Nädal välismeedias 25.-7. august 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

German Chancellor Gerhard Schroeder is opposed to holding an extraordinary EU summit in October during the British presidency, a government spokesman said. Schroeder believes holding a summit in the first six months of 2006, when Austria will hold the rotating presidency, would allow more time for preparation and would "have more chance of success", said Thomas Steg. (Afp, 27.07)

Germany’s FM Joschka Fischer has accepted responsibility for loose visa policies that allowed waves of criminals, mainly from Ukraine, to enter Germany between 2000 and 2002. A lax visa system at the heart of a political scandal in Germany violated EU norms, the EC said. Justice and Home Affairs Commissioner Franco Frattini said the German affair showed there was no room for more liberal interpretation in national legislation or instructions of common EU visa regulations adopted for the Schengen passport-free travel area. (Reuters, 04.08)

Parts of the EU constitution can still be rescued despite French and Dutch rejections seen as dealing a fatal blow to the charter, said German Matthias Wissmann, a member of the CDU. He also recommended holding future meetings of EU leaders in public, more referendums on European policy issues and giving national parliaments a greater role in shaping EU legislation. Proposals like creating a president of the European Council, the forum in which its leaders meet, or an EU foreign minister, would require changes to existing treaties and so could only apply if the ratification process was started again, he said. (Reuters, 05.08)

Laienemine

Turkey must recognise Cyprus before it starts talks with the EU on future membership of the 25-nation bloc, the leader of the European Parliament's largest political group said. "Negotiating means accepting each other as negotiating partners. The negotiating partners of Turkey would be all 25 EU-member states. How can Turkey negotiate its accession to the EU without recognising one of its members?" German Christian Democrat Hans-Gert Poettering said. Poettering said Erdogan was contradicting himself by being ready to sign a protocol that implied legal and political recognition of Cyprus, and at the same time denying it. He said it was "disconcerting" that Blair was backing Ankara's stance. (Reuters, 28.07)

Bulgarians are becoming pessimistic about their chances of joining the EU as planned in 2007. The failure to form a government following legislative elections in June threatens to jeopardize reforms in the former communist state, political analysts said. President Georgy Parvanov said "the latest political developments are moving us further and further away from our aim to complete EU accession in the timetable proposed by us and agreed by the EU." (Afp, 01.08)

A Turkish declaration of extending its customs union with the EU to the bloc's 10 newcomers, including the divided Mediterranean island, refusing to recognise Cyprus' Nicosia government should not block the launch of European Union membership talks with Ankara, the EC said on Monday after an initial assessment. The EU sees the Greek Cypriot government in Nicosia as the only legitimate authority, as representing the whole island, pending a U.N.-brokered peace settlement. (Reuters, 01.08)

French PM Dominique de Villepin appeared to raise the bar for Turkey to start European Union membership talks, saying Ankara must recognize Cyprus first and said: "Entering a negotiation process, whatever it is, first assumes recognition of each of the members." Chirac's office declined to comment on the report. Chirac has traditionally backed Turkey's EU bid but now faces growing opposition among French voters to admitting the large, relatively poor, mainly Muslim country into the wealthy bloc. Germany's CDU shared Villepin's opinion. (Afp, 04.08)

The executive EC and EU President Britain said the 25 EU leaders had never made recognition a prerequisite for opening negotiations and the Cyprus question should be dealt with separately in a U.N. framework. Greece meanwhile upped pressure over the divided island by postponing a planned visit to Turkey by PM Costas Karamanlis this month that would have been the first by a Greek premier to Athens' historic Aegean rival in more than 46 years. (Reuters, 02.08)

The first president of the ECB Wim Duisenberg shortly pleaded in his last article before his death for the EU to welcome Turkey as a member in order to promote peace between cultures: ”…an increasingly virulent and violent clash of cultures is emerging in Europe - particularly in France, Germany, Spain and the Netherlands.” (Afp, 03.08)

The secretary of state for foreign affairs of Austria Hans Winkler said Austria wants to foster closer ties between the EU and the Balkans when it holds the rotating presidency of the bloc in 2006. "We have to reassure the countries in the region, who are concerned that the outcome of the referendums in France and the Netherlands may have harmed their chances of joining the EU," he said. (Afp, 03.08)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU still aims to lift its arms embargo on China but wants to do it in a way that promotes stability in east Asia, EU foreign policy chief Javier Solana said. "This is not something that has disappeared from the table of the EU. We want to do it, we want to do it well, and we want to do it in a manner that contributes to the stability of the region," Solana told. He said the EU had almost completed work turning an existing "code of conduct" on all EU arms exports into a legally binding and more comprehensive set of rules - a move which EU officials see as a prerequisite for ending the embargo. (Reuters, 26.07)

The EU will lead a peace monitoring mission to Indonesia's Aceh province to oversee a deal to end three decades of conflict between rebels and the government. It would be the first time the EU has sent peace observers to Asia, foreign policy chief Javier Solana said. "We have experience of this type of operation and normally we do it well," Solana told, referring to previous dispatches of EU monitors to conflict zones in Bosnia and Africa. The 200-strong team could start moving into place as early as Aug. 16, a day after a peace deal is due to be signed by the Indonesian government and Free Aceh Movement (GAM) rebels, added Solana's spokeswoman, Cristina Gallach. (Reuters, 28.07)

The EU expressed deep concern about a clampdown by Belarus forces on the country's Polish minority, but diplomats said the bloc would refrain from any concrete action against Minsk for now. "We are very worried about that. This new episode takes place in the context of a growing repression of political parties and non-governmental organisations and also independent media in Belarus," said Amadeu Tardio, spokesman for the executive European Commission. Unless tensions between Warsaw and Minsk escalate sharply, one diplomat said the EU would take no action for now because of the holiday season and because some Western countries such as France are against giving the issue a priority. "I would not expect any action in August. EU ministers may debate the subject in September," the diplomat said, asking not to be named. (Reuters, 28.07)

Iran rejected a EU request to delay submitting EU proposals to solve a dispute over the Islamic Republic's nuclear programme, a spokesman for the Supreme National Security Council said. "We reject any delay. We are expecting their proposals to be submitted on Aug. 1 and it should meet Iran's minimum expectations," Ali Aghamohammadi, a spokesman for the Supreme National Security Council told. EU diplomats say the European offer is predicated on Iran agreeing to maintain indefinitely its suspension of uranium enrichment, nuclear fuel reprocessing and related activities. (Reuters, 30.07)

Iran said it would restart some sensitive nuclear fuel activities on Monday unless it received EU proposals on Sunday to break a diplomatic impasse over the country's atomic programme. In London, the British Foreign Office said that EU members Britain, France and Germany had informed Iran only that "full and detailed proposals" would be delivered in a week. An EU diplomat told: "We've been absolutely clear all along that if they (Iran) did something like this it would be considered a breach of our agreement." The EU plans to offer economic and political incentives in return for Iran's indefinite suspension of uranium enrichment, nuclear fuel reprocessing and related activities. (Afp, Reuters, 31.07)

The European Commission proposed tightening controls on money transfers in Europe in a bid to cut off funding for terrorist attacks, as part of measures made more urgent by the London bombings. "The fight against terrorism requires a sustained and focused effort on many fronts," said internal market commissioner Charlie McCreevy. "The objective is to cut off funding for terrorists, to make the environment increasingly harsh for terrorist financiers," added a commission official. Concretely, any transfer of money sent or received in the 25-nation EU would have to be accompanied by the name, address and account number of the sender. (Afp, 26.07)

The EU welcomes the IRA's "historic" pledge to lay down arms after more than 30 years of violence and hopes it will follow through on the promise, the EU's foreign policy chief said. "This is a historical event and we hope it will lead to a total finalization of that battle of the IRA," Javier Solana said. He said he hoped the Irish Republican Army (IRA) would follow through on its announcement, delivered on Thursday, and actually silence its guns. (Afp, 29.07)

The EU 3 - Britain, France and Germany insisted Iran give up nuclear fuel work that could be used to develop bombs and called an urgent meeting of the U.N. nuclear watchdog that could refer Tehran to the U.N. Security Council for sanctions. A senior Iranian nuclear negotiator said the Islamic Republic would resume work at a nuclear fuel plant regardless of EU proposals for security, trade and technology cooperation that included support for building nuclear power stations. (Reuters, 05.08) Iran rejected the EU's offer of incentives in return for a suspension of its nuclear work, paving the way for a confrontation that could lead to United Nations sanctions against the Islamic Republic. The EU has offered to back Iran as a major supply route for oil between Central Asia and Europe as part of proposals to encourage Tehran to freeze its nuclear work, said France's FM Philippe Douste-Blazy. (Reuters, 07.08)

EU condemned coup in Mauritania and called for respect of democracy and constitutional order in the country, where troops led by the presidential guard took over key buildings in the capital, including the military headquarters, the state radio and television offices, the presidential palace and ministries.(Afp, 03.08)

EU’s foreign policy chief Javier Solana expressed concern about 15 Uzbek refugees being held in Kyrgyzstan who have also attracted the attention of the UN. The group remained in detention after more than 400 other Uzbeks were airlifted to Romania last week by the U.N.'s refugee office from Kyrgyzstan -- where they had fled after a government crackdown at home. (Reuters, 03.08)

EU's executive commission called for human rights to be respected in Belarus and said it was considering offering support to independent media in the country. "Clearly they are in an episode of growing repression against political parties and non-governmental organisations in Belarus and we call on Belarus to fully respect human rights obligations," said commission spokesman Stefaan De Rynck. Polish Foreign Minister Adam Rotfeld called on the EU to take "decisive steps" against Belarus for its clampdown on the Polish minority. (Afp, 01.08)

Russian President Vladimir Putin complained during a visit to Finland that competitors were unfairly raising ecological concerns in order to hamper Russian economic advances. "We are against using ecological problems as part of a competitive fight," he said, "As soon as we launch a big, competitive project in Russia, ecological problems are brought up." There is opposition in Finland to Russian plans to build new ports on the Baltic. Putin also used the occasion to denounce what he said was discrimination against ethnic-Russians in the ex-Soviet Baltic countries, but failed to win the support of Halonen on either issue. Meanwhile, Putin said he approved of Finnish funding of ecological projects and cultural programmes for ethnic Fino-Ugrians as long as "the funds are used for the declared uses." However, for the second time in three weeks, he warned "against the financing of political activity by just any channel." There were also signs of friction over the issue of ethnic-Russians in Latvia and Estonia, which received Finland's diplomatic backing for entry into the EU. In the second half of next year, Finland will hold the EU chairmanship. (Afp, 02,08)

EMU, majanduspoliitika

Italy's Foreign Minister Gianfranco Fini expressed pessimism over the possibility of finding agreement on the EU budget by the end of the British presidency in December. "I don't believe that the British presidency will easily conclude an agreement on the financial issues," Fini told, referring to the 2007-20013 budget. "If Chirac doesn't accept a reexamination of the Common Agricultural Policy, Blair must give up," said Fini. "There has been a hardening of positions (of members states) and no government is ready to say we will put our national interests aside,” said Fini. (Afp, 26.07)

The EU will impose anti-dumping import duties of between 18.6 and 47.8 percent on Chinese iron castings from Saturday, the bloc's Official Journal said. The duties will last five years. Iron castings are used mainly to make man-hole covers. "The vulnerable situation of the Community industry coincided with a sharp increase in imports from (China) and a substantial price undercutting by these imports," said the Official Journal. (Reuters, 29.07)

The EU has lost a WTO dispute with nine Latin American countries over its planned new tariffs on banana imports. Costa Rica's ambassador to the WTO, Ronald Saborio said the EU's planned replacement for its controversial quota system next year would be discriminatory for banana producers that are not part of the 25-nation bloc or the African, Caribbean and Pacific (ACP) nations that have preferential, tariff-free access to European markets. (Afp, 01.08)

Eurozone retail sales grow more quickly than expected in June. Although the eurozone figures were better than expected they were not as strong as the trend seen in May when retail sales grew 1.1 percent over one month and 1.9 percent over one year. The IMF cut its growth forecasts for the 12-nation eurozone and appealed for decisive political action to revive an arthritic economic performance. The report of IMF underlined that what it called a "low-flying recovery" in the eurozone has failed to provide the spark needed to revive growth convincingly or to bring down high unemployment. (Afp, 03.08)

The EU will ban imports of chickens and other birds and poultry products from Russia and Kazakhstan to help prevent the spread of bird flu, the EC said. (Reuters, 06.08)

Julgeolek

Italy took command of the NATO-led peacekeeping force in Afghanistan for a nine-month period which will see an expansion of security for next month's historic parliamentary polls. NATO-led peacekeepers played a vital role in ensuring security for last year's presidential election. They face a new challenge in safeguarding the much more complex parliamentary polls scheduled for September 18. (Afp, 04.08)

The Irish Republican Army said it had formally ordered an end to its armed campaign against British rule in Northern Ireland from 4 p.m. (1500 GMT). "The leadership of the IRA has formally ordered an end to the armed campaign. It takes place from 4 o'clock (1500 GMT) this afternoon. All IRA units must dump arms. Volunteers are instructed to assist in the development of purely political and democratic programmes through exclusively peaceful means." (Reuters, 28.07)

Russia tried to cheat Latvia and Estonia by attempting to force them to sign border pacts which distorted history, Latvian Prime Minister Aigars Kalvitis said. "We are the successors of independent republics, founded in 1918, and we regained our independence (in 1991). But Russia's aim was to sign border treaties that would prove to the rest of the world that we are new states, founded in 1991," Kalvitis told Latvijas Avize daily. "Russia wanted to cheat us but got a year-long debate on the Baltic occupation and in the end had to back down because it was not ready to admit what the world expected Russia to admit," he said. The failure to sign or ratify border treaties with Latvia and Estonia represented a huge diplomatic failure for Moscow, Kalvitis said. (Afp, 29.07)

Russia will make no concessions in a decades-long territorial dispute with Japan, Russia's defence chief said in remarks aimed at stopping renewed rumours of a possible deal. Moscow has been sending signals that a visit by President Vladimir Putin to Japan later this year is unlikely to produce a breakthrough in a stalemated territorial row. "We are not going to make any territorial concessions," Russian news agencies quoted Defence Minister Sergei Ivanov as saying on a trip to the disputed islands. "We are not going to leave the Southern Kuriles." (Reuters, 29.07)

After more than two centuries of sustained presence in Georgia, the last Russian troops still there began leaving the country Saturday, when a first column of military vehicles pulled out of a base and headed back to Russia as agreed last spring, officials said. The column of nine wheeled vehicles and accompanying soldiers departed from a Soviet-era base at Georgia's southwest Black Sea port city of Batumi under the terms of an accord calling for the closure of that and the other remaining Russian base at Akhalkalaki by the end of 2008, they said. "The Georgian side promised to provide us with all the necessary documents for the withdrawal of our armored vehicles" so the departure from the bases could begin, Vladimir Kuparadze, the deputy commander of Russian forces in Georgia, said. (Afp, 30.07)

Venemaa on valmis sõlmima ELiga lepingu viisarežiimi lihtsustamiseks ja readmissiooniks tingimustel, et seda tehakse etappide kaupa. Venemaa ei taha muutuda “üleviidavate inimeste laagriks”, mistõttu esimene etapp puudutaks vaid Venemaai ja ELi kodanikke. Eriti oluline on, et nii kaupade kui ka inimeste teekond Kaliningradi oblastist VFi kulgeks ilma tõrgeteta. “Praegu kubiseb see absurdsustest, milles väljendub banaalne ELi bürokraatia,” väitis Venemaa esindaja ELi juures Vladimir Tšizonov. (Interfax, 27.07)

Intervjuus Venemaa suursaadiku Juri Fedotoviga märkis viimane Venemaa-ELi suhteid kommenteerides, et sel teemal räägitakse viimasel ajal palju, kuid midagi ette ei võeta. Venemaa huvideks on endiselt venelaste olukorra parandamine Eestis ja Lätis ning viisarežiimi lihtsustamine venelastele, kes soovivad ELi külastada. Ka on Venemaal pakkuda perspektiivikaid valdkondasid, näiteks energia, millest võidaksid nii Venemaa ise kui ka EL. (Ria Novosti,26.07)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Inglisekeelse ajakirjanduse põhiteemad olid Iraak ja terrorism, mida vaadeldi Iiri Vabariikliku Armee teadaande relvad maha panna kontekstis. Londoni sündmused on tõstatanud taas küsimuse, kas vägede viimine Iraaki oli õige. Iga kord kui ministrid loodavad, et nad on Iraagi-küsimuse seljatanud, ilmub see uuesti ja lööb neid valusalt kuklasse.
Paar päeva pärast Londoni rünnakuid peeti Iraagi mainimist halvaks maitseks, kuid nüüd on teema uuesti päevakorral ning Tony Blairil ei õnnestu seda vältida. Ükski mõistlik inimene ei otsi Londoni pommidele vabandusi: al Qaeda terroristlik liikumine ei saanud algust Iraagi invasiooni tõttu ning me ei tagaks oma turvalisust vägede väljatoomisega Iraagist. Kuid võimalus, et noorest moslemist saab terrorist, on kasvanud meie tegevuse tõttu Iraagis. Me kõrvaldasime diktaatori ja lõime seega pinnase anarhia levikuks, me lõime terrorismi kasvuks uue aluse ning kogu maailm on seetõttu ebakindlam. USA ja Suurbritannia vägesid ei tohiks praegu Iraagist välja tuua, sest see teeks halva olukorra veel hullemaks. Iraagist ei saa kunagi kapitalistliku demokraatia musternäidist, nagu president Bush seda ette kujutas. Püüd jõuda selleni relvade kaudu ebaõnnestus. Kuid kui me oma vigadest õpime, võib Iraagist siiski saada korralik Lähis-Ida riik. (Douglas Hurd, Independent, 28.07) Kui Tony Blair ütleb, et me ei tohi terroristidele karvavõrdki järele anda, tähendab see tegelikult seda, et ta pole valmis andma järele neile, kes ütlevad, et Iraagi invasioon oli viga. Raske on austada peaministrit, kelle jaoks on eneseõigustus olulisem kui püüd mõista, mis terrorismivastases sõjas täpselt valesti läheb. Samas, mida muud ta saakski teha? Sellise suurusjärgu vea tunnistamine asetaks peaministri täbarasse olukorda. Londoni pommirünnakud tekitasid efekti, mis isoleeris Blairi kriitikast, kuid selline olukord ei pruugi kesta kaua. On üksnes aja küsimus, millal Blairi kriisiolukorras tegutsemise oskuste imetlemine asendub kainestava arusaamisega sellest, kuidas me selle kriisini üldse jõudsime. Iraak ei kao kuhugi ning on alust uskuda, et halvim on alles ees. (David Clark, The Guardian, 1.08) Kuidas tunneb end pärast Londoni pommirünnakuid USA president Bush? Ilmselt nii nagu Winston Churchill pärast Pearl Harborit. Kergendus oleks vist vale sõna. Ei saa tunda kergendust pärast seda, kui sinu sõpra on rünnatud. Kuid see on kergendus selles mõttes, et sõber liitub sinuga võitluses. Kui Londonis pommid plahvatasid, hakkas Suurbritanniast kostma signaale, mis viitasid sellele, et liitlased liiguvad teineteisele lähemale. (Amity Shlaes, Financial Times, 31.07)
Poliitikas võib ajastus olla kõige aluseks. 29. juulil tegi IRA lõpuks avalduse, mida nii Suurbritannias kui Iirimaal oodati juba aastaid. IRA teatas, et organisatsiooni liidrid on andnud ametliku käsu lõpetada relvastatud võitlus ning tegutseda edaspidi rahumeelselt. Kui see tõesti tähendab iiri terrori lõppu, siis on see avaldus tõepoolest ajalooline, kuid isegi kui IRA mõtleb seda, mida ütleb, on palju küsimusi veel vastuseta. Kõige kõvema häälega otsivad vastuseid Põhja-Iiri Unionistid, kelle jaoks ei sisalda avaldus täpset fraasi “sõda on läbi”. Samuti ei tähenda avaldus, et IRA laiali läheks, mis on olnud unionistide üks nõudmistest. Tähtsam küsimus on, mida õpetab meile IRA loobumine terrorismist (või relvastatud võitlusest, nagu seda on nimetatud) võitluses tänaste terrorismivormidega. Positiivne on see, et mõnikord lõpetavad läbirääkimised terroristidega vägivalla. Kuid praeguse aja islamist inspireeritud terrorism ei tunne piire, ei esita nõudmisi ega esinda kedagi teist peale iseenda. See teeb läbirääkimised nendega mõttetuks. (The Economist, 28.07) Kontrast ei saaks olla suurem - ajal, mil IRA on ametlikult lubanud oma tegevuse lõpetada, otsib Londoni politsei islami võrgustiku liikmeid, kes on vastutavad Briti ajaloo kõige julmema terroriakti eest. IRAlased on nüüd kui “head” terroristid. Sellised, kes ei lase end õhku, kes enne ründamist ette hoiatavad ning kes on valmis maha istuma ja arutama nõudmisi, millest igaüks aru saab. Al Qaeda liikmed on “halvad” terroristid: usufanaatikud, kelle motivatsioone on sama raske mõista kui nende kavatsusi. Kahe rühmituse vahel on kahtlemata erinevusi, kuid need polegi ehk nii suured, kui laialdaselt arvatud. IRA ei ole alati olnud puhas ja mõistlik organisatsioon. See on läbinud pika muutusteprotsessi, mille mõistmine aitaks meil paremini hakkama saada uue põlvkonna terroristidega. Esiteks tuleb olla kannatlik: IRA liidritel kulus 15 aastat, enne kui nad mõistsid, et nende strateegia ei vii kuhugi. Teiseks tuleb olla tugev: IRA ei haaranud poliitiliste vahendite järele mitte seepärast, et relvastatud võitlus oleks nende jaoks muutunud ebaeetiliseks. IRA tunnistab ka ise, et Briti julgeolekujõud ajasid nad ummikusse. Kolmandaks: IRA valijaskond väsis pommidest ning hakkas eesmärkide saavutamiseks nõudma teisi vahendeid. (Peter R. Neumann, International Herald Tribune, 3.08) IRA avaldus on muidugi tervitatav, kuid ebaõiglane oleks rühmitust selle eest kiita. IRA poolt on vale väita, et relvastatud võitlus oli täiesti õigustatud, sest tsiviilisikute vastu suunatud terroriakte ei saa aktsepteerida. IRA kohustus on nüüd näidata, et organisatsioon peab oma sõna. Põhja-Iiri rahuprotsessi läbimurrete suhtes on valitsenud skeptitsism, kuid nüüd on põhjust suuremaks optimismiks kui tavaliselt, sest seekord pole IRA avaldusega seotud mingeid tingimusi. (Juhtkiri, The Independent, 29.07)

Saksamaa ajakirjandus

Erinevalt eelnenud nädalatest keskendus Saksa press seekord sisepoliitiliste sündmuste kajastamisele. Lähenevad Bundestagi valimised ning valimisvõitlus juhtivate poliitikute vahel pakub ajakirjanikele rohkesti uurimismaterjali nii välis- kui ka sisepoliitika küsimustes. Lisaks ilmusid pressis mitmed intervjuud Euroopa Liidu juhtivate poliitikutega, mis valgustasid Saksamaa lugejaid erinevate liikmesriikide ootustest ning õhutasid oluliste küsimuste otsustamisel enam rahvusvahelist koostööd tegema.

EK voliniku Günther Verheugeni kinnitusel ei ole liidu eesmärgiks superriigi staatus. Inimesed ei ütleks ealeski lahti oma rahvuslikust identiteedist. “Euroopa on ja jääb rahvusriikide liiduks, kus iga riik on ära andnud osa oma suveräänsusest, et see liidu ühiseid eesmärke teeniks.“ Maastrichti leping seadis eesmärgiks aina tihedama koostöö, kuid samas ei täpsustanud, kuidas seda teostada. EL seisab dilemma ees: kas edaspidi oleks veel võimalik samal viisil võrdselt koostööd teha või peaks mõningatel riikidel enam otsustusõigust olema. Kui selguks, et Euroopa arengut puudutavad vaatenurgad on üksteisest liialt erinevad, siis oleks ainsaks abinõuks veelgi intensiivsem koostöö. Enamus Euroopa kodanikke tunneb end EList distantseerununa, nad ei saa ELi tähtsate otsuste tegemisel piisavalt kaasa rääkida. Samuti ei mõisteta, kuidas toimib seadusandlus ning millised institutsioonid selle eest vastutavad. Verheugeni sõnul seisneb probleem Euroopa avalikkuse kui sellise puudumises: “Puudub side Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel. Suhtlus käib läbi “rahvuslike” filtrite. Liikmesriigid peaksid oma kodanikele selgitama, mis põhjusel just nii või teisiti otsustatakse. See peaks olema iseenesest mõistetav, et Euroopa kodanikud ELi suurprojektides kaasa rääkida saaksid.” Verheugen peab oluliseks stabiilse poliitilise liidu sõlmimist. Ilma reguleerimiseta siseturg funktsioneerida ei saaks, majanduslik integratsioon on vaid tee eesmärgini, milleks on kestev funktsioneeriv poliitiline süsteem konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. (Roger Köppel, Herbert Kremp, FAZ, 3.08)

Inglased tahavad reformimeelsemat Saksamaad. Briti suursaadik Saksamaal Sir Peter Torry igatseb debatti, kus mõni julge poliitik suudaks üles astuda väitega, et ELi laienemine ning globaliseerumine tulevad Saksamaale kasuks. Torry sõnul ei ole oluline, kas Saksa kantsleriks on Schröder või Merkel: “Probleemi lahendamiseks ei pea olema geenius, vaja on vaid poliitilist tahtejõudu.” Oma eesistumise ajal pooldab Inglismaa põllumajanduse toetamise asemel majanduskasvu ning ettevõtluse soosimist. “Miks peavad inglased ja sakslased Prantsuse põllumeestele maksma? Prantslased peaksid seda oma rahadega tegema!”, märkis Torry. Oma reformi teostamiseks vajavad britid Saksamaa abi, sest hetkelise majandusliku nõrkuse all kannatavad ka naaberriigid. (Cordula Tutt, Financial Times Deutschland, 28.07)

Vastuseks Euroopa riigijuhtide ühisele avaldusele üheskoos Euroopa eest seista kritiseerib üks lugeja riigipiiride lihtsa ületamise ja valuutavahetuse vajaduse puudumise ülistamist: “Eurooplased igatsevad majanduslikku ja sotsiaalset kindlust, mille peaksid võimaldama efektiivselt toimiv siseturg ja kindlad välispiirid. Unistusi varjutavad aga Saksamaa eelarvedefitsiit, mis kuidagi lapitud ei saa, põllumajandustoetused, mille tagajärjed sarnanevad plaanimajandusele, samuti liitumisläbirääkimised Türgiga, kus üks osapool on Türgi liitumise suhtes optimistlikult meelestatud, samas kui teine selles projektis kindlat hukku näeb. Lihtsa “JA” või “EI” ütlemiseks puudub Euroopa poliitikutel julgus. Selle ülesande võtsid enda peale prantslased ja hollandlased, kes põhiseaduslikule leppele “EI” ütlesid. Kuid Euroopa pürgib aina kaugemale ja kõrgemale. Enne tulevikku mõjutavate oluliste otsuste tegemist tuleks pöörata pilk minevikupeeglisse ning analüüsida eelnevaid samme: millised olid vead? Millised ülesanded on veel lõpetamata? Milliseid otsuseid peaks veel revideerima? Kui neile küsimustele kord vastused leitud on, võib juba edasi minna!” (Leoor Engländer, FAZ, 27.07)

Nagu alati Saksamaa valimiskampaaniate puhul, puuduvad neis selged seisukohad Euroopa poliitika suhtes. Sotsiaaldemokraadid on tagasihoidlikult teinud mõned ettepanekud põhiseadusliku leppe, Lissaboni strateegia, Euroopa sotsiaalmudeli, laienemise ja rahvusvahelise turvalisuse tagamise küsimustes. Koalitsioonipoliitiku VM Joska Fischeri lubadused on selgesõnalisemad: poolehoid relva-embargole Hiina vastu, rangem relvakaubanduspoliitika, vastuseis põgenikelaagrite rajamisele kolmandatesse riikidesse, rahvuslike maksusüsteemide kooskõlastamine ning agraarreformide elluviimine. Roheliste partei esindajad tulevad välja ideega lasta 2007. aasta 9. mail “Euroopa päeval” kõigil ELi liikmesriikide kodanikel hääletada PSL ratifitseerimise üle. CDU ja CSU liit soovib päästa PSL ning selles sisalduva Põhiõiguste harta, aktid, mis määravad kindlaks põhikompetentsid ja rahvuslike parlamentide osalemisõigused. Oma programmis kirjutavad kristlikud demokraadid, et Schröder ja Fischer on ruineerinud Saksa parteide üksmeelsuse Euroopa poliitikat puudutavates küsimustes ning vähendanud rahva usaldust ELi suhtes. Võimule saades lubab Merkel teha tihedamat koostööd ELi väikeste liikmesriikidega. (Knut Preis, Frankfurter Rundschau, 27.07)

Tõenäoliselt põhjustaks Saksamaa opositsioonipoliitiku CDU parteijuhi Angela Merkeli kantsleriks valimine “uute tuulte” puhumist Saksa-Prantsuse suhetes. Eelkõige tähendaks see suhete jahenemist, sest uue kantslerina panustaks Merkel enam suhete parandamisele USA ja ÜROga kui “Euroopa radadel” käimisele. USA presidendi Bushiga kohtudes kinnitas CDU välispoliitik Schäuble, et nad ei kavatse kõiki asju teistmoodi teha ning et tulevikus rajaneb Saksa välispoliitika nii Euroopa koostööl kui ka transatlantilistel suhetel. Pariisi diplomaatidel ei ununenud naispoliitiku poolehoid USA-Iraagi sõjale ning eriline imetlus Ronald Reagani NSV Liidu lagunemisele kaasaaidanud poliitiliste sammude suhtes. On ju Merkel Ida-Saksamaal üles kasvanud. Naispoliitiku konservatiivsed vaated sarnanevad küll Prantsuse potentsiaalse presidendi Nicolas Sarcozy omadega, kes samuti ei poolda Türgi liikmelisust, kuid viimane võib võimule tulla alles 2007. aastal. (Hans-Helmut Kohl, Frankfurter Rundschau, 27.07) Milliseks kujunevad poliitilised jõud Euroopas mõne aasta pärast, on veel lahtine. 1. jaanuaril 2007 saab Saksamaa ELi eesistujaks. Kui Merkel valitakse kantsleriks, peab ta hiljemalt selleks ajaks välja mõtlema, kellega ja kuidas ta millist Euroopa poliitikat ajada tahab. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 29.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ajakirjanduses jätkuvad arutelud terrorismi üle. Viimastel nädalatel analüüsiti ka Prantsusmaa ja Iisraeli suhteid, Iraani tuumaküsimust ning valitsuse meetodeid tööpuuduse vastu võitlemisel. Juunis nimelt vähenes tööpuudus Prantsusmaal 1,4% võrra, mis on viimase nelja aasta parim näitaja, töötute arv küündib siiski enam kui kümne protsendini tööealisest elanikkonnast.

Hiljutised terrorirünnakud Londonile ja Egiptuse kuurortlinnale Sharm el Sheikile hoiavad aktiivseina arutlusi terrorismi üle. Le Figaro leiab, et Al Qaeda taktika on sedavõrd efektiivne, et selle terroriorganisatsiooni olemus muutub üha ähmasemaks. Kas initsiatiiv terroriakte läbi viia jäetakse autonoomsetele grupeeringutele? Kust ja kelle poolt tõmmatakse niite? Mis on saanud Bin Ladenist? Keegi ei tea vastust neile küsimustele. Kuid ühes ei kahtle keegi: terroristidel, kes nad siis ka poleks, on hirmuäratav tegevusplaan, mille rakendamine tabab meid iga kord üllatusena. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt. Le Figaro, 25.07) Le Monde’i juhtkiri arutleb pikalt terrorismiajastul elamise üle. Välja tuuakse 10 punkti, mis selgitavad terrorismi põhjuseid, Lääneriikide tehtud vigu terrorismivastases võitluses ning seda, et terrorismivastane võitlus ei ole sõda. Autor toob esile, et sajad miljonid moslemitest televaatajad peavad USAd vastutavaks Iraagis iga päev toimuva veresauna eest. Sellest vaatenurgast lähtuvalt näib mõttetuna ka Suurbritannia peaminister Tony Blairi katse eitada ilmset: Londoni terroriaktide ülimalt tõenäolist seotust Suurbritannia kohaloluga Iraagis. Samas oleks ohtlik sellest teha järeldus, et ainus väljapääsutee on vägede väljaviimine Iraagist. (Juhtkiri Jean-Marie Colombanilt, Le Monde, 27.07) Pariisi rahvusvaheliste ja strateegiliste suhete instituudi direktor Pascal Boniface kirjutab, et vaatamata Washingtoni retoorikale headest kavatsustest tuleb jälgida ka tegusid. Kui Iraagi sõda just ei loonud terrorismi, siis igatahes aitas kaasa selle arenemisele. Sõda, mida alustati terrorismivastase sõja egiidi all, on tegelikkuses terrorismi vaid toitnud, ja see on muide see, mida konflikti vastased algusest peale kartsid. Washingtoni poliitikat, millega London läks agaralt kaasa, peetakse mitmel pool, ka väljaspool moslemimaailma, agressioonipoliitikaks, mis lisab usutavust Al Qaeda juhtide teravatele süüdistustele. (Pascal Boniface, Libération, 29.07)

Iisraeli peaminister Ariel Sharoni visiiti Pariisi valmistati hoolega ette. Prantsusmaa ja Iisraeli suhted on juba aastakümneid keerulised, et mitte öelda „vihkamisväärsed “ nagu Le Monde kirjutab. Eriti halvasti edenevat kahe riigi suhted siis, kui Prantsusmaal de Gaulle’i mõtteviisi järgijad võimul on. Prantsusmaa tegi sedapuhku siiski kõik visiidi õnnestumiseks ning kolme päeva jooksul välditi teravaid sõnu. Prantsusmaa on lõpuks mõistnud, et ei saa mängida olulist rolli Lähis-Ida rahuprotsessis, kui ta ei suuda end teha kuuldavaks mõlemale osapoolele. Iisraelis nähakse Prantsusmaad kui süstemaatiliselt paletsiinlasi toetavat riiki, kus pealegi valitsevad antisemiitlikud meeleolud. See veidi karikatuurne nägemus takistab prantslaste tõsiseltvõtmist iisraellaste poolt. Samuti tõdetakse, et USA rolli vähendamine Lähis-Ida poliitikas saab toimuda vaid läbi ELi imidži paranemise Iisraeli silmis. Suutmaks välja kanda vahendaja rolli, tuleb võita kõigi osapoolte usaldus. Sellest vaatepunktist on Pariisi ja Jeruusalemma vaheliste suhete soojenemine heaks uudiseks palestiinlastele. (Juhtkiri Le Monde, 31.07; Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 27.07)

Prantsusmaa ajakirjandus elas kaasa ärevatele teadetele Iraani kindlast soovist taaskäivitada oma uraanirikastamise programm. Iraani otsust võib pidada Euroopa diplomaatia läbikukkumiseks, samas avab see rahvusvaheliste arutelude rea, mis võib viia sanktsioonide kehtestamiseni Iraani vastu. Kui Iraan ELi pakkumisest keeldub, siis jääb talle vaid Iraagi pretsedendi järgimine: arutelu ÜRO Julgeolekunõukogus ähvardustega sanktsioonidele ja sõjalisele sekkumisele. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 1.08) Samas leiab Le Figaro kolumnist Alexandre Adler, et sanktsioonide kehtestamise osas Iraanile on viimasel loota Venemaa ja Hiina vetole Julgeolekunõukogus ning naftabarreli praeguse hinna juures maailmaturul on Iraani juhid kaitstud ka tõsiste majandussanktsioonide eest. (Alexandre Adler, Le Figaro, 3.08)

Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepin algatas elava debati enne liitumisläbirääkimiste alustamist Türgiga 3. oktoobril, teatades raadioeetris, et näeb Küprose tunnustamist vajaliku eeltingimusena liitumisläbirääkimiste alustamiseks. Prantsusmaa välisminister Philippe Douste-Blazy sõnul seisneb küsimus selles, kas üks riik, mis ei tunnusta ühte ELi liikmesriiki, võib saada ELi kandidaatriigiks. Prantsusmaa soovib tema sõnul sügavamat diskussiooni selles küsimuses. (Frédéric Bobin, Mouna Naïm, Le Monde, 5.08)

Skandinaavia ajakirjandus

Suurbritannias aja jooksul mitmeid terroriakte korda saatnud Iiri vabariiklik armee (IRA) teatas 27. juulil, et lõpetab relvastatud võitluse, kuid jätkab rahumeelset vastupanu. Suurbritannia peaminister Tony Blair tõi oma avalduses välja, et tegemist on äärmiselt tähtsa sündmusega Põhja-Iirimaa lähiajaloos. IRA avaldus leidis elavat vastukaja ka Skandinaavia pressis. Rootsi ajakirjandus arvab, et üheks IRA otsuse põhjuseks võib olla see, et Iirimaa on viimase 15 aasta jooksul muutunud Euroopa tagahoovist üheks EL dünaamilisemaks ja kiireima majandusega riigiks. Võib-olla saab siit teha järelduse, et avatus ja heaolu pigem lämmatavad kui ergutavad terroriorganisatsioonide tegevust. (Juhtkiri, SvD, 28.07) Taani ajakirjandus leiab, et IRA avaldust oli juba pikisilmi oodatud ning lõpuks ometi mõistis see terroriorganisatsioon, et nad ei jõua oma tegevusega eesmärgile sammukestki lähemale. Nii Põhja-Iirimaa, Iirimaa kui ka Inglismaa on IRA tegevuse pärast juba piisavalt kannatanud. Taani pressis avaldatakse lootust, et viimaks ometi on üks Euroopa pikaajalistest ja keerulistest relvastatud konfliktidest igaveseks lõpetatud. Kindlasti mõjutas IRA otsust ka terroriorganisatsiooni maine halvenemine viimasel ajal. Nimelt on IRA-d iseloomustanud peamiselt pangaröövid ja mõrvad. Taani ajakirjandus leiab, et esialgu on IRA siiski oma otsusest vaid teatanud, kuid pole veel relvi maha pannud. Loodetavasti jõutakse lähiajal tegudeni. (Juhtkiri, JP, 30.07; Juhtkiri, Berlingske Tidende, 29.07) Norra ajakirjandus avaldab samuti heameelt IRA avalduse üle ning leiab, et peale IRA avaldust on rahu saavutamine Põhja-Iirimaal tõenäolisem kui kunagi varem. Samas on IRA ka varem sarnaseid lubadusi andnud, kuid lubaduste täitmiseni ei ole jõudnud. Seetõttu suhtub Norra meedia IRA avaldusse veidi skeptiliselt. Kardetakse et IRA kriminaalsed liikmed võivad rahu saavutamise protsessi takistada. (Juhtkiri, Aftenposten, 30.07)

Skandinaavia ajakirjandus kirjutas jätkuvalt ulatuslikult terrorismivastasest võitlusest. Rootsi ajakirjandus loodab, et riik ei hakka kitsendama inimeste õigusi ja vabadusi terrorismivastase võitluse sildi all. (Anders Björnsson, Dagens Nyheter, 25.07) Taani ajakirjandus on šokeeritud, et Briti politsei tappis täiesti süütu brasiillase, kuna viimane juhtus olema valel ajal vales kohas ning teda peeti terroristiks. (Morten Garly Andersen, Berlingske Tidende, 24.07; Juhtkiri, JP, 28.07) Taani ajakirjandus toob välja i H. C. Anderseni kuulsa lause “Rännata – see tähendab elada”. Nimelt ei pruugi see tänapäeval enam alati paika pidada, sest reisime võib tänapäeval tähendada ka surma. Taani Välisministeerium oli juba ammu hoiatanud Egiptusesse sõitmise eest, kuna Egiptuses oli juba pikemat aega terrorismioht. Seega peavad inimesed tõsiselt kaaluma, enne kui reisile lähevad ning teadma, et teevad seda n.ö. omal vastutusel. (Juhtkiri, JP, 23.07) Taani ajakirjanduse sõnul on EL andnud terroristidele suurepärased töötingimused, kuna nüüd, kui inimeste vaba liikumise põhimõte on peaaegu realiseerunud ka praktikas, saavad vabalt liikuda nii terroristid kui ka tavalised kurjategijad. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 05.08). Norra ajakirjanduse sõnul võtab Norra osa 13-st EL uurimisprogrammist, mis peaksid kaasa aitama terrorismi vastu võitlemisele. Mitu nendest projektidest tegeleb sellega, et välistada tulevikus Londonis toimunud terroriakti sarnaseid sündmusi. Norralased loodavad, et uurimisprojektidest on kasu (Alf Ole Ask, Aftenposten, 30.07)

3. oktoobril 2005 algavad EL läbirääkimised Türgiga. Käesoleval hetkel ei ole veel teada, milline on EL eesmärk nendel kõnelustel: kas Türgi liitumine või lihtsalt partnerlussuhete loomine. Nii Prantsusmaa kui ka Hollandi eitava vastuse ELi põhiseaduslikule leppele põhjustas osaliselt vastuseis Türgi liikmelisusele. Hiljuti tegi Prantsusmaa pm Villepin avalduse, et Türgiga alustatakse liitumisläbirääkimisi vaid siis, kui Türgi tunnustab Küprost. Nii Taani liberalistlik partei Venstre kui ka Sotsiaaldemokraadid on Prantsusmaa avalduse vastu. Taanlased leiavad, et Prantsuse valitsus ei tohiks oma probleeme Türgi kaela ajada, vaid peaksid need ise lahendama. Venstre esindaja sõnul peab EL võitlema inimõiguste ja demokraatia eest maailmas ning Türgiga läbirääkimiste viivitamine ei tuleks sellele võitlusele kindlasti kasuks, kuna EL kaotaks oma usaldusväärsuse. (Ole Damkjær, Berlingske Tidende, 04.08)

Soome ajakirjandus

Soome ajalehtedes leidis enim kajastamist Venemaa presidendi mitteametlik visiit Soome. Soome president Tarja Halonen ja Venemaa president Vladimir Putin rõhutasid riikidevahelisi häid suhteid ja koostööd, kuigi esile kerkisid ka erinevad arusaamised Balti riikide venekeelse vähemuse olukorrast, kodanikeühenduste toetamisest ning viisavabadusest. Presidendid kinnitasid, et riikidevahelised suhted on suurepärased. Presidentide põhisõnumit ei ole põhjust kahtluse alla seada kuid pinna all ootavad lahendamist probleemid, milles on olnud raske ühist keelt leida. Soome ja Venemaa suhetes tundub suurim raskus olevat see, et asjad ei edene. Ka riikide tavas näha asju esineb erinevusi. Soome seisukohalt võib pidada heaks, kui osutub tõeks Haloneni ütlus, et Balti riikide ja venelaste erimeelsuste lahendamine vaevalt jääb Soome ELi eesistumisajale. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.08) Halonen kaitses ebatavaliselt tugevalt Eestit ja Lätit ning avaldas lootust, et piirilepped ratifitseeritakse enne Soome eesistumisperioodi. Venekeelse vähemuse halva kohtlemise kohta Balti riikides vastas Halonen, et nii OSCE kui ka Euroopa Nõukogu arvates on Eesti ja Läti täitnud ettenähtud nõuded. Putini sõnul koheldakse Baltimaade venekeelset elanikkonda mittekodanikena, mis ei vasta ELi nõuetele. (Arto Atsikainen ja Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 3.08) Kuigi viisavabadus saabub lähiaastatel, pole vaja sellega asjatult kiirustada. EL ja Venemaa vahelist viisarežiimi puudutav leping kuulub Haloneni sõnul Soome eesistumisaja prioriteetide hulka. Haloneni märkus, et ühenduste tegevust ei saa ega tasu püüda ohjata, on hea, kuid kõlab kurtidele kõrvadele. (Juhtkiri, Kaleva, 3.08) Putini arvates head kodanikuühendused ei sega end poliitikasse ning selliseid toredaid mittepoliitilisi organisatsioone sobib rahastada ka välismaalt. Kuid nii see ei käi. Demokraatias ei ole poliitika vaid poliitiliste parteide ainuõigus, vaid kuulub rahvale. Sama valearusaam kordub vahelduva eduga ka Läänes. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 3.08) Teretulnud üllatus oli, et Putin tõstatas investeeringute kaitse lepingu puudumise küsimuse Soome ja Venemaa vahel ning lubas aktiivse töö jätkumist lepingu saavutamiseks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.08) Putini visiit toimus samal päeval kui Soomes tähistati OSCE 30.aastapäeva. See ei ole juhuslik, vaid Venemaa soovis taas kord näidata, et suurriigi juht reisib siis, kui talle sobib ning väikese riigi juht peab korraldama oma asjad selle järgi. Venemaa arvates ohustab OSCE tegevus endiselt tema huve. Putini visiidi alguspäev oli selge näide selle kohta, mida Venemaal arvatakse OSCEst. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 2.08)

Helsingis tähistati Euroopa julgeoleku- ja koostöö protsessi 30.aastapäeva. Euroopa ja selle lähiümbruse muutumisega on muutunud ka OSCE, kes otsib uusi võimalusi, et kaitsta oma kohta muutuvas maailmas. Viimastel aastatel on OSCE püüdnud tõsta oma profiili, toetades demokraatlikke uuendusi, muuhulgas endistes NL vabariikides. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 2.08) OSCE aastapäeva veetma saabunud külalised peegeldasid hästi OSCE tähtsuse vähenemist. Rõhuasetus on siirdunud poliitikast praktilise tegevuse juurde, mis on täiesti loomulik. Euroopa julgeoleku- ja koostööprotsessi teened on vaieldamatud. Venemaa jaoks on ebamugav, et OSCE keskendub põhiliselt endise NL aladele ning sooviks rõhuasetust poliitika ja julgeoleku teemadele. (Teine juhtkiri, Turun Sanomat, 2.08)
Terrorismi saab tõrjuda selle põhjusi ära hoides ja tihedat rahvusvahelist julgeolekukoostööd tehes. NATO või EL julgeolekugarantiid ei suuda ära hoida nende liikmetele suunduvat terrorit. Sellest hoolimata on rahvusvahelist julgeolekukoostööd, muuhulgas EL ja NATO raames, võimatu korvata. EL või NATO liikmelisus ei ole terrorismi objektiks langemise põhjuseks. Eraldumine või rahvusvahelisest koostööst kõrvalejäämine ei taga turvalisust. (Jyrki Katainen, Turun Sanomat, 2.08) Venemaaga seotud terrorism võib kohata Soomet tõenäolisemalt kui see, mis on osaks saanud USAle ja Suurbritanniale. Terrorismist ja eriti selle kartusest on tehtud ebaproportsionaalne nähtus: terroristid on võitnud mitte tehtud tegude, vaid sellepärast, et neist on tehtud kõikide riikide ja isegi USA ainuke tõeline ohustaja. Proportsioonide õige nägemine ei ole mitte ainult rahvusvaheliselt tähtis vahend terrorismi tõrjumises, vaid see on mõistlik ka rahvuslikus poliitikas. (Vilho Harle, Turun Sanomat, 3.08) Liitumine ELiga ja seal toimunud arengud ei ole loonud vajadust teha olulisi muudatusi julgeolekupoliitika põhisuundades. Konfliktide rõhuasetuse ja suurriikide strateegiliste huvide siirdumine Euroopast Lähi-Itta ja Aasia “kriisipiirkonda” on endisest rahustanud Põhja-Euroopat ning vähendanud sõjalist ohtu. Soome hoolitseb oma territooriumi kaitse eest, toetab ELi julgeolekustrateegiat ning teeb koostööd ÜRO, OSCE ja NATOga. Laialdast koostööd võib teha ka ilma liitumiseta, sel juhul säilib iseseisev otsustusvõim ja vähendatakse konflikti sattumise ohtu naaberriigiga. (Pekka Visuri, Turun Sanomat, 2.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

On the meeting with Finnish president Tarja Halonen Putin complained about the discrimination against ethnic-Russians in the ex-Soviet Baltic countries, but failed to win the support of Halonen on this issue. The non-citizen status of some Russian speakers in the Baltics was "absolutely unacceptable”, he said. However, Halonen argued that Latvia and Estonia "respect the norms" in Europe by demanding certain conditions before granting citizenship. Some Russian speakers in the Baltics still hold Soviet passports and have opted to be classified as having no citizenship in order to avoid having to apply for visas each time they visit Russia. Others have been refused passports after refusing or failing to pass local language tests. (Afp, 02.08)

The enlargement of the EU and the failed ratification of the European constitution by France and the Netherlands have complicated EU-Russia relations, Russia's newly-appointed ambassador to the EU said. "An enlarged EU of 25 states is a more difficult partner for Russia," Russia's Vremya Novostei daily quoted Vladimir Chizhov as saying in reference to the former Baltic states of Lithuania, Latvia and Estonia. "We hoped that the beneficial, educational influence of old European traditions would have a positive influence on them. This has not happened yet, but we are still hoping," Chizhov said, pointing to the status of ethnic Russians living in the Baltics and a border agreement with Estonia that fell through earlier this year. (Afp, 26.07)

Venemaa esindaja ELi juures Vladimir Tšizov teatas, et Eesti ja Läti piirilepingute saatus on ühtemoodi vilets. Tema seisukohalt oleks Eesti pidanud hääletamisest loobuma ja töötama opositsiooniga. Tallinnas aga taheti asju kiiresti läbi suruda. Mis ELi puudutab, siis väide, nagu oleks lepingute Eesti versioonil ELi toetus, ei vasta samuti tõele. (RIA Novosti 26.07)

Läti peaministri Aigar Kalvitise sõnul tahtis Moskva piirilepingute abil tõestada, et Eesti ja Läti kui riigid tekkisid 1991. aastal. Moskva tahtis, et seda fakti saaks piirilepingutest välja lugeda terve maailm. Balti riike oli kavas petta. Kalvitsi sõnul tegi Läti valitsus tegi kõik, et mitte sattuda selle Moskva konksu otsa ning väljendas pahameelt, et lepingute allkirjastamise ebaõnnestumist peetakse Läti välispoliitika ebaõnnestumiseks. “See on Vene välispoliitika viimaste aegade suurim ebaõnnestumine. Nad tõstatasid Baltikumi küsimuse, kuid ei suutnud seda normaalselt lahendada,” sõnas peaminister. (Interfax 29.07)

Ansip loodab 10 aasta jooksul anda kodakondsuse kõigile soovijatele, millega leiaks lahenduse kodakondsuseta isikute probleem. Tegemist oleks suurima otsusega, mis selles valdkonnas tehtud on. Hetkel elab Eestis 153 500 kodakondsusetut. (Interfax 04.08)

Soome ajakirjandus

Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaksid kümne aasta jooksul saama kodakondsuse kõik Eestis elavad kodakondsuseta inimesed, kes seda tahavad. Arvestused põhinevad reaalsetel faktidel. (Turun Sanomat, 5.08)
Eesti suursaadik Helsingis Matti Maasikas ei lähe sügisel Moskvasse, vaid on määratud Välisministeeriumi uueks kantsleriks. Maasika nimetamist peetakse Välisministeeriumis teretulnuks. (Turun Sanomat, 4.08)

Eesti suursaadiku Karin Jaani teatel ei alusta Eesti uusi piiriläbirääkimisi Venemaaga. Jaani rõhutab, et Riigikogu ei lisanud lepingutele midagi sellist, mis võiks mõjutada tekstide tõlgendamist. Läti peaministri Aigars Kalvitise arvates püüab Venemaa Lätit ja Eestit piirilepetega tüssata, püüdes tõestada maailmale, et Läti ja Eesti on noored 1991. aastal asutatud riigid. (Turun Sanomat, 2.08)

Eesti endise presidendi Lennart Meri arvates ei sõltu Eesti ja Venemaa piirileping Eesti tegevusest ning ei ole Eesti, vaid pigem Venemaa ja ELi vaheline küsimus. (Turun Sanomat, 29.7)

Soome Rootsi Rahvapartei presidendikandidaat, Euroopa parlamendi liige Henrik Lax soovib, et Soome president tõstataks Venemaa presidendi visiidi ajal Balti riikide okupeerimise teema. Laxi sõnul on venelaste soovimatus tunnistada Balti riikide sunniviisilist ühendamist N. Liiduga tõsine takistus regionaalsele koostööle. On tähtis, et Läänemere piirkonnas on kõigil ühesugune ettekujutus mineviku sündmustest. (Ilkka Ahtiainen, Helsingin Sanomat, 1.08)

Majandus

Uudisteagentuurid ajakirjandus

Industrial production in Estonia grew by 11 percent in June from the same month last year, the national statistics department said. "Estonia's year-long membership in the EU has played a big role in the impressive annual growth," analyst Andrus Treiberg of the Estonian Economics Ministry told. "EU membership has simplified trade for Estonia and has increased confidence in Estonian goods, which has helped exports," Treiberg said. The growth in manufacturing was mainly influenced by the increase in the production of food, wood, and radio and communication equipment, the statistics department said. (Afp, 29.07)

Eesti nõuab endale Vene elektrijaama. 2. augustil leppisid Eesti majandusministeeriumi esindajad ja Eesti Energia kokku selles, et esitavad Vene poolele oma tingimused: Eesti jätkab Venemaalt põlevkivi ostmist, kui Venemaale kuuluva Narva jõe hüdroelektrijaama kasutamine muutub ühiseks. See aitaks Eestil energiareservi probleemi lahendada. (Regnum.ru 03.08)

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Eesti ja Leedu keskpangad hoiatavad, et eurotsooni laienemine Ida-Euroopasse võib edasi lükkuda, kui Vene gaasihindade kerkimine suurendab neis riikides inflatsiooni. Mõlemad riigid on ELi alusinflatsiooni määrale lähedal, kuid liitumise eurotsooniga võib nurjata see, kui Gazprom järsult gaasihinda tõstab. (George Parker, Arkady Ostrovsky, Financial Times, 27.07)
Enamikul meist läheks Eesti asukoha määramiseks vaja kaarti, kuid kavalad investorid on seda riiki juba mõnda aega silmas pidanud. Pärast liitumist ELiga on Eesti suuremates linnades kinnisvara hinnad järjest tõusnud ning kõik märgid näitavad, et see tõus jätkub. (The Independent, 20.07)

Taani ajakirjandus

Ida-Euroopa riikides on moes ühtlane tulumaksumäär. Britt Dr. Madsen Pirie leiab CEPOS (Taani Poliitikuuringute Keskus) Taanis toimuval konverentsil, et ka Taani on varsti sunnitud erinevatest maksumääradest loobuma. Ühtlane maksumäär võeti esimest korda kasutusele 1994. aastal Eestis, kellele järgnes kaheksa Ida-Euroopa riiki. CEPOS´s toimuvale konverentsile on kutsutud ka Mart Laar, kes 1994. aastal oli Eesti peaminister ning tegi otsuse ühtlase tulumaksumäära kasutuselevõtmiseks. (Ole Birk Olesen, Berlingske Tidende, 28.07)

Eesti endine peaminister Mart Laar leiab, et kui Taani ei võta lähemal ajal midagi ette sealsete kõrgete maksumääradega, kolib aina rohkem firmasid ja inimesi Ida-Euroopasse. Taani maksundusminister on küll kõnealuse probleemiga tuttav, kuid tunneb, et on siiski kohustatud kinni pidama valimistel antud lubadusest tõsta kulutusi avalikule sektorile. Mart Laar märkis CEPOS konverentsil: “Arvasin veel eelmisel aastal, et järgmise viie aasta jooksul võtavad kõik Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ühtlase maksumäära kasutusele, aga eksisin – see protsess toimub palju kiiremini.“ (Ole Birk Olesen, Berlingske Tidende, 28.07)

Soome ajakirjandus

Aker Finnyards on saanud Tallinkilt 110 miljoni euro suuruse tellimuse. Laev peaks valmima 2007. aasta mais. Tellimuse ajastus on hea, kuna Helsingi laevaehitussild on alakoormatud. Raumal valmistatakse Tallinkile laeva, mis peaks valmima 2006. aasta kevadel. (Turun Sanomat, 2.08)

Varia

Uudisteagentuurid

An Estonian student Olev Hannula (23) who was convicted by a Tallinn court of inciting hatred after he made anti-Semitic statements on the Internet said he will try to have the verdict overturned. He was found guilty of inciting social hatred, and fined 3,000 kroons (192 euros, 230 dollars) after he used the phrase "Burn the Jews" in online chat rooms. He said the phrase was "in common usage", and that he was seeking donations to be able to hire a lawyer and have his case reviewed. "All citizens who still believe in freedom of speech and wish to contribute to this are asked to pay a donation," the university student said in a statement. (Afp, 06.08)

Eesti nõuab Venemaalt selgitusi 17 Eesti Kunstiakadeemia tudengi Mari-El Vabariigist väljasaatmise kohta. Praegu põhjendab Venemaa seda sammu julgeoleku ohuga. (Rosbalt, 25.07.)

Eesti ekspeditsioon rikkus Vene registratsioonirežiimi. Peale 27. juulit poleks delegatsioon tohtinud ilma registreerimiseta riigis viibida, ometi aga jätkati seal tegevust ka 28. juulil. (Regnum.ru 29.07)

Suur-Novgorodis toimub vahemikus 11.-13. augustini Balti linnade foorum. Peateemaks on linnade arengustrateegiate arutamine. Projektijuhiks Lars Rüden Uppsala Ülikoolist. Osalevad teisedki spetsialistid Rootsist, Soomest, Eestist, Venemaalt ja Poolast. (Regnum.ru 05.08)

Rootsi ajakirjandus

Eesti on suvel kaunis koht rannapuhkuse pidamiseks: seal leidub ilusaid liivarandasid, veetemperatuur on kõrgem kui teisel pool Läänemerd ning hinnatase on rootslastele atraktiivne. Ka ajalooliselt on Eesti rootslastele huvitav, kuna sidemed Rootsiga on aegade jooksul olnud väga tihedad. Näiteks on Astrid Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland Eestist pärit ning muuhulgas sai ta Pipi Pikksuka maja joonistamiseks inspiratsiooni just Eestist. Kuigi NL ajal Rootsi suhted Eestiga peaaegu katkesid, on rootslased enda jaoks Eesti taasavastanud. Populaarseimad suvituslinnad Eestis on Haapsalu ja Pärnu. (Johan Öberg, SvD, 27.07)

5. augustil 2005 pidas oma 75. juubelit Kerstin Berglund, Uppsalas elav tunnustatud kirikutegelane. Ta on aidanud kaasa Uppsala sõpruslinna Tartu kirikuelu edendamisele. (Daniel Von Sydov, Uppsala Nya Tidning, 03.08)

Norra ajakirjandus

Eestist pärit vargad Romek Tohver (28) ja Christian Uutsalu (23) sooritasid Norra pealinnas Oslos mängupüstolitega ähvardades pangaröövi. Saagiks langes 200 000 Norra krooni. Kummaline on see, et nii suure summa sularaha varastamine üldse võimalik oli, sest Norra pangad on viimaste aastate jooksul väga palju tegelenud võimalike pangaröövide ennetamisega. Politsei tabas vargad juba teisel päeval peale varguse sooritamist, kuna pangarööv ei olnud eriti hästi ette planeeritud. (Hans O. Torgersen, Nettavisen, 26.07; Kjetil Mæland, Nettavisen, 28.07)

Soome ajakirjandus

Tallinna linn ja Kaitseministeerium on tülis Miinisadama renoveerimise pärast. Kaitseministeerium taotles luba sadama renoveerimiseks, kuid Tallinna linnavalitsus ei kavatse seda anda ning soovib sõjasadama kesklinnast välja viimist, põhjendades otsust linnapildi parandamise vajadusega. (Turun Sanomat, 5.08)

Tallinna sadamas seisid kaks USA mereväe varustuslaeva, mis olid tagasiteel Lätis ja Poolas korraldatud Baltic Operations 2005 harjutustelt. Tallinnast on saanud igasuvine varustuslaevade peatuskoht. Selle põhjuseks peetakse USA terrorismihirmu ja USA kasvavat huvi Läänemere vastu. See näitab ka seda, et Eesti valitsus suhtleb otse USA valitsusega. Eesti julgeolekupoliitika asjatundjate arvates näitab laevade kohalolu USA ja Venemaa erilisi suhteid. Venemaad ei häiri Peterburi värava ees seisvad USA laevad. Soome Tallinna suursaatkond ei kommenteerinud, kas laevad võiksid kujutada endast ohtu Soomele. (Leena Hietanen, Kaleva, 7.08)

Helsingi ja Tallinna lähedus sünnitab kummalisi koostööideid. Siiani on olnud tobedaim linnu ühendav merealune tunnel ja sellega võistleb värske idee luua linnadele ühine ühistranspordi pilet. Helsingi ja Tallinn võivad arendada kaksiklinna ideed, kuid millegi muu kui ühistranspordi alal. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.07)

Helsingi ja Tallinn selgitavad võimalusi ühise ühistranspordipileti arendamiseks. (Anu-Elina Lehti, Helsingin Sanomat, 28.07)

Helsingi vangla käskis eemaldada ehituselt 12 eestlasest ehitajat nende kuritegeliku mineviku tõttu. Vangla juhtkonnal on raske leida selgitust, kuidas sai osa töötajatest töötada vangla territooriumil pikka aega enne seda, kui nende võimalik kuritegelik minevik välja selgitati. (Lasse Kerkelä, Helsingin Sanomat, 29.07)

Laitilas toimus eestlastest maasikakorjajate töö lõpetamiseks korraldatud peol suur kaklus. (Heikki Sankkila, Turun Sanomat, 28.07)
Ainukese vabatahtlikuna Pirital õlireostusest saastunud randa puhastama tulnud soomlanna Anna Katila innustas kohale ka eestlasi. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 26.07)

Kanada ajakirjandus

Kanada ajakirjas Maclean's avaldatud artiklites on juttu ka Eestist. Esimeses artiklis küsib autor, miks nõuab Kanada kuue ELi liikmesriigi kodanikelt Kanadasse sõitmiseks endiselt viisat, sidudes selle teemaga Ivar Tallo isiku. Teine artikkel annab ülevaate Eesti arengust alates taasiseseisvumisest kuni tänapäevani. Kiidetakse Mart Laari valitsuse astutud samme, interneti levikut, e-valitsust ning maksupoliitikat. (Paul Wells, Maclean's, 1.08)