Nädal välismeedias 4.-10. juuli 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

07.07.2005 LONDON

Four blasts ripped through London during rush hour on Thursday morning, killing more than 50 people and disrupting a summit of Group of Eight leaders in Scotland in attacks PM Tony Blair branded as "barbaric". Witnesses saw the top ripped off a double-decker bus near Russell Square close to King's Cross train terminal, and three more coordinated explosions caused carnage on packed subway trains as Londoners made their way to work. A previously unknown group, "Secret Group of al Qaeda's Jihad in Europe", claimed responsibility for the attacks. Financial markets tumbled as the scale of the attacks became clear. The attacks recalled the 2004 train bombings in Madrid blamed on al Qaeda and left Londoners in shock. The Islamic Human Rights Commission warned London Muslims to stay at home to avoid any violence aimed at them. The attacks came a day after a jubilant London was awarded the 2012 Olympic Games. (Reuters, 7.07)

The EC will accelerate its efforts to create an EU-wide intelligence network after a series of blasts on London's transport system, the EU Commissioner for Justice and Security said. Franco Frattini said that at a meeting on July 13 the EC will ask governments "to work more quickly and all together ... to create a computerised European intelligence network.". Frattini said so far progress on the Law Enforcement Intelligence-led Information Network had been slowed by the reluctance of national intelligence agencies to share their sources and methods. (Reuters, 8.07)

Europe must boost protection of its "economic lifelines" such as transport, energy and telecommunications links in the wake of the London attacks, the EU's top anti-terrorism official said. "We need to have at European level an inventory of the things we can do to help protect our economic lifelines across borders," EU Counter-Terrorism Coordinator Gijs de Vries said. "We have already done a lot on air transport and maritime transport, but more needs to be done. It is also energy links, it is telecommunications links," he said. (Reuters, 8.07)

Britain's interior minister Charles Clarke has called a special meeting of his European counterparts following bomb attacks in London. Clarke also expressed the government's gratitude for messages of support and solidarity sent by European partners. (Reuters, 8.07)

NATO assured Britain of its "unwavering support" a day after deadly rush-hour terror attacks in central London that left more than 50 dead, and said it was ready to help if asked. Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said London had not requested help so far, but that the alliance's 25 other partners were ready if needed, after an emergency meeting of the body's policy-making North Atlantic Council. (Afp, 8.07)

The world's leading economic powers promised to improve international coordination in tracking terror suspects and said they would try to boost security on public transport networks. Shocked by bomb attacks on London's metro and bus system, the leaders of the Group of Eight nations said in a joint statement they would also boost efforts to prevent new generations of "terrorists" forming. (Reuters, 8.07)

Euroopa Liit

Siseareng

Luxembourg voters approved the EU's constitution, according to official results of a referen-dum, giving a new breath of life to the moribund charter. Complete results showed that 56.52% of voters had backed the treaty and 43.48% had rejected it. It also marks a victory for PM Jean-Claude Juncker, who had promised to step down if voters said "no" to the constitution, which he promoted tirelessly during Luxembourg's recently ended EU presidency. (Afp, 10.07)

The EU constitution is not necessary for the 25-nation bloc to function effectively, Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said in aan interview. Schüssel, who had urged EU members to speed ratification of the constitution to show resolve after it was rejected by French and Dutch voters, said the treaty would have been a symbol of the political union of Europe. "The constitution is not essential for life. The EU remains capable of functioning even without this treaty," the Bild am Sonntag quoted Schuessel as saying. (Reu-ters, 9.07)

A party tipped to win Poland's September election said it would not hold a referendum on the EU constitution if it assumes power, saying the charter was already dead. Poland's ruling left had planned a referen-dum but their proposal was effectively blocked in the outgoing parliament after the constitution was rejected by French and Dutch voters. The opposition centre-right, long critical of the constitution, said the treaty was incomprehensible and lacked a vision for the enlarged bloc. (Reuters, 8.07)

French Interior Minister Nicolas Sarkozy declared the Franco-German alliance outdated and suggested five or six large states should take the lead in promoting European integration. Sarkozy said he valued France's postwar alliance with Germany but it was not enough to lead a EU with 25 members. (Reuters, 5.07)

Five EU states agreed to share the cost of organising charter flights to send home illegal immigrants as part of efforts to crack down on illicit immigration and people smuggling. Interior ministers from Britain, France, Germany, Italy and Spain, meeting in the French town of Evian, also agreed to create an early warning system to help combat identity theft and the increasing trade in fake passports and identity documents. (Reuters, 5.07)

A bid by German and Austrian Christian Democrats to delay Romania and Bulgaria sending representatives to the EP ahead of their accession to the EU foundered. EU lawmakers agreed to invite the parliaments in Romania and Bulgaria to send members to attend all sessions from September 26 as observers until the two countries become full members. They are due to join the 25-nation bloc on January 1, 2007 or a year later if their preparations are judged too slow. Romania will have 35 seats and Bulgaria 18. (Reuters, 7.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The EP urged the EU to consider extending sanctions against Belarus' authoritarian government in response to violations of media freedoms in the former Soviet republic. In a non-binding resolution, the Strasbourg-based assembly condemned what it called "indiscriminate attacks" on media freedom by President's Alexander Lukashenko's government. These have included "arbitrary arrests, ill-treatment of detainees, disappearances and politically motivated persecution", the parliament said. The resolution also urged the executive EC and EU governments to create a long-term support programme for independent journalists in Belarus, including financial aid, scholarships and traineeships. (Reuters, 7.07)

EMU, majanduspoliitika

EU budget commissioner Dalia Grybauskaite said that Britain was unlikely to resolve the divisive row over the bloc's long-term budget during its six-month presidency. "I see very slim chances on (the) possibility in the UK period to have an agreement on financial perspectives," if the current tensions continue, she said. (Afp, 4.07)

EU finance ministers will give Italy until 2007 to cut its budget deficit to below the bloc's ceiling at their mee-ting next week when they will also discuss oil prices, foreign aid and, possibly, the attacks in London. The EU's 25 ministers will also confirm the launch of disciplinary action against Portugal for allowing its 2005 budget gap to soar to twice the EU's cap of 3% of GDP, diplomats said. (Reuters, 8.07)

Tourism, e-business and protection of rare species are some of the activities European governments will be able to subsidise in order to keep farmers on the land in future, the EC said. A single fund will cover EU rural spending from 2007 to 2013, simplifying financing rules for subsidising dozens of eligible projects that range from investment aids for waste treatment plants to protection of rare plants and animal breeds. Three priority areas are addressed in the Commission's rural strategy document: raising the competitiveness of farming, improving land management and the environment, and diversifying the rural economy as well as improving rural life. "This strategy document gives member states a tool box from which they can choose, depending on their own situation and priorities," EU Agriculture Commissioner Mariann Fischer Boel said. (Reuters, 5.07)

Julgeolek

NATO troops detained the son of Bosnian Serb war crimes suspect Radovan Karadzic, witnesses said, intensifying pressure on the fugitive before next week's anniversary of the 1995 Srebrenica massacre. A NATO spokesman in Sarajevo said an operation was under way but refused further comment. A NATO official told Reuters the alliance did not know where Karadzic was but it was doing all it could to arrest him. NATO troops raided the homes of Karadzic's wife, daughter and son in May searching for information about his movements. (Reuters, 7.07)

G8

The Group of Eight powers meeting in Scotland declared that global warming required urgent action, but set no measurable targets for reducing the greenhouse gases that trigger it. The leaders recognised that "climate change is a serious and long-term challenge that has the potential to affect every part of the planet". Their final declaration acknowledged that human activity contributed in large part to global warming, and said there was a need to reduce greenhouse gases -- mostly the product of the fossil fuels that power much modern industry. They pledged to "act with resolve and urgency" to tackle the problem. But they set no yardsticks or clear goals. (Reuters, 8.07)

G8 leaders pledged to end farm export aid and called for renewed efforts to conclude a new phase of world trade liberalisation under the so-called Doha Round of negotiations by the end of next year. The commitment on farm export subsidies, something demanded by African states and others, was made in a communique issued at a G8 summit at the Gleneagles. "In agriculture we are committed to substantially reducing trade-distorting domestic support and substantially improving market access," the statement said. "We are also committed to eliminating all forms of export subsidies and establishing disciplines on all export measures with equivalent effect by a credible end date." (Reuters, 8.07)

The leaders of the G8 industrialised nations said they would more than double aid to Africa by 2010, boosting it by about $25 billion a year to help lift the continent out of poverty. The G8 leaders also pledged that they and other donors would increase total aid for all developing countries by about $50 billion a year by 2010. (Reuters, 8.07)

G8 leaders said they saw no end to the demand that has driven oil prices sky-high and called for more investment in refining as well as greater access for foreign investors to oil-rich states. "Significant investments will be needed in the short-, medium-, and long-terms, in exploration, production, and energy infrastructure to meet the needs of a growing global economy," they said in a statement at a summit in Scotland. (Reuters, 8.07)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala eeldatud tippsündmus, maailma juhtivate tööstusriikide tippkohtumine Šotimaal, kus põhiküsimuste-na pidid arutusele tulema Aafrika riikide vaesuse leevendamine ning kliimasoojenemise võimalik tõkestamine, jäi 7. juulil Londonis aset leidnud terroriakti varju. Rünnakut, selle tagajärgi, seoseid 2001. aastal New Yorgis ning 2004. aas-tal Madridis toimunud terroriaktidega analüüsiti inglisekeelses ajakirjanduses nii siin- kui sealpool ookeani.

Pommiplahvatuste rida Londoni metroos ja selle lähiümbruses, mis tõi kaasa üle 50 inimese surma, näitas ilmekalt tänapäeva maailma diametraalsust – ühel hetkel, saanud teada, et nimelt Suurbritanniale kuulub 2012. aastal au korraldada olümpiamängud, pidutseti Londoni tänavatel, sellele vahetult järgnenud kaua kardetud, kuid Inglismaal siiski harvaesinev terroriakt põhjustas leinameeleolu mitte ainult brittide seas, vaid kogu Euroopas. Ilmselt oli neljapäevahommikune rünnak planeeritud tähelepanu äratama samal päeval alanud G8 tippkohtumise kõrval – viide maailma mõjukatele riikidele, et mitte ainult nemad ei otsusta olulisi küsimusi. Võrreldes Madridis toimunud terrorirünnakuga 2004. aasta märtsis, kus hukkus 141 inimest, jäi seekord plahvatuste tõttu elu kaotanud inimeste arv suurlinna elu arvestades suhteliselt tagasihoidli-kuks, kuid kõige tähtsam on, et Londonis ei tekkinud paanikat, võimud ja inimesed ühistranspordis suutsid säilitada rahu. See on meie tugevaim relv terroristide vastu – elu läheb edasi. (Economist, 8.07)

Briti ajakirjanduse reaktsioon on pärast pommiplahvatusi selgesti ühene – elu jätkub. The Times jõudis juhtunu titu-leerida Veriseks neljapäevaks. Ajaleht lükkab ümber väited, justkui oleks 7. juulil Londonis toimunul seoseid lääneriikide viibimisega Iraagis. al Qaeda ning selle allharud alustasid sadistlikku kampaaniat enam kui kümnend tagasi. Londonit ei vali-tud seekordseks sihtmärgiks mitte seepärast, et Suurbritannia on oma vägedega Iraagis esindatud või Suurbritannia valit-susjuht Tony Blair on liitlaseks USAle. London sattus terroristide rünnaku ohvriks pigem põhjusel, et ekstremistid ta-havad “püha sõda” enda ja demokraatlike ühiskondade vahel endiselt hõõgvel hoida. (Juhtkiri, The Times, 8.07)

Financial Times leiab, et terroriakt Londonis oli vaid aja küsimus, juhtunus pole selle traagilisusele vaatamata midagi imekspandavat, eriti arvestades sarnaseid sündmusi pisut rohkem kui aasta tagasi Madridis. Lääs jääb endi-selt aastateks terroristide poolt haavatavaks. Hoolimata sellest, kui ruttu soovime eluga edasi minna, pole olemas olukorda kiiresti lahendavaid meetmeid. Käimas pole sõda, küll aga sellest palju ulatuslikum väärtushinnangute kokkupõrge. Lõppenud nädala suurimaks irooniaks võib pidada G8 riigijuhtide suuremale efektiivsusele õhutamist maailmas toimuva taustal, loodetavasti on saavutatud tõhusus pikaajaline. (Juhtkiri, Financial Times, 8.07)

USAs leiab The Wall Street Journal: pole olemas täiuslikku, veatut kaitset terroriaktide vastu, isegi Osama bin Ladeni surm ei kindlustaks maailmarahu, terrorism pole kergesti võidetav. Tavainimesed peaksid oma elu lihtsalt jät-kama, samamoodi nagu G8 Šotimaal, nii näitame Suurbritannia peaminister Tony Blairi sõnul, et meie kindlameelsus kaitsta oma väärtushinnanguid ja elustiili on suurem kui terroristide järjekindlus põhjustada surma ja hävingut. Seega on sõnum terroristidele väga selge: nad põrusid taas. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 8.07) New York Timesi juhtkiri samal teemal väljendab sama ideed – terroriaktid küll ehmatasid rahumeelset maailma, kuid näitasid samas, et nende kiuste rahu-meelsuse säilitamine ning tavapärase elurütmi jätkumine tugevdab kaasaegse ühiskonna alustalasid. Üks on selge: terroristid kaotasid jälle. (Juhtkiri, The New York Times, 8.07)

Paljud analüütikud on juulikuu esimesele nädalale tagasi vaadates arvanud, et Londonis aset leidnud pommiplahva-tused jätsid üle 50 hukkunu ning sadade vigastatute kõrval suurimaks kannatajaks Aafrika riigid, kelle abistamise strateegia kokkuleppimiseks maailma juhtivate tööstusriikide liidrid Šotimaal kohtuma pidid. Arutelu toimus, kuid loodetud rahvusvahe-line kõlapind, maailma tähelepanu fokuseerimine Musta mandri eksistentsiaalsetele probleemidele jäi kahtlemata Euroopat taas kord rünnanud terroristide tegude tõttu tahaplaanile.

Eelnevalt loodeti kohtumiselt omamoodi uut entente cordiale’’ i, mis lepitaks eelnevalt teravaid avaldusi teinud Prantsusmaa president Jacques Chiraci ning Suurbritannia valitsusjuht Tony Blairi. Maailma vaeseima re-giooni tulevik sõltub paljuski rikaste riikide heast tahtest ning konkreetsest panusest Aafrika olukorda leevendada. Miks on Tony Blair seekordse tippkohtumise initsiaator? Aafrika abistamine ning kliimasoojenemise vastu võitlemine on seotud Suurbritannia peaministri huviga levitada sarnaselt USA president George W. Bushiga maailmas demokraatia ideed. Kui Tony Blair apelleerib Lääne usaldusväärsusele ja vastutustundele, jääb George W. Bush kliimaküsimustes endiselt umbusk-likuks. Vaieldamatult on USA president valmis Briti peaministrile tasuma toetuse eest Iraagis, Valge maja on juba teatanud Aafrikale antavate toetussummade suurenemisest. (Philip Stevens, Financial Times, 5.07) Kokkuvõtteks võib öelda, et Tony Blair on üles näidanud üllatavat huvi Aafrika olukorra parandamiseks. Märtsis esitleti raportit, mille ko-haselt 2010. aastaks peaks Aafrika riikidele antav abi jõudma 50 miljardi USA dollarini, see on number, mis sai see-kordse G8 tippkohtumise keskpunktiks. Samas ei suutnud Tony Blair oma kolleege veenda kinnitama kuupäevi põlluma-jandussubsiidiumide vallas, nii jäävad lootused järgmiseks tippkohtumiseks detsembris Hong Kongis. Näib, et ELi ja USA loobumine põllumajandustoetustest on pigem soovmõtlemine kui realiteet, kuid idee teostumisel tõuseb sellest Aafrika riikidele kahtlemata suuremat tulu kui kinnitatud abistamisesummadest. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 9.07)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Juuli esimesel nädalal kirjutas Saksamaa ajakirjandus peamiselt G8 tippkohtumisest Šotimaal, pommiplahvatus-test Londoni metroos ning Saksamaa püüdlusest saada ÜROs alaliseks liikmeks.

Kolmapäeval algas Inglismaal Gleneaglesi lossis kolmepäevane G8 tippkohtumine. Erinevalt varasematest kohtumis-test, kus peateemadeks on olnud terrorism, tuumarelvad, kaubandus ning nafta hind maailmaturul, arutlesid 8 maailma suu-rima tööstusriigi juhid ning EK president José Manuel Barroso seekord globaalse vaesuse ning kliimasoojenemise üle. Samas pidi Suurbritannia peaminister Tony Blair juba neljapäeva pärastlõunal Londoni vastu suunatud terroriakti tõttu pea-linna tagasi sõitma.

Tippkohtumise võõrustajana oli Tony Blairil kirjutamata “klubireeglite“ kohaselt õigus välja mõelda kohtumisel aruta-tavad teemad. Ühe briti diplomaadi sõnul on eesistujal alati võimalus soovida üks soov ning see oma arvamise järgi täide viia. Koheselt soovis Blair kahel viisil maailma paremaks muuta, valides peateemadeks vaesuse ning kliimasoojenemise. Arutlus Maa atmosfääri soojenemise üle, mida põhjustavad peamiselt nafta- ning kivisöesaaduste põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid, kulges juba algusest saadik vaidlusrikkalt. Ameerika Ühendriigid keeldusid ohverdamast kümnen-dikku oma majanduskasvust, et soojenemistrendi peatada, mainides et energiatarbimine viib kliima soojenemiseni nii või teisiti. Ka britid on varem väljendanud ükskõiksust keskkonnakaitsmise suhtes. Lisaks ei sorteeri nad oma koduprügi. (Gerd Zitzelsberger, Süddeutsche Zeitung, 6.07)

“Laskem vaesusel ajalooks saada” konstateerisid võimsate tööstusriikide esindajad. Kolme päeva – 72 tunni jooksul, mil riigipead rambivalguses on, sureb metsades, kõrbetes ning savannides 100 000 last. Neil puuduvad puhas vesi, ravimid; nad on kurnatud ning neil puudub jõud, et järgmise päevani elada. 850 miljonil inimesel üle maailma on liialt vähe süüa, nad ootavad olukorra paranemist, mida ei tule. Kõik rikkad riigid on seotud võitlusega vaesuse vastu ning nad peaksid oma sõnadega hoolikamalt ringi käima, vastasel juhul kaob usaldus nende vastu. Britid tahavad arenguriikidele suunatud abi kahekordistada ning laenusüsteemi välja töötada, kuid sellest keeldub Washington. Häbiväärne on see, et rikkad maad klammerduvad siiani oma põllumajandustoetuste külge ning keelduvad välja töötamast õiglast kaubandussüs-teemi, mis annaks vaestele riikidele võimaluse maailmaturule siseneda. Samuti suurendab vaesust poliitiline mandumine. Vähemused nõuavad riikidelt liialt ressursse ning enamus ei suuda oma õigusi kaitsta. Põhjapoolsetel riikidel oleks palju võimalusi vähendada lõunapoolsete riikide kannatusi, kui nad vaid visamalt end pühendada suudaks. Selleks oleks vaja toetada ühiskonna erinevaid gruppe: kirikuid, suuri ja väikeseid ettevõtteid, õpilasi ja tudengeid. Lisaks oleks vaja muuta vaeste riikide poliitilist kultuuri demokraatlikumaks. Selline oleks parim arengupoliitika, mis nõuab rohkem pingutust ning mille viljad valmiksid alles mitmete aastate vältel. (Arne Perras, Süddeutsche Zeitung, 6.07)

Neljapäeva hommik. Suurbritannia peaminister Tony Blair võõrustab oma kõrgeid külalisi Gleneagles’is. Inglismaa juubeldab olümpiamängude toimumise üle Londonis. Äkitselt saabub pealinnast šokeeriv uudis metrooplahvatuste kohta ning enam ei ole kellelgi mahti kliimaküsimuste üle arutleda. Blairi sõnul on tegemist tippkohtumise ajaks plaanitud rün-nakutega ning seetõttu peaks G8 lisaks kokkulepitud teemadele tõsisemalt arutama terrorismivastaste abinõude käikulask-mist. Londoni vastu astunud terroristide eesmärk olevat olnud kaotada igasugused konventsionaalse poliitika vormid ning terrorismil polevat tulevikku. (Cornelia Wolber, die Welt, 9.07) Saksamaa liidukantsler Schröder avaldab head meelt tippkoh-tumise jätkumise üle: “Vaesusest ja näljahädast jagusaamine ning elamisväärse keskkonna hoidmine on meie aja olulisemad väljakutsed. Me oleme kindlalt otsustanud neile väljakutsetele vastata ning reetlikud terroristide rünnakud ei tohi meid seejuures halvata.” Pisut hiljem saabub teade, et plahvatuste korraldamise eest võtab vastutuse al Qaeda allorga-nisatsioon. (Cornelia Wolber, die Welt, 8.07) Käesoleva aasta algul rääkis Blair, et Inglismaa pinnal pidavat viibima 100–200 al Qaeda treeninglaagrites väljakoolitatud terroristi, kes ootavad oma kõrgemal seisvatelt autoriteetidelt märguannet, et enda elu Allahile ohverdada. Pikka aega on London radikaalsetele islamistidele mugavaks peatuskohaks olnud. Linnas asub enam kui 100 mošeed, hulgaliselt moslemeid ühendavaid organisatsioone, parteisid ning muid grupeeringuid. Paljud neist on vägivalla ning liigse fanatismi õhutamise tõttu Saksamaal keelatud. (Christoph Ehrhardt, FAZ, 8.07) Briti politseil seisab ees vaevanõudev juurdlus, et selgitada välja terroriakti tagamaad ning kordasaatjad.

Koos Jaapani, India, Brasiiliaga (G4) soovib Saksamaa ÜROs läbi viia Julgeolekunõukogu puudutavat reformi. Eesmärgiks on tõsta JN alaliste liikmete arvu 6 võrra, nii et lisaks vanadele liikmetele (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) oleks seal esindatud ka G4 ning 2 Aafrika riiki. Nädala algul Liibanonis kohtunud Aafrika Liit ei suutnud välja valida kaht riiki, mis võiksid Aafrikat ÜRO JNis esindada. Saksamaa valitsuse pressiesindaja Thomas Steg konstatee-ris, et Saksamaa valitsus mõistab, et 53-st riigist koosnev Aafrika Liit on ÜRO otsuste tegemisel mõjukas blokk ning liidu struktuuride muutmise vajadus on põhjendatud. Erinevalt G4 nõudmistest, soovivad Aafrika riigid kahte uut mitte-alalist koh-ta ÜRO JN ning et kõigile alalistele liikmetele jääks alles vetoõigus. (Stefan Ullrich, Süddeutsche Zeitung, 7.07) Kariibi me-re riikide ühendus Caricorn teatas, et toetab G4 püüdlusi ning tegi omalt poolt ettepaneku moodustada JN roteeriv liikme-staatus väikestele riikidele. Resolutsiooni läbiviimiseks on vaja vähemalt 128 liikmesriigi nõusolekut ning Saksamaa esin-daja ÜROs Gunter Pleuger on kindel, et nõusolek saadakse enam kui 128-lt liikmesriigilt. (Financial Times Deutschland, 7.07)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Nädala võib tinglikult jagada kaheks: kõik, mis toimus ja millest kirjutati enne 7. juulil Londonis toimunud terrori-akti ja pärast seda. Eelmisel päeval enne terrorirünnakuid said londonlased suure rõõmusõnumi – 2012. aasta suveolümpia toimub Suurbritannia pealinnas. Kuid eufoorial oli määratud jääda lühikeseks. Vähem kui 24 tunni pärast kärgatasid Londoni ühistranspordis hommikusel tipptunnil terroristide pommid. Prantsuse ajakirjandus kirjutab, et pildid terroriaktidest on saamas banaalseiks. Tunne déjà-vu laieneb ka kõnedele vajadusest tugevdada terrorismivastast võitlust. Vaatamata asja-olule, et terrorirünnakud ei tabanud maailma mitte esimene kord, oleme me võimetud plahvatusi ära hoidma. Igaüks teab, et see võib juhtuda ükskõik kus. Ajaleht loodab, et Šotimaale kogunenud maailma suurriikide juhid panevad prioriteedid pai-ka. Nad peaksid kõrvale heitma alatised steriilsed vaidlused andmaks veidigi konkreetsust oma solidaarsusavaldustele. Ilma konkreetsete sammudeta tabab pime vägivald taas meie pealinnu ning me tunneme vaid viha ja võimetust. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 8.07) Need terrorirünnakud on väärtushinnangute ja meetodite konflikti tulem. Arenenud ühiskonnad soovivad mugavust ja kindlust. Nende vaenlased teevad panuse hirmule, mis neid inspireerib ning ohverdusele, mida nad austavad. Kahtlemata võib seda pidada eeliseks. Lühikeses perspektiivis. Pikas perspektiivis seisneb demokraatli-ke ühiskondade suurus nende võimes alustada efektiivset terrorismivastast võitlust ning kehtestada oma printsiipide austa-mine. (Juhtkiri, Le Monde, 9.07) Prantslaste toetus brittidele on täielik. See toetus on võimalus taas jalule seada kahe riigi vaheline usaldus, mis teisejärguliste sõnasõdade tõttu vahepeal kõikuma lõi. al Qaeda poolt peale surutud sõda on jõudnud uude ajajärku – enam ei peitu iva jagunemises nagu pärast Madridi. Vastupidi, nüüdsest on oluline ühinemine. Bagdadis tuleb leida tõeline poliitiline väljapääsutee, seda tingimust täitmata ei suudeta terrorismi võita. Seda eesmärki pool-davad kõik, ükskõik milline oli kord nende suhtumine Iraagi sõtta. Tony Blairil on võimalus seda debatti juhtida ning teda tuleb aidata. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 9.07)

Prantsusmaa soovib seoses Londoni terroriaktiga kiirendada migratsioonivoo elektroonilise kontrolli pro-jekti. Välisminister Philippe Douste-Blazy teatas biomeetrilise viisa väljastamise üldistamisest. Hetkel katsetati uut viisat vaid viies Prantsusmaa konsulaadis. Uuel viisal on elektrooniline kiip, kuhu on salvestatud viisaomaniku sõrmejäljed. Ühtlasi või-maldab kiip suurendada välismaalaste elektroonilist jälgimist. Biomeetriliste viisade lugejad paigaldatakse kõigepealt Pariisi kahte suuremasse lennujaama ning Marseilles’ sadamasse. Programmi üleriigilise väljatöötamisega alustatakse juba tuleval aastal. (Stéphane Foucart, Le Monde, 10.07)

Päev enne terrorirünnakuid Londonile sai aga selgeks, et 2012. aasta olümpiamängud ei toimu mitte Pariisis vaid La Manche’i põhjakaldal. Prantslaste arvates oli Olümpiakomitee otsus selge märk prantslaste vajakajäämistest os-kuste osas lobitööd teha. Brittide esitluskampaania oli prantslaste omast virtuaalsem ja vähem konkreetne ning kõigi teiste kandidaatlinnadega võrreldes tunduvalt kallim. Pariisi kaotusele järgnev majanduslik tagasilöök on ilmne. Kuid sellest veelgi raskemini võib allajäämine puudutada prantslaste vaimu. Viimasel ajal ei saa rääkida duellist Pariisi ja Londoni vahel. Britti-de ülekaal on sedavõrd suur. Tony Blair teeb ühe edusammu teise järel. 2012. aasta olümpiamängude võõrustaja otsus-tamisel ei võitnud mitte linn, vaid teatav vaimu- ja mõttelaad. (Juhtkiri Yves Thréard’ilt, Le Figaro, 7.07) Mitmel pool leitakse, et Pariisi kaotus Londonile oli uus tagasilöök Jacques Chiracile. President peab kiiresti leidma sõnad ja teod, mis pööraksid ringi “allamäge veereva vankri” atmosfääri, mis teda praegu ümbritseb. Prantsusmaa ootab põnevusega presi-dendi traditsioonilist teleesinemist 14. juulil. (Philippe Goulliaud, Le Figaro, 8.07)

Palju kirjutati seoses Šotimaal toimunud G8 kohtumisega vajadusest Aafrika riike aidata. Apokalüpsise neli ratsut – Vallutus, Sõda, Nälg ja Surm – on aafriklased. Kõigile on selge, et Aafrika vajab abi, kuid millist? Mitmed analüüsid näitavad, et viimaste aastate abirahad on kadunud kui tina tuhka. Juba on hakatud muutma meetodeid – üha selgemaks on saanud, et abiprojekte tuleb jälgida ka pärast nende käimalükkamist. Samas peavad ka aafriklased ise kaasa aitama: kiire-mas korras tuleb jalule seada demokraatia ning võtta kasutusele meetmeid selliste riikide suhtes nagu näiteks Zimbabwe. Bob Geldofi initsiatiivil korraldatud hiigelkontsertidel „Live 8“tegid manifesteerijad õigesti avaldades rikaste riikide liidritele survet abistamaks Aafrikat senisest enam. Kuid survet tuleb avaldada ka Aafrika liidritele. (Juhtkiri, Le Monde, 5.07) Aafrika vaesuse vähendamise toetuseks võtsid Prantsuse leheveergudel sõna Rahvusvahelise Valuutafondi endine peadirektor Michel Camdessus, Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtland ja EK president José Manuel Barroso. Rikkaid tööstusriike ärgitas G8 kohtumise eel abile ka ÜRO peasekretär Kofi Annan. Ta manitses, et ka ÜRO peab muutuma tugevamaks ning leidma võimalusi täita liikmesriikide poolt organisatsioonile usaldatud ülesandeid arengu-abi, rahu ja kindluse tagamiseks, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete jaluleseadmiseks. Annan peab ülioluliseks ole-masoleva ÜRO Inimõiguste Komisjoni asendamist uue Inimõiguste Nõukoguga, millel oleks rohkem mõjuvõimu ja autoriteeti. (Kofi Annan, Le Figaro, 6.07) Briti peaminister Tony Blairil õnnestus maailma 8 suurt tööstusriiki saada nõusse suurendama arenguabi Aafrikale ning kirjutama osaliselt korstnasse vaeste riikide võlad. G8 kohtumisel saavutati ka edasi-minek keskkonnakahjude ja kliimasoojenemise osas. USA president George Bush tunnistab, et kliimasoojenemine kujutab enesest probleemi. Kuigi USA keeldub endiselt allkirjastamast Kyoto protokolli, näib, et toimumas on probleemi olemasolu teadvustamine. Ameeriklaste seisukohtade muutus lubas G8l vastu võtta „tegevusplaani“ kasutamaks vähem saasta-vaid energiaallikaid ning hoidmaks maailma metsi. Siiski ei hõlma plaan konkreetseid samme ega mingeid lubadusi rahalise katte osas. (Juhtkiri, Le Monde, 10.07)

Skandinaavia ajakirjandus

Nädala esimese poole valitsevateks välispoliitilisteks teemadeks Taani ajakirjanduses olid äsja (01.07.2005) alanud Suurbritannia ELi eesistumisperiood ning arutlused selle ümber, mil määral Suurbritannia peaminister Tony Blair suudab ennast kehtestada ja saavutada edasiminekut PSL ning finantsperspektiivi osas. (Jyllands-Posten, 4.07)

Taani nädalasündmuseks oli USA president George W. Bushi visiit Taani, mida ta väisas teel G7+Venemaa tipp-kohtumisele Šotimaal. Sisepoliitikas tekitas see visiit muuhulgas elava diskussiooni erinevate parteide nägemusest Taani vägede Iraagis viibimise vajalikkusest. Esitati ka üldisemalt Bushi poliitikat toetavaid ning kritiseerivaid seisukohti. Viimastest tasub mainimist Taani endise välisministri Mogens Lykketofti avalikku kirja president Bushile, kus Lykketoft kinnitab Taani valitud välispoliitilise kursi õigsust – olla USA lähedane liitlane, kuid kutsub üles kindlustama inimõiguste kaitse ter-rorismivastases võitluses. (Politiken, 4.07)

Seoses 7.07 hommikuse tipptunni ajal Londoni ühistranspordis asetleidnud suitsiidipommi rünnakutega, oli erineva-te analüütikute esmaseks reaktsiooniks sisekaemus – nad hindasid Taani terrorirünnaku ohvriks langemise tõenäosust ning riigi ettevalmistatuse taset võimalikeks rünnakuteks. Nädalavahetusel kirjutati analüütilisemalt Londonist – linna psühholoo-gilisest võimest tekkinud kriisiga toime tulla. (Jyllands-Posten, 9., 10.07)

Soome ajakirjandus

Kui nädala alguses keskendus Soome ajakirjandus G8 kohtumisele Šotimaal, siis nädala teisel poolel pöördus tähelepanu Londonis toimunud pommiplahvatustele. Londoni terrorirünnakud alandasid Suurbritanniat, Ühendriikide liitlast, ning G8 tippkohtumisele tulnud riigijuhte. Londoni sündmused näitavad, et võitlust terrorismi vastu tuleb tugev-dada. Kuna rünnakute toimepanijaks võib pidada al Qaeda rühmitust või selle osa, siis võib välja tuua kaks põhjust, miks suunati rünnak nüüd Londoni vastu. Esiteks on Suurbritannia olnud USA kõige truum liitlane Iraagi sõjas, sõda on kas-vatanud islami äärmusrühmituste viha mõlema vastu. Teiseks: pommid lõhati maal, kus toimub maailma juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumine. See ei saanud olla juhus, vaid terroristide külmavereline arvestus. Rünnakule pööratav tähelepanu on suur, sest kogu maailm oli keskendunud Suurbritanniale. Rünnakute motiivid on Iraagi sõjast sügavamal: tegemist on ideoloogia sildi alla peidetud sügava vihaga lääneriikide vastu. Põhiküsimus on nüüd selles, kuidas vastavad suurmehed terroristide väljakutsele. Terrorismile ei tohi alla anda, kuid selle vastu tuleb võidelda targalt, et tulemuseks ei oleks veelgi suurenev vägivald. (Juhtkiri, Kaleva, 8.07) Poliitikud peavad terrorirünnakutele reageerima oma jõudu ja võim-sust näidates. Näiteks tuleb karmistada piirikontrolli, pidada kinni arvukalt inimesi või alustada sõda mõnes maailma ebameeldivas nurgas. Kuna Suurbritannia juba võitleb USA liitlasena terrorismi vastu, siis mingisuguseid suuri poliitilisi suunamuutusi ilmselt ei tule. Kuigi terroriaktide põhjuseid üritatakse lihtsustada, on siiski raske mõista, mis on ühistrans-porti kasutavatel tavalistel kodanikel tegemist terrorismivastase sõjaga. Kas terrorismiohvrid tahavad tõesti surra oma riigi välispoliitika, G8 kohtumise või Iraagi sõja pärast? Kui terrorismi vaadelda ainult arvude valguses, on nähtus marginaalne. See ei ohusta ei poliitilisi organisatsioone ega demokraatlikke väärtusi. Hirm terrorismi ees on aga suur. Kui-das peaks terrorirünnaku ohvriks langenud demokraatlik ühiskond reageerima? Tähtsaim on otsusekindlus, järeleandmatus, millega nii poliitikud kui kodanikud kaitsevad avatud ühiskonna põhiväärtusi. Sel hetkel. kui demokraatia “Achilleuse kannad” – liberaalne maailmavaade ja sallivus – on ainult tühjad sõnad, kaotab demokraatia terroristidele ideoloogiatandril. (Teemu Sinkkonen, Helsingin Sanomat, 9.07) Londoni pommiplahvatused andsid pommipanijate mõttemaailmast selge pildi. Pommirünnak nõuab täpset planeerimist ja ettevalmistust, seega sai see olla suunatud vaid suurriigijuhtide G8 koh-tumise vastu. Kui rünnakute taga on islami äärmusrühmitus, ei edendanud pommid nende asja, pigem vastupidi. Osa maa-ilmajuhtidest said vabamad käed jätkata senisel liinil. Tihtipeale on see aga poliitika, mis terrorismi juurde tekitab. Näi-teks võib rünnak olla Venemaa president Vladimir Putinile põhjuseks karmistada meetmeid Tšetšeenias. Lääneriikidel jääb sel juhul üle vaid vaikides kõrvalt vaadata. Eriti tähtis on tugevdada inimeste usku seaduspärasesse poliitilisse protsessi. Ka demokraatial peavad olema vahendid terrorismi vastu võitlemiseks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.07) Tuntud saksa kõne-käänd ütleb, et sõda on vaid välispoliitika jätkamine teiste vahenditega. See sisaldab vana tarkust, et relvad haaratakse siis, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad. Sõja alustamisel, aga ka selle käigus ja lõpetamisel on oma loogika. Terrorismil põhi-nevad uued “sõjad” suurlinnades on hirmuäratavad, sest neis puudub relvakonfliktide üldine loogika, samuti ei üritata neis vältida tsiviilelanikest ohvreid. Terroristide hingeelu on võimatu mõista, sest järele jääb üks ainus motiiv: teadlik ja läbimõeldud tapahimu. (Risto Uimonen, Kaleva, 10.07)

Võim – see ühendab mehi nagu Bush, Blair, Chirac, Schröder, Koizumi, Berlusconi, Martin ja Putin. On iga-aastase G8 kohtumise aeg. Maailma mõjuvõimsaimad mehed peavad nõu ning visandavad maailma arengujooni. Kohtumi-sel arutletakse selle üle, kuidas anda abi Aafrika riikidele. Kas peaks tühistama kõik võlad või lääneriikide põllumajandustoe-tused? Esimese ettepaneku tegi Aafrika Liit, teise päev varem USA president. (Riitta-Ilona Koivumäki, Etelä-Suomen Sanomat, 6.07) Aafrika riikide võlgade kustutamise plaan on mõistlik, sest võlad on tekkinud lääneriikide ebaõnnestunud rahastuspoliitika tulemusena. Võlgade kustutamise mõte kaob aga siis, kui samal ajal jääb soiku inimõiguste ja ma-jandussüsteemi küsimuste lahendamine arengumaades. Kui midagi ei muutu, jõutakse taas olukorda, kus arengumaad on jälle võlgades. Küsimus on siis Aafrika viimasest võimalusest. Arengumaade suurim probleem on läänemaade protekt-sionism. Globaliseerumine on ja oleks hea, kui avataks ka majanduspiirkondade välispiirid. Parim arenguabi Aafrika riikidele olekski lääne majanduspiirkondade imporditollide tühistamine ja põllumajandustoetustest loobumine. Ainult nii saab anda arenguriikidele võimaluse. (Matti Muukkonen, Helsingin Sanomat, 7.07) G8 kohtumiselt röövis tähelepanu terrorirünnak Londonis, kuid kohtumise tööd rünnak ei halvanud. Võimalik, et need lisasid hoopis otsustavust ja survet langetada ot-suseid, millega tõestatakse, et maailma tippjuhid tahavad hoolt kanda maailma tuleviku eest. Tippkohtumisel ei olnud ehk nii palju tulemusi kui optimistid oleksid soovinud, kuid neid ei olnud ka nii vähe, kui pessimistid kartsid. Kliimaküsimusi puudutav deklaratsioon on täis häid kavatsusi, seda on tõlgendatud ka märgina USA järeleandlikkuses neis küsimustes. Oodati, et G8 riikide juhid võtavad midagi ette maailma majandust puudutavate mängureeglite muutmiseks. Samas ohustaks vaeseid riike rõhuvate reeglite muutmine rikaste riikide tootmist ja tööhõivet. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 9.07)

ELiga seoses kirjutatakse nii põhiseadusliku lepingu Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse ebaõnnestu-mise tagajärgedest kui ka ELi rahastamise ja põllumajanduspoliitikaga seotud probleemidest. Tundub, et EL on hammustanud liiga suure tüki. Kahe nõudliku ülesandega tegelemine samaaegselt näib üsna aukartust äratavana. Prant-susmaal kukutas põhiseadusleppe poola torumees, ehk integratsiooni süvendamine põrkas vastu rahvuslikku isekust ja sal-limatust. Vasakpoolsed üritavad seda seletada võiduna rahvusvahelise kapitalismi üle, kuid rahvahääletus oli ennekõike muulaste vastu suunatud vihal põhineva paremäärmusluse võit. Selge on see, et ELi tempo hakkas rahvast hirmutama. Nüüd peab rongi peatama ning kodanikke järele ootama. (Ralf Sund, Turun Sanomat, 10.07) Euroskeptikud väidavad, et praegusest kriisist algab ELi lagunemine ning rahvusriikide uus tõus. Nii kaugele asi ei lähe, EL saab üle ka praegusest olu-korrast. Üks ELi suurematest probleemidest on suhtlemispuudus. Kõik ebameeldivad otsused kantakse Brüsseli, head asjad liikmesriikide arvele. Nii toidetakse ettekujutust, et EL on nullsumma mäng, kus kaitstakse rahvuslikke huve. Igalt kohtumiselt tuleb koju tuua “võit” teiste liikmesriikide arvelt. ELil on kaks võimalust: taanduda vabakaubanduspiirkon-naks või tõusta maailmapoliitika suurvõimuks. Natsionalism ja protektsionism ei vasta meie huvidele, vaid viib Euroopa suh-telisse vaesumisse. (Alexander Stubb, Helsingin Sanomat, 5.07) EL ei saa loobuda ühisest põllumajanduspoliitikast, kuid põllumeestele makstavad toetused ei peaks liikuma nii suures mahus Brüsseli kaudu. Soome peaminister Matti Vanhanen arvab, et Soome on valmis mõtlema vana skeemi juurde tagasipöördumise üle. “Kuid kui ELi eelarve püsib muus osas samana, on oht, et muutus kasvatab Soomes riigi kulutusi,” hoiatab Vanhanen. Soome põllumajandustootjate organi-satsioon kardab, et kui põllumajandustoetuste üle hakatakse otsustama jälle riigi tasandil, muutub põllumajandus jälle tüli-õunaks. (Juhtkiri, Kaleva, 6.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia sees no need to relaunch border talks with Russia after Moscow last month pulled out the land and sea border treaties, Estonian officials said. "We issued a diplomatic note to Russia saying no new talks are necessary," Estonian FM Urmas Paet said. "Agreement has been reached regarding where the border runs, and there have been no new developments on this since our countries signed the treaties on May 18." Estonia issued its note after the Russian Forreign Ministry had sent a note to Tallinn saying new talks should be launched. "We emphasised in our note that Estonia has not put forward any additional demands in the ratification law," Paet said. "Our final conclusion is that the Russian side should take up ratification of the border treaties." (Afp, 7.07)

Polish President Alesander Kwasniewski backed Estonia in its dispute with Russia over a treaty that fixes part of the EU's eastern border, saying the EU should take a joint stand against Moscow on the issue. "There is a problem as Russia has not ratified the border treaty," Kwasniewski told journalists at the start of a two-day visit to Tallinn. "The EU must talk to Russia on this issue, and do so from a common position". "Estonia can hope for our support on all the issues regarding the border as it is not only the border of Estonia but also the eastern border of the EU," he said. Russia last month pulled out of the land and sea border treaty that the two countries signed in May, arguing that the Estonian side had not met its obligations. Russian President Vladimir Putin termed the treaty "absolutely unacceptable," saying it opened the way for Estonian territorial demands against Russia. (Afp, 5.07)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Balti riikide ja Venemaa vahel jagub hulgaliselt konflikte: näiteks tülid piirilepingute, venekeelse rahvusvähemu-se rolli ning lähiajaloo tõlgenduse osas. Artikli autor rõhutab, et viimasel ajal on suhted Venemaaga teravnenud mitte üksnes Baltimaadel vaid ka Mittel-Europa riikidel. Põhjused on nii majanduslikud kui ka poliitilised, kuid enam kui Lääne-Euroopa endale sellest aru annab, on tegemist nende maade kodanike ajalooliste mälestuste ning elamustega. Need riigid, kus peaaegu iga perekond pidi kannatama küüditamiste, poliitiliste mõrvade ning vaimse terrori all, soovivad, et Venemaa neid ajaloolisi fakte vähemalt tunnistaks. (Robert von Lucius, FAZ, 4.07)

Artiklis, mis peamiselt kirjeldab Prantsusmaa, Saksamaa ning Venemaa riigijuhtide kohtumist Köningsbergi 750. aastapäeva pidustustel, tuuakse välja, et Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva tähistamine mais põhjustas uusi tülisid. Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt kutse saanud Eesti ja Leedu presidendid keeldusid pidustustest osa võtmast, samas kui Läti president võttis kutse vastu ning valgustas laiemat avalikkust sõja lõpust, mis Baltimaade jaoks tähendas vabaduse kaotust ning aastatepikkuse okupatsiooni algust. Neil päevil lükkas Moskva Eesti-Vene vahelise piirilepingu tagasi, sest ei soovinud eestikeelsele preambulale oma nõusolekut anda. President Putin põhjendas seda preambulas esi-nenud tekstiga, mis viitas 1920. aastal alla kirjutatud Tartu rahu leppele, mis oleks Eestile andnud ettekäände edasistele territoriaalsetele nõudmistele Venemaalt. (Michael Ludwig, FAZ, 4.07)

Austria ajaloolane Andre Lieblich kirjeldab intervjuus ajalehele Der Standard, et paljud Ida-Euroopa riigid kasutavad oma kodakondsuspoliitikat selleks, et ajalooline ebaõiglus heastada. Taolist poliitikat kasutab teiste seas ka Eesti, kus rahvuslikud parteid on välja andnud seaduse, mille kohaselt antakse Eesti kodakondsus ka väljarännanud Eestlastele. Küsimusele, kas selline ajaloo parandamine on poliitiliselt oluline, vastas Lieblich jaatavalt ning lisas, et kui seostada seda valimisõigusega, siis näiteks 30 000 Toronto eestlast võivad valimistel osaledes Eestis paljusid protsesse mõjutada. Tei-salt pole Eesti kodakondsuspoliitika võimaldanud anda kodakondsust suurele arvule riigis elavatele venelastele. Õigus Eesti kodakondsusele on sünnipärastel eestlastel, kes enne 1940. aastat omasid Eesti passi ning nende järeltulijatel. (Andras Szigetvari, Der Standard, 9.07)

Intervjuus ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung püüab Maive Rute, kes alates käesoleva aasta märtsist juhib Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse direktoraati, suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõ-tete usaldust institutsiooni vastu. Ta avaldab lootust, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millel on oluline roll ma-janduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja sotsiaalse stabiilsuse tagamises, pöörduvad tulevikus tihemini oma probleemidega komisjoni poole. Lisaks loodab ta tõsta ettevõtete teadlikkust neile avanevaist võimalustest. Vastuses ajakirjaniku küsimuse-le: mida võib Euroopa Liit sellistelt maadelt nagu Eesti õppida, toob Rute välja, et pärast raudse eesriide langemist on Eesti aktiivselt näidanud oma valmisolekut muutusteks ning uuteks väljakutseteks, eriti infotehnoloogia ja kommuni-katsiooni valdkonnas. Näiteks toob ta avaliku halduse suutelisuse haarata varakult kinni võimalustest, mida pakub info-tehnoloogia, parkimise eest mobiiliga maksmise, maksudeklaratsiooni kiire täitmise, ettevõtete loomise ning juhilubadega seotud protsesside kiire kulgemise. (Hajo Friedrich, FAZ, 5.07)

Soome ajakirjandus

Eesti peaministri Andrus Ansipi arvates on Venemaa kord teha järgmine käik Eesti-Vene piiritülis. “Eesti on teinud piirilepingu ratifitseerimiseks omalt poolt kõik vajaliku, nüüd on Venemaa kord,” ütles Ansip. Ratifitseerimislepingu preambula on segamini aetud lepingu tekstiga ja nii on väidetud, et Eesti on teinud lepingusse muudatusi. “Need väited on põhjendamatud,” kinnitas Eesti peaminister. (Pekka Helin, Kaleva, 6.07)

Venemaa president Vladimir Putin teatas Kaliningradis, et Vene pool on valmis jätkama piiriläbirääkimisi Eesti ja Lätiga. Seda ei saa nimetada just kõige sõbralikumaks käeulatuseks, ometi paotab see ust kokkuleppe suunas. Kui kõige kuumemad kired vaibuvad, võib loota, et riikide vahel algavad piirilepingute ratifitseerimise üle uued läbirääkimised. Protsess nõuab kindlasti aega ka seetõttu, et Venemaal otsustab ratifitseerimise üle ettearvamatu Riigiduuma. Piiri-lepingu puhul on aga viivitamisega harjutud, sest kokkuleppeni on püütud jõuda juba kümmekond aastat. (Juhtkiri, Kaleva, 5.07)

EP väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves ja EP sotsialistide välispoliitika koordinaator Véronique de Keyser on esitanud ENle kirjaliku palve, et nõukogu võtaks seisukoha Venemaa teate kohta loobuda Ees-tiga sõlmitud piirileppest. Ilvese ja Keyseri arvates on Venemaa otsus ka ELi vastane, sest Eesti-Vene piir on ühtlasi ELi välispiir. Eesti ajakirjandus tundub olevat piiritülist nii väsinud, et lehed ei kommenteerinud enam isegi Putini Kali-ningradis Eestile esitatud süüdistusi. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 5.07)

Venemaa ei kiida heaks ka kõige pisemat viidet nõukogude okupatsioonile Eestis, vaid väidab siiani, et 1940. aastal Tallinnas toimunud “revolutsioon” oli rahva algatatud. 1940. aasta sündmustest kirjutab põhjalikult Harri Raitis. Raitis: “Eesti muudeti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks väljastpoolt ette antud stsenaariumi järgi. Seda vaatenur-ka toetab tõsiasi, et võimuvahetus viidi kõigis Balti riikides läbi ühtemoodi. (Harri Raitis, Turun Sanomat, 10.7)

Majandus

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Briti erakapitalil põhineva Majandusuuringute keskuse (CEBR) uuringu andmetel on Leedu välisinvesteeringuteks atraktiivseim riik Euroopa Liidus. Järgnevad Slovakkia ja Läti. Eesti on langenud üheksandale kohale. Leedu edu põhju-sena tuuakse võrreldes Eesti ja Lätiga välja parem geograafiline asukoht, nii suurem pindala kui ka rahvaarv. Varasematest aegadest pärinevas uurimuses oli nimekirjas esimene Eesti. (der Standard, 5.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Millised on võimalused ajada äri mullu ELi astunud Balti riikidega? Kesk-Prantsusmaal asuva Cheri maakonna kaubanduskojas rahvusvaheliste ärisuhete eest vastutava Bruno Rottreau sõnul võiks keskenduda veini ja kangema alkoholi sektorile ning pakkuda konkurentsi Baltikumis juba tugevalt kanda kinnitanud Hispaaniale ja Itaaliale. Kohalikud veiniärime-hed kavatsevad sõita Balti riikidesse oma veine pakkkuma või korraldada degusteerimine Baltikumi veiniimportööridele Prantsusmaal. Kaubanduskoja sõnul on Balti riigid avatud kõigis ettevõtlusvaldkondades. Vaatamata väiksele rahvaarvule, kolme riigi peale kokku 7 miljonit, areneb selles Ida-Euroopa Šveitsis jõudsalt turismisektor. Seega, liigub seal raha ja võima-lusi... (La Nouvelle République de Centre-Ouest, 1.07)

Varia

Saksamaa ajakirjandus

Hamburgi linnapea Ole von Beust külastas juuni viimasel nädalal Eestit ning Loode-Venemaad. Linnapea avaldas arvamust, et Läänemere regioon peaks tulevikus kaubanduslikult, majanduslikult ning kultuuriliselt enam tähtsust omama. Peamiselt huvitasid linnapead sadamaid ning logistikat puudutavad küsimused ning noorsoovahetus. Tallinna koh-ta ütles linnapea: "Nagu meie juures kodus." Eestlaste pealinn on 21. sajandil hingematval kiirusel edasi "hüpanud". Tä-navatel on palju uusi autosid, sealhulgas nii mõningad Saksa tooted, kohvikud on varustatud traadita Interneti-ühendusega, linnast õhkub elurõõmu. Juba pikemat aega nimetatakse Baltimaid viie kuni kaheksa protsendiliste kasvumäärade pärast "Balti tiigriteks". Ning tähtsaima ülemere sadamana võimaldab see kasu lõigata ka Hamburgi sadamal. (Matthias Iken, die Welt, 3.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti võitis taas naisekandmise maailmameistritiitli. 25-aastane Eesti Stockholmi saatkonna autojuht Margo Uusorg võitis neljandat korda võistluse, mis sedakorda tõi kokku 40 paari kümnest eri riigist. 253,5-meetrisel distantsil peab mees kandma naist, kes ei pea olema tema oma naine, läbi vee ja teiste takistuste. Naine peab kaaluma vähemalt 49 kg ning reglemendi järgi peab võistlus pakkuma kõigile osavõtjatele rõõmsat äraolemist. (Libération, 3.07)

Soome ajakirjandus

Kui soomlased loovad pilti Eesti vene vähemuse olukorrast, satub sinna enamasti rohkem eelarvamusi kui reaal-seid teadmisi. Skandaalid müüvad ju paremini. Seepärast jätkab Moskva ka oma propagandaga, mille kohaselt vene vähe-must Eestis diskrimineeritakse. Integratsioonipoliitika tulemustesse süüvimine hajutab aga eelarvamused: üha enam venela-si õpib eesti keelt ning taotleb Eesti kodakondsust. Eesti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo meenutab, et Eesti ve-nekeelset elanikkonda ei saa samastada Soome rootslastega. Rummo väidab ka, et kodakondsuse saamiseks ei ole takistusi, iga riigis elav inimene teeb lihtsalt omad valikud. “Moskva märkused on määratud ühelt poolt Brüsselile, teisalt mõeldud kasu lõikama sisepoliitikas.” (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 10.7)

Tänapäeval on Eesti-reis soomlaste jaoks tavaline. Maa on soomlaste soosituim reisisihtpunkt: eelmisel aastal käi-sid soomlased üle lahe peaaegu kuuel miljonil korral. 40 aastat tagasi oli olukord teine. Esimest korda pärast 26-aastast pausi väljus “Vanemuine” Tallinna sadamast 7. juulil 1965 pardal Nõukogude Eesti tipp-poliitikud. Alguses oli reisijaid vähe ning soome turistidesse suhtuti mitut moodi. “Alguses tundsid eestlased kindlasti alaväärsuskompleksi, samas äratas tähelepanu soomlaste alkoholilembus,” räägib Kulle Raig, Soome Eesti Seltside liidu peasekretär. Legendaarseim laev Georg Ots võeti kasutusele 1980, kui Moskva OM purjeregatt tõi Eestisse rekordiliselt reisijaid. (Pauliina Grönholm, Juha Merimaa, Helsingin Sanomat, 7.07)

1960tel Tallinnas reisijuhina töötanud Eva Lille räägib toonastest turistidest ja reisidest: “Esialgu reisiti vähe. Reisile mindi kuuel päeval nädalas, kuid pikematele reisidele tuli mõnikord kaasa vaid pool tosinat inimest. Päevasele reisile võis siiski tulla ka sada inimest, kes kõik tahtsid näha erinevaid asju. Kõige kergem oli nendega, kellele olid tuttavad sada-masse vastu tulnud. Märkimisväärse grupi moodustasid välismaa ajakirjanikud. Tallinnas oli tol ajal ainult üks hotell. Kui mõ-ni välismaalane tänaval tüli tekitas, toimetati ta sinna.” (Juha Merimaa, Helsingin Sanomat, 7.07)

Eesti kaitseministeerium tahab Tallinna kesklinna ehitada sadama sõjalaevadele, NATO on lubanud ette-võtmist toetada 20 miljoni euroga. Tallinna linnapea Tõnis Paltsi arvates tuleks see rannapiirkond avada hoopis linlastele. “Linna rannaala avanemine tõmbab ligi rohkem turiste, loob uusi töökohti ja vabaaja veetmise võimalusi,” ütles Palts. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 8.07)

Eesti on nende maade hulgas, kuhu soomlased õppima lähevad, viiendal kohal. Peale ELi liikmeks saamist on Eesti populaarsus tõusmas. Õppimine Eestis meelitab soomlasi sellepärast, et sinna on lihtne minna. Soomlaste soo-sik on Tartu Ülikool, kus õppis eelmisel õppeaastal 205 soomlast. Tartu Ülikoolis õpivad soomlased enamasti arstiteadus-konnas. Lisaks sellele õpib umbes 50 soome tudengit Tartu Põllumajandusülikoolis loomaarstiks. (Aku Ahlholm, Kaleva, 05.07)

Tartu Ülikooli Narva kolledži lõpetanud Jana Paharukova räägib emakeelena vene keelt, kuid on rahvuselt tatarla-ne. Tatarlased moodustavad Eestis oma kogukonna, kuid see ei tähenda Eesti ühiskonnast eraldumist. “Minu arust tahab enamus Eesti venekeelsest elanikkonnast integreeruda Eesti ühiskonda,” ütleb Jana. Kuidas muidu saakski elada siin nor-maalset elu? KRIPOs töötav vene rahvusest Aleksandr Karasjov rõhutab, et integratsioon on kahepoolne. Inimesed peavad olema üksteise suhtes sallivad ja tähelepanelikud. “Eesti ühiskonda võõrastavad need vene keelt kõnelevad inimesed, kellel varem olid teatud eesõigused,” räägib psühholoog Anu Virovere. Virovere arvates jaguneb Eesti venekeelne vähemus kolme rühma: ühed, kes on Eesti ühiskonnale väga lojaalsed, teised, kelle lojaalsus on nõrgem, ning kolmandad, kes vihkavad Eesti ühiskonda ja eestlust ega taha õppida eesti keelt. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 10.07)

Esimene külaskäik Narva hämmastab. Kõigepealt äratavad tähelepanu hiigelsuured tühjad tehasehooned, siis ta-bab külastajat arusaam, et eesti keelelt tuleb üle minna vene keelele. Kolmandaks: Eesti suuruselt kolmandas linnas elab vaid 4% eestlasi. Tartu Ülikooli Narva kolledž on Eesti integratsioonipoliitika keskne elluviija. Selgelt venekeelses maakon-nas tekitab Narva kolledž üliõpilastes motivatsiooni töötada eestikeelses ühiskonnas. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 10.07)