Nädal välismeedias 11.-24. juuli 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The presidents of seven EU countries issued a call to EU leaders, urging them to work to increase the trust of ordinary citizens who feel excluded from major policy decisions affecting their lives. Acknowledging that Europe was experiencing "difficult times," following the recent rejection of the proposed EU constitution by the French and the Dutch, the open letter urged leaders to "not squander what we have build up," but rather "keep a firm hold on our future opportunities." The seven presidents called on EU member states "to step up their commitment to promoting knowledge and innovation as the driving force behind long-term growth and employment," and warned that they have to "work harder" on structural re-form. "Above all else, the EU has to speak with one voice in the world. Only then can it bring its economic and political weight to bear," the presidents of Austria, Finland, Germany, Italy, Latvia, Poland and Portugal wrote in a letter. (Afp, 15.07)

The German opposition leader Angela Merkel told on a meeting with French leaders that the Franco-German alliance must remain the engine that drives the EU and that France will continue to be Germany’s key partner. There was no public dis-agreement over Merkel's recent criticism of the agricultural subsidies that mainly benefit French farmers, which Chirac has signalled his determination to hang onto amid wrangling over the EU budget. Still, there is a growing sense that the axis that has powered the EU for decades, most recently personified by Chirac and Schröder, may be shifting. (Reuters, 19.07)

French PM Dominique de Villepin said before a meeting with Tony Blair, that France and Britain must stop squabbling and work together to forge a stronger EU. Good relations between London and Paris have suffered because of the late competition to win the 2012 Olympics and divergent positions on the U.S.-led Iraq war. (Reuters, 24.07)

The EC slammed France, Greece, Britain and Spain for breaches of EU environmental law and warned them to take action to comply with the bloc's rules, saing it was taking legal action against France in 10 cases ranging from waste management to ozone protection. It was sending a final written warning – the last stage before going before the EU's highest court – to France for its failure to protect a bird species known as the bearded vulture. (Reuters, 15.07)

The EC unveiled a 50-point action plan aimed at improving communication with the public, amid growing concern that the bloc has lost touch with its citizens as the French and Dutch voters rejected the EU's new constitution, plunging the European project into its biggest crisis in 50 years and exposing a deep public distrust in its institutions. The plan establishes a set of guiding principles for the commission and will lead to a white paper being submitted to the 25 member governments in autumn. (Afp, 20.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EU interior ministers vowed to unite in the fight against terrorism days after the London bombings, and committed to implementing security laws agreed on a year ago after the Madrid attacks. With police expressing fears of further attacks in Britain, British Home Secretary Charles Clarke urged his EU counterparts to use the momentum from the London bombings to ensure the swift passage of the laws. The measure could see data from telephones – including mobiles, text messages and landlines – and Internet information like e-mail kept for at least a year, for crime-fighting purposes. (Afp, Reuters 13.07)

France's minister for European affairs Catherine Colonna proposed that EU member states agree to help one another in the event of a terrorist attack, following last week's bombings in London. Colonna said the attacks in the British capital "demonstrate the need for unity and solidarity" across the 25-member EU. "The constitutional project calls for a solidarity clause on the issue of terrorism. If a member state is the object of an attack, the Union and other member states must commit to helping the state through joint action," she said. (Afp, 11.07)

The EC proposed strengthening EU legislation aimed at curbing terrorists' access to explosives, following this month's London bomb attacks. The EU has already passed laws controlling the manufacture and distribution of explosives and chemicals used to make explosives in the wake of the March 2004 attacks in Madrid. The EC suggested boosting rules cov-ering the manufacture and supply of explosives, as well as how they are stored and transported. Fears of further ter-rorist attacks are fuelled by a statement warning European nations to pull their troops out of Iraq within a month or face more attacks like the deadly London bombings. (Afp, 19.07)

The EU must ensure civil liberties are protected even as it pursues its fight against terrorism, said Barroso, the President of the EC after the second attempt to London’s metro on the 21st of July. (Afp, 22.07)

The EU named Finnish diplomat Pekka Haavisto as its first Special Representative to Sudan to coordinate its peacekeeping in the suffering Darfur region. Haavisto is a former Finnish Minister for Environment and Development Cooperation and currently heads a United Nations task force for Africa's Great Lakes region. (Reuters, 13.07)

EU FMs were profoundly concerned about the situation in Uzbekistan and condemned the Uzbek authorities' refusal to allow an independent international inquiry into the recent events in Andijan. The bloc was considering launching an investigation mission with the UN and the OSCE. They also expressed their concern about recent bomb attacks in Leba-non and called on Syria to support the new government of Lebanon and to stop backing groups that oppose moves to estab-lish peace in the Middle East. (Afp, 18.07)

The EU is readying its first peace monitoring operation in Asia after the rebel Free Aceh movement and the Indonesian gov-ernment signed a deal to end three decades of war. "We have received from the two sides the offer to monitor the peace process that was initialled and we hope will be finalised in mid-August," EU foreign policy chief Javier Solana said. "If that is the case, we are going to prepare all the possibilities inside the EU to deploy the monitors." (Reuters, 18.07)

Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Venemaale määratud saada piirilepingute küsimuses ELi toetust. Sellest teatas Paet peale ELi välisministrite tippkohtumist, samas kui Läti välisminister Artis Pabriks esines hoopis passiivsemate avaldustega. Tema sõnul ei võetud kohtumisel vastu konkreetseid otsuseid ning piirilepingute probleemi vaadeldi rohkem kui informatiivset teadaannet. Selle küsimuse juurde lubati veel tagasi tulla. Politoloog Maksim Dianovi sõnul ei saaks EL kunagi riskida tüliga Venemaaga, kuna siis võib EL järgmise naftakriisi ajal kuivale jääda. ELile on kasulik, kui VFi suhted USAga on jahedavõitu, samas kui ta ise üritab mõlema riigi jaoks heas nimekirjas olla.(Utro. Ru 20.07)

Läti välisminister Artis Pabriksi sõnul hakkab EL pidama Eesti ja Läti eest piiriläbirääkimisi Venemaaga. Venemaal on mitme Euroopa riigiga aga palju paremad suhted kui Lätil ja Eestil. Need suhted rajanevad tugevatel majanduslikel alustel, mistõttu ELi roll piiriläbirääkimiste osas ei pruugi kujuneda selliseks nagu seda loodetakse näha Tallinnas või Riias. ELi poolne kaitse eksisteerib vaid poliitikute peas ja unistustes. (KM.ru 19.07)

EMU, majanduspoliitika

Controversial EC plans to reform the sugar industry face a first major test, as EU farm ministers meet to debate them in Brussels with sugar growers protesting in the streets. The EC's plan is to cut the guaranteed price by 39 percent over two years from 2007 and offer a voluntary compensation scheme for producers forced out of business by the price cut. "There is a blocking minority of eight states," said an official close to the dossier. "But eight out of 25 is quite a good start for an ambitious programme." The eight – Estonia, Finland, Greece, Italy, Ireland, Lithuania, Portugal and Spain – fear that the reform will see their sugar beet farms disappear, giving the advantage to more competitive states like France and Germany. (Afp, 17.07, Reuters, 14.07)

France demanded an urgent EU action to rebalance global trade liberalisation talks by linking any concessions on agri-culture. French FM Philippe Douste-Blazy said Europe had been put on the defensive over its farm export subsidies while the US was making no symmetrical concessions on its internal farm aid and demanded that the executive EC must make a big effort to achieve a more balanced outcome for European interests. (Reuters, 18.07)

The EC presented an eight-point plan to boost growth and jobs in Europe, a reform drive given added urgency by the constitutional crisis clouding the expanding bloc. Jose Manuel Barroso, head of the EC said "Faced with intensifying global competition, Europe must be able to reform its economic and social model in a way which makes it sustainable and compatible with our commitment to solidarity and cohesion. Europe must further cut red tape, modernize infrastructure and invest in training to avoid falling behind the rest of the world. "With Lisbon program, the EC is moving from words to deeds," said EU industry commissioner Günter Verheugen, while acknowledging that reform cannot work without the com-mitment of EU national governments. (Afp, 20.07)

The World Bank: Eastern European nations are enduring an economic hangover after enjoying an investment and production boom ahead of their accession to the EU last year. Matters have not been helped for the eight nations -- the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, the Slovak Republic and Slovenia -- by the EU's failure to adopt a long-term budget. (Afp, 21.07)Germany's budget deficit will reach four percent of GDP this year, exceeding an earlier forecast by Chancellor Gerhard Schröder's government. According to sources, the Finance Minister Hans Eichel was preparing to give the new deficit estimate – up from an earlier forecast of 3.7 percent. (Afp, 17.07)

EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said that Spain should seek to restructure its economy while the going was good, with GDP growth having consistently outstripped the eurozone average in recent years. "It is an opportune moment to carry out structural reform," Almunia said. (Afp, 15.07)

The EU will adopt new tough measures against ships that pollute EU waters, breaking a long-standing deadlock with three of its Mediterranean shipping partners. "Illegal discharges and serious negligence must be fought at all cost. The threat of criminal sanctions will help protect our coasts," European Transport Commissioner Jacques Barrot said in a statement. (Reuters, 11.07)

The EC opened access to a new radio frequency that it said will speed up wireless access to the Internet in coffee shops and airports throughout Europe. The EC said it was making available part of the 5 GHz band for Wi-Fi, a technology used by laptops for high-speed, wireless connections to the Internet. The new spectrum will be made available throughout the EU and the Commission wants member states to implement the move before November. (Reuters, 14.07)

Eurozone inflation rose to 2.1 percent in June. The main factors behind the rise in prices were a 4.8-percent increase in the cost of housing, a 4.0-percent increase in the prices of alcoholic drinks and tobacco, and a 3.90-percent rise in transporta-tion prices. (Afp, 18.07)

Julgeolek

Afghanistan hailed the return of Australian special forces troops as 20 militants were killed and four US soldiers were injured in surging violence ahead of landmark polls in September. Australia's PM John Howard announced the deployment this week as rising attacks threatened to disrupt the first parliamentary polls since the fundamentalist Taliban were ousted by US-led forces in late 2001. (Afp, 17.07)

NATO forces are gearing up to expand into southern Afghanistan in 2006 as foreign troops also step up their security preparations for parliamentary elections this September. "We're going to do everything possible to provide a safe and secure environment in which elections can take place," said the general Ethem Erdagi the commander. (Afp, 21.07)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said that Serbia-Montenegro's failure to arrest war crimes fugitive Former Bosnian Serb military commander Ratko Mladic was a "major obstacle" to its closer integration with the alliance. "We all know that Mladic is the one that has to face justice in the Hague, and the fact that he is not there yet is a major obstacle," he said after meeting Serbia-Montenegro President Svetozar Marovic in Belgrade. (Afp, 18.07)

Vene kindralstaabi ekspert Konstantin Sivkov näeb uusi ohtusid NATO lähenemises VFi piiridele. Venemaa ja NATO vahelt on kadunud strateegiline barjäär. VFi läänepiiril pole välistatud suhete teravnemine sealsete NATO liikmesriikidega. Üheks näiteks oleks Balti riikide territoriaalnõudmised Venemaale. Teiseks võimalikuks konfliktitsooniks oleks Põhja-Euroopa naftašelfid ja kalastuspiirkonnad. On täiesti võimalik, et väikestest pretensioonidest areneb välja rahvusvaheline konflikt. (Interfax 12.07)

Venemaa Välisministeerium ei näe põhjust, miks peaksid Venemaa ning ELi ja NATO suhted Balti riikide tõttu te-ravnema, teatas Venemaa välisministri asetäitja Vladimir Tšižov. Tema sõnade kohaselt ei kujuta allianss endast Vene-maale ohtu. Samas tõi Balti riikide alliansiga ühinemine neis maades endaga kaasa Venemaa-vastased meeleolud. “Teata-vad Balti riikides tegutsevad ringkonnad kasutavad oma liikmestaatust, et teravdada suhteid Venemaaga,“ väitis Tšižov. On kahetsusväärne, et Balti riigid sellise kursi valisid. Tšižov loodab, et pikapeale jõuavad ka Baltimaadeni kõikjal Euroopas kehtivad normid tsiviliseeritud käitumisest. (Ria Novosti 19.07)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Möödunud nädalatel troonis inglisekeelses ajakirjanduses nii Suurbritannias kui Ameerika Ühendriikides endiselt terrorismi teema – 7. juuli pommiplahvatuste mõju järellainetusena, Euroopa edasiliikumise visioonidena. Aina enam kirjutati terro-rismist kui nähtusest, mis kahjuks puudutab järjest rohkem inimesi. Selle varju jäi kurb tähtpäev kümne aasta möödumi-sest Srebrenica veresaunast.

Suurbritannia juhtivaid väljaandeid The Economist edastab: neli enesetapurünnakut Briti kodanike poolt on juba praegu Ing-lismaad muutnud. Kui Madridis aset leidnud plahvatused põhjustasid sadadele isiklikele tragöödiatele lisaks poliiti-list kahjum – toimusid nad ju vahetult enne valimisi, mille peateemaks Hispaania vägede väljatoomine Iraagist – siis olukord Suurbritannias on täna pisut teistsugune. Hääled, mis seostavad üle viiekümne inimelu nõudnud šokki Iraagi-küsimusega, on täna Inglismaal selges vähemuses ning üsna vaiksed. Praegu, 2005. aasta teisel poolel mõjutab 7. juulil juhtunu eeskätt edasist turvalisusepoliitikat, samas – ehkki seadusandluse kohandamine ajale vastavaks võib küll Ing-lismaa elanike elu turvalisemaks muuta, pole juristide ja rahvaesindajate võimuses leida vastus kõige põletavamale küsimu-sele: kes varustas ning koolitas Suurbritannia kodanikke saatuslikuks etteasteks. (The Economist, 17.07) USA autoriteetne Time sõnastab kolm õppetundi maailmale, mida demonstreerib al-Qaeda korraldatud terroriakt Londonis. Esiteks: plahvatused mõjuvad meeldetuletusena, et Euroopa on rohkem kui kunagi varem ohu keskmes. Üheks sellise olukor-ra põhjuseks on brittide endi liberaalne immigratsioonipoliitika. Paljude Põhja-Aafrikast ja Pakistanist sisserännanute lapsed kasvavad üles, nähes ennekõike tööpuudust ja getostunud maailma. Näiteks USA jaoks ongi strateegiliseks ohuks Euroopa teise põlvkonna moslemid. Teiseks: terroristid kohanevad kiiresti uutes oludes. Kui varem juhiti eri grupeeringuid al-Qaeda kogenud veteranide poolt, kes on tegutsenud nii Bosnias, Afganistanis kui Tšetšeenias, siis tänastele rakukestele on omane, et neis peaaegu polegi n.ö inimesi väljast, vaid mõnel üksikul on ühendus “keskusega”. Kolmandaks: probleem pole seotud ainult Iraagi-temaatikaga. Al-Qaeda kui rühmitus loodi juba 1980tel Saudi monarhia toetamiseks, see ees-märk on oluline ka praegu. Täna on rühmitusele jälile saamine seda keerulisem, et grupi liikmed vahetavad pidevalt oma asupaiku. (The Time, 18.07)

Srebrenica veresauna kui rahvusvahelise avalikkuse tegematajätmist kümme aastat tagasi käsitlesid oma kirjutis-tes pea kõik analüütilisemad väljaanded nii siin kui sealpool ookeani. Kirjutiste sõnum oli sarnane – tänapäeva maailm ei saa endale lubada taoliste sündmuste kordumist. Poliitika juhtfiguurid vabandasid taas kord tegematajätmiste pärast, lubades mineviku õppetundidest vastavad järeldused teha. ELi välispoliitika juht Javier Solana ütleb otsesõnu: USA tollase presidendi Bill Clintoni administratsiooni kolm aastat kestnud mittesekkumine võimaldas Balkani konf-liktil paisuda, nõudes paljude süütute inimeste elusid. On tähelepanuväärne, et kui USA lõpuks otsustas sekkuda, saa-vutati kiiresti otsustav tulemus. Kui Clinton oleks oma kunagisi valimislubadusi täitnud, oleks kindlasti olnud võimalik säästa tuhandeid elusid ning ära hoida Srebrenica veresaun. Kümme aastat tagasi Balkanil toimunu on kurb näide selle kohta, mis juhtub, kui Lääne poliitika üle otsustajad heidavad võimaliku ohu korral vastumeetmete tarvitusele võtmise kõrvale ning jäävad äraootavale seisukohale. Kui oht on juba ilmselge, on reeglina liiga hilja inimelude päästmi-seks. (Javier Solana, Financial Times, 11.07)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Kahe viimase nädala vältel on Saksamaa ajakirjanduses enim kirjutatud Londoni intsidentidest, terrorismivastasest võit-lusest, rahvuslikest pingetest, mida terrorism endaga Euroopa rahvusvähemustele kaasa toob ning terrorismiohust Saksa-maal. Kajastus ka 7 riigi presidentide ühisavaldus: “Üheskoos Euroopa eest”.

Eile terror, täna käibemaks ja Peter Harzi reformid – kui kiiresti kõik möödub! Pärast hirmuäratavaid terrorirünnakuid Inglis-maal pöördus Saksa avalikkus taas igapäevaste probleemide juurde tagasi. Siiski tähendavad viimased terrorirünnakud uut ajajärku Euroopas. Terrorism on kujunenud Euroopa jaoks tõelisuseks. Teiste sõnadega: terrorism on saanud igapäe-vaseks nähtuseks. See on sõda, mille all ühed kannatavad, kui teised oma elu rahulikult edasi elavad. Keegi ei tohiks usku-da, et võitlust terrorismi vastu võib võita kui sõda. Kui sõjas ründab üks grupp teist, kuni üks neist enam võidelda ei saa või ei taha, siis terrorismi puhul on tegemist organiseeritud vaenlasega, kes on kaval ja nähtamatu. Terrorismi takistamise kõrval peaks Lääs tulevikus ajama reeglipärast islamipoliitikat, sest terroristid tegutsevad kõik kui märtrid ning enamasti Allahi nimel ning seda probleemi saab lahendada vaid selle lätte – islamiusu abil. Seega tuleb moslemi kogukondi jälgida ning panna nende liikmeid kogukonnasiseselt kurjade plaanide vastu võitlema. Terrorismist jagusaamiseks peaks aru pidama just moslemitega. (Gero von Randow, Die Zeit, 14.07) Saksamaa politseiameti president Jörg Zierke peab pommiplahvatusi Saksamaal võimalikuks: kuulub ju Saksamaagi ülemaailmsesse ohutsooni ning nähtamatuid terrorivõrgustikke ei suudeta veel niipea halvata. Politseiameti prioriteediks on terrorismivastane võitlus, mille teostamiseks plaanitakse hakata kontrollima lennureisijaid, et mitte lasta riiki siseneda ebasoovitavatel isikutel. Kuna Londoni enesetaputerroristid olid sirgunud Inglismaa ühiskonnas, soovitas politseidirektor islami kogukondadel enam politseiametiga koostööd teha, et vältida sarnaseid sündmusi Saksamaal. Lisaks pidas ta vajalikuks rahvusvahelise suhtlemise kontrollimist ning infovahetust ja ühiskoo-litusi teiste riikide kriminaaluurijatega. (Lars-Broder Keil, FAZ, 22.07) Terrorism on edasi arenenud: esimest korda tegut-sesid enesetaputerroristid väljaspool Lähis-Ida, turvalises ja demokraatlikus Euroopas. Oma olemuselt on “enesetaputer-rorism” sootuks lihtsam viis ühiskonna ründamiseks ning õige momendi valimisel võimaldab surmata palju inimesi. (Nikolas Busse, FAZ, 14.07) EL arutleb terrorismivastases võitluses kasutatavate abinõude üle. Soovitakse telefonikõnede ja Inter-neti-suhtluse salvestamist, see läheb aga vastuollu õigusega privaatsusele, mis on demokraatliku ühiskonna üks põhi-õigusi. Briti siseminister Charles Clarke pooldab siiski selle põhiõiguse piiramist ning nimetab õigust tööle sõitmiseks ühis-transporti kasutada ning seejuures mitte õhku lennata samuti üheks põhiõiguseks. Kriitikud soovitavad jõuda kompromissile vabaduse ja turvalisuse suhtes, kuid toovad välja, et Interneti-kohvikus käijatele ja telefonikabiinide kasutajaile on pea või-matu jälile jõuda. Lisaks julgeolekuteenistuste tihedamale koostööle peab EK justiitsasjade volinik Franco Frattini vajalikuks terroristide rahavoogude külmutamist ning ELi liikmesriikides elavate noorte moslemite radikaliseerumise ja terroristlike or-ganisatsioonidega ühinemise takistamist (Friederike Leibl, Die Presse, 14.07)

Saksamaa, Soome, Itaalia, Läti, Austria, Poola ja Portugali presidendid kirjutavad ühisavalduses, et “me peame oma kodanikele arusaadaval viisil selgitama, kuidas EL toimib, mida ta on korda saatnud, kuhu püüab jõuda ja miks”. Prantsus-maa ja Hollandi ELi põhiseadusliku lepingu rahvahääletuste läbikukkumised näitasid, et Euroopa poliitika ei vasta liidu kodanike ootustele. EL peab reguleerima vaid seda, mida on üheskoos parem reguleerida. Euroopa kodanikke puuduta-vaid küsimusi peab arutama laias ringis ja põhjalikult. Euroopa kodanike usalduse võitmiseks peab EK oma poliitikas peamiselt panustama majanduskasvu ja heaolu tagamisele. Praegu on Euroopal keerulised ajad, mis siiski ei anna põh-just Euroopa projektis kahtlemiseks. Rahu Euroopas ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Saavutatud majandusedu põhineb Euroopa siseturul, millel baseerub vanade liikmesriikide heaolu ning mis loob võimalused uutele liikmetele. Vaid koos suu-dab Euroopa edukalt kaubelda USA, Hiina ja Indiaga. Majanduslikult tugev Euroopa suudab rinda pista globaliseerumisega ning luua vajaliku sotsiaalse dimensiooni. Kord saavutatut ei tohi maha mängida. Seepärast peame teadma, mida tahame. EL on enam kui vabakaubandustsoon. Algusest peale on selle eesmärgid olnud poliitilised. Püsiva majanduskasvu ning tööhõive kindlustamiseks ning struktuurireformide läbiviimiseks peavad liikmesriigid investeerima teadusesse ja inno-vatsiooni. Eelkõige peab liit maailmas oma häält kuulda laskma. Vaid nii on võimalik tõsta oma majanduslikku ning poliitilist kaalu ning edukalt lahendada globaalseid probleeme. Me vajame Euroopat, mis on veel demokraatlikum ja läbipaistvam ning kus kodanikel on võimalus olulistes küsimustes kaasa rääkida. EL “avatud ukse” poliitika on end hästi tõestanud. Uute liikmete vastuvõtt andis Euroopale tõuke ning avanesid uued võimalused. Nüüd peame endale aega andma, et har-juda 25-kesi siin elama ning et säilitada Euroopa identiteet. Me peame kasutama neid positiivseid võimalusi, mida pa-kub ühine ning solidaarne Euroopa ja pärandama selle oma järglastele. (Horst Köhler, Tarja Halonen, Carlo Azeglio Ciampi, Vaira Vike-Freiberga, Heinz Fischer, Alexander Kwasiniewski ja Jorge Fernando Branco de Sampaio, FAZ, 15.07)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Prantsuse ajakirjanduse keskpunktis olid arutlused terrorismi teemadel, mis jätsid varju nii Bastille’ vallutamise aastapäeva 14. juulil, Saksamaa kantslerikandidaat Angela Merkeli käigu Pariisi kui Luksemburgi rahvahääletuse ELi põhiseadusliku leppe üle.

Seoses sündmustega Londonis, Türgis ning Egiptuses ärgitavad ajakirjandus ja arvamusliidrid riike koostööle nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Terrorirünnakute sagedust ja toimumisviise arvestades võib oletada, et järgnevate kuude ja aastate vältel ei ole terrorismi eest kaitstud ükski riik, rahvas ega kogukond. Kahjuks toitub al-Qaeda strateegilistest ja taktikalistest vigadest, mida võitluses terroriorganisatsiooni vastu tehakse. Strateegiliseks veaks võib pidada ka seda, et rünnati Iraaki, mille endine valitsus ei toetanud salafismi (islami fundamentalism, mis ülistab tagasipöördumist Islami algsete väärtuste juurde). Täna on Iraagi territoorium suuresti kontrollimatu ning seda kasutatakse noorte džihaadi pooldajate koolitamiseks. Need on noored, kes voolavad Iraaki Araabia poolsaarelt, Põhja-Aafrika ja Euroopa maadest ning kes võivad kord väljaõppe saanutena oma kodumaale naasta. (François Géré, Le Figaro, 11.07) Juba pärast rünnakut Madridile tekkis kahtlus, ning Londonis toimunu vaid kinnitas seda, et al-Qaeda ei ole püramiidikujuline struktuur vaid lipp, mille all rühm fanaatilisi ideolooge müüb oma strateegiat. /.../ Millal tuleb see päev, kui ameeriklased mõistavad, et terro-rismivastane võitlus ei ole sõda ning terrorismi ei saa võita kahtlastel lahinguväljadel? Terrorismivastane võitlus on pikk protsess, mis hõlmab politsei koostööd, kahtlusaluste inimõiguste tagamist ja poliitikat. See protsess nõuab kannatlik-kust, otsusekindlust ja julgust, sest meil tuleb pikka aega elada islami terrorismiga. Kannatlikkust peavad varuma ka need, kes usuvad end praegu kaitstud olevat. (Jacques Amalric, Libération, 14.07) Rohkem kui barbaarne akt, enam kui ohvrite arv šokeeris Suurbritanniat fakt, et kamikazedeks osutusid Suurbritannias üles kasvanud noored, kes olid eriteenistuste vaa-teväljast täiesti kõrvale jäänud. Kuid mitte see pole Londoni terroriakti kõige murettekitavam aspekt. Tegelik probleem puudutab enesetaputerroristide motivatsiooni. Britid arvasid, et nende integratsioonimudel, mis põhineb kogukondade kooseksisteerimisel, kaitseb neid ekstremismi eest. Ärkamine sellest unest oli brutaalne. Euroopa ühiskondades, mis ra-janevad ilmalikkuse printsiibile, mis garanteerivad kõigile vabaduse religioonile, peavad vaimsed ja religioossed juhid mitte ainult verbaalselt vägivalla hukka mõistma, vaid ka eitama vägivalla jutlustajate legitiimsust. (Juhtkiri, Le Monde, 15.07) EK välisvolinik Benita Ferrero-Waldner kutsub tegema kõik mis võimalik, et kaotada põhjused, miks üha enam inimesi kaldub radikalismi poole. Ta leiab, et terrorismivastases võitluses tuleb kõigepealt vähendada “nõrkade” riikide vaesust. Hästi juhitud rahvad, kelle elujärg on hea, kujutavad voliniku sõnul parimat kaitset ekstremismi ja vägivalla kasvu vastu. (Benita Ferrero-Waldner, Libération, 19.07) Üleskutse koostööle esitas ka Iraagi saadik Pariisis Mowafak Abboud, kes kirjutab, et ükskõik millised on terroristid ning ükskõik millised on nende eesmärgid, nende vastu tuleb võidelda ühiselt. Terroristid on näidanud oma otsusekindlust, nüüd tuleb neile näidata halastuseta võitlust. (Mowafak Abboud, Le Fi-garo, 23.07) Samuti arutasid terrorismivastast koostööd Brüsselis ELi riikide sise- ja justiitsministrid. Oma avaldustes keskendusid nad peamiselt toetuse avaldamisele Suurbritanniale ning ei teinud katsetki leida vastust uuele ohule vastamiseks. Lepiti kokku, et kiirkorras tuleb vastu võtta rida seadusi, mis aitaksid parandada politsei ja õigusorganite koos-tööd. Kõige olulisem arutelu puudutab telefonipõhiseid andmeid. Nimelt soovitakse telekomifirmasid ja Interneti teenuse pakkujaid sundida säilitama kasutajate andmeid ühe aasta vältel. See võimaldaks hõlpsamalt ajada terroristide ja maffiavõr-gustike jälgi. (Jean Quatremer, Libération, 14.07)

Saksamaa kantslerikandidaat, kristlik-demokraatide liider Angela Merkel tegi visiidi Pariisi, mille käigus kohtus ta nii Prantsusmaa president Chiraci kui siseministri ning võimupartei UMP juhi Nicolas Sarcozyga, kes ei ole teinud saladust oma ambitsioonist kandideerida 2007. aasta presidendivalimistel. Merkeli külaskäiku vaadeldi kui võimalikku sümbolit, mis annaks aimu prantsuse-saksa suhete edasisest käigust. Kuju võtvast võimuvahetusest Saksamaal, mis sügisel arvata-vasti ees seisab, sõltub Euroopa majanduslik ärkamine. Angela Merkeli lubatud reformid saavad piirkonna “esimest majan-dust” vaid dünaamilisemaks muuta ning tulla kasuks ka naabrite perspektiividele. Merkeli eesmärk on paljude teiste Euroopa riikidega sarnane: majanduskasv ning tööpuuduse vähendamine. Tema meetodiks: suurendada tööturu paindlikkust riigis, kus see on eriliselt reglementeeritud. Praegu on Angela Merkeli jaoks esmatähtis loomulikult sügiseste valimiste võitmine. Kord valituna on tal küllalt aega lihvida valitsusprogrammi, mis mõjutab kindlasti ka naaberriike. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 12.07) Saksa-prantsuse suhete piirjooni visandas Bundestagi liige, CDU-CSU parlamendifraktsiooni pressi-esindaja välisküsimustes Friedebert Pflüger. Ta toob välja kolm punkti, mis saksa-prantsuse mootoris võiks muutuda. Pflüger leiab, et Saksamaa ja Prantsusmaa peavad liitu juhtima, samas püüdmata teineteise üle domineerida. Ühest küljest tuleb rohkem konsulteerida laienenud ELiga, teisalt ei kavatse Saksa kristlik-demokraadid jätkata Pariis-Berliin-Moskva õla toetamist. Kolme riigi USAle vastukaaluks korraldatud kohtumised, nii nagu see toimus Iraagi sõja alustamise päevil, ei jätnud Ida-Euroopale muud võimalust, kui end USA kõrvale reastada, mis omakorda aga lõhestas Euroopa. EL peab olem USA partner ning mitte püüdma kujutada vastukaalu. Teiseks, alates eitavatest vastustest Euroopa põhi-seaduslikule leppele peavad Prantsusmaa ja Saksamaa pöörama suuremat tähelepanu oma kodanike kaasamisele ELi otsustusprotsessi. Kaks riiki peavad andma selgeid vastuseid ELi tulevikunägemuse osas. Kindlasti ei suudaks kriisi-dest räsitud EL Türgit oma täisliikmeks võtta. Kolmandaks, et Prantsusmaa ja Saksamaa juhtivat rolli aktsepteeritaks, peavad mõlemad riigid otsustavalt läbi viima majandus- ja sotsiaalstruktuure korrastavad reformid. Pflüger rõhutab, et kui CDU-CSU Saksamaal võimule saab, jääb prantsuse-saksa suhete areng neile oluliseks südameasjaks. (Friedebert Pflüger, Le Figaro, 18.07)

10. juulil andis Luksemburg oma õnnistuse Euroopa põhiseaduslikule leppele. Veenva ülekaaluga – 56.52% leppe poolt – kiitis Luksemburg leppe heaks. Kuigi Luksemburgis toimunud rahvahääletus on olulise sümboolse tähendusega, ei piisa sellest, et lepet päästa. See ei lahenda küsimust, kuidas vältida ühispoliitikate stagneerumist või “üles harutamist”. (Juhtkiri, Le Monde, 11.07)

EK endine volinik ning Prantsusmaa endine välisminister Michel Barnier’ on veendunud, et EL käib järgnevatel aastatel põhiseadusliku leppe suundade järgi, kuna leppe osas ei ole olemas “plaan B-d” ning Euroopa-idee jääb kontinendi rah-vaste rahu, julgeoleku ja õitsengu tagamisel loomulikuks suunaks ja saatuseks. Ta toob välja Euroopa kaitsekoostöö viis olulisemat suundumust: 1) Rahutagamise ja kriisijuhtimise protsess peab lihtsustuma ning muutuma toimivamaks ELi kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindaja võimu suurendamise läbi. Tuleb soodustada efektiivsust lubades grupil riikidel toimida ELi nimel. 2) Terrorirünnaku korral võib iga liikmesriik arvestada mobilisatsiooniga kogu ELis. 3) Ühe liikmesriigi vastu suu-natud relvastatud agressiooni korral peab viimane võima loota teiste liidu liikmete solidaarsusele. 4) Riigid, kes soovivad, peavad saama edasi liikuda teistest kiiremini ka kaitse vallas. 5) On oluline tugevdada Euroopa kaitsekoostöö tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi. Need Konvendi väljatöötatud punktid on sees ka Euroopa põhiseaduslikus leppes, mis jääb Barnier’ arvates lähitulevikus kindlalt ELi suundumuste alustalaks. Ta rõhutab, et Prantsusmaa peab kaitsekoostöö vallas säili-tama oma võime veenda ning ettepanekuid teha, kuna Prantsusmaa on juba pikka aega üks Euroopa kaitsekoostöösse kõige enam kaasatud riike ning kõige aktiivsemalt osalenud otsustes, mis puudutavad väliskonfliktide lahendamist, seda nii NATO kui ELi raames. Koos oma Euroopa partneritega, kel on võrreldav sõjaline võimekus, tuleb Prantsusmaal jät-kata Euroopa kaitsekoostöö arendamist. (Michel Barnier, Le Figaro, 16.07)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses kajastati peamiselt terroriakte Londonis, Türgis ja Sharm el Sheikis ning ka terrorismivastast sõda üldisemalt.

Taani ajakirjandust vapustas, et Londoni terroriakt saadeti korda samal päeval kui maailma tipp-poliitikud arutasid, kuidas aidata neid inimesi maailmas, kes elavad näljas, vaesuses ning kannatavad haiguste käes. Taanlased avalda-vad kaastunnet ohvrite perekondadele ja sõpradele. Terroristide eesmärk on Taani ajakirjanduse arvates eelkõige inimesi hirmutada ja see on mõningal määral ka korda läinud. Ilmselt on Osama bin Ladeni eesmärgiks tekitada lõhe islami ja teiste uskude vahel. Taanlased muutuvad teiste kultuuride suhtes pidevalt umbusklikumaks ning varsti kardavad ning kahtlustavad iga islamiusulist. Siiani on teisi kultuure avasüli Taani ühiskonda vastu võetud. Nii Taani ajakirjandus kui poliitikud leiavad, et terroriakt võidakse vabalt korraldada ka Kopenhaagenis. Muretsetakse sellepärast, et tegelikult ei suudaks Taani sellele piisavalt kiiresti reageerida.

Norra ajakirjandus leiab, et terroristide elu on liiga lihtne, sest NATO ja ELi julgeolekuorganite koostöö ei ole piisa-valt tõhus. Londoni sündmused suurendavad nimelt survet paljude Euroopa riikide valitsustele ja eriti just julgeolekuorgani-tele, kes peavad terrorismi vastu võitlema. Norra ajakirjanduse sõnul on nii NATO kui EL üritanud oma terrorismivastast te-gevust juba peale 2001. aasta 11. septembrit pidevalt tõhustada, kuid tulemused ei ole siiani piisavalt head. Peamiseks probleemiks on olnud see, et mitmed riigid ei ole nõus oma allikaid ja meetodeid teistega jagama, kuigi seda lubati teha juba peale Madridi sündmusi ning uuesti nüüd peale terroriakti Londonis. Egiptuse valitsus on aga otsustanud Sharm el Sheiki pommiplahvatuse taga olnud terroristid kindlasti kätte saada. Nende jahti terroristidele peab Norra ajakirjandus lausa meele-heitlikus. Loodetavasti saadakse kätte ikkagi tõelised süüdlased.

Rootsi ajakirjandus leiab, et on viimane aeg teha ümberkorraldusi “sõjas terrorismi vastu”, sest kogemused kinnita-vad, et vägivald tekitab vägivalda. Nimelt teatas Rootsi justiitsminister, et riigil on vaja pidevat ülevaadet sealsete elanike tegemistest. Ajakirjanduse sõnul see ainult vähendaks inimeste vabadust, mitte ei aitaks terroriste üles leida. Meedia sõnul oleks vaja pigem korralikku riskianalüüsi ja tuleks vältida moraalsesse paanikasse sattumist. Terroristide tegevuses ei ole tegelikult midagi uut, see on eksisteerinud ajaloo jooksul juba pikka aega.

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses pöörati enim tähelepanu Londoni terrorirünnakutega seonduvale: rahvusvahelisele võitluse-le terrorismiga ning Londoni terroriaktide sooritajatele. Suurbritanniat vapustas teade, et pommipanijad ei olnud mõne rahvusvahelise islamiäärmusrühmituse liikmed, vaid oma riigi kodanikud. Lähis-Idas vihkamise keskel üles kasvanud noorte muutumist enesetaputerroristideks võiks veel kuidagi mõista, kuid Suurbritannia vähemusrahvused on elanud oma tolerant-suse üle uhke olevas ühiskonnas. Samas teevad terrorismiorganisatsioonid õõnestustööd ka Suurbritannia moslemite hul-gas. Traditsioonilise avatud ühiskonna aeg on Suurbritannias nüüd ilmselt möödas, raskeneb ka moslemite olu-kord. Ükskõik millised olid Londoni terroriaktide tagamaad, tõsiasi on, et enesetaputerrorism on jõudnud Euroo-passe. Madridi terrorirünnakute järel otsustas EL terrorismiga võitlemiseks mitmed meetmed kasutusele võtta, kuid asi jäi kuidagi soiku. Nüüd on ELil viimane aeg end käsile võtta. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 15.07) Londoni terrorirünnakud meenutasid meile, et terrorism elab ja tekitab kahju. Ühiskonnad peavad end selle vastu kaitsma nii üksi kui üheskoos. Tu-gevdada tuleb ennetavat kontrolli ning lisada võimalust, et terroriaktide toimepanijad tabatakse. Loodetavasti säilivad piiri-kontroll ja mure julgeoleku pärast igal ajal, sest vaheaastad võitluses terrorismi vastu ei tähenda seda, et turvalisus oleks naasnud. Vaikus on pigem märk sellest, et valmistutakse uueks rünnakuks. Peame aru saama, et rahvusvaheline koos-töö piirab mingil määral meie vabadust. Võimalikuks peab saama kurjategijate omavahelise infovahetuse, nende raha ning liikumise kontroll. (Matti Vanhanen, Turun Sanomat, 15.07) Kuigi Londoni pommipanijate abilised ja koolitajad pärinevad väljapoolt Suurbritanniat, oli kolm terroriakti läbiviijat sündinud ja kasvanud Suurbritannias. See tõsiasi oli briti kodanikele loomulikult suur šokk, samuti tuleb nüüd terrorism kui rahvusvaheline probleem ümber hinnata. 11. septembri sündmus-te järel on valitsenud USA president George Bushi retoorika. Bush on terrorismi ja terroristidega “sõjas”, mis lõpeb, kui hea võidab paha. See oli ehk õigustatud siis, kui äärmusislamlasi üritati Afganistanist välja ajada, hiljem tõi see kasu Washingto-ni propagandas, mis esitas Iraagi sõda terrorismisõja jätkuna. Bushi väitel peaks terrorismivastane sõda Iraagis vältima ka võitlust kodus. Londoni rünnakute järel selgus, et see on võimatu. Kuidas peaks nüüd sõdima? Suurbritannia ei saa ju Leedsis toimida samamoodi kui USA Fallujas. Seistakse raske ülesande ees, mis nõuab kannatlikku tööd ja täpset vaistu. Enda poole tuleb võita ka moslemite kogukonnad. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.07)

Euroopa nõrga majandusarengu tõttu on EKPd kritiseeritud seepärast, et EKP ei ole majanduse ergutamiseks nõus-tunud alandama baasintressi. Majandusprobleemides on süüdistatud ka eurot. Suurbritannia suurima panga HSBC värske raporti kohaselt võiksidki Itaalia, Saksamaa ja Holland kasu lõigata sellest, kui lööksid eurotsoonist lahku ja võtaksid taaskasutusele oma endised valuutad. “Võiksime küsida, millises olukorras oleksime siis, kui meil ei oleks ühisvaluutat. Ilm-selt oleksime kehvemas seisus kui praegu,” arvab Soome rahandusminister Antti Kalliomäki. Majandusprobleemid on Kalliomäki arvates tingitud Euroopa juhtide aeglusest ning julguse puudumisest teha struktuurimuudatusi. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 13.07) Kui Soome oli liitumas rahaliiduga, oli soomlaste suurimaks mureks see, kuidas maa kohaneb nn ebasümmeetriliste majandusšokkidega: s.t olukordadega, kus majanduslangus tabaks mõnda üksikut eurotsoo-ni riiki või ainult Soomet. See ei kõigutaks ei EKPd ega teisi, paremini toime tulevaid eurotsooni liikmeid. Nüüd on selgunud, et paremini saavad hakkama just Soome ja eurotsooni ääremaad, Kesk-Euroopa riikide majandus aga vireleb. Soome ma-jandusedu võib põhjendada sellega, et Soome tegi majanduses need muudatused, mille üle suured euromaad alles väitle-vad, juba 1990tel, Soomet tabanud majanduslanguse ajal. Majandusseisakus vaevlevad Euroopa riigid otsivad süüdlasi parema meelega mujalt kui näevad neid iseendas. Rahaliidust välja astumine ei tooks kellelegi pikaajalist kasu. Kui näiteks Saksamaa eurost loobuks, muudaks see kogu ümbritsevat majandusmaastikku: lööks põhja rahaliidu majanduslepingutelt ning usutavuselt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Authorities in the Estonian capital Tallinn have refused the Chinese embassy permission to erect an eight-storey building next to the existing embassy. Tallinn city government officials said they had refused the construction permit at the recommendation of the Estonian Foreign Ministry as the Estonian embassy in Beijing has problems with space. (Afp, 14.07)

Moskva ei pea Eesti Välisministeeriumi vastust uute läbirääkimiste alustamiseks konstruktiivseks. Vene Välisminis-teeriumi ametlik esindaja A. Jakovenko sõnul on ta pettunud Eesti esitatud noodis, kuna selles ei sisaldu konstruktiivset vas-tust Venemaa poolt 27. juunil pakutud ettepanekule. (Interfax 12.07)

Soome ajakirjandus

Venemaa sunnib Eestit kangekaelselt piirilepingute üle uusi läbirääkimisi pidama ning soovib seda teha kahepool-selt, ilma ELi sekkumiseta. Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul soovib Venemaa ELilt ainult seda, et kogenumad ja sõbralikumad liikmesriigid, kellel on Venemaaga head suhted, jagaksid oma kogemusi Eestiga. Eestlaste arvates ei ole uuteks piiriläbirääkimisteks põhjust, Venemaa peaks järgima Eesti eeskuju ja ratifitseerima piirilepingud. Eesti on otsinud piiritülis toetust ELilt. Suurbritannia välisminister Jack Straw ütles, et enne otsuse langetamist tuleb tähelepanelikult kuulata, mida eestlased ütlevad. Samas ei soovi Straw tõmmata küsimuse lahendamisele liigset tähe-lepanu. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et kui Venemaa on hädas, tahab ta ELi eemal hoida, sest teistest eraldi seisev Eesti on kergem saak. Kui Venemaa soovib aga Eestile survet avaldada igihalja inimõiguste küsimusega, tehakse seda meelsasti Brüsseli kaudu. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.07)

Eesti ja Läti said ELilt loodetud poliitilise toetuse, kui ELi eesistujamaa Suurbritannia välisminister Jack Straw nõu-dis, et Venemaa ratifitseeriks piirilepingud. Kuna küsimus on delikaatne, siis ühist deklaratsiooni vastu ei võetud. Eesti ja Läti üritasid teistele liikmesriikidele selgitada, et asi ei ole territoriaalsetes nõudmistes, Soome välisminister Erkki Tuomioja arvates on küsimus “liikvel olevates valedes väidetes”. “Nüüd tuleb oodata, et olukord rahuneks. Küsimusest ei tohiks teha suuremat probleemi kui see tegelikult on,” ütles Tuomioja. Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul on Venemaa nõudmi-sed ainuüksi poliitilised ning neil pole seaduslikku alust. Venemaa käitumise tõelised põhjused tulenevad suurriigi mõt-teviisist. “Seletus peitub Venemaa president Putini arusaamas, et viimase aastasaja suurim katastroof oli NLi lagunemine. Venemaal on Baltimaade iseseisvust ehk raske tunnistada,” arvas Paet. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 19.07)

Venemaa ajakirjandus

Pihkva oblastis vahetus Eesti konsul. Senise konsuli Urve Nõu asemel astub ametisse Peeter Püvi. (Novosti Pskova, 19.07)

Alates Balti riikide ühinemisest ELiga 2004. aasta kevadel, on Venemaa avaldanud neile survet inimõiguste rikkumise tee-madel. Survet on plaanis tugevdada, kuna venekeelse elanikkonna olukord Eestis ja Lätis ei parane. Sellega nõustub ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Alvaro Gil-Robles ning osaliselt väljendub see ka OSCE, Europarlamendi ja Euroopa Nõukogu otsustes. Survet avaldatakse eriti selles osas, mis puudutab tõsiasja, et venelasest mittekodanikul ei ole Lätis ja Eestis hääleõigust valimistel. (Golos Rossii, 16.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Scandinavian air company SAS is considering merging the Estonian national carrier Estonian Air and the Latvia-based airBaltic, if the company manages to seize majority shares in both firms. SAS company leaders are planning a visit to Estonia to discuss the future of Estonian Air with Estonian political leaders. At the moment, SAS was working to develop the two companies separately. (Afp, 15.07)

Soome ajakirjandus

Lisaks 45 miljoni euro suurusele suhkrutrahvile ootab Eestit karistus ka mitmete teiste toiduainete liigse varumise eest. EK ametlikus nimekirjas on üle 20 toote, suure osa trahvist on põhjustanud liigne või-, aga ka juustuvaru. Eesti Põllu-majandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ei osanud EKi raportit kommenteerida, sest polnud ametlikku doku-menti veel näinud. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 11.07)

Varia

Saksamaa ajakirjandus

Kirjutatakse kuulsast Eesti heliloojast, Eduard Tubinast, kes elas Rootsis eksiilis ning kelle sajandat sünniaastapäeva Eesti rahvusooper terve kuu vältel tähistab, esitades helilooja kuulsamaid teoseid, mis on Eesti kultuuriloo väärtuslik pa-nus. Lisaks tutvustatakse lugejale Eesti rahvusteatri ajalugu: esimesi ning olulisemaid oopereid ja ballette. 2006. aasta mai-kuus viib Tallinn koos Helsingiga läbi Wagneri-kongressi, mis toimub Põhja-Euroopas esimest korda ning korraga kahes linnas. (Robert von Lucius, FAZ, 9.07)

Soome ajakirjandus

Juba mitmendat korda kahe viimase aasta jooksul eetikaküsimuste tõttu ajakirjanduse kriitika alla sattunud Eesti Polit-sei peadirektor Robert Antropov sai siseminister Kalle Laanetilt avaliku hoiatuse, kuid säilitas oma ametikoha. See-kord kritiseeritakse Antropovit, sest politseijuht lasi oma vanemad julgestuspolitsei luksusmaasturiga Saaremaale viia. Pea-minister Andrus Ansip tõdes, et tegemist on seaduserikkumisega, kuid keskerakondlasest siseminister ütles pärast uurimise läbiviimist, et seadust pole rikutud. Politseijuhile määrati siiski karistus: Antropov jääb ilma suvepuhkusest, samuti alanda-takse vähemalt pooleks aastaks tema palka. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 20.07)

Osa Setumaast kuulub küll Eestile, kuid suurem osa sellest on siiski Venemaa poolel. Kui riikidevaheline piir veetaks Tartu rahulepingus sätestatu järgi, kuuluks kogu Setumaa Eestile. Tartu rahuleping andis Eestile ka maariba Narva jõe idakal-dal, kuid just Setumaa on see paik, mis eestlaste südameid liigutab. Seda võiks võrrelda soomlaste kaotatud Karja-laga. Setumaa ja Karjala vahel on aga ka erinevusi. Kui karjalased jätsid oma kodud ja asusid ümber mujale Soome, siis suur osa setudest jäi pärast 1944. aastat Setumaale. Setude keel erineb eesti keelest niivõrd, et räägitaksegi setu keelest, mitte setu murdest. (Pekka Mikkola, Kaleva, 13.07)

Paljude soomlaste jaoks tähendab Eesti vaid Tallinna, selle ümbrust ning sanatooriume. Heal juhul lisanduvad selles-se pilti Saaremaa ja Hiiumaa või Pärnu, ehk isegi Viljandi ja Tartu. Vähem tuntakse Ida-Virumaad, kus on samuti palju vaa-tamisväärset. Tallinnast Narva poole liikudes jäävad teele Jägala juga ja mitmed mõisad. Kohtla-Järvel väärivad uudistamist põlevkivikarjäär ning -kaevandus. Töö lõpetati kaevanduses 2002. aastal ja nüüd on seal kaevandusmuuseum. Kaevandus-test 60 km ida poole jääb juba piir, mistõttu on selgelt tunda vene kultuuri mõju. (Jarmo Sallinen, Turun Sanomat, 13.07)

Eestis elab sadu endisi KGB ametnikke ja kontaktisikuid. Neist üle poole tuhande nimed on avaldatud Riigi Teata-jas. KAPO pressiesindaja Henno Kuurmanni sõnul avaldatakse vaid nende nimed, kelle KGB-minevikus ollakse kindlad. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 21.07)

Turu judonädalal harjutatakse eestlase, mitmekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Indrek Pertelsoni käe all. Pertelson alustas karjääri nõukogude ajal ning esindas toonast suurriiki isegi meeskonna tasemel. Pertelson lõpetas võist-lemise jaanuaris, viimaseks saavutuseks jäi Ateena olümpiapronks. Pertelson pole treenerina tüüpiliselt autoritaarne, vaid juhendab õpilasi nende seisukohast lähtudes. “Proovin leida igale sportlasele talle sobiva tehnika, sest liigu-tuste sooritamiseks pole olemas ainuõiget viisi,” märgib Pertelson. (Jukka Painilainen, Turun Sanomat, 16.07)

Eesti heliloojate kohta on lihtne üldistusi teha. Tihtipeale minimalismini viidud muusika, rahvuslikud teemad ja koori-muusika suur osa sobivad iseloomustama mitmeid eesti heliloojaid. Ester Mägi on üks neist. Suur osa Mägi teostest põhineb eesti rahvalauludel. Alba Recordsi välja antud plaadil võib kuulda 17 Mägi loodud koorilaulu, mida esitavad Eesti rahvusmeeskoor ja Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor. (Tomi Norha, Turun Sanomat, 17.07)

5. juunil suri revolutsionäär Olga Lauristin. Lauristin liitus 85 aastat tagasi Eesti Töörahva parteiga ning jäi kogu elu jooksul truuks kommunismi ideedele. (Jukka Rislakki, Helsingin Sanomat, 12.07)

Venemaa ajakirjandus

Eesti astumine NATOsse ja ELi ei toonud muutusi eesti ja vene piirivalvurite koostöösse. Pihkva oblasti FSB piirivalve kor-ralduse juht Ivan Bobrjašovi andmeil möödusid viimased tööalased kohtumised sõbralikus atmosfääris. “Meie ülesanne on peatada piiririkkujad ja aidata seaduskuulekatel inimestel piiripunkt läbida nii ruttu kui võimalik. Poliitika — see ei ole meie küsimus,” sõnas Bobrjaškov. (Novosti Pskova 13.07)