Euroopa LiitSiseareng
The European Commission urged the winners of Poland's general elections to form a stable government as soon as possible to help end a row over the EU's long-term budget this year. "The Commission hopes the government will be formed as soon as possible in Poland," EU executive spokesman Mikolaj Dowgielewicz told a news briefing. "Europe needs a stable government in Poland to continue the debate on the budget, ... to conclude (it) by end of the year." "Poland has voted for change and to end with years of corruption," said EPP President Wilfried Martens. "We hope that the Law and Justice Party and the PO will work together to restore Polish citizens' confidence in order to build a strong EU partner." (Reuters, 26.09)
Laienemine
Austria appears to be on a collision course with its EU partners over the terms for starting accession talks with Turkey next week, raising the risk of a last-minute cliffhanger unless Vienna backs down. With 80 percent of his electorate opposed to Turkish entry, Chancellor Wolfgang Schuessel is holding out for a face-saving formula spelling out the prospect of less than full membership in the EU negotiating mandate, diplomats said. "Austria is insisting on an alternative to membership," a senior EU diplomat said. (Reuters, 27.09)
EU lawmakers gave only a grudging blessing to membership talks with Turkey starting next week and said Ankara must recognise a 1915 massacre of Ar-menians as genocide before it joins the bloc. They also criticised Turkey's human rights record and held up a vote to ratify an extended customs union with the 25-state EU in a bid to pressure Ankara to open its ports and airports to traffic from EU member Cyprus. The EU legislature has no say over the start or conduct of the talks but its assent is needed before Turkey can join, which is at least a decade away. (Reuters, 28.09)
French Prime Minister Dominique de Villepin confirmed Paris had dropped objections to the EU starting entry talks with Turkey, but said the accession process must be closely monitored. "I am in favour of a process of en-gagement, provided the conditions are met so that accession can actually take place," Villepin told. "We have demanded that the whole process ... is dealt with carefully, is open and monitored, and the re-quirements are clear at each stage." Villepin said his position on Turkey had not changed because he had sought at all times to balance the interests of France and those of the whole EU. "We wanted to mix our own inter-ests and those of the whole EU," he said. "That's what I said from the start. We are not building Europe on our own, we are making Europe with our partners, and trying to find the best common path." (Reuters, 29.09)
The conservative government in Vienna, isolated in the EU but backed at home by the opposition and public opinion, again called on the EU to specify an alternative to giving Turkey full membership in the bloc, two days before an emergency meeting on the is-sue. Austrian Chancellor Wolfgang Schuessel's objection to starting accession talks with Ankara next week has forced a meeting of EU foreign ministers on Sunday in Luxembourg to resolve the impasse. The conservative leader said that another alternative for Turkey should be presented, such as a "privileged partnership", in the event the EU were unable to absorb Turkey or if Ankara failed to meet all entry criteria. (Afp, 30.09)
The EU scrambled to try to resolve a standoff block-ing the start of Turkey's landmark entry talks next week, caught between Austrian opposition and An-kara's threat to walk away from them. Four out of five Austrians are opposed to the relatively poor, predomi-nantly Muslim country joining, and the government in Vienna does not want the talks to start with full member-ship being the only option. Britain has called an emer-gency meeting of EU foreign ministers on Sunday to try to end the weeks-long impasse, which sparked new public anger in Turkey over what is seen as another obstacle to its quest for membership. "There will be an intensive period of discussions, both on Sunday and also on Monday, and I believe we'll be able to move forward, although there is clearly still a lot of work to be done," Britain's Europe Minister Douglas Alexander told. "I believe a solution will be found on Sunday night," said an EU diplomat. (Afp, 30.09)
EU foreign policy chief Javier Solana has warned of "a huge risk of leaving Turkey without an anchor in the world", should the bloc not make progress on member-ship for the mainly Muslim state in Monday's scheduled negotiations. "There is a huge risk of leaving Turkey without an anchor in the world. It is better for EU citi-zens to have Turkey on our side than ... I don't know where," he warned, adding that the EU must "respect its commitments" to the candidate state. (Afp, 1.10)
EU ambassadors gave the green light for preparatory talks with Serbia-Montenegro on its fledgling bid to join the 25-country bloc, an EU diplomat said. Envoys meeting in Brussels backed starting talks on a so-called Stabilisation and Association Agreement (SAA) with Belgrade, the lowest level of EU relations with a European country, the diplomat said. Foreign ministers are due to rubber-stamp that accord on Oct. 3, two days before the fifth anniversary of former Yugoslav President Slobodan Milosevic's fall from power. (Reuters, 29.09)
Välispoliitika
A weekend vote to open Swiss borders to workers from the EU's 10 new member states, mostly from eastern Europe, has revived a furious debate on whether the independent Alpine state should join the bloc. But a popular vote on Sunday that fell surprisingly in favour of extending labour rights to Europe's east has unmasked the self-reliant Swiss as "more European than the Europeans", in the words of one commentator, and rekindled the divisive debate over whether to simply join the 25-state alliance. Despite right-wing warnings of floods of cheap labour, 56 percent of Switzerland's electorate endorsed government plans to extend accords with the old Union to its 10 new members. (Reuters, 26.09)
EU ministers will agree an arms embargo and other sanctions on Uzbekistan over its refusal to allow an international inquiry into the killing of up to 800 people in Andizhan last May, diplomats said. "The (EU) Council has decided to impose an embargo on exports to Uzbekistan of arms, military equipment and other equipment that might be used for internal repression," ministers will say according to a draft text seen by Reuters. Other measures are to include visa bans on officials and individuals seen as implicated in the violence, cuts to EU aid programmes, and a call on EU states to highlight the need for respect of human rights in all bilateral dealings with Tashkent. (Reuters, 29.09)
The European Parliament strongly condemned Belarus's conduct, in particular its attempts to crush all opponents to the hardline regime of Alexander Lukashenko. In a resolution, the deputies denounced the regime's maltreatment of prisonners and what it said was the increasing number of arbitrary arrests being carried out by security forces. The government was also blamed for a series of incidents in which opponents were persecuted or disappeared. Other issues condemned by the parliament included Belarus's relentless persecution of Polish militants, the marginalisation of the Roms or gypsy minority, the ban on the evangelical church and attacks against media and the opposition. (Afp, 29.09)
The EU's foreign policy chief appealed to Israel and the Palestinians not to squander the chance to revive peace moves offered by Israel's withdrawal from the Gaza Strip. "The stakes are high. The leadership on both sides is under serious pressure. Both sides need Gaza disengagement to work, with important elections looming next year, and so do we," Solana told a conference in Paris. Solana said the 25-nation bloc was prepared to step up its involvement in the region. He reiterated that the EU was ready to help the Palestinians reform their police and security forces with training, equipment and financial support. (Reuters, 26.09)
The EU and Russia hope to agree at a London summit a deal easing visa regulations between Moscow and Euro-pean countries, officials said. Moscow sees the so-called visa facilitation accord as making life easier for Russians who currently face long queues to get a visa for EU member states, including the former Soviet Baltic countries that joined the bloc last year. "I'm hopeful the summit will be able to say we have agreed on principle and it's just a matter of finalising the text," Vladimir Chizhov, Russia's permanent representative to the EU, told in Brussels. "Agreements on visa facilitation and readmission will be a very important example of the concrete benefits that the EU-Russia relationship can bring to our citizens," EU Commission President Jose Manuel Barroso said in a statement. (Reuters, 30.09)
Majandus
The deficits of eurozone member states eased slightly last year, slipping to 2.7 percent of GDP from 3.0 percent in 2003, figures showed. Members of the 12-state eurozone overall made progress last year in wrestling down their deficits within 3.0 percent of GDP, which is supposed to be the maximum limit under the EU's Stability and Growth Pact, said the Eurostat agency. Deficits also fell in the 25-nation European Union last year, falling to 2.6 percent of GDP from 3.0 percent in 2003. The biggest deficits were recorded in Greece, which chalked up 6.6 percent of GDP, followed by Germany with 3.7 percent, France with 3.6 percent, Italy with 3.2 percent and Portugal with 3.0 percent. In the wider EU, Hungary's accounts showed a deficit of 5.4 percent of GDP, followed by Poland with 3.9 percent, Britain with 3.1 percent, Slovakia with 3.1 per-cent and the Czech Republic with 3.0 percent. (Afp, 26.09)
Julgeolek
Finnish people still have a deep-seated fear of Russia after centuries of domination by its eastern neighbour, Finnish Presi-dent Tarja Halonen said. "There is a collective negative memory of the mighty neighbour to the east, according to which 'war and frost come from the east'," Halonen said. "The important thing is to live with this, like with other fears, with an attitude of wisdom," she said. Halonen said today's Russia was no longer that of the tsars or the Soviet Union, and she praised President Vladimir Putin's government which was "much better than certain scenarios suspected 15 years ago". But she also said that Russia should make sure it reaches its development goals, for which it needed foreign aid. (Afp, 1.10)
NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer inaugurated the Baghdad headquarters of the transatlantic alli-ance's training mission to Iraq and a military academy. "What we you are doing is of great importance for this country and the development of democratic institutions," De Hoop Scheffer told NATO officers who will man the centre. De Hoop Scheffer also inaugurated a new military academy in Al-Rustimayah on the outskirts of the capital to train Iraqi military officers. The NATO operation aims to train 1,000 officers a year inside Iraq, with a further 500 receiving training outside the country. (Reuters, Afp, 26.09)
Britain's defence secretary John Reid, in Afghanistan to discuss an expansion of NATO's role into the troubled south, said on Saturday alliance members were not opposed to greater "synergy" with U.S.-led anti-militant forces. Reid said there were also objections among NATO allies about combining the NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) peacekeeping operation into a single mission with the U.S.-led Operation Enduring Freedom chasing militants. "But in principle, NATO has already taken the decision that there will be closer synergy and that's everyone in NATO who's done that," he said. (Reuters, 1.10)
The head of the Lithuanian air force was fired over his handling of the crash 10 days ago of a Russian fighter jet in the south of the Baltic state, Defence Minister Gediminas Kirkilas said. "The decision to remove Jonas Marcinkus from his posi-tion is related to the investigation of the crash of the Russian fighter," he told journalists. He refused to give any de-tails, but the defence ministry said in a statement that Marcinkus was fired after the security department withdrew his per-mission to work with classified information. Defence ministry sources told that Marcinkus is suspected of having contacted Russian experts during the investigation into the crash of the Su-27 fighter jet on September 8 near the town of Jurbarkas, some 55 kilometres (33 miles) from Lithuania's second largest city, Kaunas. (Afp, 26.09)
The Lithuanian government approved a plan for replacing the national currency, the litas, with the euro in 2007, the government information bureau said. Under the plan, the euro will be introduced on January 1, 2007, but for two weeks, the litas will still be accepted as a means of payment. Lithuanians will be able to exchange litas for euros free of charge in com-mercial banks for two months after the introduction of the euro, and the central bank will exchange the national currency for euro for an unlimited period. (Afp, 27.09)
Russia called on Iran not to carry out a threat to enrich uranium in retaliation for a resolution against its nuclear fuel work, but acknowledged that Tehran had a right to do so. "We keep advising them not to start enrichment," Alexander Rumyantsev, who is head of the Russian federal nuclear agency, said. "However we perfectly realize that under the Non-Proliferation Treaty (NPT), and Iran has signed the Non-Proliferation Treaty, Iran has every right for enrichment," he told at a conference of the UN watchdog International Atomic Energy Agency (IAEA). (Afp, 27.09)
AJAKIRJANDUS
Suurbritannia ajakirjandus
Brittide meeli hoidis pinevil Suurbritannia peaminister Tony Blairi juhitava Tööpartei aastakonverents. Kogunemiselt loodeti palju, juba eelnevalt kõneldi, et valitsusparteilt oodatakse kasvõi mingisugust vihjet Blairi võimaliku mantlipäri-ja kohta. Seni oli Suurbritannia valitsusjuht küll deklareerinud, et astub tagasi veel selle parlamendikoosseisu töötamise ajal, jättes ehtpoliitikulikult täpsustamata, millal. Elava huvi põhjustajaks praeguse liidererakonna käekäigu kohta on Suurbritannia majanduse nukker hetkeseis, mõne analüütiku hinnangul suisa allakäigutrepil astumine. (Juhtkiri, The Times, 26.09) Ehkki seekordne aastakonverents peaks osavõtjaile tähendama pidukõnede kuulamist võidukate valimiste taustal – on ju leiboristid võitnud kolm järjestikust valimist, Tony Blair ning minister Gordon Browni läbisaamine tundub olevat tasakaalukas – kõik justkui eeldaks rahulolu, kuid loorberitele puhkama jääda ei luba hetkeseis päevapoliitikas: rumalad äpardused Iraagis on aina rohkem muutumas soomülkaks, samal ajal ei suuda vähesed õnnestumised sisepoliitikas korvata riigi möödalaskmisi välispoliitilisel areenil, mõjudes pigem illusoorseina. Praegu seisavad nii Blair kui Brown probleemi ees – leiboristide lae-vukest ohustavad mitte seni teada-tuntud valupunktid (haridustemaatika, tervishoiuküsimused, järjest suurenev ebavõrdsus ühiskonna eri kihtide vahel, Euroopa-unelmast loobumisest rääkimata), vaid kahe jäämäena marsruudil terendavad Iraak, sellest veelgi enam ka riigi majandus. Hetkel saab Brown veel varjuda Blairi selja taha, kui räägitakse Suurbritannia apsudest Iraagis (olgu peaministriks kes tahes, selline valupunkt rikuks igaühe poliitilist reputatsiooni), kuid riigi majanduse madalseis, viimase viieteistkümne aasta madalseis seejuures puudutab otseselt Browni vastutusvälja käesolevas valitsuses. Tõsi, kõik on suhteline. Kui prognoositud 3,5%-line majanduskasv piirdub sel aastal üksnes 2,5%-ga, siis võrreldes metereoloogilise kaosega Ameerika Ühendriikides või turvalisuse puudumisega Iraagis on tegemist siiski nüansiga; EL va-nemate liikmesriikide arvestuses võib toodud majandusnäitajat isegi parimaks pidada. (Juhtkiri, The Independent, 26.09) Muretsema paneb Gordon Browni kõne parteikongressil, kus tema ettekanne on olnud traditsiooniliseks alternatiiviks parteijuhi esinemisele. Seekord mõjus rahandusministri kiretu ülesastumine millegi vahepealsena – see oli kummastav segu MBA kaitsekõnest ning preestri jutlusest. Pärast sellist etteastet, kus puudutati kõike alates orjapidamisest ja lõpetades üleilmas-tumisega, lahkusid kuulajad saalist ilmselge murelikkusega. Suurbritannia päevalehe juhtkiri tõdeb, et pelgalt nafta hinna tõusu süüks ei saa riigi kehva majandusseisu ajada. (Juhtkiri, The Daly Telegraph, 27.09) Gordon Browni kõne oli ilmekas näide, et Briti rahandusminister tõlgendab võimalust saada järgmiseks leiboristide juhiks nii, justkui oleks valimisseik ise juba aset leidnud. Loomulikult ei öelnud osav poliitik midagi ülearust. Näiteks kuulutas ta, et “majanduskasvu on kindlustatud igal aastal”, mainimata, et prognoosi järsk muutus toimus vahetult enne leiboristide aastakoosolekut. The Timesi tähelepanelikku ajakirjanikku köitis muuhulgas fraas “järgmisel aastal”, mis Browni kõnes korduma kippus – on üsna laialdaselt teada tõik, et peaminister Blairilt eeldatakse võimu üleandmise täpsustava kuupäeva teatamist nimelt aasta jooksul. (Peter Riddell, The Times, 27.09) Tony Blairi kõnet kommenteerides tunnustavad kõik, ka tema ägedad vastased, leiboristide juhi karismaatilist esinemisoskust ning veenvust, teksti tugevat keelelist külge. Siiski oli tegemist ilmselt kõige iseäralikuma etteastega üldse, mida Blair poliitikuna pidanud on: ühest küljest küll laiale auditooriumile määratud kõnega, mille puhul esineja oraatorlikkust on pea võimatu kahtluse alla seada, teisalt – seesama kuldkõneleja on ka ise jõudnud arusaamisele, et tema aeg Downing Streetil on peagi otsa saamas, ehkki viimast seika on raske tunnistada. Kõne tekst mõjus peaaegu tulevase autobiograafia mustandina. Vaieldamatult on Tony Blairi näol tegemist tõelise meistriga poliitikas. Paljud tema erakonnakaaslased võivad teda lükata ukse poole, millel kirjas “Väljapääs”, kuid ka nemad hakkavad Blairi taga igatsema, vähemalt samavõrra, kui nad tema lahkumist hetkel soovivad. (Juhtkiri, The Times, 28.09) Tony Blairi kõnet on tõlgendatud ka muutuvate aegade manifestina. Seni on Blairi eestvõttel riiki juhitud “vaiksete edasiminekutena”, isegi kui Blair peab ennast reformimeelseks muudatuste elluviijaks, pole ta seda tegelikkuses väga realiseerinud. Seekordse kongressi põhiküsimuseks jäi partei eestvedamise üleandmine; kas ja millal - on endiselt küsimused, mis vaevavad iga järgmist Tööpartei kongressi seni, kuni Tony Blair pensionile läheb. (Juhtkiri, The Guardian, 28.09)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Kõik saksakeelsed väljaanded märkisid ära Šveitsi otsuse avada Ida-Euroopa riikidele oma tööturg ning arutlesid Šveitsi perspektiivide üle integreerumisel ELi struktuuridega. Türgi küsimus tekitab endiselt palju poleemikat, sealjuures tõstetakse esile Austria vastuseisu liitumisele ning meenutatakse sajanditetagust Viini piiramist Türgi vägede poolt.
Spekulatsioonid valimistejärgse Saksamaa võimaliku poliitilise liini üle koguvad hoogu, muuhulgas arutatakse vä-lispoliitilisi perspektiive. Transsatlantiliste suhete üheks komistuskiviks peetakse asjaolu, et sündmuste käik jõuab ühtelu-gu analüüsist ette. Sellele vaatamata on strateegilised ohud mõlemal pool ookeani samad: totalitaarne islamiäärmuslus. Energeetiliste ressursside transportimise isüsteem on suhteliselt kaitsetu. USA looduskatastroofidest ja nende mõjust nafta hinnale võivad inspiratsiooni saada terroristid. Energeetilise julgeolekuta aga balansseerivad tööstuslikud demokraatiad peagi depressiooni äärel. Külm sõda energiaressursside pärast on alanud, selle kuumenemine on ajaküsimus. Inim- ja narkokaubandus, samuti ebaseaduslik relvakaubandus on võtmas hirmuäratavaid mõõtmeid. Selle kõige taustal on kahetsus-väärne rahvusvaheline julgeolekujõudude puudulik koostöö ning nõrk transsatlantiline strateegiline kooskõlastamine. Sak-samaa võiks olla siinkohal aktiivne vahendaja. (Michael Strümer, Die Welt, 26.09) Saksamaa on saatnud kriisikolletesse kogu pealesõjaaegse perioodi rekordarvu sõdureid (6300). Vaevalt selles poliitikas midagi muutuma peaks. Schröder ja Fischer on muutnud Saksamaa täiskasvanulikumaks, enam ei tule ette Bonni vabariigi aegset enda vabaksostmist rahvus-vahelistest kohustustest aktiivselt toimida. Ainult et Prantsusmaa külge end aheldada pole küll mõtet. Vene gaas on küll hä-davajalik, kuid Putiniga ei maksaks sõbramehena suhelda. Hiina on küll tohutu relvastusturg, kuid diktatuuriks jääb ta selle-gipoolest. Türgi liitumisele on vastu enamik Saksamaa kodanikest, sellega eriti ei arvestata. Peale kõige selle on Saksamaa unustanud olla Euroopa väikeriikide advokaat, auahnus ilma hoolitsuse ja tähelepanuta aga äratab paratamatult umbusal-dust. Kuid Balkani kriis lahendati eeskujulikult, samuti võitlus terrorismiga sujub hästi. Nagu ütles välisminister Fischer: “Mida on õpetanud meile Ausschwitz? Seda, et sõdurid tuleb teele saata õigel ajal!” Vastuseis Iraagi sõjale tõstis Saksamaa rah-vusvahelist mainet. Seda peaks arvestama ka uus valitsus. Kõuriku aeg on möödas, õigus kohmakusele samuti, Sak-samaa on muutunud rahvusvaheliselt iseseisvaks tegijaks. (Malte Lehming, Der Tagesspiegel, 29.09) NATO peasek-retär de Hoop Scheffer tänas Saksamaad panuse eest Afganistani konflikti lahendamisse. Afganistan on heaks võimaluseks katsetada NATO ja ELi ning rahvusvahelise rahutagamismissiooni ja USA sõjalise missiooni koostööd praktikas. (löw., FAZ, 30.09) Erukindral Klaus Reinhard märgib ajaleheusutluses, et tulevikus peaks kriisikollete kustutamisel selgemini eris-tama sõjalisi ja tsiviilülesandeid. Oleme juba aastaid Bosnias ja Kosovos... Kaua veel? Poliitilist lahendust leidmata sõja-väelased sealt ära minna ei saa. Tuleks paremini lahendada ELi sõjaliste ja tsiviilstruktuuride koostöö küsimus, siis on vähem segadust teemal – kes mida tegema peab ja keda kriisikolletes parajasti rakendada tuleks. Sõdurid, politseinikud, juristid – teatud hulk neist (näiteks 5000 inimest) peaksid ühest keskusest juhitavad olema (Human Security Response Force). Seda ning ELi eriüksust Battle Groups ei tohiks segi ajada. Just selle vea tegid ameeriklased Iraagis, kus tavasõdu-rid teevad eriväljaõpet nõudvat rahutagamismissiooni tööd. (Sebastian Sedlmayr, Die Tageszeitung, 29.09)
EL tahab bürokraatia vähendamisel eeskujuks olla ning liigse paberimajanduse ja ülereguleerituse vastu võidelda. “Ülereguleeritus seab takistusi investeeringutele ja töökohtade tekkimisele”, märgib EK tööstusvolinik Günter Verheugen. Suurbritannias, Belgias ja Hollandis arvestatakse välja iga seadusandliku akti võimalik maksumus ja otstarbekus. Üleregu-leerimisega peab võitlema ka liikmesriikides eraldi. Verheugen sattus ise hiljuti bürokraatia ohvriks, kui tahtis endale majapi-dajannat palgata. Ametnikud kuhjasid ta üle ankeediküsimustega. Muuhulgas küsiti, kes on tema “ettevõtte” juht. Endast väljaviidud volinik kuulutas oma koera “ettevõtte juhiks”. (Alexander Hagelüken, SZ, 27.09) Saksamaad esindav EK volinik, sotsiaaldemokraat Günter Verheugen lühendab ELi määruste ja direktiivide nimekirja. Iga seadusandliku initsiatiivi puhul tuleb välja arvestada, palju selle rakendamine maksab ja mida see annab. Verheugeni väitel tuleb võidelda vana mõtteviisiga, justkui tähendaks Euroopa süvenev integreerumine suuremat arvu regulatsioone. (Hannelore Crolly, Die Welt, 27.09)
Austria on järgmine ELi eesistujamaa. Austria ajakirjandus kritiseerib Suurbritannia eesistumisperioodi: kiretu, kaooti-line, egotsentrentriline. Londonile heidetakse üha sagedamini ette vähest osavõtlikkust tähtsamates ELi küsimustes. EP saadikud ja EK volinikud kurdavad, et britid on aktiivsed vaid siis, kui päevakorral on nende endi huvid. Ka tehnilistes küsimustes pole britid just eriti vilunud, tippkohtumisel Walesis katkes internetiühendus, telefoniühendust esialgu üldse polnudki. Välisminister Jack Straw vabandas ning lubas, et soovitab süüdlastel endale uued töökohad otsida. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 27.09)
Venemaal on maad võtnud nostalgia totalitarismi järele. Uusrikkad ja oligarhid maksavad hiigelsummasid nõukogudeaegse politilise kunsti eest, sest see on hinnas. Mõtlejate, akadeemikute ja tõsiste ajakirjanike hulgas ei esine enam nii sa-geli Stalini ja Hitleri kõrvutamist, KGB ja SSi ühele pulgale seadmist nagu varasematel aegadel. Kogu Ida-Euroopas veedavad KGB ja partei juhtfiguurid mõnusalt pensionipõlve, Rumeenia juhi saatus oli pigem erand. Samal ajal levib ka natsik totalitarismikultus. Mõned venelased peavad end samuti aarialasteks, keda ei ühendavat lõunapoolsete slaavlastega miski. Kus on Blairid ja Clintonid, Bonod ja Geldoffid, kes ristiretke kõrval vaesuse vastu ja Aafrika õiguste eest seisaksid ka selle eest, et selle maailma vägevad ajaloost õppust võtaksid ning koolid ajalugu paremini õpetaksid? (Lord Weidenfeld, Die Welt, 30.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus pööras enim tähelepanu siseriiklikele teemadele, arutleti 2006. aasta riigieelarve kava üle, väga palju leheruumi võtsid probleemid seoses laevakompanii SNCM (Société Nationale Corse Méditerranée) erastamisega. Kompanii opereerib Korsika ja mandri vahelist praamiühendust, erastamise vastu korraldatud streigi käigus blokeeriti sada-mad nii Korsikal kui ka Marseille’s. Kesknädalal kaaperdasid streikijad ühe laeva, mille politsei eriüksus järgmisel päeval vabastas. Häiritud oli saare varustamine esmatarbekaupadega ning saarel asuvad firmad kandsid olulist kahju. Välispoliitilis-test teemadest kerkis taas esile ELi liitumiskõnetuste avamine Türgiga.
Tänaseks teame, et EL otsustas pärast pikki vaidlusi liitusmisläbirääkimised Türgiga avada. Eelmisel nädalal arutleti sel teemal üsna palju, mitmed arvamusliidrid avaldasid oma poolt või vastuseisukohti. NATO Parlamentaarse Assamblee pre-sident, Prantsuse valitsuspartei UMP rahvasaadik Pierre Lellouche leiab, et liitumisläbirääkimiste avamine Türgiga ilma tugevate Ankara-poolsete poliitiliste žestideta Küprose Vabariigi tunnustamise või 1915. aasta armeenlaste genotsiidi osas näib ennatlik. Ta seab end UMP presidendi Nicolas Sarcozy kõrvale ning soovitab Türgile pakkuda strateegilist partner-lust, tugevdades ELi ja Türgi suhteid kaitsevõime, julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkondades. (Pierre Lellouche, Libération, 26.09) Küprose küsimuse lahendamiseks on vaja tubli annust üheaegset poliitilist tahet mõlemalt poolt. Seniks jääb see küsimus üheks ELi ja Türgi vaheliste läbirääkimiste valupunktiks. (Daniel Vernet, Le Monde, 28.09) Ena-mus president Chiraci lähikondlastest ei võta juba mõnda aega Türgi küsimuses sõna, sest ei taha avalikult presidendi ar-vamusega vastuollu sattuda. Isegi Chiracile lähedane peaminister Dominique de Villepin näib Elyséega selles küsimuses mitte päris nõus olevat. Siseminister Sarcozyl on muidugi teine taktika. Juba aastapäevad tagasi mõistis ta, et Türgi küsimus on tema võimalus, sealtpeale kasutab ta ära iga võimaluse näitamaks lahknevusi tema ja presidendi arvamustes. (Antoine Guiral, Libération, 30.09) Mitmed lehed kirjutasid, et Jacques Chirac on jäänud Türgi küsimuses üksi. Ta pooldab jätkuvalt Türgiga liitumisläbirääkimiste avamist, minnes sellega nii Prantsuse parempoolsete kui rahva enamuse arvamuse vastu. Pariisi ja Ankara suhted on väga diskreetsed nagu keelatud armastus, mida ei saa afišeerida bulvaritel. Kuigi ELis on Prantsusmaa jätkuvalt üks Türgi toetajatest, ei öelda avalikult midagi. Istanbulis ja Ankaras vaadatakse Prantsusmaa poliitilisele ebamäärasusele halvasti. Türgi traditsiooniliselt frankofiilne eliit kaugeneb üha enam partnerist, keda ei peeta täna ei kindlaks ega ausaks. Juba ELi viimase laienemise käigus kaotas Prantsusmaa oma arg-liku ja arrogantse hoiakuga usaldusväärsuse nt Poola silmis. Nüüd võib Türgiga sama juhtuda. (Luc de Barochez, Le Figa-ro, 03.10) Endine peaminister ja EP liige Michel Rochard näeb vajadust korrata üle mõned põhitõed. Ta kirjutab, et Euroopal on vaja, et Türgi muutuks demokraatlikumaks, tegutseks enam inimõiguste kaitsel ning teeks rahu oma ajaloo, vähemuste ja naabritega. ELi liikmelisus võiks olla väga tugevaks mootoriks, tõukamaks seda suurt riiki soovitud suunas. (Michel Rocard, Le Figaro, 1.10)
Prantsusmaa ja Saksamaa nõrgestavad Euroopat Hiina silmis. Endine ELi välisasjade volinik Chris Patten kirjutab, et on kaks põhjust, miks ELi ühise välispoliitika väljatöötamine osutus arvatust tunduvalt keerulisemaks. Esimese põhjuse nimi on Jacques Chirac ja teise nimi Gerhard Schröder. Eriti peab see väide paika, kui vaadelda ELi suhteid USA, Venemaa ja Hiinaga. Ta arutleb kõigi kaasuste üle ning leiab, et kõige hullem on ehk olukord Hiina suunal. Patten jõuab mõtteni, et aas-taid pidas Hiina ELi olulisemaks mängijaks rahvusvahelisel areenil, kui EL seda ise tegi. Vaevalt Hiina enam ELi nii tõsiselt võtab pärast relvaembargo ja tekstiilikvootidega juhtunut, kui Prantsusmaa ja Saksamaa juhid taganesid omakasu nimel ELi läbimõeldud strateegiast. Patten leiab, et tuleb killud kokku korjata ning püüda uuesti konstrueerida sidusat strateegiat. Ta loodab, et Prantsusmaa ja Saksamaa juhtide aetav diplomaatia ei kujunda edasist lähenemist nimeta-tud küsimusele. (Chris Patten, Le Monde, 1.10)
ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson sõnas intervjuus Le Figarole, et Euroopal on ka pärast ELi põhiseadusliku leppe rahvahääletuse läbikukkumist vaja Prantsusmaad samavõrra kui enne. Samas on Mandelsonil tunne, et prantslased ei mängi oma kaarte nii hästi kui võiks. Prantsusmaa jääb väga mõjuvõimsaks riigiks, aga kuidas kasutada seda mõju 25-liikmelises liidus? Mandelsoni arvates nõuab see uut lähenemist ja uut viisi oma arusaamu selgitada. (Nicolas Barré, Marie-Laetitia Bonavita, Stéphane Marchand, Le Figaro, 26.09)
Kriitiline artikkel arstist välisministriks tõusnud Philippe Douste-Blazyst, kel ajakirjanike arvates on suur huvi ELi ühis-poliitikate vastu bio- ja nanotehnoloogia vallas, kuid ülejäänud teemad jäävad talle häguseks. Juunikuise valitsusremondi järel, mille tulemusena ta välisministriks nimetati, tuli Douste-Blazyl hakatuseks lahendada suur probleem – tema tulekut võeti väga halvasti vastu „kodus“ Quai d’Orsay’l. Samas on ministril mitu tõsist trumpi taskus, näiteks tema lähedus Chiraci lähikonnale ning head suhted peaminister de Villepiniga. Douste-Blazy võttis välisministeeriumisse kaasa kaks pressinõu-nikku. Ajakirjanike sõnul ei möödu kunagi kahte järjestikust päeva ilma, et minister poleks end meedias näidanud. Vajadus end näidata ning mure, et ta unustatakse, on aga nii mõnigi kord äpardusi põhjustanud. Näitena tuuakse ära viimane ÜRO tippkohtumine, kus ta viimaks peaminister de Villepini varjust ajakirjanike ette saanuna rääkis kontaktidest Iraaniga tuuma-toimiku raames - fakt, mis oleks arvatavasti pidanud jääma saladuseks. Mõnede diplomaatide arvates on minister juba palju õppinud, mõnede arvates tuleb tal veel palju omandada. (Antoine Guiral, Véronique Soule, Libération, 29.09)
Soome ajakirjandus
Türgiga peetavate liitumisläbirääkimiste tähtaeg läheneb, kuid liikmesriigid ei ole ikka veel suutnud läbirääkimiste eesmärkide osas kokkuleppele jõuda. EP ei nõustunud kinnitama laienenud ELi ja Türgi vahelist tollilepingut, vaid lükkas otsustamise edasi. Laienemiskomissari Olli Rehni arvates oli hääletustulemus tagasilöök ja ELile omavärav. EL on pikka aega nõudnud, et Türgi ratifitseeriks tollilepingu, kuid ei suutnud nüüd ise otsust vastu võtta. Pärast hääletust on Türgilt raske seda nõuda. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 30.09) Türgi paneb ELi proovile. EL on alustamas ajaloo suurimat läbirääkimiste protsessi suurima sisemise kriisi ajal. Kriis on tekkinud vähemalt osaliselt seetõttu, et rahvahääletus põhiseadusliku leppe küsimuses korraldati samal ajal kui tähelepanu all. Oli ka Türgi küsimus Pärast Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse tulemust ei ole tehtud midagi, et leida põhiseadusliku leppe osas lahendusi. EL oleks pidanud selles olukorras aja maha võtma. Türgile oleks kindlasti sobinud, et EL seab esmalt korda siseasjad, enne kui käivitab uued laienemisläbirääkimised. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 30.09) Laienemiskomissari Olli Rehni arvates kujunevad liitumisläbi-rääkimised Türgiga raskeks. Otsustavaks saab Türgi valmisolek uuendusteks. Ees ootavad väga sündmusterohked aastad. Rehn usub, et liitumisläbirääkimised alustatakse nii, nagu ELi tippkohtumise ajal kokku lepiti. Seda, et läbirääkimiste ettevalmistamise lõpusirge saab olema raske, oskas laienemiskomissar ette ennustada. ELil on oma selge nägemus ja va-hendid läbirääkimiste pidurdamaks, kui peaks tekkima vajadus sundida Türgit Küprost tunnustama. Küprose-küsimus ei ole ainuke probleem- Tuntud kirjaniku Orhan Pamuki juhtum näitab, mil moel Türgi kohandab Euroopa väärtushinnanguid sõna-vabaduse osas. Rehni sõnul on põhjust läbirääkimiste alguseks need poliitiliste kriteeriumidega seotud uuendused korda seada. See, kuidas Türgi nendega hakkama saab, peegeldub läbirääkimiste õhkkonnas. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 2.10)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Estonia's Defence Minister Jaak Joeruut has tendered his resignation after the director of a museum linked to his ministry wore a virulently anti-communist T-shirt to a football match. A group of anti-communists contesting October 16 local elections in Estonia distributed red T-shirts at a weekend football match, emblazoned with the slogan "Commies to the oven" and listing the names of 35 Estonian politicians who have belonged to the Communist Party. "The shirt had a list of people against whom it was directed, and it began with the names of the president and prime minister of Estonia," Joeruut said. "When the director of a war museum belonging to the defence ministry of a NATO and EU member country like Estonia goes along with a campaign to burn people in ovens, including the leaders of our own state, I'm totally lost," Joeruut said. "Such an appeal surpasses the bounds of humanity and the limits beyond which democracy is placed in danger." (Reuters, Afp, 26.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Miski ei viita sellele, et Eesti oleks nüüdsest oma minevikuga rahu teinud. Lääne Maakohus otsustas 14. septembril omanikule tagastada mälestusmärgi "vabaduse eest võidelnuile", mille võimud mullu Lihulas maha võtsid, kuna see andis "Eestist väära pildi". Monumendil on kujutatud natsliku Saksamaa mundris sõdurit ning mälestustahvlil seisis: mälestusmärk on pühendatud 1940-1945 isaseisvuse taastamise eest võidelnuile. Enamus neist veteranidest on Eesti 20. SS-diviisi liikmed, keda paljud eestlased peavad Nõukogude vägede vastu võidelnud kangelasteks. Nõukogude võim on eestlaste poolt natsirežiimist enam põlatud, see asjaolu ei leia mõistmist enamuse eurooplaste silmis. Kohtuotsus mälestusmärgi tagastamisest tuli just Iisraeli president Moche Katsavi esimese külaskäigu ajal Balti riikidesse. Hiljuti surnud natsikütt Simon Wiesenthal on korduvalt hukka mõistnud kõrvalekalded Eestis ja Lätis, kus iga-aastaselt toimuvad SS veteranide kokkusaamised. Katsav rääkis Eestis rahustavamal toonil, tõstes esile juudi kultuurielu taassündi ning antisemitismi puudumist. Tegemist on kahtlemata õige meetodiga, kuna süüdistused kollektiivses kollaboratsionismis on muutnud eestlased viimastel aastatel trotslikuks. /.../ Tänagi ei ole Eesti võimud maha matnud ideed mälestada "vabaduse eest võidelnuid". Ainult "sobilikku" viisi selleks ei ole veel leitud. (Olivier Truc, Le Monde, 28.09)
1.mail 2004 said kümme uut liikmesriiki ELi täieõiguslikeks liikmeteks. Sellest ajast peale peaks neil olema õigus respektile, mõistmisele ja üksmeelele ülejäänud viieteistkümne liikmesriigi, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa poolt. Vähemasti Poola ja kolm Balti riiki leiavad, et "vanade" toetus ei ole piisav ning nende frustratsioon või kibestumus aina kas-vab. Gerhard Schröderi ja Vladimir Putini vahel hiljuti sõlmitud gaasitrassi kokkulepe jättis Poola ja Balti riigid otsustavalt kõrvale, nendega isegi ei konsulteeritud. Ka 9. mail Moskvas meenutas ainuüksi George W. Bush, et osa Eu-roopat ei vabastatud 60 aasta eest, üks okupatsioon asendus seal teisega. Soovides mitte meelepaha tekitada oma suurele partnerile Putinile, hoidusid Jacques Chirac ja Gerhard Schröder hoolikalt teravast kõnepruugist. /.../ Venemaa keeldub oma minevikku tunnistamast. Poolakatel pole õigust meenutada Katõni massimõrvu, lätlased võivad rääkida sakslaste toimepandud kuritegudest, kuid mitte nõukogude omadest. /.../ 9. mail 2005 sõitis põgenikelaagris kasvanud endine Montreali ülikooli professor, praegune Läti president Vaira Vike-Freiberga, erinevalt oma Eesti ja Leedu kolleegidest, Mosk-vasse. Ta sõitis sinna, enda ütluse kohaselt, kui vaba ja iseseisva riigi president, riigi, mis mõistab venelaste Stalini režiimi aegseid kannatusi ning mis kuulub NATOsse ja ELi. Ta ei lisanud, et selle liidu suured ei näita üles peaaegu mingit mõistmist lätlaste läbielatud tragöödia suhtes. (Alfred Grosser, La Croix, 28.09)
Soome ajakirjandus
Mitte edasiminek, vaid pigem tagasikäik - nii iseloomustab välisminister Urmas Paet Eesti-Vene piirilepete seisu. Venemaa teatas ametlikult, et riigi allkiri piirilepetel ei ole enam kehtiv. Paet peab seda ennekuulmatuks. Paeti sõnul on kahetsusväärne, et kuigi Riigikogu on ratifitseerinud piirilepped ja piir on heaks kiidetud sellisena, nagu ta praegu on, puu-dub Venemaal tahe samaga vastata. Eesti on teinud kõik, mida teha saab. Järgmine samm peab tulema Venemaalt. Võib-olla vajab Venemaa aega. Eesti-Vene suhteid häiriv põhiprobleem on see, et Venemaa juhtkonnale tundub, et ta peab kaitsma vanu aegu, kuigi keegi isegi ei soovi neid tagasi. Venemaal on esitatud süüdistusi nagu oleks Eestil Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Paet tõrjub sellised süüdistused ning tuletab meelde, et ratifitseerimisotsuse preambulas on kirjas, et uus leping muudab kehtetuks 1920. aasta Tartu rahulepingu piiri. Paeti järeldus on, et Venemaa järsu reaktsiooni taga peituvad tunded – Vene poliitikutel on raske aktsepteerida seda, et Eesti, Läti ja Leedu on iseseisvad riigid ning olid seda juba enne Teist maailmasõda. Paet loodab, et Eesti ja Vene suhted normaliseeruksid juba enne Venemaa uue poliitilise juhtkonna põlvkonna vahetumist. NATOga liitumine tõi kaasa turvalisuse tunde - Eesti turvalisus ei ole vaid Eesti enda asi. Eesti ja Soome suhteid peab välisminister suurepärasteks. (Pekka Mikkola, Kaleva, 02.10)
Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt esitas ootamatult tagasiastumispalve. Põhjuseks oli musta huumori poolest tun-tud ajakirjaniku Juku-Kalle Raidi kampaania “Kommarid ahju”. Kampaaniat toetas Jõerüüdi alluv ja vana sõber, Eesti sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand. “Kommarid ahju” särkidele oli trükitud 35 nime, kes nõukogude ajal kuulusid kommunistlikkusse parteisse ja on nüüd võimul. Nimekirjas olid majandusminister Edgar Savisaar, peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Villu Reiljan, president Arnold Rüütel ja ka Jaak Jõerüüt. Jõerüüt kirjutas tagasiastumispalvele lisaks poliitilise avalduse, milles mõistis hukka inimeste tembeldamise ja liigitamise. Jõerüüt arvustas ka võimulolijate suhtumist sügisesse korruptsiooniskandaali. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.09)
Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt esitas peaminister Andrus Ansipile tagasiastumispalve, põhjendades tagasiastumist pikas avalduses. Tagasiastumise tähtsaimaks põhjuseks oli Tallinnas jalgpallivõistluste ajal mitmete inimeste T-särkidele kirjutatud lause “Kommarid ahju”. Sellist särki kandis ka Välisministeeriumi endine kantsler, praegune Eesti sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand. Kommuniste põletama kutsuva särgi teisel küljel olid mitmete Eesti poliitikute nimed, kes olid olnud kommunistliku partei liikmed ja töötanud parteis või riigiametis juba nõukogude ajal. Kuna sõjamuuseum kuulub Kaitseministeeriumi alluvusse, võttis Jõerüüt vastutuse enda peale. Jõerüüt rõhutas oma avalduses, et “Kommarid ahju” lause taga peitub paljude inimeste pettumus Eestis viimasel ajal avalikuks tulnud korruptsiooniskandaalide üle. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 27.09)
Majandus
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti, Läti ja Leedu energiasüsteemide peamisi iseloomujooni on nende peaaegu täielik eraldatus ülejäänud EList. Omavahel ning naabritega idapool on need kolm riiki hästi ühenduses. Ülejäänud ELiga võib ainukeseks "aknaks" pidada Eesti ja Soome vahel kulgevat kaablit, mis peaks käiku minema käesoleva aasta lõpuks. Gaasisektoris on sõltuvus idaturust selgesti tuntav. Vene Gazprom on olulisel määral teinud investeeringuid kolme Balti riigi ettevõtetesse. Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme ehitamine, mis ei läbi ühtegi Balti riiki, tekitas elavat kriitikat. Eesti pressis kirjutati, et ehitatav gaasijuhe jätab Balti riigid sõltuma Venemaa heast tahtest. Monopoolse gaasi hinnaga saab Venemaa manipuleerida nende riikide poliitikat. (Marielle Vitureau, La Tribune, 28.09)
Soome ajakirjandus
Tallink ei kavatse lõpetada kiirlaevade liiklust Tallinna-Helsingi vahel, hoolimata asjaolust, et kaks laevakompanii neljast kiirlaevast on müügis. Austraalia firma Austal, kes laevad ehitas, kuulutab oma koduleheküljel, et Tallinki AutoExpress 1 ja 2 on müügis. Tallink Finland Oy tegevdirektor Håkan Nordströmi ei oska kommenteerida, miks laevad nimekirjas on. Nordstömi sõnul võib kõiki laevu müüa, kui saadakse õige hind, kuid ametlikult ei ole Tallink neid müügiks pak-kumas. Tallink on tellinud uusi laevu, mis osaliselt kompenseerivad kiirlaevad. Helsingi-Tallinna laevaliikluse kohta on juba aastaid arvatud, et ettevõtteid, laevu ja reise on liiga palju ning osad peavad lahkuma. Nordströmi sõnul Tallink lahkumas ei ole ja kiirlaevade liiklus jätkub järgmisel suvel endiselt nelja laevaga. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 28.09)
Varia
Uudisteagentuurid
Relatives of some of the 852 people who died when the ferry Estonia sank 11 years ago called for a new inquiry into the causes of the tragedy, alleging cover-ups and false evidence marred the original probe. "The sinking of the Estonia is an open wound which can't be healed until the truth comes out," Helje Kaskel, who lost her first husband on the night of September 27 to 28, 1994, told. But Andres Bjorkman, a Swedish shipbuilding and safety expert, told the official report was riddled with falsehoods and overlooked key evidence. In an eerie coincidence, another Estonian passenger ferry briefly ran aground overnight off the coast of Sweden, 11 years to the day of the Estonia disaster. The Regina Baltica, which was en route from Stockholm to Tallinn, sustained some damage but none of the 540 people on board was injured. (Afp, 28.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Müstilise ja maagilise muusika poolest tuntud Eesti helilooja Arvo Pärt tähistas oma 70. sünnipäeva. See on hetk pilguheitmiseks tema elule ja loomingule. Pärt avastas juba 7-aastaselt klaveritunde võtma hakates, et ülesantud palu veidi ringi tehes võib ta need muuta enda jaoks lihtsamini mängitavaiks. 1960. aastatel professionaalse heliloojana tööle hakates ei olnud Pärt ametivõimude soosingus. Nõukogude võim pidas tema helikeelt liiga läänelikuks, kodanlikuks ja formalistlikuks. 1968. aastal pärast "Credo” esmaettekannet sunniti Pärt vaikima, tema teoste esitamine keelati. Pärt käis läbi sügava kriisi, sukeldudes uute impulsside saamiseks gregoriaani koorilaulu ning kesk- ja renessanssiaegsesse muusikasse. 1976. aastast alates algas tänaseni kestev uus viljakas loomeperiood, mida iseloomustavad sõnad: asketism, müstitsism, selgus ja ilmekus. 1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perega Austriasse. Neli aastat hiljem tuli välja tema esimene läänemaailmas ilmunud plaat “Tabula rasa", mida saatis ootamatu edu. Mõne aastaga sai Pärdist maailma enimmängitud jätkuvalt loov helilooja. Elades paralleelselt Berliinis ja Eestis, jätkab Arvo Pärt kaugel maailmakärast oma heliloomingu kirjutamist, tuues igal aastal välja mitu teost. (Bertrand Dermoncourt, L'Express, 29.09)
Austria ajakirjandus
Ajaleheusutluses selgitab Kristjan Järvi, miks ta otsustas avada hooaja Franz Schmidti teose "Seitsme pitsatiga raamat" ettekandega, kelle mõju piirdub eeskätt saksakeelse kultuuriruumiga. Kuidas tuleb Eestis sündinud ja New Yorgis kasvanud dirigent selle peale? Kristjan peab seda isa, Neeme Järvi teeneks, kes avas poja silmad helilooja geniaalsuse suhtes. Schmidt elas natside ajal, seepärast teda palju ei mängita, mis on ülimalt ülekohtune, märgib Järvi. Kristjan katsetab ka uute orkestrikoosseisude, uute heliloojatega. Ameerika on talle õpetanud avatust ideedele, mida kohtab üldjuhul kultuursemas Euroopas palju harvemini. (Daniela Tomasovsky, Die Presse, 26.09)
Hollandi ajakirjandus
Neeme Järvi on üks nõutumaid dirigente, seega on tema eelseisev töö Hollandis Haagi sümfooniaorkestri peadirigendina vägagi tähelepanuväärne. Järvi seekordne hooaeg on pikitud esinemistest New Yerseys, Detroidis, Göteborgis, Prahas, kodumaal Eestis ja Peterburis. Suurbritannias on Järvi teatud kui Šoti Kuningliku orkestri, Birminghami Linnaorkestri ja Londoni sümfooniaorkestri peadirigendina. Haagi sümfooniaorkester saavutas hooaja kahel avakontserdil Neeme Järvi dirigeerimisel sensatsioonilise stiili. Kavas olid vene autorite kõrval ka Järvi kaasmaalase Eduard Tubina ning Anton Dvoraki helitööd. (The Hague Amsterdam Times, 23.09)
Soome ajakirjandus
Eestis on altkäemaksu võtmisega vahele jäänud 20 politseinikku. Eesti politsei ajaloo suurima korruptsiooniskandaali paljastas üle poole aasta kestnud salajane uurimine. Suurim osa altkäemaksuvõtmise juhtumitest on seotud kiiruse ületami-se kontrollimisega. 18 politseinikku on oma süüd tunnistanud. Politseijuht Raivo Aeg palus vabandust, kuid väljendas heameelt, et politseinike read saavad puhtamaks. Lisaks politseiskandaalile raputab Eestit ka laiaulatuslik altkäemaksuvõtu skandaal Maksu- ja tolliametis. Lõuna-Eesti Luhamaa piiriületuspunkti 19 tolliametnikku mõisteti süüdi altkäemaksu-võtmises. Tolliametnikud tegutsesid nagu organiseeritud kurjategijate rühm, kogudes raha ühiskassasse, mille üle pidas arvestust kassapidaja. Maksu- ja Tolliameti peadirektor Aivar Rehe oli tänulik Kaitsepolitseile altkäemaksu võtmise paljas-tamise eest ning arvab, et juhtum kahjustab ameti mainet. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 30.09)
Eesti politseid raputab iseseisvusaja suurim korruptsiooniskandaal. Liikluseeskirjade rikkumiste eest altkäemaksuvõt-mises kahtlustatavaid politseinikke on kokku 20. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissar Aivar Toompere ja Harjumaa politsei ülemkomissar Tarmo Vaher esitasid juhtunu pärast tagasiastumispalve. Politsei peadirektor Raivo Aeg esitas vabanduse. Politsei pistiseskandaalile lisavad värvi uudised tolliametnike laialdase ja organiseeritud altkäe-maksuvõtmise kohta Luhamaa tollipunktis, kus altkäemaksuvõtmises osales peaaegu kogu personal. Süüdi mõisteti 19 tolliametnikku. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 30.09)
Soome viimaste sõdade ajal võitles Soome vabaduse ja oma kodumaa au eest 3700 vabatahtlikku eestlast, suurem osa neist rügemendis JR 200, kuid umbes 400 mereväes. Soomepoistena tuntud rühmast langes 178 meest Soomes, 115 jäi võitlusväljale oma isamaa eest. Metsavendadena ja sõjavangilaagrites suri umbes 500 meest. Pooled Eestisse tagasipöördunud soomepoistest viidi pikaks ajaks vangi Siberisse. Eestlasi tõi Soome auvõlg, mida vennasrahvas tundis enda Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlike ees. Turkus on nüüd võimalus tutvuda fotode kaudu nende meestega, kes Soome tulles olid noored mehed, nüüd aga austatud veteranid. Näituse korraldas Soomepoiste ühing Saaristomere merekaitsepiirkonna sõjakeskuses Pansios. Näitus on avatud 18. oktoobrini. (Pirjo Vismanen, Turun Sanomat, 27.09)
Eesti kultuuri elujõulisuse näide KUMU on valmis ja üle antud ehitajalt loomeinimestele. Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk ja Soome arhitekt Pekka Vapaavuori esitlesid vastvalminud 23 000 ruutmeetri suurust ehitist. Kuigi Pekka Vapaavuori töö võitis juba 1993. aastal, kestis projekti käivitumine aastaid. Ehitustöödega alustati alles 2002. aastal, mil valitsus otsustas finantseerida projekti hasartmängudest saadava tuluga. Muuseumi maksumus on üle 40 miljoni euro. KUMU avatakse veebruaris. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 01.10)
Tallinnas tähistati uue kunstimuuseumi KUMU valmimist. Ehitise arhitekt on Pekka Vapaavuori, kelle töö Circulos võitis 1994. aastal korraldatud võistluse. Vapaavuoril, uue ehitise eest võidelnud Eesti Kunstimuuseumi direktoril Marika Valgul ja ehitajal on põhjust uhke olla – ehitis on kaunis. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 01.10)
Tallinki reisiparvlaev Regina Baltica sõitis madalikule Stockholmi saarestikus, umbes kaheksa kilomeetri kaugusel Kapellskärist. Laeva vigastusi ei peetud ohtlikuks. Õnnetuse hetkel viibis pardal 540 inimest. Tallink Finland Oy tegevdirektor Håkan Nordströmi arvates põhjustas õnnetuse tehniline viga. Laevaõnnetus juhtus täpselt samal päeval ja peaaegu samal kellaajal kui üksteist aastat tagasi toimunud õnnetus reisilaevaga Estonia. (Pauliina Grönholm, Helsingin Sanomat, 28.09)
Tallinki parvlaeva Regina Baltica karilesõidu põhjuseks peetakse tehnilist viga. Õnnetuse hetkel laevas viibinud 373 reisijat ja 169 meeskonnaliiget pääsesid ehmatusega. Laev vabanes karilt enda jõul mõne tunni möödudes. Õnnetuse põhjuseks peetakse tehnilise vea tõttu tekkinud elektrikatkestust, mistõttu laev kaotas juhitavuse. Regina Baltika vigastusi remonditakse Naantalis, majandusliku kahju suurust hinnatakse hiljem. Osa reisijatest arvustas Rootsi meedias eestlastest meeskonna tegevust. Infot juhtunu kohta ei jagatud piisavalt, mis tekitas asjatut paanikat. (Ilkka Tervo, Turun Sanomat, 29.09)
Tallinnas korraldatud seminaril arutati taas parvlaeva Estonia uppumise põhjuseid ja nõuti Eesti valitsuselt uue uurimise algatamist õnnetuse põhjuste kohta. Seminaril rõhutati, et Estonia ametlik raport õnnetuse põhjustest on puudulik ja sisaldab valeinformatsiooni. Laevaõnnetuse põhjuste kohta esitas küsimusi ka Eesti Päevaleht. Leht arvab, et Eesti ja Rootsi on suhtunud üleolevalt õnnetuse kohta raskeid küsimusi esitanud inimestesse. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.09)
