Euroopa LiitSiseareng
Britain's political leaders in Europe urged PM Tony Blair to use his six-month presidency of the EU to end a "medieval" practice of secret law-making. The unprecedented joint declaration called for Blair to open up debates and votes to public scrutiny at the Council of Ministers, the top EU legislature. The procla-mation - the first time all British political parties have joined forces in Brussels, according to The Times news-paper - was launched by a letter in the daily and an offi-cial proclamation in the European Parliament. (Afp 06.09)
The European Parliament rejected a bid to force EU states to clean up old mining sites but said mining firms should set aside more money to pay for pollution in new quarries. The parliament voted against imposing deadlines on EU states to remove pollution from old and abandoned mining sites, a big issue in the new EU states in central and Eastern Europe. (Reuters 06.09)
EU driving licences should include the holder's fingerprints to boost security, EU president Britain said. The 25-nation bloc has agreed that pass-ports, visas and identity cards issued by EU states should include biometric data. British Home Secretary Charles Clarke said the logical next step would be to include them in driving licences. (Reuters 07.09)
Laienemine
France made a new appeal to Turkey to rec-ognise EU member Cyprus, maintaining pressure on Ankara over its bid to join the 25-nation bloc. Turkey is due to start membership talks with the EU on Oct. 3, but has angered the 25-nation bloc with its refusal to rec-ognise one of its members. "What I want is for Turkey to get on the path of recognition of Cyprus as quickly as possible," French PM Dominique de Villepin told. "It seems to me indispensable that every state starting an accession process should have a serene and calm rela-tionship with all Europe." Villepin has dropped calls for Ankara to recognise Cyprus before the talks start but made clear he wanted Turkey to reassure the EU quickly over the Mediterranean island. (Reuters 05.09)
Välispoliitika
EU interior and justice ministers were to wind up a two-day security meeting with a focus on immi-gration and the drug trade, but were still struggling to draw up a deal giving police access to telephone data. Having made advances on anti-terror measures, the min-isters were to examine case studies on immigration from Africa and the drug trade in Afghanistan, including talks with the country's anti-narcotics minister Habilullah Qaderi. Spain is also expected to outline an agree-ment with France and Morocco on controlling immi-gration in the Mediterranean region and strengthen-ing police cooperation between their countries. (Afp 09.09)
European powers want Iran sent to the U.N. Secu-rity Council, after a U.N. watchdog said Tehran had re-sumed work that could be used to make nuclear arms, but will not at first seek sanctions, a German negotiator said. It was the first confirmation, since the nuclear watchdog confirmed Iran had resumed uranium-processing work, that Europe would support U.S. calls for such a referral. The Berlin FM official said the IAEA, whos board meets on Sept. 19, should ask the Coun-cil to call on Iran to suspend the work. The IAEA re-port, released to its 35 board members, said that since resuming work last month Iran had produced nearly seven tonnes of uranium gas, which can be purified into fuel for a single nuclear weapon. (Reuters 07.09)
Lithuania and Poland denounced a pact signed Thursday between Germany and Russia to build a gas pipeline under the Baltic Sea, saying it was a show of force by Russia as Moscow tried to change the political map of Europe. "The new Russian-German alliance, which is today called an energy alli-ance, is a plan to change the political map of Europe," former Lithuanian head of state and current member of the European parliament Vytautas Landsbergis said in a statement. By building the pipeline under the sea, by-passing the Baltic states and Poland, Russia would be able to use "monopolistic gas prices" to "influence the policies of neighbouring countries", said Landsbergis, who led Lithuania when the Baltic country regained inde-pendence from the Soviet Union in 1990. Russian energy giant Gazprom and German firms EON and BASF signed a deal on Thursday to build a five-billion-dollar pipeline linking Russia and Germany, at a ceremony attended by Russian President Vladimir Putin and German Chancellor Gerhard Schroeder. (Afp 08.09)
The EP urged China to stop persecuting Christian clergy and lay people, spotlighting Beijing's poor human rights record despite their closer economic ties. The EU and China reached a textile trade deal to control the Asian gi-ant's surging exports at a summit. The parliament also called on China to end its persecution of Muslims and Tibetan Buddhists. (Reuters 08.09)
The EP criticized the late response of international donors to the food crisis facing millions of people in the drought-stricken West African nation of Niger. In a resolution passed by the parliament, EU lawmakers said that given the extent of malnutrition in the country, global efforts should be made to address the crisis, especially to improve access to care for children under five years old. (Afp 08.09)
Majandus
The foreign ministers of Spain and Italy saluted the European Union's instrumental role in their respective countries' development and warned against "paralysis" within the 25-member bloc. Spanish FM Miguel Angel Morati-nos and his Italian counterpart Gianfranco Fini used a round of bilateral talks in the southern city of Jaen to warn of "uncer-tainty and difficulties" thrown up by the recent rejection of the proposed EU constitution by voters in France and the Nether-lands. Fini called on the EU to reflect on the body's direction, marking a "pause which will serve to relaunch" the European project and avoid "paralysis." (Afp 09.09)
EU finance ministers agreed to give Portugal three years to get its budget deficit back within the guidelines for the 12 nations using the euro. Portugal's budget deficit stands at 6.2 percent of gross domestic product, more than double the three percent limit imposed by the EU's Stability and Growth Pact. The European Commission decided to give Portugal until the end of 2008 to get its budget deficit back below the ceiling. It also has three months to come up with a plan to keep its finances under control. (Afp 10.09)
The Visegrad group of eastern EU member states warned that the bloc must pass its next long term budget this year. Talks on the 2007-2013 budget between EU leaders in June collapsed in acrimony amid a dispute about reform-ing the bloc's budget consuming farm subsidy system and Britain's costly rebate. (Afp10.09)
Julgeolek
Military personnel from 18 countries began crisis training in Georgia under the NATO's Partnership for Peace programme. Over 1,000 personnel including military divers and medics are participating in the US-funded exercise, which lasts until September 23 and is taking place near the capital Tbilisi and on the Black Sea coast. (Afp 10.09)
Hopes in Albania, Croatia and Macedonia for early NATO membership appeared dim as diplomats and other alliance sources doubted they would win invitations to join next year. The three Balkan nations missed NATO's expansion to seven other former communist countries in 2004 and have lobbied hard for invitations, which they expect by the end of 2006. (Reuters 07.09)
AJAKIRJANDUS
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
USA ja Suurbritannia ajakirjandus jätkasid juba aktuaalsete teemade kajastamist – EL-Hiina kokkulepe tekstiili-küsimustes, Türgi perspektiivid ELi vaatenurgast, ÜRO hetkeseis tippkohtumise eelõhtul (ÜRO peasekretär Kofi An-nani teod ja/või tegematajätmised maailmaorganisatsiooni liidrina). Nädala teisel poolel äratas maailma avalikkuse Ukraina valitsusevahetus, millele ajakirjanduses emotsionaalselt reageeriti.
EL-Hiina pikaleveninud, kuid lahenduse leidnud tekstiilikõnelused pole tegelikult midagi muud kui turuosa jagamine konkurentide vahel. Tekkinud kriisil on puhtpoliitilised juured, see pole tingitud ootamatutest turutingimuste muu-tustest. Kui eurooplased oleksid ka tegelikult eelnevalt väljakuulutatud 10-aastase perioodi jooksul liberaalsemad olnud, sei-saks EL täna silmitsi märgatavamalt väiksemate muredega, lubades Hiinal WTO tavareeglite kohaselt oma kaupu eksporti-da. (Joseph François, Dean Spinager, Financial Times, 7.09) EK kaubandusvolinik Peter Mandelson lõpetas kõnelu-sed Hiinaga kokkuleppega, mis näeb ette selle aasta kvootide suurendamise (et Hiinast pärit tekstiilitooted ei peaks Euroopasse tarnituna ladudesse seisma jääma) järgmise aasta arvelt. Seega on saavutatud tulemus küll diplomaatiline võit, sest resultaat on olemas, kuid ei muuda sisulist olukorda. (Juhtkiri, Financial Times, 6.09)
EL eesistujamaa Suurbritannia välisminister Jack Straw väljendab International Herald Tribune’is avaldatud ar-tiklis kindlameelset toetust Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamisele. Toodud postulaadi argumenteerimiseks esitab ta taas tuntud põhjendused: EL on juba ammu otsustatud määratleda Türgi staatuse; 1952. aastal kutsusid USA, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja teised riigid Türgi NATOga ühinema; 1963.aastal allkirjastas Türgi assotsiatsioonilepingu, mis viis riigi Tolliliitu ELiga. Viimane samm avas võimaluse mõelda Türgi liikmelisusele ELis, kuhu Türgi 1987. aastal ka soovi-avalduse esitas. 1999. aastal sai Türgist kandidaatriik, 2002. aastal otsustas EK alustada liitumisläbirääkimisi niipea, kui Türgi on täitnud vastavad poliitilised kriteeriumid. Praegu on Jack Straw arvates edasiliikumiseks kaks võimalust: kas Eu-roopa jääb endassesulgunuks või reageerib muutunud maailmale, avades ukse naabritele. Miks just Türgi ja miks just nüüd? Prognooside kohaselt kasvab Türgi majandus järgmisel aastal 10% - samaga ei suuda vastata ükski EL riik. Juba praegu moodustab Türgi kaubavahetus ELiga poole riigi majandusest, olles peamine turg Suurbritannia ja ELi eksportijatele. Möödunud aasta detsembris otsustas EK, et Türgi on täitnud Kopenhaageni kriteeriumid. Problee-miks on aga endiselt Küprosega seonduv. Tuleb liikuda lahenduse poole, sest EL ei soovi enda naabrusse kriisikollet. (Jack Straw, International Herald Tribune, 8.09) ÜRO algaval tippkohtumisel on planeeritud Türgi PM Recep Tayyip Erdogani esinemine väga tundlikul teemal, mis takistab moslemiriiki ELiga kõneluste alustamist – Küprose tunnustamine. Ent sama-moodi peaks Türgi uusislamistlik valitsusjuht vastama ka inimõigustealasele küsimusele: miks ähvardab Türgi maailmakuul-sat kirjaniku Orhan Pamukki kolmeaastane vanglakaristus. Kirjaniku “süütegu” seisneb kriitikas riigi aadressil, kus rääkimine toimepandud genotsiidist armeenlaste kallal Esimese maailmasõja ajal on tabu. Pamuk on Türgist põgenenud. (Juhtkiri, Financial Times, 5.09)
Hoolimata sellest, et Nafta-toidu-eest programmi on tabanud fiasko, peaks ÜRO peasekretär Kofi Annan siiski ametis jätkama, tema persoonil ei lasu süüd, vaid vastutusekoorem. Sellest ajast peale, kui ÜRO JN ei suutnud vastu võtta otsust Iraagi sõja alustamises, on Annani kriitikud teda tagasiastumisele õhutanud tema rolli eest programmi ebaõn-nestumises. Annani vastastel on olnud kaks peamist argumenti: ta on ise seadust kuritarvitanud, ja kui ei olegi, peab ta vas-tutama oma alluvate möödalaskmiste eest. Mõlema süüdistuse puhul pakub aga Nafta-toidu-eest programmi vigu uurinud komisjoni raport Annanile kaitset. ÜRO on näinud palju võimekamaid liidreid kui Kofi Annaan, tema puudused on nüüd silmatorkavalt esile toodud, kuid hoolimata vigadest on tegemist väärtusliku diplomaadiga, kel enamiku organisat-siooni liikmete usaldus. Seepärast peaks tal lubatama jätkata ta ametiaja lõpuni detsembris 2006. (The Economist, 9.09) The New York Times on oma hinnangutes märksa leebem. Tunnistades küll programmi Nafta-toidu-eest kehva juhtimist, selles osalenud ametnike korrumpeerumist ja oskamatut tegutsemist, eriti mis puudutab Saddam Husseini manipulatsiooni-de takistamist, tõdeb USA arvamusliidrina tuntud ajaleht, et kõigest eelnenust hoolimata suutis programm täita oma põhieesmärgid: tõkestati nälja ja alatoitumise levikut, samuti suudeti programme raames tõkestada Iraagis massi-hävitusrelvade levikut. (Juhtkiri, The New York Times, 8.09)
Ukrainas aset leidnud sündmused ei pälvinud üllatusreaktsioone. Riigi presidenti ja peaministrit mäletati hiljutise “oranži revolutsiooni” päevilt üksmeelse meeskonnana, nüüdsete sündmuste taustal avaldusid kunagised aastatetagused lõhed president Viktor Juštšenko ning PM Julia Timošenko vahel taas. Inglisekeelse meedia järeldused: oranž värv on tuhmunud, apelsinide maitse pole enam endine. Kui riigipea süüdistas valitsust meeskonnatunde puudumises, kas järg-mine valitsus ja PM suudavad samu vigu vältida? Paljude analüütikute arvates vajab Ukraina hetkel rohkem kui kunagi varem Brüsseli konkreetset otsust, alustamaks läbirääkimiskõnelusi ühendusega liitumiseks. Sarnaselt käitus EL 1990. aastatel Slovakkia ning viimase autoritaarse valitsusjuhi Vladimir Meciariga – tänaseks on Slovakkiast saanud refor-mimaade edulugu. (Robin Sheperd, The Wall Street Journal, 9.09) The Independent lisab situatsiooni mõtestamiseks tei-selaadse aspekti: Juštšenko ja Timošenko ebakõlad olid ammu teada, pärast revolutsiooni oli vastsel riigijuhil vali-da, kas hakata koos oma kunagise rivaaliga koos töötama või jätta karismaatiline vastane opositsiooni. Juštšenko valis julgelt, ent riskides esimese variandi, paraku osutusid erimeelsused liiga suurteks. (Juhtkiri, The independent, 9.09)
Saksamaa ajakirjandus
Maksusüsteemi küsimusest on saanud käimasoleva valimiskampaania üks nurgakividest. Jätkub diskussioon ka ajakirjanduses. Nenditakse, et Saksamaa ja Prantsuse poliitikud suhtuvad maksukonkurentsi kui ohtu ning uutele liikmes-maadele heidetakse ette maksudumpingut ja riigi eelarveliste võimaluste ahendamist. Samas ajendab maksude alandamine ja ühtlustamine tegelikult paremini töötama, rohkem saavutama. See viib aga majanduskasvuni. (Patrick Welter, FAZ, 6.09) Proportsionaalne ja madal tulumaks täidab Ida-Euroopas riigi kukrut. Nõrga haldussuutlikkuse ja madala maksumo-raaliga regioonis on see riikidele ainsaks võimaluseks privaatrahadeni jõuda. Slovakkias on siiski täheldada maksure-formist tingitud eelarveprobleeme. Eesti oli 1994. aastal ajalooline eestvedaja. Samas ei tundu näiteks ettevõtete maksuva-bastus eriti usaldusväärse mudelina. Eesrindlikumad Ida-Euroopa riigid nagu Ungari, Tšehhi, poola ja Sloveenia ei ole Eesti ja Slovakkia eeskuju järginud. (Norbert Mappes-Niediek, Frankfurter Rundschau, 6.09)
Gaasijuhtme rajamine läbi Läänemere kütab kirgi ka Saksamaal. Poola protestihääl kostab kõige tugevamalt. Putini visiit Saksamaale ja Schröderi sõbramehediplomaatia Venemaa suunal leiab sarkastilisi märkusi ajakirjanduses. Nenditak-se, et Kohli ja Jeltsini alustatud suhtlemisstiil võib varsti minevikuks osutuda. Moskvas seda kardetakse, Merkeli meeskond lubab hoida professionaalset distantsi. Bundestagi CDU fraktsiooni esimees Wolfgang Schäuble sõnul on lepingu sõlmi-mine Venemaaga Poola ja Baltimaadega konsulteerimata viga. Saksamaa majanduslikud huvid ei luba siiski CDUl seni-sest Venemaa kursist kõrvale kalduda. “Kriitikat Venemaa sisepoliitika aadressil ei pea ilmtingimata avalikult kuulutama, seda võib teha ka kinniste uste taga”, märgib Schäuble. (Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 8.09) Saksamaa küll sõl-tub Vene gaasist, kuid see sõltuvus on vastastikune. Ning annab Saksamaale energeetilist mänguruumi - suurema sõl-tumatuse araabia maadest. Samas on Schröder unustanud laskuda alla, väiksemate Kesk-Euroopa riikideni ning arvestada nende huvidega. (Jacques Schuster, Die Welt, 9.09) Poola või Balti riikide etteheited pühitakse laualt. Selliste projektide üle otsustab Berliin iseseisvalt, on kantsler kuulutanud. See, et baltlaste ja poolakate hirmud Moskva-Berliini telje ees üle ei lähe, on paljuski Schröderi ametisoleku ajal viljeldud poliitika tulemus. (Markus Wehner, FAZ, 11.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus arutles aktiivselt president Jacques Chiraci terviseprobleemide üle, presidendi eemalolek andis hoogu ka kahe võimaliku parempoolse presidendikandidaadi 2007. aasta presidendivalimistel, PM Dominique de Villepini ja siseminister Nicolas Sarcozy omavahelisele võimuvõitlusele. Samuti räägiti USAd laastanud orkaanist “Katrina” ning meenutati nelja aasta taguseid terrorirünnakuid New Yorgile.
President Jacques Chiraci ootamatu terviserike tekitas Prantsusmaal palju muret ja poleemikat. Reede õhtul peavalu ja nägemishäirete järjel haiglasse viidud president jäi sinna terveks nädalaks. Arstid ja ametiisikud kinnitasid pide-valt, et presidendi tervis on “väga hea” ning et teda tabanud veresoonkonna probleemid ei ole tõsised. Samas läksid liikvele jutud Chiraci kõnehäiretest jms. Prantslased on oma presidendi haiguste suhtes väga tundlikud, sest presidendi tegeliku tervisliku seisukorra varjamine ei ole lähiminevikku arvestades midagi uut: Georges Pompidou “põdes korduvalt grippi” enne kui ta 1974. aasta aprillis ootamatult suri. Tema järeltulija presidenditoolil Valéry Giscard d’Estaing lubas läbipaistvust oma tervisliku seisundi kohta, enne kui tal see lubadus ununes. Veelgi hullemini läks aga François Mitterrandiga, kes otsustas presidendiks saades hakata kord poolastas välja andma bülletääni oma tervise kohta, kuid juba 1981. aastal, pärast seda, kui tal avastati eesnäärmevähk, moonutasid tervisebülletäänid tõde sedavõrd, et presidendi tervisest sai riiklik vale. Le Monde tõi Chiraci haiglasse sattumise järel Prantsusmaale eeskujuks USAd, kus meedia kajastab riigimeeste intiim-seid eraelulisi seiku ning presidendi tervise osas valitseb täielik läbipaistvus. Prantsusmaal toimib aga saladusekultus, mida võiks võrrelda endises NLis valitsenuga. Vaatamata sellele, et saladusteloor presidendi tervise üle külvab segadust ja toidab mõttetut muret, ei sisaldanud Val-de-Grâce’i sõjaväehaiglast Chiraci tervise kohta antav info ühtegi meditsiinilist detai-li. (Juhtkiri, Le Monde, 5.09) Chiraci haigus ja debatt selle üle, kas ta oleks pidanud peaministrit, Senati esimeest ja teisi lähikondlasti oma haiglassejäämisest varem teavitama ning kas info, mida haigla andis, oleks pidanud sisaldama rohkem detailset informatsiooni tema seisundi kohta, tõstatas diskussiooni riiklike institutsioonide haavatavusest. 1958. aasta põhiseadus näeb ette kõikvõimsa presidendi ilma reaalse vastukaaluta. Le Monde kutsub üles vabariiki moderniseerima ning taasalustama debatti riiklike institutsioonide reformist. (Juhtkiri, Le Monde, 8.09) Seitse päeva elasid prantslased kaht-luste küüsis, lõpuks tõdedes, et Val-de-Grâce’i sõjaväehaigla ei valetanud presidendi kergete veresoonkonna probleemide kohta. Kas haigla vähemlakoonilised pressiteated oleks kuulujutte tagasi hoidnud? Samas leiab Le Figaro, et presidendil on õigus intiimsele eraelule ning kaamerate eemal hoidmine haiglavoodi juurest oli Chiraci õigus. Teisalt on president siiski eri-line kodanik, kes peab tagama ükskõik millises olukorras riigi hea toimimise. Prantsusmaa põhiseaduse praegune redakt-sioon annab õiguse vaid presidendi poolt ametissenimetatud peaministrile viia presidendi eemalviibimise küsimus Konstitut-siooninõukogu ette, kes siis langetab vastava otsuse - kas Senati esimees peaks presidendi äraoleku ajaks võtma üle presi-dendi kohused. Peaministri taoline samm tekitaks aga mitmeid küsitavusi, ja niisama lihtsalt ta seda ette ei võta. Mitmed analüütikud kirjutasid, et just sellest ebakõlast võib ühel päeval välja kasvada tõsine põhiseaduslik kriis. Samuti ei saa pida-da rahuldavaks, et välja arvatud valitsuse kabinetinõupidamise kord, mida juhatab presidendi puudumisel peaminister, ei näe seadus ette mitte midagi presidendi teiste ametikohustuste ladusaks kindlustamiseks.(Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figa-ro, 10.09) Jacques Chiraci äkiline haigus tõi selgust ka 2007. aasta presidendivalimiste kontekstis – eeldatavalt Chirac ise enam kolmandaks ametiajaks ei kandideeri. Seda selgemalt joonistusid välja parempoolsete võimalikud presidendikandidaadid: Dominique de Villepin ja Nicolas Sarcozy. Neist esimene on kui Chiraci valitud “poliitiline poeg”. Sarcozy seevastu räägib murrangust võrreldes gaullistide viimase 30 aasta poliitikaga. Le Figaro ennustab, et 2007. aasta presidendivalimiste rollid on jagatud, oodata on kahte temperamenti, kaht strateegiat. (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 5.09)
Loomulikult pälvisid palju tähelepanu ja kaastunnet USAd laastanud orkaan Katrina tagajärjed. Leitakse, et neli aastat pärast terrorirünnakuid New Yorgile näitab New Orleansi tragöödia selgelt ametivõimude murettekitavat võimetust reageerida kiiresti massilisele hävitustööle, mille tulekut nad teadsid ometi 48 h ette. Sügava kriisi korral on kohaliku ja föde-raalvõimu koostöövõime väike. Katrina näitas, et neli aastat pärast lööke New Yorgile ja Pentagonile ei ole USA ikka veel eriolukordadeks valmis. Ja erinevalt tsükloni fataalsest trajektoorist, mille saabumist Mehhiko lahe rannikule jälgiti minut minuti haaval, ei anna terroristid endast radariekraanil märku. (Juhtkiri Nicolas Barrélt, Le Figaro, 9.09) USA saadik Pariisis Craig R Stapleton tänas Le Monde’i veergudel prantslasi abi eest nii orkaan Katrina tagajärgede likvideerimisel, kui ka koostöö eest terrorismivastases sõjas. (Craig R. Stapleton, Le Monde, 11.09)
Seoses valitsuse tagandamisega Ukrainas kutsub Le Monde üles avama Ukrainale ELi perspektiivi. Oli naiivne arvata, et Ukraina suudab päevapealt asendada totalitaarse süsteemi demokraatlikuga. Kriisid ja tagasilöögid on vältimatud. Euroopal on endiste nõukogude vabariikide õnnestumistest demokraatia juurutamisel ainult võita. Seetõttu ei tohi Euroopa riigid tunda hirmu Ukrainale ELi perspektiivi avamise ees, see on ainus garantii demokraatlike muutuste taga-sipöördumatuse kohta, nagu seda on näidanud ka Kesk-Euroopa riikide kogemus. (Juhtkiri, Le Monde, 9.09)
Skandinaavia ajakirjandus
Skandinaavia ajakirjanduses kajastati kõige ulatuslikumalt USA rannikut tabanud orkaan Katrina tagajärgi, ÜRO tu-levikuga seonduvat ning Hiina-EL tekstiilikvootide küsimust.
Skandinaavia ajakirjandus kajastas ulatuslikult orkaan Katrina tagajärgi. Rootsi ajakirjandus toob välja, et abipak-kujaid oli väga palju: alates USA vanadest sõpradest Suurbritanniast ja Saksamaast kuni Fidel Castro Kuuba ja Venezue-lani välja. Isegi tsunamikatastroofis kannatanud Tai ja Sri Lanka pakkusid USA-le abi. (Håkan Forsbeg, SvD, 06.09). Rootsi endine peakonsul New Yorgis Olle Wästberg kirjutab, et vaatamata paljudele abipakkujatele, on ameeriklastel abi jaga-misel ja orkaani tagajärgede likvideerimisel palju ebaõnnestumisi. New Orleans´i valdas peale orkaani täielik kaos, mille põhjustasid ilmselt korruptsioon, usaldamatus riigi vastu ja suur hulk vaeseid, kes ei evakueerunud. Rootsi peaks USA sündmuste üle tõsiselt järele mõtlema, et sarnases olukorras osataks kiiremini reageerida ning kaost vältida. (Olle Wästberg, SvD, 08.09) Rootsi meedia muretseb ka naftahindade kõikumise pärast peale Katrinat. (Björn Lindahl, SvD, 06.09)
Taani ajakirjandus kirjutab seoses Katrinaga viimase mõjudest kütusehindadele kogu maailmas, Taani abist USA-le, mõjudest keskkonnale ja New Orleansi taastamistöödest. Muretsema paneb Taani meediat eelkõige see, et kuigi looduskatastroof tabas ainult väikest osa USA-st, võib selle tagajärgi märgata igas tanklas üle kogu maailma. Pea-miseks põhjuseks on tohutu bensiini tarbimine USA-s ja USA sõltuvus naftast. See ei ole ainult USA, vaid ka ülejäänud maa-ilma probleem, kuna hinnad on tõusnud igal pool. Taani ajakirjandus leiab, et USA valitsus peab tohutu bensiini tarbimise probleemiga tõsiselt tegema hakkama, näiteks kasvõi väiksema kütusekuluga autode ostmise inimestele atraktiivsemaks muutma. (Juhtkiri, JP, 05.09) Taani tegi USA-le konkreetse abipakkumise ning jäi ootama, kas USA sellist abi ka va-jab. Taani Sotsiaaldemokraadid, nagu teisedki erakonnad, on abiandmise poolt. Samas leiab partei esimees Villy Sørensen, et on kummaline, et USA väga rikka riigina ei suuda oma vaese elanikkonna eest paremini hoolitseda. (Mikkel Thastum, JP, 09.09)
Norra ajakirjandus loodab, et USA on orkaanist üht-teist õppinud. Tundub, et New Orleansis toimunu on õõnesta-nud Ameerika unelmat. On ju USA üles ehitud ideele, et igaüks on oma õnne sepp ning riik ei tohi liigselt üksikisikute ellu sekkuda. Maksud peavad olema madalad. Norra ajaleht Afteposten leiab aga, et tänapäeva ühiskond on niivõrd keeruli-seks muutunud, et on ülesandeid, mida on võimalik lahendada üksnes paljude inimeste koostööna ning kus on vaja tugevat tsentraalset juhtimist. (Juhtkiri, Aftenposten, 05.09) Ühes Aftenposteni artiklis tuuakse välja ka USA meteoroloo-gi Scott Stevensi väide, et orkaani võisid meelega põhjustada inimesed. Nimelt väitab Stevens, et orkaan oli terrorirünnak, mille kavandasid Jaapani maffia ja Venemaa. Norra ajakirjanik on selle teooria suhtes siiski veidi skeptiline (Kristjan Molstad, Aftenposten, 09.09)
Skandinaavia ajakirjandus kajastas veidi ka diskussioone ÜRO tuleviku teemadel seoses ÜRO maailma tipp-kohtumisega. Tippkohtumisel tahetakse vastu võtta ÜRO reformikava ning leppida kokku terrorismi ja vaesuse vastase võitluse põhimõtetes. Taani meedia leiab, et ÜRO reformimine oleks väga vajalik ja sellest oleneb, kas ÜRO ka tulevikus maailmaorganisatsiooni rolli täita suudab, sest pragu peegeldab ÜRO siiski pigem minevikku kui olevikku. Taanlased pea-vad oluliseks ka seda, et USA oleks hingega ÜRO reformimise juures, kuna USA maksab endiselt kõige suuremat osa ÜRO eelarvesse. Pealegi ei saa ÜRO eksisteerida ilma supervõimu kohalolekuta. (Juhtkiri, JP, 09.09). Rootsi saadik ÜRO juu-res kirjutab, et maailmal on vaja tugevat ja hästifunktsioneerivat ÜRO-d. Ta leiab, et ka Rootsi peab andma oma panu-se reformide edukaks läbiviimiseks. Rootsi seisukoht on sarnane Taani omale - USA kohalolek ÜRO-s on väga vajalik. Sa-mas toonitatakse, et USA-l on ÜRO-d vaja sama palju kui ÜRO-l USA-d. (Hans Corell, DN, 09.09)
Lõpuks lahenes nüüdseks juba mitu kuud kestnud Hiina tekstiilikvootide probleem. Nimelt lubati tollis kinni seisnud kaup EL-i territooriumile. Siiski arvestatakse kasutatud kvoodid maha 2006. aasta tekstiiliimpordi kvootide hulgast. Hiina PM Wen Jiabao väljendas oma heameelt sõbraliku lahenduseni jõudmise üle (Jes Randrup Nielsen, SvD, 06.09) Nii Rootsi, Taani kui Norra ajakirjandus avaldas rahulolu sellega, et probleemile lõpuks mingigi lahendus leiti.
Soome ajakirjandus
Eesistumisperiood ELis esitab Soomele väljakutseid. Suur osa olulisi küsimusi võib jääda Soome eesistumis-perioodile seetõttu, et eelmised eesistujad ei ole suutnud neid lahendada. Näiteks Põhiseaduslik lepe ja finantsperspektiiv, lisanduda võib veel WTO nõupidamisringi küsimusi. Soome kavatseb keskenduda sellistele teemadele, milles EL on tõhusam kui liikmesriigid üksi. See on tark otsus. EL senine ajalugu näitab, et väikeste riikide eesistumisperioodil on või-malik liidu asju edasi viia paremini kui suurte riikide eesistumisajal. Väikestel on kergem olla vahendajaks suurte riikide va-helistes erimeelsustes. Teenindamissooviga peab siiski piiri pidama. Soomel peab olema julgust viia edasi endale olulisi asju. ELi ühise edu eest seismine on jäänud väikeste riikide ülesandeks, kuid ainult selle rolliga ei tasu Soomel lep-pida. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 11.09) ELiga seotud küsimustel ei ole tavaliselt olnud keskset rolli liikmesriikide valimis-tel. Lähitulevikus ennustatakse siiski, et olukord muutub ja liikmesriikide valimistulemused võivad mängida olulist osa ELi tuleviku määramisel. Saksa valimiste tulemus võib peegelduda ELi lähiaastate laienemispoliitikas. Türgi liikmelisus kerkib tõenäoliselt Prantsusmaa valimisteemaks presidendivalimisel kahe aasta pärast. Ka Põhiseadusliku leppe tulevik tundub olevat seotud liikmesriikide valimistega. ELi muutumine tulevikus, nii laienemine kui ka integreerumine, saab olema endisest aeglasem. See ei ole tingimata halb, sest integratsiooni senine tempo on olnud liiga ränk. ELi küsimused kerkivad järgmistel aastatel esile mitmetel valimistel ning nende põhjal on ELil hea määrata tulevikusuundi. Probleeme tekib siiski juhul, kui erinevatest riikidest saabuvad teated on üksteisest väga erinevad. (Teija Tiilikainen, Turun Sanomat, 11.09)
Soome kolme suurima erakonna SDP, Keskusta ja Kokoomuse presidendikandidaatide arvamused Soome “julgeolekuvaakumist” jagunevad kaks ühe vastu selle kasuks et vaakumit ei ole. Sauli Niinistö soovib päästa Põhi-seadusliku leppe julgeolekugarantiisid, tema arvates on julgeolekuvaakum olemas. SDP Tarja Haloneni ja Keskusta Matti Vanhaneni arvates seda pole. Kuna Halonen on president ja Vanhanen PM, on vaakumi puudumine ametlik Soome poliitika. Väide vaakumi puudumisest pehmendab julgeolekupoliitilist arutelu. Vaakumita pole kogu see arutelu kuigi vajalik ning võib küsida, kas julgeolekupoliitika järelegi on suurt vajadust. (Pentti Sadeniemi, Helsingin Sanomat, 10.09) Soomlased suhtuvad NATO liikmelisuse asemel positiivsemalt ELi kaitsekoostöö arendamisse. Nüüd, kui Põhiseadusliku leppe jõustu-mine on ebakindel, tuleks Kokoomuse arvates julgeolekugarantiide osas uuesti kokku leppida. PM Vanhanen tõrjub sellised nõudmised tagasi, kuna Põhiseaduslikku lepet ei peaks osadeks jagama, vaid pigem võtma mõtlemispausi. Peale selle võiksid teised riigid küsida, miks Soome ei liitu NATOga. NATO riike kaitsevad NATO julgeolekugarantiid ja seega on ELi julgeolekugarantiid olulised vaid nendele vähestele ELi riikidele, kes ei ole NATO liikmed. Elav arutelu julgeolekugarantii-de üle tundubki olevat NATO arutelu aseaine: kui NATO liikmelisuse üle ei sobi arutleda, vaieldakse Soomes ELi julgeolekugarantiide üle. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.09)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Majandus
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Eesti ekspeaminister Mart Laar kirjutab The Wall Street Journali veergudel Eesti majandusedust, öeldes, et jul-gustab ka ülejäänud Euroopat Eesti tulumaksusüsteemi kasutusele võtma seepärast, et on eurooplane: “Uus Eu-roopa ei arene edasi, kui Vana Euroopa ei võta vastu üleilmastuva maailma väljakutseid.” Mart Laari hinnangul pole Euroopa probleem mitte läbikukkunud Põhiseadusliku leppe referendum, vaid riigijuhid, kes ei saa aru, miks see juhtus. “Inimesed ei hääletanud nendel rahvahääletustel Poola torumehe või Eesti aedniku vastu. Nad hääletasid nende endi eba-populaarsete valitsuste vastu, kes pole suutnud luua uusi töökohti ning tagada majanduskasvu.” Mart Laari arvates ei kuk-kunud referendumid läbi mitte seepärast, et Euroopas on olnud liiga palju reforme, vaid seetõttu, et neid on olnud liiga vähe. (Mart Laar, The Wall Street Journal, 8.09)
Kanadas asuva Fraser Instituudi koostatud majandusvabaduse indeksi järgi on “südikas Eesti” 127 riigi seas 9. kohal, esikolmikusse kuuluvad Hong Kong, Singapur ja Ameerika Ühendriigid. Indeks mõõdab, kuivõrd riigi poliitikad ja institutsioonid toetavad inimeste õigusi, valikuid ja konkurentsi majandusvallas. (The Economist, 9.09)
Teleteenuseid interneti teel pakkuva Skype’i vastu on huvi tundnud eBay, maailma juhtivaid online-müügilehekülgi. Skype’i rahvusvahelisusest annavad tunnistust mõned olulised faktid: Skype’i peakorter asub Luxem-bourg’is, keskne turundus- ja administreerimiskontor Londonis, tarkvaraga seonduvat kaetakse Eestist, firma loojaiks on aga duo Niklas Zennström - Janus Friis. USAga seob Skype’i osa aktsiakapitalist. (Financial Times, 9.09)
Soome ajakirjandus
Mida lähemale jõuab päev, mil Eesti loobub kroonist ja võtab kasutusele euro, seda suuremaks kasvab inimeste mure tuleviku pärast. Rahandusministeerium ja keskpank kinnitavad, et Eestist saab tugeva ja stabiilse majan-duspiirkonna osa, välisinvesteeringud suurenevad ja elatustase tõuseb. Tavakodanikud muretsevad igapäevaste asjade pärast ning iga neljas eestlane usub, et euro kasutuselevõtuga kaasneb hinnatõus. Usutakse, et hinnad tõusevad rohkem kui ametnikud ennustavad. Ametnikud taas lubavad, et eurole üleminek on hõlbus. Euro mõjutab siiski paratamatult eestlas-te harjumusi. Mündid muutuvad senisest tähtsamaks, kuna elatustase Eestis on madalam kui teistes ELi liikmesriikides. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 11.09)
Rootsi ajakirjandus
Eestis elava Göran Tyréus´e jaoks on tehnika äärmiselt vajalik nii klientide kui ka Rootsis asuva peakonto-riga suhtlemiseks. Tyréus on audiitorteenuseid pakkuva firma Ernst & Young Baltikumi filiaali juhataja. Ta kontor asub Tal-linna vanalinnas, kuid ta sõidab tihti ka Rootsi, kuna osa tööst tuleb teha seal. Samas on igal pool vajalik, et mobiiltelefon ja e-mail oleksid käeulatuses. (Ylva Edenhall, SvD, 04.09)
Varia
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Vaid mõned aastad tagasi ei teinud paljud lääneeurooplased vahet Tallinna ja Taškendi vahel. Siis aga, 2002. aas-tal, võõrustas Eesti oma pealinnas Eurovisiooni külalisi, ja edaspidi on linn tuntuks saanud poissmeestepidude paigana. Pä-rast Eesti liitumist ELi ja NATOga on Tallinna leidnud tee ka tavaturistid, kelle hinnangul on selle põhjamaise linna trump-kaardiks vanalinn – moodne, otse keskaegsest Euroopast pärit munakivisillutisega tänavatega. Tallinnas on hulgi huvitava atmosfääriga keldreid, mis sisaldavad baare, klubisid ja kunsti. Lisaks tasub kindlasti ära käia kohalikul turul ja saunas. (Ste-ve Kokker, The Times, 06.09)
Saksamaa ajakirjandus
Artikkel uue kunstimuuseumi ehitamisest Tallinna. Esimest korda pärast asutamist 1919. aastal saab Eesti Kunstimuuseum omaenda maja. Põhjalik ülevaade muuseumi kogudest ja ruumilistest ning tehnilistest võimalustest pärast uue hoone avamist. Nimetatud on ka kunstimuuseumi filiaalid kogu linnas. (Robert von Lucius, FAZ, 7.09)
Hotellidest ja ööbimisvõimalustest Baltimaades. Pädaste mõisa nimetatakse Eesti suurimaks hotelliatraktsioo-niks, kuigi hinna ja teeninduskvaliteedi vahe jätab soovida. (Andreas Spaeth, FAZ, 8.09)
Reklaamartikkel Eesti šokolaadist ja Kalevi vabrikust. Kunagi Kremli võimumeeste poolt nii hinnatud martsipa-nitooted vallutavad ka lääne turgu. Ära on toodud ka šokolaadi- ja martsipanimuuseumi aadress Tallinnas. (Christian welzbacher, FAZ, 11.09)
Arvo Pärt on pärit kusagilt teiselt tähelt... nimelt Eestist. Samas Eesti traditsioonid on teda marginaalselt mõjutatud. Ülevaateartikkel helilooja elust ja loomingust. (Volker Tarnow, Die Welt, 10.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Maakonnalehed Le Télégramme ja La Croix märkisid ära prantsuse päritolu Philippe Jourdani pühitsemise Eesti Roomakatoliku kiriku piiskopiks. Jourdan on Eesti esimene katoliku piiskop pärast II maailmasõda ning teine pärast re-formatsiooni. 44-aastase Jourdani piiskopiks nimetamine oli aprillis surnud paavst Johannes Paulus II üks viimaseid otsu-seid. (Le Télégramme, 8.09; La Croix, 9.09)
Näitust Kilingi-Nõmmest, Euroopa kultuurikülast 2005, eksponeeritakse Bretagne'i regiooni linnakese Loudéaci linnavalitsuses. Näitusekülastajaile näidatakse Eesti elu igapäevaasju, tööriistu ning muud nipet-näpet. Näiteks leiab külas-taja näitusesaalist puust saunakibu ning veel teisegi saunatraditsioonile olulise asjakese - väikese kadakaviha. Samuti on välja pandud käsitööna valminud kudumeid, Eesti kooliraamatuid. Seinale on kinnitatud Eesti rahvarõivad ning Vene sõduri vorm näitamaks, kuivõrd elav on mälestus okupatsioonist tänini. Edasi rändab aasta kultuuriküla näitus teise Bretoonimaa linnaksesse Mellioneci. (Le Télégramme, 7.09)
Belgia ajakirjandus
Autor kirjutab oma imetlusest Peeter Mudisti tööde vastu, kelle ta oli avastanud pooltosinat aastat tagasi ühel näi-tusel Anvers’is ning taasavastas sel suvel Eestis käies. "Olles võrdselt andekas maalikunstnik, akvarellist ja skulptor, kuulub Peeter Mudist sellese harva kunstnike kategooriasse, kelle töid ei saa liigitada. Kaugel moevooludest ja kunstnikeühendus-test on Mudist oma karjääri edendanud muretsemata muu kui oma kunsti pärast. Tema tööd on ühtaegu müstilised ja maagi-lised. Need viivad märkideta aega ja ruumi, nii nagu võisid seda teha Chagalli Vene perioodi parimad tööd... Samas ühtki teist võrdlust nende kahe kunstniku ja nende tööde vahel ei ole võimalik tõmmata. Rotermanni soolalaos sel suvel välja pandud näitus kajastas läbilõiget Peeter Mudisti viimase 30 aasta loomingust. Olles kerge nagu Eesti suvetuul, elav ja nõt-ke nagu kure lend, on Mudisti loomingusse tihedalt põimitud ka inimlikud ja poeetilised väärtused.” (Roger Pierre Turine, La Libre, 6.09)
Norra ajakirjandus
Algas Skandinaavia tõsieluseriaal “Sõda saleduse nimel”, mis filmiti sel suvel Eestis. Seriaali noorim ja üht-lasi ka raskeim osaleja Andreas Mortensen ütles, et Eestis veedetud aeg oli raskem kui ta oleks arvanud. Kohal olid toitu-misspetsialistid ja treenerid, kes osalejatel saleneda aitasid. (Kikka Krog, Jørgen Braastad, VG, 03.09)
Taani ajakirjandus
Taani perekond veetis eelmisel suvel suurepärase puhkuse Eestis. Perekond sõitis oma autoga Stockholmi, kust nad lendasid Tallinna. Tallinnas ootas neid juba ühe interneti lehekülje vahendusel renditud auto. Kui auto eest maksta tuli, osutus arve aga palju suuremaks, kui esialgses lepingus kirjas. Perekond soovitab teistelgi Eestisse automatkale minna, kuna reis oli suurepärane. Auto võiks aga rentida autorendist otse, mitte vahendajate abil. (Peter Hartung, Berlingske Tidende, 27.08)
Soome ajakirjandus
Tallinn on soomlaste jaoks arvestatav sügiskontsertide külastamise võimalus. Laia valikut pakuvad ERSO, Tallinna Kammerkoor ja Rahvusooper. Sellele lisaks korraldab kontserte Eesti Kontsert, näiteks praegu on kavas helilooja Arvo Pärdi 70. juubeli kontserdid Eesti erinevates paikades. Tallinna kultuurielu on kontsertide poolest elav, tõdeb Olari Elts. (Vesa Sirén, Helsingin Sanomat, 5.09)
Soomes toimub kolmas rahvusvaheline dirigentide võistlus ehk Sibeliuskapellimestarikilpailu. Aastal 2000 võitis võistluse Olari Elts, kellest on saanud läbi ajaloo edukaim võistleja. Eltsi karjäär on aeglane, kuid tasaselt tõu-sev. Tavaliselt jõuavad parimadki dirigendid tippu alles keskealiselt. Toimunud võistlust peab Elts pöördepunktiks oma elus. (Vesa Sirén, Helsingin Sanomat, 11.09)
Osade soomlaste jaoks samastub kogu Eesti Tallinna ja selle ostuvõimalustega. Kiiresti muutuvas Eestis on siiski ka palju muud – huvitav ajalugu, mitmekülgne kultuur, kaunis loodus ja sõbralikud inimesed. Selle kõige kohta saab Turus elav soomlane teavet Viro-keskusest. Viro-keskus ei ole pelgalt turismipunkt vaid tegutseb nii ühendusena, kui ka teenin-duspunktina. Keskus on aktiivne lüli Turku ja Tartu vahel ning lisaks sellele korraldab eesti keele kursusi, vestluskursusi ja reise. (Heidi Pyhälahti, Turun Sanomat, 7.09)
Eesti-Soome sotsioloog Erkki Rannik suri Helsingis. Erkki Rannikust, tema elust ja tegevusest. (J.P.Roos ja Eli-na Haavio-Mannila, Helsingin Sanomat, 8.09)
