Euroopa LiitLaienemine
Turkey and the EU launched membership talks despite deep public scepticism over whether the wealthy Western bloc would ever manage to absorb the populous Muslim nation. "This is a win-win situation and the world will also win," said a beaming Turkish FM Abdullah Gul. "Along road I trust the EU will overcome the scepticism which exists towards Turkey," said Gul. „The prospect of EU membership will boost Turkish economic growth and help convince sceptical Europeans of the benefits of Turkey joining the EU”. (Reuters, 04.10)
British Foreign Secretary Jack Straw hailed a "truly historic day" for the world after chairing the nego-tiations, but said Turkey still had much to do on rights and democracy to meet bloc rules. (Reuters, 04.10)
EC President Jose Manuel Barroso welcomed the official start of talks with Turkey to join the EU, but warned that the country must win over the sceptical European public. He said negotiations had been started that they should "be fair and rigorous". "Turkey must be treated in the same way as all other candidates. And it must strictly respect the requirements for democ-racy, human rights and rule of law if it is to join the club," he said. (Afp, 04.10). "The goal is accession. I believe it is possible," said Barroso, "But accession, as for every country, is neither guaranteed nor automatic. A lot depends on the evolution from now until that moment." (Reuters, 04.10)
EP president Josep Borrell said that if the EU had failed to get a deal on Turkey's accession talks it would have been a body blow for the 25-member bloc's credibility. "It would have been very, very, very bad for European credibility. So it's a very good thing that nego-tiations have started and Cyprus has made a very impor-tant contribution," he added. In Cyprus Borrell said the EP backed Turkey's path of accession on the understanding that "within a short period of time it will recognise the Cyprus Republic". (Afp, 04.10)
French President Jacques Chirac reiterated his support for Turkey's accession to the EU but said An-kara must conform to the bloc's values if it wants negotia-tions to result in full membership. Negotiations will last at least 10-15 years but Turkey must take "all the neces-sary steps" to adapt its laws to EU standards, Chirac said. (Reuters, 04.10) „Turkey could conceivably shift towards Islamic radicalism if it finds itself excluded from joining the EU”, he warned. (Afp, 04.10) Former French president Valery Giscard d'Estaing attacked the open-ing of membership talks with Turkey, claiming that if suc-cessful they would undermine the basic aim of the EU. He said that "the grand French project of a political union" was vanishing in favour of "a large free trade zone." (Afp, 04.10)
Cypriot President Tassos Papadopoulos said he expected the UN to revive talks aimed at resolving the division of Cyprus now that Turkey has begun dis-cussing EU membership. (Reuters, 06.10) EP President Josep Borrell said Cypriots should not expect the EU to wave a magic wand to reunify the island of Cyprus, in the momentum that follows the start of membership talks with Turkey. “Cypriots must do it for themselves, not just pin their hopes on a European solution,” he said (Afp, 06.10)
The Organization of the Islamic Conference (OIC) of which Turkey is a prominent member hailed the opening of EU membership talks as a way to push for-ward international dialogue and world peace. OIC Gen-eral Secretary Ekmeleddin Ihsanoglu said "this step has created a feeling of confidence and courage among nations of the Islamic world to pursue the democratic process .in order to consolidate regional and interna-tional peace." (Afp, 04.10)
Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said his government's tough stance over Turkey's EU entry talks had fundamentally changed the terms of any future EU expansion. Schüssel said his country won an important change in the wording of the negotiating man-date, which stated the EU's ability to absorb Turkey was a "condition" of membership while before it was only an "important consideration". (Reuters, 04.10)
Croatia moved a key step towards finally start-ing delayed membership talks with the EU, after UN chief war crimes prosecutor Carla del Ponte endorsed its cooperation with her court. (Afp, 03.10) Croatians were cautiously pleased that their country had cleared the last hurdle to starting talks to join the EU. PM Ivo Sanader, the main force behind the country's drive to join the bloc, told state television: "We know that what lies ahead will be tough, but let me tell you, no country that joined the EU has asked to walk out, and all EU citizens are better off for joining." (Reuters, 03.10) EU enlarge-ment chief Olli Rehn warned Croatia that it must con-tinue with efforts to track down a fugitive warcrimes suspect despite having started its long-delayed member-ship talks with the bloc. "I trust that Croatia also keeps its commitments, especially when it comes to maintaining full cooperation with The Hague tribunal, as long as the remaining indictee is brought to justice," Rehn said. (Afp, 08.10)
German Chancellor Gerhard Schröder hailed the deal to allow Turkey to begin negotiations to join the EU: "A Turkey that shows that Islam and the values of European enlightenment can be consistent, would represent an enor-mous boost to the stability and security of Europe and beyond". (Afp, 04.10)
Välispoliitika
The leaders of Russia and the EU met to discuss ways of freeing trade across the entire European continent and deepening already vital East-West energy ties. EU leaders hailed their "strategic" partnership with energy-rich Russia, while staying silent over the many East-West divisions. (Afp, 04.10) Russia and the EU said they would sign visa regula-tions for travellers in a deal designed to ease ties strained by the expansion of the EU. "We agreed to ease the visa rules for a large category of people," Putin said. „Students, businessmen and diplomats would find it easier to cross the border between the EU and Russia under the deal”, he said. Russia has its own concerns over the rights of Russian speakers in the Baltic States. Ties have also been strained by European concerns over what it says are human rights abuses by Russia in the southern Russian region of Chechnya. Russia denies abuses during its ten-year war. (Reuters, 04.10) Russia has the energy resources to light up Europe, but first huge investments needed to drag industry there into the 21st century. „It is clear that Russia is key to providing secure supplies for the future," Britain's secretary of state for trade and indus-try Alan Johnson said. Russian Energy and Industry Minister Viktor Khristenko said Russia could become a centre of world economic growth, but agreed this could only happen if the economy were modernised and diversified. "Without active participation of business circles in the European Union, these plans will remain plans," he said. "From our side, the door is open." (Afp, 03.10) Russian President Vladimir Putin called for wider European participation in a Baltic gas pipeline project which Poland and others fear leaves them vulnerable to the whims of the Kremlin. "We are interested in widening the number of participants because this makes the project more balanced, reliable and stable," said Putin. "It is obvious that this project will enhance Europe's energy security because it diversifies energy sources and makes the final product cheaper." (Reuters, 03.10)
EU foreign policy chief Javier Solana called on the EU to remain a "global actor" despite its political limbo after the rejection of its constitution. "No constitution should prevent us to do what we have to do and to be what we have to be. We have responsibilities in the world. We should not close our eyes to problems which could make the world a better place." EU external relations commissioner Benita Ferrero-Walder said: "Much of what we can and should do to make our foreign policy more effective - enhancing coherence, visibility and efficiency - can be done without the constitution," she said. "For our citizens the institutional architecture is irrelevant - and they are right, it is results which count, not method-ology. We all need to work hard - constitution or no constitution - to give them that." (Afp, 05.10)
The EU imposed an arms embargo on Uzbekistan. This was in response to the government's refusal to accept an international enquiry into the suppression last May of an uprising in the eastern town of Andijan. The measure imposes an embargo on exports to Uzbekistan of arms, military equipment and other equipment that might be used for internal repres-sion. (Afp, 04.10)
Majandus
EC President Jose Manuel Barroso urged British PM Tony Blair to devote all his energy to securing an agreement on the EU's 2007-2013 budget before Britain's presidency of the 25-nation bloc expires. (Reuters, 06.10)
The meeting of Tony Blair and French President Jacques Chirac was meant to build a consensus before a EU summit, but a breakthrough was unlikely on their long-running dispute over EU spending. France wants Britain to accept a reduction of its annual rebate. London says it will do so only if the EU agrees to review all its spending and wants a re-duction in farm spending. France is the biggest beneficiary of the Common Agricultural Policy. Blair is also seeking French support for his twin goals of a global trade deal to give Africa access to world markets and economic reform in the EU. Chirac said Brussels had failed to protect EU interests in world trade talks and its defence of European jobs had been weak. (Reuters, 07.10)
EU industry commissioner Günther Verheugen presented plans to make the European manufacturing sec-tor more competitive amid French criticism that Brussels is not doing enough to help it. He insisted that the way forward for the European industry was through a "clear rejection of protection or sheltering of markets" and "a clear refusal to engage in (state) interventionism". (Afp.05.10)
Thirteen EU countries: France, Austria, Belgium, Cyprus, Spain, Finland, Greece, Hungary, Ireland, Italy, Lithua-nia, Luxembourg and Poland informed the EC of their priorities in WTO talks on agriculture, insisting there were "red lines" that must not be breached, the French agriculture ministry said (Afp, 07.10).
The EC criticizes Sweden for violating European regulations on the free circulation of labour, said Charlie McCreevy, the commissioner in charge of the internal market and services. The EC will side against Sweden in an upcom-ing European Court of Justice case pitting a Swedish construction workers' union against a Latvian construction company, Commissioner said. "The vocation of Europe and the European institutions is... above all to defend Europe, defend the eco-nomic, financial and social interests of Europe," Chirac said. (Afp,05.10)
Julgeolek
NATO urged Ukraine's overhauled government to stop talking about its hopes of joining the alliance and the EU and get on with turning itself into a strong democracy. While the EU is seen as reticent about any further enlarge-ment, some in NATO believe Kiev could receive an invitation as early as 2008 to join the NATO -- but provided it sees through political and defence reforms. (Reuters, 07.10)
NATO will send more than 10,000 extra troops to Afghanistan, the 26-nation group's Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said, which would double its force in the insurgency-hit country (Afp, 06.10).
NATO said its Kosovo forces (KFOR) staged a military exercise in order to show they are ready to deal with any po-tential conflict in the disputed province. "This is a warning for those who are opposed to peace and stability in Kosovo that NATO is ready, willing and able to fulfill its mandate," said KFOR's Italian commander Giuseppe Valotto. (Afp, 05.10)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise temaatika saavutas kõrghetke. Paljuvaieldud võimalikkus moslemiriigi ühinemisest ELiga kutsus pingete haripunkti jõudes esile mitmesuguseid arvamusavaldusi. Tegelikult oli vastav otsus viima-se hetkeni lahtine, sest Austria oponeerimine seadis kahtluse alla eelnevate diskussioonide tulemused. Briti väljaande The Guardian meelest on käesolev aasta osutunud ELi jaoks tõeliseks katsumuseks – 2005 on olnud annus horribilis, vaatamata saavutatud kokkuleppele on EL taas nõrk, ebakindel ning otsustusvõimetu. (Juhtkiri, The Guardian, 4.10) Teravapilguline poliitikavaatleja Timothy Garton Ash märgib, et EL on oma lubava otsusega teinud midagi märkimisväärset – valinud ühenduseks, mitte üliriigiks olemise. Timothy Garton Ash rõhutab, et edaspidi tuleks eurooplastel harjutada küsimuste püstitamist harjumuspäratuma nurga alt: mitte – mida Euroopa võiks Türgi heaks teha, vaid – mida Türgi on juba praeguseks Euroopa heaks teinud. Põhiefekt, mille liitumiskõneluste alustamine on tekitanud, seondub nüüdsest ilmselge lubadusega Kagu-Euroopale – võib-olla saavad sealsetest riikidest ELi liikmed veel enne Türgit. Selles viites peitub pisut ajaloolist irooniat. Türgi, omaaegne Osmanite impeerium, on varem okupeerinud suuremat osa Balkani poolsaarest (ja nii lõiganud sealsed maad ära n-ö Euroopa kristlikust klubist), osutub nüüd ukseavajaks oma kunagistele kolooniatele. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad ELiga 2007. aastal niikuinii. Mis oli Austria eesmärgiks tekitada vahetult enne otsustamiseks kokkulepitud kuupäeva tõeline segadus? Bulgaaria ja Rumeeniaga samade tingimuste loomine Horvaatiale! Üks samm viib teiseni, ning pole imestada, et kui nimetatud Balkanimaad on juba ELi vastu võetud, hakkavad nad kõnelema oma naabrite ELi liikmelisuse eest. Selline suurem Euroopa oleks midagi enamat kui vabakaubanduspiirkond, aga see on juba praegu palju enamat. Tõenäolisem on pigem liikumine tsentraliseeritud keskvõimu poole. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 6.10) Hoopis värskema pilgu heidab Koçi ülikooli (Istanbul) ajalooprofessor Norman Stone, tuues esile seiga, et Türgi on energilise, ausa ning uuendusliku kuvandiga riik – miks me üldse teda vajame? Stone’i arvates peaksid eurooplased unustama oma vastuväited selles vallas, Türgi on palju väärtuslikum kui kõik uued Ida-Euroopa riigid kokku: Türgil on töötegemise ja aususe traditsioon, mis pole kunagi rikutud olnud kommunismi poolt. Autor leiab, et pigem peaks EL tahtma enda hulka maad, kus on sedavõrd turvaline, et näiteks ridikülivargus on nii harv, et ületab uudiskünnise. (Norman Stone, The Times, 3.10) Financial Times konstateerib, et Lääne-Euroopat vaevab "laienemise väsimus", mis oli üheks mõjukaks faktoriks juba Euroopa põhiseadusliku leppe rahvahääletustel. Edaspidise laienemise toekaimaks alternatiiviks on "naabruspoliitika", omamoodi tegevuskava kaubanduse ja investeeringute elavdamiseks, mis sisaldab endas ka tolliliitu, lihtsustatud viisarežiimi, seaduste ülimuslikkust, lisaks uute institutsioonide ning laiemalt demo-kraatia ülesehitamine ja toetamine. Kõik eelnev tundub paberil vägagi veenev, eriti silmas pidades Euroopa standarditele vastamist riigijuhtimise tasandil. Kuid naabruspoliitika ei hõlma näiteks välisinvesteeringute ligimeelitamiseks vajalikke ga-rantiisid, samuti ei aita ELi mainitud programm tõsta naaberriikide iseteadvust, juurida välja korruptsiooni ega välistada tule-vikku vaadates diktaatorlust, uusi sõdu või etnilisi puhastusi. Niisiis oleks tegemist tragöödiaga, kui ELi poliitilised juhid kaotaksid viimase laienemisringi seedimisest tingitud ajutiste vaevuste mõjul silmist Euroopa laiema visiooni. (Quentin Peel, Financial Times, 6.10)
Ameerika Ühendriikide poolt vaadatuna tunnustatakse ELi praegust eesistujamaad Suurbritanniat, eriti selle välisminister Jack Straw’ osavat diplomaatiat, mis vaatamata Austria katsetele vastu seista päädis Türgi kutsumisega liitumis-kõneluste alustamisele. International Herald Tribune viitab ka USA välisminister Condoleezza Rice’i rahustavale telefonikõnele Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoganile (kinnitus Türgile, et NATO liikmena jääb ta sama oluliseks kui enne), mis samuti aitas kaasa olukorra ettearvatavale lahendusele jõudmises. Suurim väljakutse saab nüüd olema kõneluste konstruktiivne jätkamine, et ei Türgi ega EL võõranduks teineteisest. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 6.10) The Wall Street Journali vaatepunkt on pisut teistsugune: võimalus, et Türgist ei saa ELi liikmesriiki, on ka pärast liitumisläbirääkimiste alustamist üsna tõenäoline. Tõsi, viimastel aastatel on Türgi ära teinud tohutu töö – inflatsiooni ohjeldamine, “kapitaalremont” mitmes elusfääris pangandusest kriminaalkohtuni. Just need tegurid said otsustavaks, EL lihtsalt ei saanud kõneluste alustamisest keelduda. Kõige täpsemini on käesoleva situatsiooni sõnastanud ehk Plamen Monovski, Merrill Lynchi asutajaliikmest juhtfiguur: nagu budismis, on siingi olulisem teekond sihini kui sihtpunkt – eesmärk ise. (Marc Champion, Juliane von Reppert-Bismarck, The Wall Street Journal, 5.10)
Saksamaa, Austria ja Šveitsi ajakirjandus
Türgi küsimus on saksakeelses ajakirjanduses jätkuvalt päevakorral. Nenditakse, et majanduslikud argumendid on poolt ja vastu vaidlustes olnud teisejärgulised. Juba peaaegu kümme aastat on Türgi ja EL ühendatud ühtsesse tolliliitu, kaubanduslikud ja kapitalituru barjäärid on olematud. Majanduslikult on Türgi seega juba integreerunud. Alates eelmise aas-ta oktoobrist on Euroopa Komisjon hinnanud positiivseks Türgi jõupingutusi vaba turumajanduse kehtestamise ja konkurent-sivõime tõstmise vallas. Türgi liitumise tagajärgi ei saa ette prognoosida, kuid üks on selge – majanduslikult ei käiks see ELile sugugi üle jõu. (Hendrik Kafsack, FAZ, 4.10) Kas Austria vastuseis Türgi liitumisele osutus asjatuks? Sugugi mitte! Austriale avaldasid tohutut survet nii 24 ELi riiki kui ka USA, kuid liidukantsler jäi kindlameelseks. Sellega oli võit järgmistel valimistel ilmselt kindlustatud. Kuid välisminister pidi järele andma, saades vastuteene Horvaatia liitumisperspektiivide küsimuses. Liidukantsleri initsiatiiv, esindada Euroopa kodanike valdava enamiku seisukohti Türgi-plaanide suhtes, tõstis ta rahvusvahelises pressis positiivsesse valgusesse. (Michael Fleischhacker, Die Presse, 4.10) Tuleb avaldada tunnustust Austria liidukantsler Schüsselile, et ta julges ainsana 25 liikmesriigi juhist esindada 80% ELi kodanike seisukohta Türgi liitumise küsimuses. Tema positsioonid ELi eesistujana 2006. aasta kevadel seetõttu üksnes tu-gevnesid. Horvaatia-initsiatiiv tõstab Austria poliitilist kaalu Balkani piirkonnas. (Reinhard Olt, FAZ, 5.10) Kangelase poos, mida Austria Türgiga peetavate liitumisläbirääkimiste avamise ümber etendas, omab majanduslikke põhjusi. Austria on Horvaatia suurim investor. Igatahes tasub piike murda. Need on täiesti normaalsed riiklikud huvid, milles pole midagi laiduväärset. (Christian Ultsch, Die Presse, 5.10) Kas diplomaatiline meistritükk või häbiväärne lüüasaamine? Liidu-kantsler Schüsselit peetakse Austrias kangelaseks. Kriitikud aga nurisevad, et Austria positsioonid eesistujamaana nüüd küll ei paranenud. Valimiste eelne olukord, mil vaid 10% Austria kodanikest pooldab Türgi ja 45% Horvaatia liitumist, jättis kants-lerile ja välisministrile vähe valikuvõimalusi. Samas kritiseerivad mitmed Austria esindajad Euroopa Parlamendis ja ka liberaalne ajakirjandus (“Der Standard”) Austria positsiooni kui ELi suhtes sõnamurdlikku. Samas asuvad rida poliitikuid, amet-nikke ning ajaleht “Die Presse” kindlalt kantsleri selja taha. Kui meeleolud Austrias just üleöö radikaalselt ei muutu, siis võetakse Türgi küsimus elegantsel ja, mis peamine, demokraatlikul viisil nii või teisiti kunagi päevakorrast maha. (Charles E. Ritterband, NZZ, 5.10) Austria ei suutnud Türgi küsimuses peaaegu mitte mingeid nõudmisi läbi suruda. Austria sattus oma ambitsioonikuse tõttu isolatsiooni, kutsudes esile ELi maade diplomaatide täieliku mittemõistmise. Väide, et tänu Austriale võeti kasutusele ELi võimekuse printsiip uusi riike vastu võtta, ei vasta tõele. See põhimõte sisaldub Kopenhaageni kriteeriumites niikuinii. Horvaatia kutsumine läbirääkimistele, mida esitatakse võiduna, pole ametlikult mitte kuidagi Türgi küsimusega seotud. (Alexandra Föderl-Schmid, Der Standard, 3.10) EL on suurpettur. Ees kassades müüak-se kalleid pääsmeid, samal ajal kui selja taga juba lava põleb. ELil pole õiget eelarvetki, kuid Türgiga suheldes kavanda-takse "strateegilisi eesmärke" 15 aastaks ette. Reformidest enam juttu ei tehta, põhiseaduslikust leppest samuti. Jääb järele üksnes laienemine ja kohtade täitmine. EL on aidanud nagu ämmaemand demokratiseerida Lõuna- ja Ida-Euroopat, nüüd ka Türgit. Kuid kahjuks ei lapsenda ämmaemandad nende poolt ilmale aidatud lapsi. Laienemine varjab teatavat sisemist tühjust. Mida on nüüd enam türklastega rääkida armeenlaste küsimuses? Ja Horvaatia kurjategijaid ei saa ikka kui-dagi kangelasteks pidada! Türgi nägi ELi suurpettuse läbi, sestap soovis Türgi peaminister USA välisministeeriumit kaasata surve avaldamiseks oma huvides. Ehk õnnestub Türgil kui elanikkonnalt suurimal ELi riigil tulevikus koos Ukraina ja Serbia-ga paremini eelarveküsimusi lahendada. (Moritz Schuller, Der Tagesspiegel, 6.10)
Euroopa on sattunud rünnaku alla. Need, kellel õnnestus Melillas piir ületada, jooksid linnas ringi kui meeletud. See, seal mis toimus, ületab igasuguse kirjandusliku kujutlus- ja kirjeldusvõime. Mõnikord meenutavad immigrandid Tolkieni orkide armeed. Mida lahendamatum tundub meile probleem, seda enam me lepime probleemi lahendamise brutaalsete meetoditega. Paljud aafriklased on olnud kuude kaupa teel soovitud sihtpunkti, mistõttu okastraati kinni jäämine ei tundugi neile enam nii hirmus, nad tormavad korraga peale. Keegi ikka pääseb läbi. Vahel tundub, et ainus, mida Aafrika maades on küllaldaselt - need on inimesed. Aafrika nooreneb, rahvastik kasvab. (Paul Ingendaay, FAZ, 4.10) Hispaania ja Maroko nõuavad "Marshalli plaani" Aafrika jaoks. Inimõigusorganisatsioonid süüdistavad Melilla ja Ceuta linnade autonoomseid omavalitsusi selles, et nood püüavad immigrantide voogusid taltsutada "kolmanda maailma meetoditega" (täiendavate müüride ja tarade ehitamise plaanid). Linnade juhtide arvates on aga Hispaania peaminister Zapatero "absoluutselt ja totaalselt ebakompetentne" ning ei adu vastutust. Maroko ei tule Saharast lõunapool asuvate maade põgenikega enam toime, piir Alžeeriaga on avatud, Alžeeria ei liiguta sõrmegi põgenikevoolu takistamiseks. Maroko ja Hispaania välisminist-rid palusid ELilt abi küsimuse lahendamiseks, kuna need kaks linna on eelkõige ELi, mitte niivõrd Hispaania piiriks. (Leo Wieland, FAZ, 6.10) Euroopa vajab rangemate migratsiooniseaduste, öövaatlusseadmete ja tugevama rannavalve asemel kvootidega sisserändepoliitikat, nõustamist piiridel, isikutunnistusi ja töökohti. (Dirk Schümer, FAZ, 6.10)
Venemaa-ELi tippkohtumisel Londonis on päevakorral mitmed kuumad küsimused. Vahetult enne tippkohtumist toimus teatav tulevahetus: London tegi Venemaale märkusi Jukose ja Tšetšeenia küsimuses, Vene meedia vastas sellele ilkumisega ELi eelarveküsimuste ja Türgi liitumise ümber. See kõik ei sega siiski uue gaasijuhtme rajamise plaane Läänemeres, ehkki see tekitab ELis hulgaliselt proteste ja vaidlusi (ELi suurenev sõltuvus Venemaast, Baltimaade ja Poola ilmajätmine transiidivoogude tuludest). Ühed keerukamatest on Dnestriäärse vabariigi ja viisavabaduse probleem, samuti Iraani tum-maprogramm. (Elke Windisch, Die Presse, 4.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus pööras suurt tähelepanu liitumisläbirääkimiste alustamisele Türgi ja Horvaatiaga ning arutles aktiivselt ELi tuleviku üle. Samuti räägiti leheveergudel Nobeli rahupreemia andmisest rahvusvahelisele aatomienergia-agentuurile IAEA, siseriiklikest teemadest kulus hulk leheruumi järjekordsele üldstreigile.
Kui prantslased soovisid põhiseaduslikule leppele "ei" öeldes näidata oma vaenulikkust ELi lõputu laienemise suhtes, siis ei jõudnud nende sõnum kohale. 3. oktoobril avas EL liitumisläbirääkimised mitte pelgalt Türgiga, vaid ka Horvaatiaga. Haagi sõjaroimade tribunali peaprokurör Carla Del Ponte, kes on siiani väljendanud oma pettumust horvaatide suhtumise ja võimetuse osas sõjakurjategijaid leida, muutis äkitselt meelt, teatades, et Zagreb teeb tribunaliga täielikult koostööd. Selle teatega hoidis Del Ponte muidugi ära ELi senisest veelgi sügavama kriisi. Le Monde küsib, kas selle otsuse poliitiline hind ei ole siiski liiga kõrge. Lõpetades teatud mõttes šantaaži, jätsid Euroopa liidrid end ilma võimalusest, mis siiani on suurepäraselt toiminud, kohustada kandidaatriike omaks võtma teatud printsiipe. Luksemburgis viimati toimunud seebiooperist võib teha mitmeid järeldusi. Ühelt poolt on selge, et kord alustatud laienemisprotsessi on väga raske pidurdada. Teisalt tõotab ühehäälsusnõue uute riikide liitumisel või ka liitumispeatükkide sulgemisel parajat diplomaatide vahelist ”käesurumist”. (Juhtkiri, Le Monde, 6.10) Intervjuus Le Monde’ile sõnab Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, et liitumisläbirääkimiste avamine Türgiga ei tähenda üheselt veel liitumist. Oleks olnud vastutustundetu sulgeda Türgi nina ees uks pärast kõiki neid lubadusi, mida EL on aastaid andnud. Nüüd peab Türgi näitama, kas suudab ja soovib tõepoolest liitumiskriteeriumeid täita. Selle protsessi lõpus otsustavad ELi liikmed, kas Türgi on liidu täisliikmeks saamiseks valmis. Mõnede arvates tähendab ELi laienemine selle nõrgenemist, laialivalgumist. Barroso usub vastupidisesse: erinevad laienemisprotsessid on loonud sügavama integratsiooni vajaduse. Ta sõnab, et isegi kahekümne viiekesi oleme me pisikesed võrreldes Hiina või Indiaga. Tegu on esimese korraga ajaloos, kui kakskümmend viis riiki assotsieeruvad vabatahtlikult ühiste integratsioonimehhanismidega. Minevikus olid impeeriumid. Sedapuhku on voliniku arvates tegu antiimperialistliku impeeriumiga, mis võimaldab meil toime tulla üleilmastumisega austades samas meile olulisi väärtusi. (Thomas Ferenczi, Philippe Ricard, Le Monde, 7.10) Prantsusmaa ajakirjandust läbis ka mõte, et Viin püüdis Luksemburgis olla ainus Euroopa avaliku arvamuse eestkõneleja, nõudes Ankarale täisliikmelisuse asemel "privilegeeritud partnerlust". Vaatamata sellele ei tulnud ükski riik südikale Austriale appi ning viimane oli sunnitud USA poolt tuge saanud imperialistliku Türgi ees kapituleeruma. (Ivan Rioufol, Le Figaro, 7.10) Luksemburgis toimunud välisministrite nõukogu läheb ajalukku kui "kaks pulma ja üks matus" ehk Horvaatia ja Türgi liituvad surnud liiduga. Toekate institutsioonide ning stabiilse eelarveta jõuame lõpuks selguseni: 3. oktoobril müüs EL Türgile õhku. Eestistujal oli vaja edu, sest ette pole näidata ei põhiseaduslikku lepet ega kokkulepet 2007.-2013. aasta finantsraamistiku osas. Libération küsib, kus on brittide tavapärane pragmaatilisus. Türklastele äraütlemine muutub aga üha keerulisemaks. Prantsusmaal on paradoks täielik, sest põhiseaduse parandus näeb ette rahvahääletuse iga uue liikmesriigi vastuvõtmiseks. President Jacques Chirac räägib türklastele, et protsess on pöördumatu ning prantslastele, et nad saavad käe ette panna. Analüüs jõuab järeldusele, et kui Türgi edusammude osas ei hakata korraldama regulaarseid debatte ning kui ELi institutsionaalseid raskusi ei ületata aegsasti, kukub referendum Türgi ELiga liitumise osas Prantsusmaal läbi, tulgu see siis kümne või viieteistkümne aasta pärast. (Liberation, 5.10)
Sel aastal möödus 60 aastat Hiroshimale ja Nagasakile aatompommi heitmisest, seetõttu on ehk loomulik, et dünamiidi leiutaja Nobeli nime kandev rahupreemia läks tuumarelva leviku tõkestamise eest võitlejaile. Prantsuse ajakirjandus leiab, et Norra Nobeli komitee otsus on väga kahemõtteline. Ei IAEA ega selle juht Mohammed ElBaradei pole hakkama saanud millegagi, mis kaitseks meid tuumaohu eest. Kuid toetavad meie ainsat lootust säilitada seda väga ebakindlat rahu, milles me juba viimased 60 aastat elame. Tuleb nentida, et pärast Kofi Annani, kellest sai rahupreemia laureaat 2001. aastal, osutus seekord valituks taas maailmainstitutsioon ja selle juht, kes ei ole Washingtoni Valge Majaga parimais suhteis. Selles võib näha signaali kõigile neile, kes kaitsevad suurte probleemide lahendamisel multilateraalset lähenemist. Norra Nobeli komitee otsus on ka hoiatuseks Teheranile ja Phonyangile. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 7.10) Seekordsest Nobeli preemia laureaadist jäävad meelde pigem IAEA pingutused tuumarelvade leviku tõkestamisel, kui selle ÜRO instantsi püsivus edendada tsiviilreaktorite energiatootmist. Just selline kahetähenduslikkus lasub Viinis asuval agentuuril. Tasakaalu säilitamine nende kahe poole vahel on aga peaaegu skisofreeniline harjutus, sest tsiviilreaktor on potentsiaalne tuumaleviku allikas. Rahupreemia andmine IAEAle on selge märk sellest, et rahvusvaheline üldsus ei salli uute tuumariikide esiletõusu. (Juhtkiri, Le Monde, 9.10) Tuumavaldkonnas ei ole piir tsiviil- ja sõjalise otstarbe vahel kunagi väga vettpidav olnud. Lisaks kõigele jutlustavad ÜRO JN viis suurt tuumarelvadest hoidumisest, olles ise rajanud oma strateegia tuumarelvade omamisele. Pealegi pigistasid nad silma kinni sõbalike riikide tuumapüüdluste ees. Siiski ei ole õigus neil, kes pole rahul IAEA Nobeli rahupreemia saamisega. Sandarm on vaatamata kõigele pidurdanud halva levikut. See institutsioon on ainus võimalus takistada tuumarelvade levikut läbi arutelu ja kollektiivse tegutsemise. Selle asemel, et IAEAd süüdistada, tuleks püüda institutsiooni tugevdada nii vahendite kui võimu osas. (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 8.10)
Skandinaavia ajakirjandus
Skandinaavia meedias kajastati kõige laiemalt ELi otsust alustada liitumisläbirääkimisi Türgiga. Rootsi ajakirjandus kurdab, et EL ministrite otsustusvõimetus Türgi küsimuses, liikmesmaade tahtmatus lahendada ELi ühisprobleeme, mille kaudu üritatakse võita siseriiklikku populaarsust ning Austria tugev vastuseis Türgile näitab taas tabavalt, et EL on valitsemiskriisis ja võimetu ühiselt otsustama. Suurbritanniat kui eesistujamaad kritiseeritakse, kuna on oma tööd teinud märkamatult, v.a. Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise küsimuses. Kriisidega võib arvestada ka tulevikus, kuna järgmiseks eesistujaks on Austria. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 4.10). Läbirääkimiskriis Türgiga viitab hoopis tõsisematele probleemidele. Austria vastuseis otsusele, mis oli juba peaaegu vastu võetud, näitab lojaalsuse vankumist. Tõsisem näide lojaalsuse kadumisest on see, et rida liikmesriike rikuvad Euroopa Majandus- ja Rahaliidu reegleid ja tulevad sellest puhtalt välja. Puuduvat tahet näitab ka Lissaboni protsessi ebaõnnestumine. Samal ajal on rahvas ootaval positsioonil töö ja majanduse küsimuses. EL peab vastutama kohalike juhtide teovõimetuse pärast. Uus põhiseadus leevendaks ELi kasvuvalusid. Institutsioonide ja mandaatide arv on suurenenud kiiremini kui tavainimene suudab jälgida, mis on muutnud ELi vähem läbipaistvamaks. Uus põhiseaduseprojekt tekitab segadust, selle asemel, et aidata EL üle identiteedikriisist. EL liigub üldju-hul takistamatult edasi, kuid nüüd on ta sattunud kraavi, kus on probleemid ja on aeg pöörata tähelepanu põhiküsimustele. Mis on integratsioonis head ja mida halba? Kas see toimub liiga kiiresti? Kuidas juhtida Euroopat? Milline peaks olema Euroopa? Mis on Euroopa? Diskussioon antud teemal oleks vähemalt alustuseks sobiv, endistviisi jätkamine pole enam võimalik. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 5.10).
Taani ajakirjanduses arvati, et kuigi Türgiga alustati liitumisläbirääkimisi, annab sellele eelnenud dramaatiline ja hektiline kriisikohtumine ELi välisministrite vahel tunnistust sellest, et EL on lõhestunud ning on järjest raskem vastu võtta ühiseid ja tähtsaid otsuseid. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 4.10). Samuti märgitakse, et liitumisläbi-rääkimiste alustamine ei pruugi tagada Türgi liitumist ELiga, kuna läbirääkimisreeglid on karmimad ja võimaldavad läbirää-kimiste pidurdamist. Lõpuks saavad veel ELi kodanikud Austrias ja Prantsusmaal rahvahääletuse teel Türgi liitumist takistada. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 5.10). Norra ajakirjandus rõhutab samuti seda, et isegi kui Türgi suudab kõiki ELi poolt nõutavaid reforme läbi viia, võivad nad siiski liidust välja jääda, kui Türgi ei suuda ELi kodanike arvamust muuta. Hetkel on eurooplased väga skeptilised Türgi suhtes. ELis ei ole hetkel eriti soodne sisekliima Türgi kui väga suure rahvaarvuga ja majanduslikult väljaarenemata liikme vastuvõtmiseks. ELi liikmesmaadeski probleeme tööpuuduse, stagnatsiooni ja reformidega. (Juhtkiri, Aftenposten, 5.10).
Lisaks Türgi temaatikale kerkis Rootsi ajakirjanduses esile jätkuv nn Vaxholmi-tüli, mis puhkes eelmisel aastal Läti firma Lavali ja Rootsi Ehitustöötajate Ametiühingu vahel, kuna Läti firma maksis oma ehitustöötajatele vähem palka kui Rootsi keskmine ehitustöötaja palk. Rootslased nõudsid kollektiivlepingu sõlmimist. Kui lätlased sellest keeldusid, blokeeris ametiühing ehitusplatsi ja ettevõte läks pankrotti. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 7.10). Antud tüliküsimus oli esmalt arutusel Rootsi Töökohtus, mis ei näinud ametiühingu tegevuses vastuolu Rootsi seadustega, kuid Töökohus ei julgenud võtta oma seisukohta tööjõu vaba liikumise suhtes, mistõttu läks küsimus edasi Euroopa Ühenduste Kohtusse. EK siseturuvoliniku Charlie McCreevy arvates rikub Rootsi tööjõu vaba liikumise reegleid, kuid Rootsi valitsus kaitseb kollektiivlepinguid. Majandusminister Thomas Östros teatas, et seni kuni Rootsi ei ole kaitstud palgaalandamise eest, ei nõustu Rootsi teenustedirektiivi vastuvõtmisega. (Juhtkiri, Aftonbladet, 7.10). McCreevy ütles oma kolmapäevasel visiidil Stockholmi, et vaba liikumine on üks olemasoleva lepingu nurgakividest, mida tuleb tagada. Mitte ükski liikmesmaa ei tohi seaduse sätetele vastupidiselt toimida. Seda, kuidas seadust tõlgendada, otsustab Euroopa Ühenduste Kohus. Rootsi valit-sus ei suuda siiani aktsepteerida, et tüli ametiühingu ja Läti firma vahel on juriidiline vaidlus, mille üle otsustab Euroopa Ühenduste Kohus ja mis ei lahene vastavalt Rootsi Ametiühingute Keskliidu mõistlikele otsustele. (Peter Wolodarski, Dagens Nyheter, 9.10). Antud tüli laieneb ELi tööjõudirektiivile, mis nõuab miinimumpalga sisseseadmist ja takistab sellega miinimumist madalamate palkade maksmist, seades sellega reeglid ka välismaistele ettevõtetele. Kuid Rootsi otsustas oma seadustesse miinimumpalgaga seotud üldiseid reegleid mitte sisse viia. Nii sotsiaaldemokraadid kui ka kodanlikud erakonnad väidavad nüüd, et seadusega kinnitatud miinimumpalk oleks kuritegelik kollektiivlepingumudeli suhtes ja suruks palgad madalamaks. Rootsi valitsus ja Ametiühingute Keskliit üritavad ära kasutada rootslaste ELi vastast hoiakut eelpool mainitud küsimuses ning kollektiivlepingust üritatakse teha aktuaalne teema valimistel. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 9.10).
Soome ajakirjandus
Türgi liitumisläbirääkimised algasid konarlikult. Stiilipunkte ELile selle eest anda ei saa. Veel halvemini oleks läinud siis, kui läbirääkimisi ei oleks alustatud. Sellega oleks EL kinnitanud, et ta ei suuda otsuseid vastu võtta. Tekib kahtlus, kas EL tõesti soovib Türgit oma liikmeks. See võib omakorda ajendada Türgit mõtlema, kas ohverdused ELi-kõlbulikkuse nimel tasuvad end ära, kui on põhjust arvata, et lõplik autasu jääb saamata. Türgi tee täisliikmeks saamiseni on pikk ja Türgil on vaja veel palju teha. Veel ei ole kindel, kas EL ei ole mitte hammustanud liiga suure tüki. Auahne laienemistempo mõjub igal juhul nii, et integratsiooni süvenemine peatub. Türgi sulandumine ELi osaks võib muuta liitu põhjalikult. Parimal juhul saab EL Türgi liikmelisusest kasu. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.10) Liikmesriigid leppisid eelmise aasta detsembris kokku, et läbirääkimised Türgiga alustatakse 3.oktoobril tingimusel, et Türgi viib läbi nõutud uuendused. Türgi soov saada Lääne-Euroopa osaks oli nii suur, et riik täitis talle esitatud nõudmised. Türgi pidas oma sõna, EL mitte. ELil on sel aastal õnnestunud suurepäraselt oma usutavust nõrgendada. EL on tõestanud jõudu säästmata, et ei suuda praegu vastu võtta tähtsaid otsuseid. ELil ei ole finantse tegutsemiseks, olulised liikmesriigid Prantsusmaa ja Saksamaa on poliitiliselt lombakad, ELil ei ole otsustusprotsessi tõhustavat põhiseaduslikku lepet ning ELi sõna ei või enam usaldada. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 4.10) EL põhjustas taas kord hämmastust, näidates, et ELi juhtide alles eelmise aasta detsembris antud lubadusel ei olegi ühtäkki kaalu. Türgi liitumisläbirääkimiste alustamine takerdus ühe riigi tõttu. Lubades alustada liitumisläbirääkimised ka Horvaatiaga, ehk siis puhtalt poliitiliste kokkulepete abil, jõuti Austriaga kokkuleppele. Türgi liitumisläbirääkimised on ELile väljakutse. EL peab hoolitsema selle eest, et Türgi täidab talle esitatavad nõudmised. See on tähtsam kui läbirääkimiste lõpetamine kümne aastaga. Türgi liitumist peaks nägema võimalusena, mitte ohuna. Türgi võib tuua ELi uut elujõudu ja olla sillaks kahe kultuuriruumi, kristliku Euroopa ja islamimaailma vahel. See sobiks mõtteviisiga, et kogu EL on sügaval sisimas suur rahuprojekt. (Juhtkiri, Kaleva, 5.10) Kui Türgist peaks ükskord saama ELi täisliige, tuleks lisaks Balkani riikidele avada uks ka näiteks Valgevenele ja Ukrainale. Pärast seda peaks EL määratlema piirid, et laienemisest ei tuleks lõputut jõuvarusid kulutavat protsessi. Ühinemise tulemusena võib sündida geograafiliselt lai, kuid hajutatud ja nõrk liit. Türgi ELi-kõlbulikkuses kahtlejate põhjendused on mõistetavad, kuid samuti leidub tugevaid liikmelisust pooldavaid põhjendusi. Puht majanduslikust aspektist oleks ELi laienemine üle traditsioonilise Euroopa piiri tervitatav. Türgi liikmelisus tugevdaks ELi positsiooni globaalse poliitilise mõjutajana. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 4.10) ELi suureks probleemiks on kodanike võõrdumine EList. EL peaks suutma selgitada kodanikele ELi poliitikat ja arengusuunda. Türgi kasulikkust peaks rohkem selgitama. Kui see ei õnnestu, ei tule kogu protsessist midagi välja. ELi liikmesriikide ja Brüsseli ülesandeks on teha jõupingutusi, et Türgi liikmelisus teostuks ja kodanikud selle heaks kiidaksid. Türklased ei muuda ELi kodanike arvamusi, seda võivad teha üksnes sellised juhid, kes ise kindlalt asjasse usuvad. Türgi võib olla vastus Euroopa vananemisega kaasnevale probleemile. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 9.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Estonian lawmaker Jürgen Ligi was appointed defense minister by President Arnold Rüütel and vowed to increase the Baltic state's participation in international military missions, including in Iraq. The previous minister Jaak Jõerüüt resigned after the director of a museum linked to his ministry wore a virulently anticommunist T-shirt to a football match. Ligi, 46, said Estonia's security was best ensured in cooperation with the NATO. "It is simpler to guarantee Estonia's security in cooperation with our NATO allies, and this requires participation in missions," he said, "We have to increase our participation in international missions, and I hope parliament will accept the extension of the presence of Estonian troops in Iraq before the end of the year." (Afp, 07.10).
Only six EU states Belgium, Estonia, Latvia, Lithuania, Poland and Slovenia have implemented rules harmonising the rights of legal immigrants to bring in family members. (Reuters, 03.10)
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Tänaseks on avalikkuse ette jõudnud fakt, mille kohaselt oli al-Qaeda võimalike kaaperdamispaikadena 2003. aastal vaateväljas Poola, Eesti ja Läti lennujaamad. Nimelt kavatsesid terroristid 2003. aastal kaaperdada mõnest Ida-Euroopa riigist startiva reisilennuki ning rünnata sellega Londoni Heathrow' lennujaama terminaali. Luureallikate teatel sai Briti eriteenistus MI5 sama aasta veebruaris põhjaliku luureinfo, et al-Qaeda võib sihikule võtta Suurbritannia, kuna peaminister Tony Blair toetas USA vägede sissetungi Iraaki. (David Leppard, The Times, 9.10)
Saksamaa ajakirjandus
Seoses Vene hävitaja allakukkumisega kostab Baltimaade ja Venemaa suhetes külma sõja aegseid toone. Õnnetusjuhtumi uurimine kujutas endast organisatoorsete, inimlike ja tehniliste eksituste jada. Tulemuseks on baltlaste soov oma õhuturvet parandada. (Frank Nienhuysen, SZ, 7.10)
Soome ajakirjandus
Eesti uue seaduse kohaselt on poliitiline reklaam üks kuu enne valimisi keelatud. Erakonnad on seda järgi-nud, kuid Keskerakonna valimisreklaami meenutav K-reklaamide kampaania tuli teistele erakondadele ebameeldiva üllatusena. K-reklaami valmistas firma, kes on varemgi korraldanud Keskerakonna valimiskampaaniat ja kohukest valmistav ettevõte kuulub ärimehele, kes teeb erakonnaga tihedat koostööd. Selle tembuga andis Keskerakond viimasel ajal niigi skandaalidest küllastunud kodanikele õppetunni selle kohta, kuidas seadusest mööda hiilida. Justiitsministri Rein Langi arva-tes pilkab kohukese reklaam seadust, õiguskantsler Allar Jõksi arvates on see selgelt poliitiline ja linnapea Tõnis Palts nõuab reklaami mahavõtmist. Lisaks Keskerakonnale tõi oma reklaami tänavale ka Rahvaliit, mille reklaamis on Eesti rahvalill ja üks sõna Rahva Lill. Valimistel on sel aastal teinegi uuendus: esimest korda saab hääle anda interneti va-hendusel. Arvatakse, et interneti-hääletus lisab rikaste ja noorte hääletamisaktiivsust. See oli ilmselt tähtsaim põhjus, miks varem Rahvaliitu kuulunud president Arnold Rüütel oli vastu seadusemuudatusele, mis võimaldab hääletamist interneti teel. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 6.10)
Justiitsminister Rein Lang soovitab kodanikel olla ettevaatlik ja hoolikas, et oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel ära hoida võimalikke valimispettusi. Rein Lang hoiatab, et inimesed ei annaks oma ID-kaarte, mida kasutatakse hääletamisel isiku tuvastamiseks, teistele isikutele. Eestlased saavad 16. oktoobril hääletada interneti vahendusel. (Turun Sanomat, 7.10)
Majandus
Prantsusmaa ajakirjandus
Lõpuks on Balti riikidesse investeerimine kindla peale minek. Vaatamata oma kallidusele, võib Balti riikide ettevõtteid tänu turu suurtele kasvunumbritele huvitavaiks pidada. Ka mõne aasta tagused juriidilised tühimikud on viimaks täidetud. Eesti-Prantsuse ühisettevõte Levira, mis edastab ringhäälingus raadio ja televisioonisaateid, sümbolisee-rib Balti riikide ärimaailma uut palet. Peagi muutub Eestis telepilt digitaalseks, mis võimaldab edastada senisest tunduvalt parema kvaliteediga pilti. Ilus sümbol. 1990. aastate kaootiline "metsik ida" on vaid mälestus. Tuntud ärimehe Allan Martinsoni sõnul on eestlased Balti riikide cowboyd, kes usuvad endasse ning ei karda midagi. Martinson rõhutab investeeringuid tehes kohaliku keele ja meelelaadi tundmise olulisust. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 5.10)
Kuni käesoleva ajani ei ole Prantsuse ettevõtted Balti riikides just hästi esindatud. Tuleb öelda, et ettevõtluskultuur on väga erinev. Eesti investeerimispanga ekspert Heikki Källu selgitusel on eestlased frankofiilid, kuid sedavõrd harjunud suurte muutuste ja kiirete otsustega, et prantslased näivad neile aeglastena. Ainsad Eestis tegutsevad Prantsu-se "raskekaallased" on küttesüsteemidega tegelev Dalkia (Veolia) ning raadiotelekommunikatsiooni ettevõte Levira (TDF). Heikki Källu arvates võiksid prantslased murda end põllumajandussaaduste turule, mis on ju üks prantslaste spetsialiteete. Källu on kindel, et näiteks poekett Carrefour jõuab varem või hiljem Balti riikidesse. Hetkel on nad küll keskendunud Kesk-Euroopa turuosa võitmisele. Praegu kuulub suur osa Eesti toidukaubandusest soomlaste Keskole, kuid Kesko võib ühel hetkel otsustada müüa Eesti VP-marketid just Carrefourile. Källu lisab, et korruptsioon on Eestist kadunud. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 5.10)
Taani ajakirjandus
Taani maksusüsteemi reformimise vajalikkust käsitlevas arutelus tuuakse eeskujuks Eesti ühtne tulumaks, mis viidi sisse 1994. aastal turumajanduse ülesehitamiseks. Projekt õnnestus üle ootuste hästi, seda võib pidada majanduslikuks imeks. Eesti jälgedes on läinud veel 8 Ida-Euroopa maad ja siiani ei viita miski sellele, et ühtne tulumaksusüsteem mõjuks majanduskasvule pärssivalt. (Steen Rosenbak, Jyllands-Posten, 02.10)
Soome ajakirjandus
Internetioksjonifirma eBay ostis hiljuti kahe miljardi euro eest interneti-telefonifirma Skype. Suur osa nendest noortest meestest, kes Skype'is töötavad, said selle tehinguga miljonärideks. Paljud Skype'i kasutajatest ei tea, et programmi on koostanud eestlased. Skype'is on 200 töötajat, kellest 120 töötab Eestis. Eesti on muutunud uue tehnoloogia tippmaaks, näiteks traadita interneti kasutamises võib Eesti olla juba Soomest ees. Eestis võrdlevad paljud Skype'i Nokiaga. Tehnopoli juhataja Kaupo Pastaki arvates on üheainsa "Nokia" leidmine siiski soovunelemine. Eesti vajaks mitut Nokiat. Skype'i juhi Sten Tamkivi sõnul on Skype Eesti infotehnoloogia märkimisväärseim saavutus, mis on andnud palju oskusi, kogemusi ja raha. (Pekka Mikkola, Kaleva, 7.10)
Varia
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Meeleolukas reisikirjelduses sumomaadlejate teekonnast Las Vegasesse figureerib ka Kaido Höövelsoni nimi. Andekas eestlane, kelle esinejanimeks tatamil Baruto, on oma heledate juustega põhjustanud küsimusi, kas blond sumomaadleja on ikka jaapanipärasele spordialale kohane. (Hannah Karp, Ginny Parker Woods, The Wall Street Journal, 7.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Kevadel surnud paavst Johannes Paulus II nimetas ühena oma viimastest otsustest 45-aastase prantslase Philippe Jourdani Eesti apostellikuks administraatoriks. Piiskop Philippe Jourdan pühitseti ametisse 10. septembril. Sellega sai Eesti II maailmasõja järel esimese katoliku piiskopi. 10. september oli pühitsemiseks hoolikalt valitud kuupäev - just sel päeval 12 aastat tagasi külastas Eestit paavst Johannes Paulus II. Philippe Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal, kui ta nimetati generaalvikaariks. Lisaks ülikoolis õpitud vene keelele on ta omandanud ka eesti keele. 1997. aastal nimetati Jourdan katoliku kiriku esindajaks Eesti Kirikute Nõukogus, alates 2004. aasta märtsist on ta selle organisatsiooni asepresident. (Claire Lesegretain, La Croix, 5.10)
Kuidas näevad välja 10 eelmisel kevadel ELiga ühinenud riiki? Vastuse annab Pompidou moodsa kunsti kesku-ses üleval olev näitus Euro Visions. Kümme agentuuri Magnum fotograafi käisid pildistamas "uusi eurooplasi". Kõige veenvamaiks peetakse Eestis käinud iirlasest fotograaf Donovan Wylie töid, kes pildistas tänaval talle vastu tulevaid eestlasi. Välja pandud fotod moodustavad tüpoloogilise seeria. Need on eestlased. Tegu on samas ka imeteldava moede-monstratsiooniga, mis ühtaegu nii neutraalne kui ka ettekujutluselt rikkalik. Näitus jääb avatuks 17. oktoobrini. (Michel Guerrin, Le Monde, 7.10)
Pariisi eeslinnas Issy-les-Moulineaux's toimus kuues elektroonilise demokraatia foorum, millel tutvustati ka Eesti e-valimisi. Kolmel 16. oktoobri kohalike omavalitsuste valimistele eelneval päeval saavad Eesti 900 000 hääleõigusli-ku anda oma hääle interneti teel. Kas e-hääletussüsteemile võib kindel olla? Hiljutine arvamusküsitlus näitab, et 60% alla 35-aastastest valimisõiguslikest kodanikest peab e-valimisi turvalisemaks traditsioonilisest hääletuskabiinis hääletamisest. Üle 50-aastaste arvamus oli aga täpselt vastupidine. E-valimiste rakendumisele eelnesid tulised vaidlused. Poliitilised parteid ei ole e-valimiste suhtes sugugi ühel meelel. Enam kasu loodab sellest saada parempoolne Reformierakond, kelle valijaskonna moodustavad peamiselt noored ja modernsed inimesed. (Christophe Alix, Libération, 3.10)
Saksamaa ajakirjandus
1,4 miljoni inimesega Eesti, mis on pindalalt pea sama suur kui Šveits, on üks Euroopa hõredamalt asustatud riike. Külad ei asu pea kunagi otse suurte teede ääres, sinna viivad teekesed kulgevad läbi metsade ja soode. Bussid peatuvad vaid pea- ja kõrvaltee ristumiskohtades. Suuremate asulate bussipeatustesse on riik ehitanud ühesugused betoonist ootepaviljonid. Kuid paljudes väikekülades, kus inimesed ei taha bussi oodata külmas ja lumesajus, on võetud ootepaviljonide ehitamine ise käsile. Eesti on tuntud oma mööblitööstuse poolest ning ka kohalikud bussiootepaviljonid kujutavad endast isevärki avalikku mööblit. Nii leiab Viini arhitekt Markus Steinmair, kes on pildistanud Eestis 600 bussiootepaviljoni ja nendest näituse koostanud. “Need bussiootepaviljonid täidavad ühtaegu ka kohviku ja isegi magamiskoha rolli,” ütleb Steimair. Paljudes ootepaviljonides ei ripu mingeid sõiduplaane – bussiaja saavad eestlased teada kas (muuhulgas traadita) interneti kaudu või siis helistades mobiiltelefoniga mõnele üldtuntud telefoninumbrile. (SZ, 7.10)
Pärast pikka kõhklemist on Baltimaade vene vähemus otsustanud asukohamaade kodakondsuse kasuks. Kodakondsuseksamil näevad paljud vanemad inimesed välja nagu koolilapsed. Mõned on esimest korda sunnitud tegemist tegema “selle Lätiga”, vähesed vene sisserändajad on varem huvi tundnud läti rahva keele, ajaloo, kultuuri ja kommete vastu. “Ilus on meie Läänemere rannik, ...kui siin ainult nõnda palju lätlasi ei oleks!”, võib kuulda venekeelseid hõiskeid kuurortlinnas Jurmala. Siiski valdavad nooremad venelased juba mõlemat keelt ja liiguvad vabalt kummagi maailma vahet. Probleem on vanemates inimestes. Nemad olid nõukogude võimu tööriistaks baltlaste tasalülitamisel. Venemaa süüdistused, nagu diskrimineeriks baltlased vene vähemust, kostavad vähemalt läänes kurtidele kõrvadele. Eriti pärast seda kui Eesti ja Läti lihtsustasid kodakondsuse saamise protseduure ning liberaliseerisid keeleseadust. Pärast Läti ühinemist ELiga pöördub üha rohkem venelasi oma endisest kodumaast (Venemaast) ära. Lätis on praegu rohkem passiga kui passita venelasi. (Jan Pallokat, FAZ, 9.10)
Norra ajakirjandus
Tänasel päeval Balti riike külastades ei jää muljet, et oleksid ajas tagasi läinud, nagu aastatel 1990-1991. Tallinn on muutunud moodsaks linnaks, turistid saavad kõike, mida ihkavad. Pärast 14 iseseisvusaastat on muutumine täielik - Tallinnast on saanud väärikas lõbustus- ja kaubanduslinn. Lõbustamise ja kaubitsemise oskus ei kehti ainult Tallinna, vaid terve Eesti kohta. Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. (Johan O. Jensen, Adresseavisen, 3.10)
Peugeot juht Markko Märtin otsustas katkestada ülejäänud rallihooaja, kuna Märtini auto rammis Walesi rallil puud ja õnnetuses hukkus kaardilugeja Micheal Park. (Sigbjørn Strand, Dagbladet, 10.10)
Soome ajakirjandus
Helirestaureerija Jüri Kruus on koostanud 62 helilindistusega kogumiku Miliza Korjuse loomingust. Uut materjali on palju, suuremat osa salvestusi pole varem kuuldud. Toimetamine on õnnestunud suurepäraselt ja Miliza Korjuse hääl kõlab sädelevamalt kui kunagi varem. Vähesed teavad, et Miliza Korjuse tütar Melissa Welss oli aastatel 1998-2001 USA suursaadik Eestis, oma ema isa kodumaal. Wellsi diplomaadikarjääri viimane teenistuskoht oli Tallinn, millest ta oli kuulnud oma vanematelt. Wells on asutanud Miliza Korjuse Fondi noorte lauljate toetamiseks ning tegeleb oma ema helilindistuste avaldamisega. (Veijo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 9.10)
Helsingi Työväenopisto sügiskursuse raames korraldati loengutesari kirjanik Jaan Krossi loomingust. Kur-susele järgnes reis Tallinna, kus kirjanik Kalle Kure juhtimisel tutvuti Vanalinna ja selle vaatamisväärsustega ning Jaan Krossiga seotud paikadega. (Ritva Liisa Snellman, Helsingin Sanomat, 9.10)
