele ka Financial Times, mis pühendas temaatikale avalehekülje ning pool teisest leheküljest. FT hinnangul on Pariisis puhkenud paanika - kardetakse, et volinik Mandelson võib sõlmida kaubanduskokkuleppe, mis kahandab veelgi toetust niigi ebapopulaarsele valitsusele. Samuti aitab Sarkozy kriitika kaasa veelgi sügavama lõhe tekkimisele Pariisi ja Brüsseli vahel. (FT, 21.10)
Le Monde kirjutab, et 29. mai referendumil oli üks paradoksaalne tagajärg: Euroopa temaatika on saanud Prantsusmaal poliitilises debatis enneolematult oluliseks. Samas näitab maailma kaubandusläbirääkimiste ümber provotseeritud debatt seda, et põhiseadusliku leppe tagasilükkamisega kaotas Pariis oma võime liituda Euroopa peamiste liitlastega oma huvide kaitsel. Euroopa liberaalne surve, millele 29. mail öeldud “ei” pidi vastanduma, jätkab aruteludele hoo andmist. Kunagi varem ei ole “Euroopa küsimus” nõnda aktiivselt üleval olnud, välja arvatud muidugi mõnede spetsiifiliste vekslite väljakäimise järel. Täna on aga Prantsusmaa ja Hollandi referendumitele järgnenud ELi kriis poliitilise debati keskne teema. Leitakse, et kui senini näis, nagu liiguks või ei liiguks Euroopa “ehitamine” justkui iseenesest, ilma valitsejate vahelesegamiseta, siis täna on arutelu enamikku prantslasi huvitavate teemade üle ajutiselt edasi lükatud, esikohale on tõusnud Euroopa tuleviku küsimus. (Patrick Jarreau, Le Monde, 22.10) Majandusteadlane Éloi Laurent kirjutab, et Brüsselis valitsevad samuelbecketlikud meeleolud – oodatakse Godot’d. Oleks vale öelda, et EL ei tee juba viimased kuus kuud mitte midagi: EL ootab, et rahvas muudaks tema suhtes meelt. Stoiline Euroopa poliitiline ladvik ootab, et rahvas tunnustaks nende teeneid. This is not going to happen. Ladviku kaebelaul ja loidus on praeguse ummikseisu põhjustanud. Euroopa rahvad ei saa rahulduda ootamisega, kuni nende juhid mõistavad, et ükski ime ei tule neid päästma: erinevalt viiekümnendatest on rahvas eliidist rahutum, sest neil on liidritest enam Euroopat vaja. (Éloi Laurent, Le Monde, 22.10)
Ajakirjanduses võttis sõna üks EK asepresidentidest Margot Wallström, kes püüdis avada Komisjoni kommunikatsioonistrateegia ehk plaan D (demokraatia, dialoog ja debatt) tagamaid. Ta kirjutab: kui Euroopa kodanikel puudub veendumus, et EL on rajatud nende jaoks ja nende endi poolt, siis võib Euroopa-projekt mitte ainult seisma jääda, vaid koguni tagurpidi liikuma hakata. (Margot Wallström, Le Figaro, 18.10) Prantsusmaa endine välisminister ning EK eksvolinik Michel Barnier kutsus üles looma “Euroopa tsiviilkaitsejõudusid” (force de protection civile européenne). Ta rõhutab, et abi efektiivsus ja kvaliteet tõuseks, kui abivajajad, nagu näiteks USA pärast orkaan Katrina laastamistööd või Kagu-Aasia hiidlaine tagajärjel kannatanud riigid, saaksid Euroopas pöörduda vaid ühe partneri poole ja mitte tegeleda 25ga üheaegselt. Samuti oleks ühtse keskuse organiseerimisel sümboolne tähendus – Euroopa riikide antav abi oleks nähtavam ja kaalukam. (Michel Barnier, Libération, 17.10)
Skandinaavia ajakirjandus
Norra ajakirjanduse põhirõhk oli Norra uuel "punarohelisel" valitsusel, mis kinnitati ametlikult 17. oktoobri õhtupoolikul, kui peaminister Jens Stoltenberg oli oma valitsuse liikmeid kuningas Harald V-le tutvustatud. Uus valitsus koosneb 10 mhest ja 9 naisest. Stoltenbergil ei õnnestunud luua valitsust, kus domineeriksid naised, kuid loodud valitsus on noor – keskmine vanus 44 aastat. Töölispartei (Tp) ajaloos on koalitsioonivalitsuse moodustamine esmakordne – valitsus moodustati ühes-koos Sotsialistliku Vasakparteiga (SV) ja Keskparteiga (Kp), mis tagab Stoltenbergile parlamendis enamuse. (Rolf Eriksson, Dagens Nyheter, 18.10) Stoltenberg lubab uut poliitilist suunda ja peab kõige tähtsamaks ülesandeks töökoha tagamist igaühele. Maksukergendust ei tule, kuid see-eest lubab peaminister kulutada ühiskonna ressursse kõige olulisema peale nagu töökohtade loomine, hea ja väärikas vanurite hooldus, tugev avalik kool. (Thomas Spence, Aftenposten, 18.10) Kristin Halvorseni (SV) rahandusministriks määramine ei ole ajalooline mitte ainult seetõttu, et tegu on esimese naissoost rahandusministriga, ajaloolisus peitub ka selles, et SV juht kohustub riigirahasid kasutama sama vastutustundlikult nagu Konservatiivid enne teda. Erinevus seisneb rahakasutamise prioriteetides. Tp, SV ja Kp muudavad aeglaselt, kuid silmnähtavalt jagamispoliitika suunda. Järgmisel aastal peab uus valitsus leidma lisaraha eelkäijate poolt koostatud eelarvele, mis saadakse peamiselt kõrgemast tulu- ja omandimaksust suurimat sissetulekut omavatele gruppidele. Raha läheb valdadele ja lasteaiamaksude vähendamiseks. Peaminister ning kahe teise koalitsioonis oleva partei juhid Kristin Halvorsen (SV) ja Åslaug Haga (Kp - kohalike omavalitsuste ja regionaalminister) olid piisavalt arukad ja panid valitsuse moodustamisel suuremat rõhku poliitilise rutiini loomisele, kui uuenduslikele eksperimentidele. Kuigi SV liikmed ei ole varem valitsuses olnud ja 5 uut ministrit on seetõttu debütandid, on nad kogenud tegijad poliitikas. Töölispartei 10 ministrikvooti jaotub kenasti nii sugupoolte kui ka geograafia alusel. Jonas Gahr Støre (Tp) välisministriks nimetamist võib pidada eksperimendiks, kuna tal puudub nii valitsus- kui parlamendiliikme kogemus. Valitsuse üldpilt on paljutõotav, koostöö tõhusus sõltub Stoltenbergi oskusest meeskonna tööd suunata vaatamata koalitsiooniparteide erinevustele. 17 ministril 19-st puudub koalitsioonis olemise kogemus. (Juhtkiri, Aftenposten, 18.10) Uus valitsus lubab oma ühisavalduses muuta "poliitika sisu ja vormi" – mitte just kõige täpsemalt formuleeritud lubadus, kuid selle alusel saab hinnata, kas valitsusparteid tulevad toime lubadustest kinnipidamisega. Sisu muutmise jälgijateks võivad osutuda parteide enda toetajad ja valijad. Näiteks võivad nad ära märkida, et peaminister lubas parlamendile, et valitsus "kaotab vaesuse". Vormi muutmine on lihtsam, kuna koalitsiooniparteid moodustavad parlamendis enamuse. Esimest korda 20 viimase aasta jooksul pääseb Norra valitsus koostööst opositsiooniga, et oma poliitikat läbi viia. Stoltenbergi ajal saab vastutust valitsuse ja parlamendi vahel palju selgemalt jagada, kuna valitsus ei pea enam ajama parlamendi poolt heakskiidetud, kuid valitsusele vastumeelset poliitikat. Praegune valitsus saab süüdistada ainult oma parteisid, kui asjad ei lähe nii nagu peaks. Valitsust on kritiseeritud sellepärast, et ta teab paremini seda, kuidas riigi vahendeid ümber jagada, kuid ei tea, kuidas uusi väärtusi luua. Ja kui viimases selgust ei tule, ei saa arvestada ka opositsiooni toetusega. (Juhtkiri, Aftenposten, 20.10) Välispoliitika muutub rahvuslikele huvidele põhinevaks. Lähipiirkondadele hakatakse rohkem tähtsust omistama. Strateegiline põhirõhk on Barentsi piirkonnal ning sellest tulenevalt riiklikel ja energiahuvidel. Teisalt hakatakse ajama palju ründavamat Euroopa-poliitikat, aktiivsemalt osalema Euroopa Majanduspiirkonna organisatsioonides. (Nils Morten Udgaard, Aftenposten, 18.10)
Rootsi ja Taani ajakirjanduse huviorbiidis oli põhiseaduse rahvahääletus Iraagis ning Saddam Husseini kohtuprotsessi algus. Rootsi press tõi esile, et võrreldes parlamendivalimistega oli rahvahääletus demokraatliku põhiseaduse vastuvõtmiseks terroriaktide väiksema hulga tõttu rahulikum ja hääletajate arv suurem. Need on positiivsed märgid. Rahvahääletust võib juba iseenesest pidada demokraatia võiduks ja kaotuseks grupeeringutele, kes tahavad Iraaki kaosesse tõugata. Kui parlamendivalimisi boikoteeriti, siis nüüd kasutasid põhiseadusevastased võimalust öelda "ei". Seegi näitab, et demokraatia on kanda kinnitanud. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 17.10) Taani ajakirjandus rõhutas samuti asjaolu, et ka need, kes on põhiseaduse vastu, kasutasid demokraatlikku õigust öelda "ei". Kuigi põhiseadus on lünklik ja puudustega, on rahvahääletus selle vastuvõtmiseks iseenesest märk demokraatia juurdumisest. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 19.10) Iraak on esimene riik Lähis-Idas, kus on rahva esindajate poolt välja töötatud ja ühtlasi rahva poolt heaks kiidetud demokraatlik põhiseadus. Järgmiseks sammuks on isikute valimine, kes seda seadust hakkaksid ellu rakendama. Parlamendivalimised toimuvad detsembris – seal saavad iraaklased juba kolmandat korda sel aastal hääletada. Püsima jääb küsimus, kas ka kaotajad aktsepteerivad hääletustulemusi ja mõistavad, et pikemas perspektiivis on nad samuti võitjad. Huvitav on seegi, et põhiseaduse hääletus toimub kolm päeva enne Saddam Husseini kohtuasja ametlikku algust - kohtus on esindatud tsiviliseeritud kohtunikud, juriidilised protseduurid, advokaadid ja avalikkus. See näitab, millise riigi ülesehitamise poole on iraaklased teel. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 18.10) Ameeriklased on optimistlikud ja loodavad, et hääletustulemused viivad tegutsemisvõimelise valitsuse loomiseni, kes suudab ohjeldada vastuhakke ning see omakorda viiks selleni, et ameeriklased saaksid oma väed Iraagist välja viia. (Kirsten Nilsson, Politiken, 17.10)
Araabiamaailma jaoks on see erakordne, et diktaator peab oma kuritegude eest vastutama. USA loodab, et Saddam Husseini kohtuasja näitamine televisioonis toob kaasa laiemad poliitilised muutused. Antud kohtuasi on ajalooline, kuna diktaatori üle mõistab kohut tema oma rahvas. Esimese süüdistusena võetakse vaatluse alla Dujaili veresaun, mis on suhteliselt vähetuntud kuritegu, kuid arvatavasti tahavad iraaklased alustada siseriiklike kuritegudega, mida on ehk lihtsam tõestada. Ainuüksi antud kuriteo eest võiks Saddam Husseini surma mõista. Kuid Iraagi president teatas, et ei kavatse alla kirjutada sellele, mis sobib kurdidele, kuna siis jõuavad kohtu alla ka kurdidevastased kuriteod. Kuigi Saddami kohtuasi on ametlikult iraaklaste pärusmaa, on USA kõvasti aidanud asitõendite kogumisel. (Michael Winiarski, Dagens Nyheter, 18.10) Kahjuks algas kohtuasi ettearvatud moel nagu näitemäng - Saddam Hussein keeldus tunnistamast kohtu legitiimsust. Protsess lükkub edasi ja nüüd on palju aega arutleda, kas kohut ei peaks pidama hoopis rahvusvahelises sõjakurjategijate tribunalis ÜRO juhtimisel. Protsessi edasilükkamine on soodne nii kurjategijatele kui ka kohtu sponsoritele, ühtlasi pikendab see Saddam Husseini elu ja annab talle võimaluse lüüa veelgi suuremat kiilu ameeriklaste ja iraaklaste vahele. USA jaoks on kohtuasja televisioonis näitamine viimane võimalus Iraagis toimunud terrori kajastamiseks, sest niikaua kuni Saddam Hussein elab, mäletab ka rahvas toimunut. Pärast hukkamist pöördub rahva tähelepanu okupatsioonivõimu vigadele ja seaduserikkumistele. (Niklas Ekdal, Dagens Nyheter, 20.10)
Soome ajakirjandus
Soome ajalehtedes jätkub debatt Soome julgeolekupoliitika ja NATO teemadel. Soomes on harjutud, et suurte otsuste tegemisel oskavad riigi poliitilised juhid kõige paremini otsustada, mis on parim. Tehtud otsused saavad hiljem rahva enamiku heakskiidu või vähemalt ei seata otsust kahtluse alla. Kodanikud toetavad tavaliselt seda poliitikat, mida riigijuhid parimaks peavad. Yleisradio tv-uudiste korraldatud arvamusuuringul küsiti, mida arvaksid kodanikud, kui president ja peaminister peaksid Soomele kasulikuks NATOga liituda. Pooled vastanutest toetaksid riigijuhtide otsust NATOga liituda, 15% ei osanud vastata ning vaid kolmandik ei toetaks NATOga liitumise otsust. On põhjust uskuda, et samad inimesed, kes praegu toetavad ametlikku NATOga mitteliitumise poliitikat, oleksid valmis heaks kiitma riigi juhtide otsuse NATOga liituda. Enamik kodanikest on juba pikka aega uskunud, et Soome on NATOga liitumise teel. Seoses presidendivalimistega kavatsevad president Tarja Halonen ja peaminister Matti Vanhanen siiski NATO-teemat vältida. Ka Kokoomuse presidendikandidaat Sauli Niinistö ei ole julgenud NATOga liitumise teemat tõstatada. NATO toetajad on kogunemas Rkp Henrik Laxi ümber. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.10) President Martti Ahtisaari arvates on arutelu NATOga liitumise üle Soomes hädine, samuti jääb Soome poliitikas puudu juhtimisest. Ahtisaare arvates näitab arvamuseuuring soomlaste arukust ja seda, et kodanikud eeldavad poliitikutelt selget juhtimist. (Anna-Riitta Sippola, Helsingin Sanomat, 18.10) President Tarja Halonen lükkas tagasi president Martti Ahtisaari poolt esitatud kriitika selle kohta, et Soomes jääb vajaka poliitilisest juhtimisest NATO küsimuses. Haloneni arvates ei vaja tänapäeva demokraatia sellist poliitilist juhtimist, kus üks inimene ütleb teistele ette, mida peab tegema. Halonen on NATO suhtes pigem tagasihoidja kui edasiviija, ka peaminister Matti Vanhanenile ja välisminister Erkki Tuomiojale sobib hästi praegune julgeolekupoliitika, mis põhineb mitteühinemisel, kuid kus uks NATO liikmelisusele hoitakse lahti. On asjatu oodata, et Halonen ja Vanhanen paljastaksid julgeolekupoliitilised visioonid enne presidendivalimisi. Nad ei soovi seada ohtu oma võimalusi presidendivalimistel. Pärast valimisi on olukord teine ja muutus võib tekkida kiiresti. (Risto Uimonen, Kaleva, 23.10) On teada, et arvamusküsitluste puhul mõjutab küsimuse esitamise viis tulemust. Yleisradio küsitlus on selle kohta hea näide. Küsitlus näitab, et riigi kõrgeima juhtkonna oskusi ja motiive usaldatakse. Inimesed tunnistavad, et juhtidel on rohkem informatsiooni kui tavakodanikel. Siiski on kolmandik vastanutest NATOga liitumise vastu. Olekski imelik, kui demokraatlikus riigis kõik arvaksid nii nagu juhid. Hoolimata lähenevatest presidendivalimistest ei ole NATO arutelu kuigi aktiivne, teemat peetakse tundlikuks. Eriti põhikandidaadid väldivad teemat ega julge oma selget arvamust esitada. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 18.10)
Elavat vastukaja leidis Soome ajakirjanduses Soome välisministri Erkki Tuomioja arvamus EP tegevuse kohta. Tuomioja arvates tegutseb EP tihti vastutustundetult, kuna seal puudub traditsiooniline valitsus-opositsioon ülesehitus. Ta avaldas kahetsust, et parlamendi liikmeid ei valita enam rahvuslikest parlamentidest, mis juhul oleks EP esinduslikum ja vastutustundlikum. EP konservatiivide saadikurühma reaktsioon oli tormiline - ähvardati, et Soome eesistumisperiood võib ebaõnnestuda, Tuomiojalt nõuti avalikku vabandust. EP on ennegi kriitika suhtes üle reageerinud. Kriitikat on tõrjutud järjekindlalt sellega, et parlamendi töö nõudlikkust ja tähtsust ei mõisteta. Kriitika mittetalumine näitab seda, et EP ja saadikute eneseusaldus ei ole veel vajalikul tasemel. Madal enesehinnang näitab seda, et rahvaesindajad ei ole ka ise kindlad oma töö tähtsuses. Püüd keelata kriitikat ei kasvata austust EP vastu. Peale selle on Tuomiojal vähemalt osaliselt õigus. Parlament käsitleb vähemtähtsaid asju ja avaldab arvamusi asjade kohta, milles tal ei ole mingit mõjujõudu. Demokraatias on inimestel õigus arvamust avaldada. EP konservatiivide saadikud võiksid mõelda, millist kahju ähvardamine ELi asjadele Soomes tekitab. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 21.10) Kui välisminister Erkki Tuomioja kritiseeris pisut EPd, kiirustas Kokoomuse euroesindaja Alexander Stubb sellest ette kandma. Ilma Stubbita ei oleks EPs keegi teadnud midagi Tuomioja arvamusest. Soomes ei ärritanud Tuomioja sõnad kedagi peale Stubbi, seda peeti tavaliseks poliitiliseks arvamuseavalduseks. On põhjust juhtum unustada. Kui sellest tekib suur kära, osutab see vaid tõsiasjale, et kriitika on põhjendatud. Kui sõnavabadust püütakse vangitseda Kremli stiilis, sööb see EP usaldusväärsust ja üldist usku ELi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 21.10) Tuomioja arvamus jättis mulje, nagu ei oleks EP-l kuigivõrd mõjuvõimu. See tabas ilmselt nõrka kohta, kuna parlamendi mõjuvõimu suurendava ELi põhiseadusliku leppe saatus on ebakindel. Tuomioja arvates on kahju, et parlamendi liikmeid ei valita rahvusparlamentidest. See mõte on kummaline. EP ei pea alistuma rahvuslikele valitsustele ja parlamentidele. Kuid küsimuste esitamiseks ja arvamuste avaldamiseks on siiski õigus igaühel. EP saab juhtumiga seoses tähelepanu osaliseks, kuid EP autoriteeti see ei paranda. (Maria Heinola, Helsingin Sanomat, 21.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
German citizen Elke Klara Wüthrich and Lithuanian national Danguole Tamberg were elected to local government office in Estonia, officials said. It was the first time in Estonia that citizens of other countries have been able to run for local office. 47% of Estonia's one million voters turned out to choose local councillors from a list of 14,689 candidates. Estonians were able to vote for their local representatives over the Internet, the first time in any country in the world that e-voting has been possible on a national level. The Centre Party, which with the People's Union and Reform Party makes up a tripartite governing coalition, made the biggest gains all over the Baltic country of 1.33 million. (Afp, 17.10)
Vene vaatlejad osutavad mitmetele seaduserikkumistele kohalike omavalitsuste valimiste käigus. Eesti praktikas on segu-nenud Vana Maailma head valimisvõitluse tavad ja postsovetlikult räpane lähenemine võimule pääsemise tehnoloogias – esineb häälte ostmisi ning manipuleerimist valijate otsustamisvabadusega. Valimisjaoskondade töötajad tunnevad halvasti seadust ning valijad ei tea oma õigusi. Kuigi praegu on võimu juures ausad inimesed, võivad eelnimetatud puudused aidata tulevikus kaasa diktaatorlikumate poliitikute võimuletulemisele. (Interfax, 17.10)
Venemaa välisminister Sergei Lavrov on arvamusel, et EL püüab säästa Eestit ja Lätit inimõigustega seotud õigustatud kriitika eest. “Kaasmaalaste õiguste kaitsmine on meie välispoliitika üks prioriteete ja me ei kavatse selles osas minna kompromissidele”, märkis Lavrov. Baltikumi venelastel puudub jätkuvalt võimalus omandada emakeelset haridust ning osa-leda kohalike omavalitsuste valimisel. (Interfax, 20.10)
Pihkva tudengid liikumisest “Eesliin” mängisid Eesti konsulaadi ees “antifašistlikku korvpalli,” protesteerimaks 20. Eesti SS-diviisile püstitatud mälestusmärgi vastu. Aktsiooni “sümboolikaga fašismi vastu” käigus heideti pallideks pressitud svastika kujutisega pabereid prügikorvi, mis hiljem teadmata põhjusel süttis. Tudengitel ei õnnestunud üle anda Eesti Vabariigi presidendile Arnold Rüütlile, peaminister Andrus Ansipile ja parlamendi spiikerile Ene Ergmale adresseeritud protestikirja, mis saadeti hiljem postiga. Sündmuste käiku jälginud miilitsapatrullid sanktsioneerimata meeleavaldusele vahele ei seganud. (Interfax, 18.10)
Tallinnas elavad II Maailmasõja nõukogude sõjaveteranid on nördinud valitsuse otsuse üle eelistada müütilise Tiefi valitsuse meenutamist 65 000 Eesti vabastamisel hukkunud nõukogude võitleja mälestamisele. Natsionaalradikaalse Isamaaliidu algatus seab ohtu võimaluse korraldada 22. septembril Tallinna fašistlikest anastajatest vabastamise tähtpäeva üritusi. (Ria Novosti, 21.10)
USA ajakirjandus
USAs, Lõuna-Carolina päritolu internetileheküljel PoliticsOnline on rubriigis Nädala lugu kirjeldatud Eesti e-valimisi ning tsiteeritud Eesti peaminister Andrus Ansipit: “Otsustasin elektrooniliselt hääletada, et proovida tehnilisi uuendusi. E-valimised annavad võimaluse paremini planeerida päevakava, eriti kuna ma ei viibi valimispäeval oma kodulinnas. Kogu hääletusprotsess võtab vaid mõne minuti ning on väga lihtne ja mugav.” Eesti plaanib online-hääletust ka 2007. aasta parlamendivalimistel. (PoliticsOnline, 21.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Väike Eesti on väga uhke maailma esimeste üleriiklike e-valimiste korraldamise õnnestumise üle. 16. oktoobriks määratud kohalike omavalitsuste valimiste eel oli eestlastel kolme päeva jooksul võimalik teha oma e-eelistus. E-hääletamiseks oli tarvis omada elektroonilist ID-kaarti ning vastavat ID-kaardi lugejat. Kokku kasutas e-hääletamise võimalust 9317 valijat, mis moodustab umbes 1% Eesti valimisõiguslikust elanikkonnast. Peaminister Andrus Ansip kasutas e-valimise võimalust ajakirjanike juuresolekul oma kabinetis, sõnades, et protsess oli väga lihtne ning võttis vaid mõne minuti. Vaatamata mitte kõige aktiivsemale osavõtule, on valitsus andnud tänu suuremate äparduste puudumisele rohelise tule 2007. aasta Riigikogu valimistel sama süsteemi kasutamiseks. (Christophe Alix, Libération, 17.10 ja 21.10)
Soome ajakirjandus
Kohalike omavalitsuste valimistel said Tallinnas otsustavaks venekeelse elanikkonna hääled, mis tõid võidu Kesk-erakonnale ja Edgar Savisaarele. Keskerakonna toetajatest üle 60% moodustasid venekeelsed valijad ning üle poole pensionärid, ilmneb Faktumi uuringust. Tallinna hääleõiguslikest valijatest peaaegu neljandik ei ole ELi kodanikud, kellest suurem osa on venelased. Keskerakond on kujunenud Eesti suurimaks venelaste parteiks ja kolm neljandikku venekeelsest elanikkonnast toetab Keskerakonda. Sotsioloog Juhan Kivirähki arvates ei tunne venekeelne elanikkond Eesti poliitikuid, tuntakse põhiliselt kahte nime: president Arnold Rüütlit ja Edgar Savisaart, keda peetakse venesõbralikeks. Savisaare ümber tekkinud skandaalid ei ole vähendanud Keskerakonna toetust. Hääletusaktiivsus oli kogu Eestis vaid 47%. Ajalooline võimalus hääletada interneti teel ei tõstnud valijate huvi. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 18.10)
Kohalike omavalitsuste valimistel suurvõidu saavutanud Keskerakonda varjutab erakonna toetuseks korraldatud reklaamikampaania. K-kampaania võimalikku mõju valimistulemustele selgitatakse ehk veel eraldi. Keskerakond oleks ka ilma reklaamikampaaniata võitnud rohkem hääli kui ükski teine erakond, kuid ilma kaheks nädalaks tänavatele ilmunud rek-laamita ei oleks erakond saanud enamust volikogus, ja see oleks andnud Reformierakonnale, Isamaaliidule, Res Publicale ja sotsiaaldemokraatidele võimaluse moodustada koalitsioon ilma Keskerakonnata. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 18.10)
Kohalike omavalitsuste valimistel sai Keskerakond Tallinnas oodatud võidu, kogudes üle riigi neljandiku häältest. Valimistel osales vaid 47% hääleõiguslikest valijatest, Tallinnas üksnes 43%. See oli kasuks Keskerakonnale, kelle hääletajad on tavaliselt teistest usinamad. Eriti venelased kasutasid võimalust hääletada, kuna kohalike omavalitsuste valimistel saavad hääletada kõik alalised elanikud, hoolimata kodakondsusest. Parlamendivalimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Küsitluste andmetel hääletas 76% venelastest Keskerakonna poolt. Edgar Savisaare sõnul on võimalik, et Keskerakond moodustab seekord linnavalitsuse üksi. Ükski erakond ei ole esialgu kiirustanud teatama koostöösoovist Keskerakonnaga. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.10)
Hollandi ajakirjandus
Eesti, väikseim Balti riikidest, on kuulus oma tihti revolutsiooniliste elektrooniliste projektide poolest. Nüüd oli ta taas kord esimene maailmas - peeti kohalikud valimised interneti kaudu. Eestis leidub igal pool viitasid kohtadesse, kus saab tasuta internetti kasutada. Selliseid avalikke intenetipunkte on 700, enamasti raamatukogudes või riigiasutustes. Internet, öeldakse Eestis, pole midagi enamat kui “üks inimõigustest”. Ministrite nõupidamistel paberit ei kasutata, kõik on kuvaril. Internetis saavad kodanikud ise seaduste parandus- või täiendusettepanekuid teha. Bussi- ja rongireisijad Tallinnas ostavad pileteid mobiiltelefoniga või maksavad isikutunnistusega, mis täidab ühtlasi chip-kaardi funktsiooni. Kohalike omavalitsuste valimistelt võisid valijad kogu maal esimest korda häbenemata puududa, kui nad eelnenud päevil juba interneti kaudu olid hääle andnud. Ühest miljonist hääleõiguslikust kasutas seda uut võimalust oma kümme tuhat. Seda tundub vähe olevat, kuid Heiki Sibul valimiskomisjonist räägib “suurest edust”. Virtuaalhääletus nimelt nii lihtne ei olegi kui pealtnäha tundub. Eesti on maailmas esimene. Genf on küll juba referendumeid interneti kaudu pidanud ning eelvalimised USAs käisid ka osaliselt interneti abil. Eestis sai aga esimest korda üleriiklikult on-line hääletada. (Stephane Alonso, NRC Handelsblad, 17.10)
Majandus
Prantsusmaa ajakirjandus
Vaatamata väiksusele ja rahvaarvu vähesusele, on Eesti viimastel aastatel tunda saanud väga suurt majanduskasvu (7,4% 2005. aasta esimeses pooles), toetatuna riigi soodsast fiskaalpoliitikast. Eestit iseloomustab samuti aktiivne uute tehnoloogiate kasutuselevõtt - 50% majapidamisi on varustatud arvutiga, millest suure osa juurde kuulub ka kiire internetiühendus, lisaks on Eestis üle 1000 wifi punkti. Toetatuna tugevast pangandussektorist, mis baseerub enamjaolt Skandinaavia kapitalile, ning olles e-panganduse vallas väga modernne, annab Eesti peavarju mitmetele telekommunikatsiooniettevõ-tetele. Kohalikuks uhkuseks võib pidada internetitelefoni Skype tootearenduse paiknemist Tallinnas. (Christophe Alix, Libération, 17.10)
Artiklis Venemaa halvast majandusseisust ning üha sügavamatest probleemidest korruptsiooniga tuuakse ära samuti kommunismi ikkest vabanenud Balti riikide eeskuju, kes igal aastal kerkivad Transparency International koostatavas statistikatabelis ettepoole. Näiteks Eesti asetus sel aastal 27. kohale, samas kui Venemaa langes 159 võrreldava riigi seas 126. kohale. Tõdetakse, et korruptsioon Venemaal aina kasvab. Kui mullu võis Venemaad korruptsioonitaseme poolest võrrelda India ja Nepaliga, siis tänavu asetub Venemaa ühte ritta Nigeeria ja Sierra Leonega. (Emmanuel Grynszpan, La Tribune, 20.10)
Soome ajakirjandus
Laevakompanii Silja teatas, et müüb laeva StarWind Eesti ettevõttele Euro Shipping. Laev antakse üle novembri alguses. StarWindi müük on laevakompanii sügisel avaldatud laiema arenguplaani üks osa. Silja koondab oma tegevust, seoses sellega ei tule Läänemerele tagasi laev Finnjet, vähemalt mitte Silja laevaliiklusesse. Silja püüab vabaneda kahjumist, keskendudes laevaliiklusele Rootsi ja Helsingi ning Rootsi ja Turku vahel, samuti Helsingi-Tallinna kiirlaevaliiklusele. Spekuleeritakse ka selle üle, kas Silja võidakse müüa oma positsiooni tugevdanud Tallinkile. Sellele ei ole leitud veel muid põhjendusi kui see, et ettevõtete tulemused on väga erinevad. (Esko Nurmi, Helsingin Sanomat, 21.10)
Tallink on hetkel Läänemere laevaliikluses ainuke kasumit teeniv laevakompanii. Odavamad tööjõukulud kallutavad selgelt konkurentsi Eesti kasuks. Eesti on arenemas kiiresti Läänemere laevaliikluse suurriigiks. (Juhtkiri, Kauppalehti, 21.10)
Viking Line valmistub registreerima kõik reisilaevad Eestisse või mõnesse teise ELi riiki, kuna soovib hoida kulud samal tasemel nagu Eestisse registreeritud konkurentidel. Tegevuskava peab muutma juhuks, kui Helsingi-Tallinna või Tallinna-Stockholmi liinile lisaks tuleb teistelegi liinidele Eestisse registreeritud konkurente. Vahe Eesti ja Soome kuludes on märkimisväärne. Registreerimisprotseduur kestab umbes aasta. Viking Line seitsmest reisilaevast kaks on registreeritud Rootsis ja ülejäänud purjetavad Soome lipu all. Laev Rosella antaks lähemal ajal üürile Viking Line Eesti OÜle. Sellega loodetakse lõpetada 2003. aastast kestnud kahjumid Tallinna laevaliikluses. (Paula Nikula, Kauppalehti, 20.10)
Varia
Uudisteagentuurid
The family of a baby girl born in earthquake-hit Pakistan has named her Estonia in honour of the emergency medics from the Baltic state who delivered her, the Estonian rescue team said. "This is the kindest gift we could imagine being given - to have a Pakistani child who was born in our tent named after our country," Tauno Suurkivi said, head of the Esto-nian rescue team of 16 rescuers sent to Pakistan to help with medical aid and logistics days after a powerful earthquake struck the South Asian country on October 8. (Afp, 20.10)
Suurbritannia ajakirjandus
18 aasta jooksul on Inglise Rahvusballeti balletipaar Agnes Oks ja Toomas Edur näinud ka paremaid aegu. 2004. aasta detsembris vigastas Edur Achilleuse kõõlust, nii on Oks seni tantsinud ilma regulaarse partnerita. Seekordses Peter Farmeri lavastuses Tšaikovski “Uinuv kaunitar” õnnestub Eestist pärit artistidel taas koos esineda. “Baleriini jaoks on “Uinuv kaunitar” klassikaliste sammude tõttu üks nõudlikumaid ballette,” ütleb Oks, “Kui suudad seda teha, suudad kõike.” (Charlotte Cripps, The Independent, 20.10)
Saksamaa ajakirjandus
Eesti tudeng on jäljetult kadunud. 7. oktoobrist saadik on jäljetult kadunud Erik Abner, kes soovis alustada õpinguid Münchenis. Ta oli ülikooli immatrikuleeritud, elas hotellis ning otsis korterit. Erik oli pidevas ühenduses oma vanematega, kes teda rahaliselt toetasid. Saksa saatkond Eestis kirjeldas Erikut kui väga viisakat inimest. Ta on 182 cm pikk, kaalub 82 kg, pruunide lokkis juustega ja hallide silmadega. Oletatavasti kannab rohelist armeejakki ja musti kingi. (SZ, 22.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kesk-Prantsusmaa maakonnalehes pakutakse piirkonna õpilastele võimalust sõita talvevaheajaks Eesti linna Võrusse, mis on Indre-et-Loire maakonnas asuva Chambray sõpruslinn. (La Nouvelle République du Centre-Ouest, 22.10)
Rootsi ajakirjandus
Karl XII käsitlevas artiklis arutletakse kuninga isikuomaduste üle. Milline oli tema suhe sõdadesse, sõjapidamisse ja inimestesse? Kas ta oli sõjaõhutaja, sadist ja mõrvar, nagu Ernst Brunner annab mõista oma raamatus “Carolus Rex”, või suhteliselt normaalne oma aja sõjamees? Kas Karl XII alustas Põhjasõda aastal 1700? Kas tema ikka oli üldse ründav osapool? Ajaloofakte kirjeldavas loos tuuakse välja novembris 1700 toimunud lahing Narva all, kus venelased said lüüa. Artiklis mainitakse Eesti diplomaadi Margus Laidre 1996. aastal ilmunud raamatut “Lõpu võidukas algus – lahing Narva all”, milles ta kirjutas, et Poola kuningas August II tegi esimesed lasud Rootsi vastases konfliktis, mis hiljem sai tuntuks Põhjasõjana. 1704. aastal vallutatakse venelaste poolt Narva ja Tartu ilma Rootsi vägede vahelesegamiseta. (Ove Bring, Svenska Dagbladet, 23.10)
Soome ajakirjandus
Matsalu on Euroopa hanede üks tähtsamaid peatuspaiku nii lindude kevad- kui ka sügiserände ajal. Arktilistes piirkondades ei ole teadaolevalt märke maailmas muret tekitavast linnugripist ega Matsaluski ole veel mingeid epideemia nähte. Rumeenias ja Türgis avastatud linnugripp tekitab Matsalu looduskaitseala uurijates muret. Ornitoloog Eve Mägi arva-tes võib linnugripi levik Rumeeniasse tähendada, et ka siin ei saa seda vältida. Enne kevadet seda siiski ei tohiks juhtuda. Teemu Lehtiniemi Soome Bird Life organisatsioonist arvab, et talve jooksul võib linnugripp ka hävida, praegu pööratakse Euroopas gripile palju tähelepanu ning ollakse ettevaatlikud. Ohtliku uue mutatsiooni arenemine on teoorias võimalik, kuid Lehtiniemi peab seda võimalust äärmiselt väikeseks. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 21.10)
Hollandi ajakirjandus
Hollandi kvaliteetleht avaldas esilehel pika artikli HIV viiruse suurest levikust Eestis. Autor nendib, et mitte ühelgi maal Aafrikast põhjapool pole HIV probleem suurem kui Eestis. Eestlased maksavad oma avatuse ja majandusime hinda. Uksehoiupoliitika Tallinna diskoteekides lekib nagu sõel. “Vanust ei kontrollita kunagi,” ütleb Ave Talu. “Ning sees ootavad segamatult narkoärikad.” Sotsioloogina on Ave Talu juba aastaid Eesti pealinna ööellu süvenenud. Ta kuulab poiste ja tüdrukute juttu narkoharjumustest, mis muutuvad ühe iseäralikumaks. “Nüüdsel ajal kohtun inimestega, kes ecstasyt mitte ei neela, vaid süstivad,” ütleb Talu, Eesti Uimastiseire Keskuse direktor. “Olukord on äärmiselt rahutusttekitav,” ütleb Aljona Kurbatova Eesti Tervise Arengu Instituudist. “Miljoni elaniku kohta on meil kaks korda nii palju nakatunuid kui Venemaal.” 73%-l nakkusekandjatest on haigus juba aidsina välja löönud - arv, mis võib Eesti Sotsiaalministeeriumi hinnangul kujuneda aastaks 2008 tubli 20 korda kõrgemaks. See on varju- ja vähem tuntud külg Läänemere majandusimest (9,9 % majanduskasvu läinud kvartalis). Enamik uusi nakkusi tuvastatakse noortel. Üllatuslikult tabab see viimasel ajal kõige rängemalt eelkõige 15-19-aastased tüdrukuid. “Need on enamasti HIV-i nakatunud narkomaanide tüdrukud,” ütleb Kurbatova. “Et just niisugused noored tüdrukud nakatuvad, see võib pikemas perspektiivis Eesti demograafiale raskeid tagajärgi kaasa tuua. Need on ju tulevased emad.” Antonio Maria Costa, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) direktor, on nimetanud Balti riike Afganistani heroiini “loogiliseks sissekäiguks” Venemaalt ja Valgevenest Euroopasse. Costa sõnutsi ei ole Eesti, Läti ja Leedu enam amfetamiini importijad, vaid eksportijad. Narkolaboratooriume kerkib nagu seeni pärast vihma. Ja nagu asi poleks juba piisavalt hull, riivab see küsimus ka veel olulist tabuteemat: Eesti suure vene vähemuse puudulikku integratsiooni. Enamik heroiinitarbijaid ja HIV-nakatunuid pärineb sellest venelaste kontingendist, kes elavad marginaalset elu Narvas ja selle ümbruses maa kaugeimas kirdenurgas. Tõsi, järjest rohkem ilmub ka eesti asotsiaale, kuid Eesti Tervise Arengu Instituut tegi hiljuti märkimisväärse avastuse: viimased kõnelevad kõik soravalt vene keelt. “Enamik eesti noori enam vene keelt ei oska, kuid need isikud oskavad,” lausub Talu. “See võib olla märk sellest, et nad on üles kasvanud rõhuvalt venekeelses keskkonnas.” Eesti on Hollandit hoolega kuulanud, mis on viinud mõnede projektide käivitumiseni. Talu arvates on lahenduse võti integratsioonis. Hulk venelasi seda ei soovi ning on 1990. aastatel valinud endale Vene passi. Eestlased on pärast 50-aastast okupatsiooni selles küsimuses samuti leiged. Nii esitab Eesti riigiasutustes töö-tada soovijatele rangeid keelenõudeid, mis on mitmetele eestlastelegi rasked täita. Talu nendib: “Praktikas on väheharitud eestlastel tööturul suuremad võimalused kui kõrgelt haritud venelastel.” Tervishoiu eest vastutav minister on juba topelteelarve taotluse sisse andnud. Kuid kas ta selle saab, on kõike muud kui kindel: valitsus tahab hoopis niigi madalaid makse veelgi alandada, et rohkem välisinvestoreid ligi tõmmata. Sotsiaalne draama Läänemere ääres versus majandusime. Kurbatova arvates peab valitsus midagi ette võtma. “Me oleme väike maa, meie ressursid on inimestes. Kui me nende arvelt kokku hoiame, jäävad ka head majandusnäitajad tulemata.” (Stephane Alonso, NRC Handelsblad, 20.10)
