Euroopa LiitSiseareng
France's FM Philippe Douste-Blazy called for a small vanguard of countries to be the engine of future integration in the EU. The proposal for a core group to lead reforms in areas such as the economy, defence, security and foreign policy revived an idea which small EU states fear could create a two-speed Europe and leave them far behind powers such as France and Germany. "It is indispensable that states which want to do so advance together and go faster, while remaining open to other members who will catch up later. If we want to pursue the goal of a closer political Europe, we must allow this vanguard to form what others have called a federation of nation states," he said. (Reuters, 23.09)
Reflecting EU concern at the election results in Germany, EU commission chief Jose Manuel Barroso called on Germany's leaders to act quickly to end the limbo - warning the instability threatens the EU's efforts to kickstart its stagnant economic. (Afp, 19.09)
Laienemine
All 25 EU member states agree that Turkey should start entry talks on Oct. 3, said Cypriot Presi-dent Tassos Papadopoulos. "There isn't a country within the EU which says accession negotiations should not start on October 3." (Reuters, 20.09) Europeans seem anxious to keep the door closed to Turkish workers, yet 20 years from now they could be crying out for more immigration, a Turkey representative to the ILO Gulay Aslantepe said. "Free movement of labour will be a necessity for Europe 20 to 25 years from now, but the need will be for a well-qualified and well-trained workforce equipped for the economic expectations of that time. “The EU should keep its social security systems afloat Europe will need young workers. The European economy is slowing down and the EU needs to find a way to jump-start its economy," she added. (Reuters, 21.09) An Is-tanbul court's decision to block a conference on the massacre of Armenians has embarrassed Turkey at a sensitive moment and angered EU states. Turkey has always denied genocide against local Armenians during World War I, but under pressure from the EU, has called for historians to debate the issue, not politicians. The Istanbul university conference was cancelled "to prevent a meeting which has not yet happened and where it is not clear what is to be discussed has got nothing to do with democracy," said PM Erdogan. (Reuters, 23.09) "The EU must maintain its credibility. A European Turkey is in everyone's interest, particularly Greece Greek PM Costas Karamanlis said. "The EU recognised Turkey as a candidate country in 1999 without expressing any such reservation. The debate is legitimate but you cannot ig-nore the past," said Karamanlis. (Afp, 23.09) Former French President Valery Giscard d'Estaing said most French voters opposed Turkish membership and An-kara's entry would kill off hopes of tighter political integration. "If one wants to pursue European construc-tion, one can only rule out Turkey's entry into its institu-tional system," he said, adding there was a contradiction between the pursuit of Europe's political integration and Turkey's entry into the bloc. (Reuters, 23.09) Germany's large Turkish community (TDG) said the slim election victory of conservative opposition leader Angela Merkel may help Ankara's chances of joining the EU. "The election result means there will be no privileged part-nership between Turkey and the EU" as Merkel had pro-posed, the TGD said. (Afp, 19.09)
The EU will review Croatia's cooperation with a U.N. war crimes tribunal on the eve of the start of accession talks with Turkey, giving Zagreb an outside chance of beginning entry negotiations at the same time, a senior European official said. A special EU task force would meet on Oct. 2 to discuss a report from chief U.N. prosecutor Carla del Ponte on Zagreb's efforts to track down fugitive war crimes suspect Ante Gotovina. (Reuters, 23.09)
Välis- ja julgeolekupoliitika
European and Arab states (Algeria, Eygpt, Mo-rocco and Saudia Arabia) need to step up their coopera-tion in the fight against terrorism, EU Justice and Security Commissioner Franco Frattini said. "We should improve our relationship with certain countries, with Arab countries in particular. They are ready to do this and are already cooperating with Europe but we want a more structured cooperation." He also reiterated the need for the EU to set up a common intelligence centre that would share information from the secret services of all EU member states to better prevent terrorist strikes. (Afp, 23.09)
Britain, France and Germany were pushing for Iran to be reported to the UN Security Council over its nuclear program but was opposed by Russia, China and non-aligned states which support Iran's right to peaceful nuclear activities and fear that taking Iran to the top UN body, which could impose trade sanctions, could escalate the confrontation. (Afp, 20.09) Iran warned that it would view the UN atomic watchdog's adopting European proposals to bring it before the Security Council as a "confrontation," in comments by a senior Iranian official. (Afp, 23.09) Military action against Iran was not being discussed as a solution to the west's standoff with Tehran over its nuclear program, British Defense Secretary John Reid said. " Nobody in the British government or anybody I speak to is talking about that. We are doing everything we possibly can, indeed, in leading the efforts to solve this diplomatically because we know that not all problems in the world can be solved by military means," Reid said. British Foreign Secretary Jack Straw said that the EU is ready to resume talks with Iran on its nuclear ambitions, even as the sensitive issue inches closer to the UN Security Council. (Afp, 25.09)
The eurosceptic Swiss decided in a national referendum to open its labour market to workers from new EU member states. The accords smooth trade, labour, educational and technical ties, and are seen by most Swiss as a fair compromise between EU membership and the headaches of trying to go it alone. (Afp, 25.09)
Majandus
High oil prices will have only a modest impact on the EU economy this year, shaving 0.2 to 0.3 % points off growth, EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said. "The evolution of oil prices has eroded the growth possibilities of the EU economies, but so far this impact has not been large," he said. (Afp, 23.09)
Greece, Portugal and the Baltic republics were the biggest financial winners from the EU last year, and the Netherlands, Germany and Sweden were the leading providers, says the report was published by the EC on how mem-ber states benefit from the EU mirrored battle-lines drawn in stalled negotiations on the bloc's 2007-2013 budget. (Reuters, 22.09) EC president Jose Manuel Barroso urged EU members to try to agree on the bloc's future financing, renewing a call for a deal by the end of the year. "A further delay could involve enormous losses for those countries and their popula-tions, a further delay will have a social cost, will delay investment wealth creation and job creation in those countries," he said. (Afp, 21.09) The EC will propose a new fund to aid industries hit by global competition as part of its drive to revive talks on the EU's long-term budget, Budget Commissioner Dalia Grybauskaite said. The fund, and more cash for R & D, will be among proposals the EU executive will make to help to clinch a deal on the 2007-2013 budget, which is needed quickly to avoid delays in regional aid programmes, she said. "The Commission intends to do two things to facilitate the budget deal: increase political pressure on the presidency and propose some new ideas to reshuffle the (budget) proposal. Some EU industrial sectors have recently suffered from cheap imports from Asian countries, mainly China. Many companies are also re-allocating jobs to lower-cost regions. "We need to reflect on the globalisation challenges which Europe faces. The liberalisation of trade challenges Europe's economy with faster changes than some sectors are prepared to bear," she said. "We can think of some kind of 'restructuring adjustment fund' to help the sectors that suffer from globalisation." (Reuters, 19.09) The EC will declare Britain in breach of the EU's budget deficit limits. Although Britain is not a member of the euro zone, it is still obliged to try to avoid deficits that exceed the Stability and Growth Pact's limit of 3 % of GDP. unlike euro zone members, Britain will not face the threat of financial sanctions over its budget deficit because it has opted out of the EU's Economic and Monetary Union. (Reuters, 19.09)
The governor of the Hungarian central bank, Zsigmond Jarai, said the 2010 target for joining the euro was "completely impossible". He said that while inflation had been brought under control, the country's public deficit effectively ruled out the possibility of Hungary adopting the euro. Most analysts believe Hungary will be unable to reduce its deficit to below 3.0 % of GDP by 2008, which would be necessary for the country to adopt the euro in 2010. (Afp, 22.09)
Julgeolek
NATO agreed to prolong its mission helping to transport and train troops in Sudan's civil war-scarred Darfur region until the end of October, a spokeswoman said. (Afp, 21.09)
AJAKIRJANDUS
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Nii sakslased ise kui ka maailm ootasid Saksamaa valimistest palju. Enamasti soostuti faktiga, et senine vasaktsent-ristliku koalitsiooni riigikantsler Gerhard Schröder on oma töö teinud, nüüd on aeg muudatusteks. Kõigi pilgud olid pööratud Schröderi vastaskandidaadi, parempoolse ilmavaatega füüsikaprofessori Angela Merkeli poole. Mõnevõrra ootamatult sel-gus, et valijaskond on Saksamaal sedavõrd eriarvamustel, et konkreetse valimisvõidu pärga polegi kellegi pähe võimalik asetada. Tulemus on halvim võimalikest. Nüüd keeb elu Saksamaa poliitikakatlas täiskuumusel, kõik poliitilised parteid ning nende liidrid on osalised potentsiaalse koalitsiooni moodustamises. Nende kõneluste tulemust on raske prog-noosida, kuid peaaegu kindel on, et resultaat ei meeldi kellelegi: ennustatakse nõrka, lühikese elueaga valitsust, mil suhteliselt kesised reformivõimekused. Mistahes komponentidega tulevikukoalitsioon ei näi garanteerivat ei tuge-vust ega stabiilsust. Nii võivad sakslased end peatselt taas valimiskastide eest leida, kindlasti varem kui nelja aasta pärast. (The Economist, 23.09) Eurooplased leiavad, et Saksamaa valimistel ei kaotanud mitte reformimeelsed, vaid Angela Merkel, kes ei osutunud piisavalt karismaatiliseks. Kantsler Schröder kuulutas valimised välja, sest tema refor-miettepanekud lükati tagasi, Angela Merkel lootis Schröderist uuenduste elluviimisega kiirem olla. Kui Schröder oleks taas võitnud, võinuks kogu Euroopa kergendatult hingata, sest EL arengu seisukohalt oleks see tähendanud senise suuna jätkumist. Praegune status quo jätab mulje muutuste kaugenemisest, ja seda kogu EL jaoks. (The Economist, 23.09) Küsimus on ka selles, millist juhti sakslased vajavad, kas neile sobib üksnes särav isiksus, kelle fluidum kumab kaugele, või rahulduvad nad tavalisema liidriga. Äsjased valimised osutavad saksa rahva segadusseaetusele. Sak-samaa peab pärast valimisi vastama kahele peamisele küsimusele: kas suudetakse end koguda ning olla taas juhtiv tööstusmaa ka lähiaastatel? Ning millist välispoliitikat Saksamaa vajab? (Jeffrey Gedmin, Financial Times, 21.09) Ameerika Ühendriikides tõlgendatakse Saksamaa valimistulemust Ida-Saksamaa tagasitulekuna. Saksamaa on ikka veel liigendatud külma sõja piirjoonte järgi. Idaosa töötuseprotsent on 18% - juba ainuüksi see tõik viitab kiirete ja fundamen-taalsete muutuste vajadusele, paraku ei õnnestunud Angela Merkelil oma sõnumit valijaskonnani viia. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 21.09) The New York Times leiab, et Saksamaa valimiste suurim uudis pole mitte see, mis juhtus, vaid see, mida ei juhtunud: Angela Merkelist, kes vahetult enne valimisi juhtis gallupite järgi 20%lise edumaaga, ei saanud Saksamaa esimest naiskantslerit. Kahel leeril ei jää pärast rahva arvamuse selgumist üle muud, kui jätta kõrvale riva-liteet ning leida ühisosa vajalike majandusreformide läbiviimiseks. Kantsler Schröder kuulutas välja valimised, sest suur töö seisab ees – valijad nõustusid sellega. (Juhtkiri, The New York Times, 21.09)
Suurbritannias on kirglikke vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus jätkata, isegi suurendada osalust NATO missioonidel Iraagis. Alles hiljuti räägiti väekontingendi vähendamisest 8000 mehelt 3000-le, nüüd ei kõnele sellest keegi. Mida aeg edasi, seda vähem on peaminister Tony Blairil mõttekaaslasi ning toetajaid selles küsimuses. Ajaleht The Guardian nimetab kujunenud olukorda otsesõnu fiaskoks Briti lähiajaloos. Iraaki mineku põhjused olid fabritseeritud – osava poliitilise demagoogia abil seletati rahvale, et minnakse maailma kaitsma massihävitusrelvade eest, kuid neid ei leitud. Nüüd kinnitatakse rahvale, et ilma Briti vägede kohalviibimiseta satub Iraak kaosesse, sest just ning ainult võõrväed suudavad paljukannatanud riigis mingitki korda tagada. Aksioomina käsitletakse väidet, et Lääne sõdurid on sedavõrd kompetentsed, et kuhu iganes nad ka ei lähe, kõikjal mõjub ainuüksi nende kohalolek hästi – samas rõhutades, et on sõdurite püha kohus mitte lahkuda Iraagist enne, kuni on saavutatud stabiilsus, ülesehitatud infrastruktuurid ning kindlustatud demokraatia. Siin-kohal tasuks aga silmas pidada, et nimetatud postulaadis leidub sõna “kuni”, mis peegeldab poolesajandipikkust enesepet-mist ja ülbust. Tony Blair on teinud midagi, mida ükski peaminister kunagi teha ei tohiks: ta on oma maa sõdurid pannud sõltuma välisjõududest. (Simon Jenkins, The Guardian, 21.09)
Aastaid on välispoliitika asjatundjad viidanud Põhja-Koreale kui õudusunenäole, kui näitele kõige halvemast rahvusvahelise kriisi stsenaariumist: suletud, vaenulik ja paranoiline diktaatuur koos agressiivse tuumarelvaprog-rammiga. Ent nüüd võib kergendatult tõdeda, et oskuslik diplomaatia võib päästa maailma. Allkirjastatud kokkulepe on hii-gelsuur võit niihästi Ameerika Ühendriikidele kui Põhja-Koreale endale. Läbimurre sai võimalikuks sel hetkel, kui Washington loobus konfrontatsioonilisest taktikast ning omapoolse delegatsiooni juhist John Boltonist ning asus tõsiselt, ilma sõnavahuta teemaga tegelema. Suurim võitja võib olla Massihävitusrelvade leviku tõkestamise leping ise, Põhja-Korea peab nüüd täitma endale võetud kohustusi. (Juhtkiri, The New York Times, 20.09) Ajakiri The Economist tõdeb samuti, et globaalne surve massihävitusrelvade leviku keelustamise elluviimiseks on lõpuks leidnud ka praktilise väljundi – Põhja –Korea näis üllata-vat iseennastki, nõustudes viimaks allkirjastama rahupõhimõtteid, loobumaks massihävitusrelvade levikust, koos Ameerika Ühendriikide, Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina ning Venemaaga. Karmimad abinõud võib selleks korraks nurka visata, kuid jätkuvalt tuleb silmas pidada, et kaitsepositsioonil ei pea olema üksnes Euroopa või USA, vaid kogu maailm. (The Economist, 23.09)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Saksakeelne ajakirjandus on endiselt hõivatud valimisjärgsete koalitsiooniläbirääkimiste, Afganistani ja Iraani küsi-muste ning Türgi liitumistaotluste probleemidega.
Valimised Saksamaal kui Euroopa suurimas ja majanduslikult võimsaimas riigis avaldavad mõju kogu ELile. Koalitsiooniläbirääkimistest Saksamaal sõltub paljuski ELi edasine arengusuund. On lahtine, kas Saksamaa ja Prant-susmaa leiavad uue majanduspoliitilise konsensuse. Esimene proovikivi Saksa-Briti suhetele on ELi erakorraline tippkohtu-mine oktoobris, kus arutatakse Euroopa sotsiaalset mudelit. Panga Deutsche Bank Euroopa-ekspert Werner Becker arvab, et ka uue valitsuse ajal ei toimu ELi eelarvekulutuste struktuuris muutusi. Samuti ei muutu põllumajanduspoliitika. Türgi kü-simuses toetaks Merkelit kantsleriks saamisel üksnes Austria kolleeg Wolfgang Schüssel. Ilma laiema välise toetuseta ei lööks aga Merkel oma Türgi liitumise vastase hoiakuga läbi ka suures koalitsioonis. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 19.09) Kui selline valimistejärgne kaos ja peataolek, nagu praegu Saksamaal, leiaks aset Ladina-Ameerikas, oleks ülim aeg hakata juba kohvreid pakkima. See on hea test igale demokraatiale, kui kahe suure partei liidrid kumbki end võitjaks kuulutavad. (Thomas Klau, FTD, 20.09) EK on sügavalt häiritud poliitilisest patiseisust Saksamaal. “EK presidendina pean oma kohuseks esitada Saksamaa juhtidele Euroopa institutsioonide nimel üleskutse jõuda nii kiiresti kui võimalik lahenduseni, mis tagaks Euroopa stabiilse arengu”, ütles Barroso esmaspäeval EP ees esinedes. Saksamaast sõltub, kas EL võtab järgnevatel aastatel ette liberaalsed reformid või läheb tugevneva protektsionismi teed. “Alles siis, kui Saksamaal on uus valitsus, saab Euroopa edasi minna”, märgib EK avalike suhete juht. Euroopa sotsiaalse mudeli ja Põhiseadusliku lepin-gu küsimuste arutamisel oktoobris toimuval tippkohtumisel on Saksamaa positsioon otsustava tähtsusega. EK tööstusko-missar Verheugen tuletas samuti meelde, milline vastutus lasub Saksamaal, ning loodab reformidealti valitsuse moodustu-mist. Kui Saksamaa jääb teovõimetuks, pidurdub kogu ELi areng. Barroso ja Blair panustasid Merkeli võitu ja konserva-tiivse-liberaalse valitsuse moodustamisse, lootes murrangut Lissaboni strateegia teostamises. Mõlemad lootsid strateegilise liberaalse enamuse moodustumist Euroopas. Need lootused ei täitunud. Ka reformipoliitiku Nicolas Sarozy võimalik võit Prantsusmaa presidendivalimistel ei paranda olukorda. (Wolfgang Proissl, FTD, 20.09) Vahetut mõju valitsuse koosseis ELi poliitikale ei avalda, kuid nõrga valitsuse puhul tulevad pikemas perspektiivis kindlasti tagasilöö-gid. Nõrk valitsus ei suuda kokkuhoiupoliitikat viljeleda ning kulutusi tagasi hoida. See ohustab aga stabiilse- ja kasvuuspak-ti. (Hannelore Crolly, Die Welt, 22.09) 2002. aastal, mil SPD oli valimistel võitnud kõigest 6000 häälega, hüüdis Schröder: “Enamus on enamus!” Nüüd, kui CDU/CSU sai 450 000 häält rohkem, see enam ei kehti. Schröder kuulutas end võitjaks. Uut tüüpi demokraatlik juht ei lase end häirida faktidel, institutsioonidel ega meedial. Schröder putiniseerub. Tundub, et sõ-ber Putini toetamine polnudki pelgalt sümpaatia, vaid tegemist on sarnaste arusaamade ja suhtumisega võimuküsimustesse. (Stefan Dietrich, FAZ, 23.09)
Niigi pingelised suhted Moskva ja Vilniuse vahel said uue löögi, kui Leedus kukkus alla Vene hävitaja. Diplomaatili-ne konflikt laienes, kui leedulased leidsid rusude seest kaks kilogrammi radioaktiivset ainet. Venemaa ütles ära kahepool-sest kohtumisest Palangas, kus pidi arutatama majandus- ja kultuurisuhete küsimusi, süüdistades Leedut “ilmselge õnnetus-juhtumi” politiseerimises. Eesti kaitseministeerium teatas, et lennukil olid välja lülitatud responderid. Saksa hävitajad, kes Balti õhuruumi valvavad, reageerisid kiiresti, olles Vene lennuki kukkumise ajal juba õhku tõusnud. Eesti ja Soome on möödunud kuude jooksul korduvalt täheldanud Vene sõjalennukite piiririkkumisi. (Hannes Gamilscheg, Frankfurter Rundschau, 22.09) Toon, mida Venemaa kasutab Leedult piloodi ja rusude üleandmist nõudes, muutub aina teravamaks. Leedu ei tohiks pilli lõhki ajada, märkis Venemaa kaitseminister Ivanov. Samas tunnevad leedulased, et Moskva petab neid. Vahetult pärast õnnetust teatasid Vene sõjaväelased, et lennuki pardal polnud relvi. Tegelikult leiti õnnetuspaigalt mitu õhk-õhk tüüpi raketti. Leedu välisminister Valionis tõstatas taas küsimuse Kalinigradi piirkonna demilitariseerimisest. See olevat anakronism, et ühes piirkonnas on kontsentreeritud selline sõjajõudude hulk mitme välisriigi piiride vahetus lähe-duses. Tulevikus ei või praeguse olukorra kestes taolisi vahejuhtumeid välistada. (Manfred Quiring, Die Welt, 23.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Saksamaa on valimiste järel halvatud. Arvatavasti kulub nädalaid, enne kui olukorrale lahendus leitakse. Tuleb loota, et saksa poliitikud, vältimaks olukorra venimist, oskavad tõe hetkel riigi huvid partei omadest kõrgemale seada. Oma keeldumises valida üks selge liider lükkavad sakslased kogu ELi pika poliitilise seisaku perioodi poole, kuigi pärast prantslaste “ei”-d põhiseaduslikule leppele oleks hädasti tarvis taas härjal sarvist haarata. /.../ “Saksa mudel” on seninäge-matus kriisis, kuid ei Angela Merkel ega Gerhard Schröder ei suutnud esile tuua veenvaid lahendusi. Asi ei puuduta enam “kolmanda tee” leidmist, nagu seda säravalt tegi Tony Blair, vaid ees ootab loominguline proovilepanek, aitamaks valijatel üle saada nende hirmust muutuste ees. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 20.09)
Analüüsitakse, kellele Merkeli ebaedu kõige vähem meeltmööda oli. Pettumust valmistas CDU/CSU nõnda väike üleolek kindlasti Briti peaminister Tony Blairile, kelle suhted kantsler Gerhard Schröderiga jõudsid tagasipöördumatusse punkti juba mõni kuu tagasi, kui lisaks erimeelsustele Iraagi sõja ja Euroopa põhiseadusliku leppe osas seisis Saksamaa juunikuisel Euroopa Ülemkogul kindlalt Jacques Chiraci selja taga, kaitstes senist põllumajanduspoliitikat ning keeldudes taas ELi eelarve prioriteetide läbivaatami-sest. Mängides kaardid Angela Merkeli selgele võidule, ei lootnud Tony Blair mitte prantsuse-saksa paari hargnemisele, vaid nähtusele, mida Suurbritannia nimetab "kaitsepositsioonis olevaks alliansiks" ning mis blokeerib ELi edasiminekut ilma ühte-gi alternatiivi pakkumata. Saksa valimistes pettunute hulgas on ka Silvio Berlusconi, kelle suhted kantsler Schröderiga, ameerikavastasega, kel oli julgust nõuda Saksamaale alalise liikme kohta ÜRO Julgeolekunõukogus, eitades samas Itaalia samasugust õigust, ei olnud just parimad. Kolmas suur pettuja on Poola, kes lootis Merkelist abi Vene-Saksa suhete tasa-kaaluviimisel ning toetust Ukraina ja Valgevene suunal. (Jacques Amalric, Libération, 22.09) Samuti lootis kristlike de-mokraatide selget võitu USA, sest see oleks aidanud kaasa Saksa-USA suhete paranemisele, ehkki küll arvatavasti mitte sel määral, nagu ameeriklased seda lootsid. Paljudel president Bushi lähikondlastel on ikka veel raske tunnistada, et Helmut Kohli ajad on jäädavalt ümber. Lisaks oleks CDU selge valimisvõit ehk lõplikult matnud Euroopa ühise välis- ja julge-olekupoliitika, mis ameeriklaste silmis on vaid chiracilik riugas, vähendamaks NATO rolli ja loomaks multipolaarsuse sildi all USA hegemooniale vastukaaluks Euroopa kaitsepoolust. Kui Schröder taas võimule tuleb, võib ta ehk ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale uue hinguse sisse puhuda. (Marco Vicenzino, Le Figaro, 23.09) Kuigi Saksa valijad ei valinud kindlat enamust, hääletas siiski kaheksa valijat kümnest CDU/CSU, liberaalide või SPD poolt, kes kõik soovivad reformidega edasi minna. (Juhtkiri Nicolas Barrélt, Le Figaro, 21.09) Samas leitakse, et ei Prantsusmaa, mida järgmise kahe aasta vältel vaevab valimisvõitlus, ega ka Saksamaa, kes peab keskenduma sisepoliitilise võrrandi lahendamisele, suuda veel pikka aega välja pakkuda ühtki uut “mudelit”. (Jacques Amalric, Libération, 22.09)
Iraani tuumaprogrammi ümber laienev kriis on murettekitav, tekib soov tõmmata mõningast paralleeli USA Iraagi invasioonile eelnenud ajaga. Põgusal vaatlusel võivad ühesugused põhjused viia sarnaste tulemusteni. Eurooplastele ja ameeriklastele näib, et jäänud ei ole teisi väljapääsuteid peale Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri IAEA koostatud toimiku viimise ÜRO Julgeolekunõukogu ette. Kuid miski ei ennusta, et Iraani sanktsioneerimiseks tõepoolest kokkuleppele jõutakse, sest Teheranil on vetoõigust omavate Venemaa ja Hiina näol kaks “ristiisa” seljataga seismas. Selles peitubki oht. Kui Iraani küsimus ÜROs lahendust ei leia, võib USA hävitada Iraani tuumaprogrammist tekkiva ohu sõjaliste löökidega. Vaatamata kõigele on taoline stsenaarium siiski vähetõenäoline. George W. Bushil peaks Iraagi õppetund veel hästi meeles olema. /.../ ÜRO jõuline ja selge seisukohavõtt on tervitatav, andmaks Iraanile märku, et rahvusvaheline üldsus ei salli “mullade pommi”. Samas peaks eurooplased hoiduma kergekäelisest sõttaminekust. (Juhtkiri, Le Monde, 22.09) Iraani tuumaprogrammi teemal tegid ühisavalduse ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia välisministrid koos ELi kõrge välispoliitika esindaja Javier Solanaga. Nad selgitavad põhjalikult Euroopa seisukohti Iraani küsimuses ning rõhu-tavad, et kuigi Iraani tuumaprogramm oleks pidanud ÜRO Julgeolekunõukogu ette jõudma juba kaks aastata tagasi, soovis Euroopa anda Iraanile võimaluse hajutada tekkinud kahtlusi ning tõestada, et nende tuumaprogramm kannab vaid rahu-meelset eesmärki. Kokkuvõttes tõdevad Euroopa diplomaatia esindajad, et kui Iraan jääb oma praegusele joonele kind-laks, tähendab see suurt ohtu massihävitusrelvade leviku tõkestamisele. (Philippe Douste-Blazy, Joschka Fischer, Jack Straw, Javier Solana, Le Monde, 23.09) USA Välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia poliitika koordinaator Da-niel Fried ütles intervjuus Le Monde’ile, et Iraani tuumaküsimuses peavad Euroopa ja USA moodustama võimalikult kiiresti diplomaatilise koalitsiooni, kuigi see nõuab mõlemalt palju tööd. Ta loodab, et Venemaa, Hiina ja India jälgivad hoolega ohtu regionaalsele julgeolekule, juhul kui Iraan jõuab tuumarelva valmistamiseni. Fried avaldab lootust, et nimetatud riigid tulevad Euroopa ja USAga Iraani küsimuses siiski kaasa. Ta lisab, et Iraanile tuleb anda väga selge ja otsusekindel sõnum. See ei tähenda Friedi sõnul sõjalise jõu kasutamist, vaid diplomaatilist otsusekindlust ning laiapõhjalise rahvusvahe-lise konsensuse leidmist selles küsimuses. (Corine Lesnes, Le Monde, 21.09)
Prantsusmaa endine välisminister Hervé de Charette pakub välja tee ELi kriisist väljatoomiseks. Ta leiab, et kriisist väljatulemise initsiaatoriks peaks olema Prantsusmaa, sest just Prantsusmaa oli Euroopa idee taganttõukajaks, integ-ratsiooni väsimatuks advokaadiks ja esimeseks riigiks, kes ütles põhiseaduslikule leppele “ei”. Ta käib välja Prantsusmaa initsiatiivi, millel tema nägemuses võiks olla kolm jõuõlga. Esiteks, tuleks paika panna Euroopa piiride asukoht. De Charette võtaks ELi küll Bulgaaria ja Rumeenia ning Balkani riigid, kuid jätaks välja Türgi. Teiseks peaks tema arvates tähe-lepanu pöörama Euroopa-projekti sisule. Üleilmastumine tähendab Euroopale šokki, mida võiks võrrelda poliitilise hiidlai-nega. De Charette pooldab Tony Blairi seisukohta, et sel teemal tuleks arutleda ning teeb ettepaneku võtta väljakutse vastu ja moodustada silmapaistvate isikute kogu, kes juba 2006. aastal alustaksid arutelude ja ettepanekutega. Sellelt baasilt osutuks, de Charette’i sõnul, võimalikuks minna edasi põhiseadusliku leppe institutsionaalse poolega ning taaskäivi-tada leppe ratifitseerimisprotsess. Soovitatav oleks ka ennetada mõningaid tendentse, nimetades ELi Nõukogule alalise presidendi. Taoline aktiivne ja stabiilne juhtimine annaks Euroopale impulsi, mis aitaks välja institutsionaalsest hal-vatusest. (Hervé de Charette, Le Figaro,24.09)
Skandinaavia ajakirjandus
Kõige laiemalt kajastati Skandinaavia ajakirjanduses Saksamaa valimisi, kuid kirjutati ka Põhja-Koreast ning Afganis-tani valimistest.
Rootsi ajakirjanduse sõnul vastasid Saksa valijad nii “ei” kui ka “jah“ küsimusele, kas Saksamaa vajab re-formimist. Valitsuse ebaselge olukord mõjutab aga kogu Euroopat, mitte ainult Saksamaad. Euroopal on vaja teada, mida sakslased siis ikkagi tahavad? (Juhtkiri, DN, 20.09) EK nõudis Saksamaalt segase poliitilise olukorra kiiret lahendamist, ku-na ebastabiilsus on muuhulgas kõigutanud ka euro stabiilsust. (Marianne Bjöorklund, Dagens Nyheter, 20.09) Taani ajakir-jandus toob samuti välja, et olukord Saksamaal on äärmiselt segane. ning head lahendust on keeruline leida. Väga pettunud oli Saksamaa valimiste tulemustes just EL, kuna loodeti, et uus Saksa valitsus on tugeva mandaadiga, mis mõju-nuks positiivselt ka ELi koostööle. Kõige suuremaks pettumuseks olid valimiste tulemused Suurbritannia peaminister Tony Blairile, kes lootis, et võimule tuleb liberaalset ja reformimeelset poliitikat toetav Angela Merkel. Viimast toetas ka EK esi-mees José Manuel Barroso, kes ütles, et Saksamaa peab olukorra kiiresti lahendama ja nii, et see oleks stabiilne Euroopa jaoks. (Kent Olsen, JP, 20.09; Claus Kragh, Berlingske Tidende, 20.09) Norra ajakirjandus leiab, et kui sellisel riigil nagu Saksamaa on probleeme stabiilse valitsuse moodustamisega, võib see tervele Euroopale tekitada tõsiseid probleeme. Saksamaa on Euroopas nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga tähtis riik. Norra meedia toob välja, et peami-sed probleemid Saksamaal on sellised, mida Norral ei ole: kui palju peaks pensionikindlustuse jaoks laenama, et täita kõik kohustused ning kuidas saada töötud uuesti tööturule. Praegusele valitsuskriisile on Saksamaal väga keeru-line kogu Euroopale sobivat lahendust leida. (Juhtkiri, Aftenposten, 19.09)
Tundub, et kuue riigi läbirääkimistel saavutati põhimõtteline läbimurre, kuna esimest korda õnnestus saada Põhja-Korea allkiri sellele, et riik peatab tuumarelvaprogrammi ja lubab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri inspektorid (IAEA) riiki. USA, Hiina, Lõuna-Korea ja Venemaa lubasid omalt poolt aidata Põhja-Koread energeetika valdkonnas, peami-selt andes Põhja-Koreale elektrit. Läbirääkimiste lõppeesmärgiks on olnud tuumarelvata Korea poolsaar. Lõpuks on võimalik selles suunas ka liikuma hakata, kuigi on selge, et probleeme tuleb kindlasti veel. Taani ajakirjandusele tundub siiski, et Põhja-Korea ei ole siiski tuumarelvadest loobumas, vaid kavatseb neid endiselt väljapressimiseks kasutada. Samas leitakse, et selles ei ole midagi uut, et Põhja-Korea üritab sidruni täiesti tühjaks pigistada ning teistelt riikidelt võima-likult palju välja pressida. (Juhtkiri, JP, 21.09; Juhtkiri, Politiken, 20.09) Ka Norra ajakirjandus leiab, et Põhja-Korea suh-tes tuleb endiselt väga ettevaatlik olla ning ei tasu veel liigselt rõõmustada. Põhja-Korea on juba pikka aega kasutanud tuumarelva väljapressimiseks ning teeb seda ilmselt ka edaspidi. (Juhtkiri, Aftnposten, 20.09)
Kuigi Afganistani valimised jäid üldiselt Saksamaa valimiste varju, kajastas Skandinaavia meedia ka neid. Rootsi ajakirjandus leidis, et valimiste juures ei ole kõige olulisem mitte see, kes võidab, vaid pigem valimiste korraldus üldiselt. Valimised ei muutnud Afganistani veel demokraatlikuks riigiks, kuid nende abil astuti siiski sammuke stabiilsusele lähemale. Samas on Afganistanis vaja veel palju ära teha, sest praegu ei saa riik veel oma jõududega hakkama ning rahu hoidmiseks on vaja teiste riikide abi. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 20.09) Taani ajakirjandus toob välja, et kui keegi arvas, et neli aastat pärast Talibani varisemist on Afganistanis võimalik skandinaavialik demokraatia, siis nei-le valmistasid valimised kindlasti pettumuse. Riigis ei ole veel täielikku rahu saavutatud ning seal ei ole midagi, mis de-mokraatiat meenutaks. Afganistani mägedes käib sõda vaikselt edasi. Kasutusele võetud valimissüsteem toetab klannitra-ditsioone ja püüab luua tugevat Kabuli keskvõimu. Samas aga peab tunnistama, et olukord on parem kui neli aastat tagasi: enamikus piirkondades on olukord rahulik, suuremate linnade vahel on võimalik liikuda ning riigis võib jälle märgata majan-duslikku, kultuurilist ja poliitilist tegevust. Positiivseks võib pidada ka seda, et valimistest võttis osa üle 50% elanikkonnast, kuigi seda on vähem, kui eelmisel aastal toimunud presidendivalimistel. (Juhtkiri, Politiken, 20.09, Juhtkiri, Politiken, 23.09) Taani ajalehe Jyllands-Posteni juhtkirjas leitakse, et kuigi Afganistani olukord on endiselt problemaatiline, näitasid valimi-sed, et ka islamimaailmas on võimalik üldine suund demokraatia ja rahu poole. (Juhtkiri, JP, 20.09)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses kirjutati sel nädalal Saksamaa valimistulemusest, Põhja-Koreaga saavutatud tuumakokku-leppest ning Peterburi heitvee puhastusjaama avamisest.
Saksamaa valimistel said suurima kaotuse osalisteks reformipoliitika ja EL, kelle suurim ja mitmes mõttes tähtsaim liikmesriik on nüüd segaduses. Saksamaa kõrge töötus, paigalseisev majandus ja poliitilise suuna puudumi-ne on piduriks kogu ELi arengule. Valimistega loodeti leida lahendusi, kuid läks vastupidi. Ükskõik, millise lahenduseni läbirääkimistega jõutakse, võib uus valitsus olla liiga nõrk, et neli aastat vastu pidada. Halvimal juhul tuleb korraldada uued valimised ja selle aja jooksul puudub Saksamaa poliitikal juht ning EL jääb ilma oma suurima liikme panusest. (Juhtkiri, Hel-singin Sanomat, 20.09) Saksamaa valimised näitavad, et suur osa kodanikest teab, et uuendustele ei ole alternatiivi, kuid midagi ei taheta muuta enda huvisid kärpides. Saksa valimistulemus oli võimalikust halvim, kuna valijad ei andnud kellelegi selget mandaati. Saksamaa arengutel on otsene mõju ELile ja selle liikmesriikidele, sest suurima liikmesriigi muu-tumine vedurist koormaks on tuntav igal pool ja on ELi praeguse madalseisu üheks põhjuseks. Lootus leida vähe-malt ühte kesksesse Euroopa riiki tugev valitsus on taas nõrgenenud. Juhtide puudus Euroopas nõuab lahendamist. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 20.09) ELi ja kogu Euroopa suurima majandusjõu uuenduspoliitika seisukohalt oleks olnud parem, et üks suurtest erakondadest oleks selgelt võitnud ning saanud hakata oma programmi ellu viima. Loodetavasti lei-takse lahendus suhteliselt kiiresti. Halvim variant Saksamaa ja kogu Euroopa jaoks oleks pikk ebakindluse ja tegevusetuse aeg. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 20.09) Valimistejärgne olukord pidurdab nii Saksa poliitikat kui ka Euroopa otsustus-võimet. EL oli raskustes juba enne Saksamaa valimistulemusi. EL ipõhiseaduslik lepe, finantsläbirääkimised ja erimeelsu-sed ittalaienemise tempo üle on niigi rasked teemad, ega oleks vajanud lisaks veel kriisi ELi suurimas liikmesriigis. (Heikki Aittokoski, Helsingin Sanomat, 21.09)
Põhja-Korea diplomaatiliste järeleandmiste keskmine eluiga on alati olnud lühike. Pyongyangi mõistatusliku dikta-tuuri poliitika on selles suhtes järjekindel, et kuigi selle eesmärgid on hämarad, on praktika alati ühtviisi närvesööv. Põhja-Korea tuumaprogrammi puudutavatel kuue riigi läbirääkimistel saavutati põhimõtteline läbimurre, kuid päev hiljem tõlgendas Pyongyang kokkulepet omamoodi, mis oli sama hea kui terve kokkuleppe hajutamine. Pyongyang püüab närvidemängu-ga uusi järeleandmisi saavutada. Keegi ei soovi sõda ega Põhja-Korea äkilist kokkuvarisemist, seepärast kannata-takse tema trikke hambad ristis. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 21.09) Uudis, et kuue riigi läbirääkimised Põhja-Koreaga on lõppenud ootamatu läbimurdega ja et riik on loobumas kõigist tuumaprogrammidest, liitumas tuumarelvade keelustamise lepinguga ja lubamas IAEA spetsialistid riiki, kõlas liiga hästi, et olla tõsi - ja see polnudki. Riik ei ole loobumas tuumarelva-dest, vaid kavatseb neid jätkuvalt väljapressimiseks kasutada. Tundub nagu oleks väljapressimine ainus diplomaatia, mida Põhja-Korea oskab. (Juhtkiri, Kaleva, 21.09)
Peterburis avati uus heitvee puhastusjaam, mis vähendab Soome lahe fosforikoormust 4-6%, mis on sama palju kui Soome kogu põllumajanduse fosfori saasted Soome lahte. 194 miljonit eurot maksnud puhastusjaam on ELi Põhjamõõtme esimene märkimisväärne saavutus. Projekt on ELi Põhjamõõtme keskkonnakaitse partnerlusprogrammi osa: projekti finantseerisid EL riigid ning finantseerimispakett seati kokku Põhjamaade investeerimispanga koordineerimisel. Peterburi puhastusjaam ja teised töösolevad projektid näitavad, et ELi Põhjamõõtme programm on arukas. Programm kind-lustab ELi välissuhete ühe rõhuasetuse Läänemere ja teiste põhjapoolsete piirkondade koostöö edendamisele. ELi seotus nende piirkondade arenguga on oluline, kuna edendab Venemaa loodeosade koostööd muu Euroopaga. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.09)
Kuigi keskkonnaprojektide finantseerimine jääb veel pikaks ajaks lääneriikide kanda, on nendes osalemine ELi põhja- ja Läänemerepiirkonna liikmesriikide ühine huvi. Mida kiiremini Nõukogude aja hoolimatuse taga-järjed suudetakse parandada, seda tõhusamalt saab olulisi keskkonnaprobleeme lahendada. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 23.09)
Euroopast saadud abita juhiks Peterburi oma heitveed Soome lahte veel aastaid. Võib siiski põhjendatult küsida, kas Soomel ja ELil on mõistlik abistada naabrit, kelle sissetulekud nafta hinna tõustes on tohutult kasvanud. Ees-märgiks peab olema, et Soomel, Rootsil ja ELil ei oleks tulevikus vaja vähemalt mitte kinkida raha naftatuludes kümbleva Venemaa keskkonnaprojektidele. Saastaja maksab – põhimõte peaks kehtima ka rahvusvaheliselt. Probleem on selles, et valvsus keskkonnaküsimustes on Venemaal ikka veel nõrk. (Juhtkiri, Kaleva, 23.09)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Israeli President Moshe Katsav inaugurated the construction of a new synagogue in Tallinn, the first to be built in the Estonian capital since World War 2. "I am very grateful to the local Jewish community for building the new synagogue," Katsav told Jewish leaders and schoolchildren at a packed Jewish school hall. "The synagogue is very important, and I appeal to all of you to continue keeping the Jewish traditions alive here," the Israeli president said. Following a meeting with Estonian President Arnold Rüütel, Katsav said he was happy there was no anti-Semitism in Estonia, while expressing concern over rising extremism and anti-Semitism in Estonia's neighour Russia (Afp, 19.09).
He also laid a wreath at the site of the Klooga concentration camp deep in the Estonian forest. Klooga was closed in 1944 after the SS shot the last of its prisoners, who included Jews from Estonia and elsewhere in Europe. Some 1,000 Jews were killed by the Nazis, who at the 1942 Wannsee Conference to coordinate the deportation and murder of European Jewry declared Estonia "free of Jews". In World War II some Baltic citizens initially hailed the invading Germans as saviours from their annexation by Russia in 1940. But the end of the war brought new Soviet occupation which only ended in 1991. In Estonia a statue of a German soldier was only taken down in August last year under pressure from Jewish groups. (Reuters, 19.09)
Estonian PM Andrus Ansip held talks with Iraqi Vice President Adel Abdel Mehdi in Baghdad after visiting sol-diers from his country serving with US-led forces, officials said. Ansip flew to Taji just north of the capital to meet an Esto-nian combat platoon and was to meet later with senior US military commanders. There are currently 39 Estonian soldiers serving in Iraq. (Afp, 19.09)
Soome ajakirjandus
Eesti peaminister Andrus Ansip kohtus Bagdadis Iraagi presidendi ja kaitseministriga. Peaminister vestles Iraagi tulevase põhiseaduse ja riigi tuleviku teemadel ning väljendas toetust Eesti sõdurite jäämisele Iraaki ka järgmiseks aastaks. Ansip kohtus ka Iraagis tegutsevate rahvusvaheliste vägede juhtkonnaga ja Eesti sõduritega ESTPLA-11 üksusest ning kiitis sõdureid nende töö eest. Ansipi sõnul Eesti osalemine rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides tugevdab muuhulgas Eesti turvalisust. Eesti sõdurid on Iraagis alates 2003. aastast ja üksuseid vahetatakse poole aasta tagant. Iraagis on surma saanud kaks Eesti sõdurit. Seda, kas detsembris koju saabuva ESTPLA-11 ülesandeid jätkab ESTPLA-12, otsustab Riigikogu. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.09)
Majandus
Uudisteagentuurid
Tallinn Airport will invest 860 million kroons over three years to comply with EU safety and veterinary rules and to be able to handle growing passenger numbers, officials at the Estonian airport said. "About 80 percent of the 860 million kroon investment will come from the EU Cohesion Fund and the rest from the airport," said Rein Loik, head of Tallinn Airport. "By the end of the year, we expect the total flow of passengers using the airport to reach 1.4 million," he said. (Afp, 21.09)
Taani ajakirjandus
EBay ostis Taani-Rootsi firma Skype umbes 50 min EEK eest, mis tähendas rahasadu nii suuromanikele kui ka väiksematele investoritele ning firma töötajatele. Skype müümisest on teiste hulgas kasu saanud osa töötajatest, eelkõige neli Eesti programmeerijat, kellega Skype´ile aluse pannud Zennström ja Friis tutvusid juba siis, kui nad koos tööta-sid telefonifirma Tele2 portaali Everyday loomise juures. Neli Tallinna arvutinohikut, kellel oli arvutimängude firma Bluemoon, leidsid, et nad tahaksid head raha teenida. Need neli eestlast tegid suure osa programmeerimistööst Zennströmi ja Friisi esimesele firmale Kazaa ning olid ka peamised Skype´i programmeerijad. See on ka üks põhjuseid, miks Skype´i on nüüd Eestis 60 töötajaga osakond. (Eigil Evert, Berlingske Tidende, 19.09)
Varia
Uudisteagentuurid
WHO estimates around one in 100 Estonians might be infected with HIV, giving the small Baltic state in highest in-cidence of the virus which causes AIDS outside of Africa, officials said. (Afp, 23.09)
Saksamaa ajakirjandus
"Eesti imet" on sageli kiidetud, kuid harva põhjalikumalt kirjeldatud. On ilmunud Mart Laari mälestused, kelle peaministriks oleku ajal nõukogulik tühermaa õitsvaks maastikuks muudeti. Nüüd on oma mälestused avaldanud Henning von Wistinghausen, esimene Saksa LV suursaadik Eestis. Wistinghausen on omamoodi Eesti ja Saksamaa ajalooliste suhete sümbol. Põnev on neid mälestusi lugeda juba ainuüksi seetõttu, et aastad 1991 kuni 1995 kujutasid endast n-ö poliitilist laboratooriumi, kus kõik oli võimalik. Majandusliku reformid, mitmeparteisüsteemi kujunemine, närve-söövad läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimise ümber, riigi kultuuriline ärkamine – Wistinghausen läheneb sellel kõigele justnagu arheoloog hambaharjaga vana väärtuslikku leidu puhastades. Ning aeg-ajalt viib ta lugeja kättpidi oma balti esiisade juurde. (kum., FAZ, 21.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eestis on Aafrika riikide järel kõige enam HI-viiruse kandjaid, iga sajas eestlane kannab AIDSi tekitavat viirust. Hetkel on registreeritud viiruse kandjaid ligemale 5000, kusjuures 468 juhtumit on avastatud 2005. aastal. Tegelikkuses võib aga nakatunud inimeste arv olla 60% suurem registreeritud HIV kandjate arvust. 65% nakatunuist on alla 25-aastased ning veerand uutest avastatud viirusekandjaist on naised. (Le Télégramme, 24.09)
Angers'i ülikooli inglise keele professor Marc Vion üllitas raamatu Balti riikidest, kelle vastu tal tekkis huvi Kaunase ülikooliga sõlmitud vahetusprogrammis osaledes. Professor võttis kätte ja läks avastama neid kolme riiki osalt omal käel, osalt turismiradu järgides ning pani oma tähelepanekuid hoolsalt kirja reisimärkmikusse. Vion räägib kohalikest elanikest, maastikest, linnadest, ajaloost ja harjumustest, mis muutuvad selles ainult läände vaatavas Euroopa osas väga kiiresti. (Ouest-France, 18.09)
Pariisis Pompidou keskuses on oktoobri keskpaigani üleval fotonäitus 2004. aastal ELiga liitunud maadest. Eestit pildistas Belfastis sündinud Donovan Wylie, kes tegi näituse tarvis fotosid tänaval kõndivatest inimestest. Sadadest sel moel tehtud piltidest on näitusele välja pandud 32 fotot. Üldmulje on hämmastav - eestlased tulevad meie suunas mõtlike või naerul nägudega. Näituse idee sündis sellest, et ühe 2003. aastal ilmunud artikli kohaselt ignoreeris kaks prantslast kol-mest ELi ees ootavat laienemist täielikult ning enamus juhuslikult küsitletud inimesi ei olnud võimelised nimetama ühtegi toonasest 10-st kandidaatriigist. Sellest ka n-ö "fotograafiline missioon", mis saatis kümme fotograafi neisse riikidesse sub-jektiivset muljet püüdma. (Edouard Launet , Libération, 19.09)
Rootsi ajakirjandus
“Estonial ei olnud sõjatehnikat”. Eesti valitsuse komisjoni koostatud raport leiab, et laevahuku ja sõjateh-nika veo vahel ei ole seost, kuna katastroofiööl sõjatehnikat ei veetud. Eesti justiitsministri Rein Lang´i sõnul veeti Es-tonial sõjatehnikat 14. ning 20. septembril, kuid selle ja õnnetuse vahel ei leitud seost ning seega on tegemist kahe erineva asjaga. Komisjon ei leidnud ka, et Eesti ja Rootsi luureasutused oleks sõjatehnika vedamise küsimuses omavahel koostööd teinud. (Arne Bengtsson, SvD, 23.09)
Firmad Taxi Kurir ja Samres on viinud läbi koolituse oma uutele töötajatele, kes asuvad tööle Eestis ja Lä-tis. Nimelt töötavad osa eakate ja puuetega inimeste transporditeenuste tellimuste vastuvõtjaid nüüd väljaspool Rootsit. Kõik töötajad peavad läbima vastava koolituse. Näiteks Samreses töötab eestlane Elo Endrikson, kes on 22-aastane ning elab Tartus. Ta räägib peaaegu vigadeta rootsi keelt, kuna on seda õppinud kaks aastat gümnaasiumis ning neli aastat ülikoolis. Ta räägib, et mõned kliendid on rahutud, kui saavad teada, et tellimusi ei võeta vastu Rootsis, vaid Eestis, kuid samas ei tohiks teenus kannatada, sest kõnede vastuvõtja ei või kunagi riskida, vaid peab iga kord üle küsima, kui ei ole kindel, kas ta sai aru, kuhu ja millal transport telliti. (Annika Engström, SvD, 18.09)
Paljud Rootsi eakad ja puuetega inimesed on rahu-tud, kuna osa nende transporditeenustest kolib välismaale. Telefoninumber jääb küll samaks, kuid tellimuste vastu-võtja võib alates 16. oktoobrist asuda hoopis Tartus või Riias. Eakates ja puuetega klientides tekitab rahutust see, et kuidas välismaalased küll teavad täpselt näiteks Stockholmi väikesi kõrvaltänavaid ja hoove? Ning kas nad saavad alati tõesti aru, mida neile öeldakse, kuna paljude tellimuste esitajatel on kõnepuue. Per Junesjö, eakate ja puuetega inimeste transpordi juht, ei arva, et välismaalastest töötajate kaasamine tekitaks probleeme, kuna kõik saavad ühesuguse väljaõppe ning eraldi koolitatakse uusi töötajaid just geograafia ja rootsi keele osas. (Annika Engström, SvD, 19.09)
Soome ajakirjandus
Tallinlased on juba harjunud sellega, et igal aastal 22. septembril tähistavad punaveteranid Tõnismäe pronkssõduri juures pealinna vabastamist Teise maailmasõja ajal. Sel aastal muudab sündmuse tähistamise eriliseks Peterburi Ühtse Venemaa erakonda kuuluvate külaliste saabumine, kes esialgsete plaanide kohaselt oleksid pidanud kaasa tooma Piskarjovi memoriaali tulest süüdatud tõrviku. Tõrviku tulega kavatseti süüdata mälestusküünal, meenutamaks eest-lastele fašismist vabanemist. Tavatseremooniast kõrvalekaldumine ja Venemaa sekkumine põhjustasid juba enne sündmu-se tähistamist ägeda vaidluse ning ärritasid mitmeid Eesti poliitikuid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.09)
Tallinnast Helsingisse suunduva Nordic Jet Line katamaraani mõlemad mootorid seiskusid keset reisi suu-re lainetuse tõttu. Laeva meeskond sai mootorid mõne minuti pärast töökorda ning laev saabus Helsingisse 50 minutilise hilinemisega. Nordic Jet Line tegevdirektori Mikael Granroti sõnul keegi kannatada ei saanud, autod ja laev ei saanud samuti vigastada. Mootorid seiskusid siis, kui tagant tulnud kõrge laine laeva veepinnast kõrgemale tõstis ning vett vajav propulsioonimootor hakkas õhku sisse imema. Sellises olukorras peavadki mootorid seiskuma. Eestlase Einar Sauki sõnul informeeriti reisijaid olukorrast soome- ja inglisekeelsete teadetega ning arvas, et see põhjustas teadmatust mõnede eest-laste seas. Laeva meeskonna tegevust hindas ta asjalikuks. Nordic Jet Line tühistas edasised reisid. Linda Line, Silja Line ja Tallink jätsid samuti ära kiirlaevade reisid ilmastikuolude tõttu. (Mikko Paakkanen, Helsingin Sanomat, 19.09)
Eesti keskkriminaalpolitsei sai Tallinnas jälile trükikojale, mis päeval valmistas visiitkaarte ja plakateid, öösel aga passe, juhilube ja ühistranspordi kuukaarte. Politsei avastas trükikoja tegevuse juba kaks kuud tagasi, kuid pidas seda salajas, kuna soovis rahulikult selgitada välja trükikoja kliendid. Trükikoda jõudis tegutseda enne vahelejäämist kaks aastat. (Etelä-Suomen Sanomat, 21.09)
Markko Märtini inglasest kaardilugeja Michael Park hukkus Suurbritannia MM rallil. Märtini auto sõitis parem külg ees vastu puud ja Park suri saadud vigastuste tagajärjel. Õnnetuses ei olnud teisi kannatajaid. Ralli võitis Norra Petter Solberg. Peugeoti tiimipealik Jean-Pierre Nicolas korraldas lühikese pressikonverentsi. Markko Märtin viidi sügava šoki tõttu haiglasse. (Arno Seiro, Helsingin Sanomat, 19.09)
