Euroopa LiitVälispoliitika
EU foreign policy chief Javier Solana arrived for a three-day visit to Israel and the Palestinian territories on the first high-profile foreign visit since the Gaza pullout. "In Israel, the West Bank and Gaza, talks focus on the ongoing Israeli disengagement from Palestinian territory and on the Middle East peace process," the statement said. The EU's Middle East envoy, Marc Otte, signed over a 2.5 Mio-euro grant to Palestinian planning minister Ghassan Khatib in order to help train and equip the police force. (Afp, 25.08)
Iran's new hardline nuclear negotiator Ali Larijani challenged the role of Britain, France and Germany as the leaders of diplomatic efforts over the Islamic republic's nuclear program. "Who does the EU-3 represent in the negotiations? Is it the (IAEA) board of governors, the EU, the United Nations or themselves?" Larijani said, posing an unprecedented question over the capacity of the negotiating partners. "Based on its policy to continue negotiations... the Iranian side welcomes talks with all countries including the board of governors, the Europeans and Non-Aligned Movement members under the framework and objectives of the Non-Proliferation Treaty," he said. (Afp, 25.08)
European countries were locked in talks on how to release huge shipments of blocked Chinese clothing imports that threaten to overshadow a China-EU summit. "We remain hopeful that member states will reach an agreement on the way forward, on the basis of the proposals that (European Trade Com-missioner Peter) Mandelson has put to them," EU trade spokesman Peter Power told. (Reuters 02.09)
European nations are not thinking of releasing petroleum reserves to help the United States after the disaster caused by Hurricane Katrina, British Foreign Secretary Jack Straw said. "That frankly was not in peo-ple's minds because there is a world market in oil," he told reporters, adding that the ministers were thinking more of disaster relief and humanitarian aid. (Reuters 02.09)
The EU and Latin America's Mercosur agreed to extend into 2006 their talks to create what would be the world's largest trading bloc but which have so far failed to bridge deep divisions. "There is substantial progress that can be made," Benita Ferrero-Waldner, Europe's External Relations Commissioner, told Report-ers after a meeting of EU officials with ministers from Brazil, Argentina, Paraguay and Uruguay. The next top-level EU and Mercosur meeting will be in early 2006, the two blocs said in a joint statement. (Reuters 02.09)
The EU will ask the United States to abolish visa requirements for citizens of new EU member states, European Commissioner Franco Frattini said during a visit to new bloc member Lithuania. "We shall insist on extending the visa-free regime to all Euro-pean Union member states, be sure about that," Franco Frattini told. "Europe should and must help new member states, and in particular Lithuania, to meet all require-ments to join the Schengen area as scheduled in 2007," Frattini said. "The evaluation on the ground, we will do in spring 2006, and I am confident that Lithuania will be able to join the Schengen area in 2007," he added. (Afp 02.09)
The European Commission said it had put in an extra 5.4 million dollars (4.45 million euros) to help more than 10 million starving people in southern Af-rica, especially in Zimbabwe. "This takes the total EU stake in the UN World Food Programme (WFP) in south-ern Africa to 24.45 million dollars and an additional 500,000 dollars for Zambia," EC Food Aid/Food Security Coordinator Patrick Phipps said. (Afp 29.08)
The European Commission urged ordinary Iraqis to hold an "active debate" before an October referendum on the country's embattled constitution, reiterating its readiness to help explain the charter. The European Union's executive arm, which is providing 20 million euros to help the war-scarred country's constitution process, said providing information on the constitution - so far rejected by Sunni Muslims - would be crucial. (Afp 29.08)
EU foreign policy chief Javier Solana said the bloc would support referring Iran to the United Na-tions Security Council over its nuclear activities "if necessary". (Reuters 01.09)
Timošenkol on kavas arutada võimalusi, mis lu-baks väljatöötada Ukraina, Poola ja Balti riikide ühise poliitikat Valgevene suhtes. Kavas on luua ühine töö-grupp. (Interfax 25.08)
Läti president Vaira Vike-Freiberga arvab, et 90-ndatel aastatel koostatud Läti-Vene piirilepingu ebaadek-vaatsuse taga seisab eks-peaminister Guntars Krasts. Muidugi tuleks kõigepealt juriidilisel teel täpsustada, milli-sed on siiski selle dokumendi põhiprobleemid. (Interfax 25.08)
Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Natalja Narotšnitskaja täheldab russofoobia lainet Euroopas. Vene-maad peetakse barbaarseks maaks, kus mitte kunagi ei saa juurduda demokraatia ja kord. “Need pinged on praegu isegi tugevamad kui Külma sõja ajal,” väitis duumasaadik. Lisaks sellele rõhutas ta vajadust luua ühtne kontspetsioon koostööks lähivälismaaga. Samas ei saa eitada, et Venemaal on natsionalistlikud huvid riikide vastu, mis 300 aastat olid osa Vene-maast. (Interfax 23.08)
Euroopa Nõukogu kutsub Venemaad üles paljastama andmeid vangide piinamistest. “See küsimus on Euroopa Nõukogus päevakorral juba mitu aastat, kuid Vene võimud ei ole valmis seda sammu astuma,” teatas EN Inimõiguste osa-konna esindaja Kšištof Ziman. Samas teatab Ziman, et viimastel aastatel on Venemaa siiski palju rohkem avatud koostööle ELiga. See annab omakorda võimaluse võrrelda Venemaa ja Euroopa jurisprudentsi ning kindlustada inimõiguste kaitsmist. (Interfax 24.08)
Laienemine
Austria's view that EU entry talks with Turkey should see Ankara not getting full membership will prevail af-ter German elections, Chancellor Wolfgang Schuessel was quoted as saying. Christian Democrat leader Angela Merkel, tipped to win Germany's general election on Sept. 18, says Turkey is too big and too poor to be absorbed into the EU and says Ankara should settle instead for closer economic and political ties. (Reuters 03.09)
The EU said it hopes it can make a "positive judgement" this month on Croatia's bid to start delayed EU en-try talks, but reiterated progress is needed on a key war crimes suspect. British Foreign Secretary Jack Straw, whose coun-try currently holds the EU's presidency, said he had spoken about "recent more positive events" with chief UN war crimes prosecutor Carla del Ponte. "We all want to see these negotiations begin," Straw told reporters after the first day of informal talks with his EU counterparts, adding that he plans to hold a "task force" meeting on the issue this month. "The blockage up till now has been this judgement about full cooperation... I hope that we are able to take a positive judgement," he said. (Afp 01.09)
Turkish FM Abdullah Gul said he was confident that talks on joining the EU would start on time in October despite French criticism of Ankara's refusal to recognise Cyprus. Turkey is scheduled to start EU entry talks on Oct. 3, but France wants Ankara to recognise Cyprus first. French President Jacques Chirac on Friday stepped up his criticism of Turkey's refusal to recognise the EU member state. In his first official reaction to Chirac's remarks, Gul said Turkey had done all that was needed to allow the talks to begin. European public opinion, especially in France, is largely opposed to admitting Turkey, a large, relatively poor and overwhelmingly Muslim country, into the EU. Turkey is not seen joining the 25-member bloc before 2015 at the earliest. (Reuters, 27.08)
German opposition leader Angela Merkel, tipped to become the country's next chancellor, again voiced her opposition to Turkey becoming a full member of the EU in a letter to 11 European leaders ... "We are convinced that Turkey's accession would place too heavy a political, economic and social burden on the EU and threaten European integration," Merkel wrote on behalf of her conservative Christian Democratic Union. The letter was addressed to the prime ministers of Britain, France, Italy, Greece, Luxembourg, Lithuania, Malta, Slovakia and Slovenia, the Czech foreign minister, the president of the Council of Europe and the president of the EU's executive commission, Jose Manuel Barroso. (Afp, 26.08)
Majandus
Italy's FM Gianfranco Fini expressed pessimism over the possibility of finding agreement on the European Union budget by the end of the British presidency in December. "I don't believe that the British presidency will easily conclude an agreement on the financial issues," Fini told reporters in Rome, referring to the 2007-20013 budget. British PM Tony Blair said he wanted the EU to direct more money to activities such as research that will bear future dividends and less money on farm subsidies, from which France in particular benefits. (Afp, 26.08)
Britain's textile sector will likely see little benefit from restrictions that are now blocking millions of Chinese-made garments from entering the EU, retail and manufacturing bodies told AFP. The EU was under fierce pressure to review quotas agreed with China in June because six out of 10 textile categories covered by the quotas are now full. Millions of clothing items shipped to Europe in excess of their quotas have been blocked by customs officials - to the anger of European retailers anxious to fill their shelves. The EU had originally sought quotas after EU textile manufacturers warned they could not compete with a huge influx of cheaper Chinese products. Having placed orders with Chinese factories in January and February, Neale found in June that the quotas would leave his group without the full winter range. A spokesman for the British government's trade and industry department added: "Alternatives are probably unlikely to include EU producers to any significant degree." Some 48 million pullovers, 17 Mio pairs of trousers and nearly 500,000 blouses produced in China are currently blocked by authorities in European ports, according to the latest figures cited by the French trade ministry. In addition to this, 1.6 million T-shirts, 3.4 MIo bras and 1,470 tonnes of flax yarn are also being kept back because they exceed the quotas. (Afp, 24.08)
Julgeolek
NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer called for closer cooperation between NATO-led peace-keepers and US-led forces in Afghanistan. De Hoop Scheffer said the 8,500-strong International Security Assistance Force (ISAF) force of NATO troops and the 16,000 soldiers under the Operation Enduring Freedom banner could share commanders while maintaining their separate tasks. "We need more synergy and more cooperation between ISAF and Op-eration Enduring Freedom. The NATO chief said the issue would be on the agenda of an informal meeting of NATO defence ministers in Berlin on Sept 13-14. (Afp 01.09)
Vene kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul on Venemaa valmis osalema koos Euroopa riikidega õhutõrje alases koostöös. Lisaks sellele märkis Ivanov, et järgmisel aastal korraldatakse suurejoonelised õppused õhutõrje alal. (Interfax 30.08)
AJAKIRJANDUS
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Suurbritannia ning USA ajakirjandus keskendusid augustikuu lõpus ja septembri alguses lisaks New Orleansi kaudu kogu maailma mõjutanud looduskatastroofile veel Hiina ja ELi vahelistele kõnelustele tekstiilikaubanduse teemadel. Euroo-pas pälvis palju tähelepanu ka Türgi võimalik liitumine ELga.
Kuigi orkaan Katrina tulek oli ennustatav, ei osatud ette näha olukorda pärast loodusjõudude rünnaku vaibumist. Eel-nevalt rõhutati ajakirjandses inimese võimetust looduse ees, räägiti ettevaatusabinõudest ning kohalike evakueerimisest Big Easyks kutsutud linnast rääkides pühenduti katastroofijärgselt esmajoones kohaliku võimu tegematajätmistele – palju rohkem oleks riik võinud tegutseda kaitsevallide rajamisel ning nõuda kinnisvaraarendajatelt nende järjepidevat hool-damist. Teine probleemidering on seotud konkreetselt hädaabi organiseerimisega. Nüüdseks on selgunud, et paljud inime-sed asusid ka siis veel rannikul, kui orkaan ründas; paljud neist olid vaesed ja ilma liikumisvõimaluseta. Kõige nördimapanevam on seadusetus pärast katastroofi, kui päästjaid-professionaale ilmselgelt nappies. (The Economist, 2.09) Olukorras, kus 80% New Orleansi linnast on vee all ning väga suur osa Mississippi osariigist varemetes, tuleb mõelda, kuidas taas üles ehitada linn, mille motoks oli hetkenautimine ning elust rõõmutundmine. Üksnes globaalse soojenemise süüks ei saa juhtunut pidada, seda enam, et sama piirkond on sarnaseid, küll kergemaid purustusi tekitanud orkaane ka varem üle elanud. Tehelikult poleks saanud midagi kardinaalselt teisiti teha, loodusjõudude ees on inimesed abitud. Ameerika Ühendriikidele võiks Holland Euroopas olla eeskujuks, kuidas ning mida õppida looduskatastroofist (Bayou on näide, kus kaitsevallide rajamisega on seni suudetud suuremad stiihiad ära hoida). (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 1.09)
Enne EK president Jose Manuel Barroso, kaubandusvolinik Peter Mandelsoni ning Suurbritannia PM Tony Blairi kohtumist Hiina liidritega kaubanduse, keskkonna ja julgeoleku küsimustes on nii SB kui USA ajakirjanduses EL-Hiina tekstiilileppe teema jätkuvalt aktuaalne. Prantsuse valitsusjuht Dominique de Villepin kiitis juunis kokkulepet vähendada Hiinast pärit tekstiilitoodete sissevedu Euroopasse. Vaid kümme nädalat hiljem võib kujunenud situatsiooniga leppida üksnes kõige paadunum eurskeptik. Süüdistatavaid jagub: EK, kes lasi ajal voolata terve kuu, enne kui sõlmitud lepe sai täitmiskohustuslikuks, või liikmesriikide parlamendid, kes on lubanud väljastada sedavõrd suure hulga impordilitsentse. Nüüd on palju keerulisem kaubelda Aasia ühe juhtiva majandushiiglasega järgmise aasta kvootide muutmise teemadel. (The Economist, 2.09) Täpseimalt väljendab hetkeseisu olemust Briti päevaleht The Independent, öeldes, et tegelikult ei käi vaidlused vaid odavatest riiete ümber. Suluseisu tagamaad seisnevad tootmiskulude suuruses. Hiinas on tööjõule ja tehnikale minevad summad tunduvalt väiksemad Euroopa keskmisest. USA on juba valinud tee, kus Hiinast imporditakse riideid, mänguasju ning väiksemaid elektroonikatooteid – see on hoidnud USA tarbijahinna ning inflatsiooni madalad, kuid samas on see tähendanud nii mõnegi ameerika tootmissektori eksistentsi lõppu. (Juhtkiri, The Independent, 24.08)
Türgi võimalikku liitumist ELiga puudutades, osutab The Economist kauplemisele. Türklaste suureks lootuseks on saada veel SB eesistumise ajal selgust oma riigi tulevikuperspektiividest Euroopa suunal. Olukorrale lisab endiselt värve küproslaste vaatepunkt toimuvale. Analüütikud on prognoosinud, et tagasilööke võib tulla ka Türgi parlamendi poolt, kes ei pruugi heaks kiita tollikokkulepet. Türgi on väitnud, et esitatavad nõudmised pole ühelgi ELi kandidaatriigil kunagi olnud nii keerukad täita kui nüüd Türgi puhul. Küsimus polevat pelgalt Türgi seaduste harmoniseerimises ELi määruste ja direktiividega, Türgi peab ka näitama, kuidas täpselt on ettekirjutused reaalselt ellu viidud. (The Economist, 2.09) EK laienemisvolinik Olli Rehn on selgelt väljendanud valmisolekut Türgiga kõneluste alustamiseks. Mainekas majanduslehes leitakse, et Türgit ei saa petta – kui midagi on lubatud, tuleb lubadusi ka täita. Philip Stevens leiab, et kujunenud olukorras ei saa nö konkreetset süüdlast leida, Türgi on sattunud lihtsalt ilma ise midagi tegemata maailma, kus näiteks prantslased väljendasid Euroopa põhiseaduslikule leppele “ei” ütlemisega hirmu Poola torumeeste ees, täiuslikult liberaalset Hollandit aga haaras islamikartus. Eelnevast on loogiline tuletada küsimus – aga Türgi? EL on täie veendumusega teatanud liitumiskõneluste alustamisest Türgiga järgmisel kuul. Tänane küsimus on, kas EL peab kokkulepetest kinni. Erdogani juhitud valitsus on teinud palju, et oma riiki nõutavate standarditeni viia, kuid poliitiliselt, majanduslikult ja inimõiguste kaitse seisukohalt on Türgi reaalselt valmis euroopalike normidega ühinema vast kümnendi pärast. (Philip Stevens, Financial Times, 2.09)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaa ajakirjandus pööras kõrgendatud tähelepanu Afganistani missioonile, sealse Saksa väekontingendi probleemidele ning maa arenguperspektiividele. Saksa ja Austria lehtedes on endiselt aktuaalne Türgi liitumise küsimus. Ilmus rida Solidaarsuse aastapäevale pühendatud artikleid.
Kõige elavamalt arutatakse valimiskampaaniaga seonduvat. Suurt elevust on tekitanud ettepanek makse alandada ja ühtlustada. Lehed märgivad, et Kristlik-demokraatliku Liidu (CDU) rahanduseksperdi ja rahandusministri kan-didaadi Paul Kirchhofi idee 25 protsendilisest ühtlasest tulumaksust on suunatud tulevikule, sestap distantseerus sel-lest esialgu kantslerikandidaat Angela Merkel. Seda ideed pole ka CDU ametlikus valimisplatvormis. Oponendid väidavad, et idee pole teostatav – ilus unistus. Kas tõesti? Paljudes teistes riikides on see “ilus teooria” juba ammu teostunud - alustades Eestist ja lõpetades Venemaaga. Eelised on silmaga näha: lihtne ja kõigile arussadav süsteem, odav hallata, tulemuseks maksude parem laekumine. Ilmselt Saksamaa jaoks liiga lihtne: “ebasotsiaalne”, “mitterahastatav”, “ebareaalne”. Oponendid vaatavad mööda tõsiasjast, et suuremate sissetulekutega kodanikud naudivad praegu maksude maksmisel ligi 400 erinevat erandit ja privileegi. Samuti on Kirchhofi ettepanekuks kehtestada kõrge tulumaksuvaba miinimum, mis säästab vaesemaid elanikkonna kihte. Mõistagi tuleks aga kõike seda enne lõpliku otsuse tegemist rahvale paremini selgitada. (Stefan von Borstel, Die Welt, 22.08) Paul Kirchhofi ettepanekud jagavad poliitikuid ja erialaasjatundjaid kahte leeri. Kui need teostada, asuks Saksamaa rahvusvahelises maksukonkurentsis etteotsa ning oleks suurte tööstusriikide seas raskesti löödav. Peavad ikka head argumendid olema, mis avatud, ühtlast ja lihtsat süsteemi rakendada takistavad. Kuid selliseid pole. Rääkides õiglusest, tundub ühtlane tulumaks sobivam. Oponendid kaitsevad pigem sogase maksusüsteemi võimalusi oma klienteelile maksuprivileege tagada. Sellist omakasu ei tohiks valijad enam läbi lasta. (Heike Göbel, FAZ, 23.08) Üks tont käib ringi mööda Euroopat, see on ühtlase tulumaksu tont. Kõik vana Euroopa riigijuhid on ühinenud selle ton-di vastu. Huvitav, et vaesemad Ida-Euroopa maad, kes “marksismi” tingimustes elanud ja on loobunud “tugevast riigist”, ei kasuta ühtlase tulumaksu oponentide argumente. Õpitagu Ida-Euroopalt! Kõrge tulumaksuvaba miinimum ning igasuguste erandite puudumine rikkamatele maksumaksjatele muudab selle süsteemi ka sotsiaalselt vastuvõetavaks. (Karl-Peter Schwarz, FAZ, 28.08) Eestist alguse saanud ühtlane tulumaks teeb võidukäiku kogu Ida-Euroopas. Isegi Gruu-sias ja Venemaal. Seda nõutakse koguni Austrias. Eriti eeskujulik on uus maksusüsteem Slovakkias. Eesti astus 1994. aas-tal iseteadvalt vastu Rahvusvahelise Valuutafondi nõudmisele makse tõsta. Ettevõtete reinvesteeritud tuludelt koguni kaotati maksud. Riigid, kes valmistuvad ühtlast tulumaksu kehtestama, ei pea muretsema. Riigi sissetulekud tõusevad, üldine ma-janduskliima paraneb, inimeste sissetulekud tõusevad. (Hannelore Crolly, Die Welt, 27.08)
Rida kirjutisi on pühendatud Hiina-ELi tekstiilikaubandussõjale ja vabaturumajanduse küsimustele laiemalt. Kritisee-ritakse USA ja ELi impordikvoote ja põllumajandustoodete ekspordi subsideerimist. Kumbki ei vasta sisuliselt vabakauban-duse põhimõtetele ja WTO printsiipidele. (Hans-Dietrich Genscher, Der Tagesspiegel, 30.08) Lissaboni strateegia ja im-pordikvoodid – kuidas need omavahel kokku sobivad? See küsimus oli juba amm üleval. EK volinik Mandelson ja president Barroso räägivad mõlemad vabaturumajandusest, kuid harrastavad endiselt protektsionismi. Ilmselt pole komisjonis kedagi, kes tõsimeeli vaba konkurentsi kaitseks. Nõnda läks see ka teenindusturu liberaliseerimisega. Ei tohiks karta vaidlusi rahvusriikidega, kui jutt on väljakuulutatud põhimõtete (nagu vaba konkurents) kaitsmisest. Mis siis, et viimane sõna on ikkagi liikmesriikide taga. (Hendrik Kafsack, FAZ, 31.08)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsuse ajakirjanduses kirjutati jätkuvalt terroristidest ja terrorismiohust, kuid arutleti ka Türgiga liitumisläbirääkimis-te alustamise, naftahinna tõusu, Saksamaal septembris toimuvate valimiste ning ELi laienemisega kehtestatud tööjõuliikumi-se piirangute üle.
Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepini augusti alguses tehtud avaldus, et on mõistetamatu alustada liitumisläbirääkimisi riigiga, kes ei tunnusta ühte EL liikmesriiki, tõusis tähelepanu keskpunkti puhkustekuu lõppe-des, vahetult enne ELi 25 välisministri Gymnichi kohtumist Suurbritannias. Türgi, kes kirjutas juulikuu lõpus alla tolliliidu kokkuleppele laienenud ELiga, andis välisminister Abdullah Güli suu läbi kärmelt teada, et Türgi allkiri nimetatud dokumendil ei tähenda automaatselt Küprose tunnustamist. Ankara on seisukohal, et Küprose tunnustamise küsimus on Türgi liitumise vastane ettekääne, takistamaks moslemiriigi ühinemist ELiga. Ankara arvates võib samal algatusel tulla veel teisigi nõudmisi Türgi aadressil, näiteks, et Türgi peab liitumiseks tunnistama armeenlaste genotsiidi või tõhustama kurdide küsimuse lahen-damist. (Sophie Shihab, Le Monde, 31.08) Vaatamata PM de Villepini kuutagustele väljaütlemisele, kostus Pariisi iga-aastasele seminarile kogunenud Prantsusmaad esindavate suursaadikute kokkusaamisel, et Pariis ei kavatse panna vetot 3. oktoobriks määratud liitumiskõneluste alustamisele Türgiga. Elysee võtab tuure maha, sest Prantsusmaa võib ELis isolatsiooni sattuda. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 31.08) Le Monde’i Brüsseli korrespondent Thomas Ferenzi leiab Türgi temaatikat analüüsides, et Türgi võtmine ELi aitaks üle saada ajaloolisest antagonismist. Olukord sarnaneb poole sajandi taguse ajaga, mil Prantsusmaa oskas jätta seljataha lõputud Prantsuse-Saksa lahkhelid. Ta küsib, kas Euroopa-projekti suurus ei seisne täna just võimaluses võita ohtlik vastuseis islami ja Euroopa vahel, pärast kogemust Vana Maailma riikide vaheliste veriste konfliktide lõpetamisega. (Thomas Ferenzi, Le Monde, 2.09) Kolumnist Alexandre Adler kuvab Le Figaro veergudel pildi, mis võib juhtuda siis, kui Euroopa ja Türgi suhted kriisi jõuavad. Ühelt poolt annaks Euroopa tõrjuv suhtumine tõuke islamistlike grupeeringute aktiviseerumiseks; teisalt hakkaks Türgi poliitilised ja sõjandusring-konnad otsima ELile alternatiivi. Toimuks lähenemine USAga, kes võiks Türgist, nagu ka Austraaliast, vabalt teha oma tolliliidu liikme. See võimalus tähendaks aga nii ELile kui ka Prantsusmaale tõsiseid tagajärgi. Türgi oma 65 miljoni elaniku ja tugeva majanduskasvuga võiks end pikaks ajaks sulgeda Euroopa ettevõtetele. Selles kartuses nõuaks enamus ELi riike niikuinii läbirääkimiste alustamist ning Prantsusmaa peaks järgi andma, kartuses oluliselt halvendada suhteid pea-miste partnerriikidega. Samas ei võidaks Prantsusmaa tekkinud olukorras midagi. Adleri arvates on veel aega rahulikult sis-se hingata, emotsioonidel rahuneda lasta ning toetada ELi peamist liitlast regioonis, mis ei muutu lähiajal rahulikumaks, ar-vestades Iraani tuumaambitsioone ning kasvavat ebastabiilsust Põhis-Aafrika riikides. (Alexandre Adler, Le Figaro, 31.08) Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise poolt võtsid pressis sõna ka ELi laienemisvolinik Olli Rehn, kes kutsus üles Türgile võimalust andma (Olli Rehn, Le Monde, 1.09) ning Soome endine president Martti Ahtisaari ja Austria en-dine välisminister Albert Rohan, kes leiavad ühiskirjutises, et ametlikest otsustest ja lubadustest taganemine või viimasel minutil uute tingimuste seadmine vähendavad ELi usaldusväärsust. Nad leiavad, et 3. oktoobril liitumisläbirääkimiste avami-ne Türgiga on kohustus. (Martti Ahtisaari, Albert Rohan, Le Figaro, 31.08; La Libre Belgique, Helsingin Sanomat, 2.09) Belgia välisminister Karel de Gucht sõnab intervjuus ajalehele La Libre Belgique, et tal on raske ette kujutada, ning ta usub, et samamoodi mõtlevad ka Türgi juhid, Ankara liitumist ELiga ilma Küprose tunnustamiseta. Samas ei ole de Guchti arvates korrektne teha Küprose tunnustamisest liitumisläbirääkimiste eeltingimus. (Gérald Papy, Philippe Paquet, La Libre Belgique, 1.09)
Le Monde kirjutas võrreldes 2000. aastaga kolmekordistunud naftabarreli hinnast, mille tõttu kasvab korrupt-sioon järsku rikkaks saanud valitsustes ning raisatakse mõttetult raha. Mustast kullast ei saa kasu kohalik rahvas, vaid raha liigub Šveitsi pankadesse ja teistesse maksuparadiisidesse. Need riigid, eriti Lähis-Idas ja Aafrikas, peavad tohutult in-vesteerima haridusse, tervishoidu ja stabiilse sotsiaalse süsteemi ülesehitamisse, et luua miljoneid töökohti töö-puuduse vähendamiseks. Jääb vaid loota, et nad mõistavad, et 60 dollarine barrelihind on ootamatu ja suurepärane võim-aus, millest peaksid nende riikide elanikud kasu saama. (Juhtkiri, Le Monde, 20.08)
Le Figaro kirjutas Prantsusmaa naabrist Saksamaast, kellel läheb praegu halvasti ja kelle käitumisest tuleks prantslastelgi õppida, kuna mõlemat riiki kimbutavad probleemid on vägagi sarnased. Sotsiaaldemokraatlik süsteem ei toimi enam ja võib-olla on see ka nende allakäigu põhjuseks. Liiga palju sotsiaalset kaitset, toetusi, makse ning liiga vähe ettevõtlusvabadust. Kaks kolmandikku rahast läheb töötutele, pensionäridele ja tervisekindlustusesse. Sakslased kannata-vad otseselt ka ELi laienemise tagajärgede pärast, konkureerides tööjõuturul poolakate, tšehhide ja slovakkidega, kellele makstakse 25% vähem. Samuti ei toimi Saksa haridussüsteem ning sealsed eliitkoolid on kaotanud oma prestiiži. Valitsuse poolt märtsis välja kuulutatud „Agenda 2010” peaks aitama kodanikesse süstida kohusetundlikkust ja taastama nende usalduse riigi vastu. (Alain-Gérard Slama, Le Figaro, 22.08) Saksamaast kirjutatakse samuti seoses peagi toimu-vate valimistega. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder võitis valimised 2002. aastal tänu „rahukantsleri” rollile, olles vastu ameeriklaste Iraagi sõja plaanidele. Praegu võimul olev sotsiaaldemokraatlik partei plaanib ka seekord kasutada sama mee-todit, püüdes niiviisi tähelepanu kõrvale juhtida üha teravamaks muutuvatelt sisepoliitilistelt probleemidelt. Kuigi Iraani kriis on sarnane Schröderi poolt juba kasutatud Iraagi juhtumile, ei pruugi see sel korral õnnestuda, kuna Iraani tuuma-programm on reaalsus ja näitab tema tegelikku võimsust ja ohtlikkust. Saksa sisepoliitilist olukorda võib kõige hullema variandina mõjutada ka suur, kõiki puudutav terrorismirünnak, mille puhul praegune valitsus võiks saada enamuse toetuse. Arvatakse, et kuna Saksamaa keeldus osalemast Iraagi sõjas, siis on tal ka väiksem oht langeda terrorismirünnakute ohvriks. Ilma tõelise kriisita ei piisa välispoliitilistest sammudest, et valijate hääli võita. (Andreas Jacobs, Karl-Heinz Kamp, Le Figaro, 24.08)
L’Expressis analüüsiti Al-Qaeda viimaste aastate käitumist. Terroriorganisatsiooni strateegia olevat muutnud 2003. aastal, keskendudes edaspidi põhiliselt Euroopale. Ekslik oleks arvata, et Prantsusmaad ei varitse oht, kuna tal ei ole vägesid Iraagis. Ühe uuendusena sidus terroristlik organisatsioon oma kavandatavad rünnakud sihikule võetud riikide poliitilise kalendriga, mida näitavad ka Türgis USA presidendi George W. Bushi Londoni visiidile järgnenud pommi-plahvatused. Briti päritolu enesetaputerroristide poolt korraldatud Londoni pommirünnakud ainult kinnitavad Al-Qaeda süve-nevat mõju Euroopas. (Jean-Marie Pontaut, L’Express, 22.08) Briti ühiskond sai USA 11. septembri sündmustega võr-reldes isegi tugevama löögi, kuna Londoni kaheksa terrorirünnakutega seotud isikut olid selle sama multikultuurili-se ühiskonna lapsed, samas kui USAd rünnanud terroristid olid välismaalased. London ega ka Pariis, Rooma, Madrid, Brüssel ja Amsterdam, ei tohi pead liiva alla peita, vaid tuleb välja selgitada, milline on meie ühine Euroopa identiteet, mil-lesse kuuluvad ka meie islami ning kõik teist usku ja uskmatud kaaskodanikud. (Gilles Kepel, Le Monde, 23.08)
La Libre Belgique’is kirjutati sellest et, ELi laienemine ei toonud endaga kaasa Kesk-Euroopa ja Baltimaade odava tööjõu massilist suundumist jõukamatesse Euroopa riikidesse. Kaksteist riiki sulgesid selles kartuses oma töö-turu ja Belgia oli üks neist. Ainuke võimalus nendesse riikidesse tööle asuda oligi tööluba taotledes, nagu kõik väljastpoolt Euroopat tulnud isikud. Belgias ei vasta ametlikud arvud tegelikkusele, kuna näiteks peale 1. maid 2004 sinna tööle asunud 300 teadaoleva poolaka asemel peaks seal koristajatena, lapsehoidjatena, ehitustöölistena mustalt töötama kuskil 100 000 poolakat. Poolakad on ka need, kes kõige rohkem lähevad teistesse riikidesse oma õnne proovima. Ühes aastas lahkus 450 000 neist mujale tööle. Tööjõu vaba liikumine on neis kaheteistkümnes riigis piiratud kuni järgmise aasta maini ning piiranguid võib veel pikendada kolme kuni viie aastani. Samal ajal kui enamus lääneriike on järele andmas ja arva-tavasti otsustavad piirangud kaotada, plaanivad Saksamaa ja Austria lükata oma tööturu avamise edasi 2011. aas-tasse. Suurbritannias, Iirimaal ja Rootsis - riikides, kes julgesid tööturu uutele liitujatele avada - on sinna tööleasunute protsent isegi oodatust väikesem. Iirimaale ja Suurbritanniasse on liitumisjärgselt siiski tööle suundunud umbes 260 000 inimest. Kuna paljud noored ja haritud inimesed lähevad nendesse riikidesse tööle, siis peaksid muret tundma oma ajude väljavoolu pärast hoopis uued ELi liikmesriigid. (Sabine Verhest, La Libre Belgique, 23.08)
Skandinaavia ajakirjandus
Skandinaavia ajakirjanduses kirjutati jätkuvalt ELi ja Hiina tekstiilikvootide probleemist, elavat vastukaja tekitas ka Iraagi põhiseaduse eelnõu väljakuulutamine ning veidi kirjutati ka Türgiga liitmisläbirääkimiste alustamisest.
EL ja Hiina tekstiilikvootide küsimus oli Skandinaavia ajakirjanduses endiselt väga aktuaalne, kuna probleemile, mis algas juba augusti esimeses pooles, ei leitud piisavalt kiirelt lahendust. Rootsi ajakirjandus lootis, et tekstiilikvootide küsimus lahendatakse kiiresti, sest paljudel Rootsi rõivatootjate kaup oli tollis kinni. Samas aga leiti, et tegelikult on selle küsimuse lahendamine kaubandusvolinik Mandelson´le üsna kõva pähkel. Lahendus leitakse ilmselt siis, kui ELi riigid suu-davad omavahel kokku leppida. Tegemist on eelkõige EL probleemiga ja Hiinat ei saa siin milleski süüdistada, sest EL ise nõudis kvoote.(Johan Myrsten, SvD, 03.09; Mats Hallgren, SvD, 01.09) Rootsi hoiak on, et kvoodid tuleks üldse ära kao-tada. Seda seisukohta jagavad mitmed EL riigid, näiteks Taani, Saksamaa, Soome, vastu on aga mitu Vahemereäärset riiki ja mõned uued liikmesriigid. (Mats Hallgren, SvD, 30.08) Taani ajakirjandus leiab, et kui ka ELi kaubandusvolinik Peter Mandelsonil õnnestub Hiinast saabunud tekstiilitooted tollist edasi saata, siis ei pruugi see veel kriisi lahendada. Ilmselt nõuavad paljud firmad tekitatud kahju eest hüvitist ning ELil tuleb lahendada hulgaliselt juriidilisi vaidlusi. (Bjarne Bang, Børsen, 30.08) Norra ajakirjandus rõhitab, et EL kaubandusvolinik leidis ka ise, et kvootidega on liiga kaugele mindud. Kvoodid seati Hiina tekstiilitoodetele seetõttu, et vaba import Hiinast hakkas hävitama Lõuna-Euroopa ja mõnede Ida-Euroopa riikide tekstiilitööstust. EL riikide esindajate hiljuti toimunud kohtumisel olid ka nende riikide esindajad, kes soo-visid kvootide pikendamist 2008. aastani ning samas ka Taani, Rootsi, Saksamaa ja Holland, kelle rõivatootjate kaup tollis kinni seisis. Mandelson peab sellele olukorrale õiglase lahenduse leidma, kuigi kõigile sobivat lahendust leida on väga kee-ruline. (Alf Ole Ask, Aftenposten, 01.09)
Skandinaavia ajakirjanduses kajastati ulatuslikult Iraagi põhiseaduse üle peetud vaidlusi. Rootsi ajakirjandus leidis, et uus põhiseadus võib Iraagi lõhestada, kuna põhiseaduse eelnõu ei sisalda lahendusi Iraagi senistele problee-midele. Esialgu võib see lihtsalt põhjustada kodusõja, hiljem aga viia Iraagi lagunemiseni kolmeks osaks. (Bengt Albons, DN, 26.08) Taani ajakirjandus leiab, et põhiseaduse eelnõu väljakuulutamine on Iraagi jaoks suur samm, kuigi selle-ga on veel probleeme. Nimelt ei kiitnud sunniidid seda heaks. Demokraatiani on Iraagil veel väga pikk tee, kuid ilmselt ei ole keegi arvanudki, et nad jõuavad kohe peale esimesi valimisi tugeva demokraatliku riigini, mis sarnaneks näiteks Põhja-maadele. Iraagi jaoks on ilmselt probleem ka tohutu rahvusvaheline tähelepanu seal toimuva suhtes ning tavaliselt kajastab press just seda, mis halvasti läheb. Pealegi on rahvusvaheline meedia vägagi skeptiline rahu ning demokraati saavutamise võimalikkuse suhtes Iraagis. Selle asemel tuleks iraaklasi hoopis julgustada. (Juhtkiri, JP, 31.08; Juhtkiri, Berlingske Tidende, 29.08) Taani ajaleht Politiken leiab, et ebastabiilne olukord Iraagis põhiseaduseelnõu tõttu tõestab veelkord, et Taani ei oleks pidanud kunagi oma vägesid Iraaki saatma ning Iraagi ründamine oli vale samm. (Juhtkiri, Politiken, 30.08) Norra ajakirjandus meenutab USA president G. Bushi sõnu 2003. aastal, kui viimane teatas, et USA aitab Iraagi rahval luua rahulik ja demokraatlik riik. Tänaseks päevaks ei ole seda siiski veel saavutatud ning selle eesmärgi täitmine tundub jäävat kättesaamatusse kaugusesse. Rahu Iraagis ei paistagi tulevat. Kuigi Iraak sai lõpuks valmis Põhi-seaduse eelnõu, ei aita see probleemide lahendamisele kaasa. Šiiidid ja kurdid tegid veel viimasel hetkel seaduseelnõusse muudatusi, kuid Saddam Husseini võimuperioodil Iraaki juhtinud sunniidid ei kiitnud seda ikkagi heaks. Kas üksmeelele jõudmine on nende kolme poliitilise grupi vahel üldse võimalik? Samas on Põhiseaduse eelnõu kirjutamise juures positiivne see, et sunniidid peavad 15. oktoobril toimuvast rahvahääletusest osa võtma, kui nad tahavad Põhiseaduse vastu hääleta-da. Eitav vastus hääletusel oleks muidugi negatiivne, aga osavõtt rahvahääletusest positiivne nähtus. (Juhtkiri, Aftenposten, 30.08)
Rootsi ajakirjanduse muretseb, et EL ja Türgi suhted muutuvad aina teravamaks. Rootsi on liitumisläbirää-kimiste suhtes küllaltki skeptiline. (Marianne Björklund, DN, 02.09) Taani ajakirjandus toetab Türgit rohkem kui Rootsi. Nimelt on Taani valitsus erinevalt enamusest teistest ELi riikidest avaldanud lootust, et EL avab Türgile ukse. Samas aga leiab Taani PM Anders Fogh Rasmussen, et Türgiga alustatakse kõnelusi alles siis, kui viimane on kõik talle esitatud nõudmised täinud. Taani välisminister Per Stig Møller leiab, et kõnelusi tuleb ikkagi alustada, iseasi on see, millal nendega lõpule jõutakse. Võib-olla alles 10-15 aasta pärast. (Jakob Nielsen, Kristian Klarskov, Politiken 31.08)
Soome ajakirjandus
Soomes on NATO liikmelisuse üle vaieldud palju ja kaua, kuid sellega seotud analüüs ei ole edenenud. Presi-dendivalimiste eel on põhjust unustada NATO ja tagasi pöörduda julgeoleku põhiküsimuste juurde. Julgeolekutühimiku üle arutledes on Venemaa arengu seostamine riigi kaitsepoliitikaga saanud vähem tähelepanu. Soome julgeolekut puuduta-vas arutelus edenetaks, kui antaks selged vastused järgmistele küsimustele: kas Venemaa ohustab Soomet sõjali-selt? Kui jah, siis miks Soome ei liitu NATOga julgeoleku tugevdamiseks? Kui ei, siis mille vastu Soome valmistub end kaitsma? Miks USA sõjaline kohalolek Euroopas on oluline? (Tapani Vaahtoranta, Helsingin Sanomat, 28.08) Piisava tea-beta on nii otsustajatel kui ka kodanikel raske Soome-NATO küsimuses seisukohta võtta. Selgitus selle kohta, mida NATO liikmelisus Soomele tähendaks, oleks eriti teretulnud. Soome poliitiline juhtkond peaks suutma põhjendada, miks Soome pakub NATOle üksusi ja teeneid, küsimata vastu liikmelisusega kaasnevaid eeliseid. (Mikko M. Lievonen, Helsingin Sanomat, 3.09) President Tarja Haloneni arvates ei ole toimunud midagi sellist, mis eeldaks uusi julgeolekupoliitilisi otsu-seid. Peaminister Matti Vanhanen rõhutab transatlantilisi suhteid, kuid ei pea NATOga liitumist vajalikuks. (Maria Heinola, Helsingin Sanomat, 27.08) Soome parlamendi spiiker Paavo Lipponen arvab, et ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika arendamine on oluline ja valitsus peab selles suhtes aktiivne olema. Lipponeni arvates on tähtis, et kiidetaks heaks võima-lus soovi korral NATOga liituda ning et koostööd NATOga tugevdataks. (Kirsti Pohjonen, Turun Sanomat, 4.09) President Martti Ahtisaari toetab NATOga liitumist, kuna Soomele on kasulik kuuluda kõikidesse Lääne julgeolekut edendavatesse organisatsioonidesse. Roheliste juhi Heidi Hautala arvates on NATOga liitumise asemel parem tugevdada ELi julgeoleku- ja kaitsekoostööd ning luua selle kaudu võrdväärne koostöö üle Atlandi. (Heidi Hautala, Turun Sanomat, 26.08) Minister Max Jakobsoni arvates peaks Soome NATOga liituma. ELi kaitsepoliitikasse Jakobsonil usku ei ole. Põhiseadusliku leppe ja julgeolekugarantiide ebakindla saatuse tõttu ei saa loota ELi peale. (Maria Heinola, Helsingin Sanomat, 1.09) Oposit-siooniline partei Kokoomus nõuab, et Soome tegeleks ELi julgeolekugarantiidega hoolimata põhiseadusliku leppe saatu-sest. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 31.08)
Türgi liitumine ELiga on ELi jaoks nii suur tükk, et see võib talle kurku kinni jääda. Türgi on ELi esitatud tingimusi täita püüdes näidanud koostöövalmidust. Türgile ei peaks esitama lisanõudmisi, tähtsaim on see, et Türgi täidaks esi-tatud nõudmised. Uute nõudmiste esitamine ja ELi liitumisläbirääkimiste edasilükkamine on ebaõiglane, ja kui uks Türgi ees suletaks, ei oleks ELil ka enam mingit mõjuvõimu Türgi arengule. EK laienemisvoliniku Olli Rehni sõnade kohaselt kannustab läbirääkimiste alustamine Türgit ellu viima selliseid uuendusi, mis tugevdavad õigusriiki. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.09) ELi mainele oleks kahjulik, kui taganetaks oma otsustest ja oleks ebaõiglane seada Türgile uusi tin-gimusi. Liitumisläbirääkimiste alustamine ei tähenda siiski, et liikmelisus saadaks raskusteta ja kiiresti ning et Türgi juba oleks teinud kõik vajaliku. Kuigi Küprose tunnustamist ei seatud liitumisläbirääkimiste tingimuseks, peab Türgi selle sammu astuma. Mida kiiremini see juhtub, seda parem. (Juhtkiri, Kaleva, 3.09)
New Orleansi katastroof tõstatas küsimusi ja süüdistusi ning sellest kujunes president George W. Bushi jaoks uus katsumus 11. septembrile ja Iraagi sõjale lisaks. Ettevalmistused ebatavaliselt tugeva tormi kohtamiseks olid nii kohalikul kui ka föderaalsel tasandil ebapiisavad. Bushi valitsuse energiapoliitika võetakse luubi alla, kui bensiini hind püsi-vad jätkuvalt tõsise probleemina. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.09) ELi riigid on nõudnud Kyoto lepingu rakendamist. USA arvates koormavad piirangud liigselt riigi majandust. Pärast Katrina tekitatud kahjusid kõlab seletus iroonilisena. Superriigi vägi tundub ühtäkki üllatavalt piiratuna. Abi korraldamine ja korrapidamine katastroofi piirkonnas kannatasid seetõttu, et suur osa vägedest on Iraagis. Süüdistamiste asemel oleks mõistlikum vigadest õppida ja edaspidiseks valmistuda. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 31.08 ja 3.09) Katrina andis hoobi USA majanduse ühe tuiksoone pihta. Katrina tekitatud kahjude valguses peegeldub iga negatiivne areng Iraagis endisest halvemana ning iga puudus ja hilinemine Katrina ohvrite abistamisel või majanduslikul taastamisel teeb Iraagi operatsiooni jätkamise probleemsemaks. (Richard Müller, Turun Sanomat, 4.09)
Helsingin Sanomate küsitluse kohaselt ei soovi Karjala tagastamist 62% soomlastest. Karjalat tagasi soo-vib 30% elanikkonnast. Karjala tagastamise vastased kardavad, et piirkonna korrastamine on liiga kulukas, esile kerkiksid rahvastikuküsimused ja keskkonnaprobleemid. Arvatakse ka, et Soomes tekiks liiga suur venelaste vähemus, juhul kui Kar-jala tagastataks koos elanikega. (Riitta Vainio, Helsingin Sanomat, 22.08) Gallupi tulemus peegeldab soomlaste realismi tunnetust, mitte tundeid ega selle unustamist, kuidas alad Soomelt ebaõiglaselt ära võeti. Revanšimeeleoludele ei ole täna-päeva Euroopas ja Soomes kohta. Karjala Liit keskendub Karjala ajaloo, traditsioonide ja kultuuri säilimise eest tehtavale tööle. Ametlikul Soomel on põhjust osaleda ja suunata energia koostöö arendamisele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.08)
Venemaa ajakirjandus
Angela Merkel on loobunud oma kavatsusest karmistada suhtumist Kremlisse. Uue kreedona lubati Moskva-le “strateegilist partnerlust”. (Izvestija, 25.08)
Itaalia PM Silvio Berlusconi kohtus Sotšis Vladimir Putiniga. Berlusconi on ammu tuntud kui Putini lojaalne sõber. Tänu suhete keerukusele teiste liidritega on Itaalia PM ainuke, kelle kaudu Kreml suudab midagi Läänest saavutada. USA-ga on suhted halvenenud seoses viimase sooviga Iraani küsimust ÜRO Julgeolekunõukogus arutada, mida Venemaa ei poolda. (Kommersant, 29.08)
Enne valimisi Saksamaal jõuab Vladimir Putin 8. septemberil ainukesena veel külastada liidukantsler Gerhard Schröderit. Teadaolevate andmete kohaselt on kohtumine pühendatud energeetikale, eriti mis puudutab gaasijuhtme raja-mist Läänemeres. Lääne liidrid ei riskiks praegu planeerida kohtumisi Schröderiga, võttes arvesse tõsiasja, et mõne nädala pärast võib ametis olla juba uus kanstler. (Nezavissimaja Gazeta, 29.08)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika
Uudisteagentuurid
Estonians will be able to vote in forthcoming local elections via the Internet after the Baltic state's Supreme Court overturned a veto by President Arnold Ruutel's on electronic voting, the national electoral commission said. Es-tonia's highest court ruled that a provision in the e-voting bill, which would allow voters to change their vote sev-eral times, was constitutional. (Afp 02.09)
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Ajal, mil USA liitlased lahkuvad üksteise järel Iraagist, loodavad 40 eesti sõdurit missiooni jätkumist. Sama meelt on ka Eesti valitsusjuht Andrus Ansip, kes soovib hoolimata avalikust vastuseisust hoida Eesti väeüksust Iraagis ka pärast kokkulepitud aja möödumist detsembris. Eesti mehed on teenistusega rahul, öeldes, et neile meeldib missioonil olla. Keegi ei maini terrorismivastast võitlust ega demokraatia ülesehitamist. Elukutselistele sõjaväelastele, kes Iraagis vaba-tahtlikena viibivad, tähendab töö kriisipiirkonas karjäärivõimalust ja 500%list palgatõusu kuni 1700 naelsterlingini. (Rory Carroll, The Guardian, 03.09)
Saksamaa ajakirjandus
EK kavandab tõenäoliselt selgemaid ja teravamaid toone suhetes Venemaaga. EK Venemaa-osakonna juht Gerhard Lohan ütles Tallinnas, et ELi ja Venemaa järgmises konsultatsioonide voorus 8. septembril tõstatatakse taas küsi-mus inimõiguste olukorrast Tšetšeenias ja vähemuste õiguste kaitsest Venemaal. Lohan tõi näiteks olukorra Marimaal. En-dine haridusminister Tõnis Lukas nimetas mari kultuuripärandi säilitamist ja kaitset Eesti üheks tähtsamaks kultuuriliseks ülesandeks. Praegune haridusminister Reps väitis Marimaal olles, et kõik on seal “suurepärane”. Vastuseks nõuab oposit-sioon Keskerakonna leppe tühistamist ühe Venemaa Kremlile lähedalseisva parteiga. Lukas süüdistab Keskerakonda nos-talgias Nõukogude okupatsiooni järele. Presidendi esindaja Vladislav Surkov väidab, et Eesti, Soome ja ELi süüdistus-te taga on tegelikult nende huvi soome-ugri rahvaste aladel leiduvate naftavarude vastu. (vL., FAZ, 31.08)
Majandus
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Kujutage endale ette riiki, kus ettevõtjatel kulub iga-aastase maksutagastusdokumentide täitmiseks vaid tund, sedagi ilma maksuametniku abita. Just sellise mudeli viis Eestis omal ajal sisse tollal 32-aastane peaminister Mart Laar. Majandus-tulemused sellise proportsionaalse tulumaksu kasutuselevõtuga on teinud kunagisest plaanimajandusega riigist õitsva ja modernse maa. Inflatsioon langes enam kui 1000%-lt ainult 2,5%-le, töötuse tase kukkus 30%-lt 6%-le, majanduskasv tõusis 6%-ni – tulemuseni, mis paneks Gordon Browni kadedust tundma. Investeeringute juurdevool on jätkunud, kunagine 26%-line tulumaks tehingutelt on langenud 23%-ni, järgmisel aastal peaks sama näitaja vähenema juba 20%-ni. Mart Laar selgi-tab, kuidas proportsionaalne tulumaks Eestis toimib: “See on lihtne. Kas kõigile sama maksumäär või üldse mitte. Pole mõ-tet raisata riigi raha maksukogumisele väga vaestelt. “ Mart Laar, kes väidab majandusraamatutest lugenud olevat vaid Milton Friedmani “Vabadus valida”, tõdeb, et proportsionaalse tulumaksu idee tundus olevat väga loogiline ja õig-lane. Tollal polnud kellelgi aimu, et ollakse selles vallas pioneerid. Tänaseks on sarnase maksusüsteemi juurutanud üheksa Euroopa riiki. (Toby Harnden, The Guardian, 04.09)
Islandil toimunud Mont Pelerini ühenduse kohtumisel said kokku väikeste, aga väga edukate majandustega riigid maailma juhtivate vabaturumajanduse eestkõnelejatega, et arutada, mida võiks maailm nendelt väikeriikidelt õppida. Eestit esindas ekspeaminister Mart Laar, kes oli oma maa tähelepanuväärsete majanduslike muudatuste peaarhi-tektiks, kui endisest kurnatud nõukogude vasallist sai maailma üks kõige vabama ning dünaamilisema arenguga riiike. Mart Laari sõnul tagas edu Nobeli majanduspreemia laureaatide F.A. Hayeki ja Milton Friedmani õpetuste järgimine. 15 aasta jooksul taasiseseisvunud riigina on Eestist saanud seadusekuulekas, oma raha ning eraomandit kaitsev riik. Tulemuseks on suurim sissetuleku kasv inimese kohta endiste kommunistlike riikide seas. Eesti liigub edasi, nüüd on juurutatud maailma esimene “e-valitsus”: enamus valitsuse toiminguid tehaakse interneti kaudu ja elektrooniliselt. Nii on Eestis igal kodanikul võimalik jälgida ning kommenteerida kõiki seaduseelnõusid enne nende vastuvõtmist. (Richard W. Rahn, The Washington Times, 04.09)
Eestis on kanda kinnitanud mitmed välisinvestorid, nende seas Briti taustaga ettevõtjad. Näiteks Ken Noble ostis oma esimese maatüki siinmail juba 1997. aastal. Tema eeskuju leidis mitmeid järgijaid, seda enam, et rolli mängis väga soodne hinnatase: “Müüsin Šotimaal maad 2000 naela aakri eest, Eestis ostsin sama palju maad 25 naela eest,“ ütleb Kesk-Eestis piimakarja- ja teraviljakasvatusega tegelev Neil Godsman. Lisaks soodsate hindadega kinnisvaraturule leiavad Euroopast pärit investeerijad Eestist eest ka odava tööjõu. Ehkki maaviljakus ei pruugi Eestis kohati väga kõrge olla, kompenseerivad selle madalad töö- ja tootmiskulud. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 26.08)
Eesti on teel Euroopa ühisraha euroga liitumise poole, riik peaks euroga liitumise tingimuste täitmisega üsna hõlpsasti hakkama saama. Kuid kas euro kasutuselevõtt toob kasu Eesti majandusele, mis möödunud aastal kasvas 6%? Sellele mõeldes on Eesti valitsus Euroopa riikidelt eeskuju võttes järginud lihtsat põhimõtet: maksud võimalikult mada-laks, riiigipoolsed toetused kõrgemaks. Optimistide leerile oponeerivad euroskeptikud, kelle üks juhte, Audentese Ülikooli professor Ivar Raig näeb euro tulekus hinnatõusu põhjustajat, mis omakorda põhjustab olukorra, kus näiteks kinnisvaraturul jäävad aktiivsemaks eestlastest poole jõukamad soomlased. (Ralph Atkins, Financial Times, 12.07)
Eestit, Lätit ja Leedut kutsutakse fenomenaalse aktsiaturu tõttu “Balti tiigriteks” – kõik kolm on pärast taasiseseis-vumist 1991.aastal läbi teinud märkimisväärse majanduskasvu, kuid tõeliseks katalüsaatoriks nende maade jaoks kujunes ELiga liitumine 2004. aasta mais. Balti riigid on n-ö euro ooteruumis: et ühineda Euroopa ühisrahaga, peab iga riik vastama Maastrichti lepingus ettenähtud kriteeriumidele, mille üks põhinõudmisi näeb ette, et keskmine inflatsioonimäär aastas enne euroga liitumist ei tohi ületada EL riikide madalamaid inflatsioonimäärasid enam kui 1,5% võrra. (Financial Times, 26.08)
Prantsusmaa ajakirjandus
Mitmed prantsuse lehed märkisid ära Eesti valitsuse kava kinnitamise üleminekust eurole 2007. aasta 1. jaanuarist. Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul loob Eesti üldine makromajanduslik olukord võimaluse üleminekuks eurole 2007. aas-ta alguses. Ministri kinnitusel on Eesti riigieelarve tasakaalus ning riigivõlg pole probleemiks. Riik peab siiski inflatsiooni pi-durdama. Pangad konverteerivad Eesti kroonid eurodeks 1. jaanuaril 2007, kaks raha jäävad sujuva ülemineku tagamiseks paralleelselt ringlusesse kaheks nädalaks. (La Croix, Le Progres, La Tribune, 2.09)
Soome ajakirjandus
ELi liikmelisus tõi Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikidele majanduskasvu, kuid iseseisvumise algusest saadik on nende riikide probleemiks negatiivne maksebilanss ning välisvõlg. Maksebilansi probleemid nõrgendavad Eesti EMU kõlblikkust. Kui Eesti kroon langeb alla ERM taseme, võib see kujuneda poliitiliseks probleemiks EMU liikmelisuse saavu-tamisel. Varem või hiljem peab väliskaubandus tasakaalustuma kui mitte muidu, siis valuutakursside nõrgenemise kaudu. Maksebilansi puudujääk ei ole probleemiks nii kaua kuni välisinvestorite usk püsib. (Mika Rajala, Turun Sanomat, 25.08)
Narva elektrijaamade tuhamägi kõrgub 40 meetrini ja kasvab aastas meetri võrra. Kagu-Eesti elektrijaamade ter-ritoorium on hirmus vaatepilt. Kaevandused katavad peaaegu terve Helsingi linna suuruse ala. Elektrijaamade korstnad ajavad välja kasvuhoonegaase, raskemetalle ja vääveldioksiidi, mida lendab õhku peaaegu sama palju kui kogu Soome energiatoodangust, tööstusest ja liiklusest kokku. Osa sellest jõuab happevihmana Lõuna-Soome. Vääveldioksiidi kogused on võrreldes Nõukogude ajaga tunduvalt vähenenud. Eesti Energial on tõsine kavatsus lahendada keskkonnaküsimused. Ta on selleks ka sunnitud, kuna Eesti sai ELi liitumisläbirääkimistel aastani 2016 põlevkivi kasutamisele üleminekuaja. (Heli Saavalainen, Helsingin Sanomat, 29.08)
Handelsbankeni Eesti juht Harri Tuohimaa, kes nimetati ametisse nädal tagasi, alustab Tallinna vallutamist tagasi-hoidlikes tingimustes. Handelsbanken on oodanud sobivat aega Eestisse tulla juba kaua. Esimene kontor kavatsetakse avada järgmisel kevadel. Alguses ei püüta konkureerida Eesti kinnisvaraturul, vaid klientideks oodatakse näiteks juba neid panga kliente, kes on laiendanud oma tegevust Eestisse. Pärast Tallinnat on loogiline laieneda Tartusse ja hiljem Lätti ja Leetu. Pank on tegev ka Venemaal Moskvas avati kontor juunis ja Peterburi kontor on kavas avada aasta lõpus. (Kari Räisänen, Helsingin Sanomat, 30.08)
Eesti liitumine ELiga tõi põllumajanduses kaasa muutusi, mida ühed ootasid ja teised kartsid. Riigi toetus vähenes ja ELi osa suurenes. Sellega kaasnes bürokraatia kasv. Suuremate toetuste saamine eeldab kümnete erinevate taotluste ja muude paberite täitmist ja sellega ei ole Eesti põllumees harjunud. Sügisel saabuvad ELi spetsialistid kontrollima põllumajandustoetuste maksmist. Vaevalt midagi tõsist leitakse. Direktiivi mittejärgimisele järgneb trahv, kuid alati on võima-lik hinnata, kas on mõistlikum järgida direktiivi või maksta trahvi. Eesti probleemiks on vähene kogemus ELi liikmena. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.08)
Eesti kaubandus on mõne aasta jooksul tohutult muutunud. Iseseisvuse algusaastatel olid Eesti linnad täis turge ja kioskeid, nüüd on nende osa vaid 10%. Samal ajal on keskmise suurusega poed vallutanud poole turust. SOK tuli Tallinna kümme aastat tagasi. Kõigepealt avati Sokose kaubamaja Viru hotelli juures, nüüdseks on SOKil Tallinnas neli Prismat, viies avatakse aasta lõpus. (Pirjo Kamppila, Etelä-Suomen Sanomat, 1.09)
Soome ettevõte Vapo, millest poole omistab Soome riik ja poole Metsäliitto (Metsaliit), on investeerinud ASi Tootsi Turvas kümmekond miljonit eurot. Vapol on kavas laiendada oma tegevust ka Lätti. Kuigi Tootsi ei ole saavutanud kuigi suurt edu ja ettevõtte tulevik on ebakindel, usub Vapo tegevdirektor Matti Hill ettevõtte Läänemere-strateegiasse. (Jyrki Iivonen, Helsingin Sanomat, 22.08)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi pankade võitlus Baltikumis muutub veelgi tugevamaks. Nimelt on Nordea otsustanud Nordea Eesti juhiks tööle võtta endise Eesti panga juhi Vahur Krafti ning plaanib 2008. aastaks oma turuosa kahekordistada. Kraft on Eesti Panga juht olnud kümme aastat ja tema töölevõtmine näitab selgelt, et Nordea peab Eesti turgu väga oluliseks. Nordea tu-ruosa Eestis saab suureneda ainult Föreningssparbanken´i ja SEB turuosa arvelt. Esimesel neist on praegu Hansapanga näol pool turust ja teisel 30%. Neljas oluline pank on Soome Sampo. (Frederick Braconier, SvD, 31.08)
Balti riikide majanduskasv on endiselt ELi kiireim, isegi vaatamata sellele, et majanduskasv on sel aastal veidi aeglustunud. Kasvav ostujõud muudab igapäevaelu ja loob uusi turge. Selline pilt loodi Balti riikide arengust Föreningssparbanken´i viimases raportis Läänemeremaade kohta. Panga majandusanalüütikud kinnitavad, et Rootsi firma-del on Balti riikides palju siiani kasutamata võimalusi, kuigi Rootsi kaubavahetus Balti riikidega on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud, eriti just Leeduga. (Johan Myrsten, SvD, 02.09)
Taani ajakirjandus
Nordea on Nordea Eesti juhiks valinud endise Eesti panga juhi Vahur Krafti, kes on Eesti Panga juht olnud 10 aastat ning lahkus sealt mais. Eesti on koos Poolaga uuteks Nordea koduturgudeks, kus plaanitakse oma tegevust oluliselt laiendada. Viimaste aastate jooksul on laenude hulk Baltimaades ja Põhjamaades kasvanud ligi 40%. Thomas Neckermar, kes praegu on Nordea juht Baltimaades ja Poolas, leiab, et on Krafti töölevõtmise üle väga õnnelik, sest leiab, et Kraft tunneb Eesti finantsturgu väga hästi ning tal on palju kontakte. (Jonas Schrøder, Berlingske Tidende, 31.08)
Belgia ajakirjandus
Belgia väljaanne Trends on väga ülevaatlikus artiklis kirjeldanud proportsionaalse tulumaksu edu Eestis. Muuhulgas mainitakse, et proportsionaalse tulumaksu trump on ettevõtte valmidus kergesti maksuväljaminekuid ette hinnata ning maksmise aega valida, klassikalise ettevõttemaksu kaotamine jätab ära kulukad vaidlused, üksnes maksunõunikele on käivitunud süsteem kahjulik. (Eric Pompen,Trends, 2.06)
Vene ajakirjandus
Tallinna ja Peterburi sadamad täiendavad teineteist, mitte ei konkureeri. Seetõttu peavad Balti mere sadama-struktuurid olema moderniseeritud. Kui reisijale ei meeldi üks sadamatest, langeb tema hinnang kogu reisi kohta. Praegu ei saa Peterburi sadam arvestada ülikiire reisijate arvu kasvamisega tänu mahajäänud infrastruktuurile. Ometi on reisijate arv viimase 5 aasta jooksul suurenenud peaaegu 2 korda. (Regnum 26.08)
Varia
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Järelhüüdes helikopteriõnnetuses hukkunud Ruta Kruudale toonitatakse poliitikauuringute keskuse Praxis asutaja ning juhi innukat tööd Eesti tervishoiuprobleemide lahendamisel. (Maris Jesse, Martin McKee, The Guardian, 29.08)
“Eestlased räägivad viiest aastaajast. Viies on talve ja kevade vahel: jäämineku aegu, kui vesi katab ühtlaselt terve Soomaa maastiku. Sajandi eest oli üleujutus maapinnal nii kõrge, et sealsed inimesed pääsesid koju vaid kanuudel. Sama juhtub ka nüüd,” seisab Briti ajalehe olemusloos Soomaa rahvuspargist ja Haapsalust. Kaunile puumajadega palistatud kuu-rortlinnale, mis otseselt seotud Pjotr Tšaikovski ja tema Pähklipurejaga, jätkub üksnes kiidusõnu, äramärkimist leiab ka vee-lindude tavatu hulk. (Mark Rowe, The Independent, 26.08)
Kui Eesti pealinn Tallinn on tuntud kui briti poissmeeste peopidamispaigana, siis mööda Eesti rannikut lii-kudes kohtab ka hoopis teistsugust elu. Markantseim näide on Muhu saar, mis, paiknedes Eesti edelaosas, on tuntud oma tehnologiseeritusest rikkumatusega. Muhu saar on tuntud Koguva küla tõttu, mida peetakse Eesti kõige paremini säili-nud külaks, kus võib näha autentset sajanditetagust elukorraldust. Saarel asub Pädaste mõis, mille üheks omanikuks on saarelt pärit nüüdne Eesti parlamendisaadik Imre Sooäär. Pädastet iseloomustab eriline atmosfäär, mis on saavutatud pae-kiviplaatidega põrandate, suurte kaminate ja nahksohvadega. Renoveeritud mõisakompleks sisaldab nii hotelli, restorani kui ka spaad - midagi igale maitsele. Teine Eesti huvipakkuv paik on kindlasti Pärnu, mis vastukaaluks Muhu arhailisusele on kaasaegne kuurortlinn paljude meelelahutusvõimalustega. Pärnulikkusest rääkides tuleb kindlasti mainida arhitektuuri. Selle linna kaunimad honed on ehitatud 1920-1940 valitsenud kunstisuundade laadis (Rannahotell ja Ammende villa). Ammende villat võib õigusega pidada Pärnu ja kogu Eesti pärliks – rohetava pargi serval on see saksa kaupmehe pulmakingitus oma tütrele tänu tundlikule restaureerimistööle nauditav tänagi. Stiilipuhtust kumab siin kõikjalt: sisekujundusest, prantsusepära-sest restoranist, roosivannidest. (Janet Street-Porter, The Independent, 27.08)
Mart Poom on septembrist jaanuarini London Arsenali meeskonnas, seda hoolimata 33-aastase eestlase vigastustest tingitud ligi aastasest võistluspausist. (Tom Dart, The Times, 1.09)
Vaid mõned aastad tagasi ei teinud paljud lääneeurooplased vahet Tallinna ja Taškendi vahel. Siis aga, 2002. aastal, võõrustas Eesti oma pealinnas Eurovisiooni külalisi, ja edaspidi on linn tuntuks saanud poissmeestepidude paigana. Pärast Eesti liitumist ELi ja NATOga on Tallinna leidnud tee ka tavaturistid, kelle hinnangul on selle põhjmaise linna trumpkaardiks vanalinn – moodne, otse keskaegsest Euroopast pärit munakivisillutisega tänavatega. Tallinnas on hulgi huvitava atmosfää-riga keldreid, mis sisaldavad baare, klubisid ja kunsti. Lisaks tasub kindlasti ära käia kohalikul turul ja saunas. (Steve Kokker, The Times, 06.09)
Saksamaa ajakirjandus
Walter Zapp saanuks 28. augusteil 100 aastaseks. Tunnustus tuli väga hilja. Alles 2003. aastal, näiteks, lasti käibele te-manimeline postmark, ta sai audoktoriks. Artiklis antakse ülevaade tema elukäigust. (Julia Ranniko, FAZ, 31.08)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti, Läti ja Leedu asuvad prantslaste jaoks nõnda kaugel põhjas, et ikka kipuvad need riigid omavahel segi mine-ma. Eemaltvaatajaile kolme õena näivatel riikidel on siiski igaühel oma identiteet. Balti riike seob paljuski vaid geo-graafiline aspekt. Leedulased on uhked on suurriikluse ja katoliikliku mineviku üle, samas kui eestlased ja lätlased on valda-valt luterlased. Eestlased on aga Põhjamaa rahvaile lähedaselt väga metoodilised. Tallinna võib lausa Helsingi eeslinnaks pidada. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tunnistab, et kuigi Eesti, Läti ja Leedu alustasid majandusreformidega samaaegselt, võimaldas Soomest tulnud abi ja eeskuju Eestil naabreist kiiremini “lendu tõusta”. "Kolme õde" ühendab siiski ühine kirg - laul. Eesti Kunstimuuseumi KUMU direktrissiks valitud Sirje Helme sõnul hõlmab kultuur Eestis eelkõige keelt, laulu ja alles seejärel maalikunsti. Identiteediga seonduv on keeruline, samas leiab üks Tallinnas elav prantslane, et Peter-burist tulles saabub piiril kindlus jõudmisest Euroopasse. (Nathalie Steiwer, Ouest-France, 30.08)
Ühenduse Euroopa linnad alaline esindaja Anne Hauverespre võttis vastu kuus noort, kes olid viibinud mõnda aega Eestis ühenduse liikmesriikide vahelise vahetusprogrammi raames. Kohapeal õpetati noortele klaasimaali, lilleseadet ja rah-vatantsu, külastati erinevaid monumente, leivavabrikut ning käidi saunas. Noored kiitsid vastuvõtjate külalislahkust ja oleksid nõus meeleldi nõus tagasi tulema. Reisist Eestisse antakse enne aastalõppu välja ka raamat ning toimub fotonäitus. (Le Télégramme, 24.08)
Sprinteri jaoks on kõige hullem mitte võita. 36-aastasele Jaan Kirsipuule võisid eelnevad üksteist kuud väga pikkade-na tunduda. Eestlasest jalgrattaproff võttis viimati võidu rahvusvahelistel võistlustel 24. septembril 2004. Rattur tunnistab, et valmistus käesolevaks hooajaks halvemini ning sprinter, kes ei võida, hakkab endas kahtlema ja teeb vigu. Pärast äsjast etapivõitu Poitou-Charentes võidusõidul hakkab Kiripuu arvates kõik taas ülesmäge minema. (Alain Douaud, Sud Ouest, 26.08)
Rootsi finantsinspektsioon on otsustanud hakata võitlema inkassofirmade meetodite vastu. Kaebused nende suhtes on viimastel kuudel üha sagenenud. Rootslastele teevad muret ka mitmed Balti riikides asuvad inkassoettevõtted, kes ajavad Rootsis äri. Üht rootslaste luubi alla sattunud Tallinnas baseeruvat firmat kahtlustatakse näiteks nelja verise seapea saatmises võlgades Rootsi ehitusettevõttele. Baltic Inkasso kodulehekülg julgustab oma rootslastest kliente: "Pole oluline, et teie võlgnikud räägiksid meie keelt, nad mõistavad meid sõnadetagi...". (Olivier Truc, Le Point, 1.09)
Soome ajakirjandus
Suri Eesti kirjanik ja lavastaja Mati Unt. Tema elu ja tööd meenutab Soome kirjanik Juhani Salokannel. (Juhani Salokannel, Helsingin Sanomat, 26.08)
Tähelepanekuid Eestist ja eestlastest sellel aastal. Põgusalt Eesti ajaloost, piirilepingutest Venemaaga, iseseis-vuse aastatest, euro ootusest, majanduslikust edust. (Raimo Vahtera, Turun Sanomat, 25.08)
“Taide” peatoimetaja Otso Kantokorpi kirjutatud reisijuht “Sankarimatkailija Tallinnan raitiovaunuissa” innus-tas artikli autorit raamatu juhendamisel Tallinnas ringi reisima ja nägema muudki peale turistidele mõeldud kohtade. (Leo Lindstedt, Turun Sanomat, 29.08)
Kuigi pärast Eesti liitumist ELiga on soomlastel võimalik osta Eestist ravimeid, ei ole nad seda võimalust eriti kasutanud ega hakanud ravimeid kokku ostma. Soomlased ostavad Eestist põhiliselt retseptivabu ravimeid, mis on Eestis kolmandiku võrra soodsamad. (Turun Sanomat, 2.09)
Taani ajakirjandus
Tallinna iseloomustavad keskaegne vanalinn, uusrikkad trendiloojad ja odav vene turg. Reisiraamatud soovi-tavad Tallinna vanalinnas käimiseks kaasa võtta mugavad madalad jalatsid, sest muidu on munakivide peal laveerimine väga keeruline. Kohale jõudes aga selgub, et madalad jalanõud eristavadki vanalinnas naisturiste Tallinnas elavatest nais-test, kes kõik klõbistavad munakividel vähemalt 10 cm kõrgustel kontsadel ning seelikupikkus on enam-vähem sama. Tallin-nas on ajad muutunud ning läänelikud kauplusteketid on sinnagi jõudnud: Benetton, Zara, H&M. Ka autod on Tallinnas uued ja ilusad. Kelner restoranis arvab, et raha nende ostmiseks on ilmselt saadud ebaausal viisil. (Lene Winther, Politiken, 20.08)
Tallinn on kindlasti sobiv reisisiht, kui eesmärgiks on lõbutsemine, sisseostude tegemine, söömine ja vaa-tamisväärsuste külastamine. Tallinna vanalinn on keskaegne pärl, mida tasub kindlasti külastada. Õnneks on UNESCO nimetanud selle maailma kultuuripärandiks. Peale vaatamisväärsuste külastasime ka kauplusi, kust leidsime palju huvitavat: linaseid kangaid, kootud kampsuneid, kauneid klaase ja sepistatud esemeid. Olemas olid ka paljud tuntud kauplusteketid nagu Hugo Boss, Max Mara, Zara, Esprit jne. (Berlingske Tidende, 03.09)
Norra ajakirjandus
Rootsi ja ka Eesti, Läti ning Leedu said ELilt tormikahjude hüitist. Tormi Gurdrun peeti nimelt suureks loodus-katastroofiks, seda eriti just nende riikide majanduse jaoks. (Henrik Brors, SvD, 28.08; Atle Syvertsen, Aftenposten, 23.08)
Tallinn vanalinnast leiab kauneid keskaegseid hooneid, peidetud galeriisid ja turge, eksklusiivseid kauplusi ning luksuslikke restorane. Rikkalike traditsioonidega Tallinnas leidub midagi igale maitsele. Eesti pealinn on tuntud ka Spa traditsioonide poolest. Norraga võrreldes on hinnatase küllaltki madal. Eestlased on sõbralikud ja külalislahked, prob-leeme võib tekkida ainult keelega, kuigi enamus neist räägivad natuke inglise, soome, saksa või vene keelt. (Guro Holmene, Nettavisen, 03.09)
Jaapani ajakirjandus
Jaapani ajalehes Nikkan Gendai ilmus Eesti-teemaline artiklite sari, mille autoriks on tuntud Jaapani kirjanik Hiroyuki Itsuki. Esmamuljetena märgib Itsuki ära vanalinna kivisillutistega tänavad ja Tallinna roheluse; hea sõnaga maini-takse ka Schlössle hotelli, mis oli Itsuki peatuskohaks. Autor hindab Tallinna hiina märkidega kirjutatud vana nimekuju (Ta-rin), mis tõlkes tahendab “Tornide metsa“, linna tegeliku muljega hästi sobivaks. Eesti ajaloost tutvustab Itsuki ilustamata nii küüditamisi ja pikka Nene/Nõukogude ülemvõimuperioodi, kui ka laulvat revolutsiooni. Itsuki avaldab imestust, miks ka peale okupatsiooni on Eestisse jäänud elama niivõrd suurel hulgal vene rahvusest inimesi ning kirjutab selle diskrimineerimise täieliku puudumise ning eestlaste rahumeelse ja leebe loomuse arvele. (Hiroyuki Itsuki, Nikkan Gendai, 5.06)
Hollandi ajakirjandus
Tallinnal on kõik võimalused trendika nädalalõpu veetmiskohana Rooma, Berliin või Barcelona üle lüüa. “Läinud kahe aasta jooksul tõusis turism aastas 30%. Kümme aastat tagasi oli siin peaaegu ainult soomlased ja venelased., kuid nüüd tulevad Eestisse ka britid, sakslased, itaallased ja ameeriklased. Ning turistid lähevad järjest nooremaks, näiteks mesinädalate veetmise paigana on Eesti Rootsis esimesel kohal,” ütleb Tauri Sumberg, disainhotelli Kolm õde tegevdirektor. (Jeroen Junte, Residence, juuni 2005)
Venemaa ajakirjandus
2005. aasta esimesel poolel edastas Eesti kõiki ELi riike välisturistide arvu poolest nagu ka 2004.aastal. Võr-reldes eelmise aastaga on turistide arv kasvanud 30%. Kasvu põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti on end piiri taga väga palju reklaaminud. (Turist.ru, 26.08)
Eestis näidatakse natsistlikke filme kui kultuuripärandit. Reedel avati Tallinnas Saksa filmide festival "Untergang: Saksa kinokunst pommide all”. Kavas on 6 filmi, mis keelati ära peale Teist Maailmasõda, kuna tegemist oli natsistliku pro-paganda pärandiga. (Gazeta.ru, 26.08)
