Nädal välismeedias 20.-26. juuni 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Finantsperspektiiv

The European Commission urged EU governments to reach a deal on a long-term budget quickly, to show the 25-nation bloc is still working effectively despite last week's failed summit. "We need an agreement very quickly on a long term budget to restore trust in Europe and Europe's ability to act," Commission spokeswoman Pia Ahrenkilde Hansen told a news briefing. The EU executive had said a quick budget deal would help restore the bloc's credibility, avert disruption to its financial planning and ensure that badly needed aid funds would flow to new member states from ex-communist eastern Europe.  (Reuters, 20.06)

British PM Tony Blair signalled he would reach out to new members of the European Union to try to secure a long-term deal on the bloc's budget after talks last week collapsed. "This isn't a budget fit for the purpose in the 21st century… Europe just cannot wait 10 years or more for change," he said. The EU's new members, mainly from Eastern Europe, were keen to secure a budget deal and are worried they will be deprived of billions of euros in aid. (Reuters, 20.06)

The European Union should agree a budget for the short-term and then begin a budgetary overhaul that allows the bloc to meet the economic challenges of the future, EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. (Reuters, 23.06)

Laienemine

France's ruling party chief and presidential hopeful Interior Minister Nicolas Sarkozy called for the process of EU enlargement to be put on hold to give time for its internal institutions to be "renovated." "Enlargement must be suspended at least as long as the institutions have not been renovated. Europe must have borders. What I am saying does not cover Romania and Bulgaria where the process is too far advanced to be stopped. But all the others," Sarkozy said. (Reuters, 27.06)

Germany said Monday there was no reason for the European Union to back away from its enlargement goals despite the spectacular collapse of a weekend summit. Government spokesman Bela Anda said that the failed budget negotiations and troubled efforts to ratify a planned constitution should not call into question the aim of the bloc to be a full-fledged and expanding political union. "It is not about full-speed ahead but about making sure the EU is seen as a political union and not only as a (common) market or free-trade zone," he said. "There is no reason to back away from what has been decided - that is, to determine which (countries) become EU members based on clear criteria." "That is the position of the German government and it differs clearly from the tendencies to see the European Union (just) as a free-trade zone." (Afp, 20.06)

The European Union's executive will propose a plan on Wednesday for long-awaited membership-talks with Turkey, as scepticism grows over whether the huge, poor, mainly Muslim nation belongs in the bloc at all. The European Commission's draft negotiating mandate must be approved unanimously by the 25 member states. There may be tough wrangling in a political climate less favourable to Turkey in the six months since EU leaders agreed to open the negotiations. "We have to suspend enlargement at least until the institutions have been modernised," French Interior Minister and presidential hopeful Nicolas Sarkozy. "Europe cannot enlarge indefinitely." The point is, I find Turkey too big, too poor and too different." (Reuters, 28.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The European Union's executive arm called for a rapid investigation of charges of irregularities in Iran's presidential elections, which it called "a serious matter." But the European Commission, echoing comments by EU foreign policy chief Javier Solana, said the election of ultra-conservative Mahmood Ahmadinejad did not change the EU's basic policy of engagement with Tehran. But he also said Iran had a right to pursue its nuclear activities and insisted it did not need ties with arch-enemy the United States.  (Afp, 27.06)

The EU gave Uganda 92 million euros ($112 million) in budget support, but said it would only be released in stages after assessments of democratic reforms. Britain cut $9.1 million of bilateral aid in March, and other donors have threatened to withhold development funds over delays in the east African country's return to multi-party politics after nearly two decades as a one-party state. The basis for cooperation between Brussels and Uganda was respect for human rights and democracy, he told reporters. (Reuters, 23.06)

Julgeolek

The head of NATO on Monday urged Ukrainians, many of whom still distrust their Cold War-era enemy, to view the alliance as a friend and help it strengthen European security.  Secretary General Jaap de Hoop Scheffer met President Viktor Yushchenko and other officials brought to power in last year's "Orange Revolution" and promised to build on an April agreement designed to rapidly strengthen ties with the ex-Soviet state. Ukraine, de Hoop Scheffer said, had a role to play in NATO's new challenges of defeating terrorism, halting arms proliferation and tackling regional conflicts. (Reuters, 27.06)

Russia is prepared to use warplanes to destroy terrorist bases abroad, Air Force commander Vladimir Mikhailov was quoted as saying. "As for terrorists and our fighter jets, if we have high-precision weapons and know the whereabouts of a terrorist gang, why not smash it, even if it's outside Russia?" Interfax news agency quoted him as saying. Mikhailov, on a visit to the Volga region town of Engels, said Russia's need to strike terrorist bases abroad was linked to aspects of U.S. foreign policy, but did not go into details. (Reuters, 25.06)

Europe's top human rights watchdog criticised Russian President Vladimir Putin on Wednesday over reforms which it said undermined "the normal functioning of any democracy". The Council of Europe's parliamentary assembly urged Moscow to grant more power to the Russian parliament and said it would monitor Russia's commitment to democracy until it received evidence of substantial progress. The parliamentarians said Moscow had to deal with serious problems such as terrorism and corruption but underlined that any solutions must be in line with Council of Europe principles. Russia should abolish the death penalty, end human rights violations in Chechnya, improve its judiciary and cease activities which may undermined the territorial integrity of neighbouring countries, they said. (Reuters, 22.06)

Russia still thinks it can reach a deal to join the World Trade Organisation (WTO) by the end of the year, but its trade partners must accept reasonable terms, Economy Minister German Gref said. Gref said talks on the accession of Russia, a major oil producer and the largest economy still outside the 148-state body, had dragged on long enough. "It is time to wrap this up after 11 years of negotiations," trade officials quoted him as telling the closed-door session of the negotiating body, the Working Party on Russia's accession. "But we also hope for flexibility from trade partners. We will not assume obligations that we cannot carry out, or which limit out rights," he warned. (Reuters, 24.06)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

EL Ülemkogu järgsel nädalal pühenduti mõlemal pool ookeani teemadele, mis nii või teisiti on seotud lõppenud tippkohtumise ning ELi tulevikuväljavaadetega.
Läbikukkunud tippkohtumine Brüsselis pani inglisekeelseid väljaandeid arutlema, kuidas jätkata Euroopa poliitilist ja majanduslikku kurssi. Esitatakse taas juba korduma kippuv küsimus – kas EL praeguse olukorra põhjus ei seisne mitte võimeka juhi puudumises. Stryker McGuire näeb suure potentsiaaliga Euroopa eestvedajat Suurbritannia pm Tony Blairis, kellele omistatakse fundamentaalseid väärtusi, näiteks missioonitunnet Euroopa ees. EK volinik Peter Mandelson, kes on aastaid olnud Tony Blairi lähimaid nõuandjaid, leiab, et nüüd on Tony Blairil käes hetk juhtida Euroopa kriisist välja. Briti valitsusjuhilt oodatakse Euroopa jõudude ühendamist. Kui see õnnestub, seisab EL taas kindlamalt oma alustel. (Stryker McGuire, Newsweek, 20.06) EK kaubandusvolinik Peter Mandelson võtab kokku nurjunud tippkohtumise Brüsselis, öeldes, et tippkohtumine tõi esile kaks suundumust Euroopas: kas jätkata juba väljakujunenud meetodil või Prantsusmaa ja Hollandi referendumite tulemuste paistel vaadata põhjalikult üle prioriteedid ning teed nende saavutamiseks. Tänane suurim väljakutse seisneb selles, et igale ELi kodanikule tuleb leida koht majanduslikult kiirest muutuvas maailmas. Eurooplus ongi defineeritav kui üksikisiku seotus tugeva ühiskonnaga . See idee kätkeb endas sotsiaalsete kindlustatuse loomist hariduse, töö, pensionide kaudu. Toodud näited on vaid mõned teemad väljakutsetest, mille ees kaasaegne sotsiaalne ühiskond seisab. On elutähtis võita tagasi inimeste enesekindlus ning näha Euroopa majandusskeemi vabaturumajanduse kontekstis – see on ainus tee eduni. Euroopa uue sotsiaalse ja majandusliku mudeli loomisel vajame avatud debatti, enam ei piisa vanaviisi edasiliikumisest, üleilmastumisele tähelepanu pööramata. Üksmeel uue tee leidmises on võimalik  saavutada. Briti valitsuse jaoks on aeg küps astuda esimene samm. Tulemuseks ootame EL eelarvet, millest saab kasu kogu Euroopa, ning visiooni, mis inspireerib usku ühisesse ettevõtmisse. (Peter Mandelson, The Times, 20.06) Sügavas kriisis EL ei suutnud oma erimeelsusi Brüsseli tippkohtumisega lahendada, Euroopa liidrid kostitasid teineteist epiteetidega, mis varieerusid traagilis-pateetilistest häbiväärsete ja egoistlikeni. Samas pole lahkarvamused ELi ajaloos sugugi uus nähtus, eelarvedebatt on alati põhjustanud tuliseid vaidlusi. Praegu on EL küll kriisis, kuid sel olukorral on n-ö verdpuhastav toime: kriisile lahenduse leidnuna saab ühendus senisest efektiivsemalt oma tegevust jätkata. Uue eesistujamaa SB jaoks võiks domineerida kaks prioriteeti: tuua EL kodanikele lähemale ja olla avatud uutele liikmesriikidele (selleks on vaja valijatele selgitada, et EL ekspansioon on kasulik eelkõige liidu kodanikele endile). (The Economist, 24.06) EL Ülemkogu järgselt oodati pingete lahenemist, et konstruktiivselt edasi minna, paraku näitab tegelikkus midagi muud. EL liidrid on kaevunud veelgi sügavamale vaidluses, kuidas kujundada Euroopa tulevikku, kuidas koostada eelarvet. Lahkarvamused demonstreerivad ilmekalt liidusisest seisukohtade erinevust. EK presidendi Barroso suurimad kriitikud unustavad, et tema juhitud EKil on veel enam kui neli tööaastat ees. Alustuseks võiks EK juht pöörata suuremat tähelepanu Tony Blairi majandusreformidele. Komisjonil on keskne roll erinevate EL maade huvide ühitamisel, Skandinaavia ning Ida-Euroopa riikide kaasamisel. (Dan Bilefsky, Marc Champion, The Wall Street Journal, 23.06) FT leiab pm Tony Blairi EP ees peetud kõnet Suurbritannia presidentuuri kohta analüüsides, et Suurbritannia valitsusjuht sai oma pöördumises deklareerida “kirglikku euroopameelsust”, veel kuu aega tagasi poleks keegi temalt neid sõnu oodanud. Blair esines veendunud Euroopa eestkõnelejana, tema põhisõnum oli - muutused ja kohanemissuutlikkus. Nii vastas ta oma kolleegidele Chiracile ja Schröderile, kelle meelest on muutused justkui Euroopa ideaali reetmine. Blairi laienemist pooldavate postulaatide avaldamine on muidugi märksa kergem kui protsessi tegelik elluviimine, samuti kujuneb oodatult keeruliseks üksmeele leidmine eelarveküsimustes. Kuid kui viimane õnnestub, leiavad lahenduse ka kõik teised olulised EL tulevikuaspektid. (Juhtkiri, Financial Times, 24.06)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Jätkuvad arutelud ELi tuleviku ümber. Nenditakse, et pärast eelarveläbirääkimiste luhtumist on referendumitejärgne nõutus asendunud raevu ja sõimuga. On öeldud sõnu, mida tavaliselt kuuleb vaid suletud uste taga ja sosinal. On siiski oluline, et pärast referendumite põrumist sääranegi diskussioon siiski toimub. (Michael Stabenow, FAZ, 20.06) Tuleb tunnistada, et EL on endiselt iseendasse suunatud projekt. Vaid 5% eelarvest kulub välissuhtlusele. Selle asemel, et maailma olulisemates küsimustes kaasa rääkida, keereldakse ümber oma naba. Tundub, et Euroopal on aeg maa peale tagasi tulla! Võimalused Euroopa idee kaasajastamiseks on praegu suuremad kui kunagi varem. (kolumn, Die Welt, 21.06) Prantsuse endine kultuuriminister Jack Lang märgib ajaleheusutluses, et Euroopa suurriigid on egoistlikud ja vasakpoolsed jõud poliitiliselt pimedad. Prantsuse poliitikud on liiga arrogantsed, soovivad aina kogu maailmale õpetussõnu jagada, selle asemel, et teistelt maadelt õppust võtta. Vasakpoolsed poliitikud on oma “ei”-ga referendumil andnud ultraliberaalidele võimaluse oma mängu alustada. Põhiseadus põrus eeskätt Chiraci ebapopulaarsuse ning leppe vastaste poolt levitatud valede ja väljamõeldiste tõttu. (Jochen Hehn, Die Welt, 21.06) “Täname, mr Blair!”, kõlab üks juhtkirjadest. Euroopa ei saa enam endise finantsrutiini juurde naasta. Tuleb end liigutama hakata ning, pärast referendumite põrumist, selgemalt prioriteete seada. EL peab tõesti keskenduma üksnes neile ülesannetele, mis õnnestuvad tal paremini kui liikmesriikidel eraldi. (Christian Schütte, FTD, 21.06) Nädala suursündmus on Tony Blairi artikkel ajalehes Bild. Artiklit on tsiteerinud mitmed väljaanded ning sellel põhineb rida analüütilisi artikleid teistelt autoritelt. Blair esitab kokkuvõtlikult oma nägemuse Euroopa tulevikust ja vajalikest reformidest, eriti eelarve koostamise ja finantseerimise osas. Tuleb investeerida töökohtade loomisesse, innovatsiooni ja haridusse, mitte lehmadesse. SB on, isegi arvestades briti tagasimakseid, viimasel kümnel aastal kaks ja pool korda rohkem ELi eelarvesse maksnud kui Prantsusmaa või Itaalia. Pole ühtegi head põhjust, miks peaks toimuma rahade ülekandmine ühtedest rikastest riikidest teistesse. Investeerimispoliitika peab arvestama tänapäeva väljakutseid. Konkurentideks pole enam üksnes Jaapan ja USA, vaid ka juba Hiina ja India. Tuleb välja selgitada, miks mõned Euroopa rahvamajandused suudavad töökohti luua ja teised mitte. Töö ja majanduskasv on ainsad vahendid, millega suudame Euroopa sotsiaalmudelit alal hoida, ehkki seda tuleb nii või teisiti kaasajastada. (Bild, 22.06) Blairi peetud sütitav kõne EPs kutsus saadikutes esile, oodatud skepsise asemel, uued lootused ning isegi tunnustava aplausi. Blairi kutsuti üles kinnitama oma sõnu euroopa-meelsusest  tegudega. (Friederike Leibl, Die Presse, 24.06) Kui Euroopa mõistab end vaid kui tõket globaliseerumise vastu, siis sõidab viimane meist peagi teerulliga üle (nagu Prantsusmaast, kes Maginot liini taha varjuda püüdis). See pole anglosaksi mudel, see on asiaatlik mudel, mis algab siitsamast – “uuest” Euroopast, kus majanduskasv on kolm korda kõrgem kui “vanas” Euroopas, kus valitseb loomingulisus ja efektiivsus, ja mis ulatub Hiinani. Probleem pole põhiseaduses või eelarves, vaid rahvusriikide inertsis, kes ei suuda tootmistingimuste globaalse muutusega kaasas käia. Marx saanuks nendest asjadest paremini aru kui Chirac. (Josef Joffe, Die Zeit, 23.06)

Moskval on valida natsionalismi ja Euroopa vahel. Putin lootis oma autoritaarse mudeliga teisi postsovetlikke riike ligi meelitada, kuid on sattunud hoopis isolatsiooni. Venemaal valitsevad pragu kaks peamist mõttesuunda. Rahvuslased näevad end igast küljest ümberpiiratuna. Teised, nagu näiteks Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukogu liikmed, arendavad uusi Euroopaga lõimumise kontseptsioone. Vaid nii suudab Venemaa konflikti Läänega vältida. Venemaa soov muutuda osaks Läänest pehmendab psühholoogiliselt postsovetlikus ruumis toimuvate murranguliste arengute mõju ning ei lase toimuval paista sugugi ajaloolise lüüasaamisena. Samas vaatab Venemaa kaugemale, ja loodab, et tuleviku Euroopa ei lähtu mitte “väärtustel põhinevast partnerlusest”, vaid “pragmaatilisest huvideühisusest”. (Alexander Rahr, Die Welt, 21.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Nädala meediakangelaseks kujunes Suurbritannia pm Tony Blair, kes tutvustas EPle brittide ELi eesistumise kava ja prioriteete. Blairi missiooni - võita eurosaadikute poolehoid - võrreldakse salaagent 007 ehk James Bondi võimatu missiooniga. Selleks on Euroopa äratamine, selle moderniseerimine ning silmade avamine rahvusvahelise konkurentsi suhtes. Episoodi nimeks võiks olla „James Bond Dr No vastu“, viimast kehastab loomulikult referendumijärgselt nõrgenenud positsioonil olev Prantsusmaa president Jacques Chirac. Olles teadlik oma missiooni keerukusest, ei kaota James Bond lootust. Ta on kindel oma legendaarses õnnes ning loomulikult lasuvad ootused ka Naisel. Kuigi Angela Merkel ei näe just Bondi tüdruku moodi välja, võib temast saada ambitsioonika briti strateegiline liitlane. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 24.06) Päev enne Tony Blairi käis EP ees rääkimas praeguse eesistujamaa Luksemburgi pm Jean-Claude Juncker, kes ajas viimase tippkohtumise ebaõnnestumise just brittide kaela, pälvides selle avalduse eest parlamentääridelt marulise aplausi. Ta teatas üsna kuivalt, et soovib saadikutele tõde teada anda, sest peagi kuulevad nad sama asja kohta üht hoopis teist seletust. (Martin Buxant, La Libre, 23.06) Vaatamata Junckeri avaldusele pälvis järgmisel päeval eurosaadikutelt pika aplausi ka Tony Blair, kes kutsus Euroopat üles sõlmima „New Deal“, andmaks Euroopa ülesehitusele uut mõtet. Finantsperspektiivi osas aastateks 2007-2013 soovib Blair põhjalikku järelemõtlemist. Enamus Ida-Euroopa riike toetab tema majandusideid, vaatamata eelarvekõneluste läbikukkumisele. (Jean Quatremer, Libération, 24.06) Brüsselist vaadatuna mõjub Londoni ja Pariisi tüli väga halvasti ka Euroopa ühtse diplomaatia usutavusele, mis toetub ju eeskätt kompromissile ja ühistele arusaamadele. Kahe Euroopa suurriigi eelarvesõnelus, mida jälgiti hoolega kogu maailmas, on tegelikult kahe rikka riigi tüli juhtrolli pärast Euroopas. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 21.06)

Järelkajana viimasele Ülemkogule kirjutab endine Vaclav Haveli poliitikanõunik Jiri Pehe oma üllatusest, et just Euroopa kogenud vanad demokraatiad ignoreerisid muretult kontinendil puhkeda võiva uue leegitseva natsionalismilaine mõjusid ning et idapoolsed kogenematud demokraatiad kutsusid üles mõistlikkusele. (Jiri Pehe, Le Figaro, 21.06) Endine minister Michel Habib-Deloncle kahetseb, et valedega suudeti prantsuse rahva poliitiliselt kõige vähemharitumat kihti veenda, et põhiseaduslik lepe mõjub täpselt ümberpööratult võrreldes sellega, mida lepe tegelikult taotles. (Michel Habib-Deloncle, Le Figaro, 21.06)

Vaatamata ELi kriisile sai teoks järjekordne ELi ja USA tippkohtumine. Illusioonidevabalt ironiseeris ELi eesistuja Luksemburgi peaminister J.-C. Juncker Ülemkogu lõppedes, vaid mõni päev enne sõitu Ühendriikidesse, et läheb Washingtoni USAle selgitama ELi võimsust ja tugevust. Praeguses olukorras peab EL uuesti määratlema oma nägemuse ja suunad, saamaks tagasi Külma Sõja aegset mõjuvõimu. Liit puhkas poole sajandi vältel arusaamal, mille kohaselt kontinendi progress toetus kahele sambale: piirkonna riikide lõimumisele ning laienemisele. Need kaks sammast tuleb taastada. Vaid nõnda võetakse Euroopa sõnumit taas vääriliselt kuulda. (Juhtkiri Nicolas Barrélt, Le Figaro, 21.06)

Suhteliselt palju tähelepanu pööras Prantsusmaa ajakirjandus Iraani presidendivalimistele. Leitakse, et ultrakonservatiivse Mahmoud Ahmadinejadi üllatuslik valimisvõit tähistab islamivabariigi pöördumist ajas tagasi, millega ei kaasne midagi head Iraani ega Läänemaailma jaoks. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 27.06) Lisaks nõrgestab see oluliselt ELi poolt Iraani tuumaküsimuses aetud ennetavat diplomaatiat. (Pierre Avril, Le Figaro, 27.06)

Skandinaavia ajakirjandus

Laila Freivalds, Rootsi välisminister, Per Stig Møller, Taani välisminister, David Oddsson, Islandi välisminister, Jan Petersen, Norra välisminister, Erkki Tuomioja, Soome välisminister - tegid 22. juunil avalduse Iraagi toetuseks. Kõik viis Põhjamaad toetavad Iraagi püüdlusi vaba, demokraatliku, suveräänse ja ühtse Iraagi loomisel. Iraagi riik ja rahvas on viimaste aastakümnete jooksul väga palju kannatanud, nüüd on neil ajalooline võimalus riik uuesti üles ehitada. Põhjamaad soovivad, et Iraak tugevdaks ise oma võimet garanteerida riigi julgeolekut ning annaks oma panuse politsei, õigussüsteemi ja sõjaväe arendamiseks. Iraagi ülesehitamine peaks tuginema Iraagi enda soovile seda teha. (Dagbladet, 22.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti parlament ratifitseeris erakorralisel istungjärgul 18. mail Moskvas allkirjastatud Eesti ja Venemaa piirilepped. Lepete ratifitseerimise poolt oli 78 saadikut, vastu hääletas neli riigikogulast, erapooletuid ei olnud. Viie fraktsiooni ettepanekul lisas Riigikogu seadusele preambula, mille kohaselt lähtus parlament piirileppeid ratifitseerides 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsuses “Eesti riiklikust iseseisvusest” ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonis “Põhiseadusliku riigikorra taastamisest”. Välisminister Urmas Paet ütles, et preambulat luues tahtis Riigikogu asetada kaks tehnilise sisuga lepingut Eesti riikluse ja välispoliitika üldisesse konteksti. "Eesti ratifitseerib piirilepingud täpselt sellistena, nagu nad on alla kirjutatud ega esita ühepoolseid nõudmisi ühegi sätte osas. (Interfax, 20.06)

Riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšovi sõnul lõpetab piirilepete ratifitseerimine Eesti parlamendi poolt igasugused diskussioonid piiri muutmise üle. Samas tuleb täpselt analüüsida ratifitseerimisseaduse preambulasse lisatud seisukohtade juriidilisi tagajärgi. (Interfax, 20.06)

Venemaa parlamendi ülemkoja Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Mihhail Margelovi sõnul ei rahulda Eest-Vene piirilepe sellisel kujul, nagu Eesti parlament kokkukeppe ratifitseeris, Venemaad. Eesti pool lülitas ratifitseerimisseaduse preambulasse viited dokumentidele, mis omakorda viitavad okupatsioonile ja anneksioonile NL poolt. (RIA-Novosti, 20.06)

Föderatsiooninõukogu juhataja Sergei Mironov on arvamusel, et Eesti parlamendiliikmed lõid eelduse Venemaale territoriaalsete ja muude nõudmiste esitamiseks, viidates riikidevaheliste piirlepete ratifitseerimise seaduses 1918. aastale. (Interfax, 21.06)

Venemaa VM väljendas rahulolematust piirilepete ratifitseerimisel Riigikogus lisatud preambulaga ja teatas, et see teeb võimatuks lepete ratifitseerimise Venemaa parlamendis. "Eesti parlamendi poolt vastu võetud seadusetekst sisaldab Vene poolele vastuvõetamatuid, piirilepete ratifitseerimise Eesti siseriiklike dokumentidega siduvaid seisukohti, mis ei vasta objektiivsetele reaalsustele, loovad lepingute tõlgendamiseks ning realiseerimiseks ebaõige konteksti ning muudavad taolisel viisil mõtetuks lepete allkirjastamisele eelnenud aastatepikkuse töö", seisab Venemaa VMi koduleheküljel kolmapäeval avaldatud ametlikus teates. (RIA-Novosti, 22.06)

EN PA istungijärgul Strasbourg’is Venemaa delegatsiooni juhtiv Riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov loodab, et Eesti parlament teeb vajalikud korrektiivid piirilepete ratifitseerimise seadusesse, eemaldades sealt Venemaale territoriaalsete pretensioonide esitamist võimaldavad lisad. (Interfax, 24.06)

USA ja UK ajakirjandus

Ajaleheküsimusele vastates ütleb Eesti VMi pressiesindaja Ehtel Halliste, kommenteerides Suurbritannia pm Tony Blairi esinemist EP ees: “Jah, me toetame Suurbritannia püüdlusi eelarve reformimisel, eriti mis puudutab põllumajandustoetusi.” (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 24.06)

Saksamaa ajakirjandus

Rahvuslased hoiavad Eestis ja Lätis endiselt kinni “ajaloolisest järjepidevusest” ning tõstatavad territoriaalseid nõudmisi. See koormab kogu Euroopat. Kui alguses venitas lepetega Moskva, et Balti riikide suhtes survevahendit omada, siis nüüd on takistuseks Eetsi ja Läti  rahvuslased. Kui valitsused ei poolda territoriaalseid nõudmisi, siis opositsioonis olevad parempoolsed olukorra teravdajad nõuavad maad tagasi. Groteskne on see, et just rahvuslased, kes vene vähemuse suure osakaalu pärast kurdavad, tahavad tagasi maid, mille elanikkond koosneb 99% ulatuses venelastest. Presidendid on sellise hoiaku vastu. Täitevvõim on kahevahel, sest lähenemas on valimised. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 22.06) Strateegilise tähtsusega aladega nüüd küll tegemist pole. Küsimus on ajaloo tõlgendamises ja peentes diplomaatilistes mängudes. Tegelike territoriaalsete pretensioonide asemel - poliitiline sümboolika. (Frank Nienhuysen, SZ, 24.06)

Soome ajakirjandus

Eesti on Soomele oluline riik, nii nagu Soome Eestilegi. Lähedus peegeldub ka suursaadikute nimetamistes. Soomel on kombeks nimetada Tallinnasse kogenud ja hinnatud suursaadikuid, nagu on tavaks saanud Stockholmi saadikute nimetamisel. Eesti järgib omalt poolt sama poliitikat. Pärast iseseisvumist nimetati suursaadikuks Lennart Meri. Praegune lahkuv suursaadik Matti Maasikas ja uus suursaadik Priit Kolbre on samuti kõrgelt hinnatud diplomaadid. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 22.06)

Riigikogu ratifitseeris Eesti-Vene piirileppe häältega 78-4. Enne lepete ratifitseerimist arutleti Eestis kiivalt Tartu rahulepinguga sätestatud piiri ja lähiajalugu selgitava lisa üle. Teema käsitlemist lükati viimasele hetkele, kuna Res Publica liitus ootamatult Isamaaliiduga ning nõudis, et leppele lisataks märge Eesti okupeerimise kohta aastatel 1940-1991. Erakonnad saavutasid siiski kokkuleppe. Tartu rahulepinguga sätestatud piirist loobumine on eestlastele tundlik teema. (Turun Sanomat, 21.06)

Venemaa ähvardab jätta piirileppe ratifitseerimata, sest ei ole nõus Riigikogu poolt lisatud preambulaga. Venemaa välisministeeriumi teatel ei ole piirileppe ratifitseerimine lisatud preambula tõttu Venemaa parlamendis enam võimalik. Eesti välisministeerium rõhutas, et valitsus ega Riigikogu pole lisanud piirileppele uusi nõudmisi. Moskva reageerib valuliselt juba ainuüksi viitele Eesti riigi asutamisest 1918. aastal ja Tartu rahulepingu kehtivusest, seda pragmaatilistel põhjustel. Venemaa kardab tõenäoliselt, et Eesti, aga ka teised Balti riigid, võivad tulevikus nõuda Venemaalt kompensatsiooni okupatsiooni tekitatud kahjude eest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 23.06)

Venemaa välisministeerium peab võimatuks esitada piirilepet Duumale ratifitseerimiseks. Põhjuseks on Riigikogu poolt lisatud preambula. Venemaa välisministeeriumi sõnul valis Eesti ratifitseerimiseks viisi, mis sai Venemaal avalikkuse poolt negatiivse vastuvõtu. Venemaa hoiatas Eestit, et katsed interpreteerida 1930-1940 aastate sündmusi võivad raskendada piirileppe ratifitseerimist Duumas. Kahjuks ei võtnud Eesti seda nõu kuulda ning nüüd vastutavad eestlased piirilepete saatuse eest. Eesti välisministeeriumi teatel ei ole leppele lisatud midagi sellist, mida võiks tulevikus kasutada uute nõudmiste esitamiseks. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.06)

Hollandi ajakirjandus

Põhjalikus Eesti-Venemaa suhete analüüsis konstateerib Hollandi ajaloolane ja ajakirjanik Jeroen Bult – Eesti ja Venemaa pole sõbrad, esialgu pole ette näha ka suhete paranemist, hoolimata mõnedest saavutatud kokkulepetest (näiteks Moskva kehtestatud topelttollide kaotamine aprillis 2004). Eestlased ootavad Venemaalt vabandamist okupatsiooni eest, kuid võimalus, et Venemaa president Vladimir Putin selliseks sammuks julgust leiab, on väike. (Jeroen Bult, Atlantisch Perspectief, 2005/3)

Majandus

Soome ajakirjandus

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tühistas veeteede ameti poolt Tallinkile esitatud tuletorni- ja jäämurdetasude arveid 30 miljoni krooni ulatuses. Vaikselt korraldatud kingitus tuli avalikuks ja on pahandanud konkurente. Veeteede amet esitas arveid ministri määruse alusel, kuid põhiseaduse kohaselt sätestab riiklikud maksud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Pärast seda kui õiguskantsler vastuolule tähelepanu juhtis, kinnitas Riigikogu seadusemuudatuse, kuid Tallink keeldus arvete ebaseaduslikkusele viidates neid maksmast. Riik kaalus asja kohtusse andmist, kuid hindas võiduvõimalusi väikeseks. Tallinki suurim konkurent Silja Line on maksnud arved nurisemata. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Eestis tähistatakse 1919. aastal saksa Landeswehri üle saavutatud võidu aastapäeva. Võit Võnnu lahingus 23. juunil 1919 tõi otsustava murrangu 1918-1920. aasta Vabadussõja käiku, mil Eesti sõdis samaaegselt nii sakslaste kui ka Nõukogude Venemaaga. Sõda lõppes rahulepingu allkirjastamisega Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920. Tähtpäev taastati riigipühana 1992. aastal. (Interfax, 23.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Paljalt rannas päevitamine on eestlaste põhiseaduslik õigus, teatas Eesti õiguskantsler Allar Jõks. Sedamoodi reageeris õiguskantsler Tallinna linnavalitsuse otsusele nudism pealinna randades keelata. See keeld on Jõksi hinnangul põhiseadusega sätestatud eneseväljenduse piiramine. Linnavalitsus peab nüüd kaks aastat tagasi vastu võetud otsuse ümber vaatama. (La Croix, 17.06)

Kas venelased lasid “Estonia” põhja? Ajakirjanik uurib uusi andmeid parvlaeva “Estonia” huku kohta. Tema andmetel võis “õnnetuse” põhjustada Venemaa ja Lääne eriteenistuste sõda. Toetudes USA ärimehe Gregg Bemise ja Rootsi endise vastutava tolliametniku Lennart Henrikssoni väidetele, tõstatab autor hüpoteesid Briti luureteenistuse segatusest loosse ning venelaste poolt laevale pandud pommist, mis olla lõhkunud vöörvisiiri kehvad kinnitused. (Stephen Davis, Courrier International no 764, 19.06)

Saksamaa ajakirjandus

Frankfurdis toimus kirjanduslik-lingvistiline üritus “Baltikum Maini ääres”. Eestit esindas poodiumil Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Artikli pealkiri: “Kõueööaimdus”. (Jamal Tuschick, Frankfurter Rundschau, 24.06)

Soome ajakirjandus

Eestis sündinud ja Rootsis elanud helilooja Eduard Tubina muusika on taas hinnatud Eestis, kus korraldatakse helilooja 100. sünniaastapäeval suur festival Tallinnas ja Tartus. Artikel Tubina elust ja loomingust. (Veijo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 21.06)

Setude emotsioonid seoses osa Setumaa lõpliku loovutamisega Venemaale on endiselt kuumad. Setumaa on nüüd eestlastele nagu oma väike Karjala, jagatud maa, millest osa liideti 1940 aastatel Venemaaga ja kuhu jäi Eesti taasiseseisvudes piiri taha lisaks omandile palju tundeid, mälestusi ja unistusi. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 24.06)