Nädal välismeedias 23.-29. mai 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Põhiseaduslik leping

Germany's Bundesrat upper house of parliament overwhelmingly approved the new EU constitution (Reuters, 27.05)

Austria's upper house of parliament approved the EU constitution, finalising ratification after the gov-ernment dismissed last-minute calls for a referendum. (Reuters, 25.05)

PM Jean-Pierre Raffarin ruled out a second refer-endum on the EU constitution should French voters reject it on Sunday. "France will express itself, it will express itself once, there will be no second round or sec-ond chance. Once she has spoken, her message is clear," Raffarin told BBC World television. (Reuters, 24.05)

French President Jacques Chirac made a final plea to voters to back the EU's constitution. Chirac said the futures of France and Europe were at stake and warned the nation not to be tempted to turn Sunday's referendum into a plebiscite on his unpopular govern-ment. (Reuters, 26.05)

Central European newcomers to the EU have warned that they will will suffer the consequences if France rejects the EU's new constitution in a crucial referendum. "If the French reject the European constitu-tion, we are the ones who will pay the price," Poland's PM Marek Belka said. (Afp, 26.05)

The leaders of Germany and Spain made final pleas to French voters on Friday to back the EU's constitution, seeking to reverse the "No" camp's lead in opinion polls on the last day of campaigning. Sup-porters say rejection would kill the constitution and weaken France in Europe. Opponents say a "No" would force the EU to redraft the treaty and improve it. German Chancellor Gerhard Schröder made an impassioned plea to French voters to back the charter. Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero French urged voters not to use the referendum to vent their discontent with Chirac's con-servative government, which is unpopular because of its cost-cutting reforms and high unemployment. (Reuters, 27.05)

Italian PM Silvio Berlusconi urged the French people to vote "Yes" in Sunday's referendum on the EU constitu-tion. (Reuters, 27.05)
The French began voting in a referendum on the EU's new constitution with Europe watching anx-iously after final opinion polls pointed to a rejection that could kill the charter. The last surveys put the "No" camp clearly ahead with up to 56% expected to vote down the treaty at the end of a heated campaign that divided France and became a debate on the govern-ment's economic record as well as the future of Europe. (Reuters, 29.05)

The latest polls show that the Dutch intend to re-ject the EU’s constitution at a referendum to be held next week because voters are unhappy with the gov-ernment, oppose the EU's enlargement and fear the loss of their Dutch identity. Many say they are voting "no" to show their discontent with the Dutch centre-right govern-ment, others invoke the swift enlargement of the EU, the possible inclusion of Turkey and the perceived price hikes due to the introduction of the common currency, the euro, in 2002. (Afp, 27.05)

Majandus

Governments in five of the EU's newest countries will have to eliminate some 155,000 tonnes of hoarded sugar that were stockpiled in the run-up to EU accession last May, EC officials said. The gov-ernments of Cyprus, Estonia, Latvia, Malta and Slovakia risk hefty fines if they do not ensure that the sugar is re-moved from national markets by the end of November 2005. Estonia has by far the largest surplus, at 91,464 tonnes. Tallinn had argued for months that around two-thirds of this was held by private householders for activities such as jam-making. (Reuters, 26.05)

The EU started a 15-day clock ticking on possible Chinese textile import curbs but held out hope for a "mutually satisfactory" agreement with Beijing despite advancing the May 31 deadline for action. The EC said intensive talks would take place starting on Monday at all levels with China over its surg-ing textile exports. Brussels has demanded emergency talks with Beijing over China's rising T-shirt and flax yarn exports. (Reuters, 27.05)

Beijing criticised EU scrutiny of textile imports from China amid an acrimonious trade dispute with the US and Europe, saying it violated the spirit of free trade. (Reuters, 29.05)

Italy violated EU budget deficit limits in 2003 and 2004, Eurostat said. The EC said it would prepare a report on the repeated breaches of the EU limit, set to safeguard the euro against runaway government borrow-ing, in time for the early July meeting of EU finance minis-ters. (Reuters, 23.05)

Britain's finance minister Gordon Brown called on the EU to adapt to the changing global economy, as he unveiled the reforms he plans to pursue when London takes up the EU presidency in July. The reforms included competition issues and regulation of industries, the labor market, state aid and innovation, and international cooperation, especiallly with the United States. (Afp, 26.05)

Finantsperspektiiv

The prospect of an early election in Germany has dimmed chances EU leaders could agree in June on a new multi-annual budget and Berlin looks set to play hardball on EU finances whatever its next government's col-ours. "An agreement is unlikely (in June)," Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said. (Reuters, 25.05)

Foreign Secretary Jack Straw defended Britain's EU rebate and dismissed as "unacceptable" a EC demand for a one-trillion-euro annual budget. He said overspending by the EC -- and not Britain's controversial rebate -- should be the focus of ongoing negotiations over EU spending plans for the 2007-2013 period. (Afp, 24.05)

Britain is losing 200 billion pounds a year due to its membership in the EU, according to a cost analysis to be published next month by a conservative think-tank, Institute of Economic Affairs. The author of the report, Professor Patrick Minford of Cardiff Business School in Wales, said that if European leaders didn't renegotiate Britain's terms of EU membership, "then it would be in the UK's interests to leave the EU and unilaterally pursue liberal policies". (Afp, 28.05)

EU newcomers enter next month's EU budget battle without a common strategy or the political determina-tion to challenge Europe's heavyweights. All eight ex-communist east European new members say they want a bigger EU budget to help them catch up with the wealthy west, but behind the rhetoric their interests diverge just enough to prevent them acting as a bloc. "No one can say for certain how we will go into the final round of talks," a senior Polish diplomat in Brussels said. "It is not clear at all whether we will stick together." (Reuters, 26.05)

Laienemine

Turkey's parliament approved a revamped penal code, a key requirement before Ankara begins EU entry talks on October 3, but EU diplomats said it did not meet all their concerns on human rights. "There are still some areas where we have concerns but the good news is that it has been approved on time. Implementation (of the new code) is now the key," one EU diplomat said. (Reuters, 27.05)

Italian PM Silvio Berlusconi said he would use personal ties to try to coax Germany's Christian Democrats (CDU) into easing their opposition to Turkish entry. (Reuters, 25.05)

A French "No" to the new EU constitution would not affect Turkey's membership talks, Turkish FM Abdullah Gul said. „This referendum is on the constitution, not on Turkey's membership," Gul said. (Reuters, 25.05)
Linking Turkey's EU membership bid to a referendum in France on the EU constitution this weekend is a "very ugly and wrong" policy, Anatolia news agency quoted Turkish PM Recep Tayyip Erdogan as saying. (Afp, 27.05)

Välispoliitika

European lawmakers expressed concern about Russia's human rights record and the deterioration of its democracy, in a resolution adopted by an overwhelming majority at the EP. The deputies underlined what they saw as the "apparent weakening of Russia's commitment to democracy, the market economy and the protection of human rights." (Afp, 26.05)

The EU warned Iran that their future relations depended on it respecting its commitment to freeze sensitive nuclear activities. EU FM’s also voiced dismay at the exclusion of reformist candidates for next month's Iranian presidential election by a conservative Islamic watchdog, saying it meant the poll would not be truly democratic. (Reuters, 23.05)

The EU will offer Iran a detailed proposal by the end of July on how to resolve their differences over Te-hran's nuclear programme, Iran's chief negotiator Hassan Rohani said. In return, Iran gave guarantees in the meeting with the FM’s of Britain, France and Germany that it would stick by an accord not to resume sensitive nuclear activities. (Reuters, 25.05)

The EU’s external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner met Libyan leader Muammar Gaddafi to try to secure the release of six foreign medical workers sentenced to death last year. Ferrero-Waldner held out little hope of an immediate breakthrough but she said that she had achieved her three main aims, namely to meet the families of the infected children, to visit the prisoners, and to take up the case with Gaddafi and PM Shokri Ghanem. (Reuters, 25.05)

The EU pledged to provide the air transport needed to send thousands of extra African troops to Sudan's Darfur region to help end its two-year civil war. "As soon as the troops are ready, we'll be ready to transport them to theatre," EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 23.05)

Seven European countries have committed more troops to EU "battle groups" capable of being deployed to cri-sis zones within days, EU officials said. The new commitments are to a multinational French, German and Spanish force and a second one composed of Swedish, Finnish, Norwegian and Estonian troops. (Reuters, 23.05)

EU lawmakers gave their provisional backing to the creation of a new diplomatic service to back a future EU foreign minister. The EP approved by a "large majority" a resolution on the so-called External Action Service. (Afp, 26.05)

The EU threatened to use diplomatic pressure against Uzbekistan unless President Islam Karimov allows an inde-pendent international inquiry into bloodshed in the east of the Central Asian state. (Reuters, 23.05)

EU ministers agreed to increase aid spending to meet with a pledge to cut poverty and help the world's poorest, a EC spokesman said. The bloc's 15 old member states agreed to spend at least 0.51% of GNI on aid by 2010 and at least 0.7% by 2015. The 10 new member states pledged they would strive to pay at least 0.17% by 2010 in order to reach a goal of 0.33 in 2015. (Reuters, 24.05)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Läti poolt EN rahvusvähemuste konventsiooni väljavõtetega ratifitseerimist dokumendi labastamiseks ning selle esialgse idee moonutamiseks. Minister märkis, et Läti ei laienda konventsiooni kehtivust mittekodanikele, ent nimelt selle elanikkonna grupi probleemid on peamisteks inimõiguste rikkumis-teks Lätis. (Interfax, 27.05)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitas, et allianss ei võta endale aktiivset rolli konfliktide la-hendamisel endise NSV Liidu aladel. Lahendused latentsetele konfliktidele saab leida Ukraina, Venemaa ja OSCE koos-töös, NATO roll nendes lahendustes pole märkimisväärne, ütles peasekretär. (Interfax, 24.05)

Venemaa president Vladimir Putin lükkas tagasi võimaluse asuda Balti riikidega läbirääkimistesse territo-riaalsetes küsimustes. “Me ei pea kunagi läbirääkimisi mingite territoriaalsete pretensioonide platvormil”, ütles Putin koh-tumisel ajalehe Komsomolskaja Pravda toimetusega. “Läti ei saa mitte Põtalovo rajooni, vaid surnud eesli kõrvad!” President meenutas, et hoolimata mõnede poliitikute avaldustest allkirjastas Venemaa piirilepped Eestiga, tunnistades üht-lasi, et läbirääkimiste protsess oli pikk ja raske. Putin meenutas ka seda, et “N. Liidu lagunemisel läks Venemaa, välti-maks Jugoslaavia stsenaariumit, pretsedenditutele järeleandmistele, loobudes oma põlistest aladest. Taolisi terri-tooriumite tagastamist nõudvaid avaldusi tehakse sooviga õhutada negatiivset suhtumist Venemaasse”. (Interfax, 23.05)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov märkis, et Venemaa on valmis reageerima konkreetsele kriitikale inimõiguste valdkonnas. Samal ajal peab Lavrov vajalikuks, et ka Eesti vastaks konkreetsetele küsimustele venekeelse vähemuse olu-korra kohta. Kriitika Eesti võimude tegevuse kohta on täiesti konkreetne ning mitte niivõrd Venemaa, kui just nimelt Euroopa institutsioonide - nagu OSCE ja EN - poolne. Minister märkis, et Eesti kriitikale rahvusvähemuste olukorra aad-ressil ning eurostruktuuride soovitustele antakse konkreetsed vastused. (Interfax, 27.05)

Julgeolek

NATO voiced deep concern at the recent clampdown in Uzbekistan, warning that the ex-Soviet state's links with the alliance were dependent on its commitment to basic freedoms. "NATO is deeply disturbed by the recent vio-lence in Uzbekistan. We condemn the reported use of excessive and disproportionate force by the Uzbek security forces," said the 26-nation bloc in a statement. (Afp, 24.05)

Lithuania is to host war games June 6-18, bringing together soldiers from NATO member states and Geor-gia and Azerbaijan. "The main goal of these games is to better prepare troops for NATO-led operations and to participate successfully in partnership programmes," the government said. Some 1,100 troops are expected to take part in the games, dubbed Amber Hope 2005. (Afp, 25.05)

NATO will offer airlift, training and other logistics support to African Union (AU) forces struggling to end the civil war in Sudan's Darfur region, NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. He said the NATO contri-bution would be fully coordinated with efforts by the EU and the UN. (Reuters, 24.05)

NATO members have agreed to revamp the alliance's arcane budget rules in a first step towards securing bet-ter funding for missions often plagued by a lack of resources, a NATO official said. Spain, Italy and Greece will pay more into NATO coffers under a new system, diplomats said. Others such as Germany, Britain and Denmark who argued they were paying too much will see their contributions fall, while the U.S. share will not change. (Reuters, 25.05)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Selle nädala keskne teema oli referendum Prantsusmaal. Nii USA kui ka UK ajalehed arutasid aktiivselt ELi tule-viku üle. Seda päeva peetakse ELi tulevikule otsustava mõjuga sündmuseks. Kuidas põhiseaduslik leping, mis on koostatud Prantsusmaa poliitiku Valéry Giscard d'Estaingi poolt, on ühelt poolt triumf anglo-saksi liberaalsele mõtlemisele ja fataalne lüüasaamine Euroopa “sotsiaalsele mudelile”. Prantslased ja hollandlased teavad, et vastuseis põhiseaduslikule leppele võib kallilt kätte maksta, britid saavad nõrga Euroopa, kui teevad sama. (Juhtkiri, The Guardian, 23.05) ELi poliitikud, rää-kides Prantsusmaa referendumist, ei ole eitavaks tulemuseks valmis. Kui see juhtub, siis osutub määravaks Euroopa riikide juhtide reaktsioon sellele. Juba 1. juunil toimub Hollandis referendum, mis on oluline määraja edasistele arengutele. Selline vastuseis põhiseaduslikule leppele seab piirangud liberaalsetele majandusreformidele Euroopas ja tulevastele laie-nemise plaanidele, samuti Türgiga oktoobris algavatele liitumisläbirääkimistele. Sellele järgneb stagnatsiooniperiood jning oluliste otsuste, nagu näiteks järgmise seitsme aasta EL eelarve heakskiit ja teenuste sektori liberaliseerimine takerdumine. Seega, Saksa-Prantsuse ühine plaan - EL “uuesti käima lükata” suurema sotsiaalse ja majandusliku koordi-natsiooni kaudu - lõhub Euroopat. (George Parker, Financial Times, 23.05.) Nii “jah” kui ka “ei” pooled kaitsevad riigi sotsiaalset mudelit ja hüvitisi, nagu 35-tunniline töönädal, ühise põllumajanduspoliitika toetused. See leping on kaugel ideaalist, kuid see on parim, mida me saame tahta. (Juhtkiri, The Guardian, 26.05.) Nile Gardiner, kes oli Margaret Thatcheri nõunik, selgitab, et ühine välispoliitika Euroopas olevat täielikult USA strateegiliste huvide vastu. (Brian Knowlton, International Herald Tribune, 28.05)

Saksamaa kantsler Gerard .Schröder, otsustas korraldada valimised üks aasta varem kui plaanitud. Seda põh-jusel, et 2006. aasta võib kujuneda poliitiliselt keerulisemaks ning teda uuesti ametisse tagasi ei valita. “Poliitiline toetus meie reformide jätkamiseks on muutunud küsitavaks”, märgib G. Schröder. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 24.05.) Seitsme aasta jooksul, mil Schröder oli võimul , on tema partei SPD kaotanud võimu regioonides. Tänaseks juhitakse 6 re-giooni 16-st. (Juhtkiri, The Guardian, 24.05) Selline asjade käik tähendab, et Schröder ei soovinud lasta erakonnasisestel probleemidel süveneda ja ennetas kollapsit. Samal ajal oli opositsioonil vaja aega, et valmistuda planeeritud 2006. aasta valimisteks. Selline käik oli väga üllatuslik. Hetkel juhib kristlik-demokraatlik partei 10 regiooni 16-st. Poliitiline toetus rahva poolt on neil 46% ja Schröderi parteil 29%. (Juhtkiri, The Washington Times, 26.05.)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaal mitmeid kuid väldanud debatt jõudis haripunkti vahetult enne Euroopa põhiseadusliku leppe rahva-hääletust 29. mail. Gallupitele tuginedes ennustati peaaegu võrdset häälte jagunemist leppe pooldajate ning vastaste vahel. Prantsusmaa ajakirjandus peegeldab ülekaalukalt “ei”- seisukohti. Kahekümne viie aasta jooksul on see Prantsusmaa jaoks juba kolmas kord arutada avalikkuse ees küsimusi, mis puudutavad kogu Euroopat. 1983. ning 1992. aasta kogemusi arves-tades peaks Prantsusmaa langetama aruka otsuse, ehkki, kasulik on siinkohal meenutada klassikuid - Rousseau’le kuulub mõte: kui rahvas tahab endale halba teha, kes saab seda takistada? Prantslaste otsuse mõju ulatub seegi kord üle Prantsusmaa piiride. Euroopa põhiseadusliku leppe näol on tegemist pragmaatilise lepinguga, kompromissiga, ühe etapiga, mis eeldab edaspidist arengut. (Juhtkiri, Le Figaro, 28.05) Põhiseaduslik lepe on Euroopas esimeseks suureks sammuks ELi poliitilise enesemääratluse suunas, seni on eri lepingud valdavalt fikseerinud ühenduse majandusaspekte. Põhiseadusliku leppe uudsus seisneb Euroopa ühtse poliitika kujundamises, mille eelduseks omakorda kirjapandud ühis-väärtused, mis peaksid käibima nii omavahelisel suhtlemisel kui ka maailmaareenil. Oluline on mitte unustada, et põhisea-duslik lepe ei saa pakkuda detailset poliitilist raamistikku ega universaalseid probleemilahendusi, tegemist pole muutumatu dokumendiga. Näiteks ei ütle Euroopa põhiseaduslik lepe midagi Türgi kohta, ei poolt ega vastuargumente viimatimainitu liitumisest ELiga. Tegemist pole veatu lepinguga, kuid selle Prantsusmaa referendumil tagasilükkamine valmistaks rõõmu liberaalsetele inglastele, kes tahavad vältida EL kontrolli oma riigi majanduspoliitika üle, samuti meeldiks “ei” ameeriklastele, kes eelistavad lõhestunud Euroopat ühtsele. ”Ei” tähendaks ELi paigaltammumist vähemalt kahekümne viieks aastaks, samas kui “jah” kutsuks liidu liikmesriike üles debatile, täpsustamaks poliitilisi valikuid, mille resultaadiks oleks nii seesmiselt kui ka rahvusvaheliselt kommunikatiivne ühendus. (Pierre de Charantenay, Le Figaro, 23.05) Intervjuus ajalehele Libération märgib Pariisi rahvusvaheliste uuringute keskuse teadur Jacques Rupnik, et rahva-hääletuse peamiseks ajendiks Prantsusmaal on kujunenud EL laienemisprotsess. “Ei” poolelt vaadates domineerivad sotsiaalküsimused ja delokaliseerituse mõjud. Viimane laienemine on eredalt välja toonud vastuolud uute ja vanade liikmes-riikide vahel, pinged avaldusid eeskätt Iraagi sõja taustal, aga ka majandusmudelite küsimuses ja sotsiaaltemaatikas. Uutesse liikmesmaadesse suhtutakse ELi tuumriikide poolt sageli kui sissetungijaisse, kes võtavad kohalikelt leiva-teenimisvõimaluse. Täna on saanud omaette kujundiks poola torumees, kes näib prantslasi oma kohalolekuga häi-rivat. ”Ei” Prantsusmaal tähendaks selles valguses ka nende riikide kõrvaleheitmist, kellele langes ebaõnn asuda ajalooliselt valel poolel raudset eesriiet. (Véronique Soule, Libération, 27.05) Kolmteist aastat pärast Euroopa lepingu hääletust on Prantsusmaa taas kistud kahte leeri. Prantsusmaa on olnud pikka aega Euroopa mootoriks, kandes paljude silmis samaaegselt esmast vastutust regiooni arengu pidurdumise ees. (Juhtkiri, Le Figaro, 27.05) “Jah” pooldajate pea-mine argument on Prantsusmaa ajalooline taust ja kogemus Euroopa protsesside mõjutajana. Euroopa lähiminevik on märgistatud Prantsusmaa kõneka rolliga: Monnet-Schumanni plaan 1950. aastatest, mis viis Rooma lepinguni 1957. aas-tal; kindral de Gaulle, kes koos kantsler Adenaueriga lõi pärast tuhandeid vaenulikkuse-aastaid Saksa-Prantsuse leppimise-ga eeltingimused Euroopa Ühenduse sünniks. Seega on Prantsusmaa olnud Euroopa pidevaks teejuhiks. Täna on pal-judele hirmuks riikideülene föderatsioon. Elu näitab, et EL jääb siiski riikide liiduks. Prantsusmaale, nagu ka ELile tervikuna, on kasulik jätkata valitud arenguteed. (Maurice Druon, Le Figaro, 25.05) Ajaleht Le Monde teeb kaks päeva enne rahvahää-letust emotsionaalsete debattide (vahe)kokkuvõtte, öeldes, et paradoksaalsel kombel on Prantsusmaal ülimalt tõenäoline põhiseadusliku leppe tagasilükkamine, ehkki suuresti on dokumendi initsiaator Prantsusmaa ekspresident Valéry Giscard d’Estaing. Le Monde märgib, et tegemist saab olema hääletusega illusioonide ja pettekujutluste üle, pidades ühtlasi silmas sedagi, justkui võiks “ei” kaudu Euroopat muuta, kui põhiseaduslikku lepet vaadelda konstitutsioonina, on see oma sadade lehekülgedega väheveenev, põhiseadus peaks olema lühike. Palju kõneainet tekitanud laienemiste mõju see-kordsele referendumile võib resümeerida nii – enne lõimumisprotsessi alustamist oleksid EL ja selle senised liik-med pidanud teadvustama, milliseks võivad kujuneda riikidevahelised suhted uues õhustikus. Prantsusmaa enda jaoks tähendaks prognoositav “ei” senisest vähem mõjukamat positsiooni vaidlustes Euroopa visiooni üle. (Juhtkiri, Le Monde, 27.05)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Ajaloo temaatika, samuti Euroopa ja Venemaa suhted sellega seoses, ei vaibu saksakeelses ajakirjandu-ses. Saksamaa kahetseb oma ajaloo varjukülgi. Selline kahetsus ja avalik tunnistamine on demokraatliku ühiskonna üks nurgakividest. Venemaal pole seda veel mõistetud. Putin ei tunnista, et Ida-Euroopa anastamine pärast sõda oli vale. Vene kaitseminister Ivanov väidab, et “ei saa ju okupeerida seda, mis sulle juba kuulub”. See “juba kuulumine” ongi Venemaa aja-loo üks varjukülgedest. Selleks on nimelt Stalini-Hitleri salajane pakt, millega jagati Poola ning annekteeriti Baltimaad. USA presidendil jätkus samuti julgust oma riigi minevikuvigu tunnistada. Korduvalt viitas ta Jalta lepetele, millega lääs tahtmatult Ida- ja Kesk-Euroopa uude anastusse lükkas. Sarnaselt käitus ka Bill Clinton, kes 1998. aastal Ugandat külastades kunagise Ameerika orjakaubanduse hukka mõistis. (Ernst Cramer, Die Welt, 23.05) Saksamaa 20. sajandi ajaloo keskuse Ajaloo Maja (Haus der Geschichte) teadur ning Bonni ülikooli õppejõud kritiseerib ELi idapoolset poliitikat. Schröder propa-geerib rahu, kuid lähtub eelkõige kasust. USA püüab hoida Hiinat, Venemaad, Indiat ning Jaapanit n-ö tasakaalus, et ükski neist riikidest ei esitaks USAle strateegilisi väljakutseid. Venemaa käitumine aga meenutab külma sõja eelseid aegu, nii sise- kui ka välispoliitiliselt. Praegune Saksamaa on, erinevalt Willy Brandti aegadest, seadnud kahtluse alla transsatlantilise koostöö ning koopereerub USA vastastega. Samal ajal kui USA ja Venemaa võistlevad Kaukaasias mõjuvõimu pärast, aitab Saksa luureteenistus (Bundesnachrichendienst) Vene FSBd tšetšeeni rahvast alla suruda ja vägistada. Pärast 11. septembri sündmusi kutsus Schröder läänt üles muutma oma Tšetšeenia poliitikat. Saksa luure agendid toimetavadki nüüd Kaukaasias ning teenivad Venemaa huve. Iraagi sõjaga seoses on Schröder esinenud rahutuvina, mis aga ei seganud tal verist pakti Kremliga sõlmimast. Kui Schröder soovib müüa relvi Hiinale, tuleks tal meenutada, palju Briti sõdureid hukkus Falklandi konflikti ajal Argentiinale müüdud prantsuse rakettide tules. Sama saatus võib tabada USA laevastikku Taivanil. Kas välis-poliitiline “Saksa tee” on koostöö demokraatiat ja inimõigusi jalge alla tallavate riikidega? Vaevalt küll näiteks Sak-samaa sõltuvus Venemaa gaasi- ja naftatarnetest demokraatia arengule Venemaal kuigivõrd kaasa aitab. (Thomas Speckmann, Die Welt, 23.05)
Kõiki väljaandeid läbivateks teemadeks on endiselt Põhiseaduslik leping, ELi siseturg ja laienemine. Prantslaste skeptitsismi pannakse süüks sisepoliitilistele möödalaskmistele ning laienemisega seotud hirmudele. Chirac ei suu-da prantslasi enam veenda, kuna tal puudub endine sisendusvõime ja autoriteet. Ilusalt alanud muinasjutt saab hirmsa lõpu. EK siseturu volinik iirlane Charlie McCreevy kiidab ELi uusi liikmesriike dünaamilise majanduse ja uute ideede eest. Teenustedirektiivi luhtumise seab ta Prantsusmaa, Saksamaa ja ka Austria süüks. Prantsuse referendumit mõjutas direktiivi senine projekt vaid algusperioodil, hiljem tõusid esile muud poliitilised põhjused. Iirimaal on töötus ajalooliselt madalaimal tasemel. Võõrtöölisi, kellest pooled on poolakad, peab volinik Iiri majandusliku edu võtmefaktoriks. Paljud Iirimaal nõuavad seetõttu veelgi suuremat võõrtööjõu sisserännet. (Franziska Annerl, Die Presse, 24.05) EK kommunikat-sioonivolinik Margot Wallström räägib usutluses ajalehele Põhiseaduslikust lepingust, referendumist ja “plaanist B”. Prantsusmaal ei olda harjunud referendumeid korraldama, seetõttu domineerivad ka nüüd sisepoliitilised probleemid. Poliitikud maksavad nüüd selle eest, et nad pole pidevalt ja järjepanu rahvaga üldeuroopalisi küsimusi arutanud. Samuti ei mõjuta rahva arvamust just positiivses suunas pidev brüsseli ja liikmesriikide sõda ja vastastikkused süüdistused. Liga sageli on Brüsseli süüdistamist kasutatud enda sisepoliitiliseks puhtakspesemiseks. (Martin Hausa/Katja Ridderbusch, Die Presse, 26.05)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses arutati kõige ulatuslikumalt EL-i probleemide üle. Peamiselt kirjutati sellest, et prants-lased hääletavad ilmselt EL vastu, ning millised võivad sel juhul olla tagajärjed ELile.
Taani ajakirjandus leiab, et ELis on oodata kriisi – institutsionaalset kaost, majanduslikku stagnatsiooni ja poliiti-list frustratsiooni. Kuigi EL ilmselt päris koost ei lagune, on keeruline näha, mis lähemal ajal seda kurssi muudaks. Taani ajakirjandus kirjutas OECD maailmamajanduse raportist, kus nenditakse, et ELi majandusel läheb kehvasti ning kuigi seda otseselt ei öelda, võib ridade vahelt välja lugeda, et prantslaste ”ei” vastuse korral hakkab EL majandu-sel veelgi kehvemini minema. ELi probleemiks on madal majanduskasv, mida on põhjustanud erinevad faktorid: sõda Iraagis, nafta ja teiste toorainete hinnatõus ning valuutakursside muutus. Olulist kasvu ei ole oodata enne aasta lõppu. EL-i kõige probleemsemad riigid on Saksamaa, Itaalia ja eriti Prantsusmaa. OECD leiab, et võti probleemide lahendamiseks oleks ELi suurem majanduslik integratsioon, mida aga prantslased võivad oma ”ei” vastusega rahvahääletusel pidurdada. Nimelt kardavad prantslased heaolu vähenemist, töökohtade kaotust ning Türgi liitumist ELiga. Põhiseadusele ”ei öeldes üritatakse kõike seda vältida. Vaatamata suurele tõenäosusele, et prantslased hääletavad põhiseaduse vastu, alustati Taanis põhiseadusliku leppe kohta peetava rahvahääletuse kampaaniat. Küsimused, mida peamiselt arutatakse, on umbes sellised: kas ”jah” vastuse korral tuleb Taani veelgi rohkem poolakaid tööle? Kas Taanil on välja mõeldud plaan B? Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen leiab, et põhiseadust on vaja, kuna ELis on nüüd 15 liikme asemel 25 ning põhiseadus muudaks paljude otsuste tegemise ELis lihtsamaks. (Knud Brix, JP, 26.05) Kuigi üldiselt leitakse, et Prantsusmaa ja Hollandi „ei“ oleks ELi arengule kahjulik, leiavad Taani ajakirjanikud, et Taani majandus võib Prant-suse ”ei” puhul palju võita, kuna Taani finantsturgu peetaks siis koos Šveitsi ja Norraga investeerimiseks väga tur-valiseks. Seetõttu arvavad paljud Taani majandusanalüütikud, et prantslaste ei-st on võimalik kasu lõigata ning Taani kroon tugevneb.
Rootsi ajakirjanduses seletati lahti, mida uus EL põhiseadus endaga kaasa tooks. Nimelt annab uus põhisea-dus ELile suuremad õigused rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemisel ja ka välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkon-nas. Seega leiab Rootsi ajakirjandus, et uuest põhiseadusest oleks palju kasu.
Ka Norra ajakirjandus ootab rahvahääletusi ning leiab, et ELi ähvardab kriis, kuna majanduslikult läheb ELill praegu keh-vasti ning ka poliitilisest üksmeelsusest on puudu.

Soome ajakirjandus

Hääletades ELi põhiseadusliku leppe üle, otsustavad prantslased ka ELi arengu suuna ja oma presidendi saatuse üle. ELis on tihti nii, et ühed riigid on tähtsamad kui teised. Kui Prantsusmaa lükkab lepingu tagasi, on see terve ELi probleem. Kogu Euroopa peab mõtlema, kuidas edasi minna. Põhiseadusliku leppe vastaste jõud ja hulk sunnivad Eu-roopa juhte mõtlema sellele, mis on valesti läinud. On vale otsida põhjust leppest endast, enne hääletust on vaieldud asjade üle, millel ei ole leppega mingit pistmist. Prantslaste protest tuleneb riigi majanduse nõrkusest, töötusest, eliidi ja rah-va vahele tekkinud lõhest ja Prantsusmaa poliitilise mõjuvõimu vähenemisest. Rahvahääletus toimus sobival hetkel ja andis võimaluse öelda ei kõigele kahtlasele ja ähvardavale. EL on nüüd teelahkmel. On kätte jõudnud aeg, kus ühine vaim ja ühtsus võivad senisest enamgi nõrgeneda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.05) Soome välisminister Erkki Tuomioja pi-das prantslaste hääletustulemust kahetsusväärseks, öeldes, et Prantsusmaa ei on tagasilöök põhiseadusliku leppe tuleviku-le, kuid sellest hoolimata ei ole vaja teha kiireid järeldusi. Hääletustulemust võib tõlgendada ka nii, et prantslased soo-visid eelkõige öelda ei sellistele asjadele nagu Türgi liikmelisus ja teenuste direktiiv, mis ei ole kuidagi seotud põhi-seadusliku leppega. (Helsingin Sanomat, 30.05) Ei saa ehitada demokraatlikku ühiskonda, kui selle elanikud seda ei taha. Kui ELi eesmärgiks on olla midagi muud kui kauge bürokraatide amet, peab inimestel olema võimalus kaasa rääkida selle arengus. Neil on õigus öelda ka “ei”, kui EL neile ei meeldi. Prantsusmaa kasutas demokraatlikku õigust öelda ei. Kuid millele täpsemalt ei öeldi? ELile endale ütlevad vaid väga vähesed “ei”, suurem osa vastastest ütlesid “ei” suunale, kuhu nad kardavad ELi arenevat. Nad ütlesid “ei” heaoluriigi lagunemisele, Prantsusmaa mõjuvõimu vähenemisele 25 liikmesriigi ühiskonnas. Paljud ütlesid “ei”, sest tunnevad ebakindlust Prantsusmaa positsiooni ja enda tuleviku pärast globaliseerumise tingimustes. Osad ütlesid “ei” ELi eelmisel aastal teoks saanud laienemisele. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 30.05) Prantslaste hääletustulemus viib ELi kriisi, kuid ka varasemate kriisidega on hakkama saadud. Kui president Jacques Chirac otsustab kuulutada põhiseadusliku leppe Prantsusmaa osas lõplikult tagasilükatuks, jätkab EL praeguse lepinguga. See halvab varem või hiljem otsuste tegemise. Igal juhul Prantsusmaa mõjuvõim ELis nõrgeneb tunduvalt. Suurt asutajariiki ei saa kõrvale jätta, ja ilma Prantsusmaata põhiseaduslik lepe ei teostu. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 30.05) Prantslased on alati hästi valvanud oma rahvuslikke huvisid, nii ka nüüd. Põhimõtteliselt on küsimus kõigi ELi riikide puhul selles, et ELi ei peeta veel piisavalt oma ühiskonnaks. Inimlikud väärtushinnangud on sarnased, kuid puudub ühi-ne poliitiline kultuur ja riigiõiguslik traditsioon ja minevik. Ehk on põhiseaduslik lepe liiga enneaegne. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian government sent the Estonian-Russian border treaty signed last week to parliament for ratifi-cation, which was expected to be given before the summer, officials said. "I hope it will be ratified in June," PM Andrus An-sip told journalists. The EU and the US have welcomed the signing of the treaty, saying it marked an improvement in EU-Russia relations. But only one-third of Estonians shared that point of view, while more than half believe the newly inked bor-der treaty will have no impact whatsoever on bilateral relations. Ansip said all major parties represented in the Estonian par-liament have expressed willingness to ratify the treaty. After both countries have ratified the treaty, demarcation of the official border can start, Ansip said. (Afp, 26.05)

Eesti valitsus võttis vastu otsuse saata Eesti-Vene piirilepped parlamenti ratifitseerimisele. (RIA-Novosti, 26.05)

Pihkva oblasti administratsioon hindab Eestiga sõlmitud piirileppeid positiivselt, hinnates seda olulise sam-muna teel suhete stabiliseerimisele lähimate Euroopa naabritega. Ühtlasi toetatakse VMi jõupingutusi analoogse dokumendi allkirjastamiseks teise naabri - Lätiga, öeldakse oblasti administratsiooni poolt tehtud avalduses. Piirilepete sõlmimine võib aidata kaasa välisinvesteeringutele, mis on oblasti juhtkonna üheks prioriteediks. (Interfax, 23.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Vladimir Putin ei soovi hukka mõista Stalinit. Hiljuti ta kaitses Stalini kurikuulsat Leedu, Läti ja Eesti anneksiooni. Vastates ajakirjanike küsimusele 1941. aasta okupatsiooni kohta, ta ütles: “Kui Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga 1939. aastal, siis ei saanud me neid okupeerida 1941. aastal, kuna nad olid juba osa Nõukogude Liidust. (Paul-Quinn Judge, Ti-me,23.05)

Iirimaa ajakirjandus

Valitsused otsustavad, millise Euroopa kiirreageerimisüksusega ühineda. Neutraalsed Rootsi ja Soome on ühinemas NATO liikmetega Eesti ja Norraga, kellest viimane ei ole ELi liige. See ei pane muretsema Rootsit ega Soomet, tõenäoliselt seetõttu, et nad on realistlikud ja teavad, et geograafiline lähedus on hea alus olla ühes grupis. (Kevin Myers, The Irish Times, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti ja Venemaa allkirjastasid 18. mail piirileppe. Kuna Eesti on nii ELi kui NATO liikmesriik ning Eesti piir on ühtlasi ka ELi ja NATO välispiir, astus Moskva sellise sammu žestina Brüsseli suunas – lootuses veenda euroop-lasi lubama Venemaa kodanikele lihtsustatud sissepääsu ELi riikidesse. Alates Balti riikide taasiseseisvumisest 1991. aastal on Venemaa lahendanud piiriküsimused seni vaid Leeduga 1997. aastal, sest Leedu nõustus andma automaatse kodakondsuse venekeelsele vähemusele. Eestis on vene vähemuse hinnanguliseks suuruseks 29% rahvastikust, koda-kondsuse saamiseks tuleb sooritada vastav eksam. Lätiga, kus venekeelne elanikkond moodustab 35 % rahvaarvust, läbi-rääkimised piiri üle veel käivad. Alates Balti riikide liitumisest ELiga on Venemaa poliitika naabrite suhtes muutunud paindlikumaks, nõnda loodetakse paremaid suhteid kõigi kahekümne viie ELi maaga. (Antoine Jacob, Le Monde, 24.05) 18. mail, pärast aastatepikkuseid läbirääkimisi, sõlmisid Moskva ja Tallinn piirileppe. Piiriäärse Setumaa Eesti poolse osa enamus hääletas 2003. aastal toimunud referendumil ELiga liitumise vastu. Põhjuseks piirist tingitud elu keeru-kus (osa suguvõsast elab Venemaa territooriumil, osa Eesti alal), tarbekaupade oletatav fataalne hinnatõus. Nüüd, pisut rohkem kui aasta möödudes pole setud varmad omi seisukohti muutma, värskelt allkirjastatud piirilepe kinnitab nende kartu-si - Setumaa jääb alatiseks jagatuks Venemaa ja Eesti vahel, viimast rõhutab veelgi Eesti liitumine Schengeni viisa-ruumiga. Kohalikest külaelanikest on enamus pensioniealised, kes tegelevad potipõllundusega ja müüvad endakasvatatud sibulaid Vene turul. (Irina de Chikoff, Le Figaro, 24.05)

Majandus

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa poliitikud unistavad “rahvuskangelasest”, mis teeks regiooni kuulsaks ja arendaks majandust. Skype on huvitav näide piiriülesest koostööst. Ettevõtte asutajad on Rootsist pärit D Niklas Zennström ja Taanist pärit Janus Friis. Ettevõtte peakorter on Londonis, enamik programmeerijatest ja teisi spetsialiste töötavad Tallinnas. (Carol Matlack Business Week, 30.05)

Eesti on arenenud kiiresti. 2001. aastal müüdi terve raudteevõrk rahvusvahelisele investorite konsortsiumile. Era-kapitali investeeritakse infrastruktuuri. Tulusus ja kasu on kasvanud. Hetkel ei ole asjad enam nii roosad. Uus raudteesea-dustik - koostatud selleks, et tuua turule uusi tegijaid - on lubanud Vene firmadele, mis kuuluvad Severstalile, saada üheks infrastruktuuri pooltest. Üks nende ettevõtetest on juba proovinud koostööd teha Eesti Raudteega, kuid pole oma ar-veid jaanuarist alates maksnud. Erastamine ei ole toimunud plaanidele vastavalt, räägib E. Burkhardt, Eesti Raudtee juht. (Economist, 27.05)

Soome ajakirjandus

Eestlastele läks suhkru varumine kalliks. Eesti peab maksma trahvi normi ületanud osa pealt, mis oli varutud enne ELiga liitumist. Trahvi suurus võib olla isegi miljard krooni, mida on peaaegu sama palju kui selle aasta ELi liikmemaks. Liigsest suhkrust on veidi üle poole ettevõtete ja ülejäänud eraisikute käes. Eraisikute poolt varutud suhkrutrahvi osas on Eesti otsustanud pöörduda Euroopa Kohtu poole. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 28.05)

Eesti ja Baltimaade aktsiaturg sai kevadel löögi, kui Eesti väärtpaberibörsi väärtuslikem ja enim vahetatud Hansapanga aktsia lahkus börsilt. Hansapanga suuromanik Rootsi Swedebank soovis omastada kõik Hansapanga akt-siad ja esitas pakkumise teistele aktsionäridele. Eesti börsi juht Kaidi Oone ei ole pessimistlik Hansapanga lahkumise pä-rast, vaid peab Hansapanga lahkumist hoopis heaks, kuna Hansapank oli Eesti turul liialt valitsev ja investeerijad tiirlesid ühe ettevõtte ümber. Hansapanga müügiga vabanes suur hulk raha, millele investeerijad otsivad sobivaid investeerimisvõi-malusi. (Heikki Arola, Helsingin Sanomat, 23.05)

Tallinnat külastab üha rohkem turiste. Peterburi suunduvad kruiisilaevad põikavad üha tihedamini Tallinna ning Lääne-Euroopa ja Ameerika turistid ummistavad Tallinna vanalinna. Sel hooajal oodatakse Tallinna Sadama uue kruiisikai äärde kruiisilaevu 331 korral. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.05)

Kahtlase taustaga ärimehed vahendavad Soome mõõdupuu järgi selgelt alapalgatud eestlasi Soome tööle. Tööjõu vahendamisega on seotud sadu isikuid, kellest umbes sada on Soomes kohtu poolt karistatud ning kellel on keelatud äriga tegeleda. (Seppo Sudenniemi, Turun Sanomat, 27.05)

Varia

Uudisteagentuurid

One person was killed and at least 19 injured when a timber truck crashed into bus servicing a local route near the Estonian town of Viljandi, police said. (Afp, 25.05)

Saksamaa ajakirjandus

Artikkel Anu ja Kadri Talist ja Põhjamaade sümfooniaorkestrist. Dirigentide, orkestri ja uue plaadi kiitev ja põhjalik tutvustus. (Hans-Jürgen Linke, Frankfurter Rundschau, 23.05)

Soome ajakirjandus

1941 aasta talvel Soome põgenenud ja Soome armeega liitunud, nüüd 84-aastase Soome armee veterani, Ülo Jõgi elust ja saatusest. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 23.05)