Nädal välismeedias 13.-19. juuni 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Finantsperspektiiv

European Union leaders failed to agree a long-term budget for the troubled bloc on Friday after deep differences over Britain's EU rebate and French farm subsidies scuttled a compromise deal.  Britain rejected a series of proposals to cap its annual refund from EU coffers, insisting that any reduction must be linked to a promise to reform the Common Agricultural Policy, anathema to French President Jacques Chirac. It also means British Prime Minister Tony Blair will take over the presidency of a Union in crisis for six months from July 1 facing blame for the collapse of the budget negotiations. (Reuters, 17.06)

Prospects of a deal on the EU's long-term budget faded on Friday as France dug its heels in on farm subsidies and Britain clung to its widely criticised rebate from EU coffers. The budget clash came after leaders decided on Thursday to allow more time to ratify the new EU constitution. The twin problems of the 2007-2013 budget and the wounded constitution have threatened to push the 25-nation bloc into paralysis, unsettling financial markets. (Reuters, 17.06)

Europe is in a profound crisis following the collapse of talks to agree a budget for 2007-2013, Luxembourg Prime Minister Jean-Claude Juncker said on Saturday after a summit he chaired broke up without agreement. "Europe is not in a crisis, it is in a profound crisis," he told. Juncker accused some countries of lacking the political will to reach an agreement and, in an apparent attack on Britain, said those who wanted Europe to be a simple free trade zone should explain how it could work. (Reuters, 18.06)

Danish Prime Minister Anders Fogh Rasmussen said Friday the European Union's budget should be more focussed on research and development rather than agriculture if the 25-nation bloc wanted to become more competitive. Denmark wanted "a much more future-oriented budget," Rasmussen said. (Afp, 17.06)

European Union newcomers left a summit on Saturday anxious that failure to clinch a deal over the bloc's 2007-2013 budget may deprive them of billion of euros in aid that is vital to modernise their economies. The mostly east European new members were so desperate to secure a budget deal that they offered to sacrifice some funds from EU coffers in a dramatic last-ditch attempt to revive stalled negotiations. (Reuters, 18.06)

French Prime Minister Dominique de Villepin said Saturday the EU needed concrete projects and a vision for the future to emerge from "one of the most difficult moments in our history". "At a time when the European construction goes through one of the most difficult moments in our history, we need concrete projects and a vision for the future more than ever," Villepin said after the collapse in Brussels of EU budget talks. (Afp, 18.06)

The EU faces a progressive "weakening" of its world role after its constitution crisis was compounded by failure to agree on its future financing, the bloc's president warned Saturday. In the short term its political strength will not suffer, but over time the 25-nation grouping's role will diminish, said Luxembourg Prime Minister Jean-Claude Juncker, who holds the EU's reins until the end of June. (Afp, 18.06)

Tony Blair sought to seize opportunity from crisis Saturday, insisting the time is ripe for a real and profound debate on the future of Europe in the era of globalisation. With a two-day EU summit in Brussels spectacularly breaking down over Britain's determination to hang onto its EU budget rebate, Blair was optimistic that the 25-nation bloc would emerge stronger in the end. "I hope we can move forward from here," he told. (Afp, 18.06)

Britain's newspapers demanded Tony Blair drive the European Union in a new direction Saturday after talks on the EU budget collapsed in Brussels. Several newspapers said the summit stalemate presented an opportunity to lead the EU out of the wreckage and urged Blair to take command. (Afp, 18.06)

EU leaders scrambled Sunday to pick up the pieces after an acrimonious summit left their grand European project in tatters, divided on its funding and adrift over its entire future direction. But most observers agree that few quick fixes are in view after one of the most poisonous meetings of European Union chiefs since the Iraq war split them asunder two years ago. The sense of crisis, triggered by French and Dutch "no" votes on the constitution barely three weeks ago but radically deepened by the summit, was underlined by comments warning against a "break-up" of the bloc Sunday. (Afp, 19.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The United States will allow 27 mainly European states taking part in a visa free travel scheme more time to introduce biometric data in passports, U.S. Attorney General Alberto Gonzales said. Biometric data such as digital photographs and fingerprints in passports are seen as a key measure in preventing terrorists, illegal migrants and criminals from travelling with fake documents. (Reuters, 15.06)

The EU reiterated Friday that Iran must maintain its freeze on key nuclear activities as a condition for continuing bilateral talks, according to draft summit conclusions. The 25-nation bloc, which has offered the prospect of a trade and cooperation accord to Tehran, stressed that the international community needs "objective guarantees" that its nuclear plans were only for peaceful purposes. (Afp, 17.06)

Venemaa president Vladimir Putin ja Suurbritannia peaminister Tony Blair väljendasid pärast kahepoolset kohtumist kavatsust tugevdada EL ja Venemaa suhteid. Tony Blairi sõnul pannakse Briti eesistumise ajal 2005. a teises pooles erilist rõhku just suhete arendamisele Venemaaga. President Putin tõdes, et viimasel ajal on EL ja Venemaa suhetes saavutatud edasiminek. (RIA-Novosti, 13.06)

Majandus

The euro firmed against the dollar and yen on Friday amid collisions over the European Union's budget plans at a summit in Brussels. The euro firmed to 1.2142 dollars in early European trading, from 1.2109 late on Thursday in New York. (Afp, 17.06)

The European Union could use the fines it gets from companies that violate antitrust rules to pay for development aid to poor countries, European Commission President Jose Manuel Barroso said on Thursday. At their summit this week, EU leaders are expected to endorse a commitment to pay 0.7 percent of gross domestic product in aid by 2015, but Barroso said the Commission was exploring additional ways to boost aid further. (Reuters, 16.06)

US Treasury Secretary John Snow on Monday urged Europe to encourage domestic growth despite the Dutch and French rejection of the EU constitution some two weeks ago.  According to the US Treasury Secretary European countries should focus on labour market mobility and tax policy. (Reuters, 13.06)

Growth in exports of 10 categories of Chinese textiles to the European Union will be limited to up to 12.5 percent a year until the end of 2007, according to an agreement signed by Beijing and the 25-member bloc. The limits, ranging from 8 percent to 12.5 percent a year, would apply to key textiles including T-shirts and flax yarn, the European Union said in a statement outlining the terms of agreement. (Reuters, 13.06)

Siseareng

EU leaders should allow a "pause for reflection" on the constitution, EU Commission chief Jose Manuel Barroso said on Wednesday, adding they cannot pretend it had not faced rejections nor "throw in the towel" on it. (Reuters, 15.06)

European Union agreed on Thursday to extend the deadline for ratifying their troubled constitution, insisting they were determined to keep it alive despite French and Dutch "No" votes. “The treaty, meant to streamline EU decision-making, could not be ratified until at least mid-2007”, Luxembourg Prime Minister Jean-Claude Juncker announced. (Reuters, 16.06)

Several European Union states planning referendums on the EU constitution are set to announce they are putting them on hold after the French and Dutch "No" votes, Swedish Prime Minister Goran Persson said on Thursday. He said Sweden would set aside its own parliamentary ratification of the treaty, which had been due in December. (Reuters, 16.06)

The Dutch will not vote again on the European Union's constitution after rejecting it by a large majority on June 1, Dutch European Affairs Minister Atzo Nicolai said on Thursday. "The Dutch people were very clear. That's why we, as a government, said we don't see any chance of a second referendum in the Netherlands," Nicolai told. (Reuters, 16.06)

German Chancellor Gerhard Schroeder rejected on Thursday suggestions that the EU Constitution was no longer viable following its rejection by French and Dutch voters. "Comments that one hears from the European parliament or elsewhere that 'The Constitution is dead', or whatever are quite wrong, in my firm belief," Schroeder said in a speech to the German parliament. (Reuters, 16.06)

Europe needs more time to decide how to proceed with its troubled constitution following its rejection by French and Dutch voters, the vice president of the European Commission, Guenter Verheugen, was quoted as saying on Tuesday. "The original goal of bringing the constitution into force in 2007 cannot be reached anymore," Guenter Verheugen told Germany's Sueddeutsche Zeitung. (Reuters, 14.06)

Laienemine

EU leaders failed at a summit to agree on whether the bloc should change its enlargement plans after French and Dutch rejections of the EU charter, EU President Jean-Claude Juncker said on Thursday. (Reuters, 16.06)

The EU's plunge into crisis after failing to agree on a long-term budget should not have an impact on membership talks due to open with Turkey on Oct. 3, French President Jacques Chirac said on Saturday. However, he added that Europe would be more demanding on the standards it expects new members to meet. "Europe's demands will naturally tend to increase," he said. (Reuters, 18.06)

Nations hoping to join the European Union insisted Friday that the political crisis at the heart of bloc, following the rejection of its first constitution by French and Dutch voters, should not affect their expectations.  Turkey is due to begin decade-long accession talks on October 3 this year, while Romania and Bulgaria signed EU accession treaties in April, with a view to joining in January 2007. (Afp, 17.06)

EU leaders vowed Friday to honour commitments to countries waiting to join the bloc, albeit without directly mentioning Turkey, despite fears its constitution crisis and budget row could delay expansion. (Afp, 17.06)

The EU told Romania on Tuesday it must quicken its reform programme to join the bloc on schedule in 18 months, saying drafting laws to meet EU standards was not enough. But the bloc's Luxembourg presidency said it was optimistic Bucharest would meet the target date of Jan. 1, 2007. (Reuters, 14.06)

The EU insisted Monday that Croatia must boost cooperation with UN prosecutors hunting a key war crimes suspect, confirming that it can still not start EU membership talks with Zagreb. EU foreign ministers postponed further discussion on the ex-Yugoslav state's EU hopes until next month. Croatia was originally supposed to have started EU membership talks in March, but they were delayed because of lack of full cooperation in the hunt for retired general Ante Gotovina. (Afp, 13.06)

The EU approved an agreement on Monday adapting its customs union with Turkey to the 10 new EU member states, including Cyprus, bringing accession talks with Ankara a big step closer, a diplomat said. EU foreign ministers endorsed the protocol without discussion, sending it to Turkey for signature. Ankara's top EU negotiator, Economy Minister Ali Babacan, has said Turkey will sign it as soon as it receives the document. (Reuters, 13.06)

Julgeolek

A NATO delegation met the Palestinian Authority for the first time on Thursday, a new step which the Western alliance insisted did not mean it was seeking a security role in Middle East peacemaking. "The purpose of this visit was to establish communications with the Palestinian authorities and the other aim of the meeting was to inform the minister about current NATO policies," NATO delegation head Ed Kronenburg said after talks with Palestinian Foreign Minister Nasser al-Kidwa. (Reuters, 16.06)

NATO will deploy more than 2,000 additional peacekeeping troops to boost security in Afghanistan ahead of parliamentary elections in September, the organisation said Wednesday. The new troops will bring the number of International Security Assistance Force (ISAF) soldiers patrolling the capital Kabul and some northern and northwestern provinces to more than 10,400.  (Afp, 15.06)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala meelisteema oli jätkuvalt EL tippkohtumise eel haripunkti jõudnud pinged eelarve ning põhiseadusliku lepingu edasise saatuse üle. Kui eelnevatel nädalatel valitses ingliskeelses ajakirjanduses peamiselt Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimise temaatika ning EL tulevik poliitilisest aspektist, siis nüüd on keskendutud pigem järgmise kümnendi finantsprobleemidele – eelarveküsimustele, kuidas otstarbekalt ja efektiivselt koostada ning rakendada liidu eelarvet.
Juhtkiri ajalehes The Guardian nimetab juunikuist EL Ülemkogu “kriisitippkohtumiseks”, paraku on nimelt praegu käes otsustav hetk EL kui ühenduse tuleviku kujundamisel. Tänastest valikutest sõltub Euroopa nägu järgmise kümnendi jooksul. Referendumite eitavad tulemused Prantsusmaal ja Hollandis pidurdasid seniplaanitud arengut. Kahe Euroopa tuumikmaa valijad leidsid, et ELi areng ei saa jätkuda nii nagu kavandatud. Makromajanduslike protsesside ja poliitiliste diskussioonide taustal imekspandavalt lihtne tõdeda: tulevane eelarve peab olema õiglane nii eri eluvaldkondade kui ka eri liikmesriikide suhtes, samuti on oluline jätkata ELi prioriteetide elluviimist. (Juhtkiri, The Guardian, 16.06) Tänaseks on Euroopa valijad andnud oma esindajatele Ülemkogul kindla signaali - poliitiline integratsioon ei saa jätkuda enne, kui on ümber vaadatud juba alustatud projektide saatus. Üheks selliseks projektiks on kahtlemata selguse toomine eurotsooni: lisaks fiskaalpoliitilisele tasandile, peavad EL juhid kokku leppima ka ühtse majandusruumi ühtse valuuta euro kasutamise tingimustes. (Wolfgang Muncsau, Financial Times, 13.06)

Suurbritanniast on saanud ELi must lammas, kuna oma riigi majandushuve kaitstes on unustatud Euroopa kui tervik, eriti aga lähinaaber Prantsusmaa. Poolt- ja vastuargumente jätkub mõlemal leeril – nii neil, kes toetavad SB senise 3-miljardi euro suuruse tagasimakse külmutamist kui ka brittidel endil, kes ei taha loobuda üle kümnendi kestnud soodusrežiimist. Kõigile osapooltele on selge, et järeleandmisi teha on väga raske, seepärast jätkatakse ilmselt kahepoolsete läbirääkimistega. (David Rennie, The Daily Telegraph, 14.06) Kujunenud olukorras on EL suluseisus: endistviisi jätkata pole võimalik, muutuste toimimiseks on aga hädavajalik Euroopa tuumikriikide omavaheline kokkulepe. Tony Blairi diplomaatiline samm – nõustuda tagasimakse külmutamisega, juhul kui naaberriik ja traditsiooniline rivaal Prantsusmaa loobuks senisest hiiglaslikust põllumajandustoetusest, jääb vaatlejate hinnangul õhku rippuma. Mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe saavutamiseks vajaminev kompromissivalmidus on hetkel ELi kõige suurem defitsiit. (Andrew Sparrow, The Daily Telegraph,15.06)

Prognoositav on samuti järgmine lahenduskäik – ülejäänud Euroopa pöördub Prantsusmaa vastu (sest liidueelarvest ligi pool kulub põllumajandusele, Prantsusmaa saab aga suurima osa vastavatest summadest) ning sel moel leiab Suurbritannia endale aina rohkem liitlasi. Praeguseks on oma vastavast otsusest teatanud Rootsi ja Hollandi peaministrid. (Philip Webster, Anthony Browne, The Times, 17.06) EL liidrid ei tohi loobuda käimasolevast majandusreformist. EL institutsioonide hetke kõige suurem väljakutse on kõikide huvigruppide ja liikmesriikide soovidega arvestamine. EL seisab mitmete väljakutsete ees, neist markantseim on üleilmastumine, mille tagajärjed ähvardavad vähendada Euroopa mõjujõudu maailmas, nii majanduslikul kui geopoliitilisel tasandil. Maailm on viimase kahekümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud, aina enam on tunnetatav Aasia riikide majandustõus, ühes sellega nende maade tähtsuse kasv globaalpoliitiliselt. Euroopa jaoks on elutähtis ja esmavajalik tagada konkurentsivõime, stabiilne majanduskasv – need oleksid piisavad tagatised, lisaks poliitilisele stabiilsusele, et EL oleks ka kahekümne aasta pärast mõjukas ja arvestatav kaasarääkija maailma olulistes küsimustes. Suurem selgus ELi sihtides  ja pikaajalistes eesmärkides hõlbustab oluliselt ühendusesisese üksmeele tekkimist, viimane on omakorda määravaks teguriks nii Euroopa põhiseadusliku leppe kui ka konsensusliku eelarve vastuvõtmisel. (Juhtkiri, Financial Times, 14.06)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelses ajakirjanduses jätkuvad tulised arutelud Euroopat haaranud kriisi põhjuste ja võimalike tagajärgede üle. Mitmete artiklite pealkirjad on dramaatilised, nagu näiteks “Publik lahkub saalist” (FAZ, 13.06), “Juhtimisnõrkused kriisitunnil” (Die Welt, 16.06) või “Tippkohtumiste Euroopa on surnud” (Die Welt, 17.06). Pärast referendumite tulemuste selgumist valitseb liikmesriikide otsustajate ridades segadus ja peataolek. Ühelt poolt “Mõtleme veel”, teisalt “Edasi igal juhul!”. Üleskutsed radikaalselt kurssi muuta kostuvad üksnes nende suust, kes pole võimu juures ega vastuta. Viimase 15 aasta arengud käivad ELi poliitikutele ja kodanikele selgelt üle jõu. Luuakse kiirkorras väliseid vorme ning loodetakse, et need seejärel toimima hakkavad ning legitiimsuse saavutavad. Euroopa poliitiline tegelikkus, mis peegeldub ka põhiseaduse leppes, on sedavõrd segane ja keeruline, et sellega pole rahul ei pooldajad ega vastased. Kui EL ei omanda selgeid välispiire, siis ei teki ka tuuma. Pidev laienemine ei ekspordi stabiilsust, vaid hakkab pigem importima ebastabiilsust. (Günther Nonnenmacher, FAZ, 13.06). EK volinik Günter Verheugen ei olnud referendumitulemustest üllatunud, küll aga jahmatas teda Euroopa-meelsuse langus teistes riikides pärast Prantsusmaa ja Hollandi hääletusi. Asi pole põhiseaduses. Tundub, nagu oleksid Euroopa poliitika ja igapäevaelu aastakümned inimestest lihtsalt mööda haihtunud. Euroopa tuumikriikide kodanike hirmud tulenevad globaliseerumisest, kuid just nimelt tugev EL oleks päästerõngas globaliseerumise tingimustes. Laienemisest on võitnud eeskätt vanad liikmesriigid, eriti Saksamaa ja Austria. Uued turud, investeerimisvõimalused ja uute liikmete majanduskasv on toonud lääneeurooplastele palju rohkem tulu kui uutele liikmetele endile. Lääne-Euroopa massides valitseb võõrastevaenulik ja vale ettekujutus Ida-Euroopast, justkui elaksid seal telklinnakutes barbaarsed nomaadid, kes aina ootavad võimalust läände liikumiseks ja kõige purustamiseks, mis meil on. Tegelikult töötab praegu legaalselt rohkem sakslasi Poolas kui poolakaid Saksamaal. Laienemine pole töökohtade kadumises süüdi, laienemiseta oleks olukord hoopis hullem. Türgit ei maksa karta, kümne aasta pärast on see hoopis teine maa ning lõppude lõpuks otsustavad ikkagi Euroopa kodanikud, kas Türgi saab liikmeks või mitte. (Cornelia Bolesch, SZ, 14.06) Vahetult enne Iraagi sõda kuulutasid poliitikud ja filosoofid, sõjavastaste protestide laineharjal, “Euroopa rahvuse” sündi. Nüüd on samad loosingid viinud selle “rahvuse” hukuni. Süüdistused Põhiseadusliku leppe kaldumises neoliberalismi, anglosaksi majandusmudeli pealesurumises ja liigses USA-meelsuses hukutasid leppe. Ameerika-vastasusega on võimalik seega ajada ühtaegu nii Euroopa vastast, kui ka euroopameelset poliitikat. USA ei soovi endale konkurenti või vastast, vaid partnerit. USA eitamine ei tohi muutuda Euroopa-liikumise põhiideeks. Kui Euroopal on tahtmist globaliseeruvas maailmas toime tulla, siis ei saa USA edukaid kogemusi lihtsalt niisama eitada. (Matthias Rüb, FAZ, 15.06) Pärast 50 aastat reglementeerimist ja subsideerimist tekib õigustatud küsimus ELi põllumajanduspoliitika mõttekusest. Rahastamissüsteemi ja skeemi ei ole võimalik reformida ilma suuremate kärbeteta väljaminekute osas. Anakronism on nii Briti tagasimaksed kui ka põllumajanduspoliitika. Taas jäetakse kasutamata hea võimalus kogu finantseerimispoliitika ümber vaadata. Sellel saavad olema kurvad tagajärjed kogu ELi, eriti aga Saksamaa jaoks. (Andreas Middel, Die Welt, 15.06) Mitmed artiklid osutavad Euroopa poliitikute, eriti Chiraci ja Schröderi nõrkusele kriisi üleelava ELi probleemide lahendamisel. Rahvusriikide liidrid on liiga egoistlikud ja kitsarinnalised, Brüsseli ametnikud liiga järeleandlikud. EK president Barroso, näiteks, on praktiliselt kõikide viimase aja põletavate küsimuste lahendamisel nõrgalt esinenud. (Martin Halusa, Die Welt, 16.06)

Saksamaa kaitseminister Struck soovib NATO ja ELi struktuuride paremat lõimumist. Eesseisva ühise Sudaani rahutagamisoperatsiooni valguses ilmnevad kummalised tendentsid: “ELi ja NATO vahel käib justkui mingi iludusvõistlus. Vahel on tunne, et mõlemad Brüsseli bürokraatiad justkui blokeerivad teineteist.” Struck pooldab olukorda, kus NATO ja EL võivad vajaminevaid ressursse vastastikku kasutada. Hädavajalik on ühine konsultatsiooniruum või -institutsioon, mis praegu puudub. EL ei suuda NATOt kunagi sõjaliselt asendada. NATO on transsatlantiliste suhete aluseks. (löw, FAZ, 14.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pärast eelarvesõda on Euroopa laastatud. Mõni päev pärast järjekordset Ülemkogu Brüsselis näib EL lõhenenum ja nõrgem kui kunagi varem. Brüsselis räägitakse, et kriis, mis lahvatas on “sügav” ja “ajalooline”. “Lahinguväljal” jääb mulje, nagu oleks prantsuse pargis ragbimatš maha peetud. Teadjate sõnul tuleb oodata järgmist suve, enne kui rohi uuesti kasvama hakkab. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 20.06) Ei plaan B(lairil) ega plaan C(hiracil) pole praegu enamuse Euroopa riikide toetust. Tuleb välja töötada kava, mis ühendaks majandusliku paindlikkuse sotsiaalse kaitsega ning reguleerimise avatusega maailmale. Ja mis suudetaks end demokraatlikul viisil kehtestada. Kuid seda plaan D-d oodates sai Euroopa 18. juunil Waterlood tunda. (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 18.06) Oleme jõudnud ajastusse, kus igaüks seisab iseenda eest ning seeläbi sünnivad ootamatud liidud. Saksa–Prantsuse „mootor“ kuulub pigem võrrile kui võimsale mootorrattale. Need, kes ennustasid, et põhiseadusliku leppe tagasilükkamine mõjub elektrišokina ning annab Euroopale kujutlusvõimet ja võimusust, võiksid nüüd selgitada, millisena nad näevad järge. See elektrišokk tähendab üldist lühist ning „poola torumehe“ asemel on meil „briti elektrik“ valmis tööd alustama. Ja põhiseaduslik lepe? Selle „külmkappipanek“ kuni 2007. aasta suveni näib lõpliku külmutamisena. Kui just Prantsusmaa ELi eesistumist 2007. aasta esimesel poolel ei nähta 2005. aasta referendumi II vooruna. (Juhtkiri Jean-Michel Helvigilt, Libération. 20.06) Kas pole paradoksaalne, et kahekordne „ei“ Prantsusmaa ja Hollandi poolt, mis vähemasti Prantsusmaal oli suuresti motiveeritud keeldumisega liberaalsest Euroopast, aitab lõplikult sadulasse sotsiaal-liberaalse suuna esivõitleja. Ainus olemasolev plaan B on plaan Blair. (Juhtkiri, Le Monde, 19.06)

Pool tosinat riiki teatasid Ülemkogul peaaegu kohe, et kavatsevad ratifitseerimisprotsessi edasi lükata. Lisaks leppe rahvahääletusele panevatele Taanile, Portugalile, Tšehhile, teatasid ka leppe parlamendis ratifitseerivad Soome ja Rootsi oma kavatsustest protsessi edasi lükata. Ainsana ujub vastuvoolu Eesti, kes kavatseb ratifitseerimisega ühele poole saada sügisel. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see asjaolu, et 10 riiki on leppe ratifitseerinud, piisav tõend teksti headuse kohta. (Natalie Dubois, Jean Quatremer, Libération.18.06)

Prantsusmaa press kirjutas mitut puhku Jacques Chiraci ja Tony Blairi isiklikest vastuoludest. Öeldagu mida tahes, on selge, et Jacques Chirac ja Tony Blair ei ole sõjakirvest maha matnud. Mõlema mehe lähikonnast kinnitatakse : “Nad vihkavad teineteist!”. Oma tegudes ei ole kumbki neist mustereurooplane. Blair ja Chirac ründavad teineteist nagu kaklevad lapsed teemal « mina ei ole süüdi, tema alustas ! ». Mõlemad kaitsevad “oma” visiooni maailmakorraldusest ja Euroopast, olles veendunud teadvat tõde ning lahendust kogu maailma hädadele. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 20.06) Samal ajal kui kahe naaberriigi juhi isiklikud suhted jõudsid jäise ajajärguni, taaskohtuvad Chirac ja Blair juba mõne nädala pärast Šotimaal Gleneagles Suurbritannia juhtimisel toimuval G8 tippkohtumisel, kus peaminister Blairi toetab raskekaaluline liitlane - USA president Georges Bush. (Philippe Goulliaud, Le Figaro, 20.06)

Enne Ülemkogu andis Prantsusmaa pressis intervjuu Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes kinnitas, et on nõus Briti tagasimakseid Ülemkogul arutama, aga sooviks, et kogu ELi eelarve vaadataks üle. Blairi sõnul on ta väga tugeva sotsiaalse dimensiooni toetaja, kuid see peab olema tänapäeva maailmale vastav sotsiaalne dimensioon. Küsimus ei ole tema sõnul selles, kuidas Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia Euroopas konkureerivad, vaid kuidas me suudame seista välismaailmaga silmitsi. Suurbritannia eesistumine ei saa Blairi arvates kerge olema, kui britid võtavad selge poliitilise suuna majandusreformidele. (Luc de Barochez, Pierre Rousselin, Le Figaro, 15.06)

Ajakirjanike mikrofoni ette jäi ka Prantsusmaa vastne välisminister Philippe Douste-Blazy, kelle arvates lükkasid prantslased põhiseadusliku leppe tagasi, kuna eelnevalt ei oldud piisavalt selgitustööd tehtud. Tema sõnul ei seletatud piisavalt ELi mullust laienemist. Inimesed ei teadnud, et Prantsusmaa on üks kõige suuremaid investeerijaid uutes liikmesriikides, misläbi luuakse Prantsusmaal igal aastal mitu tuhat töökohta. Douste-Blazy rõhutab ka Saksamaa ja Prantsusmaa koostöö tähtsust, ilma selleta võib tema arvates kogu EL sihid silmist kaotada. (Alain Barluet, Pierre Rousselin, Le Figaro, 13.06)

Prantsusmaa pressis võttis sõna Läti välisminister Artis Pabriks, kelle arvates ei ole ELil muud võimalust, kui otsida üheskoos väljapääsuteid ummikseisust. Ta märgib: „Ma kuulen räägitavat kahekiiruselisest Euroopast, mille kiiremat osa võiksid vedada asutajariigid. Kuid kuidas taoline kooslus saaks moodustada esikrühma, kui kaks selle liiget lükkasid just äsja tagasi organisatsiooni progressi? See on absurd. Need, kes soovivad tuumiku moodustamist, räägivad ühe osa kontinendi isolatsioonist, eraldusjoontest Euroopas vaid aasta pärast taasühinemist.“ (Antoine Jacob, Le Monde, 11.06)

Skandinaavia ajakirjandus

Rootsi ajakirjandus leiab, et EL on väga sügavas kriisis, kuna mitu erinevat kriisi on langenud ühele ajale: põhiseadusliku leppe ratifitseerimine on teadmata ajaks edasi lükatud ning arutlused eelarve üle lõppesid tulemuseta. Rootsi jaoks ei läinud vaidlused EL Ülemkogul just eriti hästi. Rootsi arvates on EL eelarve liiga suur ning rahul ei olda suurte põllumajandustoetustega. Rootsi toetab teaduse ja hariduse arengut sarnaselt Suurbritanniaga ning leiab, et rohkem tuleks kulutada ka majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele. Tippkohtumisel aga ei suutnud EL juhid ühe või teise suuna kasuks otsustada. ELil on praegusel hetkel vaja mõttepausi. Samas arvab Rootsi ajakirjandus, et kuigi seda ei öelda otse välja, oodatakse ELis kõrgemate juhtide põlvkonna vahetust ning võib-olla ka lihtsalt paremaid aegu. Praeguse mõttepausi suurimaks ohuks on see, et elu mujal maailmas läheb edasi, ELi järgi ei oodata ning seetõttu on üha keerulisem maailmaturul konkureerida.

Taani ajakirjandus on EL-i kriisi pärast väga mures ning leiab, et EL-st on saanud eliidi projekt, mis on tavalistest inimestest liiga kaugele jäänud. Nüüdsest tuleks pöörata rohkem tähelepanu dialoogi pidamisele kodanikega, see ei tohiks aga toimuda suurte infojagamise kampaaniatena. Irooniline on see, et põhiseaduslik lepe, mis pidi EL-i konkurentsivõimelisemaks muutma, on tekitanud hoopis ulatusliku kriisi. Taani meedia arvates kinnitas EL Ülemkogu kohtumine lõplikult, et EL on tõepoolest kriisis ning EL-i juhid ei ole võimelised olulistes küsimustes üksmeelt saavutama. Arvatakse, et olukord ei parane ka Suurbritannia eesistumise ajal. Sama lausus Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen eelarvevaidluste kohta: “Olukorda ei tasuks üle dramatiseerida. Seda, et eelarvet kohe esimesel korral vastu ei võeta, on ka varem juhtunud”. (Jesper Kongstad / Jørgen Ullerup, JP, 19.06) Rasmussen lisab veel, et kui Taani peaks tulevikus veelgi rohkem EL-i eelarvesse maksma kui seni, siis soovib Taani näha ka oluliselt modernsemat eelarvet.
Norra ajakirjandus kajastab samuti EL-i Ülemkogu kohtumist ning leiab, et Ülemkogu näitas selgelt, kui suures kriisis EL praegusel hetkel on. Nimelt ei suuda laienenud EL enam üksmeelele jõuda selles osas, kuidas liit peaks edasi arenema. EL eelarve arutamine pidi Norra ajakirjanduse arvates näitama EL-i ühtsust, pärast seda, kui põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsess edasi lükkus. Ülemkogul selgus aga, et üksmeelt saavutada ei suudeta. Uued liikmesriigid pingutasid kohtumisel väga, et mingisuguse lahendusenigi jõuda, samas aga näitas kohtumine, millisesse kriisi laienemine EL viinud on.

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses leitakse, et Ülemkogu lõppes just nii, nagu oli ette arvata. Põhiseadusliku leppe ratifitseerimise peatamist ja uute rahvahääletuste mittekorraldamist peetakse heaks lahenduseks. Protsessi jätkamine, nagu midagi poleks juhtunud, oleks olnud kummaline. Euroopa on lühikese aja jooksul saanud suuri tagasilööke. EL riikide juhid on kaotanud oma positsioone. Kuigi EL-i areng on sageli viinud ühest kriisist teise, on lahendused lõpuks alati leitud. Nii juhtub mingil hetkel ka nüüd, kuid seekord on kriis tõesti sügav. Kriisi süvendab nõrga majandusliku olukorra kõrval ka kodanike usaldamatus mitte ainult oma valitsuste vaid ka liidu vastu. Ülemkoja ebaõnnestumine tõestab, et mitmes olulises Euroopa riigis on nõrgad juhid, Euroopa vajaks sihikindlaid juhte. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 19.06) EL juhid püüdsid teha kunstlikku hingamist kahes rahvahääletuses tõrjutud leppele, võttes ratifitseerimisprotsessis aja maha. Mõtlemispausi ajal püüavad liikmesriigid meelitada kodanikke arutlema EL-i tuleviku üle. Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates ei tähenda see otsus põhiseadusliku leppe maha matmist, vaid seda, et leppele sooviti anda veel üks võimalus. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 18.06) On raske uskuda, et riigijuhid tõepoolest arvavad, et teema võiks uuesti esile tõusta aasta pärast. See tundub soovunelemisena. Brüsseli otsus on ilmselgelt ebamugava teema kõrvale lükkamine võimalikult väikeste kahjudega. Sellega osteti paus igapäevase tegevuse kindlustamiseks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 18.06) Kodanike kahanev toetus EL poliitikale on tõsine probleem. Usaldus EL vastu kasvab vaid hea ja sihikindla poliitikaga. Selle nimel tuleb vanades liikmesriikides kõvasti tööd teha. Seal, kus liidu ajalugu on kõige pikem, on kodanike mälu kõige lühem. On unustatud, mille jaoks on EL on loodud. Raskusi ei pea siiski liigselt dramatiseerima. Eelarve suhtes ei ole kunagi nii vara kokkulepet saavutatud ning eelarve ei ole ka kõige suurem probleem. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 19.06) Soome peab valmistuma selleks, et netomaksud EL-le võivad suureneda. Soome oli lõpuks üks nendest viiest riigist, kes kukutasid läbi finantsperspektiivi läbirääkimised. Soome ei nõustunud Luksemburgi esitatud ettepanekuga, kuna selle kohaselt oleks Soome jt keskmised netomaksjad enda kanda võtnud suuremate maksjate koormuse kergendamise. Soome teatas, et Luksemburgi kompromisslahendus ei rahulda. Viimase väljapakutud lahenduse kohaselt oleks Soome maksud EL-le neljakordistunud. Soome ei olnud rahul ka sellega, et Luksemburg ei konsulteerinud ettepanekute sisu osas Soomega. Kokkuleppe saavutamine oleks olnud siiski EL jaoks oluline. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 18.-19.06) Soome oli paindlikult valmis heaks kiitma ettepanekut, kus riigi netomaksude osa oleks tõusnud isegi kuni 450 miljonini, kuid  Luksemburgi ettepanek ületas selle. Kompromissettepaneku tõrjumine oli rohkem mõnede suuremate ja järeleandmatute riikide kui Soome süü. Tõsisem on põhiseadusliku leppe probleem. Otsus on puhtalt hädaabinõu, kuid võib heal juhul isegi toimida. (Juhtkiri, Kaleva, 19.06) Arutelu finantsperspektiivi üle näitas, et liikmesriikidel ei ole ühist nägemust EL arengust. Liikmesriigid soovisid liidu laienemist, kuid seda sooviti võimalikult odava hinnaga. Solidaarsus vaesemate riikidega jäi kohe kõrvale, kui vanad liikmesriigid hakkasid liidu rahaasju arutama. EL-i viimase aja arengus on hea see, et laienemine on olnud suur kordaminek, kuigi kõik ei taha seda tunnistada. Tõendiks selle kohta on kasvõi see, et praeguses kriisis ei või süüdistada uusi liikmesriike. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia bucked the EU trend, with Prime Minister Andrus Ansip insisting parliament will vote as planned on the bloc's constitution despite European leaders extending the ratification deadline after French and Dutch no votes. "Ten countries have already approved the constitution and this is sufficient proof that the text is good," Ansip told Estonian Radio. (Afp, 17.06)

Support for the new EU constitution has declined sharply after the rejection of the text by French and Dutch voters, a poll showed Tuesday. A total of 27 percent of Estonians polled said they support the EU constitution, according to a June survey carried out by Faktum, a drop of almost half from the 53 percent who said in May that they backed the treaty.  The number of opponents of the constitution has risen from 10 percent in May to 34 percent in June, Faktum pollster Juhan Kivirahk said. (Afp, 16.06)

Riigikogu väliskomisjon ei võtnud vastu opositsiooniliste Isamaaliidu ja Res Publica parandusettepanekuid Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõule. Parlamendisaadikud soovisid seaduse preambulasse lisada viite Eesti okupeerimisest ja annekteerimisest aastatel 1940 –1991. (RIA-Novosti, 13.06)

Venemaa välisministeeriumi loodab, et Eesti parlamendis on valdav kaine suhtumine ning piirilepingud Venemaaga ratifitseeritakse Moskvale vastuvõetaval kujul ning ei raskendata nende ratifitseerimist Vene Föderatsiooni Föderaalkogus. (Interfax, 16.06)

Austria ajakirjandus

Ajaloolised pretensioonid takistavad suhete normaliseerimist Balti riikide ja Venemaa vahel. Selgete piirilepete puudumine Läti ja Eestiga on koormaks kogu ELile. Kui varem venitas lepete sõlmimisega Venemaa, lootes avaldada survet Baltimaadele, siis nüüd on takistuseks Eesti ja Läti natsionalistid. Venemaa tõlgendab nõudmisi Tartu rahu kehtivust tunnistada “territoriaalsete pretensioonide” esitamisena, samas kui Eesti ja Läti peavad silmas eeskätt “õiguslikku järjepidevust”. Groteskne on käimasolevas vaidluses see, et just rahvuslased, kes muidu vene elanikkonna kõrge osakaalu üle kurdavad, alasid soovivad, mille elanikkond 99% ulatuses venelastest koosneb. Kummagi riigi presidendid on lisadeklaratsioonide vastu, samas kui valitsused on kahevahel. Parempoolsete erakondade esitatud deklaratsioonide näol on tegemist valimiseelse retoorikaga. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 16.05)

Eesti aukonsul ja Teaduste Akadeemia liige Dr. Henn-Jüri Uibopuu, Salzburgi ülikooli Rahvusvahelise õiguse Instituudi õppejõud, kirjutab Baltimaade ajaloost ja rahvusvahelistest suhetest. Jutud Baltimaade vabatahtlikust liitumisest N. Liiduga on Venemaal visad vaibuma. Eestlased ei räägi sugugi kurtidele kõrvadele, pigem kutsub nende jutt esile mõistmatust. Ning jutt miljonitest kommunismi terroriohvritest on loomulikult pahade ameeriklaste ja nende sabarakkude väljamõeldis. Siiski ootame veel Moskvalt kasvõi vaikset vabandamist. See tuleks kasuks Venemaale endale, rahvusvaheliselt ta ainult võidaks sellest. (Die Presse, 17.06)

Soome ajakirjandus

Välisminister Urmas Paeti sõnul on olukord ELs vähendanud toetust põhiseaduslikule leppele Eestis, kuid kodanike usaldus EL vastu ei ole langenud. Eestis korraldatud arvamuseuuringu kohaselt toetab põhiseaduslikku lepet vaid 27% kodanikest. Vastuseis põhiseaduslikule leppele võib suurendada umbusaldust kogu EL suhtes. Eestis teadvustatakse, et Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuste osa ei-häältest tulenesid kahtlustest eelmisel aastal toimunud laienemise suhtes. Vanades liikmesriikides ei selgitatud piisavalt hästi, kuivõrd suure ajaloolise sündmusega oli tegu. Paeti arvates võib tekkinud olukord anda uue võimaluse selgitada, miks laienemine on vajalik. Balti riigid võivad näha EL liikmelisusega kaasnevaid eeliseid selgemalt kui aastakümneid liidus olnud riigid. Paeti sõnul on EL tugev turvalisuse ja Euroopa kultuuriruumi kuulumise garantii. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 17.06)

Majandus

Soome ajakirjandus

Soomes äritegevuskeelu saanud ärimehed viivad oma ettevõtted Eestisse ja jätkavad äritegevust. Helsingin Sanomate uurimuse põhjal oli Eesti ettevõtteregistris juunis 13 ettevõtet, mille asutaja, aktsionär või juhatuse liige oli Soomes äritegevuse keelu saanud isik. Arvatakse, et ettevõtteregistrist leitu on vaid jäämäe tipp. Uuringu kohaselt on Eestisse asutatud ettevõtetes 300 soomlast, kellel on olulisi maksuvõlgu. Nimekirjast puuduvad sellised ettevõtted, kus nimeliselt on vastutavad eestlased, kuid tegelikult juhivad ja kasumit saavad soomlased. Arvatavasti kasutatakse sellist praktikat põhiliselt ehitusalal. Ehitusliit (Rakennusliitto) on kuulutanud boikoti ebaselgete palga- ja töötingimuste pärast 61 ettevõttele, millest 43 on Eesti ettevõtted ja millest ettevõtteregistri andmete kohaselt 13 on soomlaste omandis. (Ulla-Maija Kääriä, Kimmo Norokorpi ja Riikka Venäläinen, Helsingin Sanomat, 17.06)

Paldiskis avatakse kaheksa tuulegeneraatoriga Pakri Tuulepark, mille toodang katab 1% Eesti energiakulust. Soome jaoks on Pakri tuulepark oluline, sest Soome ostab tehingust poole miljoni tonni ulatuses vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastani 2012. Eesti eesmärgiks on toota 5,1% elektritoodangust tuuleenergia ja teiste taastuvate energiaallikate abil aastaks 2010.  Soome on tuuleenergia kasutusel muust Euroopast maha jäänud, tuuleparkide ehitamine ei edene. Üheks põhjuseks on tööstuse ja energiaettevõtete soovimatus investeerida tuuleenergiasse ning Soome seadusandlus. (Etelä-Suomen Sanomat, 14.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonians were Wednesday given the right to dip into the chilly waters of the Baltic Sea off Tallinn in the buff after Estonia's legal ombudsman said going naked in designated areas was a constitutional right. The Tallinn city council banned nudists from the beaches two years ago, drawing protests from the Estonian Nudists Society. Legal chancellor Allar Joks said the ban was a violation of the constitutional right of free expression, but added that local authorities need to regulate nudism. (Afp, 15.06)

Some people in the most northerly of the three Baltic States, Estonia, believe they are related to native American Indians. Hard as it may be to make the connection between usually dark-haired, tawny-skinned Indians and a country of many blonde palefaces, the belief is so firmly anchored in some Estonians' psyches that they gather every summer on the Estonian prairie to learn native American rituals, sit in sweat lodges and smoke peace pipes. (Afp, 17.06)

Eestis tähistatakse esimese stalinistliku massideporteerimise aastapäeva, mis on kuulutatud ka riiklikuks leinapäevaks. Ligi 10 000 eestlast saadeti 1941. aasta juunis Kirovi ja Novosibirski oblastitesse asumisele. (Interfax, 14.06)

Opositsioonilised Isamaaliit ja Res Publica esitasid parlamendile eelnõu, mille kohaselt eesti kodanikud, kes sõdisid II MS ajal Nõukogude okupatsiooni vastu, tunnistatakse vabadusvõitlejateks. (Interfax, 15.06)

Venemaa liberaal-demokraatlik partei tähistas Balti riikide Nõukogude Liiduga liitmise 65. aastapäeva miitinguga Moskvas Leedu saatkonna ees. Nende riikide valitsuste kutsel sisenenud Nõukogude vägesid tervitati rõõmu ja lilledega. “Ning kui rahvusvaheline olukord pingestub, on meie armee jälle valmis võõrriikide territooriumitele sisenema”, ütles miitingul kõnelenud partei liider Vladimir Žirinovski ning õnnitles samas Balti riikide elanikke Nõukogude Liiduga liitumise 65. aastapäeva puhul. (RIA-Novosti, 17.06)

Eesti linnas Jõhvis avati ausammas ühele riigi kaitsejõudude loojale kindralmajor Aleksander Tõnissonile. Avamistseremoonial osales ka Eesti president Arnold Rüütel. (Interfax, 19.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ülevaade seekordsel Veneetsia Biennaalil eksponeeritavast. Autor märgib, et muude oluliste ja huvitavate teoste-väljapanekute keskel ei tohiks maha magada eestlaste Mark Raidpere video- ja fotokollektsiooni, mida võiks nimetada selle Biennaali avastuseks. (Philippe Dagen, Le Monde, 14.06)
Reportaaž Nõukogude animatsiooni käsitlevalt Annecy filmifestivalilt, millest võttis osa ka Priit Tenderi, Ülo Pikkovi ja Kaspar Jancise ühistööna valminud “Frank ja Wendy”. Tegu on nihestatud mõru poliitilise komöödiaga, mis toob lavale kaks Bill Plimtoni sarnast FBI salaagenti, kes imbuvad Eestisse, mida filmis kujutatakse USA asumaana. Selle filmi, nagu ka paljude teiste festivalil esitletud animatsioonide toon ja nägu peegeldavad majanduslikku ja sotsiaalset n-ö võidujooksu, mis ekskommunistlikes maades praegu valitseb. (Isabelle Regnier, Le Monde, 15.06)

Rootsi ajakirjandus

Eesti pealinnas Tallinnas tehakse “suurt äri” rootslastele hambaarstiteenuseid pakkudes. Hammaste parandamine on Eestis umbes kolm korda odavam kui Rootsis, pealegi hüvitab Rootsi tervisekindlustus osa kuludest. Rootslased, kes Eesti hambaarsti juures käivad, on pakutavate teenustega väga rahul. Eestlased omakorda on rahul rootslastest patsientidega. (Thomas Clausson, Metro,14.06)

Baltikum on rootslaste hulgas sel suvel väga populaarne reisisiht. Rootslasi meelitavad teisele poole Läänemerd nii suurlinnad, kui ka loodus ja rannad. Hinnad on Balti riikides soodsad ning paljud rootslased ostavad koju kaasa ka odavat alkoholi. Enamasti sõidetakse Balti riikidesse, peamiselt Eesti ja Lätisse, laevaga. Laevafirmade vaheline konkurents on äärmiselt tihe. (Jan O. Lindgren, SvD, 12.06)

Eesti rannalinn Pärnu on olnud kuurort juba alates 1839. aastast. Pärnusse, Eesti suvepealinna, meelitab turiste mitme kilomeetri pikkune liivarand ja kuurorthotellid Pooled turistidest on eestlased, teised on välismaalased, peamiselt soomlased, aga ka rootslaste arv on viimasel ajal kasvanud. Paljud soomlased on siiakanti isegi suvila ostnud, kuna kinnisvara hinnad on nende jaoks küllalt soodsad. Peale ranna on Pärnus ka villade rajoon, rohelisi parke ning linna ajalugu on põnev. (Johan Öberg, Dagens Nyheter, 14.06)

Soome ajakirjandus

Tallinna Vanalinna ja selle lähiümbruse viimastel aastatel agressiivseks muutunud ehitusstiil ähvardab Vanalinna UNESCO kultuuripärandi nimekirjast välja jätta. Ehitusstiil rikub Tallinnas aastakümneid jõus olnud piiranguid ja viimastel aastatel ka UNESCO nõudeid. Lähiajal oodatakse Tallinna rahvusvahelisi spetsialiste hindama viimaste aastate ehitiste vastavust UNESCO nõuetele. Olukord on kahjuks kõike muud kui hea. On irooniline, et Tallinna vanalinna, selle lähiümbruse ja silueti kaitse oli N. Liidu ajal praegusest rangem. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.06)