Nädal välismeedias 9.-15. mai 2005

23.05.2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

The European Union's justice commissioner set out a plan to help manage common immigration rules and prevent political violence. Unveiling the five-year plan to help meet targets endorsed by EU leaders in April, Frattini called for a collective European External Borders Fund to help secure the EU's 6,000-km (3,700-mile) land border and 85,000 km of coastline. The European Commission endorsed the plan, which lists 10 areas where it says the EU must act collectively, ranging from giving children better rights to striking a balance between combating political violence and the right to privacy. The action plan intends that the 10 mainly former Communist, east European countries which joined last year, would have sufficiently secure external borders to join the "Schengen zone" of passport-free travel in the next five years. (Reuters 10.05)

A surge of Dutch voters set to oppose the European Union constitution has seen them inch past the "yes" camp, with a poll suggesting 40% will vote against it in a June 1 referendum and 39% in favour, the foreign ministry said. Friday's poll found that 81% of Dutch voters were "sure or nearly" to vote in the referendum -- a sharp rise from the 40% who took part in the last EU parliamentary elections. (AFP 14.05)

Britain must become the leader in "shaping Europe's destiny" if France rejects the EU constitution in its referendum on May 29, Britain's former Europe minister said. "For the first time since 1950, the responsibility will fall on Britain to find the vision, words and provide the leadership to shape Europe's destiny," he said. (AFP 16.05)

With two weeks to go before the vote, official campaigning for France's referendum on the EU's new constitution opens Monday as polls continue to show the two sides neck-and-neck. In one of the most eagerly-watched campaigns of recent years, the French are preparing to vote on May 29 on whether to accept a reworking of the EU's operating rules, designed to take account of the bloc's expansion to the post-communist east. The constitution must be ratified by all 25 member states, and a rejection by so important a country as France would leave it dead in its tracks, triggering a period of confusion and paralysis inside the EU. Rejection would also have profound political repercussions inside France, where the constitution is being pushed by President Jacques Chirac and his Union for a Popular Movement (UMP) party as well as by the opposition Socialists and Greens. (AFP 15.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Russia and the European Union signed an agreement on closer political and economic ties. The pact encompasses four key areas, known in EU parlance as "spaces" -- the economy; freedom, security and justice; external security; and research, education and science. The EU is Moscow's largest trading partner with over half of Russia's exports going to the bloc. Russia supplies the EU with around one fifth of its oil and gas needs. The EU also threw its support behind Russia's bid to join the World Trade Organisation. Russia is the largest trading nation, which is still outside the WTO. (Reuters 10.05)

The European Union's executive Commission renewed its call for tougher EU nuclear safety standards after part of Britain's Sellafield nuclear site was closed down after a broken pipe leaked. The Commission is trying to push through new EU legislation that would create unified standards on safety at nuclear installations throughout the 25-nation bloc, but has faced opposition from countries like Britain and Germany. (Reuters 10.05)

Iran said on Saturday it was close to an agreement with France, Britain and Germany that would enable it to resume sensitive nuclear activities that have been frozen for months. The three European Union powers persuaded Iran to suspend activities related to uranium enrichment late last year to reassure the world it was not seeking nuclear arms, as Washington alleges. Iran said this week it would soon resume such activities. The EU has demanded that Iran make the suspension permanent in exchange for economic and political incentives. But Iran insists it has a sovereign right to the uranium fuel program, which it will never abandon. (Reuters 14.05)

Russia has yet to sign a border delineation agreement with Baltic neighbours Latvia and Estonia, a move that has been repeatedly delayed by poor relations between Moscow and the Baltics - former Soviet republics. "We are ready to sign the agreement on borders that you asked about with Estonia and Latvia," Putin said. (Reuters 10.05)

The Latvian parliament passed a declaration denouncing the five-decade Soviet rule of Latvia and calling for the repatriation of former Soviet army officers -- words likely to spark an angry reaction from Moscow. The declaration, passed by the parliament or Saeima by 70 votes to 23, condemned all those responsible for crimes committed during Soviet rule, which ended when the Baltic state won independence in 1991. (Reuters 12.05)

Venemaa-ELi tippkohumisel vastu võetud “teekaardid” nelja ühisruumi osas ei pea asendama partnerlus- ja koostöökokkulepet, teatas pressikonverentsil Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov. “”Teekaarte” peab vaatlema kui kavatsuste protokolle, mis eeldavad mõlema poole täitevvõimuorganite konkreetsemaid aktsioone”, märkis ta. (RIA-Novosti, 12.05)

Julgeolek

Talks slated for later this year on the possible independence of Kosovo could be postponed without faster progress on UN-set democratic standards, the NATO chief said. Secretary General Jaap de Hoop Scheffer issued the warning to Kosovo's ethnic Albanian majority, which is demanding independence from Serbia. (AFP 13.05)

The European Union and NATO on Saturday called on the Uzbek government and protesters to avoid any further bloodshed and defuse tensions by peaceful means. The 25-nation EU and the North Atlantic alliance said they were worried about the situation in Uzbekistan, where troops have fired on protesters and rebels, killing dozens of people. (Reuters 14.05)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer stepped up his drive for closer cooperation with the European Union with a speech that called for regular meetings between NATO and EU foreign ministers. "Without a genuine strategic partnership between the EU and NATO, everything else will remain patchwork, rivalries and misunderstanding are inevitable," he said. (Reuters 12.05)

Georgia wants close relations with Latvia to allow it to learn from the Baltic state's experiences of joining the EU and NATO, the head of the Georgian parliament said. "We want to share the positive and the negative experiences on the way to the EU and NATO ," said Nino Burjanadze, who is leading a delegation of Georgian parliamentarians on a two-day visit to Latvia. (AFP 12.05)

Vastates Riigiduuma saadikute küsimustele kinnitas väliminister Sergei Lavrov, et Venemaal pole lähemas perspektiivis kavas EL ja NATOga ühineda. “Me oleme võimelised pretendeerima ja pretendeerime iseseisva faktori rollile maailmapoliitikas”, toonitas Lavrov. (Interfax, 12.05)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Endiselt hoiab meeli pinevil 29. mail Prantsusmaal aset leidev Euroopa põhiseadusliku leppe referendum, mille tulemust on keeruline prognoosida, sest poolt ja vastu argumente näib olevat ühepalju. Palju diskuteeritud teema – mis saab EList, kui Prantsusmaa rahvahääletus osutub negatiivseks, omandab uue lähenemisnurga, sest ka “jah” sõna mõju pole laialdaselt selgitatud. Ilma konstitutsioonita on ELil reaalne oht pudeneda eraldiseisvateks osadeks. Ühise põhiseadusega saab EL küll formaalselt ühendatud, ehkki sisemised erimeelsused jäävad. Üheks lakmuspaberiks saab siinkohal olema suhtumine vabaturumajandusse. Käimasoleva debati intensiivsus eriti Prantsusmaal ja Saksamaal viitab mõlema riigi keskklassi tundlikkusele antud teema suhtes. Saksamaa majanduses on juba aastaid seisak, Prantsusmaal läheb pisut paremini, kuid ka seal on ilmnenud majanduskasvu terav langus. Kui ameeriklased või britid seisaksid sama majandusliku probleemi ees, süüdistaksid nad kõigepealt oma maa valitsusi ja keskpanka, kuid prantslased ja sakslased eelistavad kritiseerida liberaalset majanduspoliitikat. Vabaturumajanduse poolt on mõlemas riigis oldud vaid niikaua, kuni majandus on hästi funktsioneerinud. Niisiis tuleb ELil alles ületada põhimõttelisi ideoloogilisi erimeelsusi. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 9.05) SB peaminister Tony Blair loodab SB ELi eesistumise ajal, alates juunist, alustada Euroopa põhiseadusliku leppe “jah” kampaaniat, isegi kui teised ELi riigid ühise konstitutsiooni vastu hääletavad, “niikaua, kuni eksisteerib põhiseadus, mida hääletada”. Kõige tõenäolisem referendumiaeg Ühendkuningriigis näib olevat järgmisel kevadel. (Rosemary Bennett, The Times, 12.05) Intervjuus Briti majandusajalehele avaldab Itaalia välisminister Gianfranco Fini lootust, et Prantsusmaa rahvahääletuse eitav tulemus Euroopa põhiseadusliku leppe küsimuses ei tohiks tähendada laienemisukse sulgemist Türgi ees. Itaalia kui Türgi veendunud toetaja ELi liikmelisuse saavutamisel on esile tõstnud Türgi valmisolekut ELiga ühinemiseks. Türgis on läbi viidud radikaalseid reforme, eriti inimõiguste vallas. Prantsusmaa “ei “ 29. mail tähendaks ELi jaoks suluseisu pajudes küsimustes, eriti senise laienemispoliitika vallas. (Tony Barber, Brian Groom, Financial Times, 9.05) Käimasolev debatt Prantsusmaal korraldatava referendumi kohta jätab tahaplaanile olulise seiga, mis tihti ära unustatakse: “ei” tähendaks vastuseisu põhiseaduslikule leppele, mitte ELile tervikuna. (John Kay, Financial Times, 10.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

10. mail Moskvas toimunud ELi-Venemaa tippkohtumise raames jõudsid pooled üldisele kokkuleppele nn nelja ruumi osas, kuid ei lahendanud kaht olulist punkti, mis puudutavad viisarežiimi lihtsustamist ning illegaalide tagasivõttu. Viisarežiimi lihtsustamiseks nõuab EL, et Venemaa nõustuks tagasi võtma lisaks Vene kodanikest ELi saabuvatele vajalike paberiteta inimestele ka Venemaalt ELi saabuvaid kolmandate riikide kodanikke. Selles osas läbirääkimised jätkuvad. (Lorraine Millot, Libération, 11.05) Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil sõnas Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, et “Vladimir Putiniga ei ole lihtne läbi rääkida”, mida viimane võttis komplimendina. Juncker nimetas samas ELi ja Venemaa vahelisi suhteid mitte veel mesinädalateks, kuid juba suureks armastuseks. (Irina de Chikoff, Le Figaro, 11.05) Paljudes lehtedes märgiti ära Venemaa presidendi avalikku ärritust ETV korrespondent Astrid Kanneli küsimustele. Korduvalt tuuakse ära Putini märkust “idiootlike territoriaalsete nõudmiste” kohta. Üldiselt leitakse, et vaatamata Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckeri poolt pressikonverentsil ELi ja Venemaa suhete kohta öeldule, jääb “suurest armastusest” koostöö edendamiseks esialgu väheseks. (Marie Jégo, Le Monde, 12.05)

Maailma kaubandusorganisatsiooni uus juht on prantslane. Uue juhi leidmiseks peetud läbirääkimistelt väljus võidukana ELi kandidaat, EK endine kaubandusvolinik Pascal Lamy. Prantslaste hinnangul sai määravaks USA toetus prantslasest kandidaadile. Suure poliitika tehing oli lihtne: ameeriklased toetasid Lamyd, Brüssel andis vastutasuks oma õnnistuse Paul Wolfowitzi kandidatuurile Maailmapanga juhi kohal. (Aude, Marcovitch, Le Figaro, 14.05) Lamyd teatakse tema läbirääkimiskindluse poolest, seetõttu võib öelda, et tema valimine sümboliseerib liikmesriikide soovi lõpetada kaubandusläbirääkimiste Doha voor. (Aude, Marcovitch, Le Figaro, 16.05)

Jacques Chiracil möödub sel kuul 10 aastat Elysée paleesse kolimisest. Ja isegi kui ta ise ei soovi tähtpäeva kuidagi eriliselt tähistada, teevad seda tema eest teised. Siin-seal kostub: “Kümme aastat – nüüd aitab!”, nagu nõudsid 1968. aasta demonstrandid. Arvata on, et Chirac ei märgi tähtpäeva tõepoolest kuidagi. Väga raskesti kulgev rahvahääletus on ukse ees, rahva arvamuse küsimine Euroopa põhiseadusliku leppe kohta võib aga väga kergesti kujuneda karistushääletuseks valitsuse vastu. Paljude mõtteis kummitab 1969. aasta, kui kindral de Gaulle lahkus Elyséest kümne võimul oldud aasta järel olles saanud rahvalt eitava vastuse Senati reformimiseks. Paljud loodavad, kuid ajad on muutunud. Ei maksa kahelda Jacques Chiraci võimes olukorraga kohaneda. Need, kes teda täna taganemas näevad, on needsamad, kes nägid tema presidendiameti lõppu 1997. aastal, pärast ebaõnnestunud erakorralisi valimisi ja sellele järgnenud 5-aastast kooseksisteerimist sotsialistist peaminister Lionel Jospiniga. Täna, kaks aastat enne järjekordseid presidendivalimisi, domineerib Jacques Chirac debattides. Vasakjõud, kelle desorganiseerimisele ta on jõudsalt kaasa aidanud, otsivad juhti. Nicolas Sarkozy populaarsus tugineb esialgu vaid arvamusküsitlustele. (Juhtkiri Yves Thréard’ilt, Le Figaro, 2.05) Chirac on Charles de Gaulle’i ja François Mitterrandi kõrval kolmas Prantsusmaa president, kes on terve kümnendi presidenditoolil vastu pidanud. Eelkäijate pika valitsusperioodi lõpp pole olnud just eriti julgustav. 30. mail saab Chirac teada, kas peab valmistuma lahkumiseks või tegema plaane jätkamiseks. (Juhtkiri, Le Monde, 8.05)

Palju kirjutati taas Euroopa põhiseadusliku lepingu rahvahääletusest Prantsusmaal, milleni on jäänud vaid paar nädalat. Sotsialistide liider François Hollande kutsub “ei” ütlejaid üles enestele aru andma, et kui Prantsusmaa lükkab leppe tagasi, on see põhiseaduslikku leppe lõpp. Ta toonitab, et demokraatia pole risk, vaid vabadus. Ja kuigi keegi ei saa täna prognoosida prantslaste lõplikku otsust, ei kahetse Hollande referendumi korraldamise soovimist. Ta on kindel, et poliitilist Euroopat ei saa ehitada ilma kodanike kaalutletud kaasatulemiseta. (François Hollande, Le Monde, 4.05) Prantsuse euroskeptikud ja põhiseadusliku leppe pooldajad on üksmeelel Türgi osas – kumbki pool ei soovi Türgit ELi. Viimasena võttis avalikult Türgi liikmelisuse vastase hoiaku EP endine president Simone Veil, kes ütleb end nõustuvat Valéry Giscard d’Estaing’iga, et Türgi liitumine muudaks kogu Euroopa-projekti olemust. (Oliver Pognon, Le Figaro, 12.05) Prantslasest EK volinik Jacques Barrot soovib prantslastesse “süstida suuremat Euroopa-soovi”. Ta püüab veenda prantslasi selles, et vaid ELile toetudes on võimalik Prantsusmaa huvisid paremini kaitsta. Ning ainult liidus olles suudetakse liitu mõjutada ja selle suundumustes kaasa rääkida. (Sophie Huet, Le Figaro, 12.05) Prantsusmaa välisminister Michel Barnier teeb märkuse neile, kes usuvad, et leppe tagasilükkamine viib uute läbirääkimisteni ning Prantsusmaale paremate lahendusteni. Ta küsib, kelleks peetakse sellise suhtumise juures Euroopa partnereid ja naabreid. Kuidas võib enesele ette kujutada, et Prantsusmaa saab loa uuesti läbi arutada teksti, mida ta ise suuresti inspireeris, milleks ta mobiliseeris kõik oma jõud, et partnereid veenda? (Michel Barnier, Le Figaro, 13.05)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjandus kajastas väga ulatuslikult 9. mai sündmusi Moskvas. Nii Rootsi, Taani kui ka Norra ajakirjandus oli Moskva pidustuste suhtes skeptiline. Tuletati meelde seda, et paljudele Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele tähendas NLi võit Natsi-Saksamaa üle okupatsiooni algust, mitte võitu ega vabanemist. Eelkõige peeti silmas Balti riike. Ükski Skandinaavia riik ei toetanud Venemaad ning Venemaa ajalookäsitlust peetakse valeks, kui väidetakse, et Balti riigid ühinesid NLiga vabatahtlikult.

Skandinaavia ajakirjandus kajastas endiselt aktiivselt diskussiooni EL põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsessi ja selle vastuvõtmiseks peetavate rahvahääletuste üle. Skandinaavia ajakirjandus peab ELi eelkõige Prantsusmaa projektiks, sest just prantslased olid need, kes ELi loomise ideega välja tulid. 29. mail toimub Prantsusmaal rahvahääletus. Arvamusuuringud näitasid, et vastus tuleb pigem „ei“ kui „jah“. Taani ajakirjandus kajastas peaminister Anders Fogh Rasmusseni seisukohta antud küsimuses. Nimelt kirjutas Rasmussen Taani ajalehes Politiken artikli, kus tõi välja viis peamist põhjust, miks hääletada põhiseadusliku lepingu poolt. (Anders Fogh Rasmussen, Politiken, 14.05). Rasmussen leiab, et Prantsusmaa „ei“ lõhestaks ELi. See võiks tähendada seda, et ELi riigid ei usu enam ühendusse, vaid eelistavad pigem rahvusriike. Kõige halvemal juhul EL laguneb. Rasmussen toob paralleeli olukorraga Euroopas enne maailmasõdu. Ta arvas ka, et Euroopa riigid ei saa kunagi teha liiga palju koostööd, vaid pigem liiga vähe. Norra ajakirjandus leidis, et Prantsusmaa „ei“ võib tähendada Norra „jah“-i ELiga ühinemiseks. Paradoksaalselt kujundaks Prantsumaa „ei“ just sellise ELi, mis Norrale sobiks, kuna põhiseadusliku leppega kujundatav EL Norrale ei meeldi. Norra ajakirjanduse arvates saab Norra tänu põhiseadusele ainult võita, ükskõik mida Prantsusmaa otsustab. Kui Prantsusmaal öeldakse põhiseadusele „jah“, tähendab see tugevamat ja paremat ELi, millest on ka Norrale kasu. Kui Prantsusmaal öeldakse „ei“, siis võib see tähendada seda, et Norra astub peatselt ELi liikmeks. (Juhtkiri, Aftenposten, 13.05)

Skandinaavia ajakirjandus on mures nii ELi konkurentsivõimelisuse kui ka suureneva konkurentsi pärast ELi sees. Taani ajakirjanduse sõnul tunnetatakse konkurentsi Ida-Euroopast peamiselt ehitusvaldkonnas, eelkõige on tegemist Poola firmadega. Probleemiks on see, et taanlaste arvates pakuvad idaeurooplased kõlvatut konkurentsi, kuna neile makstakse sama töö eest oluliselt vähem palka. Taani ajakirjandus arvab, et idaeurooplased peaksid nagu Taani töölisedki astuma Skandinaavia ametiühingutesse, kui nad Taani, Rootsi või Norrasse tööle lähevad. Samas peetakse idaeurooplaste töökvaliteeti väga kõrgeks. Rootsi ajakirjandus loodab, et ELi teenuste direktiiv võetakse peatselt vastu ning leiab, et EL peaks rohkem koostöö tegema, et ELi riikide konkurentsivõimet tõsta.

Soome ajakirjandus

EL ja Venemaa saavutasid Moskva tippkohtumisel üksmeele selles, et koostööd peab edendama. Teekaart on liiga konkreetne sõna kokkuleppe kirjeldamiseks, põhiliselt on see siiski nimekiri ühistest huvidest, mille sisu on iseloomulik lähedastele kaubanduspartneritele. Kuigi teekaart ei sisalda suuri konkreetseid edusamme, on EL ja Venemaa üksmeele saavutamine samm õiges suunas. See näitab, et Venemaa ja EL vajavad üksteist ja neil on ühised huvid, mida võib edendada vaid lähedasema koostööga. EL kavatseb nüüd Venemaaga rääkida ühel häälel. Venemaa peab EL puudutavaid majanduslikke ja juriidilisi läbirääkimisi pidama ELiga ning mitte püüdma noppida EL ridadest enda eesmärkidesse positiivsemalt suhtuvaid liikmesriike. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 12.05) Kuigi kõigis asjades ei saavutatud üksmeelt, on teekaart siiski ELi ja Venemaa suhetes suur samm edasi. Möödas on raske periood, kus suhteid vaevas ELi ittalaienemine. Teekaartides on palju häid eesmärke, kuid ei ole veel lahendusi nendeni jõudmiseks. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 11.05) Kokkuleppe saavutamisele aitas kaasa see, et EL ja Venemaa suhted on soojenenud. Tähtsaim on see, et koostöö on võimalik. Kokkuleppe väärtust ei ole põhjust alahinnata, kuna see annab suuna ELi ja Venemaa koostööle aastateks. On tähtis, et isolatsiooni kartev Venemaa saab kaasatud endisest tihedamale koostööle. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.05) Eesmärkide osas on saavutatud üksteise mõistmine, edasine sõltub poliitilisest tahtest. Kui seda leidub, võib ELi ja Venemaa koostöö olla peagi oluliselt tihedam. Küsimus on paljuski selles, kuipalju Venemaa ise on valmis muutuma. (Juhtkiri, Kaleva, 12.05)

9. MAI

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Arvukatest Teise maailmasõja lõpu tähistamist käsitlevatest artiklitest tõuseb esile Anne Appelbaumi kirjutis, milles autor toob paralleele USA presidentide Bill Clintoni ja George W. Bushi vahel. Seekord on ühisjooneks tõik, et mõlemad riigipead on kas otseselt või kaudselt “rünnanud” oma maad välisvisiidil olles. Bill Clinton tegi seda 1998. aastal Ugandas viibides, kui mõistis hukka Ameerikas kunagi levinud orjapidamise. George W. Bush otsustas seitse aastat hiljem, 2005. aastal vabandada Lätis esinedes oma eelkäija, F. D. Roosevelti osaluse pärast 1945. aasta Jalta konverentsil, mis seadustas N. Liidu kontrolli Ida-Euroopa riikide üle. Vabandamise fakt on demokraatiale iseloomulik – alates külma sõja lõpust on Läänes ausus ajaloo suhtes aina rohkem tavapärasemaks muutunud. Bushi Riias peetud kõne vastandus teravalt Venemaa president Vladimir Putini käitumisele, kes vastas talle esitatud küsimusele – miks ta pole Ida-Euroopa riikide ees vabandanud nõukogude okupatsiooni pärast – küsimusega: “Kas me peame seda tegema iga päev, igal aastal,” viidates 1989. aastal N. Liidu Ülemnõukogu sellesisulisele avaldusele. (Anne Appelbaum, The Washington Post, 11.05) Iirimaal konstateeritakse, et 61 riiki Euroopas, Aasias, Ameerikas ja Aafrikas puudutanud Teine maailmasõda muutis kogu planeedi elu. Maailmasõja lõpu 60. aastapäeval tasub lisaks 54 miljonile kaotatud inimelule mõelda ka kaugete sündmuste poliitilisele hinnale. USA president George W. Bush on toetanud Eesti ja Leedu riigipäid, kes keeldusid Moskva pidustustel osalemast, et demonstreerida protesti Molotov-Ribbentropi pakti vastu, mis reetis Balti riigid ja Poola ning jättis nad N. Liidu mõjusfääri. (Juhtkiri, The Irish Times, 10.05)

Saksamaa ajakirjandus

Schröder on esimene liidukantsler, kes seisab Punasel väljakul siis, kui seal punaveteranid marsivad. Samas on praegu esimest korda laia avalikkuse tähelepanu all Ida-Euroopast küüditatud saksa tsiviilelanikkond. See ei ole revisionism, Schröder ei kavatse "ajalugu pea peale pöörata" ning kompensatsioone küüditatutele nõudma hakata. President Köhler meenutas samuti Nõukogude koonduslaagritesse sattunuid ja vägistatuid naisi. Euroopa ajalooteadvus teiseneb ka tänu Ida-Euroopa kogemuse teadvustamisele. Eriti baltlaste jaoks peaks Schröderil kõrva ja südant olema. Kuid tema seisab täna võitja kõrval, kes ei taha neist kuuldagi. (Berthold Kohler, FAZ, 9.05)

USA tunnistab oma kaassüüd Ida-Euroopa sattumises uue ikka alla pärast sõda. Baltlased seisavad täna ka väljaspool oma piire demokraatia ja vabaduse eest, et ei korduks mineviku vead, et ei andestataks türannidele. (vL./M.L., FAZ, 9.05)

Imperialistlikes fantoomvaludes vaevlev president nimetab NSV Liidu lagunemist "suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks". Teine president nimetab Nõukogude Liidu valitsemist Ida-Euroopas õiglusetuseks. Paraku ühtivad Bushi sõnad kogu Ida-Euroopa ja Balti rahvaste saatuse ja biograafiatega. Nende jaoks oli NSV liidu lagunemine vabanemiseks Nõukogude terrorist. Seda pole aga ühelt Ameerika presidendilt varem kuuldud, et Jalta oleks ajalooline viga. (K.F., FAZ, 9.05)

Putini kava hiilgav ja varjukülgedeta pidu korraldada ei läinud läbi. Ebameeldivate küsimustega polnud ta arvestanud. Oponendid väidavad, et võime ei huvita niivõrd Nõukogude rahvaste ohvrid sõjas, kuivõrd Venemaa suurriikliku staatuse näilik kinnistamine. Putin tahab vaid Nõukogude suurvõidu ja prominentsete väliskülaliste aupaistel peesitada. Mälestuspäeva ettevalmistuste käigus leppimisele eriti ei mõeldud, sest leppimine nõuab kogu ajaloolise tõe tunnistamist. Varssavilt või baltlastelt ei oodanudki keegi, et nad Punaarmeesse kui vabastajasse suhtuks. Putin on neil päevil tunnistanud, et stalinistlikus poliitikas peituvad NSV liidu hilisema lagunemise juured. Kuidas see sobib kokku tema enda NSV Liidu nostalgiaga, jääb arusaamatuks...Riias tunnistas Bush, et Jaltas sooviti väikerahvaste vabaduse arvelt Euroopa stabiilsus tagada, kui saavutati tegelikult jagatus ja ebastabiilsus. Õnneks on Kremli arvestustele vaatamata lahvatanud vastavasisuline tervistav arutelu ka Venemaal. (Michael Ludwig, FAZ, 9.05)

Kreml on valmis leppima kunagiste vaenlastega, kuid mitte nendega, keda Venemaa pärast sõda allutas. Võit Saksamaa üle muutis Venemaa poliitiliseks maailmavõimuks. Stalin ei võitnud sõja mitte eestlaste, lätlaste, leedulaste, ungarlaste jt jaoks, vaid pigem nende vastu. Nõukogude võimu põhimõtted ja võtted ei sobinud vallutatud riikidele, sest seal oli industrialiseerimine juba läbitud etapp ning neil oli juba teatav demokraatiakogemus. Vaevalt keegi endistest NSV Liidu rahvastest, peale Venemaa, peab impeeriumi lagunemist ajaloo suurimaks katastroofiks. Paraku räägivad 50 pärastsõjaaegse aasta mitmemõttelisusest Moskvas vaid need, kes läti keelt räägivad. (Carl Grobe, Frankfurter Rundschau, 9.05)

Ajaloo võltsimine ning patriootilis-dogmaatilised käsitlused on Venemaal au sees. Sümptomaatiline on, et suurpidustuste orgkomitees ei olnud ühtegi natsiohvrite ühenduste esindajat ega Vene-Saksa leppimise suunal töötava fondi "Teineteisemõistmine ja leppimine" esindajat. Ühtegi ühenduse "Memorial" esindajat, kes uurivad sõja varjukülgi ja repressioone. Võidukomitee austab hoopis Soome-Nõukogude sõjas langenud punaväelasi, mainimata, et oli NSV Liidu kallaletungisõda. Nõukogude tsiviilelanikkonna kannatusi Saksa okupatsiooni ajal eriti ei meenutata, miljoneid sõjavange samuti... ruumi on ainult võitjatele. Võidupüha tähistamine praegusel kujul näitab ilmekalt, millisel ideoloogilisel kursil Venemaa püsib. (Pavel Polian, Frankfurter Rundschau, 9.05)

Nõukogude periood oli majanduslikult katastroofilisemate tagajärgedega kui sõda ise. Pilk ajaloolistele statistikatele näitab, et sõda tekitas küll suuri purustusi, kuid majanduslikult oli see vaid üks ajutine võnge. Plaanimajandus laostas majandust põhjalikumalt ja raskemate tagajärgedega. Edasi tõestab autor oma väidet põhjalike arvutustega... Idablokk pole tollest katastroofist siiani üle saanud. Lääs aga toibus pärast sõda suhteliselt ruttu. (Peter A. Fischer, Neue Zürcher Zeitung, 9.05)

Üle poolte venelastest hindab Stalinit ajaloolise suurkujuna. Teraapiat selliste mälulünkade vastu ei saa väljastpoolt peale suruda, see peab tulema Venemaa enda seest. (Jacques Schuster, Die Welt, 10.05)

Hitleri-Stalini pakt rajas teed sõjale, N. Liit okupeeris Baltimaad. 60 aastat hiljem ei taha Moskva pärast pakti annulleerimise muud midagi kuulda. (Herbert Kremp, Die Welt, 10.05)

Vene suursaadikuga Saksamaal Vladimir Kotenev väidab ajaleheusutluses, et Eesti ja Leedu riigijuhid ei tule Moskvasse, kuna nad soovivad ajalugu ümber kirjutada. Kõige rohkem võltsib Teise maailmasõja ajalugu Läti. Lätlased tähistavad SS-leegioni asutamise aastapäeva ning on Salacpilsi koonduslaagri ametlikult "Töö- ja kasvatuslaagriks" ümbernimetanud. Läti soovib Venemaalt kahetsust, et Jalta ja Potsdami leppeid ümber vaadata. Kui me nüüd hakkame pärastsõjajärgseid piir ümber vaatama, siis võiksime ju hoopis Westfahli rahust alustada. (Aschot Manutscharjan, Die Welt, 9.05)

Berliinis asuva punase diktatuuri muuseumi "Berlin-Hohenschönhausen" teaduslik direktor kirjutab põhjalikult kommunistlikest kuritegudest. Punaarmee ei olevat Ida-Saksamaale vabadust toonud. Uus terrorirežiim külvas kõikjale hirmu ja õudust. Kirjeldab punaväelaste sadistlikke hirmutegusid Preisimaal. Maist detsembrini 1945 tapeti Berliinis suvaliselt 65 000 inimest. Need polnud üksikute marodööride vägivallajuhud, vaid süstemaatiline ja plaanitud terror. Kui liitlased vabastasid peagi Saksa sõjavangid, siis venelaste kätte sattunud kõdunesid veel aastaid koonduslaagrites. Nõnda hukkus vähemalt miljon sakslast. NKVD arreteeris, piinas, mõnitas ja tappis meeste kõrval ka tuhendid naisi, lapsi ja vanureid. Samamoodi sattusid stalinistliku ikke alla miljonid baltlased, ukrainlased, ungarlased, rumeenlased, bulgaarlased. Toimusid mittevene rahvaste totaalsed küüditamised. Jne, jne. Tegelik veelõhe ei läinud tollal mitte Hitleri ja Stalini, vaid demokraatiate ja diktatuuride vahel. (Hubertus Knabe, FAZ, 10.05)

Riia ja Tbilisi külastamist loetakse Bushi visiidi kõrgpunktiks. Bush surus Venemaa justkui vorsti kahe saiaviilu - Läti ja Gruusia vahele. Isehakanud maailma demokratiseerija Bush rahuldas baltlasi, nimetades Nõukogude aega "okupatsiooniks". Seda sõna ei kuule baltlased isegi mitmes ELi liikmesriigis, kus neile salamisi koguni russofoobiat ette heidetakse. Kõigele vaatamata demonstreeris Bush lühikeseks ajaks "täielikku harmooniat" president Putiniga Moskvas. (Johannes Voswinkel, Die Zeit, 12.05.2005)

Austria ajakirjandus

Mitte keegi maailmas, isegi mitte Baltikumis, tõsiselt ei kahtle nendes mõõtmatutes ohvrites, mida kandis Nõukogude Liit sõjas. Protsentuaalselt olid ohvriteks enamasti ukrainlased ja valgevenelased. See ei takista Venemaad suurvõitu enda ainuomandiks kuulutamast. Kantakse Stalini pilte, talle püstitatakse ausambaid. Keegi ei meenuta 1937. aasta repressioone, 1939. aasta Euroopa jagamist ning Nõukogude abi Hitlerile kuni 1941. aastani ("Stalin õlitas Saksa sõjamasinat"). Kreml blokeerib ajaloo ümbermõtestamist Venemaal. (Burkhard Bischof, Die Presse, 9.05)

Venemaa suursaadik Austrias Stanislav Ossadtšij kommenteerib baltlaste süüdistusi ja nõudmisi. Ajaloolaste ülesanne, märgib, suursaadik, olevat tõe väljaselgitamine. Kuid see ei tohi muutuda poliitiliste spekulatsioonide tallermaaks. iseäranis ei tohiks lubada, sõjaga seoses, moraalsete mastaapide nihkeid. Timukaid ja ohvreid ei tohi ühele pulgale seada. Ajaloo moondajate propagandistlik põhitees seisneb selles, et võit fašismi üle ei toonud vabadust, vaid uue okupatsiooni. Tänaste nõudmiste taga – Venemaa vabandagu! – on soov esitada Venemaale materiaalse kompensatsiooni ja territoriaalseid nõudmisi. Baltikumi okupeerimisest 1930. aastate lõpus ei saa juttugi olla, sest Baltimaade ja Venemaa vahel polnud sõjaseisukorda ega isegi sõjalisi kokkupõrkeid. Vägede sissemarss toimus kokkuleppel tollase valitsusega, mida iganes me temast täna ka ei arva. (Stanislav Ossadtšij , Der Standard, 6. mai)

Austria liidupresident Fischer märgib vahetult pärast naasmist Moskvast, et baltlaste mure autoritaarsete tendentside pärast Venemaal on mõistetavad, kuid Putin on ka palju saavutanud. Demokraatiaga on esialgu suuri probleeme, kuid president Putin on praegu väga keerulises olukorras. Läti president Freiberga oli Fischerile selgitanud, kuivõrd tundlik on Baltikumis okupatsiooni teema. Fischer ei arva, et ta peaks oma seisukohavõtuga diskussiooni sekkuma. Fischer on juba varemgi korduvalt rõhutanud, et ka pärast 1945. aastat ei kadunud diktatuur ja inimõiguste rikkumised kuhugi. (Der Standard, 10.05)

“Headus võitis kurjuse”, lausus Putin Punasel väljakul, märkides ära Nõukogude rahva ja tema liitlaste võitu hitlerliku Saksamaa üle. Seega läheb arutelu edasi - kas Stalinit ikka saab “heade” hulka arvata, arvestades miljoneid tapetuid, natsirežiimi asendamist stalinismiga ja Baltimaade okupeerimist. (Eduard Steiner, Der Standard, 10.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

9. mai pidustused Moskvas püüdsid varjata üht ajaloo tahku – stalinliku režiimi olemust. Vladimir Putin püüdis pehmendada selle totalitaarse, kriminaalse ja ekspansionistliku korra olemust, teatades hiljaaegu, et “XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof oli NSVLi kokkuvarisemine”. Sellest avaldusest lähtub ka Putini keeldumine mõista hukka Molotov-Ribbentropi pakti. /…/ On tõsi, et pärast mitmekordset okupeerimist kõigepealt venelaste, seejärel sakslaste ning siis jälle Punaarmee poolt, tegid paljud baltlased koostööd natsidega ja paljud ka kommunistidega. Mõnikord olid need isegi ühed ja samad inimesed. Kuid on ka selge, et Stalini poolt läbiviidud massilistest küüditamistest ei pääsenud ei ühed ega teised. Kuid sellest traagilisest ajaloost, mis ei ehi küll mitte kedagi, ei taha Vladimir Putin midagi kuulda, nagu ka liitlaste poolt Venemaale välja antud sõjavangide mõrvamisest Stalini käsul. Justkui aktsepteeriks ta täielikult Stalini pärandit oma asjatutes püüdlustes kaotatud suuriiki taastada. (Jacques Amalric, Libération, 12.05)

Moskva pidustuste järelkajades nimetatakse üritust Venemaa jaoks kordaläinuks. Samas märgitakse, et kui osa Euroopast, näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, olid valmis pakutud ”sööda” alla neelama ja nõustuma ajaloo ümberkirjutamisega, siis USA presidendi käitumine oli sootuks vastupidine. Alustades Riiast ja lõpetades Tbilisis andis Bush Putinile selge sõnumi. Lätist algas endiste NSVLi riikide vabanemise esimene laine ning Gruusiast sai alguse teine. (Dominique Moïsi, Ouest-France, 10.05) Korduvalt räägitakse ka Venemaa ja venelaste enesetajust. Vene rahvas näitas natsismi vastu astudes üles tõelist suurust ja seda vaatamata riigi juhtidele, kuid üks suur rahvas ei tohiks unustada Stalini kuritegusid ja poole Euroopa rõhumist. Ühel päeval leiab üks teistsugune, täielikult demokraatlik Venemaa vabandussõnad oma liidrite sooritatud kuritegude eest. (Dominique Moïsi, Ouest-France, 10.05)

Temaatika leidis lisaks üleriigilistele päevalehtedele laialdast kajastamist ka maakonnalehtedes. Artiklitest, mis ilmusid lehtedes nagu Ouest-France, Le Midi Libre, La Dépêce du Midi, Corse Matin, La Provence ja Sud Ouest jäi kõlama, et Putini korraldatud vaatemäng õnnestus oodatust pareminigi, kuigi Balti riikide kõrvalejäämine pidustustest jättis suhu mõru maigu.

Rootsi ajakirjandus

Tallinnas valati ööl vastu 9. maid punase värviga üle pronksist monument, mis on püstitatud NLi võidu auks Natsi-Saksamaa üle. Eestis elavad sõjaveteranid, kes võitlesid II maailmasõjas NLi vägedes, käivad seal 9. mail võitu meenutamas ja langenuid mälestamas. Samas tähistab 9. mai ka Nõukogude okupatsiooni algus Eestis. Eesti president Arnold Rüütel otsustas seetõttu Mosva-pidustustele mitte sõitta. Eestis elaval vene vähemusel ja Venemaal on oma versioon ajaloost. Nemad arvavad, et Eesti liitus NLiga vabatahtlikult. Lääneriigid üritavad nüüd panna Venemaad oma vigu tunnistama. (Jan Blomgren, Svd, 10.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

“Russia considered the case closed on Soviet occupation of eastern Europe and was ready to make a new start with the Baltic states provided they did not pursue "stupid" territorial claims””, President Vladimir Putin said. The dispute over areas that belonged to Estonia and Latvia before World War II, but then fell under Russian rule, has helped fuel discord between Moscow and the Baltics, particularly regarding Latvia. (AFP 10.05)

“Moscow would sign border treaties with Latvia and Estonia only if there were no "stupid territorial claims" by the two Baltic republics”, Russian President Vladimir Putin said. The question of territory that belonged to Estonia and Latvia before World War II but is now under Russian rule has dogged relations between Moscow and the two neighbouring countries that broke from the Soviet Union in 1991. (AFP10.05)

Vastates Riigiduuma saadikute küsimustele, leidis väliminister Sergei Lavrov, et lääneriigid ei avalda Baltimaadele piisavalt mõju rahvusvähemuste õiguste järgimise osas: “Kahjuks ei taha paljud meie partnerid, neid riike oma liitlasteks pidades, ülemäära tugevalt nende valitsustele survet avaldada. Väited, et ELi ja NATOga liitudes need riigid rahunevad, ei ole praktikas kinnitust leidnud”. (Interfax, 12.05)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Läti valitsused esitasid parlamentidele ratifitseerimiseks Euroopa põhiseadusleppe. Balti riikides ei korraldata rahvahääletusi. Läti välisminister loodab, et parlament ratifitseerib leppe enne Prantsusmaa rahvahääletust, ka Eesti püüab leppe peagi ratifitseerida. Eestis korraldatakse rahvahääletus, Eesti peaministri sõnul, vaid sel juhul, kui põhiseaduslepe eeldab muutusi Eesti põhiseaduses. (Turun Sanomat, 11.05)

Balti riikidega seotud küsimused, eriti kui need on sealsete ajakirjanike poolt küsitud, tõstavad Venemaa presidendi Vladimir Putini adrenaliinitaset. Ajakirjanike päästis Putin pahameele valla ja imestas Lätile ja Eestile viidates, kuidas ükski riik tänapäeva Euroopas võib piirileppe allakirjutamise liita sisult meeletute territoriaalsete nõudmistega. Eesti ajakirjaniku sõnul ei nõua Eesti mingeid alasid, kuid samas Eestis imestatakse, miks Venemaal on nii raske okupatsiooni eest andeks paluda. Piiri küsimustes tunnistas Putin, et Eestiga ei ole mingeid probleeme. Eestlased on näidanud oma rahvuslikes huvides üles pragmaatilist suhtumist ning seepärast ongi antud välisministeeriumile käsk leping 18. mail alla kirjutada. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 14.05)

Majandus

Soome ajakirjandus

Eurovolinik Siim Kallas nõuab EP esindajatelt ja Brüsseli lobimeestelt selgeid ja avatuid mängureegleid. Ettepaneku taga on mure selle üle, et lobimehed võivad liigselt mõjutada europarlamentääride tööd. Kallas on üllatunud, et majanduselu esindajad on plaani hästi vastu võtnud. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 13.05)

Eesti liitumine ELiga ja peagi pärast seda alanud viinaralli on märkimisväärselt kasvatanud kõigi Eesti alkoholitootjate müüki. Liviko turundusjuhi Janek Kalvi sõnul on turistide kaasa ostetud alkoholi osa müügist kasvanud 30%-ni. Liviko müük kasvas nii Eestis kui Soomes eelmisel aastal 40%. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.05)

Eesti Majandusuuringute Instituudi uurimuse kohaselt antakse Eestis aastas umbes 30 000 altkäemaksu, mis on keskmiselt 225 euro suurused. Põhiliselt antakse altkäemaksu politseile ja arstidele. Eestlased paigutavad varimajandusse altkäemaksudena 100 miljonit krooni aastas. Varimajanduse osakaal siiski väheneb. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 15.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Ajakirjanikega kohtunud Eesti peaminister Andrus Ansip sõnul näitas Tallinnas, Rakveres ja Narvas toimunud monumentide rüvetamine, et politsei alahindas 8. ja 9. mail võimalikku ohtu: “Politsei peab tagama mälestusmärkide pideva valve.” Samas on peaminister arvamusel, et enamus intsidentidest olid toime pandud huligaansetele ajenditel ning ilma erilise poliitilise varjundita. (RIA-Novosti, 12.05)

Venemaa relvastuskontrollikeskuse ohvitserid inspekteerivad kaitseväe üksusi Põhja-Eestis. Venemaa ohvitserid korraldavad inspektsiooni OSCE Viini dokumendi täitmise raames, teatas kaitsejõudude teavitusosakond. Neljaliikmeline Venemaa inspektorite rühm võib külastada Tallinnas, Paldiskis ja Tapal asuvaid kaitseväe üksusi-väljaõppekeskusi ning nende harjutusalasid. Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite. (Interfax, 11.05)

Austria ajakirjandus

Leedu, kellel pole vene vähemusega probleeme, sai oma piirilepingu juba 1997. Eestil pole territoriaalseid pretensioone, leping sõlmitakse 18. mail. Lätis on lahvatanud vaidlus valitsuse ja presidendi vahel. Venemaa on taas keeldunud territoriaalsete nõudmiste tõttu lepingut alla kirjutama. Läti on väitnud, et neid pretensioone pole, president on nüüd raskes olukorras. Läti jääb ainsaks ELi riigiks, kelle pole kinnistatud piiri Venemaaga. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 10.05)

Rootsi ajakirjandus

Suri Edmar Kuus, Rootsis elanud väliseestlane. Edmar Kuus oli enne II maailmasõda tuntud Eesti teatriinimene. Tallinnas töötas Kuus muuhulgas ka Estonia teatri juures. Rootsis arendas Edmar Kuus oma andeid edasi ning töötas teatris, hiljem lõi isegi kaasa ühe Ingmar Bergmani filmis. (Karin Saarsen-Karlstedt, SvD, 09.05)

Soome ajakirjandus

Eesti keskkriminaalpolitsei andmetel tegutseb Eestis umbes kuuskümmend organiseeritud kuritegelikku rühmitust, kellest suurimatel on stabiilne juhtkond ja lai võrgustik ning kes üha sagedamini püüavad kuritegevusest saadud raha paigutada seaduslikku ärisse. Andmed Eestis tegutsevatest rühmadest avaldati pärast seda, kui selgus, et Eesti kaitsepolitsei võttis vahi alla keskkriminaalpolitsei narkoosakonna pikaaegse juhataja. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 12.05)

Soome Tallinna suursaatkonna politseiatašee sõnul jagavad Eesti organiseeritud kuritegelikud organisatsioonid omavahel Soomes töötavate Venemaa ja Balti riikide töötajate palgast saadud osa. 18% Soomes teenitud rahast läheb “firmale”. Varimajandus on ajanud oma juured endisest tõhusamalt erinevatele aladele. Kõige rohkem maksudest hoidujaid leidub teenindus- ja ehitusaladelt. (Helsingin Sanomat, 14.05)

HIV viiruse ravi vajavate arv Eestis kümnekordistub 2007. aasta lõpuks. Ravikulud neelavad siis kümneid miljoneid eurosid. HIV levib Eestis kiiremini kui mujal Euroopas, kuigi kasv on pidurdunud. (Turun Sanomat, 12.05)