Nädal välismeedias 8.-21. august 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The EU should take 2 years to reflect on why French and Dutch voters rejected the bloc's constitu-tion and then make a fresh attempt to ratify it, Austrian Chancellor Wolfgang Schuessel told a German newspaper. "People are worried about the EU becoming overstretched if it takes in Turkey, Ukraine and other countries," said Schuessel, who takes over the EU presidency at the beginning of next year. "…if in one or another nation policy changes have been completed, we can have another attempt at ratification," he added and repeated his scepticism about Turkey becoming a full EU member: "Of course membership cannot be ruled out in the long term but I believe that due to Turkey's lack of suitability and the EU's limited capacity to take in new members there must be an alternative to full membership," (15.08, Reuters)

The crash of a Colombian airplane in Venezuela shows that air transport security needs to be strengthened in Europe, EC Vice-President and transport commisioner Jacques Barrot said. "This accident, which strikes Europe again, shows that we must collectively step up efforts to ensure the highest level of air transport security in Europe and shelter all of the EU's passengers and crew from such dramas," said Barrot, "The EC will strictly watch over the full application of existing measures and (those) under preparation to ensure ... the security of all European flights, including from third countries at departure or to destinations in member states." (16.08, Afp) The EC is planning to introduce a EU-wide blacklist of airlines whose aircraft are grounded for safety reasons, Transport Commissioner Jacques Barrot said. "As soon as the EP has ratified this agreement, we think the European air safety agency will be able to organise this information sharing," Barrot said. In practice, "it would have to take the form of a blacklist, as in the US". (18.08, Reuters)

Majandus

"We want to quickly reach an agreement among the 25 during the British presidency," which runs until the end of December, French PM Dominique de Villepin told in Brussels. "We think that an accord could be possible if everyone wants to move ahead quickly and I think that the European people are expecting a strong signal," he said after talks with EC chief Barroso. (Afp 12.08)

The German central bank warned that reducing the country's public deficit had become a matter of urgency. Finance Minister Hans Eichel said befaore Germany's public deficit would reach 3.7% of gross domestic product this year, then 3.4% in 2006 and 3.1% in 2007. According to these forecasts, Germany would break European rules on public spending for the fourth consecutive year in 2005. The EU's stability and growth pact, a fiscal rulebook that underpins the euro, requires governments to keep budget deficits below 3% of GDP. The commission, the executive arm responsible for ensuring member states respect EU treaties, could take legal action against Germany if it judges the government to be flouting the rules. If EU rules are interpreted in "an appropriate manner", the public deficit "should be reduced at the latest next year," the bank said. (15.08, AFP)

Germany's economy minister urged Brussels to ease curbs on Chinese clothing imports that have blocked millions of items bought by German firms, and a retailer said it would fight the quotas in court. "The restrictions on imports of textiles and clothing products from China...threaten to cause major damage to manufacturing and trade in Germany," Wolfgang Clement said in a letter to EU Trade Commissioner Peter Mandelson. (17.08, Reuters)

The quotas were agreed between Brussels and Beijing in June as a way to slow soaring Chinese clothing imports entering the EU. But the quotas were quickly reached as importers made huge orders ahead of the autumn-winter season. EU Trade Commissioner Peter Mandelson wants to negotiate with China to allow more clothing imports into the bloc, possibly by using some of 2006 quotas in 2005. 4 government ministers from the Netherlands, Denmark, Sweden and Finland wrote an article in the Financial Times saying there was a risk of job losses and bankruptcies unless the EU eases the curbs on Chinese clothing imports. (18.08, Reuters)

EU Agriculture Commissioner Mariann Fischer Boel said a "huge effort" is needed if the upcoming WTO meeting in Hong Kong is to be a success. Speaking with the agriculture ministers of Australia, Japan, the United States and Canada in Queensland state, the commissioner urged all countries to work to end the current impasse in trade talks. "We all realise what is at stake and now all sides have to contribute to keeping this train on track, making sure there is movement in all three agricultural pillars - export subsidies, domestic support and market access," she said. "The fact is that the WTO negotiations collapsed in Cancun in 2002 and to bring back the train on the track, the EU offered to phase out all export subsidies." (21.08, AFP)

Välispoliitika

The EU's executive commission will target more than a fifth of this year's 280 million euro (345 million dollar) aid package for the Palestinians to projects in the Gaza Strip following Israel's pullout, it said Wednesday. "We are currently preparing a package of a sum of 60 million euros of assistance for after the withdrawal," EU foreign affairs commissioner Benita Ferrero-Waldner was quoted as saying by a spokeswoman. The aid, details of which remain to be hammered out, is aimed at building and rehabilitating infrastructure and strengthening Palestinian institutions after Israel's withdrawal from the Gaza Strip, which is scheduled to begin on August 17. (Afp 10.08)

EU foreign policy chief Javier Solana will travel to the Middle East on Aug. 28 to meet Israeli and Palestinian leaders following Israel's withdrawal from Gaza. The EU is a member -- with Russia, the US and the UN -- of the Quartet promot-ing Middle East peace, and has been supportive of Israel's "disengagement" from Gaza and the northern West Bank. "Three days into disengagement, I am pleased to note the orderly conduct of the withdrawal operations so far. I commend the real courage and the determination of the Israeli government," he said. (17.08, Reuters) Solana said he would tell Israeli and Palestinian leaders that the EU "remains at hand to do whatever it can to help more, at the request of the parties and in a spirit of friendship and partnership with both people." The British EU presidency welcomed the "restraint" shown by Israelis and Palestianians during the Gaza pullout, but condemned the West Bank shooting of four Palestinians by a Jewish settler. (18.08, Afp)

Iran warned the United States that any use of force over its nuclear programme would be a "mistake," and told Europe that its attitude would help determine whether it resumes uranium enrichment. "Bush should know that our capabilities are much greater than those of the United States," foreign ministry spokesman Hamid Reza Asefi told reporters. "We don't think that the United States will make such a mistake." Asefi also warned Europe - which had been try-ing to obtain guarantees that Tehran's nuclear programme was peaceful in exchange for expanded trade benefits - that its attitude would be a key factor in any decision to start up enrichment activities. "The attitude and the actions of the Europeans in the next few days will be the determining factor," said Asefi. (Afp 14.08)

Iran is ready to examine any new EU proposals aimed at resolving a row over the Islamic republic's nuclear ambitions but will not return to a full freeze of its activities, the FM said. "It is natural that if they change their proposals, and in those new proposals they recognise the Islamic republic's rights, then we will look at it," said FM spokesman Hamid Reza Asefi, "of course we are ready to negotiate unconditionally. We will not go back on the UCF (uranium conversion facility) at Isfahan but we are ready to negotiate on Natanz (a uranium enrichment plant) and some other issues." (20.08, Afp)

Germany's main opposition leader Angela Merkel vowed that Berlin would not bypass Poland in its dialogue with giant eastern neighbour Russia. "We will not go above the heads of the Poles to dialogue with Russia," Merkel, head of the CDU party, told reporters during a visit to Warsaw. "We need to develop a strategic partnership with Russia. We need a coordinated EU position and dialogue at European level in our relations with Moscow," she said, "I say 'no' to the Paris-Berlin-Moscow axis. France and Poland are Germany's biggest neighbours. Friendship with Poland has, for us, the same worth as friendship with France. It gave me courage that Poland was the ice-breaker that ended the Cold War." (16.08, Afp)

The British presidency of the EU welcomed the signing of a peace agreement between Indonesia and the Free Aceh Movement, adding that the EU looked forward to helping to put it into effect. "This is a historic move, which marks the end of 30 years of fighting. Implementation of the agreement will pave the way for a sustainable peace in Aceh and greatly assist the effective rebuilding of communities devastated by the tsunami," said Britain's foreign office minister for Asian affairs, Kim Howells. Howell recalled that the 25-nation European Union has supported the peace process promoted under the Crisis Management Initiative, chaired by Finland's former president Martti Ahtisaari. "I am pleased that the EU is able to play a part in supporting this peace agreement through its role in the Aceh Monitoring Mission and the potential support to the measures that the government of Indonesia and local authorities will adopt to ensure a lasting peace in the province." (15.08, Afp)

The EU condemned Nepal's Maoist rebels for using children as soldiers in a civil war in which thousands have died since 1996 and urged the government to ensure those affected by the conflict were. The Communist Party of Nepal (Maoist) has been fighting to overthrow Nepal's monarchy and set up a communist republic in the world's only Hindu kingdom. The conflict has cost more than 12,500 lives, more than 400 of them children. "The EU strongly condemns the CPN (M)'s sys-tematic and continued human rights violations especially in respect to the use of child soldiers which runs contrary to their claims that they respect human rights and adhere to the standards of the. EU said 20,000 children were dis-placed and many had become victims of trafficking and child labour due to the conflict. (Reuters 13.08)

Neljapäeval leidis aset kolmas juhtum, kus Poola kodanikule kallale kiputi. Seekord oli ohvriks ajalehe "Речь Посполитая" ajakirjanik. Poola saatkonnas arvatakse, et Moskvas kallalekippujad tegutsesid poliitilistest motiividest lähtu-valt. “Oleks väga halb, kuid need sündmused mõjutaksid meie kahepoolseid suhteid,” vastas Poola saatkonna sekretär Vitold Juraš. (Interfax 12.08.)

Moskva Inimõiguste Büroo direktori Aleksandr Brodi sõnul olid Poola kodanikele kallalekippumised Moskvas pla-neeritud radikaalsete natsionalistide poolt. “Praegu soovitame saatkondadel ja väliskodanikel Moskvas mõelda julgeolekule ja ohutusele. Riigikaitse organid aga peaksid tugevdama tööd, et teha lõpp radikaalsete rühmituste tegevusele,” arvab Brod. (Interfax, 11.08)

“Ühtne Venemaa” korraldab poliitilise grupi “Euroopa demokraadid” toel augusti lõpus Pihkvas seminari “Koostöö uue Euroopa kujundamisel”. “Euroopa demokraatide” poole peal osalevad seminaril esindajad Ukrainast, Venemaalt, Poolast, Taanist, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Türgist, Norrast, Kreekast ja Itaaliast. Vene parlamenditegelased üritavad pööra-ta oma Euroopa kolleegide tähelepanu integratsioonile, seisukohtade lähendamisele ja terrorismivastasele võitlusele. Tei-seks oluliseks küsimuseks on demokraatlike protsesside eripärade selgitamine teistsuguste traditsioonidega riikides. (Inter-fax 15.08)

Saksamaa valimised ei muuda Berliini kurssi suhetes Venemaaga. “Meie poliitikute hulgas ei ole kedagi, kes ei pooldaks stabiilseid ja intensiivseid suheteid Venemaaga,” teatas uus Saksa saadik Venemaal Jürgen Schmidt. Lisaks muule toimib Venemaa ja Saksamaa vahel koostöö tuumajäätmete ohutuks muutmisel ning keemiarelvade hävitamises. Mis aga jätkuvat läbirääkimisi vajab, on Iraani teema. (Interfax, 16.08)

Läti valitsusest teatati, et piirileppe komisjon Lätis ületas oma volitusi. Läti välisminister Jurgens Liepnieksi sõnul oli komisjoni ülesandeks arutada tehnilisi, mitte poliitilisi küsimusi. “Edaspidi keskendub Läti valitsuse strateegia suhtlemisel Venemaaga majandusküsimustele, kuna arusaamad mõlema riigi ajaloo mõistmisel on üksteisest väga kaugel,” märkis Liepnieks, äratades lootust, et taolise dialoogi ülalhoidmine aitab tasapisi lahendada ka piiriküsimused. (Interfax, 16.08)

ELi esindajad on ühel nõul, et ELi liikmesriigid peavad võitlema rassismi ja ksenofoobia vastu. Seda küsimust arutati teisipäeval Riias. Ühtlasi pakuti välja tuua rassismi ja ksenofoobia monitooringu keskus Inimõiguste Agentuuri juurde, mis hakkaks tegelema rahvusvähemuste ning nende organisatsioonidega. Praegu loodetakse, et agentuur alustab tööd 2007. aastal. (Interfax 16.08)

Kiiev loodab järgmisel aastal alustada läbirääkimisi ELi vabakaubandustsooni üle. Ukraina saadik ELi juures Roman Špek arvab, et kui aasta lõpus saab Ukraina WTO liikmeks, siis juba jaanuaris saaks alustada läbirääkimisi vabakau-banduse küsimustes. (Interfax 23.08)

Laienemine

A European official said that the EU is likely to start membership talks with Croatia before Turkey, which is due to begin discussing its entry bid in October. "I am convinced that talks (with Croatia) will begin soon, in any case it should hap-pen before talks with Turkey open," Erhard Busek, head of the EU-led Stability Pact for Southeastern. "I think that Croatia is in many ways more developed than Bulgaria and Romania. In any case I think that Croatia is ready for the EU," he said. (Afp 08.08)

The EU's enlargement chief, Olli Rehn, said he was reasonably confident that Turkey's membership talks would start as planned on Oct. 3, despite calls for Ankara to recognise Cyprus before that date. EU leaders agreed in December, 2004 that Ankara could begin talks to join the bloc on Oct. 3, but last week French Prime Minister Dominique de Villepin said it was inconceivable for Turkey to begin negotiations on joining without acknowledging Cyprus, which joined the bloc last year. (Reuters 09.08)

A new 3-party coalition government assumed office in Bulgaria, pledging to work around the clock to pass reforms crucial for the country to join the EU in 2007. "The government will do its best for Bulgaria to become a fullfledged member of the EU on January 1, 2007," new Socialist PM Sergey Stanishev said. (17.08, Afp)

Julgeolek

NATO has sent 2,000 extra troops to Afghanistan ahead of potentially volatile parliamentary elections scheduled for Sept. 18, a NATO official said. The Western military alliance completed in the last few days the transfer of the troops to reinforce its 8,000-strong International Security and Assistance Force (ISAF) that supports Afghanistan's post-Taliban government. (Reuters 10.08)

A helicopter crash that killed 17 Spanish troops in western Afghanistan may have been the result of an attack, Spanish Defence Minister Jose Bono said, qualifying an earlier statement which said the incident was accidental. In Kabul the NATO-led International Security Assistance Force (ISAF), to which the Spanish forces were attached, said a recovery operation was under way at the site. (16.08, AFP)

NATO's top soldier in Bosnia said he believed fugitive former Bosnian Serb President Radovan Karadzic would soon face justice and urged Bosnian Serb authorities to redouble efforts to seek him out. U.S. Brigadier-General Steven Schook welcomed what he said were clear signs of rising support among Bosnian Serbs for Karadzic to be sent to the U.N. war crimes tribunal to face accusations of genocide. (17.08, Reuters)

Dutch refugee groups protested at the treatment of five Iranians on hunger strike who have been denied asylum in the Netherlands and are among thousands threatened with deportation. The five Iranians have been living on just water and sugar for 41 days to highlight their demands that the Dutch centre-right government close deportation centres and drop plans to expel some 26,000 failed asylum seekers. The plan to expel failed asylum seekers is part of tougher measures the Dutch government has introduced in response to mounting public concern about immigration since the 2002 murder of populist politician Pim Fortuyn, who said the country could not absorb more foreigners. (Reuters 10.08)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelne ajakirjandus kirjutas kahe viimase nädala jooksul Gaza sündmustest, Iraagi põhiseadusest ning Türgi väljavaadetest alustada sügisel ELiga liitumisläbirääkimisi.

Euroopa hirmunud poliitikutel ei läinudki kaua, et hakata kõrvale puiklema oma lubadustest Türgile. Napilt kaks kuud pärast ELi põhiseadusliku lepingu rahvahääletuste läbikukkumist Prantsusmaal ja Hollandis on liidu ambitsioonikas projekt - juhtida Euroopa suur moslemirahvas Lääne riikide perre - tõsises ummikus. Probleemid said alguse Prantsusmaalt, mille pm Dominique de Villepin esitas Türgile liitumiskõneluste alustamiseks uusi nõudmisi. Villepin ei lubanud läbirääkimiste alustamist otseselt blokeerida, kuid tema äkiline mure Küprose kreeklaste pärast julgustas ka teisi Türgi-skeptikuid. Läbirääkimiste alustamise edasilükkamine ei tuhmistaks mitte ainult ELi üht efektiivset välispoliitilist vahendit – laienemist – vaid kahjustaks ka liidu sõna väärtust. Ainult halvad mängijad üritavad reegleid muuta mängu keskel. Kui Villepin ütleb, et EL peab ootama, kuni Türgi näitab liitumiskõneluste alustamiseks tõelist tahet, siis Suurbritannia kui ELi eesistujamaa poliitikud peaksid vastama, et oma tõelist tahet ei tule näidata mitte Türgil, vaid hoopis ELil. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 8.08) EL on Türgile mitmeid aastaid täpselt ette kirjutanud, mida riik peaks tegema, et liitumisläbirääkimiste protsess alguse saaks. Kriteeriumitele vastamiseks on Türgi näiteks taganud oma kurdidest kodanikele kultuurilised ja keelelised õigused, reforminud oma õigussüsteemi ja kaotanud surmanuhtluse. Villepin esitab Türgile nüüd järgmised tingimused. On tema tõeline eesmärk tõesti saavutada Küprose tunnustamine või üritab ta võita prantslaste hääli valimistel, lastes põhja läbirääkimiste alustamise Türgiga? Kui keegi peaks reguleerima oma Küprose-poliitikat, siis on selleks EL, aga mitte Türgi. Türgi liikmelisus esitaks ELile loomulikult tohutu väljakutse maa suuruse, suhtelise vaesuse, erineva kultuuri ja geograafia tõttu. Kuid kui EL on kord juba lubanud, et käsitleb Türgi kandidatuuri nagu teisigi, siis tuleks need teemad läbi arutada läbirääkimiste protsessi käigus, mitte aga nihutada väravaposte napilt enne mängu algust. (Philip Gordon, International Herald Tribune, 18.08) Türklaste illusioonid ELi liikmelisuse osas hakkavad hajuma ning nad ehk ei tahagi enam liituda klubiga, mille liikmestaatust nad on üritanud saavutada üle 40 aasta. Eurooplased ei mõista, et ka türklaste kannatusel on piir. Detsembris langetatud otsus - hakata Türgiga liitumiskõnelusi pidama - äratas türklastes lootusi: Türgis suurenesid välisinvesteeringud, vähenes töötus. Kuid nüüd, mil tõelist tasu pole loota, on türklased pettunud. Muretsema panevad ka Saksamaal septembris toimuvad valimised, sest võitjaks võib osutuda CDU, mille liider Angela Merkel on Türgi ELi liikmelisuse vastu ning kes pooldab pigem Türgile „privilegeeritud partneri“ staatuse andmist. Türgis kasvabki juba nende arv, kellele on hakanud „privilegeeritud partneri“ staatus meeldima: see liidaks Türgi ELiga majanduslikult, kuid säilitaks Türgi iseseisvuse. (Seth Rosen, The Washington Times, 14.08)

Iisraellaste Gaza sektorist evakueerimine on ilmselgelt märkimisväärne: esimest korda pärast 1967. aasta sõda lõhutakse asundused maha piirkonnas, mida palestiinlased näevad osana oma riigist. Palestiinlased võivad nüüd esimest kor-da 38 aasta jooksul vabalt liikuda, ilma et peaksid mööduma Iisraeli piirivalvuritest. Palestiinlased näevad seda oma vaba-duse sümbolina. Edu praeguses protsessis võiks viia lahendusteni ka teiste probleemide puhul, mis on seotud Palestiina riigi julgeolekuga. (David Makovsky, The Washington Post, 10.08) Kui Iisraeli peaminister Ariel Sharon 2003. aasta detsembris teatas, et kavatseb Gaza sektori kontrolli palestiinlaste kätte anda, ei saanud ta selle eest eriti suure tunnustuse osaliseks. Teda süüdistati hoopis küünilises propagandavõttes ning hurjutati lubaduse pärast, mida ta ei suuda täita. (Juhtkiri, The Independent, 15.08) Teised on arvanud, et Gaza gambiit on kaval plaan Iisraeli võimu kindlustamiseks Läänekaldal. Gazast taganemise protsess kestab nädalaid ning see pole meeldiv kogemus ei Sharonile, tema administratsioonile ega Iisraeli avalikkusele. Idee, et see on vaid poliitiline žest, on naeruväärne. Selleni jõudmiseks on Sharon vastu astunud suuremale osale oma partei Likudi liikmetele, vallandanud oma kabineti ministreid ning kutsunud valitsusse oponente, Töölispartei liikmeid. Kui see on poliitiline žest, siis on see igal juhul üks suurematest. (Juhtkiri, The Times, 15.08) Iisraeli ametnik, kes selgitas, miks Iisrael on keeldunud Gazast lahkumast, märkis, et Iisraeli juhid pole kunagi mõelnud alatiseks Gazasse jääda, vaid on üritanud territooriumi läbirääkimistel ära kasutada: „Probleem on selles, et Iisrael harjus sellega liialt ära.“ (Juhtkiri, The New York Times, 18.08)

Iraagi põhiseaduse valmimise tähtaega pikendati nädala võrra. See ei tundu kellegi jaoks probleem olevat, sest soovitakse, et lõpptulemus rahuldaks kõiki osapooli, keda põhiseadus puudutab. Veel ühe nädala võtmine Iraagi põhiseaduse kirjutamiseks on ehk isegi kõige positiivsem uudis, mis on meieni jõudnud sellest masendavast ja raskest protsessist. (Juhtkiri, The New York Times, 17.08) Kuna koostatav põhiseadus aitab määrata, kas Iraagist saab pärast USA sõjalist sekkumist vaba ja demokraatlik riik, siis on tähtaja edasilükkamine kompromisside ja konsensuse huvides igati õigustatud. Igal juhul peab valmiv dokument vastama kolmele kriteeriumile. Konstitutsiooni tekst ei tohiks talletada detaile islami rolli, föderaalvõimu ja regionaalsete piiride kohta; see ei tohiks olla sektantlik: uus põhiseadus peaks tagama kõigi iraaklaste õigused sõltumata usutunnistusest, soost või rahvusest; konstitutsioon peaks olema Iraagi ja iraaklaste enda oma. (Juhtkiri, The New York Times, 12.08) Loomulikult ei ole Iraagi põhiseadus täpselt selline nagu meie seda oleksime taht-nud, aga meie ei hakka selle järgi ka elama. Üks tähtis erinevus varasemate ja praegu koostatava põhiseaduse vahel on see, et Iraaki ei defineerita enam kui vähemustega Araabia riiki, vaid kui riiki, mille kõik kogukonnad on võrdsed. Iraaklased on tulevikus vabamad, nad võivad tunda end turvalisemalt ning neil on õigus valida vanade seadusandjate asemele uusi. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 15.08)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelne ajakirjandus käsitles möödunud kahe nädala jooksul kõige enam Iraani küsimust. Eesti kopteriõnnetusest kirjutasid peaaegu kõik väljaanded ning põhjalikult, kuid eeskätt rahvusvaheliste agentuuride materjalide põhjal.

Hiroshima pommitamise aastapäeval arutletakse, kas poleks aeg selle eest vabandada? Aeg oleks selleks küpsem, kui jaapanlased võtaks vabandada sõjakuritegude ja massipommitamiste eest Hiinas. (Josef Joffe, Der Tagesspiegel, 8.08)

Jätkuvalt on aruteluteemaks ÜRO reformikavad ning Saksamaa lootused sellega seoses, samuti viimase aja skandaalid. ÜRO korruptsiooniskandaal toob esile Julgeolekunõukogu nõrkused ning samuti kogu rahvusvahelise koostöö ja rahvusriikide valitsuste nõrkused. Iraagi abiprogrammidega seotud altkäemaksujuhtumid on Julgeolekunõukogusse kuuluva-te riikide valitsuste tegevuse loogiline tulem. Moraalilage läbikäimine Saddam Husseini režiimiga on nende valitsuste südametunnistusel. Arutelud ÜRO reformi ümber näivad vajalikud, kuid on elukauged. ÜRO isehakanud kontrolörid vajavad ise rahvusvahelise avalikkuse kontrolli. (Harald Schumann, Der Tagesspiegel, 11.08) Liberaalide (FDP) fraktsiooni esimees Bundestagis Wolfgang Gerhard (CDU ja FDP välisministrikandidaat) kritiseeris valitsust soovi eest taotleda Saksamaale iseseisvat kohta ÜRO Julgeolekunõukogus. Selle asemel tuleks taotleda kohta ELile. See eeldaks loomulikult ELi ühtse välispoliitika väljakujunemist. Saksamaa on enda tähelepanu fokuseerinud liialt omaenda kohale Julgeolekunõukogus ning jätnud tähelepanuta kogu ÜRO reformipaketi. Saksamaa pöörab liiga palju tähelepanu status quo ja stabiilsuse säilitamisele ning on kaotamas (koos ELiga) liidripositsiooni ülemaailmses võitluses inimeste vabaduse eest. (FAZ, 8.08)
Praeguse tunnustamata Dnestri-äärse vabariigi alal sündinud ja üles kasvanud Moldova president Voronin märgib ajaleheusutluses, et loodab Dnestri-äärse probleemi lahendamist seoses Ukraina võimuvahetusega. Venemaa vastuseis ühele või teisele lahendusele ei ole tõsiseltvõetav, kuna tegemist ei ole mingi Venemaa territooriumiga. Samas Venemaa keeldub vägesid väljaviimast ning toetab separatismi. (Michael Martens, FAZ, 9.08)

Lätis pole Nõukogude okupatsiooni veel unustatud. Läti Rahvusrinne nõuab kõikide kolonistide lahkumist riigist. Radikaalid on veendunud, et kõik lätlased mõtlevad nii, ehkki ametlik riigipoliitika taotleb venelaste integreerimist. Nõukogudeaegne venestamispoliitika pole mitte üksnes luhtunud, vaid andnud otse vastupidise tulemuse. Suur idanaaber on baltlaste vabadusetahet ja soovi läände integreeruda tugevalt alahinnanud. Nad on taas Euroopas, kuid nende tee homogeense ühiskonnani, mis iseendaga rahus elab, on veel pikk. (Stefanie Schneck, Die Welt, 16.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse ajakirjanduses jätkusid arutlused terrorismi teemadel, kuid palju kirjutati ka ÜRO reformist, Ariel Sharoni Gaza sektori poliitikast ning Iraani soovist taaskäivitada uraanirikastamise programm.
L’Expressis räägitakse praegusest olukorrast kui neljandast maailmasõjast ning analüüsitakse Läänt vihkavaid islamiterroriste, kelle eesmärgiks on massimõrv ilma nõudmisi esitamata. Prantsusmaal tuleks tugevdada mobiiltelefonide ja videojärelevalvet, mis võib abiks olla terroristide tabamisel. Kui Londonis kasutati lõhkekehade valmistamiseks veel kauplustes kättesaadavaid vahendeid, siis on teada, et Al-Qaeda otsib pidevalt võimalusi saada juurdepääsu keemilistele, bakterioloogilistele ja isegi tuumarelvadele. Peale Londoni sündmusi tuleb meil silmitsi seista uue probleemiga – home-grown martyr e Euroopas sündinud ja kasvanud enesetaputerrorist. Prantsusmaal tuleb sügavalt mõelda oma julgeolekupoliitikale – kuidas kaitsta rahvast ning kuidas arendada koostööd teiste riikidega? (Christophe Barbier, L’Express, 8.08) Samas väljaandes kirjutas Jean-Michel Demetz nagu Barbiergi sellest, et kasvava ohtu tõttu peavad Euroopa riigid oma antiterroristlikud pingutused kooskõlastama. Ühtsus on jõud, kuid mis on erimeelsuste hind? Euroopa kodanike hirm olla uute terrorirünnakute märklauaks aina kasvab, samas kui 25 ELi liikmesriigi efektiivne koostöö on ebaõnnestunud. Siiski on suuremate ELi liikmesriikide erinevate julgeolekuteenistuste koostöö juba andnud tulemusi ning räägi-takse ka vajadusest taastada naaberriikidevaheliste piiride kontroll Schengeni tsoonis. Terrorismiohu kasvades on eri rii-kide kohtute omavaheline koostöö kõvasti hilinenud ning tekib küsimus, kas poliitiliselt ühtsel Euroopal on mõtet, kui erinevate kohtusüsteemide vaheline umbusaldus ei ole veel kuskile kadunud? (Jean-Michel Demetz, L’Express, 8.08) EK otsustas suurendada terrorismivastaste ja julgeolekualaste uuringute eelarvet praeguselt 15 miljonilt 250 miljonile eurole 2007. aastaks. Tõuke sellise otsuse vastuvõtmiseks andsid Madridi ja Londoni terrorirünnakud, kuigi need kulutused jäävad USA aastase 1,1 miljardi dollarilise investeeringu kõrval tagasihoidlikuks. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 11.08) Hoopis teisest vaatenurgast kirjutati terrorismist Libération’is, mis õhutas Läänemaailma muutma oma nega-tiivset nägemust araablastest ja moslemitest. Rõhutades Egiptuse terroriaktidega kaasnenud häbi araabia kultuurile ja küla-lislahkusele ning valusat lööki Egiptuse rahvale ja majandusele. Rünnak Egiptuse vabariigi aastapäeval oli karistus Iisraeliga rahu sõlmimise eest. Ainukese õilsa mehena, kes suudaks olukorda palestiinlastega stabiliseerida ja maailmas korda luua näeb artikli autor ÜRO peasekretäri Kofi Annani ning leiab, et vägivallale ei tohi vägivallaga vastata, vaid terrorismi vastase võitluse poliitika peab olema peenetundeline ja intelligentne. (Tahar ben Jelloun, Libération, 10.08) Arutleti uuesti ka selle üle, kas Iraagi sõda suurendas terrorismiohtu, selle asemel, et seda vähendada. Loo autorid leidsid, et Lääs eesotsas USAga on moslemite maailmas esile kutsunud viha ja kättemaksuvajaduse, kuid see ei ole piisavaks põhjuseks praegu maailmas toimuvatele terrorirünnakutele, sest keegi pole tapnud rohkem moslemeid kui Saddam Hus-sein. Jõutakse järeldusele, et siinkohal pole oluline see, mida me teeme terrorismi esilekutsumiseks, vaid see, kes me oleme. (Richard Prasquier ja Marc Knobel, Le Figaro, 15.08)

Le Monde’is toodi välja ÜRO reformi erinevaid stsenaariume, keskendudes JNi võimalikele koosseisudele, mis ka kõige rohkem poleemikat tekitab. Esimese võimaliku variandina pakutakse välja kuue uue alalise liikme lisamist (Jaapan, Saksamaa, India, Brasiilia ning kaks Aafrika riiki) ja üleminekut 15 liikmelt 25le. Itaalia, Pakistani, Lõuna-Korea ja Hispaania poolt toetatud variant näeb ette samuti liikmete arvu suurendamise 25le, kuid seda vaid mittealalisi liikmeid lisades. Prant-susmaa näeb endal ja USAl nendes läbirääkimistes otsustavat rolli. Kui Bushi administratsioon ei näe alaliste liikmete arvu kasvu rohkem kui kahe võrra, kellest üks peab kindlasti olema Jaapan, siis Prantsusmaa pooldab esimest varianti, millesse kuulub ka Saksamaa. Viimane on aga pälvinud USA vastuseisu alaliseks liikmeks saamisel seoses oma Iraagi sõja vastase hoiakuga ning Saksmaaa kandidatuuri on raske toetada ka seetõttu, et nõukogus on juba kaks ELi liikmesriiki. Artikli autor märgib, et ideaalset varianti ei ole ja jääb ainult loota, et see küsimus ei muutuks uueks Pariisi ja Washingtoni vahelise kokkupõrke ajendiks vaidlustes maailmakorra üle. (Philip Gordon, Le Monde, 09.08)

Terve nädala jooksul kajastati Prantsuse ajakirjanduses Gaza sektoris toimuvat. Iisraeli peaminister Ariel Sharoni taganemise plaan pidi tema kalkulatsioonide kohaselt talle aega andma, ilma suuremaid järeleandmisi tegemata ja tegelikust kontrollist loobumata, kuna nii Gaza maismaa- ja merepiir kui ka õhuruum jäävad algse plaani kohaselt Iisraeli kontrolli alla ning kui kolooniad on evakueeritud, on ka Iisraeli armeel Gazas vabad käed. Gazast loobumine oli üks tagasihoidlik osa palju laiemast plaanist. (Gilles Paris, Le Monde, 12.08) Le Figaro juhtkiri rääkis aga Hamasi ekstremistidest, kel-lele Iisraeli Gazast taganemine on suureks võidupäevaks, nagu oleks see olnud nende efektiivse võitluse tulemus. Kuigi rahvusvaheline üldsus on üllatunud, et iisraellaste taganemine kiirelt ja hästi on edenenud, ei tasu veel arvata, et iisraeli-palestiina konflikt oleks kuhugi kadunud. Gaza sektoris, kus 50% seal elavatest palestiinlastest on töötud, 70% elanikest elab, viimaste Maailmapanga andmete kohaselt, alla vaesuspiiri ja puudub infrastruktuur, võib saada kontrollimatu ter-rorismipesa. (Yves Thréard, Le Fiagro, 19.08) Hamasile omane sõdimine ei kao kuhugi, kui on võimalus Gaza sektoris või-mule saada. Oluline on just islami roll Hamasi poliitikas, mis on tõhusaks tsiviilelanikke mobiliseerivaks jõuks rahvuslikus vabadussõjas. Nad ei näe Gazas palestiinlaste riigi keskset osa, vaid sõjaväebaasi. Kuid kokkuvõtvalt jõuab autor järelduse-le, et pikas perspektiivis on Hamasi üleminek sõjakultuurilt valitsemiskultuurile siiski loogiline. (Olivier Roy, Le Figaro, 09.08) Praegu on oluline stabiilsuse saavutamine selles piirkonnas ja sellele aitaks kaasa majanduskasv. Gaza majanduslik areng sõltub Iisraelist, kuna sadamad ja lennujaamad peavad töötama ja piiridel ei tohi olla takistusi kaupmeestele ja töötajatele. Olulist rolli mängib rahvusvaheline abi, mida koordineerib Maailmapanga direktor James Wolfensohn. Gazast taganemine olevat suur väljakutse ka Egiptusele, kes mängib olulist rolli julgeoleku tagamisel ning lubab teha kõik, et vältida Gazas kao-se tekkimist ja islamistide kätte langemist. (Pierre Rousselin, Le Monde,16.08) Le Monde’is kirjutas Iisraeli suursaadik Prantsusmaal president Jacques Chiraci küllakutsele sellisel keerulisel ajal jaatavalt vastanud Ariel Sharonist, kes pidavat äärmiselt oluliseks Prantsuse-Iisraeli suhteid, mis on just viimastel aastatel paranenud. Euroopa tasandil olevat Prant-susmaa üks väheseid, kes on tõeliselt valmis pühenduma rahvusvaheliste suhete arendamisele, eriti Lähis-Idaga. Iisraellased tervitavad kahe ühiskonna vahelise dialoogi taastamist ning ka edaspidi toetab Prantsusmaa sama tugevalt Iisraeli Gazast taganemise plaani. Ariel Sharon oli tagasi Iisraeli sõites öelnud, et ei Jacques Chirac, ega ka tema pole muutu-nud, vaid reaalsus meie ümber on muutunud, rõhutades sellega kahe riigi heade suhete säilimist rasketel aegadel. (Nissim Zvili, Le Monde, 18.08)

Iraani käitumisest kirjutati kui ähvardusest ja provokatsioonist, millele ei tohi mitte mingil juhul järele anda. Kui Lähis-Ida on suurte muutuste teel, siis Iraani käitumine püüab neid arenguid aeglustada. (Ken Weinstein, Le Figaro, 10.08) Le Monde räägib sellest, kuidas iraanlaste arvates on nende geograafilise asukoha tõttu tuumarelv ainus, mis suu-daks tasakaalustada survet nende naabritelt. (Juhtkiri, Le Monde, 12.08) Iraani otsus tuumarelva vajalikkusest ei mõjuta mitte ainult Iraani ja lääne vaheliste suhete käekäiku, vaid ka transsatlantiliste suhete arengut. Iraani võib kasutada ELi ja USA lahkarvamusi transsatlantilise liidu lõhestamiseks. (Marco Vicenzino, Le Figaro, 15.08) Iraani sündmused on aktuaalsed ka Saksamaal, kus vähem kui kuu aja pärast toimuvad valimised on sundinud Saksamaa kantsler Gerhard Schröderit, kelle populaarsus on arvamusküsitluste põhjal palju väiksem kui Merkelil, panema mängu Lähis-Ida rahuteema, mis aitas tal võita valimised kolm aastat tagasi. Schröder on jällegi võtnud rünnaku objektiks Saksamaal palju kritiseeritud USA Lähis-Ida poliitika, mille tõttu opositsioon on teda süüdistanud ameerikavastasuse õhutamises ja Tehe-ranile mulje jätmises, justkui ei oleks rahvusvaheline üldsus enam ühtne. Üha hoogu juurde koguvas valimiskampaanias pole ka opositsioon ennast näidanud just lähedastes suhetes USAga ja Merkel on lubanud, et võimule saades ei saa-daks ta vägesid Iraaki. (Antoine Jacob, Le Monde, 18.08)

ELi teemal kirjutas EK asepresident Margot Wallström, kes on vastutav institutsionaalsete suhete ja kommunikatsioonistrateegia eest. Paljud eurooplased ei ole teadlikud, kuidas ELi poliitika nende igapäevaelu mõjutab. Avalikus arutelus tuuakse tavaliselt välja ainult kõik negatiivne ELi poliitikas ning vähe positiivset. Enamus inimesi ei huvitu vähemalgi määral europoliitikast ja europoliitikuist, mistõttu võib rääkida tõsisest legitiimsuse kriisist. Wallström usub, et efektiivne kommunikatsioon, mis kuulub avaliku teenistuse ülesannete hulka ja on demokraatliku arutelu baasiks, võib olukorda parandada. Euroopa institutsioonid peavad olema läbipaistvad ja avatud, kui nad tahavad avalikkuse silmis legitiimsetena näida. Suhtlust Euroopaga pole võimatu teostada, kuigi otsustusprotsessi keerukuse, keelte paljususe ja iga riigi rahvuslike eripärade tõttu võib see olla keeruline ülesanne. Paika tuleb panna demokraatlik infrastruktuur, mis võimaldaks kodanikel osa võtta Euroopa küsimuste üle arutamisel, luues kindlad kohtumis- ja arutelukohad (avatud ülikoolid), mis suuren-daksid võimalusi kohalikul tasandil korraldada õppeseminare kõikjal Euroopas. Komisjon üksi ei suuda praegust olu-korda parandada, vaid peab koostööd tegema teiste ELi institutsioonidega, liikmesriikidega, avalikkusega, huvigruppide ja meediaga. (Margot Wallström, Le Figaro, 11.08)

Skandinaavia ajakirjandus

Hiina toodete impordikvootide täitumine Euroopas pitsitab paljusid rõivamüüjaid. Skandinaavia ajakirjandus arutas antud probleemi väga ulatuslikult. Paljud Rootsi ettevõtted ei saa nüüd oma kaupa kätte ning ajakirjandus leiab, et ettevõtted võiva olla sunnitud lausa oma personali vähendama ning paljudele võib probleem tuua suuri majanduslike raskusi. Rootsi majandusminister Thomas Östros kirjutas lausa EK kaubandusvolinikule Peter Mandelson kirja ning nõudis olukorra kiiret lahendamist ning suuremaid kvoote. (Mats Hallgren, SvD, 16.08) Taani ajakirjandus tõdeb, et impordikvootide täitumine võib Taani rõivatootjatele väga probleeme tekitada, kuna paljud ettevõtted ei saa oma tellitud sügis- ja talverõiva-kollektsioone kätte. Taani ajakirjanduse sõnul on EK argument rõivaimpordi peatamiseks ebaloogiline. Nimelt teatas EK hil-juti, et kui Hiina kiiresti oma rõivatoodete hindu ei tõsta, ei osta EL neilt enam üldse kaupa. Taani meedia arvates kahjustab tekstiilitoodete impordi peatamine nii tarbijaid kui ka majandust üldisemalt. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 19.08; Lars Dahlager, Børsen, 18.08) EK plaanib tekstiilisektorit aidata ainult sellega, et kaupleb kvoote juurde 9% ulatuses ja sedagi järgmise aasta kvootide arvel. EKs tegeleb küsimusega vaid EK kaubandusvolinik Peter Mandelson. Loomulikult on selline abi parem kui mitte midagi, kuid siiski on seda liiga vähe ja see tuleb liiga hilja. Ka näitab see Taani meedia arvates EL nõrgimat külge, sest kvoodid kehtestati väga äkitselt, neid oli liiga vähe ning nüüd probleemide korral reageerib EL liiga aeglaselt. (Lone Andersen, JP, 18.08) Norra ajakirjanduse sõnul puudutab kvootide küsimus eelkõige väiksemaid ettevõtteid. Rootsis on enam kui 200 juhtumit, mille puhul kauba liikumine on kvootide täissaamise tõttu peatatud ning probleem võib mõjutada ka Norra väikefirmasid, kuna nad impordivad kaupa läbi EL-i. Tihtipeale tollitakse kaup enne Norrasse jõud-mist ELis. (Ole Ask, Aftenposten, 18.08)

Skandinaavia ajakirjandus kajastas ulatuslikult ka Iisraeli asunike väljaviimist Gaza sektorist, kus elanikud evakueeriti ja nad olid sunnitud oma kodudega hüvasti jätma. Rootsi ajakirjanduse leiab, et Iisrali otsus oma elanikud Gaza sektorist ära tuua näitab, et nad siiski on võimelised kompromisse leidma, kui neil on vastaspool, kellega saab rahulikult rääkida. Kuid Iisraelis on endiselt sisemisi probleeme, millega tuleb tegeleda. (Niklas Ekdal, Juhtkiri, DN, 19.08) Rootsi välisminister Laila Freivalds kirjutab, et Gasa asunike evakueerimine on alles esimene samm. Peale seda on vajalik areng, mis annab lootust lõpliku rahu saavutamiseks. Vaja oleks muuta Lähis-Ida poliitika tavasid ning liikuda rahulike lahenduste ja läbirääkimistega konfliktide lahendamise poole ja lõpetada vägivald. Poliitilised muutused tooksid siis loodetavasti omakorda kaasa ka majandusliku arengu ja sotsiaal- ning humanitaarsektori kosumise. (Laila, Freivalds, DN, 16.08). Iisraeli saadik Rootsis vastas Rootsi välisministri artiklile, väites, et Rootsi valitsuse suhtumine Iisraeli on liiga kriitiline ning rootslased võiksid hoopis Iisraeli selle suure edusammu puhul õnnitleda, mitte aga kritiseerida mõningaste tegematajätmiste pä-rast. (Eviatar Manor, DN, 17.08) Taani ajakirjandus leiab, et Iisraeli tagasitõmbumine Gaza sektorist on oluline pöördepunkt. On lootust, et see toob pikaajalisele konfliktile rahuliku lahenduse, seega on tegemist ajalooliselt väga olulise sündmusega. Siiski võib väga palju veel valesti minna, eriti kui Sharon praegu valitud kursilt kõrvale kaldub. Oluline on, et sundkolimisest võidaksid nii palestiinlased kui ka iisraellased. Selle saavutamiseks on aga vaja, et mõlemad partnerid oleksid kannatlikud. (Juhtkiri, Politiken, 18.08) Ka Norra ajakirjanduse sõnul tuleb Gaza olukorda väga tõsiselt suhtuda. Kuigi on tohutult raske ja keeruline inimesi oma kodudest välja rebida ja nad mujale elama viia, on see antud juhul siiski ainuke võimalik lahendus. (Johannes Morken, Vårt Land, 19.08)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Urmas Paet sai kopteriõnnetusest teada keset pressikonverentsi. Paet oli saabunud Helsingisse samal hommikul Copterline varasema lennuga. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 11.08) Helikopteri allakukkumise põhjus on Copterline ja asjatundjate jaoks täielik mõistatus. Küsimusi on palju ja mingit selget põhjust ei osata välja tuua. Arvatakse, et juhtus midagi täiesti ootamatut. (Taneli Heikka, Turun Sanomat, 11.08 ja Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 11.08) Soome kopteri merrekukkumine tundub seletamatuna. Kopter oli alles viie aastane ja heas korras. Hool-dus oli tehtud, lendajad olid kogenud. Põhjus tuleb välja selgitada võimalikult kiiresti. Kopteriõnnetus on meeldetuletus selle kohta, et turvalisusele pole võimalik liigselt tähelepanu pöörata. Juhtunut oleks ehk olnud võimatu ära hoida, kuid päästetöödeks peab alati nii Soome kui ka Eesti pool valmis olema. Nüüd ei sujunud kõik nii, nagu oleks pidanud. Selgus, et eestlastel puuduvad päästetöödeks vajalikud seadmed ja tuukrid. Abipalve saatmine Soome võttis aega poolteist tundi. Sellised puudused tuleb kiiresti kõrvaldada. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.08) Päästeoperatsioon käivitati koheselt ning ametnikud kommenteerisid juhtunut ja päästetegevuse edenemist avatult. Alguses jäi ebaselgeks, miks Soome abi paluti alles poolteist tundi pärast õnnetust. Siseminister Kalle Laanet põhjendas seda sellega, et alguses ei teatud, millist abi Soomelt vajatakse. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 11.08) Õnnetused on alati erakordsed ja traagilised, kuid merre kukkunud kopteri õnnetusega on seotud tavalisest rohkem küsimusi. Usaldus Copterline tegevuse vastu ei taastu enne kui õnnetuse põhjus on selgunud. Copterline tee on olnud kivine juba enne õnnetust. Aasta tagasi piirati ettevõtte lende halbades ilmastikutingimustes pilootide ebapiisava koolituse tõttu. Hiljem piirangud tühistati. Copterline peab tulevikus kinnitama tähelepanu teavitamisele. Nüüd teatati terminalis lendu ootavatele reisijatele vaid, et lennud on tühistatud. Salatsemine ei lisa lennufirmale usaldusväärsust. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.08) Kuna kopter on ehitatud USAs, otsustas riigiprokurör Andres Ülviste, et kopteri musta kasti ei saadeta USAsse, vältimaks huvide konflikti. Tallinnasse saabunud USA transpordi ohutuse nõukogu liige Effie Lorende Wardi sõnul kestavad selliste õnnetuste uurimised kaua. Wardi sõnul oli merre kukkunud kopteri vraki ülestõstmine sujuvamaid, mida ta on näinud. (Jussi Niemeläinen ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.08) Eesti press kritiseeris ametivõime segase ja vastuolulise info edastamise pärast. Kriisiolukorras soovivad kodanikud juhtunule lisaks teada, kas riik saab kriisiga hakkama. Kriitika osaliseks sai siseministeeriumi kriisireguleerimise büroo juhi jäik ja napisõnaline esinemine. Eesti meedia kriitika ametnike suhtes on osaliselt mõistetav kuna täiesti valet infot võis saada ka ametlikul pressikonverentsil. Teisest küljest olid Eesti pressiesindajad esimesest päe-vast alates 24 tundi kättesaadavad ja infot uuendati regulaarselt. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.08) Õnnetuse uurimine ja sellest teavitamine on täielikult Eesti ametivõimude käes. Vaid eestlastel on infot selle kohta, mis juhtus ja mis toimub. Soomlasi puudutavas õnnetuses ei ole Soome ametnikel infot ega sõnaõigust. (Kristiina Markkanen, Helsin-gin Sanomat, 13.08) Sukeldumised helikopteri vrakile said mõlemal pool kriitika osaliseks. Eesti Meremuuseumi teaduri Vello Mässi hinnangul kaotati Soome sukeldujate ootamisega kallist aega. Turun Sanomat kritiseeris varustuse puudu-mist eestlastel ja aeglast abipalve edastamist, mis tekitas ka Eestis hämmastust. (Tiina Rajamäki ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 15.08) Peaminister Andus Ansipi arvates puudus Eestil päästetöödeks vajalik potentsiaal ning abi palumisega ei viivitatud. Ansip on veendunud, et pooleteisetunnine vahe õnnetuse ja abipalve edastamise vahel ei olnud ebanormaalselt pikk. Ansip pidas ebaadekvaatseks Eesti Meremuuseumi teaduri Vello Mässi hinnangut, et Eesti tuukreid oli piisavalt ning et Soome abi ei oleks vaja olnud. (Etelä-Suomen Sanomat, 19.08)

On hämmastav, et vaid paar kuud pärast viimaste õhuruumi rikkumiste selgitamist rikkus Vene lennuk taas Soome õhuruumi. Sellist asja ei tohiks juhtuda kahe sõbraliku riigi vahel, kelle juhid on just kinnitanud, et riikidevahelised suhted on suurepärased. Oleks väga raske uskuda, et piiririkkumised on tahtmatud. Olenemata piiririkkumiste põhjusest, peavad need lõppema. Tuleb ka mõelda, kas on mõistlik kogu maailmale kõik märgatud rikkumised paljastada. Selles peitub oma risk, kuna siis teatakse täpselt, mida Soome ei märka. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.08) Küsimus ei ole selles, et rahvusvaheline õhukoridor on kitsas või et mõned lendurid on hoolimatud, vaid selles, et Venemaa kõigi väeliikide juhtkondades ei hoolita rahvusvahelistest lepingutest. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 9.08) Soomes on levinud arusaam, et suurriik ei vabanda oma vigade pärast. See ei pea alati paika. Venemaa vabandus tundub esialgu suure asjana. Venelaste lennukid on ennegi rikkunud Soome õhuruumi ja tavaliselt on siis andeks palutud ja lendureid karistatud. Soomes ei teatud varem andekspalumiste kohta midagi, kuna õhuruumi rikkumisi ei avaldatud. Selles osas muutus Soome poliitika juunis, kui Venemaa rikkus õhuruumi üheteistkümnel korral ega tunnistanud seda. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 10.08) Niisiis ei ole vabandamises tegelikult midagi uut, vaid ollakse tagasi pöördutud vana, tõele põhineva lähenemise juu-res, kus tõsiasju ausalt tunnistatakse. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 10.08)

Venemaa ajakirjandus

Tundmatud huligaanid peksid eile Moskva kesklinnas 29 aastast Poola saatkonna tehnikut Andžei Urjadkot. Üritatakse leida seost selle ning viimati Moskvas aset leidnud juhtumi vahel, kus peksti Vene diplomaatide lapsi. Poola saatkond seda seost eitab, kuid Vene VMile kavatsetakse saata protestinoot. (Newizv.ru, 08.08) Poola saatkonnal teine ohver. Keset Moskvat peksti julmalt Poola saatkonna 2. sekretäri. Tegu näib olevat kättemaksuga Vene diplomaatide laste peksmise eest Varssavis. Poola VM esitas protestinoodi, milles nõuab peksmistes süüdiolevate isikute leidmist ja kohtulikku karistamist. (Kommersant, 11.08) Peksmise diplomaatia: Venemaa saavutab selle, et teda hakatakse süüdistama välismaalaste õigustele kallalekippumises. Soovi korral võib Poola kergesti veenda EL-i ja NATO-t, et tema suhtes aetakse Idast vaenlikku poliitikat. Meenutagem, kuidas EL sõbralikult Lätit ja Eestit piiriküsimustes toetas. (Nezavissimaja Gazeta, 11.08.)

Lätisse tuleb Euroopa Komisjoni rassismi ja ksenofoobia monitooringu agentuur. Pole välistatud, et uus agentuur asub kaitsma venekeelse vähemuse õigusi Eestis ja Lätis. Venemaa võiks saada agentuuri heaks partneriks. (Rossiiskaja Gazeta, 18.08)
Mari-Eli vabariigi presidendi Leonid Markelovi sõnul ei saa nad sundida inimesi hääletama rahvusliku kuuluvuse järgi. Markelovi arvates on EP resolutsioon inimõiguste rikkumistest Mari-Elis avalik vale. (Rossiskaja Gazeta, 16.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia plans to upgrade its anti-aircraft defence system and has invited European company MBDA and its US rival Raytheon to bid for a 45-million-euro contract to supply missiles, said officials. "Estonia stands out among NATO member countries for its weak air defence capability," said Estonian Defence Minister Jaak Jõeruut, adding that Estonia has only old, outdated Israeli missiles at present. He continued: "The aim of the state procurement is to supply Estonia with a modern and mobile anti-aircraft system which could be integrated into the joint air defence system of the allied forces, should there be a need to use this system in the NATO context," he said. (18.08, Afp)

Vene valitsus kiitis heaks VMi ettepaneku loobuda Eestiga sõlmitud piirilepingust ning saatis selle presidendile. Keeldumine kehtib kahe dokumendi osas, mis puudutavad Vene-Eesti piiri ja Vene-Eesti merepiiri Narvas ja Soome lahel. (Interfax, 13.08)

Rahvusvahelised eksperdid tunnevad muret selle üle, kuidas Eesti täidab Euroopa Liidu määruseid, osuta-des mitmetele probleemidele seoses rahvusvähemuste kaitsega, massilise kodakondsusetusega, vene koolide reformimisega ja keelereformidega. (Ria Novosti, 15.08)

Eesti ekspeaminister Mart Laar nõuab haridusministri Mailis Repsi ametist vabastamist positiivsete avalduste pärast Mari El Vabariigi kohta. “Ma olin šokeeritud, kui kuulsin Vene televisiooni intervjuud Mailis Repsiga, “ teatas Laar. Repsi sõnade kohaselt ei ole olukord vabariigis selline, nagu seda Eestis esitatakse. See, et Laar nii tuliselt reageeris, võib tuleneda sellest, et Keskerakond, kuhu kuulub Reps, on sõlminud sõprussuhted “Ühtse Venemaaga”. (Interfax, 18.08)

Eesti haridusminister tunnistas oma tegevuse Mari Elis poliitiliseks veaks ning teatas, et langes Vene propa-ganda ohvriks. Samas on Regnumil olemas audisalvestus nii elektroonilisel kui ka magnetkandjal. (Regnum 19.08)

Mihhail Lotman: Mailis Repsi avaldused õõnestavad Eesti riigi poliitika järjepidavust. Samas tundub ohtlik ka info, mis puudutab Katrin Saksi väljaütlemisi ja tema kokkuvõtlikku raportit kongressi kohta. (Regnum 19.08)

Isamaaliit nõuab Keskerakonnalt kokkuleppe tühistamist “Ühtse Venemaaga”, kuna see sisaldab endas ohtu Eesti Vabariigile. Lisaks sellele pole tsentristid siiamaani reageerinud Eesti haridus- ja kultuuriminister Mailis Repsi avaldus-tele Mari El Vabariigi kohta. (Interfax 23.08)

15. augustil algab Joškar-Olas X Fennougristika Kongress. Kongressi eesmärgid on kitsalt teaduslikud. Programmi kohaselt leiavad aset 2 loomingulist tseremooniat, 3 ametlikku ettekannet, 1 väljasõit Mari-Eli rajooni ning üks sportlik pidus-tus. (Regnum.ru 11.08)
Mari opositsiooni süüdistati laimamises. X Soome-Ugri Kongressil tegi Марий Ушем liikumine avaldusi, mis laimasid Mari El Vabariigi au ja väärikust. (Regnum.ru 16.08)

Katrin Saks: “Ainukene rõhumine, mida mina Mari Elis tunda sain, oli informatsiooni hulk. Võimud ei piiranud rah-vusvahelistele ekspertidele juurdepääsu informatsioonile.” Praegu on Saks saanud kõik teda huvitava informatsiooni ning kokkuvõtte oma visiidist saadab ta OSCEle. Mis natukene häiris, oli see, et riik doteerib massiteabevahendeid. (Regnum 17.08)

X Soome-Ugri rahvaste kongressil osalenud jäid tulemustega rahule ning hindasid vastuvõtjate külalislahkust. Kõige rohkem imestati selle üle, et neile võimaldati vaba juurdepääs informatsioonile. Edaspidi tuleb omavahelistes suhetes koondada tähelepanu konstruktiivsele dialoogile. Kollektiivse tegevuse valdkondadeks võiksid saada kultuur ja haridus. Sotsiaal-sete ja rahvuslike programmide realiseerimine oleneb majanduskasvust, väitis Mari-El president Leonid Markelov. (Regions.ru 18.08)

Mari-Eli president Leonid Markelov on kindel, et rahvusvahelise kongressi käigus avaneb kõigile tõde vabariigi tegelikust olukorrast. Eesti ja Soome pretensioonid on põhjendamatud.(Interfax, 19.08)

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

ELi liikmesus on Eestit muutnud. Kuid Eesti on muutnud ka Euroopat. Kümne riigi liitumine ELiga, nende arengusuunad – madalatest palkadest ja madalatest maksudest tingitud kiire majanduskasv ning innukus 50 aasta maha-jäämus tagasi teha – tõstavad hästi esile vanade olijate nagu Saksamaa ja Prantsusmaa majanduste elutuse. ELi liikmelisus on suurt mõju avaldanud Eesti poliitikale: see on viinud poliitilise taassünnini. Eesti on saanud ELi kaitsva tiiva all lisa ene-sekindlusele ning julgeb koos teiste äsja liitunud riikidega vastu astuda Moskvale, julgustades ka ELi ajama Venemaaga karmikäelisemat poliitikat. ELi mõju on tunda ka majanduses. Ilmar Lepik, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja ütleb, et EL on investoritele heaks garantiiks ning stabiilsus majanduses on püsiv: “See on usalduse küsimus ning äärmiselt oluline Eesti-suguse väikeriigi jaoks.” Oleks ootuspärane, et ELi liikmelisus pöörab kõigi pilgud Brüsseli poole, kuid piiride hajumine ning kaubavahetuse elavnemine Balti regioonis on muutmas Baltikumi piirkonnaks, millel on oma iseloom ja külgetõmbekese. Kui Eesti rahapoliitikat vormiti eelkõige ELi piirangute kohaselt, siis Eesti eelarvepoliitika on rohkem kodukootud, mis on viinud ka konfliktideni Saksamaa ja Prantsusmaaga. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 17.08)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa valitsus ei ratifitseeri piirilepet Eestiga. Vene diplomaatide sõnade kohaselt sisalduvat Eesti poolt tehtud täiendustes võimalus kahjutasunõude esitamiseks Nõukogude okupatsiooni perioodi eest. Eesti ja Venemaa suhted on viimastel aastatel halvenenud, eeskätt Nõukogude okupatsiooniperioodi tõlgendamisega seoses. Putin peab okupatsiooni vabastamiseks. (Frankfurter Rundschau, 15.08)

Eestlased ja venelased vaidlevad piiride kulgemise ümber – Taaveti võitlus Koljatiga. Sellegi poolest toimib kaubavahetus kahe riigi vahel häireteta. Häireteta toimub ka ametlikult keelatud Eest-Vene topeltkodakondsusega isikute piiriületus, kui õigel poolel õiget passi näidatakse. Nendeks on u 5000 Venemaa kodanikku, kellele Eesti võimud on sinised passid väljastanud. Peipsi järvel aga käib elav kalaga kauplemine otse paatides. (Jens Hartmann, Die Welt, 18.08)

Soome ajakirjandus

Eesti välisministri Urmas Paedi sõnul ei ole Venemaa Eestilt õhuruumi rikkumiste pärast andeks palunud. Vene sõjalennukite eksimine Eesti õhuruumi on olnud samasugune probleem nagu Soomeski. Paet loodab, et õhuruumi rikkumisi ei esine enam ei Eesti ega Soome territooriumil. Välisminister ei usu, et Eesti NATO liikmelisusel oleks tähtsust rikkumiste või nende hulga osas ega usu, et venelased katsetavad sel viisil riigi kaitsevalmidust. Eesti ja Soome välismi-nistrid allkirjastasid koostöömemorandumi, mille kohaselt võib Eesti konsulaarametnik alustada tööd Soome New Dehli suursaatkonnas. Soome võib vastavalt saata oma diplomaadi Eesti esindusse sellises riigis, kus Soomel ei ole oma saatkonda, näiteks Gruusiasse. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 11.08)

Eesti saab 2009 aastal tipptasemel õhutõrjesüsteemi, mis maksab 700 miljonit krooni. Kaitseminister Jaak Jõerüüdi sõnul on Eesti õhutõrje praegu üks halvematest kogu NATO territooriumil. Uus süsteem peab sobima laiemalt NATO ühiskasutusse, kui peaks vajalikuks osutuma. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on võimlik, et ostuleping seotakse vastuostukohustusega. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 19.08)

Haridusministri Mailis Repsi esitatud hinnangud maride olukorra kohta Mari Eli Vabariigis on tekitanud emotsionaalseid debatte Eestis. Reps olla Eesti ajakirjanduse väitel tõdenud, et Eestis esitatud info maride halvast olukorrast ei vasta tõele. Mart Laari arvates on Repsi sõnavõtud šokeerivad. Pm Ansipi sõnul on Repsi avaldused vastuolus Eesti välispoliitikaga, kuid pm siiski arvab, et avaldused on kontekstist välja rebitud ning Venemaa kasutab neid propagandistlikel eesmärkidel. (Pentti Väistö, Etelä-Suomen Sanomat, 19.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ajakirjanik Priit Kuusk kutsub üles kõiki venelasi tapma. Eesti erakonna Rahvaliit vene tiib andis politseisse avalduse sooviga alustada uurimist rahvusliku vaenu õhutamise asjus. Oma artikliga õhutab Kuusk ilmselgelt vihale ja vägivallale vene elanikkonna suhtes. (APN.ru 08.08)

Eesti saatkond ei andnud suusatamise olümpiavõitjale Nikolai Zimjatovile ja tema perele viisat. 50 aastane Zimjatovil oli kavas augustis rahvusvahelise haridus- ja konsultatsioonifirma Mercuri kutsel õppimise eesmärgil Eestisse tulla. (Polit.ru 10.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonias national carrier Estonian Air said on Thursday it made a net profit of 18 million kroons (1.1 million euros) in the first half of 2005 compared to a 1.1-million-kroon loss in the same period last year. The improved results were partly attributed to the airline's move into the charter flight market. "The charter market is growing very fast. We actively entered the charter segment in the beginning of 2005 and will continue with increased charter activities in the coming winter season," said chief executive Borge Thornbech. (18.08, Afp)

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Üha enam kasutatakse maailmas ühtlast tulumaksumäära. 11 riiki, mille hulka kuuluvad ka Eesti, Poola ja Venemaa, on selle kasutusele võtnud, peagi liitub nendega Kreeka. Ühtlase tulumaksumäära kehtestamise tulemuseks on suurem maksudest saadav tulu ning väiksem maksude maksmisest kõrvale hiilimine. Eestlaste jaoks oli ühtlasele tulumaksumäärale üleminek kerge. Ei tekkinud mingeid probleeme, vastupidi – see aitas mõningaid hoopis lahendada. Näiteks vähenes inflatsioon. (George Trefgarne, The Daily Telegraph, 19.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa kasutab oma naabrite energeetilist sõltuvust surve avaldamiseks. Eestis ja Leedus kardetakse, et gaasitariifide tõus võib ohtu seada nende 2007. aastal ette nähtud liitumise eurotsooniga, kuna Gazpromi poolne hindade tõstmine võib tähendada inflatsiooni kasvu. Gazpromi asepresidendi Alexandre Ryazanovi sõnade kohaselt on Venemaa parlamendi poolt nõutud tõus tingitud nende riikide Euroopa Liiduga liitumisega, millele pidi järgnema tariifide ühtlustamine kõikides selle regiooni riikides. Tegelikult paistab hinnakujundus olema rohkem poliitiline kui majanduslik, kuna kolmest Balti riigist maksab Leedu, kellel on ka kõige paremad diplomaatilised suhted Venemaaga, gaasi eest kõige vähem. (Emmanuel Grynszpan, La Tribune, 09.08)

Soome ajakirjandus

Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul esitab Eesti suhkrutrahvi tühistamiseks hagi Euroopa Kohtule. Eestla-sed nõuavad, et Eestile määratud trahvi vähendataks tunduvalt. Eesti valitsuse arvates tuleks trahvist maha arvata eraisikute soetatud varud. Eesti arvates on Euroopa Komisjon diskrimineerinud Eestit ja kohelnud aasta tagasi liitunud riike ning enne seda eelmisel laienemisringil liitunud riike erinevalt. Peale selle on komisjon, Eesti valitsuse arvates, trahvi määrami-sega rikkunud ELi enda reegleid. (Turun Sanomat, 19.08)

Tallinnk Group on tellinud uue laeva Itaaliast Finncantierilt. Nädal tagasi teatas Tallink laeva tellimisest Aker Finnyardsilt. Tallinki tegevdirektor Hakan Nordströmi sõnul tuleb vanemad laevad välja vahetada, kuid ta ei paljastanud, kas uute tellimine jätkub sama tempokalt. Nordströmi sõnul ei ole mingit erilist põhjust, miks teine tellimus anti just itaallastele. Tallink pidas läbirääkimisi nii Akeri kui ka Finncantieriga ühel ajal. Nordstöm ei soovi hinnata, kui kaua Silja Line ja Viking Line suudavad Läänemerel konkurentsis püsida, vaid soovib üksnes oma äri võimalikult hästi ajada. (Jukka Vehmanen, Turun Sanomat, 11.08)

Venemaa ajakirjandus

Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov soovib Eestiga kokkuleppele jõuda ning luua Vene-Eesti töögrupp, mis analüüsiks Baltikumi sadamast väljuvate veoste mahtu ja struktuuri. Seda küsimust arutas Serdjukov kohtumisel uue Eesti peakonsuliga Peterburis Lauri Bambusega, kes pooldas ettepanekut. (Kommersant 11.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Investigators in Estonia on Monday puzzled over the cause of a helicopter crash off the coast of Tallinn last week, in which all 14 people on board were killed, and said they will send the flight data recorder to Britain for decoding. "Our examination so far has not provided any clue as to what caused the crash," the deputy chairman of a commission set up by the Estonian government to investigate the crash, Tonu Ader. "We pin great hopes on the information from the black box, which seemed in good condition." The flight data recorder, commonly referred to as the black box, will be sent to Britain for decoding to avoid a conflict of interest, said a spokeswoman for the probe team. "The commission took into account the view of the prosecutors office not to send the flight data recorder to the helicopters manufacturing country, the US, or the engine manufacturing country, France, in order to avoid a possible conflict of interest," said Anu Hallik, spokeswoman for the commission. (15.08, Afp)

A helicopter carrying 14 people, including two Americans, crashed in the Baltic Sea off the Estonian coast and all aboard were killed. Kairi Leivo, a spokeswoman at the Estonian Embassy in Helsinki, said the two pilots were Finns and the passengers included six Finns, four Estonians and two U.S. citizens. (Afp 10.08)

Estonia has moved to strengthen its ties with India by signing an agreement with Finland, allowing Tallinn to post a consular official at the Finnish embassy in New Delhi, where Estonia lacks an embassy, officials said. "The Estonian consu-lar officer will handle consular affairs concerning Estonia," Estonian FM Urmas Paet and Finnish FM Erkki Tuomioja said in a joint statement. Estonia and India established diplomatic relations in 1991, after Estonia regained its independence from the Soviet Union. (Afp 10.08)

Tartus soditi Nõukogude sõjaväelaste mälestusmärk ebasündsate joonistustega täis. See pole esimene antud mälestusmärgi kallal toime pandud vandalismijuhtum. (Interfax, 12.08)

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelne ajakirjandus kajastas Copterline'i helikopteriga juhtunud õnnetust, kus hukkus 14 inimest. Artiklid põhinesid agentuuride uudistel, ei andnud sündmuse kohta hinnanguid ega kommenteerinud seda. (AP, The Wall Street Journal, 11.08; Jari Tanner, The Washington Post, 11.08, 13.08; The Irish Times, 11.08)

Eestlane tungis kontvõõrana soomlaste odaviskepeole ning jalutas sealt minema kuldmedaliga, mis oli mõeldud kohalikule kangelasele Tero Pitkämäkile. Andrus Värnik, Pariisi MMi hõbemedali omanik, trotsis halbu võistlustingimusi ning viskas neljandas voorus oda 87.17 meetri kaugusele, muutes seega võistluse jälgimise nauditavaks. (Brendan Gallagher, The Daily Telegraph, 11.08)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines dirigent Paul Hillieri juhatusel BBC Proms nimelisel klassikalise muusika festivalil. Professionaalne rühm mõningate esilekerkivate naishäältega, kelle esinemine jättis mulje, nagu oleksid nad tahtnud küsida: „Kas viimane ärkvel olev inimene võiks saalis tuled kustutada?“ Koori programm sisaldas ka müstilisi minimalistlikke motette eestlaste enda hämmastavalt süngelt heliloojalt Arvo Pärdilt. (Richard Morrison, The Times, 19.08)

Rootsi ajakirjandus

Olga tuli Eestist Rootsi prostituudiks tööle, kui ta oli alles 16 aastane. Nüüd on ta 18-aastane ja tunnistaja inimkaubandusega seotud kohtuprotsessil, kus arutatakse kahe seksiteenuste vahendaja kuritegusid. Nimelt müüsid vahendajad Olga ja veel kolme tüdruku teenuseid ja jätsid suurema osa teenistusest endale. Olga ei arva, et teda oleks väga halvasti koheldud, kuigi kõik ta kliendid ei olnud just meeldivad. Ta leiab, et prostituudina töötamine oli ta enda vaba valik. Nüüd alustab ta uut elu – soovib Rootsi elama jääda, on selleks juba asüüli palunud ning tööluba taotlenud ning unistab juuraõpingutest. Ta ei ole saanud ega soovi psühholoogilist abi, et üle saada oma prostituudiks olemise kogemusest. (Ewa Tures, DN, 10.08)

Tallinna lähedal kukkus alla 12 reisija ja kahe meeskonnaliikmega helikopter. Arvatakse, et kõik pardal viibinud on surnud. Tallinnast Helsingisse sõitev helikopter alustas reisi 12.40 ja juba 3 minutit hiljem kaotas lennujuht kopteriga kontakti. Mõlemat pilooti peetakse suurte kogemustega pilootideks. Õnnetuse põhjust ei ole kindlaks tehtud. Kopteri omanikfirmal Copterline keelati eelmisel aastal halva ilmaga lendamine pilootide ebapiisava väljaõppe tõttu, seda viga aga parandati. Kopteriga sõitmine Eesti-Soome vahel on väga populaarne just ärimeeste hulgas.(Stefan Lundberg, DN, 11.08)

Alexander Hildebrand suri haiguse tagajärjel 83-aastaselt. Ta oli Rootsi male grand old man. Peale selle oli ta veel kirjanik, ajakirjanik, kirjastaja, kuid teda võib muuhulgas tutvustada ka kui tõlki, tõlkijat ja tõlkide koolitajat. Rootsi saabus ta 1944 aastal sõjapõgenikuna Baltikumist. Oma elu jooksul jõudis ta veel näha, kuidas ta sünnimaa Eesti taasiseseisvus. A. Hildebrand rääkis juba lapsena vabalt eesti, vene, saksa, prantsuse ja hiljem isegi inglise keelt. Temast sai hiljem tõeline eurooplane või isegi kosmopoliit. (Sture Olssin, SvD, 18.08)

Norra ajakirjandus

Eesti pealinna Tallinna lähedal kukkus alla 12 reisija ja 2 piloodiga helikopter, mis asub nüüd merepõhjas. Soome ametivõimud otsustasid eelmisel aastal, et ettevõtte Copterline võib lennata ainult heade ilmatingimuste korral, kuna meeskonna oskused ei ole halva ilmaga lendamiseks piisavad. Ettevõte võttis peale sellise keelu saamist vajalikud meetmed kasutusele, ning rõhutab nüüd, et hukkunud helikopterit juhtinud piloodid olid piisavate oskuste ja kogemustega. Kopteri vette kukkumist märkas ka juhuslik pealtnägija, kes toimunust kohe politseisse teatas. Kopterihuku põhjused on endiselt ebaselged. (Eugene Brandal Laran, Bjørn Bore, Oliver Orskaug, Mads Larsen ja ANB)

Taani ajakirjandus

Eestis alla kukkunud helikopter asub praeguseks 45 m sügavusel meres. Sukeldujad on valmis minema helikopterit uurima. Eesti ametivõimud on kindlad, et 14 hukkunu kehad on kopteris. Õnnetuse põhjus ei ole veel teada, kuid Eesti siseministeeriumi esindaja on teatanud, et surnukehad tuuakse pinnale enne kopterivraki väljatõstmist. (Carsten Gregersen, Berlingske Tidende, 11.08)

Ühtegi märki ei ole sellest, et mõni 14-st inimesest, kes sõitis allakukkunud Eesti helikopteriga, oleks ellu jäänud. Keegi ei tea, miks kopter alla kukkus. Kopteris oli 12 reisijat ja 2 pilooti, see kuulus firmale Copterline ja oli teel Tal-linnast Helsinkisse ning kukkus alla veidi aega peale õhkutõusu. (Line Prasz, Politiken, 11.08)
Ettevõtte Copterline helikopter, mis Läänemere kohal lennates alla kukkus, ei oleks tohtinud üldse sõita, kuna sellel oli halva ilmaga lendamise keeld. Soome ametivõimud otsustasid eelmisel aastal, et ettevõtte Copterline´i kopterid tohivad sõit ainult ilusa ilmaga. Kolmapäeval oli ilm nii halb, et kiirlaevad Soome ja Eesti vahel ei sõitnud. Õnnetuses hukkus 14 inimest. (Rasmus Thirup Beck, Politiken, 11.08)

Odaviske maailmameistri tiitel vihmases Helsinkis läks üllatuslikult Eestile, mis oli suureks pettumuseks võõrustajariigile. Tundus, et odaviske medalikohad olid juba jagatud – pronks Tero Pitkämäkile, hõbe Sergej Makarovile ja kuld Norra Andreas Thorkildsenile. Siiski jagati medalid ümber peale Andrus Värniku viset, kes ilmselt oli suutnud saavutada tippvormi õigel ajal ja õiges kohas. (Harvy Hansen, Berlingske Tidende, 11.08)

Soome ajakirjandus

Eestlaste vihje lõhkeainetega veoautost laeval osutus alusetuks. Vihje tõttu käivitati Helsingi sadamas suur kontrolloperatsioon, kuid autodest lõhkeaineid ei leitud. Vihje kohaselt pidi Eestist Helsingisse saabuma veoauto lõhkeainetega. Soome politsei võttis vihjet tõsiselt ning käivitas sadamas suure kontrolloperatsiooni. Reisijad, keda ei informeeritud võimalikust ohust, kritiseerisid ametnikke halva teavitamise pärast. Ametnike sõnul asjast teavitati, kuid info ei jõudnud ilmselt kõikide reisijateni. Politsei teatel ei olnud reisijad ohus ning nende liikumist sadamas ei piiratud. (Antti Pasanen ja Anna-Leena Pyykkönen, Helsingin Sanomat, 8.08.)

Eesti politsei poolt Soome politseile antud vihje lõhkeainetega veoauto kohta ei tähendanud, et see auto oleks sõitnud Soome. Vihje andja oli öelnud vaid, et kuskil Tallinna sadamast väljuvas laevas on lõhkeainetega veoauto. Eesti politsei püüab selgitada vihje andja isikut. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 9.08)

Eesti politsei pidas kinni mehe, keda kahtlustatakse lõhkeainetega veoauto vihje andmises politseile. Mees ei ole oma tegu tunnistanud. Helsingi politsei sõnul on juhtum selgitatud. Autod kontrolliti ja lõhkeainet ei leitud, selles osas vihje ei pidanud paika. (Irja Hyvärinen, Helsingin Sanomat, 10.08)

Eesti politsei pidas kinni 60-aastase mehe, keda kahtlustatakse vihje andmises lõhkeainega veoauto kohta. Teo motiivi kohta on veel vara midagi öelda, kuid on selge, et mees oli helistamise ajal purjus. Eesti Politseiameti andmetel on sel aastal esimese kuue kuu jooksul tehtud 18 pommiähvardust. Politseiameti arvates oli Soome politsei kiire reageerimine õige. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.08)

Turku ja Tartu alustavad koostööd linnaarheoloogia uuringute alal. Uuringute eesmärgiks on, muuhulgas, kasutada arheoloogilist uurimist muuseumipedagoogikas. Eestis on pedagoogilised oskused tugevad, koostöö eesmärk on kogemuste vahetamine ja info sobitamine koolilaste õppetööks. (Jenni Kimpimäki, Turun Sanomat, 9.08)

Eesti võitis Helsingi MMil kuldmedali odaviskes, hõbeda ja neljanda koha kettaheites. Soomes on kergejõustikuga tegelevate inimeste hulk mitmekordne, võrreldes Eestiga. Harjutusväljakuid on vähemalt viis korda rohkem ja nende kvaliteet on parem kui eestlastel. Miks siis Eesti on kergejõustiku võistlustel edukam kui Soome? Eesti edu põhineb kõrgetasemelisel väljaõppel ja treeneritel. (Pertti Helin, Turun Sanomat, 12.08)

Eesti harrastusjalgratturite populaarne reis “Kuidas elad Soome?” korraldatakse juba kuuendat korda. Tallin-nast saabub Helsingisse 750 jalgratturit, kes jätkavad reisi Turku. Jalgratturid läbivad kolme päevaga ligikaudu 200 km. (Antti Pulkkinen, Turun Sanomat, 17.08)

Venemaa ajakirjandus

Mõnede endiste sotsmaade ja SRÜ riikide koolide ajalooõpikutes esitatakse Venemaad eriti näotul moel. Gruusia, Moldova ja Ukraina ajalooõpikuid kirjutatakse ümber Balti riikide hariduskontseptsiooni eeskujul. (Novõje Izvestija 15.08)

Šveitsi ajakirjandus

Pikem ülevaateartikkel Eesti saartest. See, mis kaardil hüppekaugusel näib olevat, on tegelikult poole päeva teekond – Tallinnast Saaremaale. Põhjalikult Saaremaa vaatamisväärsustest, statistilised andmed. (Renzo Ruf, NZZ, 11.08)