Euroopa LiitLinnugripp
EU states should be ready for a potential flu pandemic and should stockpile antiviral drugs, the EU's health chief said after Turkey tested positive for the most deadly strain of bird flu. The executive EC said it was considering establishing a 1-billion-euro ($1.2 billion) "solidarity fund" to help fund the use of anti-virals in the event of a pandemic. "What is important is that it does become a priority for all member states and that they make an investment for preparing for this event," EU Health and Consumer Protection Commissioner Markos Kyprianou told. (Reuters, 13.10)
Laboratory tests showed that the same deadly H5N1 strain of bird flu as that found in Turkey and Asia had infected ducks in Romania, confirming the virus had reached mainland Europe. The EU Commission in Brussels confirmed that the H5N1 strain found in Romanian ducks was exactly the same as that detected in Turkish birds. "The link has now been confirmed," Health and Consumer Protection Commissioner Markos Kyprianou said. Kyprianou said the EU had already banned poultry and live bird imports from Romania, so no further measures were needed. (Reuters, 15.10)
Finantsperspektiiv
France and Hungary agreed to deepen cooperation over EU agriculture subsidies and the bloc's future budget. French President Jacques Chirac and Hungarian PM Ferenc Gyurcsany formulated the joint position in a meeting in Paris. Chirac's office said: "France and Hungary share the same position, notably on agriculture." Hungarian PM also said that Chirac supported him in a dispute Hungary was having with the EC over deficit calculations related to a motorway expansion project that could jeopardise Hungary's aim of joining the euro zone in 2010. (Afp, 13.10)
Laienemine
The EU warned it would not hesitate to suspend entry talks with Serbia and Montenegro if there was a lack of cooperation on war crimes fugitives, as the country took its first step to membership. EU Enlargement Commissioner Olli Rehn officially opened historic negotiations on closer ties between Serbia-Montenegro and the 25-member EU. "Today we are marking the start of the talks on a stabilisation and association agreement with Serbia-Montenegro,” Rehn told a ceremony in Belgrade. The opening of the talks comes five years after a decade of wars and international isolation came to an end for Serbia-Montenegro with the ouster of then president Slobodan Milosevic. (Reuters, Afp, 10.10)
Three quarters of Finns are in favor of Turkey's joining the EU, a poll published Tuesday showed, indicating that Finland is one of the countries most in agreement with Turkish accession. Only 16 percent of the 1,006 people polled said they were opposed to the membership of Turkey, even if it does meet all the necessary criteria. The survey said only nine percent of those questioned had no opinion on the matter. (Afp, 11.10)
Heads of state from central and eastern Europe urged the EU to stick by its commitment to further enlargement, until all European countries have joined the wealthy bloc. "It would be a tragic mistake if the enlargement process stopped be-cause of the Union's internal problems," Czech President Vaclav Klaus told a summit of presidents from 15 countries. "The Union has to show solidarity and openness towards countries of southern and eastern Europe," said Polish President Aleksander Kwasniewski. He added the 25-nation EU would not be complete without Ukraine, Moldova and Georgia. (Reuters, Afp, 14.10)
Majandus
EU finance ministers pledged to take steps to deepen the EU's huge marketplace for goods and services in order to boost economic growth and create more jobs. "All member states recognise that to rise to the increasing challenges and opportinuties of global change we must intensify our work with stronger competition policies, better regulation, improved dialogue with our major trading partners and economic reforms," said British finance minister Gordon Brown, who chaired the meeting. The EC is pushing for greater integration in the financial services and energy sectors in particular in the face of resistance from some member states to open their markets to European competition. EU competition commissioner Neelie Kroes briefed the ministers about investigations she is carrying out into obstacles to competition in the two industries. (Afp, 11.10)
EU defence ministers have agreed on a new plan to open Europe's arms industry up to internal competition, which is likely to come into effect next year, EU foreign policy chief Javier Solana said. The plan involves a voluntary system drawn up by the European Defence Agency (EDA) which would see defence contracts worth more than one million euros (1.2 million dollars) advertised on a single electronic portal so companies could tender for them. "It would produce a much-needed increase in cross-border competition which will in turn provide better value for the European taxpayer and... the European defence industry," Solana said. (Afp, 13.10)
Välispoliitika
EU countries must pool their military resources more effectively to plug "critical shortfalls" in the bloc's defence capabilities, EU foreign policy chief Javier Solana said. "All member states are struggling to maintain their existing level of com-mitment. And no one is really keen to take on new tasks," Solana told a defence conference in Bonn. "We all know that the way forward lies in the pooling of resources, task sharing and specialization… We are not spending enough on our defence budgets and not on the right things," he said. Efforts to narrow the transatlantic gap appear to be foundering as most European military budgets stagnate or even shrink. (Reuters, 11.10)
EU president Britain called on other European countries to raise their defence spending as part of ambitions to turn the bloc into a global security player. British Defence Secretary John Reid urged his EU counterparts to invest in flexible, mo-bile military forces, amid concern over whether the bloc can respond to modern security challenges. "Europe must work together to make its forces more deployable, more sustainable and more interoperable for today's threats," he told during a meeting of EU defence ministers in southern England. "One of these great glaciers of the Cold War has melted," he said of the collapse of the Soviet empire. "In its place has come a torrent of other problems," he added, “citing the threat of terrorism being nurtured in failed states or crimes against humanity such as genocide”. (Reuters, Afp, 13.10)
The EU severely criticised Iran's human rights record, saying its performance on the death penalty, freedom of expression and religious liberty had deteriorated. British Europe Minister Douglas Alexander told the EP that Britain had already intervened with Tehran several times during its 3-month-old EU presidency because of serious and persistent violations of human rights. Alexander and European Commissioner Jan Figel both urged Iran to agree to resume a human rights dialogue with the EU. Both speakers urged Iran to resume its suspension of all activities related to uranium enrichment, which the West fears Tehran could use to make nuclear weapons, and return to talks with the EU on political, economic and nuclear cooperation. (Reuters, 12.10)
Iran insisted that it wanted to return to nuclear negotiations with the EU but gave no ground on the EU's key demand that it halt all nuclear fuel processing before talks can resume. Britain, France and Germany have said they want Iran to halt uranium processing at its Isfahan plant which Tehran resumed in August. Otherwise, the EU trio say, they will back Washington's efforts to haul Iran before the U.N. Security Council where it could eventually face sanctions. Iran says its nuclear programme will only be used to generate electricity, not make bombs. "We are ready to continue unconditional talks and hope to reach a result through talks and avoid the Council," Foreign Ministry spokesman Hamid Reza Asefi told. (Reuters, 16.10)
Julgeolek
NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer called an emergency meeting of the 26 alliance members to exam-ine how the military body could help victims of Pakistan's massive earthquake. "I expect military advice by the close of business today on what can be done. We cannot afford to lose time," de Hoop Scheffer told. Aside from diverting more forces from Afghanistan, de Hoop Scheffer said NATO could also act as a clearing house for offers of international aid, as it did after Hurricane Katrina in the U.S. De Hoop Scheffer was speaking after a meeting with EU foreign policy chief Javier Solana, who noted that the EU had aid workers on the ground and had allocated some 3.6 million euros ($4.4 million) in initial aid. (Reuters, 10.10)
Two retired NATO generals prepared to issue a warning that Europe may be unable to meet mounting security risks like international terrorism unless it reverses a failure to pool its defenses. General Joseph Ralston, the retired US officer who headed NATO until 2003, and retired General Klaus Naumann, Germany's former chief of defense and head of NATO's military committee, argue that European leaders have "lacked the political will" to improve military capabilities. Their conclusions in a 97-page study were to be presented to EU and NATO leaders in Brussels. "Failure to meaningfully im-prove Europe's collective defence capabilities in the coming years would have profoundly negative impacts on the ability of European countries to protect their interests, the viability of NATO as an alliance, and the ability of Euro-pean countries to partner in any meaningful way with the US," according to the report. (Afp, 12.10)
U.S. Secretary of State Condoleezza Rice failed to win Russia's support for referring Iran to the U.N. Security Coun-cil should the Islamic republic refuse to resume talks over its suspected nuclear arms programmes. Rice flew to Moscow on a surprise trip to press President Vladimir Putin to commit to backing a referral - and the potential for interna-tional sanctions - if Iran continues to defy the West, diplomats said. But with Russia leery of punitive measures against a country it has strong commercial ties with, Putin was unmoved and reaffirmed Russia's position that the U.N. nuclear watch-dog agency should deal with Iran. (Reuters, 15.10)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Nädala analüütilisemad artiklid inglisekeelses kirjutavas meedias puudutasid ELi tulevikku, George W. Bushi juhtimisstiili USA presidendina ning Nobeli rahupreemia üllatuslikku määramist Mohammed ElBaradeile ja Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile.
ELi areng ning tulevikusuunad on pidevalt arutlusteobjektideks, oktoobris on taas esile kerkinud põhiseadusliku leppe te-maatika, sotsiaalküsimused, samuti EL eelarve. EK asepresident Margot Wallström rõhutab, et rahvuslikke debatte Euroopa tuleviku kohta ei saa Brüsselist juhtida. Senised tulemused – eeskätt “ei” Prantsusmaal ning Hollandis on selgeks märgiks, et EL peab leidma uue lähenemise edasise arengu küsimustele. Hind, mida ühendus oma edu eest maksma on pida-nud, on kõrge: pidevalt suurenev bürokraatia, kaugenemine inimesest. Nüüd on vaja eemalduda steriilsetest debattidest institutsionaalsete reformide kohta. Margot Wallström kutsub üles demokraatiale, dialoogile ja debattidele, tavakodanikuga arvestamisele. (Margot Wallström, The Irish Times, 13.10) Suurbritannia valitsusjuht Tony Blairi ambitsioonikas kava Euroopa reformimisest - kutsudes kõik EL liidrid spetsiaalsele globaliseerumisalasele tippkohtumisele - on ohus juba enne kui üritus reaalselt teostub. Põhjuseks EL riikide juhtide silmnähtav erimeelsus EL eelarveküsimustes. Prant-susmaa president Jacques Chirac üritab kõigest väest vältida “anglo-saksi” reforme, tema tahab kõnelda “uuendustest ilma suurema valuta”. Selle kuu lõpul toimuv kohtumine on planeeritud küll ülitähtsaid küsimusi puudutavana – “kuidas globali-seerunud maailmas arendada majanduslikku heaolu, hoides samaaegselt Euroopa sotsiaalseid standardeid, sealhulgas sotsiaalset õiglust”, kuid postulaatidest ei piisa. Kokkusaamine vältab kavakohaselt vaid ühe päeva. (David Rennie, The Daily Telegraph, 11.10) EK president Jose Manuel Barrosol seisab ees võitlus eesistujamaa Suurbritanniaga EL eelarve üle, EK on seisukohal, et nädal enne EL eelarve arutelu brittide poolt plaanitud nõupidamine Euroopa globaliseerumise teemadel ilma liidu eelarvet arutamata pole mõttekas. Eelseisev tippkohtumine kujuneb omamoodi Tony Blairi proovilepanekuks, keda on Suurbritannia eesistumisaja jooksul karmilt kritiseeritud. Blairile heidetakse ette tühjade lubaduste andmist EP ees juunis, kui meisterlik oraator kutsus üles EL reformidele, et üleilmastumisega sammu pidada. Suurbritannia pole seni konkretiseerinud, kuidas täpselt ideed ellu viia. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 11.10)
Zbigniew Brzezinski vaatleb USA president George W. Bushi tegevust ajaloolisel skaalal, võttes appi briti ajaloolase Arnold Toynbee teose “Õpetus ajaloost” ning järeldab, et praeguse USA liidri juhtimisstiili võib Toynbeele osutades iseloomustada kui “enesetapjalikku riigivalitsemist”. USA president Jimmy Carteri kunagine nõunik otsustab nii eeskätt George W. Bushi tegevuse üle pärast 2001. aasta 11. septembrit. 6. oktoobril peetud kõnes ei toonud Bush esile tõsiseltvõetavaid argumente Iraagiga sõja alustamise põhjendamiseks. Sõda Iraagiga toetati üksnes väikese ringi otsustajate poolt, kelle motiive pole siiani avalikustatud, küll aga on antud teemal kasutatud palju demagoogilisi võtteid, kaitsmaks esialgselt plaanitust märksa rohkem verd ja raha nõudnud üritust. Ameerika Ühendriikide kõlavatest loosungitest märgitud terrorismi-vastane võitlus on paljuski loosunglikuks jäänudki. Lisaks New Yorgile on tänaseks terroristide läbi kannatanud Bali, Madrid, Tel Aviv, Siinai ja London. Nende rünnakute ühisjoon on ilmne: sihikul on USA liitlased ja riigid, kes on otseselt seotud USA sõjalise sekkumisega Lähis-Idas. Lisaks terrorismivastase võitluse tagasihoidlikele võitudele pole USAl kaalukaid õnnestumisi ette näidata ka massihävitusrelvade leviku tõkestamisel, vastupidi, otsus osaleda India tuumaprogrammi väljatöötamisel on seadnud USA pigem massihävitusrelvade toetaja positsioonile. USA on kaotamas ka moraalse eeskuju oreooli maailmas, põhjuseks Guantanamos ning Abu Gharibis toimunu. Välispoliitilisel skaalal torkab silma kaitsekulutuste pidev kasv. Kõik mainitu viitab küll USA rikkusele ning suurel mõjujõule, kuid samas on tegemist väga lühinägeliku poliitikaga, mis vii-mastel aastatel on viinud selleni, et USA roll rahvusvahelisel areenil on olnud enamasti vaenulik, samuti pole USA just hiilanud konstruktiivsusega. (Zbigniew Brzezinski, International Herald Tribune, 14.10)
Viiest Norra poliitikategelasest koosnev Nobeli rahupreemia komisjon otsustas tänavu ära märkida Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ning selle juhi Mohammed Elbaradei tööd massihävitusrelvade leviku tõkestamisel. The Washington Post toob esile mõned kujukad seigad: nimelt käesoleval aastal on Euroopa ja USA pool palju piike murdnud veenmaks Iraani uraani rikastamisest loobuma, paraku pole vastavad kõnelused osutunud kuigi tulemuslikeks. Sama võib öelda Põhja-Korea tuumaprogrammi kohta. Fakt on see, et nimekiri riikidest, kel tuumarelv juba on või kes on võimelised massi-hävitusrelva hankima, kasvab. Seega on norraalaste antud preemia pigem tunnustus luhtunud töö eest. (Helle Dale, The Washington Post, 12.10) Henry Sokolski jagab The Wall Street Journalis sama arvamust – IAEA töö pole olnud ootuspäraselt tõhus, auhinna määramist IAEAle võib tõlgendada ka kui kõrvakiilu Bushi administratsioonile, omamoodi kättemaksu Washingtoni häiritusele seoses ElBaradeiga ning viimase tahtmatusega leida Iraagist tuuma-programm või esitada Iraan ÜRO JNi. Kuid samas tuleb tõdeda, et võrreldes oma eelkäija Hans Blixiga (kes pidas glo-baalset soojenemist tuumarelvade levikust ohtlikumaks tendentsiks) on Mohammed ElBaradei teinud tublit tööd agentuuri päästmiseks seda kammitsenud bürokraatlikest tõketest. Märksa professionaalsemad inspekteerimisoperatsioonid on kindlasti oluliselt tõstnud IAEA usaldusväärsust ning rahvusvahelist mainet. Eeltoodu foonil peaks Nobeli preemia olema ElBaradei meeskonna jaoks avanss paremaks tööks tulevikus. (Henry Sokolski, The Wall Street Journal, 10.10)
Saksamaa ja Šveitsi ajakirjandus
Balkanimaad ja Kosovo tuleviku küsimus hõivavad saksakeelses pressis jätkuvalt palju ruumi. Kosovo on aktuaalne nii USA kui ka ELi jaoks. ELi laienemiskomissar Olli Rehn viibis Belgradis ning avas assotsieerumisläbirääkimised Serbiaga. ÜRO esindaja Kosovos Kai Eide raport viitas peatsele läbirääkimiste alustamise vajadusele Kosovo staatuse küsimuses. Serbia kardab, et läbirääkimised päädivad Kosovo kaotamisega. Serbias oletatakse, et ÜROs ja ELis ollakse juba kokku leppinud Kosovo eraldumise küsimuses ning Venemaa võimalikku vetot lihtsalt ignoreeritakse. USA loodab, et ikkagi on veel võimalik Montenegro, Serbia ja Kosovo föderatsioon. Eriõigused, mida Serbia nõuab serblastele Kosovos, ajendas Serbia põhjaosa ungarlasi endale samu õigusi nõudma. (Michael Martens, FAZ, 11.10; rüb., FAZ, 10.10) Vaevalt jõudis Kai Eide ettekanne Kosovo küsimuses ÜROsse kui Belgrad alustas selle poliitilist mahategemist. Norra diplomaat Eide rõhutab, et läbirääkimiste alustamine pole rahvusvahelise kohalolu lõppvaatuseks, vaid kõigest uus tase. Oodata pole mõtet, olukord on ja jääb trööstituks. Stagnatsiooni vältimiseks tuleb midagi teha. ELile on siinkohal eraldatud juhtroll. (Stefanie Bolzen, Die Welt, 11.10) Kosovo peaminister Kosumi usub, et sõltumatu Kosovo parandab ka serbia vähemuse olukorda, ning kiidab Kai Eide karmi, kuid objektiivset raportit. Tulevikku näeb Kosumi iseseisvana, nagu seda soovib ena-mik Kosovo elanikkonnast. Samas tunnustab ta, et Serbial on siin omad õigused, seega peab minema kompromissidele – serbia vähemus peab saama kõik autonoomsed poliitilised, territoriaalsed ja kultuurilised privileegid ning kaitse. Praegu manipuleerib Serbia kohalike serblastega, pärast iseseisvumist see vajadus kaoks. “Me ei saa igavesti ajaloo ootepingil istuda, staatuse küsimus tuleb lahendada”, märkis Kosumi. (Caroline Fetscher, Der Tagesspiegel, 12.10)
Suured tööstusriigid on pärast seda kui arenguriigid kahe aasta eest ministritekonverentsi Cancunis luhtuda lasid mõistnud, et ilma järelandmisteta arenguriikidele ei ole võimalik maailmaturgusid avada. Seda on nüüd mõistnud koguni USA, kes loobub põllumajandus- ja eksporditoetustest, kui arenguriigid avavad oma turu. Mis edasi saab, sõltub suurel määral EList, kuid Prantsusmaa on siin risti-põiki ees. Kui EL võtab tõsiselt oma jutte õiglasest kaubandusest ja maailma arengust, siis tuleb ignoreerida põllumajanduslobi vastutöötamist. (Nicola Liebert, Die Tageszeitung, 11.10) USA on lõpuks teinud esimesed pakkumised põllumajandustoetuste ja tollide kaotamiseks. Väljavaated saavutada tulevasel WTO tippkohtumisel tulemusi paranesid, kuid kahjuks tuli Prantsusmaa välja oma ähvardustega. See on fataalne - kõige suure-maid ELi põllumajandustoetusi saav natsioon maadleb nüüd liberaliseerimiseks valmisoleva EKga. Suured tööstusriigid peaksid mõistma, et maailmakaubanduse liberaliseerimine ja arenguriikide järjeleaitamine on nende endi huvides. (Hannelore Crolly, Die Welt, 15.10)
Prantsusmaa pooldab tihedamat julgeoleku- ja sõjandusalast koostööd Venemaaga. Kohtumisel Pariisis rõhutasid Prantsusmaa ja Venemaa kaitse- ja välisministrid tõhusama dialoogi vajadust. Mis toimub Prantsusmaa Ida-Euroopa poliitikaga? Viimastel aegadel on täheldada märgatavat aktiivsuse tõusu väiksemate Ida-Euroopa riikide suunal. Tõenäoliselt sunnib Põhiseaduslikku leppe luhtumine, mis taganuks Prantsusmaale juhtiva rolli Euroopas, uutele lähenemistele suhetes ELi teiste liikmesriikidega. Sellega annaks vältida ka süüdistusi ühekülgses Venemaa-sõbralikkuses. (Christian Müller, NZZ, 12.10)
Venemaa loodab kahepoolsete suhete muutumatusele Saksamaaga. Vene ametivõimud vaikivad viisakalt, meedia ei näe suurteks muutusteks põhjust. Üksnes natsionalistlikud ringkonnad hoiatasid, et nüüd tuleb Saksamaalt oodata suuremat kriitikat, eriti Kaukaasia suunal. (Peter Winkler, NZZ, 12.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus pööras jätkuvalt suurt tähelepanu Türgi teemale, välispoliitilistest teemadest oli esiplaanil ka Sak-samaa valimistega seonduv. Samuti arutleti Prantsuse kõrgete diplomaatide seotuse üle ÜRO abiprogrammi ”Nafta toidu eest” skandaalidega.
Saksa "suur koalitsioon" on parem Prantsuse "kooseluvalitsusest" (peaminister ja president on erinevatest parteidest). "Kooseluvalitsus" on pikk ja kurnav sõda, "suur koalitsioon" mõistuseabielu. Skeptikud näevad "suures koalitsioonis" immobilismi valemit: otsides pidevalt konsensust erinevates poliitilistes vaadetes, võivad "suure koalitsiooni" kuusteist ministrit alati leppida vähima ühisnimetajaga. See oleks halb väljavaade mitte ainult Saksamaa jaoks, vaid ka Eu-roopa partneritele. Optimistid näevad "suures koalitsioonis" head, see võimaldab kantsler Schröderi poolt käima lükatud reforme jätkata ja süvendada, vältides samas anglosaksi kapitalismi suundi. "Suur koalitsioon" näitaks nende meelest kogu Euroopale, et sotsiaalne turumajandus pole üleilmastumisega sugugi kokkusobitamatu. (Juhtkiri, Le Monde, 12.10) On selge, et „suure koalitsiooni“ ühisprogramm tuleb vähem ambitsioonikas, kui seda oli CDU-CSU poolt valijatele tutvustatud liberaalne reformiplatvorm. Pariisist vaadatuna tähendab "suur koalitsioon", kõigele vaatamata, edasiliikumist Euroo-pa majanduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muutmise suunas. Olulisim on, et ettepanekud ka ellu viidaks. Kuigi Saksa parem- ja vasaktsentristide arvamused näivad üsna erinevad näiteks tervishoiu või tööturu liberaliseerimise osas, eksisteerib kooskõla käimasolevate reformide baasil agenda 2010 raamistikus. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 11.10) Enne Angiet on olnud vaid Maggie. Kui välja arvata mõned põhjamaised erandid, ei ole üheski läänelikus de-mokraatias naine võimule pääsenud. Thatcher välja arvatud. Kuid nende kahe naise võimuloleku vahele mahub veerandsa-jand. Merkel nagu Thatchergi asub poliitilise skaala paremas otsas. Libération küsib, kas see on juhus, ning ennustab, et Saksa "suur koalitsioon" – see saab olema pidev võitlus. (Juhtkiri Gérald Dupuy’lt, Libération, 11.10)
Tegu on vaid kahtlusega, kuid jubeda kahtlusega. Endist Prantsusmaa alalist esindajat ÜRO juures (1991-1995) Jean-Bernard Mériméed kahtlustatakse seotuses raha kõrvaldamisega ÜRO programmi "Nafta toidu eest" raames. Mérimée ei ole esimene Prantsuse diplomaat, kes samas asjas kahtluse all. Juba septembris peeti "võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni" kahtlustega kinni endine Quai d’Orsay kantsler Serge Boidevaix. Ühtekokku on kahtluse all ühek-sa inimest, nende hulgas näiteks ka endine siseminister Charles Pasqua ja viimase diplomaatiline nõustaja Bernard Guillet. Neid kahtlustatakse isikliku kasu saamises Iraagi nafta pealt, igast barrelist olevat nende taskusse läinud u 30 dollari senti. Mérimée olla nõnda saanud kasu u kahe miljoni naftabarreli pealt ning Boidevaix enam kui 32 miljoni barreli pealt. Andmata hinnangut kohtuliku juurdluse lahendusele, kahjustavad need kahtlused suuresti Prantsuse diplomaatia mainet. Kahtluse alla satuvad ka Prantsusmaa mõnikord lausa pimeda araabiameelse poliitikaga kaasnevad ohud. Bagdad ootas „premeerimise“ eest Prantsusmaalt ja selle kõige kõrgemailt esindajailt vastutasuks Iraagi režiimist positiivse pildi kuvamist. ÜRO poolt läbiviidav juurdlus on Prantsuse diplomaatiale häbiks. Respekt põhimõtte suhtes kahtlusaluste süütu-sest enne süüdimõistvat otsust sunnib Prantsuse diplomaatia vaikima. Le Monde leiab aga, et respekt oma missiooni ees peaks sundima Prantsuse diplomaatia selgelt ja kõvasti suud avama. (Juhtkiri, Le Monde, 12.10) Kuna mõlemad kõr-ged diplomaadid olid „Nafta toidu eest“ programmi hämarate tehingute ajaks pensionil, püüab Quai d’Orsay sellest afäärist distantseeruda. 2001. aastal saadeti mõlemale toona juba pensionil olevale diplomaadile kiri, mis tuletas neile meel-de „erilist vastutust, mis neile osaks langeb tulenevalt nende endistest kohustustest“. Quai d’Orsay ei saa enesele seega selle toimiku osas midagi ette heita. (G.P, La Libre, 14.10) Samas oli välisministeerium tehingutest teadlik, vähemasti Boidevaix’ väitel informeeris ta Quai d’Orsay’d oma tehingutest. Vaatamata sellele ei kavatse välisministeerium alustada sisejuurdlust. Samuti ei ole kavas rakendada meetmeid Iraagile piirangute kehtimise aastail Prantsuse esinduses ÜRO juures töötanud ametnike suhtes. Välisministeeriumi pressiesindaja Jean-Batiste Mattéi kinnitas ajakirjanikele, et Mérimée afääri ning Prantsusmaa otsuse vahel Iraagi sõjas mitte osaleda, ei ole mingit seost. (Fabrice Lhomme, Natalie Nougayrède, Le Monde, 14.10)
Suurbritannia välisministri Jack Straw triumf on õiguspärane. Liitumisläbirääkimiste avamine Türgiga märgib Suurbritannia diplomaatia töövõitu. Samas leiab endine Prantsuse justiitsminister Robert Badinter, et vähim, mida ühelt ELi kandi-daatriigilt võiks oodata, oleks kõigi liikmesriikide olemasolu tunnistamine. Ning ka ajaloolise tõe tunnistamine, ükskõik kui julm see siis ka poleks, on euroopaliku teadvuse alustalasid. Ta leiab, et Türgi puhul oleks pidanud lisama veel kaks eeltingimust: sugudevahelise võrdõiguslikkuse printsiibi järgimise ning ebainimliku käitumise kadumise Türgi politseijaoskondades ning psühhiaatriahaiglates. Badinter leiab, et Türgi liitumisperspektiivi on sisse kirjutatud ELi määratlemata piirid, mis teevad sellest liidust vaid üha laiema vabakaubandustsooni. See ei ole aga liit, mis oleks võimeline mängima olulist osa maailmaareenil ning millest unistasid liidu loojad. (Robert Badinter, Le Monde, 14.10) Intervjuus ajalehele Le Monde sõnas Türgi peaminister Tayyip Erdogan, et Türgi jaoks peitub liiduga liitumise olulisim põhjus soovis mitte tormata tsivilisatsioonide kokkupõrke poole. On oluline luua teatud tsivilisatsioonide liit ning ELi jaoks on see paras väljakutse. Samas, kui EL soovib saada maailmatähtsusega jõuks, on talle ülioluline tsivilisatsioonide liidu loomise õnnestumine. (Patrick Jarreau, Arnaud Leparmentier, Sophie Shihab, Le Monde, 13.10) Türgi teemal võttis teiste hulgas sõna ka Suurbritannia Euroopa asjade minister Douglas Alexander, kelle kirjutis sisendas, et Euroopa-lubadus paneb Türgit reforme läbi viima.
Skandinaavia ajakirjandus
Välispoliitilistest teemadest kirjutati nädala algul Skandinaavia ajakirjanduses kõige rohkem Saksamaal toimuvast - esimesest naisvalitsusjuhist Angela Merkelist, loodavast suurkoalitsioonist ja selle mõjust ELile. Rootsi ajakirjandus peab positiivseks seda, et Saksamaa uueks liidukantsleriks saab Gerhard Schröderi asemel CDU juht Angela Merkel. Schröderi kaotuse üheks põhjuseks peetakse seda, et ta viivitas liiga kaua tööturu ja sotsiaalsüsteemi reformidega ning üritas alles oma valitsemisaja lõpul antud küsimustes initsiatiivi üles näidata, siis kui usk muudatustesse oli juba kadumas. Koos Schröderiga kaob ka poliitiline pärand - agressiivsus Washingtoni vastu ja leplikkus Moskva suhtes. Merkeli võit paneb rõõmustama, kuna ta on muudatuste ja uue mõtlemise poolt, kuid SPD ja paljude äraootaval seisukohal olevate parteikaaslaste tõttu tuleb Merkelil ettevaatlikumat poliitikat ajada. ELi ühes tähtsamas riigis hakkab reforme läbi viima naine, kellel on selgelt turumajanduslikud väärtushinnangud ja isiklik kogemus kommunismist, mis on juba iseenesest uueks märkimisväärseks signaaliks Saksamaalt. (PJ Anders Linder, Svenska Dagbladet, 10.10). Saksamaa ja Euroopa tuleviku prognoos Merkeli valitsemisajale kaldub rohkem pessimismi – viidatakse madalale iibele, elanikkonna vananemisele, hirmule tuleviku ees ja väsimusele reformidest. Arvatakse, et Saksamaa majandust ei ole võimalik eriti palju elavdada. Uus valitsus võib küll tugev olla, kuid mõlemad parteid kaotasid palju valijaid ja arvatakse, et ülejooksikuid tuleb vaid juurde. Merkeli briljantsuse puudumist kompenseerib vastupidavus ja oskus taluda nii lüüasaamisi kui ka rünnakuid. Võimalik, et tema valitsusperioodil jätkuvad aeglased turumajandusreformid, mis toovad tagasi investeeringud ja töökohad. Samuti on võimalik, et Merkel aitab elavdada Euroopa koostööd. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 10.10). Suurkoalitsiooni üle juubelda-miseks pole põhjust, kuna pinged, mis olid valitsuse ja opositsiooni vahel, kolivad nüüd üle valitsusse. Parteid hak-kavad ilmselt rohkem selle nimel pingutama, et järgmistel valimistel soodsamas valguses paista, mitte selle nimel, et riigi probleeme lahendada. Suurkoalitsioon on hädalahendus, mitte poliitiline ideaalolukord. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 12.10).
Taani ajakirjandus on seisukohal, et lõpuks on lõputu poliitiline kriis Berliinis lahenemas - liidukantsleri määramine ja uue valituse moodustamine on sammuke paremuse suunas. Edusammuks on seegi, et valitsusjuhi vahetumine Saksamaal võib murda ELs valitsevat lootusetut õhkkonda. Kõige olulisem küsimus on, kui palju aitab moodustatud suurkoalitsioon kaasa sellele, et tirida EL välja kriisist, mis on seotud majanduse, poliitiliste suuniste puudumise ja ELi kodanike toetuse kadumisega. Saksamaa majandus on liiga jäik ja ebaefektiivne, et globaliseerumise väljakutsetele vastata, mis omakorda nõr-gendab terve Euroopa majandust. Reformide puudumine on seotud nõrga majandusega, mis omakorda loob aluse protektsionistlike hoiakute tekkimisele. Protektsionism nõrgendab majandust veelgi nii riigisiseselt kui ka ELis laiemalt, see omakorda suurendab kibestumist ELi suhtes. Uus valitsus loobub kõnedest Euroopa liitriigist ja võtab hoopis pragmaatilisema hoiaku. Samal ajal soovib Merkel taas arvesse võtta ka väiksemaid liikmesriike, mis peaks rõõmustama, kuid eks tegelikkus selgub aja jooksul. Merkeli suurkoalitsioon teeb elu ELis paremaks, kuid on kaugel sellest, et lahendada ELis valitse-vat kriisi. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 12.10). Koalitsioonivalitsus ei ole just parim lahendus Saksamaa olukorras, kuid Merkeli valitsus peab andma parima antud võimaluste piires. Saksamaal plaanitakse viia läbi suuri ümberkorraldusi ja korrigeerida tehtud reforme. Välispoliitikas võib samuti oodata huvitavaid korrektuure – Türgi küsimus saab realistlikuma vaatenurga, suhted USA-ga paranevad ja Prantsusmaa ei saa enam arvestada sellega, et Saksamaa pooldab alati nende USA-vaenulikke väljaütlemisi. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 11.10). Taanis peetakse suurkoalitsiooni pealesunnitud "mõistuseabieluks", kuid samas ei ole koalitsiooniparteide hoiakud reformide suhtes teineteisest tohutult kaugel. Jääb vaid loota, et Saksamaal tekib uus valitsus, kellel pole midagi eriti kaotada ja kes ei saa ebapopulaarseid reforme teiste kraesse ajada. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 11.10).
Norra ajakirjandus arvab, et Merkeli kõige raskemaks ülesandeks saab olema oma partei (CDU) ja sotsiaaldemokraa-tide (SPD) ühisel poliitilisel kursil hoidmine. Arvatakse, et ta saab sellega hakkama, sest mõlema suurpartei edasine käekäik sõltub tulemustest. Vastutusest kõrvalehiilimine pole enam võimalik. Väljavaated ühiste reformide läbiviimiseks ei ole sugugi kehvad, kuna parteide arusaamad ei olegi nii erinevad. Raskeks võib aga osutuda koalitsiooni kooshoidmine terve valitsusperioodi jooksul, et reforme jõutaks ka lõpule viia, mitte ainult alustada. Välispoliitikas muutuvad tõenäo-liselt suhted USA-ga, mis on kasulik kogu Euroopale. (Juhtkiri, Aftenposten, 11.10). ELi ühine välispoliitika sõltub otseselt suurriikides võimulolevatest juhtidest. Kui Merkel oleks varem võimul olnud, oleks Saksamaa tõenäoliselt pooldanud USA tegevust Iraagis. (Juhtkiri, Nationen, 13.10).
Nädala lõpul muutus aktuaalseks linnugripi teema, seoses linnugripijuhtumitega Türgis ja Rumeenias. Rootsi pressi arvates oleks parim, kuid ka kalleim lahendus, mida linnugripiepideemia vastu saaks ette võtta, see, kui Rootsi hakkaks ise vaktsiini tootma. Rootsi kardab, et pandeemia puhkemisel ei jätku piisavalt vaktsiini, kui seda väljastpoolt muretseda, mistõttu siseriiklik vaktsiinitootmine parandaks Rootsi elanikkonna vaktsineerimisvõimalusi. Kriisiplaan, mida aina täiendatakse, näeb ette, et ühiskonna põhifunktsioonid toimivad edasi ka siis, kui 30% elanikkonnast peaks haigestuma. (Inger Atterstam ja Josef El Mahdi, Svenska Dagbladet, 14.10).
Taani ajakirjandus arvab samuti, et Taani peaks olema linnugripi vastu paremini varustatud. Tänaseks on vaktsiini ainult 30 000 inimesele, kuid peaks varuma ühele miljonile. Taanis on samuti välja töötatud valmisolekuplaani juhuks, kui linnugripi oht muutub reaalseks. (Jeanette Ringkøbing, Pola Rojan og Thomas Lauritzen, Politiken, 14.10).
Norra ajakirjandus peab oluliseks Norra ühinemist rahvusvahelise linnugripivastase tegevusega, et hoida ennast informeerituna. Samuti peab informatsioon epideemiast olema täiesti aus ja avatud, et elanikkond saaks informatsiooni usaldada, mis väldiks põhjendamatut paanikat. (Juhtkiri, Aftenposten, 14.10). Isegi kui linnugripp ei muutu inimesele ohtlikuks, on see katastroofiline linnuriigile ja tõsine tagasilöök linnukasvatajatele. EL kiirustab linnugripi tõkestamisega, kuna see levib rändlindude kaudu, kes lendavad kevadel taas põhja poole. (Alf Ole Ask, Aftenposten, 14.10).
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses arutleti ELi imago ja tuleviku üle. EL kavatseb kohendada oma mainet kodanike silmis kuue mil-joni euro suuruse kampaaniaga. Kahjuks on EL hakanud tegutsema valede vahenditega ja liiga hilja. Ülevalt allapoole juhitud „vestlus kodanikega” näitab, et komisjonis ei ole ikka veel jõutud põhitõeni: EL on kodanike jaoks, mitte vastupidi. Kuna ELi tegevus on halvatud teadmata ajaks, keskendutakse imago lihvimisele. Selle asemel peaks ELi tegevorganite ja ametnike poolt toimuma tõeline seisukohtade ümberhindamine. Selles suhtes on komisjonil õigus, et vahel tuleks peatuda ja asjade üle järele mõelda, kuhu EL liigub ja mis suunas edasi minna. Kõige paremini tõstaks EL oma populaarsust, tehes rahutagamisele lisaks seda, mille jaoks ta on loodud: edendades kodanike heaolu ja arendades suhtlemist. Kui EL ei saa hakkama oma põhiülesandega, ei parane ta maine kampaaniatega. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.10) ELi kehva maine parandamiseks esitles ELi komissar Margot Wallström vastava kava. Wallströmi ideed leidsid rahvusvahelises pressis küünilise vastuvõtu. Wallström tunnistas, et ELi usalduskriis tuleneb sellest, et EL on olnud kitsa poliitilise eliidi projekt, mille kohta ei ole kodanike arvamust kuigi tihti küsitud. Wallströmi sõnul ei ole tema poolt väljapakutud kuue miljoni euro aruteluprojekti eesmärgiks põhiseadusliku leppe elluäratamine. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 14.10) Kui põhiseaduslik lepe on tõrjutud, tundub ELi tulevik ebamäärane ja ebakindel. Nii see ei pruugi tegelikult olla. Et Euroopat kuulataks ja hinnataks maailmas, peab ta laienema ja uuendama organisatsiooni. Laienemine on ELi võimas välispoliitiline relv, millega levitada rahu, demokraatiat ja vabaturumajandust. Poliitiline ja diplomaatiline mõju on seo-tud majandusliku mõjujõuga. Euroopa toetajad peaksid mõjutama komisjoni ja liikmesriikide juhte tegelema majandusküsimustega. EL ei ole majanduslikult piisavalt edukas, kuigi tal on muid saavutusi. Euroopa peab sisse lülitama kiirema käigu. Muutuste keskel tuleb säilitada või õigupoolest tugevdada sotsiaalse õigluse tunnet. EL võiks olla rahvusvaheliselt kui mitte tugevaim, siis üks tugevaimatest mõjutajatest sel aastatuhandel. (Ulrich Beck ja Anthony Giddens, Helsingin Sanomat, 16.10)
Soome ajakirjanduses oli üheks põhiteemaks valmistumine linnugripi tõrjumiseks. Ettevalmistused linnugripi muteerumiseks ja globaalse pandeemia puhkemiseks testivad tõhusalt riikide ja ELi võimet kriisiolukorras tegutseda. Selleks, et peatada viiruse levik, peab EL olema valmis korvama kahjud, mida kodulindude kasvatamise lõpetamine mõnedes riikides põhjustab. Põhja-Euroopa linnud on kaitstud, kuna linde hoitakse peamiselt siseruumides. Soome on valmis elanikkonna vaktsineerimiseks tavalist linnugrippi tõrjuva näidisvaktsiiniga. Vaktsiinideks ja ravimiteks on varutud 34 miljonit eurot. Praegu käivad läbirääkimised selle üle, mis järjekorras hakatakse inimeselt inimesele nakkava linnugripi vastu vaktsiini jagama. Euroopa riikidel on hea positsioon, kuna 70 % maailma vaktsiinitoodangust tuleb Euroopast. Koht järjekorras sõltub üksnes rahast. Soomel on head võimalused saada suhteliselt hea koht järjekorras. Järjekorrakoha hinnaks hinnatakse alla miljoni euro aastas. Järjekorras ootamise asemel on tehtud ka ettepanekuid ühise Põhjamaise vaktsiini hankimiseks. Selle saamine kestaks vähemalt viis aastat, mis võib osutuda liiga pikaks. Maailma ei ohusta praegu veel pandeemiaks muutuv linnugripp. Kõik vahendid selle tõrjumiseks tuleb nüüd kasutusele võtta ja samal ajal valmistuda halvimaks. Soomel on tegevuskava pandeemia puhkemiseks olemas. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.10) ELi eksperdid kiitsid heaks komisjoni ettepaneku, mille kohaselt liikmesriigid peavad koostama riskianalüüsi linnugripi võimalikust levikust rändlindude kaudu. Kui risk on suur, peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et kodulinnud ei puutuks kokku rändlindudega. Soomele ei ole otsusel suurt tähtsust, kuna linde väljas praktiliselt ei hoita. EL alustas ettevalmistustega linnugripi leviku tõkestamiseks peale seda kui leidis kinnitust, et Türgist leitud viirus on ohtlik. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 15.10) Inimesele ohtliku linnugripiviiruse leidumine Rumeenias ja Türgis põhjustab arusaadavalt muret kogu Euroopas. Halvimal juhul tuleb valmistuda selleks, et võib puhkeda pandeemia. Türgis ja Rumeenias leitud viirus võib nakatada inimesi. Teoree-tiliselt on võimalik, et järgmisel kevadel tagasi pöörduvad rändlinnud toovad viiruse ka Soome. Kuigi risk on väike, jälgitakse olukorda ja valmistutakse ka üllatusteks. Tegevuskava planeerivad ametnikud peavad ühelt poolt tegema ettevalmistusi ja teisest küljest ära hoidma paanika tekkimist. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 15.10) Kuigi linnugripi inimest naka-tav vorm on saabunud Euroopa piirile, ei ole põhjust hüsteeriaks, sellegi poolest on mõistlik teha ettevalmistusi. Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarves on olemas 20 miljoni euro suurune lisaraha linnugripi vaktsiini tarbeks. Kui raha vajatakse rohkem, tuleb see leida. Soomel on 1,3 miljonit annust tõve tagajärgi kergendavat ravimit. Seda võiks olla roh-kemgi. EL püüab omalt poolt teha kõik, et võimalik viiruse levik ja kahjud ELi territooriumil jääksid võimalikult väikeseks. (Juhtkiri, Kaleva, 15.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Marina Kaljurand on määratud erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Vene Föderatsioonis. Ta on lõpetanud õpingud õigusteaduskonnas Tartu ülikoolis ja rahvusvahelise õiguse alal Tafti ülikoolis Bostonis (USA). Ta on olnud Eesti esindajaks Iisraelis resideerumisega Tallinnas. (RIA Novosti, 6.10)
Eesti uus suursaadik Venemaal Marina Kaljurand on heanaaberlike suhete poolt. Kuigi praegu puuduvad kahepoolsed poliitilised kontaktid ja kohtutakse tavaliselt mitmepoolsete ürituste raames, on ka näiteid heast koostööst siseministeeriumide, kultuuriministeeriumide ja piirivalveteenistuste kontaktide näol. (Interfax, 15.10)
EV president Arnod Rüütel: Peame taastama kõnelused Vene Föderatsiooniga piirilepete küsimuses. „On vaja läbi viia arvamuste vahetus kõrgel tasemel, et asjad hakkaksid liikuma, et see Gordioni sõlm saaks läbi raiutud. Nii Eesti presidendi kui ka valitsuse poolt on selleks tahe olemas,” teatas Rüütel. Tema sõnul peaks asi leidma lahenduse välisminist-rite tasandil. (RIA Novosti, 5.10)
Eestil ei ole Venemaale territoriaalseid nõudmisi ja ta ei nõua kahjutasu NL poolt tekitatud materiaalse kahju eest, teatas EV president Rüütel intervjuus ajalehele „Izvestia”. Eesti president kinnitab, et enamus vabariigi territooriumil elavaid venelastest ei tunneta mitte mingisugust diskrimineerimist. Peale ELiga liitumist on oluliselt kasvanud soov omandada EV kodakondsus. Paljud soovivad asuda elama Eestisse oma sugulaste juurde. Paljud vene rahvusest isikud on hõivatud kõrgetes ametites meie riigis, ning on olnud ka vene rahvusest ministreid. (Interfax, 7.10)
EV presidendi nõunik on vastu ideele võtta tagasi patriarh Aleksius II annetatud I klassi Maarjamaa Rist. (Interfax, 7.10)
Poland and Lithuania, Latvia and Estonia should separate politics from history in their relations with Russia, Moscow's envoy to the EU said. "We should leave the historical debates to experts... and resolve practical questions in a con-structive way without offending each other," Sergei Yastrzhembsky said. "But we are still failing to do this," he added. "Un-fortunately, we are currently having problems with the Baltic countries and with Poland. I am convinced that most of these problems were not created by us," he continued. The envoy went on to criticise Latvia and Estonia for discriminating against Russian-speaking citizens of these two countries, and said the EU was not paying enough attention to Moscow's concerns. (Afp, 11.10)
Vene Föderatsioon kutsus Genfis ÜROd üles võitlema mittekodanike probleemiga Lätis ja Eestis. (RIA Novosti, 6.10)
Nearly 10,000 people used the Internet to vote ahead of local government elections in Estonia, exceeding expecta-tions, officials said. "Voting on the Internet can be considered a full success," Ulle Madise of the national election commission told. "The participation rate was higher than we expected, and the system functioned without hitches," she said. Experts in Estonia say the country is thought to be the first to introduce electronic voting on a nationwide basis. "If e-voting turns out to be a success, it will pave the way for change in Europe and the whole world," Madise said. Estonian e-voters cast their ballots via a secure Internet site, using a microchip-equipped ID card which they slid through an electronic card reader attached to a computer before selecting their candidate with the click of a mouse, entering a code and submitting the vote. (Afp, 14.10)
Väikeriik Eesti on endale saanud hüüdnime ”e-Stonia”, kuna selle maa tehniliselt edumeelne rahvas avab digitaalse de-mokraatia uue ajastu. Eestist sai esimene riik maailmas, kus valijatel lubati hääletada interneti teel, seda võimalust kasutas pisut vähem kui 10 000 inimest (1% valimisõiguslikest kodanikest). Sussexi ülikooli teadur ja online konsultant Jason Kitcat jääb teoreetikuna äraootavale positsioonile, märkides, et pigem on tegemist raha ning valitsusaparaadi energia raiskamisega. Eesti on esimene riik, kus e-hääletus on läbi viidud kogu maa ulatuses. Utah’ ülikooli politoloogiaprofessor ning Interneti-hääletust käsitleva raamatu kaasautor Thad Halli arvates on Eestil ideaalselt väike rahvaarv sellise hääletus-viisi korraldamiseks. Valijad vajavad spetsiaalset ID-kaarti, kaardi lugejat ning internetiühendusega arvutit. (Jari Tanner, AP, 14.10)
Saksamaa ajakirjandus
Kohalike omavalitsuste valimised Eestis ei huvita isegi eestlasi endid. Ka huvi e-valimiste vastu oli madal. Samas ära-tavad just need valimised suurt rahvusvahelist tähelepanu. Tehnilisest küljest klappis elektrooniline eelhääletamine suu-repäraselt. Eesti oli selliseks eksperimentideks lausa loodud, arvestades ID-kaartide hulka (ligi 80% valijaist). Kõik muud eksperimendid on juba teostatud, Eesti on muutunud e-stoniaks, miks mitte nüüd ka e-valimised! 2007. aastal toimuvad sama skeemi kohaselt ka parlamendivalimised. Andrus Ansip hääletas samuti elektrooniliselt ning oli vaimustatud: “See on mugav ja lihtne.” Samas tuleb tunnistada, et tehnilised finessid ei tõsta huvi valimiste vastu. Elektroonilisest eelhääletamisest võttis osa vaid 1% valimisõiguslikest kodanikest. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 15.10; Hannes Gamillscheg, Die Presse, 15.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti on teadaolevalt esimene riik, kes viib läbi kogu riiki hõlmavad e-valimised. 16. oktoobri kohalike omavalitsuste valimiste eel oli kõigil elektroonilist ID-kaarti omavatel eestlastel võimalus kolme päeva jooksul hääletada interneti teel. Elektrooniline ID-kaart on olemas peaaegu 60% eestlastest. 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on nüüdseks uute tehnoloogiate kasutamise poolest üks ELi arenenumaid riike. Eestis hakati interneti kasutamist juurutama väga varakult ning nüüdseks tehakse seda ühiskonna kõigil tasanditel, alates valitsusest ja lõpetades ääremaade küladega. Olles üks ELi vaesemaid riike, on Eestis kiirete internetiühenduste arv üks ELi kõrgemaid. Interneti kasutamine on eestlastele põhiseadusega ette nähtud õigus. Suur osa administratiivsest asjaajamisest, nt tuludeklaratsioonide täitmine, toimub samuti interneti teel. Eesti valitsus oli viis aastat tagasi esimene maailmas, kes kolis paberitelt täielikult võrku. Kui kohalike omavalitsuste e-valimised sujuvad tõrgeteta, kaalub Riigikogu selle rakendamist ka 2007. aasta parlamendivalimistel. (Le Monde, 11.10; Le Figaro, 12.10; Libération; 11.10; Le Progrès, 12.10)
Soome ajakirjandus
Eesti kohalike omavalitsuste eelhääletamisel sai esimest korda maailmas hääletada ka interneti vahendusel. Interneti teel hääletas kolme päeva jooksul tuhandeid inimesi. Interneti kaudu valides läheb vaja ID kaarti, salasõna ja seadet, mille abil registreeritakse ja kontrollitakse hääletaja isikut. Interneti teel hääletamist peetakse turvaliseks, mõni häkker küll proovis valimisleheküljele sisse murda, kuid ebaõnnestus. Faktumi juhi Juhan Kivirähki arvates on interneti kaudu hääletamine mugav, moderne hääletamisviis ja suurendab hääletajate hulka. Mujal maailmas veel tundmatut interneti kaudu hääletamist jälgisid muuhulgas rahvusvahelised vaatlejad. Eesti erakondadest olid interneti teel hääletamisele vastu Keskerakond ja Rahvaliit, arvates, et selline hääletamisviis suurendab valimispettuse riski. Need erakonnad, kes internetivalimisi toetasid, pidasid uuendust vajalikuks, kuna see teeb paljudele kodanikele valimisprotsessi lihtsamaks ja meelitab rohkem noori hääletama. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.10)
Eestis peeti omapärast nähtamatut valimisvõitlust. Tänavapildis valimisreklaame näha ei olnud, vähemalt mitte ametlikke reklaame. Põhjuseks on uus seadus, mis keelab valimisreklaami kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Eestis on tekitanud suurt hämmastust rohelised K-tähega kohukeste reklaamid, mis meenutavad Keskerakonna sümbolit. Kesk-erakond on eitanud seotust reklaamiga. Reklaami ajastust peetakse siiski omapäraseks juhuseks, eriti kui arvestada, et ko-hukest tootva ettevõtte juht on Keskerakonna toetaja. Kohalike omavalitsuste valimisi ei tasu alahinnata. Sotsioloog Juhan Kivirähki arvates mõjutavad kohalike omavalitsuste valimised järgmise aasta presidendivalimisi ja isegi kahe aasta pärast toimuvaid parlamendivalimisi. Poliitiline olukord on muutunud endisest ebaselgemaks, kuna skandaalide tõttu on hääletajad poliitikast võõrdunud. Kivirähk ennustab, et hääletamisaktiivsus võib jääda väikeseks. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 14.10)
Eesti erakonnad tunduvad pürgivat kohalikesse omavalitsustesse innukamalt kui kunagi varem. Valimislubadustest leiab igaüks midagi. Tundub, et hääletajad hoolivad sellest üha vähem. Kohalike omavalitsuste valimistel osales eel-hääletamisel alla kümne protsendi hääleõiguslikest kodanikest. Vaikseim osalus oli Tallinnas, kus poliitikute vahel käib suu-rim võitlus. Poliitikute lubadustest ja püüdlustest hoolimata näitavad arvamuseuuringud, et vaid 43% kodanikest kavatseb kindlalt hääletada. Huvipuudust seletatakse sellega, et lõpptulemust nagunii ei suudeta mõjutada ja et usaldus poliitika vastu on kadunud. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.10)
Eesti kohalike omavalitsuste valimiste peateemaks kujunes eetika Eesti poliitikas. Arutelu eetikast on esile kerkinud tänu avalikuks saanud poliitilise võimu kuritarvitamise juhtudele isikliku kasu saamisel. Suurimad skandaalid puudutavad Keskerakonda ja selle juhti aga ka reklaamikampaaniat, mis korraldati hoolimata sellest, et uus seadus keelab poliitilise tänavareklaami vahetult enne valimisi. Juba Res Publica valimisvõit eelmistel parlamendivalimistel näitas Eesti ühiskonna sügavat kriisi, uuelt erakonnalt oodati ausamat valitsemist. Kodanikud on aru saanud, et nii edasi kesta ei saa ja seepärast on arutelu poliitikute eetika üle hoogustunud. Sotsioloog Juhan Kivirähki arvates viitas Eesti ühiskonna sügavale kriisile juba aastal 2001 avaldatud 26 ühiskonnauurija kiri ühiskonna jagunemisest. Peale seda on kriis vaid süvenenud, kuna võimulolijad ei ole suhtunud uurijate muresse tõsiselt. Hoolimata skandaalidest ennustatakse just Keskerakonnale kõige roh-kem hääli ja valimisvõitu ka pealinnas. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 16.10)
Kõigist skandaalidest ja korruptsioonisüüdistustest hoolimata ennustatakse Tallinnas kohalike omavalitsuste vali-mistel valimisvõitu Keskerakonnale. Valimisvõidu tagavad erakonnale peamiselt mitte-eestlaste hääled. Eestlaste seas on populaarseim Reformierakond, mida toetab 21% eestlastest. Keskerakonna tugev positsioon on andnud alust spekulatsioonidele, et Edgar Savisaar võib ehk esimest korda linnavalitsuse kokku panna üksi, vajamata selleks liitu mõne teise erakonnaga. Kirde-Eesti paistab valimistel silma peamiselt kõmu-uudistega ja eelhääletusel toimunud valimispettustega. Narvas nõutakse isegi hääletustulemuste tühistamist. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.10)
Keskerakond sai kohalike omavalitsuste valimistel kõige rohkem hääli kogu Eestis ja ka Tallinnas. Tallinna valimis-tulemust mõjutasid aktiivselt hääletanud venelased, kellest suurem osa toetas Keskerakonda. Keskerakond sai kõige rohkem hääli ka Narvas ja Pärnus. Tartus taas hääletati enim Reformierakonna ja Isamaaliidu poolt. Erakondi huvitas kõige rohkem pealinna valimistulemus ja see, kas Keskerakond saab vähem või rohkem kui pooled Tallinna volikogu kohtadest. Tallinnas kuulub Keskerakonna valimisprogrammi 111 lubadust, mis nüüd täitmist ootavad ja millest osa on väga kallid teostada. Eestlased hääletasid laisalt, päeva jooksul käis hääletamas vaid 47% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletamisaktiivsus oli madalaim Eesti taasiseseisvumisest saadik. Esimest korda sai valimistel hääletada ka interneti teel ja 9300 hääletajat kasutas seda võimalust. Reformierakonna aseesimehe välisminister Urmas Paeti arvates näitavad valimised, et inimesed on poliitikas pettunud. “Ühiskonnas on liiga palju viha”, kommenteeris kaitseministri kohalt lahku-nud Jaak Jõerüüt valimispäeval. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 17.10)
Moldova püüab määratleda uut suhet nii Rumeenia, Ukrainaga kui ka Venemaaga. Samal ajal arendab EL naabruspoliitikat, mis esitab erakordselt keerulisi väljakutseid. Kui Rumeenia liitub ELiga 2007. või 2008. aastal, saab EL oma ajaloo vaesei-ma naabri. Uus olukord näitab, kui keeruline on ELi endisest mahukam ja laiahaardelisem naabruspoliitika tervikuna. Hiljuti Chisinau visiidilt naasnud ELi Moldova delegatsiooni esimees Marianne Mikko kommenteeris Moldova olukorda. Eesti esimestel eurovalimistel 2004. aastal Brüsselisse valitud Marianne Mikko töötas Brüsselis aastatel 1994-2000 Eesti ELi korrespondendina, Tallinnas oli ta Diplomaatia peatoimetaja. Kui Mikko valiti ELi Moldova koostöökomisjoni delegatsioo-ni juhiks, oli hetk ajalooline – eesti keel võeti esimest korda kasutusele selle taseme ELi keelena. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 16.10)
Majandus
Uudisteagentuurid
Nearly half the Estonians questioned in a recent poll said they opposed replacing their national currency, the kroon, with the euro in 2007, with an almost equal number in favour of the change. A total of 48 percent of respondents were against the introduction of the euro and 47 percent supported the move, according to a poll conducted in September by the Emor polling agency. "The high number of opponents to the euro indicates the need for better information to people about the consequences of the switch of the currencies," Emor pollster Jaanika Hammal told. "The abstract debates between experts mean people feel the euro is distant from them, and some of them have deep fears of price rises," she said. "Another factor spurring people to oppose the euro is regret over losing the kroon." (Afp, 11.10)
Finnish shipping company Viking - in a cost-cutting move - published help wanted ads in Estonia to staff one of its passen-ger ferries, which is to sail under the Estonian flag as of next year. Viking Line battled with Finnish trade unions to get per-mission to change the nationality of the passenger ferry Rosella from Finnish to Estonian, and received permission from a British court to do so this summer. Viking said the change of flag for the Rosella would allow the company to save up to half on personnel costs and reduce expenses for piloting. (Afp, 11.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Eesti kiire majanduskasv teeb murelikuks Sloveenia peaministrit Janez Jansat, kelle sõnul on tema maa Eestile esi-kohta kaotamas postsovetlikke riikide edukuse edetabelis. Eestist rääkides toob ta esile Eesti maksusüsteemi. Teise as-pektina märgib Sloveenia valitsusjuht Eesti majanduse avatust. 1991. aastal alanud privatiseerimine meelitas ligi välisin-vestoreid, kes omakorda panid uue aluse nii tootmis- kui ka teenindussfäärile. Eredaim näide Eesti edust on miljoneid dollareid väärt internetitelefonikompanii Skype, mille tarkvara on välja töötatud nimelt Eestis. Kolmandaks kadestamispõhjuseks peab Jansa Eesti e-valitsust: rahvas on vaid hiirekliki kaugusel riigist, ka kohalike omavalitsuste valimistel on soovijatel võimalus osaleda elektroonselt. Mis on Eesti saladus? Avatus – see ilmneb ka haridussüsteemis, ülikoolides on või-malik õppida võõrkeeltes, sellest tulenevalt on palju välistudengeid jne. Loomulikult on Eestil ka probleeme: tervishoid, nigela kvaliteediga maanteed, korruptsioon, riigiasutuste eneseimetlus jne. (The Economist, 14.10)
Saksamaa ajakirjandus
Mis on õiglane? Selle koha pealt lähevad arvamused lahku ka Eestis. Majandusteadlane Kalev Kukk leiab, et kõrgemad maksumäärad rikastele – see on ebaõiglane. Ministri nõunik Heido Vitsur arvab teisiti, tema arvates on 24% madalapalga-listelt nõuda liig mis liig. Eesti maksusüsteem on “Kirchhofi ideed tegelikkuses”. Praegu kehtib säärane mudel teisteski Ida-Euroopa maades, kuid Eesti oli esimene. Tollal oli tegemist küll pigem taotlusega panna inimesed makse maksma, kuid mängus oli ka puht ideoloogilised vaated. Vitsur väidab, et nõrk riik jätab hooletusse hariduse, tervishoiu ja sisejulgeoleku. Nõrga riigi põhjuseks pole siiski mitte maksusüsteem, nendib leht, vaid Eesti vaesus võrreldes kasvõi naabermaa Soomega. Kui aga kõik maksud kokku arvestada, siis maksukoormuselt pole Eetsi sugugi mingi maksuoaas. Maksumäär ületab tegelikult Saksamaa pärastsõjaaegset maksumäära. Proportsionaalse tulumaksu vastased, nagu Vitsur, ei võta oma seisu-kohti väga tõsiselt ning teevad vahet soovidel ja praktilisel elul. Niipea kui tulevad jutuks globaliseerumine ja maksukonkurents, räägivad nad sedamaid omaenda ettepanekutele vastu. “Maksusüsteemi on lihtsam nullist üles ehitada kui muutma hakata”, nendib Kukk. Nii ka Saksamaal. (Max Reval, Die Welt, 12.10)
Taani ajakirjandus
Ühtne tulumaksusüsteem on Ida-Euroopas laialt levinud. Kätte on jõudnud aeg reformida tulumaksusüsteemi ka Lääne-Euroopas, kuid hirm ebavõrdsuse ees on suurem kui soov madalamat tulumaksu maksta. Ühtne tulumaksuprotsent kõigile, arvestamata sissetuleku suurust, on 1980. aastatel ameeriklaste poolt välja töötatud mudel, mis oli parimal juhul mõeldud akadeemilise näpuharjutusena. Eesti parempoolsed revolutsionäärid avastasid selle teooria juhuslikult ning jõudsid arusaamale, et antud süsteem on parim vahend uue ja iseseisva riigi kasvule kaasa aitamiseks. Eesti oli maailma esimene riik, kes viis 1994 sisse ühtse 26% tulumaksu, mida alandatakse järgmisest aastast 22%-ni. Ühtne tulumaks andis tõuke Eesti majanduse kiirele arengule. Ka Läti ja Leedu võtsid koheselt Eesti rakendatud süsteemi kasutusele. (Kim Hundevadt, Jyllands-Posten, 11.10)
Päästekontsern Falck ostab ära Soome firma Rosqvist Yhitiöt, mis on hädaabiteenust korraldav ettevõte. Soome firma on suurim autodele hädaabi osutav ettevõte nii Soomes kui ka Eestis, lisaks pakuvad nad teenust ka Venemaal, Lätis ja Leedus. Rosqvist osutab üle 60000 hädaabiteenuse aastas ööpäevaringselt töötava häirekeskuse kaudu. Falck on Eesti ja Soome suhtes ambitsioonikas, mistõttu otsiti samaväärset firmat, millesse investeerida. (Michael Schrøder, Jyllands-Posten, 14.10)
Soome ajakirjandus
Balti riikide majanduslik areng on olnud kiire, kuid sellest hoolimata on olemas oht, et euro kasutuselevõtmine Lätis ja võib-olla ka Eestis võib kavandatust aasta võrra edasi lükkuda. Eestil on kavas euro kasutusele võtta 2007. aasta alguses, kuid takistuseks võib saada EMU kriteeriume ületav inflatsioon. Kuigi Eesti inflatsioon püsib sel aastal nelja protsendi ringis ja aeglustub järgmisel aastal tunduvalt, on EMU piir alla 2,5%. See on Eesti jaoks ülejõu käiv tingimus, kui just EMU kriteeriume ei tõlgendata loovalt, näiteks viidates nafta hinna erakordselt kõrgele tasemele. Paindlikule tõlgendamisele on muidki põhjuseid, Eesti majandus on arenenud stabiilselt. Teisest küljest on kriteeriume eiratud liigagi mitmel korral suurte euroriikide puhul, oleks aeg kriteeriume rangemalt jälgida. Eesti täidab tingimused 2008. aasta alguseks nagunii. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.10)
Konkurents Soome lahe sadamate vahel suureneb Sillamäe sadama avamisega. Sadam keskendub Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisele liiklusele, kuid kaupa oodatakse ka Kotka kaudu Ida-Soomest. Usutakse, et sadam pakub tulevikus konkurentsi Hanko ja teistele Soome sadamatele sõiduautode transportimisel Venemaale. Esialgu hakatakse siiski transpor-tima naftat ja muid kemikaale Venemaale. Silmet Groupi juhi Tiit Vähi sõnul on Sillamäe sadama põhikonkurendid Peterburi sadam ja Muuga sadam, mingil määral ka Kotka, Hamina ja teised Soome sadamad. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 14.10)
Soome Ehitusliit kehtestas boikoti Eesti ehitustööjõudu vahendava ettevõtte Oü Intani tegevusele Soomes. Firma töötajad töötavad muuhulgas Olkiluodon tuumajaama ehitustöömaal betooniautode juhtidena. Boikott kestab seni, kuni Ehi-tusliit ja Soome Autojuhtide Liit saavad rahuldava selgituse töötajate palgatingimustest ja muudest väljamaksetest. Ehitusliidu teatel ei ole Eesti ettevõte ja firmad Forssan Betonituote Oy, Merstolan Kuljetus Oy, IH&PJ Trans OY esitanud selgitusi selle kohta, kas Oü Intanis järgitakse ala kollektiivlepingut ja kas palgad, päevarahad, reisikulud ja muud väljamaksed on makstud töölepingu kohaselt. (Jari Rantanen, Turun Sanomat, 11.10)
Varia
Uudisteagentuurid
Estonia will dispatch a rescue team to help Pakistan cope in the aftermath of earthquake, the Estonian rescue service said. "We will send a team of 18 rescuers to Islamabad to help with medical aid and logistics," Mati Raidma, head of the Estonian Rescue Service, told. The team will consist of medical workers and logistics experts who have with them medical equipment for a field hospital, Raidma said. "Our aim is to set up a medical service centre in Pakistan, make it operational and then leave it to local people who would continue running it," he said. "Our logistics experts will be assisting in dis-tributing humanitarian aid from international organisations and other countries," he said. (Afp, 11.10)
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Baleriin Agnes Oks, kes tantsib sel hooajal Inglise Rahvusballeti “Uinuvas kaunitaris” Aurorana, jagab kuulsuste rubriigis lugejatega omaloodud tervisliku juustukoogi retsepti, ise sealjuures kommenteerides, et tantsijana võib ta seda madalakalorilist maiust endale lubada. Vaja läheb: 200 grammi vähekalorilisi helvestega küpsiseid, 60 grammi võid või margariini, 4x250 grammi kohupiima, 3 suurt muna, 100 grammi suhkrut, 1teelusikatäis vanilje essentsi, 2 teelusikatäit Cointreau’d, 1 peotäis rosinaid, pool sidrunit – ahi eelsoojendada 170C. Sulatada või ning purustada küpsised, siis need omavahel segada. 20cm läbimõõduga sügav koogivorm ääristada saadud massiga. Kausis segada munad, kohupiim, suh-kur, vanilje, liköör ja poole sidruni mahl. Kloppida kuni ühtlase tiheda vahuni, siis segada sisse rosinad. Küpsetada 1 tund, siis lülitada ahi välja ning jätta kook ahju 2 tunniks, seejärel panna kook ööseks külmkappi. Kaunistamine on igaühe enda teha – näiteks vahukoore, mangode ja kiividega. (The Independent, 15.10)
Saaremaa oli külma sõja ajal piiritsoon, kus praeguste hotellide ja külalistemajade asemel asus üle 30 sõjaväebaasi. Ainsad inimesed, keda saarele lubati, olid kohalikud ja nende sugulased (ka nende jaoks oli vastava loa saamine bürokraatiast kammitsetud) ning sõjaväelased. Praegu ühendab Saaremaad mandriga praam, kuhu mahuvad bussid ja autod, saare kes-kus Kuressaare on aga muutunud kaasaegseks linnaks kaubanduskeskuste ning moodsa raamatukoguga. Saaremaa aren-gujoon määrab tulevikus ka teiste Eesti saarte (kokku 1500) edasiliikumise võimalused. Turism kuulub tänase Saaremaa elu juurde: sealne maaliline maastik koos tuuleveskitega, aga ka Kuressaare vanalinn koos 13. sajandist pärit kind-lusega ning meteoriidikraater on põhilised turismimagnetid. (Alexander Osipovich, International Herald Tribune, 11.10)
Rootsi ajakirjandus
Selle aasta Nobeli kirjanduspreemia peaks minema naispoeedile Indoneesiast, kui preemiat võrdselt riikide, sugupoolte ja kirjandusžanride vahel jagada. Rootsi Raamatukaubanduse peatoimetaja Lasse Winkler arvab, et kirjanduspreemia võiks anda Eesti kirjanik Jaan Krossile, kelle looming on fantastiline. Kahjuks ei ole tema raamatuid enam rootsi keeles avaldatud, mida tehti 1970. ja 1980. aastatel. Tema ajaloolised romaanid käsitlevad võitlust vaba Eesti nimel, sel moel õn-nestus kirjanikul Eestile tagasi võita tükike oma maa ajaloost. (Karolina Andersson ja Ossi Carp, Svenska Dagbladet, 11.10)
Augusti lõpul viskas neljaaastane Esther Ohlén ema abiga kirjutatud kirja pudelipostiga merre, kui ta oli külas oma Gotlandi vanaemal. Septembri lõpul sai ta vastuse Vormsi lasteaia lastelt. Kirjas seisis, et pudeli leidis rannalt üks mees, kes toimetas selle lasteaeda, kuna mõistis, et tegu lapse saadetud kirjaga teistele omasugustele. Vastuskiri oli kenas-ti rootsikeelne ja kirjale oli lisatud rootsikeelne brošüür Vormsi kohta. Vormsi rootsikeelne nimi on Ormsö ja kuni Teise Maa-ilmasõjani oli Vormsi suuresti asustatud eestirootslaste poolt. (Erik Sidenbladh, Svenska Dagbladet, 15.10)
