Nädal välismeedias 6.-12. juuni 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Põhiseaduslik leping

Britain’s Foreign Secretary Jack Straw shelved plans for a referendum in Britain on the new EU constitution, already overwhelmingly rejected by voters in France and the Netherlands. The move is one step hort of publicly declaring the constitution dead, an act for which no EU government wants to take the lead for fear of being blamed for its demise. (Reuters, 6.06)
British PM Tony Blair came closer than ever to declaring the EU constitution dead in the water, as he defended his government's decision to suspend plans to put it to a referendum. Fielding questions in parliament, Blair failed to say whether he agreed with French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder that country-by-country ratification of the constitutional treaty should continue.    He insisted that "there is no point in proceeding with a British referendum" before France and the Netherlands "clarify" the reasons for the constitution's defeat at the hands of voters in both countries. (Afp, 8.06)
Poland dealt a fresh blow to the EU's wounded constitution, saying it may delay a planned referendum despite efforts by France, which voted against the charter first, to keep the treaty alive. Aleksander Kwasniewski, president of Poland, said he might put off the vote from his favoured October date if next week's EU summit took no decision on the fate of the constitution. (Reuters, 7.06)
Support for the EU constitution has plummeted in Poland following two strong "no" votes in France and the Netherlands, the results of a survey showed. Only 40% of Poles surveyed backed the EU constitution compared with 54% before last week's strong rejections of the treaty by French and Dutch voters. 35% of respondents said they would vote no in a referendum on the constitution compared with 19% in May, while 25% expressed no opinion. (Afp, 8.06)
The Portuguese parliament decided to vote on whether to hold a referendum on the EU constitution only after a crunch EU summit on the treaty later this month. The parliament must approve a revision to Portugal's constitution that would allow a popular vote on the EU constitution, with a referendum expected to be held in October. The vote in parliament has been set for June 22, at the same time as municipal elections, or several days after a June 16-17 summit of leaders of the 25-nation bloc in Brussels. (Afp, 7.06)
Most EU lawmakers favour delaying ratification of the bloc's proposed constitution after French and Dutch voters rejected the draft, EP President Josep Borrell said. The 732-member house has been unable to agree a common position on the issue amid lobbying from national capitals to keep quiet ahead of a summit of EU leaders on June 16-17.  "There seems to be a majority in favour of continuing the ratification process but after a certain period of delay," Borrell said. (Reuters, 8.06)
EU leaders must decide on the future of the EU charter when they meet next week in Brussels, Danish PM Anders Fogh Rasmussen said after Germany had implied that the block should decide at a later date. Rasmussen also said it would be up to Denmark to decide whether or not to vote on the EU charter, after German Chancellor Gerhard Schröder had urged Denmark to proceed with its vote. (Reuters, 8.06)
French President Jacques Chirac said the process of ratifying the EU constitution must continue despite French and Dutch voters' rejection of the text. EU countries must unite during the "difficult times" following the French and Dutch referendums on the EU charter, Chirac told a news conference with German Chancellor Gerhard Schröder after talks in Paris. (Reuters,10.06)
The EU's new member states appeared poised to seize a more powerful role in the bloc, hoping to help resolve a crisis sparked by older members' rejection of the EU constitution. Policy makers said the Franco-German axis had been weakened by French and Dutch voters' rejection of the treaty, and by German Chancellor Gerhard Schröder's troubles at home where he trails in the polls before an expected election in September. Polish parliamentary speaker Woldzimierz Cimoszewicz said new member states - and Poland in particular - could emerge from the crisis stronger. "With France's role weakened and a change of the political guard in Germany, we could see a new configuration in Europe, with Poland in a stronger position. But only on the condition that Poland says a resolute 'yes' to the constitution," Cimoszewicz said. (Afp, 7.06)
Russian FM Sergei Lavrov said that the rejection of the EU constitution in recent French and Dutch referendums could give "new strength" to the EU. The process of European integration had suffered a "blow but it will not weaken the union", Lavrov said after a meeting with Italian counterpart Gianfranco Fini.  "However, new strength often springs from difficulties," he said. (Afp, 7.06)  

Finantsperspektiiv

The EU's Luxembourg presidency reiterated its determination to reach an agreement over the bloc's long-disputed budget plans at a summit June 16-17, despite the crisis engulfing the bloc. "The presidency remains determined to reach an accord during next week's European Council," said Nicolas Schmit, a senior foreign ministry official, referring to the June 16-17 summit of EU leaders in Brussels. "This issue is one of the most important facing the union right now. It comes at a time when the union cannot afford any more failures," he said during debate at the EP in Strasbourg. (Afp, 7.06)
EU leaders warned that the bloc must not be plunged into paralysis by its constitution crisis, pressing specifically for a deal on disputed budget plans to prove it is not stunned into inaction. EU commission chief Jose Manuel Barroso said an accord on the EU's 2007-2013 budget is vital at a summit next week which risks being overshadowed by fallout from French and Dutch rejections of the EU charter. (Afp, 8.06)
The EP offered a compromise on the EU's long-term budget, stepping into a tug-of-war among member states seen as a credibility test after the constitution referendum defeats. The assembly warned the 25 EU leaders, who hope to reach a 2007-2013 budget deal at a summit next week, that it might reject any agreement that contained too little funding for research and development and regional aid. Parliament President Josep Borrell called for an ambitious budget to avoid conflict between EU institutions. (Reuters, 8.06)
British PM Tony Blair, under pressure from EU leaders to give ground over London's cherished budgetary rebate, insisted the payback would stay. Blair also risked further irritating his EU counterparts by reiterating he had no intention of putting the union's constitution to a referendum until its status was clarified. "The UK rebate will remain and we will not negotiate it away - period," Blair said. (Reuters, 8.06)
French President Jacques Chirac urged Britain to compromise over its EU budget rebate to help the EU agree its future budget. Chirac ruled out any French compromise over EU farm subsides to help secure an agreement after talks with Luxembourg PM Jean-Claude Juncker. "The time has come for our English friends to understand that they have to make a gesture of solidarity for Europe," Chiracsaid. Germany has also said a rapid deal depends on Britain's willingness to compromise over its cherished budget rebate. (Reuters, 9.06)
Britain threatened to veto moves to end its multi-billion euro EU budget rebate, saying its cherished payback could only be discussed as part of a broader overhaul of EU spending. Chancellor of the Exchequer Gordon Brown, Britain's finance minister, said Britain was not prepared to put its rebate on the table as part of horse-trading over the bloc's long-term budget ahead of an EU summit next week. (Reuters, 10.06)
EC President Jose Manuel Barroso called on Britain to reach a compromise over its controversial EU budget rebate. "I hope... a compromise can be found and that the British government will give active contribution for it," he said. "I think the British government understands and should understand clearly that conditions have changed," Barroso said. "We are no longer as we were 20 years ago. Britain is much more rich. "There are countries now, new EU countries, that are poorer, much poorer. (Afp, 12,06)
Britain and France clashed over the long-term EU budget with London seeking to reopen a 2002 deal ring-fencing EU farm subsidies and Paris demanding a timetable for the end of the British rebate. Most of the bloc's 25 foreign ministers at the final round of budget talks before a summit backed the French line that the agricultural pact could not be reopened, and that Britain's annual refund should be reduced or scrapped. There was little sign of compromise before the June 16-17 summit due to clinch a budget deal that some leaders hope will "rescue Europe" and reassure financial markets after the double defeat of the EU constitution by French and Dutch voters. Foreign Secretary Jack Straw reaffirmed London would not hesitate to use its veto to protect the rebate and said: "Of course it is time to look again at farm subsidies." (Afp, Reuters, 12.06)
German FM Joschka Fischer appeared to support calls to reopen a deal preserving EU farm subsidies as tense negotiations on a long-term EU budget entered the final phase. Asked about British demands to renegotiate a 2002 deal that locked in farm spending at current levels until 2013, he told reporters: "Everyone has to move, and if everyone is ready to compromise, we can make it." (Reuters, 12.06)
France said that there would be no reopening of the deal on the EU's common agricultural policy (CAP) at next EU summit in Brussels. Asked whether France would accept to have the issue reviewed Budget Minister Jean-Francois Cope told French radio: "No, because it was a subject raised in 2002 which gave rise to a deal and for which France has already made an effort." (Afp, 12.06)
Italy will veto the proposed EU 2007-2013 budget if it is not modified, Italian FM Gianfranco Fini said. "The present proposal of the Luxembourg presidency represents an intolerable cut in the funds earmarked for cohesion policies and if it is not modified Italy will draw the inevitable consequence by vetoing it," Fini, who is also deputy prime minister, said. "Italy will not accept any agreement so damaging to its national interests." (Afp, 7.06)
Dutch PM Jan Peter Balkenende stuck to his guns in a battle over the EU's long-term budget, vowing to fight to reduce his country's contribution to EU coffers. He said the Netherlands could no longer tolerate being the bloc's biggest net payer per capita, especially after the Dutch voters rejected the EU constitution in a referendum last week, partly due to grievances over high payments to the EU. (Reuters, 8.06)
The EU's executive said failure to agree on a multi-year budget could paralyse some spending as Austria added to pressure on EU leaders to clinch a deal after referendum setbacks to the EU's draft constitution. European Budget Commissioner Dalia Grybauskaite said 40% of the bloc's 100 billion euros a year budget would be paralysed in January 2007 if no deal was struck at a summit of EU leaders June 16-17. (Reuters, 11.06)

Majandus

EU finance ministers were eager to show that a growing crisis over the bloc's first-ever constitution is not keeping them from getting down to work despite concerns about the economic fall-out from the political turmoil. EU finance ministers, who have been at pains to ensure that the political fiasco after the French and Dutch rejected the constitution does not take on an economic dimension as well, sought to show the EU at work rather than in crisis. However, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker acknowledged that the political crisis having an economic impact. But he insisted that the best way to restore confidence was to show business as usual in the run up to a June 16-17 summit of EU leaders in Brussels, which will decide the fate of the beleaguered constitution. (Afp, 7.06)
The EC agreed to launch disciplinary action against Italy for an excessive deficit, the first such move since EU budget rules were overhauled earlier this year. The EU's executive arm noted that Italy's public deficit has exceeded the 3-percent-of-GDP ceiling set out by the EU's Stability and Growth Pact in both 2003 and 2004. And it said the excessive deficit could not be blamed on exceptional circumstances. (Afp, 7.06)
EU finance ministers declared The Netherlands out of the fiscal woods, agreeing to lift disciplinary action against The Hague now that its deficit has been trimmed to within an EU limit. Last month the EU's executive commission had recommended that disciplinary procedures be dropped against the Netherlands following evidence of an improvement in Dutch finances. (Afp, 7.06)
No country should be forced to remain in the eurozone if it does not want to, the ECB's chief economist Otmar Issing said. "Independent from any legal regulations, you cannot force a country to remain in a community if it wants out," Issing said. The European treaty does not include any clause that allows a country to quit the single currency area once it has joined the euro. Issing nevertheless said that the current debate on a possible break-up of the euro area or an exit by Italy was "perverse." (Afp, 12,06)
New streamlined rules on state aid to industry designed to increase competitiveness won initial EC approval after being shelved ahead of France's vote on the EU constitution. The proposal by Competition Commissioner Neelie Kroes will make it harder for EU governments to prop up ailing industries but easier for them to subsidise research and development, innovation and risk capital for small firms. The thrust of the new principles is controversial in EU heavyweights France and Germany, which resent Brussels' challenge to their authority to hand out subsidies. (Reuters, 7.06)
Bankers, accountants and other professions will have to keep a closer eye on who they do business with to stamp out money laundering or bankrolling of terrorist activity, EU finance ministers agreed. The so-called money-laundering directive also aims to stop the creation of trusts and other vehicles that recycle money by hiding the identity of its ultimate owner. The rules will kick in whenever an individual alone, or through a company, completes a cash transaction worth 15,000 euros or more. (Reuters, 7.06)
The EU and China clinched a deal limiting the rise in Chinese exports of textiles and clothing to the EU until the end of 2008, averting the imposition of quotas that could have soured ties. "The overall settlement offers a fair deal for China while giving respite and much-needed breathing space to textiles industries in Europe and developing countries," EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. (Reuters, 10.06)

Siseareng

EU enlargement has brought new opportunities to the Baltic Sea region, foreign ministers from the Council of Baltic Sea States (CBSS) said at a meeting in north-western Poland. "The accession of (CBSS member states) Estonia, Latvia, Lithuania and Poland to the EU has brought new opportunities and challenges to regional cooperation in many areas. The region, as a whole, has benefited from the European integration process," officials said in a statement issued at the end of the meeting. Delegates called for cross-border and transnational interaction to be stepped up "to prevent the creation of new dividing lines within the Baltic Sea region." They also agreed on measures to protect the Baltic Sea region's environment, in particular concerning oil tankers, which ply the Baltic Sea's maritime routes. (Afp, 10.06)
German Chancellor Gerhard Schröder warned that refusing to incorporate any more eastern European nations into the EU could feed the fires of nationalism, which led to conflict in the Balkans. In a speech to mark the 50th anniversary of the post-World War II German army, Schröder said that if the current crisis over the EU's constitution forced the further enlargement of the bloc to be halted then it could have a "divisive effect" on the continent. He called for the EU to maintain the basic idea of a common Europe, despite the hurdles caused by France and the Netherlands rejecting the constitution in referendums. (Afp, 7.06)
European leaders should avoid presenting voters with a "false choice" between a radical free-market economy and an overly lavish welfare state, British PM Tony Blair said. Blair refused to be drawn out on the prospects for the EU constitution under his leadership. "We should move away from what is a quite false choice between the so-called Anglo-Saxon model ... and an old view of how Europe can operate in terms of social protection which is incompatible with how the modern world works," he said. "We need a new and modern social model in Europe," Blair said. (Reuters, 7.06)
The EU is battling to prevent its constitution crisis threatening its growing global clout, risking sapping its diplomatic energy on key fronts ranging from Iran to China and beyond, analysts say. The crisis could be a major turning point in the EU's ambitions to boost its political role to match its role as a global economic force, they say. "The 'no' votes are hugely damaging to the EU's aspirations to play a greater role on the world stage," said Alasdair Murray of the Centre for European Reform in London. (Afp, 12.06)

Laienemine

EU hopeful Croatia has made progress in cooperating with the U.N. war crimes tribunal for the former Yugoslavia but is not yet doing so in full, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "Some progress has been made but for the time being cooperation cannot be described as full," Rehn said in a statement, referring to a report by the chief U.N. prosecutor Carla del Ponte. He added that Croatia needed more time for democratic structures to gain full control over the state. (Reuters, 8.06)
A EU task force agreed that Croatia is not yet fit to begin accession talks with the bloc although it made progress in cooperating with a U.N. war crime crimes tribunal, diplomats said. They said Zagreb's performance would be assessed again at the earliest in mid-July and perhaps not until October. (Reuters, 12.06)
German FM Joschka Fischer said he favored going ahead with talks on Turkey's EU accession set for October 3. Some EU officials said Dutch and French rejection of the EU constitution meant an end to EU enlargement. Taking into account opposition to Turkey's EU membership, Fischer said that at any rate a decision on Turkey's membership would come at the conclusion of accession talks. The decision would not come "within 15 years at the earliest," he said. (Afp, 7.06)
Turkey should look beyond the EU, currently in the throes of an internal crisis, and turn more toward the US, US Deputy Secretary of State Robert Zoellick said. "I would suggest it's important for Turkey reform orientation to look beyond the EU to a global context," said Zoellick speaking here at a conference on US-Turkey relations. Zoellick noted several EU members' recent failure to endorse the constitution as "one of the twists in the integration process within Eurasia." (Afp, 7.06)
Ukraine will continue preparations for EU entry despite fears the Franco-Dutch "No" to the EU constitution may slow further enlargement, Ukrainian PM Yulia Tymoshenko said. "Ukraine won't change its plans. We will constantly adjust the Ukrainian legal system to the European requirements," Tymoshenko said. (Reuters, 10.06)

Julgeolek

NATO representatives agreed on arrangements for airlifting African peacekeepers to Sudan's battle-scarred Darfur region, clearing a bureaucratic obstacle to the mission's expansion. "The expansion of this mission is an urgent requirement in order to protect the people of Darfur and we hope to support in any way we can the African Union's effort to expand this mission," a senior NATO diplomat said. The North Atlantic Council (NAC), the alliance's decision-making body, reached agreement to go ahead and provide airlift in parallel with the EU, which also has pledged to help the African Union. (Afp, 8.06)
NATO expects to send extra troops from Spain, Romania and the Netherlands to reinforce its peacekeeping mission in Afghanistan for parliamentary elections in September, alliance diplomats said. The NATO-led International Security Assistance Force has around 8,300 troops based in the capital Kabul, north and west. They add to the 18,000-strong U.S.-led force fighting al Qaeda remnants and Taliban insurgents in the south and the east. NATO added two extra battalions for last October's presidential election, which passed off largely trouble-free. But alliance planners say the Sept. 18 parliamentary polls present a greater security challenge with some 3,000 candidates registered to stand for election across the country. (Reuters, 6.06)
European integration on defence and security matters must continue despite French and Dutch voters' rejection of the EU constitution, NATO General-Secretary Jaap de Hoop Scheffer said. The need for a strong Europe had not changed since the "No" votes in France and the Netherlands last week, Scheffer said. "NATO does need a strong Europe," he said. (Reuters, 7.06)
NATO plans to extend the term of Baltic airspace patrol missions based in Lithuania from three to four months, a spokeswoman for the Lithuanian defence minister said. "The NATO military committee has put forward a proposal to extend the term of the missions to four months. This proposal has yet to be approved by NATO Council," Ruta Apeikyte said. "The main argument is that longer missions would contribute to more rational use of funds," Apeikyte added. Apeikyte said that longer missions may start in 2006, when Poland and Spain are to take over the mission. (Afp, 8.06)
NATO military games bringing together soldiers from the trans-Atlantic alliance and the former Soviet republics of Georgia and Azerbaijan began in Lithuania. Some 2,000 troops and civilians are to take part in the games, dubbed Amber Hope 2005, aimed at better preparing troops for NATO-led operations. Troops from NATO members Britain, Canada, Denmark, Estonia, Finland, Germany, Latvia, Lithuania and Poland, as well as guests Georgia and Azerbaijan are taking part in the exercise based at Rukla military base in central Lithuania. (Afp, 7.06)
Välisminister Sergei Lavrovi sõnul on Venemaa alustanud oma naaberriikidega läbirääkimisi tagasivõtulepingute sõlmimise üle. See lubaks Moskval tulevikus jõuda sarnase lepingu sõlmimiseni ELiga, mis loodetavasti on seotud viisarežiimi tühistamisega ELi ja Venemaa vahel: “Esimesel etapil, mil me loodame jõuda viisarežiimi lihtsustamiseni sarnaselt meie kahepoolsete lepingutega Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, oleks õiglane rakendada readmissiooni ainult Vene Föderatsiooni kodanike suhtes.” (Interfax, 8.06)
NATO ei kavatse suurendada sõjalist kohalolekut Balti riikides, teatas NATO peasekretäri abi poliitilistes ja julgeoleku küsimustes Günther Altenburg. (Interfax, 8.06)
Soome lahe ääres asuva Primorski sadama reidil toimub Venemaa, Eesti ja Soome piirivalveametkondade ühisõppus. Õppuse eesmärgiks on harjutada terrorismivastast ühistegevust, öeldakse föderaalse piirivalveteenistuse regionaalvalitsuse pressiteenistuse teadaandes. (RIA-Novosti, 9.06)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nii Suurbritannia kui ka USA kirjutava pressi tähelepanu pälvisid sel nädalal EL eelarvedebatt ning ka uute liikmesriikide plaanitav üleminek Euroopa ühisrahale eurole.
Suurbritannia peaminister Tony Blair kaitseb ägedalt oma eelkäija Margaret Thatcheri väljavõideldud boonust, mille kohaselt SB saab igal ELi eelarveaastal tagasi veerandi makstud summadest. 1980. aastate alguses tähendas see ELi poolset kompensatsiooni Suurbritannia madalseisus olevale majandusele. Tony Blair ja Prantsusmaa president Jacques Chirac laskusid sõnasõtta, ajendatuna ebaproportsionaalsest osalusest ELi eelarves. Tony Blair: “Kui Suurbritannial poleks tagasimakse võimalust, oleks meie panus ELi fiskaalpoliitikasse 15 korda suurem kui Prantsusmaal; praegu, tänu 1984. aastal saavutatud kokkuleppele, maksame ikkagi kaks korda rohkem ELi eelarvesse kui Prantsusmaa.” (George Jones, The Daily Telegraph, 10.06) Inglisekeelse kirjutava pressi valdav seisukoht on, et inglased jäävad eelarvevaidlustes isolatsiooni, sest täna, on väga raske põhjendada kehtivat erisoodustust majanduslikus plaanis ELi ühele tuumriigile. Tony Blair on nõustunud tagasimakseteemast rääkima vaid tingimusel, kui naaberriik Prantsusmaa saab senisest vähem põlumajandustoetusi – asjaolu, mis mõistetavalt ei leia toetust Prantsusmaa president Jacques Chiraci poolt. (George Parker, Leslie Crawford / Christopher Adams, Financial Times, 10.06) ELi eelarve kujundamine, hõlmates seitsmeaastast perioodi, on juba oma olemuselt pikaajaline planeering. Ent enam kui pelgalt rahaliste vahendite jaotust, näitab eelarvetemaatika poliitilisi jõuvahekordi ELis. Suurbritannia on vaatamata staažikusele jäänud ühenduses seni ikka individuaalsele positsioonile. Pidev rivaliteet Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel on ajalooliselt kestnud sajandeid, ka täna pole selles valguses sisuliselt midagi muutunud. Ammusele huvide konfliktile lisavad õli tulle mai lõpus toimunud rahvahääletuse tulemused nii Prantsusmaal kui Hollandis. Korrektiivide tegemise soovi on põhjustanud eelmise aasta kevadel ühendusega liitunud uued maad. Praegune EK eelarvevolinik Dalia Grybuskaite peab olulisimaks nimelt barjääri tekkimise vältimist uute ja vanemate liikmesriikide vahel. Tema sõnul on hetkel käivad eelarveläbirääkimised määrava tähtsusega liidu edasise laienemise jaoks. (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 10.06) Laialt levinud arvamuse kohaselt on SB see, kelle “süüks” võib panna Põhiseadusliku leppe läbikukkumist, sest inglased olid need, kes nõudsid järjekindlalt “anglosaksi“ majandusreformide läbiviimist. Tony Blair peaks keskenduma eelseisvale eesistumispoolaastale, selle asemel et raisata energiat tagasimaksete külmutamise debatile, mis on veto abil niikuinii blokeeritav. Tema esmaseks ülesandeks jääb ühendada suveräänsed riigid taas hästitoimivasse liitu. Alustada võiks näiteks ühisest põllumajanduspoliitikast. Kui iga riik vastutaks oma maa põllumajanduse eest, poleks vajadust kulutada sellele ligi poolt ELi eelarvest, samuti muutuks mõttetuks tagasimakse Suurbritanniale. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 09.06)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Saksakeelne ajakirjandus käsitleb kõige intensiivsemalt endiselt ELi problemaatikat, peamiselt reaktsioone referendumitulemustele, arutatakse võimalike tulevikulahenduste üle. Ohtlikes olukordades üldjuhul kas pidurdatakse või antakse gaasi. Austria liidukantsler Schüssel pooldab tempo tõstmist. Pausi pidada oleks vale. Seetõttu on nii Austria kui ka Saksamaa kuulutanud valmisolekut kompromissideks tulevase eelarve küsimustes. Ka Sloveenia valitsusjuht Jansa on kutsunud üles vastu pidama. Auahnetest kavadest ei saa niisama lihtsalt loobuda. (Friederike Leibl, Die Presse, 6.06)
Ollakse üllatunud Šveitsi otsuse üle liituda Schengeni ruumiga. Milleks kiskuda maha tollitõkkeid ühendusega, kus valitseb kriis? Ilmselt tabasid referendumitel kogenud šveitslased, et prantslaste ja hollandlaste topelt-ei oli vaid nende rahvaste hetkemeeleolude väljendus olukorras, kus neil ei anta just väga tihti võimalust rahvahääletuste kaudu oma arvamust väljendada. Muidugi köeti ka Šveitsis üles kirgi seoses “palgadumpingute” ja “odava konkurentsiga”, kuid neli korda aastas referendumeid korraldavad šveitslased näevad kõik need emotsioonidele rõhuvad trikid läbi ega lähe õnge. Kes eelistab referendumidemokraatiat parlamentarismile, ei tohiks rahva käest nõu küsida üksnes “ajaloolistel” hetkedel, vaid jooksvalt. Harjutamine teeb meistriks. (Konrad Mrusek, FAZ, 7.06) Euroopa eliit on oma reageeringutes referendumitulemistele arrogantne. Hispaania pm Zapatero: “Me peame need tulemused teadmiseks võtma... ning senisest paremini asju selgitama.”  See tuletab meelde Ida-Saksa kommuniste, kes 1980. a-te lõpus uskusid, et peavad üksnes rahvale paremini selgitama, milline õnn on elada müüri sotsialistlikul poolel. Elitaarne suhtumine ei lase Schröderil ja Chirac´il mõista, et nende hirm USA domineerimise ees on võrreldav ELi keskmiste ja väikeriikide hirmudega Saksamaa ja Prantsusmaa ees. Brüssel peaks osa oma kompetentsi, mille ta viimastel aastatel saanud on, tagasi liikmesriikidele andma. (Jeffrey Gedmin, Die Welt, 7.06) Plaan “B” võiks tähendada Blairi või Britanniat. Blair pääses tänu Põhiseadusliku leppega seonduvale poliiitlisest halvatusest. Tekkinud olukorrale lahendust otsides vaatavad paljud mandrieurooplased lootusrikkalt eduka saareriigi poole. EK kaubandusvolinik Peter Mandelson on öelnud: “Prantslaste ja hollandlaste “ei” andis Balirile mitu aastat poliitilist eluiga juurde. Blair jõuab veel öelda, et ta on Euroopa arengusuunda muutnud.” Schröder ja Chirac trotsivad referendumitulemusi, kuid tegeleda ei tuleks nüüd mitte institutsionaalsete küsimuste, vaid pigem majanduskasvu ja tööhõive probleemidega. S.t. hobune tuleb rakendada kaariku ette, mitte vastupidi. 2000. aasta Lissaboni strateegia allkirjastanud “vanad” liikmesriigid täidavad püstitatud eesmärke kehvemini kui liberaalsed ning tormilise majanduskasvuga uued liikmed, kes pole strateegia väljatöötamises osalenudki. Vana Euroopa ainus riik, kus pole nimetamisväärset tööpuudust ning majanduskasv on pidev, on SB. Liberaliseerimine ei ole koll, vaid ELi teekaart. Kui vaadata SB suhtumist tööjõu vabasse liikumisesse, siis kes on siin ELi “pidur”? “Poola torumehe” trump siin ei toimi. Ning mida “sotsiaalset” on sellises Euroopa mudelis, mis miljoneid inimesi töötusele sunnib? Vana Euroopa ei saa enam oma majanduslikust stagnatsioonist mööda vaadata. (Thomas Kielinger, Die Welt, 7.06) Euroopa ei vaja uut integratsioonimudelit, vaid majanduskasvu ja tööhõivet. Prantslaste ja hollandlaste “ei” referendumil on kõige tähtsam sündmus Euroopa ajaloos pärast kommunismi kokkuvarisemist. See ei ole “kriis”, vaid pigem pööre. Pööre näoga kodanike poole. Inimesed ei usalda enam poliitikuid. Helmut Kohli suurimateks saavutusteks peetakse Saksamaa taasühinemist ja euro kasutuselevõtmist. Kumbki projekt pole toonud majanduslikku õitsengut, sest Kohlil puudus igasugune huvi majandusreformide vastu. Kui Euroopa suurprojektide majanduslikke tagajärgi läbi ei mõelda, kaob usaldus nende projektide vastu sootuks. Miks me kõik majanduslikule aspektile taandame? Antud juhul on see õigustatud. Sest referendumite “ei” oligi suunatud pigem majandusliku saamatuse, mitte põhiseadusliku leppe vastu, mis sisuliselt polnudki nii halb. Nii Chirac kui ka Brüssel on avaldanud hämmastavat mõistmatust noorte eurooplaste eksistentsiaalsete hirmude suhtes seoses tööpuudusega. (Wolfgang Münchau, FTD, 8.06) Prantsusmaa peaministri Villepini ettepanek Saksa-Prantsuse süvendatud koostööks pärast referendumite ebaõnnestumist kutsuvad Saksa pressis esile iroonilisi kommentaare. Villepin kordab sama viga, mille ta tegi 2003. aastal, olles välisminister. Tookord oli tegemist alternatiivettepanekuga juhuks, kui Põhiseadusliku lepingu aruteludega edasi ei jõuta. Mida “tihendatud koostöö” või “unioon” tähendada võiks, pole siiani selge. (Michaela Wiegel, FAZ, 10.06) Iraagi sõja eelsete vaidluste aegne idee EList kui Prantsusmaa ja Saksamaa tuumiku poolt juhitavast alternatiivist USAle ei saa enam juttugi olla. Prantsusmaa on üleöö katapulteerunud Euroopa tuumikust selle äärealadele. De Gaulle aegadest peale oli Prantsuse eliit uskunud, et Prantsusmaa suudab Euroopa abil taas maailmavõimuks tõusta. On hea nii Euroopale kui ka transsatlantilistele suhetele, et sellel visioonil on nüüd lõpp. Ettekujutus Euroopast kui USA rivaalist oli ohtlik eneseülehindamine. Ei ole Saksamaa huvides seda ideed mingi kahe riigi “uniooni” sildi all elustada. Partnerlussuhted ja ühised väärtused USAga on tähtsamad kui ükskõik millised muud välispoliitilised suunad, olgu selleks siis Venemaa või Hiina. Meenutagem vaid Ukrainat ja Liibanoni – kui palju suudavad maailma demokraatiad üheskoos saavutada! Saksamaal oleks aeg Prantsusmaast emantsipeeruda ning taastada transsatlantilised suhted uutel alustel. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 10.06) EK asepresident Günter Verheugen märgib ajaleheusutluses, et me ei saa endale piirideta ja väärtusteta majandusvabadust lubada. Turg iseenesest ei arvesta ühiskonna vajadustega. Selleks vajame sotsiaalseid ja majanduslikke raamtingimusi. Seetõttu ei saa rääkida ELi ülereguleerimisest. Need, kes soovivad ELi kritiseerida, peavad arvestama, et me ei ole riik ega saa käituda kui riik, me peame arvestama ja ühtlustama 25 riigi huvisid. (Petra Pinzler, Die Zeit, 9.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Jätkuvalt vaagitakse väga aktiivselt 29. mai rahvahääletuse tulemusi. Ajaloolane ja poliitikateadlane René Rémond leiab, et ükski Prantsusmaa naaber ei mõista, kuidas võisid prantslased proua Thatcheri kombel ust paugutada. Prantslased nägid ajaloolise otsuse eel vaid seda,  mida nad leppega kaotavad. Prantsusmaa andub teatavale võnkumisele üleolekutunde ja hirmu vahel rahvusvahelise konkurentsi ees. Mõlemal juhul tajuvad partnerid Prantsusmaa hoiakut kui unilateraalsust. Mitmed Prantsusmaa naabrid, kes talusid pikka aega Prantsuse ja Saksa hegemooniat, võivad nüüd valusalt kätte maksma hakata. Sellest vaatepunktist nähtuna võivadki kaugenemisel Saksamaast olla kõige fataalsemad tagajärjed. Lükates leppe tagasi, jättis Prantsusmaa end Londoni ja Washingtoni ühishuvide lükata-tõugata. (Frédéric Fritsher, Alexis Lacroix, Le Figaro, 11.06) Ameerika majanduse ja rahvusvaheliste suhete eksperdi Jeremy Rifkini arvates algas Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletustega poliitilise teadvuse levimine massidesse. Miljonid inimesed vaidlesid põhiseadusliku leppe teemade üle koduses söögilauas, kohvikutes, tehastes ja kontorites ning tänaval. Prantsusmaal köitis arutelu nii kosmopoliitseid pariislasi kui kaugete ääremaade elanikke. Eelneva peaaegu viiekümne aasta vältel oli EL pelgalt eliidi eksklusiivne mängumaa. Ta kutsub üles kannatlikkusele enne Prantsusmaa ja Hollandi referendumite mõju negatiivseks kuulutamist, tuletades meelde, et USAl kulus paarsada aastat ning mõned verised kodusõjad, enne kui maa põhiseadus kõikidele selle riigi väga erinevatele asukatele ühtviisi aktsepteeritavaks sai. (Jeremy Rifkin, Libération, 7.06) Vaatamata Jacques Chiraci ja Gerhard Schröderi üleskutsetele leppe ratifitseerimisprotsessi tavapäraselt jätkata, teatas Suurbritannia oma otsusest põhiseadusliku leppe ratifitseerimine külmutada. See otsus ei kutsunud Prantsusmaa liidrites esile just rõõmuhõiskeid. Siiski kirjutasid mitmed ajalehed, et britte ei tasu väga süüdistada, sest esimese tugeva hoobi põhiseaduslikule leppele andsid Prantsusmaa ja Holland. (Juhtkiri, Le Monde, 7.06)
Vaatamata brittide otsusele lasub Euroopa-debati raskuskese hetkel mujal. Tõestamaks ELi võimet tagasilöökidest hoolimata toimida ning vältimaks kriisi muutumist kontrollimatuks, tuleb kiirkorras leppida kokku liidu 2007. - 2013. aasta eelarveraamistikus. (Juhtkiri Pierre Rousselinilt, Le Figaro, 6.06) Arutelud finantsperspektiivi üle ei tõota tulla kergete killast. Sõjakaid nooli hakati vastastikku loopima juba varakult. Jacques Chirac kuulutas Briti tagasimaksete osas, mille kaotamise eest ta ägedalt sõna võtab, et Briti sõpradel on tulnud aeg teha üks solidaarsusžest. Tony Blair vastas Londonist kibekiirelt, et Suurbritannia on juba žesti teinud, makstes viimase kümne aasta vältel (rabatti arvesse võttes) ELi kassasse kaks ja pool korda rohkem kui prantslased. Britid nõuavad 2002. aastal sõlmitud põllumajanduskokkuleppe taasavamist, mis ei ole kuidagi meeltmööda Prantsusmaale. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 10.06)
Igal juhul võtab London 1. juulil ELi eesistumise üle väga raskes situatsioonis. Võib-olla on olemas plaan B(lair) kriisist väljumiseks. Eelkõige tuleb aga antud olukorras rakendada plaani E(ttevaatlikkus). Vaid mõni päev enne Ülemkogu olid britid äärmiselt kidakeelsed seletama, kuidas nad kavatsevad järgmisel kuuel kuul ELi juhtida. (Armelle Thorval, Libération, 10.06) Brittide Foreign Office on keeldunud kasutamast Põhisteadusliku leppe kohta meditsiinilisi metafoore. Briti diplomaadid ironiseerivad, et Suurbritannia ei pea konstitutsiooni ”surmast” rääkimagi, prantslased saavad sellega väga hästi ka üksi hakkama. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 10.06) Prantslaste ”ei” põhiseaduslikule leppele häirib Tony Blairi kahel põhjusel. Ta on juba pikemat aega näidanud oma soovi eesistujaks saades taaselustada Lissaboni strateegia. Ta lootis rõhutada Euroopa majandusliku tuumiku paindlikkuse vajadust ning teha teistele liikmesriikidele ettepanek kirjutada eesistumiskalendrisse liberaalsete struktuurireformide läbiviimine. Teise olulise asjana soovis Blair edasi minna Bolkensteini direktiiviga, mida ta toetab mööndusteta. 29. mai referendum seadis tema plaanidele aga piirid. Eesistujana peab ta praeguses olukorras võtma ühendava ja lepitava tooni, mis takistab samas liberaalse agenda kaitsmist. Väga keeruliseks võib kujuneda mitmete Londoni poolt plaanitud arutelude läbiviimine. Kuidas saaks näiteks Jacques Chirac pärast prantslaste ”ei”-d nõustuda Bolkesteini direktiiviga? (Philippe Marilière, Le Monde, 10.06)
Sisepoliitilistest sündmustest tähtsaim oli uue peaministri Villepini kõne parlamendi ees valitsuse poliitika üldsuundadest, milles ta rõhutas uute töökohtade loomise vajadust, vähendamaks enam kui 10%-ni ulatuvat tööpuudust. Leitakse, et kuigi Villepin kuulus kolm aastat Jean-Pierre Raffarini valitsusse, oli tema kõne stiilis, justkui ootaks ees mingi väga suur poliitiline muutus, mille käigus tema valitsus peab muutma või ümber tegema ametist lahkunud valitsuse ettevõtmisi. Märgitakse ka, et Villepinil on alustava peaministri kohta erakordselt madal rahva toetus – Ipsose uuringu järgi vaid 33%. (Juhtkiri, Le Monde, 10.06) Kergenduseks oli uudis enam kui viis kuud Iraagis pantvangis olnud Libérationi ajakirjaniku Florence Aubenas’ vabastamisest.

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjandus arutleb endiselt ELis valitseva kriisi üle. Rootsi ajakirjandus leiab, et viimased nädalad on ELi jaoks vägagi kehvasti läinud. Põhjuseks peavad rootslased seda, et EL on loodud selleks, et lahendada riikideüleseid probleeme: kaubandustingimused, inimõigused, keskkonnakaitse, välispoliitika, migratsiooniküsimused, julgeolek jne. Need teemad aga enamusi inimesi igapäevaselt ei huvita. Ilmselt oleks ELil aeg rahvale lähemale tulla, praegusel hetkel võib see paljude jaoks tunduda eliidi projektina ja seetõttu ei saa rahvas enam aru, mis liidus täpselt toimub. Ka Taani ajakirjandus tunnistab, et EL on tõesti kriisis. Kes aga peaks kuulutama ELi põhiseadusliku leppe surnuks? Britid seda teha ei soovi, seda näitab rahvahääletuse edasilükkamine Suurbritannias. Ka teistes EL riikides, ka Taanis, näitavad arvamusuuringud, et rahvas muutub põhiseadusliku leppe suhtes aina negatiivsemaks ja on keeruline ette ennustada, kuidas kriis lõpeb. Norra ajakirjandus leiab, et EL on praegu suurimas kriisis peale Berliini müüri langemist. Nimelt tundub praegu, et kõik on Euroopa koostöös võimalik. Põhjuseks on see, et rahvas on kõige demokraatlikumal viisil - rahvahääletusel – öelnud, et ei olda rahul EL arenguga, laienemisega ega ka majanduslike tulemustega. Norra meedia sõnul on arusaadav, et prantslased ütlesid rahvahääletusel “ei”, aga et Holland ühe kõige traditsionaalsema  EL liikmesriigina ütles samuti “ei”, oli šokeeriv. Norralased leiavad, et USA välisministril Condoleezza Rice´l on õigus - EL vajab ”mõtlemispausi”. Tulevik on siiski väga põnev, sest praegu ei oska keegi veel öelda, kuidas asjad arenema hakkavad.
Skandinaavia riikides peetakse endiselt suureks probleemiks Ida-Euroopast tulevat odavat tööjõudu. Rootsi ajakirjanduses leitakse, et avatud teenusteturg tuleb Euroopa majanduskasvule ainult kasuks, kuigi mõnedes EL riikides arvataks teisiti. Nimelt oli see Prantsusmaal “ei” pooldajate üheks argumendiks. Samas peavad aga Poola ja teised uued liikmesriigid meeles pidama, et vanad EL liikmesriigid ei kavatse kollektiivlepinguid lõpetada. Kuigi teenustedirektiivile on olnud palju vastaseid, leiab konkurentsiministeeriumi esindaja Thomas Östros, et Rootsi võidab vabast teenusteturust kindasti palju. Taani tööhõiveminister Claus Hjort Frederiksen on välja töötanud ebaseadusliku idaeuroopa tööjõu vastase kava. Sotsiaaldemokraadid soovitavad nõuda riiki sissesõidul tõendit töölevõtmise kohta. Taani valitsus tahab Taani tööturu erireeglite tutvustamiseks käivitada mitmes idaeuroopa riigis kampaaniaid. Saatkondade ja vastavate ametiühingute abiga kavatsetakse kõrvaldada kõige hullem valeinformatsioon ja ennetada idaeuroopa ehitusettevõtjate ja -tööliste konfliktisattumist Taani ehitusplatsidel. Kava teine osa käsitleb kursuste pakkumist politseile, teavitamaks neid sellest, kuidas idaeuroopa tööjõuga seoses tekkinud konfliktidesse sekkuda, et politsei oleks  pädev välja selgitama, mis on seaduslik ja mis mitte. Sotsiaaldemokraadid kiidavad nimetatud kava heaks, kuid tahavad sinna lülitada nõude, et idaeuroopa palgatöölised peavad Taani saabumisel esitama ametivõimudele taani firma kinnituse töölevõtmise kohta. Taanis on probleemiks peamiselt Poolast tulev odav tööjõud. Ametiühingud nõuavad, et poolakad peaksid töötama taanlastega samadel tingimustel. Poola ametiühingu esindajad käisid aga Taanis selgitamas, et suure tööpuuduse tõttu Poolas on praktiliselt võimatu poola ehitajate üle kontrolli saada. Pealegi kuulub alla 15% töötajatest ametiühingusse. Poola ametiühing loodab koostöös taanlastega probleemi kuidagi lahendada.
Taani püüab mängida olulist rolli tulevastes läbirääkimistes globaalse vabakaubanduse üle ja ELi suhkrutootmise toetuste reformi üle. Detsembris toimuval tippkohtumisel tuleb välja anda uus WTO globaalne vabakaubandusleping. Taani paneb rõhku sellele, et lepe peab kaubavahetust võimalikult suurel määral liberaliseerima ja pakkuma suurimaid eeliseid vähemarenenud riikidele. Põllumajanduse vallas keskendutakse peamiselt maailma arenguriikides valitsevatele tingimustele, riiklike eksporditoetuste kaotamisele ja põllumajandustoodangu otsetoetuste vähendamisele. EL-s peetakse olulist suhkrutootmise reformimist. Taani soovib tunduvalt vähendada suhkruroo ja suhkru hinda ja muuta kvootide alaseid eeskirju. (Jesper Olesen, JP, 07.06)

Soome ajakirjandus

Kui rahvahääletuste negatiivsest tulemusest otsida midagi positiivset, peitub see mõistes “kodanike Euroopa”. Pärast kahe asutajariigi kodanike protesti, peab EL tõsiselt peeglisse vaatama ja olukorda uuesti hindama. Euroopa on nüüd nõrk, puuduvad juhid ja eri maades tõstab pead rahvuslikkus. Loodetavasti osatakse Brüsselis prantslastelt ja hollandlastelt saadud tervitusi algavas ülemkogus õigesti tõlgendada. Ees on suur töö, et tagasi saada kodanike usk ühinemisse. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 12.06) EL tuleviku seisukohalt on eelseisev Euroopa ülemkogu äärmiselt tähtis ja raske. Pärast rahvahääletusi on kokkuleppe saavutamine finantsperspektiivi osas endisestki raskem ja olulisem. On tõsiasi, et põhiseaduslik lepe on surnud. On siiski liig ja demokraatiat halvustav nõuda, et ratifitseerimist peaks jätkama, nagu poleks midagi juhtunud. Parim, mida ülemkogu nüüd võiks teha, on võtta aeg maha, et EL juhid mõtleksid, mida päästa saab. Kui aeg võetaks maha ühise otsuse põhjal, oleksid kahjud väiksemad, kui siis, kui liikmesriigid hakkaksid omapäi protsessi peatama nagu Suurbritannia on praktiliselt teinud. Hiljemalt siis, kui finantsperspektiivi osas ei edeneta ja juhtide ainukeseks teateks põhiseadusliku leppe suhtes on see, et protsessi peab jätkama, võib tõdeda, et EL on kriisis. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.06) EL ei kao kuhugi, kuigi Põhiseaduslik lepe on ebaõnnestunud. Ees on ilmselt üks suurimaid kriise. Liikmesriigid peavad näitama, et EL on töövõimeline ja solidaarne, ning et tekkinud olukord suudetakse koos kontrolli all hoida. Soome võib peatada põhiseadusliku leppe kinnitamise, kui kõik liikmesriigid nii koos otsustavad. Vasemmistoliitto ja rohelised on nõudnud, et Soome peaks korraldama rahvahääletuse leppe üle. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 09.06) Soome presidendi arvates on praegu peatumise ja järelemõtlemise aeg ning seda ei tohi alahinnata. Ülemkogul võiks hinnata põhiseaduslikust leppest tekkinud probleemi sügavust.  Vanas Euroopas on jõutud globaliseerumise põhiliste küsimuste juurde. (Kalle Heiskanen, Turun Sanomat, 12.06) Prantsusmaa ja Soome suhtumine globaliseerumisse on tohutult erinev. Soome valitsus otsib vahendeid, kuidas olla edukas globaliseeruvas maailmas, Prantsusmaal soovitakse välismaailma tõrjuda. Tähtsa Euroopa riigi poliitika mõjutab kogu ELi ja ühiseid otsuseid. Prantsusmaa uus peaminister pakub Euroopale majanduse, pragmatismi ja vaba turumajanduse asemel väärtusi, mis on seotud inimsusega, sotsiaalse turvalisusega ja töökohtade stabiilsusega. Eesmärgid on üllad. On eri asi, kas euroopalikkust kaitstakse Prantsusmaa moodi sissepoole pöördudes või silma vaadates välismaailma reaalsusele, nagu Soome püüab teha. (Juhtkiri, Kaleva, 10.06)
Soome pm Matti Vanhanen on rahul Venemaa antud selgitusega õhuruumi rikkumiste kohta. Venemaa esindajad kinnitasid, et Venemaa lennukid ei ole tahtlikult rikkunud Soome õhuruumi ning Venemaa püüab edasisi rikkumisi vältida. Peaminister pidas oluliseks Venemaa tõdemust, et Soome õhuruumi rikkumised ei ole olnud Venemaa eesmärk. Juhtum pole tekitanud mõra kahe riigi suhetes, kuigi Venemaa rikkumisi kohe ei tunnistanud. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 08.06) Ametlikult on õhuruumi rikkumised päevakorrast maha võetud ja küsimusega tegeleb edasi vastav töörühm. See, et Venemaa ei tunnistanud otseselt õhuruumi rikkumisi, oli ette arvata. Episood oli ebamugav Soome ja Venemaa muidu heades suhetes. Oli siiski oluline näidata, et Soome valvab kindlalt oma territoriaalset puutumatust vajadusel ka tulevikus. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 09.06)
Piirivalvurite streik võib kujuneda ohtlikuks Soome ja ELi turvalisusele. Piirivalve Liit (Rajavartioliitto) on teatanud, et laiendab streiki uutesse piirivalvepunktidesse ning juulis ka Helsingi Vantaa lennuväljale ja Helsingi sadamasse. Nii kaugele ei saa lasta streigil mingil juhul areneda, vaid lahendus tuleb leida enne seda. Soomel on suur vastutus ELi idapiiri valvamisel. Kui Soome ei suuda tagada piiri turvalisust, tekitab see survet teistele Schengeni riikidele, kes võivad alustada kontrolli oma sisepiiril. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 08.06) Streigi tõttu ei ole Soome täitnud Schengeni lepinguga seatud piirikontrolli nõudeid. Streigi osapooled - Piirivalveamet (Rajavartiolaitos) ja Piirivalve Liit - on kokkuleppest ikka veel kaugel. (Juhani Saarinen, Helsingin Sanomat, 09.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia has suggested that Estonia should change its constitution to be able to adopt the euro currency. Almunia suggested to Estonian Finance Minister Aivar Sõerd that the Baltic state needed to change the article in the constitution, which states the Estonian central bank, is the only institution allowed to issue money in Estonia. "This problem needs a solution," Sõerd said.  Sõerd said he discussed with Almunia earlier in the week possible solutions, which would allow Estonia to introduce the euro by January 2007.  "I repeatedly stressed to Almunia that this deadline cannot be postponed," Sõerd said. (Afp, 10.06)
Parlamendis ettekandega valitsuse välispoliitilisest tegevusest esinenud parlamendi väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa on veendunud, et Eesti okupeerimise tunnistamine Venemaa poolt aitaks kaasa suhete paranemisele riikide vahel. Enn Eesmaa on Eesti parteidest ainsana Jedinaja Rossijaga koostöölepingu sõlminud Keskerakonna liige. (Interfax, 7.06)
Opositsioonilise rahvusradikaalse Isamaaliidu esindajad nõuavad Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise seaduses Eesti okupeerimise mainimist. Isamaaliidu liider Tõnis Lukase sõnul peab Venemaa okupatsiooni eest vabandama ja hüvitama Eestile tekitatud kahju. (RIA-Novosti, 8.06)
Tallinnas korraldatud meediavabaduse olukorda Venemaal käsitlenud konverents, mille töös osales ka rida nimekaid Vene ajakirjanikke nagu Savik Šuster, Vladimir Pozner ja BBC venekeelse toimetuse juhataja Konstantin Eggert, kulges Eesti eriteenistuste range kontrolli all, kinnitasid kohalikud päevalehed “Eesti Päevaleht” ning “SL Õhtuleht”. (Interfax, 9.06)
Eesti president, Nõukogude perioodil Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikohal töötanud Arnold Rüütel kinnitab, et pole kunagi olnud ideeline kommunist ning samas ei häbene ta tolleaegset pärgadepanekut Lenini kuju juurde ning 9. mai tähistamistel osalemist. Ajakirjale Elukiri antud intervjuus ütleb Rüütel, et kommunistlikusse parteisse astumine oli tollal vältimatu samm inimestele, kes soovisid midagigi muuta ning mingilgi määral vabariigis toimuvat mõjutada. Iseseisvuse taastamisel oli taoliste inimeste tegevus mitte vähem tähtis kui dissidentide ning emigrantide ringkondade oma, on president veendunud. (RIA-Novosti, 10.06)

Majandus

Uudisteagentuurid

The US and Dutch owners of Estonian Railways announced they are to sue the Estonian government, which they accuse of failing to meet investment agreements and privatisation conditions. The notice, sent by the US-based Rail World Estonia and Railroad Development Corporation and the Emerging Europe Infrastructure Fund of the Netherlands, said the Estonian government had breached the agreements and understandings reached when Estonian Railways was privatised in 2001. (Afp, 9.06)
Kohtumisel Eesti Vabariigi peakonsuliga Peterburis Andre Pungaga ütles Leningradi oblasti kuberner Vladimir Serdjukov, et Venemaa võib tõstatada küsimuse Eesti Kyoto protokollist tuleneva kasvuhoonegaaside kvoodi vähendamisest. Puudutades kaevandusettevõtte Leningradslanets ümber tekkinud olukorda pidas kuberner Eesti poole, kelle arvates peaks Venemaa Kyoto protokollist tulenevalt neile täiendavate kvootide eest maksma, rahalisi pretensioone alusetuteks: “Need kvoodid on EL Eestile andnud juba arvestusega, et töötatakse ümber Vene põlevkivi”. Kuberner avaldas samas lootust, et lahendus leitakse ning oblasti põlevkivikaevurid ei kannata. (Interfax, 10.06)

Soome ajakirjandus

Kui uskuda Tallinnas tegutseva Soome Tööturu infokeskuse töötajaid, siis on Eestist pärit töötajate halb kohtlemine ja töötingimuste mittejärgimine Soomes igapäevane. Infokeskuse juhi Eve Kyntäjä sõnul külastavad iga nädal infokeskust eestlased, kes on saanud halva kohtlemise osaliseks Soomes. Kõige rohkem rikutakse töötingimusi põllumajanduses ja ehituses. Soome Ametiühingute Keskliit (Suomen Ammattiliittojen Keskusjärjestö) kaaluks oma seisukoha muutmist tööjõu vaba liikumist piirava üleminekuaja seaduse osas, kui tellija vastutus ja liitude hagiõigus jõustuksid. SAK on olnud innukas üleminekuaja seaduse toetaja, tööandjad sooviksid selle lõpetada. (Riikka Venäläinen, Helsingin Sanomat, 08.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Integratsiooni Sihtasutuse läbiviidud uurimusest selgub, et nii eestlased kui ka venelased tunnistavad rahvuslikust kuuluvusest tulenevat ebavõrdset lähtepositsiooni Eesti ühiskonnas. (RIA-Novosti, 6.06)
Eesti parlamendis toimunud välispoliitilise arutelu käigus andis välisminister Urmas Paet teada, et sai kohumisel Sergei Lavroviga viimaselt kinnituse Eesti presidendi ametiraja tagastamisest peale mõningate juriidiliste küsimuste lahendamist. Samas lisas minister, et teiste kultuuriväärtuste, sealhulgas Tartu Ülikooli muuseumi varade, tagastamise küsimuse lahendus on veel kaugel ning Sergei Lavrov polnud eriti kindel selle sammu otstarbekuses. (Interfax, 7.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti pealinn on uute tehnoloogiate ja kiire majandusarengu meka. Ja võim on siin noorte käes. Mullune liitumine ELiga annab veelgi hoogu juurde, kuigi selles linnas ei erine enam miski Põhja-Euroopa suurtest linnadest. Siin ei puudu high-tech, kõrghooned, firmariiete kauplused, tipp-modelle värbavad agentuurid, kõikide mõeldavate rahvuste köögikunsti demonstreerivad restoranid ega ka suveniire müüvad butiigid, mis on turiste püüdes üle ujutanud kogu ajaloolise kesklinna. Kaugele selja taha on jäänud aeg, mil sadamasse saabuvad laevad tõid vaid odava alkoholi ja sigarettide jahile saabuvaid soomlasi. Täna tullakse kogu Euroopast seda imeriiki kaema. Siiski tuleb meeles pidada, et Tallinn on majandusliku edu fassaad, mujal Eestis ei ole elujärg veel sedavõrd hea. (Pierre Verdet, Sud Ouest, 7.06)

Saksamaa ajakirjandus

Pikem kirjutis Eesti saartest. Astrid Lindgren tundub siin aktuaalsem kui Lenin või Stalin. Kui maastikku jälgida. Ehkki ajaloost on eestlased sunnitud palju rääkima. Saared olid Nõukogude ajal suletud ala, praegu aga väliskülalistele iseäranis avatud. Pole halba ilma heata - tänu suletusele säilisid saared sovetiseerimiseelses seisukorras. Juba 19. sajandil avastasid Vene ja Skandinaavia aadlikud ja kaupmehed saarte kuurortide võlud. Kahjuks ei saa Briti ja USA turistid suurtelt kruiisilaevadelt Saaremaal maha astuda, pole randumisvõimalusi. (Michael Nienaber, SZ, 8.06)
Eesti-Vene piirilepingu üle vaieldakse endiselt. Isamaaliit nõuab lisadeklaratsiooni, milles oleks ära märgitud Nõukogude okupatsioon. Nõue on üllatav, sest 1994. aastast peale, ka Isamaaliidu võimuloleku ajal, sellest ei räägitud. Kordub sama mis Lätiga. Eesti ja Läti puhul on ühine see, et kumbki riik loovutab oma alasid Venemaale ning presidendid kutsuvad parlamente üles ratifitseerima piirilepped ilma lisadeklaratsioonideta. Piirivaidluse puhul on tegemist ühelt poolt rahvusliku väärikuse ja ajalooga, teisalt aga poliitilise strateegia ja huvidega. Eesti soovib poliitilist stabiilsust ja häid suhteid Moskvaga. Moskva on pikka aega piirilepetega venitanud, soovides takistada Eesti astumist ELi ja NATOsse ning avaldada survet vene vähemuse küsimuses. (vL., FAZ, 9.06)

Soome ajakirjandus

Aasta tagasi asutatud Tallinna taaskasutuskeskus oli Eestis esimene, hiljem on samalaadseid keskusi avatud ka Tartus ja Karksi-Nuias. Kiire arengu põhjuseks on EL liikmelisus ja sellega kaasnenud uued määrused. Rahaliselt ei ole EL keskust kuigi palju toetanud, kuid siiski tänu ELile on toetust saadud Tallinna linnalt ning taaskasutusest räägitakse ja kirjutatakse Eestis üha enam. Eesti taaskasutussüsteemist võiksid soomlased õppida seda, et Eestis töötavad paljud inimesed keskustes vabatahtlikena ja pühendunult. (Jaakko Kilpeläinen, Turun Sanomat, 09.06)
Lääne-Virumaal avati Soome ärimehele Timo Lembergile kuuluv Vihterpalu mõis. Mõisakompleksi kuuluvad peahoone, kõrvalhooned, tallid, park ja suured metsa- ja põllumaad. Mõisal on pikk ajalugu. Timo Lembergile on mõisa restaureerimine elutöö. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 07.06)