Nädal välismeedias 25. aprill - 1. mai 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Voters in France and elsewhere are opposed to the proposed EU constitution because the bloc is expanding "too fast", EU external affairs commissioner Benita Ferrero-Waldner said. "Things are moving too fast, this is why we see this negativity. We have already accepted 10 new members, and two more will join in 2007, and others are knocking on the door. People need time to get used to these changes," she said. (Afp, 25.04)

A year after 10 mostly Eastern European countries joined the EU, the 25-nation bloc must "pace itself" and carefully consider future expansion, EU enlargement commissioner Olli Rehn said. "As to future enlargements, we have certainly learned some lessons from this exercise and even though it has been an overall success, it is fair to say that the EU now needs to pace itself," Rehn said. "The next steps in enlargement will be taken gradually in a careful and prudently negotiated manner and by sticking to the criteria of membership," he added. (Afp, 28.04)

A top EU official issued a stark warning that the EU's future was at stake in votes on the bloc's constitution in France and the Netherlands. Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia voiced his fears after the EU's dispute with China over textile imports crept into the campaign in France. Fears of Chinese domination of the global textile market risk creating a backlash by French voters already disillusioned with EU plans to liberalise the bloc's market for services and with France's declining influence in Europe. (Reuters, 25.04)

The EC has made no provision for a possible French rejection of the EU constitution in a referendum, EU Industry Commissioner Günter Verheugen said. "There is no plan B and there cannot be a plan B," Verheugen said. The commission will study progress in ratifying the constitution at the end of next year, he said. (Reuters, 27.04)

Belgium took its first step towards ratifying the proposed EU constitution when the Senate voted overwhelmingly in favour. After a day of discussions senators approved the constitution by 54 votes to nine with one abstention. It is now up to the lower house to give its opinion. The issue will then be considered by the parliaments of the three regions (Brussels, Wallonia, Flanders) and of the three language communities (Flemish, French, German). (Afp, 28.04)

Spain's lower house of parliament voted overwhelmingly in favour of ratifying the EU constitution after voters backed it in a referendum. The vote in the Spanish capital showed 311 deputies in favour of the treaty, 19 against and 20 abstentions. The treaty now goes to the upper house, the Senate, in about two months and if it passes as expected without amendments, the ratification will then take effect. (Afp, 28.04)

Hungary, Lithuania and Poland are the star newcomers in adopting EU legislation but the Czech Republic is bottom of the new class. A EP report showed all 10 countries which joined the bloc last May have done better than critics forecast in implementing the 1,579 directives related to the EU single market. Star performer Lithuania has already implemented all but 1% of EU laws, compared with an average of 3.6% among all 25 member states. Estonia and Slovenia need to strengthen their banking supervision authorities. The Czech Republic and Estonia are not yet protecting personal data as required by the EU. (Reuters, 28.04)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EC said it hopes that Russia and Latvia can rapidly resolve a territorial dispute which is threatening to cloud the next EU-Russia summit. The EC said the row between Moscow and Latvia was purely bilateral, but vowed to help in any way it could. The EC confirmed that Russian FM Sergei Lavrov had discussed the topic with commissioner Benita Ferrero-Waldner, while declining to comment on a report that Lavrov had also spoken to US Secretary of State Condoleezza Rice. Chief EU commission spokeswoman Francois Le Bail said: "We'd very much like this issue to be sorted out by the time of the summit on the 10th in Moscow". (Afp, 29.04)

The EU hailed the creation of a new Iraqi government and called on the country's leaders to continue to work together for national unity. "The foundations of the new Iraq must continue to be built on the basis of dialogue and as well as in a spirit of national reconciliation," a statement from the EU presidency said. Luxembourg's FM, Jean Asselborn, said in a statement he was pleased that the EU would be able, now the new government was formed, to work with the new Iraqi authorities to prepare a conference on Iraq due to be held in Brussels in June. (Afp, 28.04)

Iran may decide to resume some sensitive nuclear fuel work after it failed to reach an agreement with the EU over the future of its disputed nuclear program, Tehran's chief nuclear negotiator said. The

move sets up a summer crisis in Iran's long-running nuclear dispute with the West and is likely to lead to heightened U.S. pressure to send its case to the UN Security Council for possible sanction. (Reuters, 30.04)

The EU wants to work with South Africa on reforming the UN, said a spokesman for the EU's foreign policy chief Javier Solana who met Friday with President Thabo Mbeki. UN reform was "one of the main topics" of the meeting in Pretoria between Solana and Mbeki, said spokesman Jüri Laas who added: "We have to work together on this issue and work quickly." (Afp, 29.04)

The EC welcomed talks between Taiwan's opposition Kuomintang party and China's Communist Party as a "first step" in a positive direction. The EC responded after the landmark meeting in Beijing, following which the two sides issued a joint statement rejecting independence for the island. (Afp, 29.04)

The EU voiced "serious concern" over a deadly surge of violence in Togo following contested elections in the west African country. "The EU firmly condemns the current wave of violence and calls urgently on all sides to restore calm," said the EU's Luxembourg presidency. (Afp, 29.04)

The EC has pledged one million euros towards a UN-backed trial of surviving leaders of Cambodia's genocidal Khmer Rouge regime, its Phnom Penh office said. European Commissioner for External Relations Benita Ferrero-Waldner announced the contribution during an official visit to Brussels by the UN Commissioner for Human Rights Lousie Arbour. (Afp, 29.04)

Euroopa Komisjon kavandab avada esinduse Minskis, teatas Suurbritannia suursaadik Valgevenes Brian Bennet. (Interfax, 25.04)

Eesti välisministri arvates sõltub EL-Vene suhete edukus nelja ühisruumi projekti realiseerumisest. EL välisministrite kohtumisel kõnelenud Urmas Paet märkis veel, et Eesti on alati rõhutanud ELi ja Venemaa vahelise koostöö tähtsust. (Interfax, 25.04)

Laienemine

Bulgaria and Romania signed an accession treaty with the EU, clearing the final hurdle to join the bloc as early as 2007. The two ex-communist Balkan states will join the 25-nation bloc on Jan. 1, 2007, provided they carry out reforms to fight corruption, strengthen border controls, beef up their justice and administration, and improve rules on state aid to industry. If they do not, their membership could be delayed until 2008, according to the 860-page treaty signed by Bulgarian, Romanian leaders and the EU FMs. (Reuters, 25.04)

The EU approved the start of talks with Serbia and Montenegro on an EU association accord -- a step on the path towards ultimate EU entry -- after a key war crimes suspect surrendered. EU FMs welcomed the transfer of former Yugoslav army chief Nebojsa Pavkovic to the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia, said the bloc's Luxembourg presidency. Luxembourg FM Jean Asselborn said the ministers had asked the EC to make preparations to start talks on a stabilization and association accord with Belgrade. (Afp, 25.04)

The chief U.N. war crimes prosecutor said Croatia was still not cooperating sufficiently in the hunt for key inductee Ante Gotovina, dashing Zagreb's hopes of a start to delayed EU entry talks. "There is no change in our evaluation. Croatia is not now fully cooperating with us," prosecutor Carla del Ponte said. (Reuters, 26.04)

The EU told Turkey to raise the pace of reforms before entry talks start in October, citing persistent concerns about human rights and religious freedom in the mainly Muslim state. Among the setbacks EU officials cited were the beating of peaceful women protesters when police broke up a women's rights rally in Istanbul in March, and lawsuits launched by PM Tayyip Erdogan against several newspapers for satirical items aimed at him. (Reuters, 26.04)

EMU, majanduspoliitika

New east European members of the EU voiced anger at budget proposals they say would rob them of vital aid while continuing to channel money to wealthier states such as Spain. FMs of the 25-nation bloc clashed at their monthly meeting over new proposals by EU president Luxembourg that provide for a gradual phasing out of so-called "cohesion funds" to the poorest "old" member states in the 2007-13 budget. New members such as Poland and the Baltic states said the principles contained in the so-called "negotiating box" meant they would not even receive funds from the EU equal to the full 4% of their gross national incomes, which they are entitled to under EU law. (Reuters, 25.04)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said he was under no illusions that the bloc's long-term budget would be agreed by June. "I'm not deluding myself about the feasibility" of a June deal," Juncker told members of the Council of Europe's parliamentary assembly, adding that they should not "lose hope of seeing the EU agree on a budget". (Afp, 27.04)

The EC proposed boosting the EU's budget by 5.9% in 2006, saying its focus was on research, development and promoting employment. The 112.6 billion euro draft budget offers a compromise between member states which advocate fiscal discipline and those which want higher spending to fund the EU's recent expansion and programmes to boost economic growth. Budget Commissioner Dalia Grybauskaite said the emphasis on research and development was intended to help the EU catch up in competitiveness with the United States and Japan. The draft budget, which will now be debated by member states and the EP, will play an important role in negotiations on the EU's budget for 2007-2013, which have deeply divided the 25-nation bloc. (Reuters, 27.04)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker has invited the 24 other EU leaders for a marathon of bilateral meetings in early June to try to tease out a deal on the bloc's controversial long-term budget. "From May 30 to June 8, I am meeting four PMs a day in Luxembourg, starting with the German chancellor," Juncker said. (Reuters, 26.04)

Cyprus, Malta and Latvia entered the European Exchange Rate Mechanism (ERM II), a step which could lead to them adopting the euro as soon as 2007, the EU said. Joining the ERM II is the first step towards full membership of the eurozone. Before they can switch to the euro they will have to maintain their currencies within a limited range relative to the euro for two years. (Afp, 29.04)

The EC told Slovenia it was well on track to join the eurozone by 2007 but warned that high inflation and planned pension reforms could upset the process. "I'm concerned over the inflation rate and I've warned the authorities to be cautious over the development," the EU commissioner for economic and monetary affairs, Joaquin Almunia, said. "The inflation rate could be the main problem when the commission next year evaluates Slovenia's readiness for entering the euro zone." (Afp, 29.04)

British PM Tony Blair reiterated that there was little chance of Britain joining the euro any time soon. Blair said that while it was sensible to keep the option of joining the euro open, the economic conditions were clearly not right now. While few have expected that euro entry was in any way imminent, Blair shocked many analysts by his frank admission on a television interview that euro entry did not look very likely. (Reuters, 25.04)

The EC has received a request from France calling for emergency measures to limit booming Chinese textile imports. France, Italy and Portugal, all big EU textile producers, have been pressuring Brussels to take quick action to halt the flood of Chinese textiles that has followed the end of a 31-year-old global quota system at the beginning of the year. (Afp, 26.04)

Three Mediterranean rim states joined France in demanding emergency action by the EU to curb the surge in imports of Chinese textiles, which they fear could wipe out thousands of European jobs. The EC said it had received letters from Italy and Greece, and Spain said it had followed suit, ramping up pressure on EU trade chief Peter Mandelson to short-cut a process that could otherwise take 150 days. (Reuters, 27.04)

The EC gave textile manufacturers, importers and consumers' groups 3 weeks to comment as part of its probe into a surge in Chinese imports, which is straining EU-China ties. The investigation, to take 60 days overall, is the next step in a process that could lead to EU import limits to protect Europe's textile industry from a flood of cheap Chinese imports since the end of a quota regime in January. (Afp, 29.04)

Europe should focus on the enormous long-term opportunities offered by China's rising economic might and not view emerging Asia as a threat, EU Trade Commissioner Peter Mandelson said. Addressing the World Economic Forum's Asian Roundtable in Singapore, Mandelson said the ongoing row over China's textile exports showed both sides needed to be more understanding and "realistic with each other". (Afp, 29.04)

The EC and the Association of South East Asian Nations (ASEAN) have agreed to study the potential for a free trade agreement between the two groups, trade officials said. EU Trade Commissioner Peter Mandelson and ASEAN, meeting in Vietnam at a two-day ASEAN economics and trade ministers retreat, also agreed to give priority to improving existing trade in electronics, agriculture, fisheries and wood-based products. (Reuters, 27.04)

EU subsidies for sugar production are illegal, the WTO confirmed in a ruling that could affect controversial reform plans in the 25 nation bloc. The organisation's appellate body rejected an appeal by the EU against a ruling last October and upheld an earlier ruling favouring a complaint by Australia, Brazil and Thailand. (Afp, 28.04)

Julgeolek

The African Union has asked NATO for talks on how the western military alliance could give logistical support for its monitoring mission in the troubled Sudanese region of Darfur, a NATO spokesman said. It would be the 26-nation alliance's first involvement in a mission on African soil, although NATO officials stressed no significant deployment of NATO troops was envisaged. NATO ambassadors had agreed that "exploratory talks" should begin. (Reuters, 27.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Briti ja USA ajakirjanduse põhiteemadeks olid jätkuvalt Prantsusmaa referendum ELi põhiseadusliku lepingu üle ning Suurbritannia üldvalimised. Nädalaid tagasi polnud ELi poliitilistel liidritel plaani juhuks, kui Prantsusmaa peaks hääletama põhiseadusliku lepingu vastu. Nüüd on välja arendatud kaks plaani, millest ühe pakkus välja Jean-Claude Juncker, praeguse ELi eesistujamaa, Luksemburgi peaminister. Juncker tegi ettepaneku ratifitseerimisprotsessi ka pärast Prantsusmaa “eid” jätkata. Esmapilgul ei tundu see mingisuguse plaanina, näib pigem meeleheiteaktina. Kuid see plaan polegi nii süütu nagu pealtnäha tundub. See pööraks tähelepanu Prantsusmaalt jälle Suurbritanniale, mida ELi poliitikud on juba pikemat aega soovinud. Teiseks alternatiiviks on põhiseadusliku lepingu kõrvaleheitmine ning nn Euroopa tuumiku moodustamine. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 25.04)

Suurbritannia parteide valimiskampaaniaid jälgides tundub, et brittide tulevikku määravad vaid 5. mai valimised. Parem- ja vasakpoolsed jõud Prantsusmaal ähvardavad hävitada Euroopa poliitilise integratsiooni, kuid Briti poliitikute jaoks näib see olevat ükskõik. Kui Tony Blairi prioriteet kolmandat korda võimule tulles oleks Suurbritannia “jah”-sõna ELi põhiseaduslikule lepingule, siis peaks ta kõigepealt päästma Prantsusmaa referendumi. Briti rahvahääletus tuleks aga läbi viia sõltumatult Prantsusmaa referendumi tulemustest. On väheusutav, et Prantsusmaast saaks ELi teisejärguline liige, kuid brittide “ei” võiks britid liidust isegi välja tõugata. (Andrew Duff, Financial Times, 26.04) ELi põhiseaduslik leping loodi selleks, et muuta liitu demokraatlikumaks ning läbipaistvamaks. See preambula pidi kodanikke inspireerima, et nad projekti toetaksid, kuid toetuse asemel ähvardab lepingut hukk juba eos. Võiks esitada kaks küsimust: esiteks, miks on Euroopa kodanikud nii tülpinud liidust, mis on 50 aastat toetanud rahu ja heaolu? Teiseks, kas põhiseadusliku leppe tagasilükkamisel on tõesti nii kohutav mõju ELi ja selle kodanike tulevikule? Lepingu saatus pole pikemas perspektiivis ehk nii oluline, kuid selle tagasilükkamisel ennustatakse ELile lähitulevikus stagnatsiooniperioodi, mil kõik tähtsad otsused (sh ELi eelarve) edasi lükatakse. (George Parker, Financial Times, 27.04)

Suurbritannia üldvalimiste tähtsaks aspektiks tõusis Iraagi sõda ning Suurbritannia osalemine sõjas. Tony Blairi süüdistatakse valetamises ning informatsiooni moonutamises. Kuid Blair arvab ikka veel, et headest kavatsustest piisab, eesmärk pühendab abinõu. Kuna Saddam Hussein kukutati, siis peab Blair Iraagi sõja pärast enesele suunatud kriitikat ebaõiglaseks. Ilmselt ei valetanud Blair sihilikult, vaid uskus tõesti, et Saddam Hussein kavatseb toota massihävitusrelvi. Samuti tahtis Blair näidata Bushile, et pärast 11. septembri terrorirünnakuid pole USA üksinda. Kuid ilma ÜRO loata on sõja alustamise seaduslikkus tugevasti kahtluse all. (Peter Riddell, The Times, 28.04)

Vladimir Putin tegi oma avalduse NLi kokkuvarisemise kohta just siis, kui Venemaa on enne II MS lõppemise tähistamist nostalgia tipul. Putin on oma ametiaja jooksul taas kasutusele võtnud mõningaid kommunismi sümboleid, nagu vana Nõukogude hümn ja (armee) punalipp. Putin vältis oma kõnes koostööd endiste nõukogude riikidega ning puudutas vaid põgusalt vene vähemuse olukorda endistes Nõukogude riikides. Putin kritiseerib vene vähemuse kohtlemist Balti riikides regulaarselt. Baltimaad Putini kõnele ei reageerinud, kuid Poola välisminister Adam Rotfeld ütles, et NLi lagunemine oli 20. sajandi suurim sündmus, mitte katastroof, nagu väitis Putin. (Alex Nicholson, The Washington Post, 26.04) Oma kõnes olukorrast riigis vaatas Vladimir Putin korraga kahte suunda: ühelt poolt pöördus ta nostalgiliselt minevikku, teiselt poolt rõhutas, et Venemaa vaatab nüüd tulevikku. Väide, et riik ei sekku enam äriajamisse, peaks julgustama jõukaid venelasi kodumaale investeerima, samuti meelitama Venemaale investoreid mujalt maailmast. Kuid kuna Venemaa poliitika ja äritegevus on tugevasti läbipõimunud, jääb majanduskeskkond seal alati ebakindlaks. Seega ei saa maailm Putini valitsust täielikult usaldada. (Juhtkiri, The Independent, 26.04) Moskva 9. mai pidustused asetavad Euroopa noored demokraatlikud riigid dilemma ette. Venemaaga üritatakse hoida häid suhteid, samas ei soovi riigijuhid tähistada oma riikide okupeerimist. 9. mai pidustustel on Kesk-Euroopa jaoks kolm tähendust. Esiteks: ajaloo tõlgendamine. Venemaa pole siiamaani tunnistanud Moskva rolli massimõrvades ning miljonite kodanike küüditamises. Samuti pole kuritegude eest makstud kompensatsiooni, nagu seda tegi Saksamaa. Teiseks, kui Venemaa ei distantseeru nõukogulikust minevikust, võib 9. maid pidada Venemaa destruktiivse tegevuse seaduslikuks tunnistamiseks. Kolmas ja kõige tähtsam aspekt on ehk Venemaa demokraatia areng. Kui omariiklus ja rahvuslik eetos rajataske imperialistlikule nostalgiale ning kommunismikuritegude eitamisele, on demokraatia areng küsitav. Samuti takistab see Moskval arendada stabiilseid suhteid lääne organisatsioonide - NATO ja ELiga. EL ei jagune Vene-poliitikas “vanadeks” ja “uuteks” liikmeteks, vaid “pragmaatikuteks” ja “realistideks”. Pragmaatikud näevad Venemaas vastukaalu USAle ning majanduspartnerit, realistid jäävad Putini tegevuse suhtes aga skeptiliseks. (Janusz Bugajski, Financial Times, 27.04)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Võidupüha tähistamise teema on muutunud saksakeelses ajakirjanduses popiks. Saksamaal sõja lõpus toimunu kõrval vaadeldakse eraldi Baltimaade küsimust ja Poola suhtumisi. Der Spiegel kirjutab: Justnagu oleks maailmasõja aegne lennukipomm õhku lennanud – Läti president kuulutab, et Baltimaad on ainsad, kelle iseseisvust pärast II MS ei taastatud isegi formaalselt. Umbes 100 000 lätlast hukkus sõjas. Natsiokupatsioonile järgnes Nõukogude okupatsioon. Märtsis kogunesid vabadussamba juurde SS-leegioni veteranid, kellest igaüks saab Saksamaalt 150 eurot pensionitoetust. Mõned tervitavad üksteist sõnadega “Heil Hilter” ning sõimavad kõrvalseisvaid Davidi tähe kandjaid, kes sepitsevat jätkuvalt ülemaailmset juutide vandenõud. 30 000 juuti olla tapetud just nimelt lätlaste poolt kohe pärast sakslaste saabumist 1941. Lätlased osalesid natside karistusoperatsioonides ja valvasid ka koonduslaagreid. Nende seas oli nii massimõrvareid kui ka ehtsaid patrioote, ohvreid ja timukaid. Riiklikku ajalookomisjoni kuuluvad lätlaste kõrval ka juutidest ohvrid. Komisjoni poolt koostatud teos “Läti ajalugu 20. sajandil” kingiti Ausschwitzis Putinile. Sealtpeale on Läti ja Venemaa suhted täielikus madalseisus. (Walter Mayr, Der Spiegel, 25.04).

Võidu tähistamise tuhinas pole Venemaal enam ruumi privaatseks leinamiseks. Iga 9 mai on aina militaarsem ja pompöössem. Taas tõusevad ausse nõukogulikud väärtused, Stalin saab uue läike... Kriitilised arutlused mõttetult suurtest sõjakaotustest asendatakse legendidega ennastohverdavast kangelaslikkusest. Seetõttu ei mõisteta Moskvas naaberriikide kriitikat. “Need, kes tahavad ajalugu ümber kirjutada, peaksid enne raamatuid lugema õppima”, sõnas Putin. (Friedemann Kohler, Frankfurter Rundschau, 1.05)

Üle Punase väljaku marsivad 9 mail II MS mundrites Vene regulaarväelased kasutavad tollast militaristlikku marsisammu, mis demonstreeris totalitaarse Nõukogude Liidu sõjalist üleolekut. Legend “Suurest Isamaasõjast” on ainus venelasi integreeriv idee, mis elas üle nii perestroika kui ka NSV Liidu lagunemise. Stalin muutub venelaste silmis taas kord õigluse ja võimsuse sümboliks. Paljude venelaste argipäev on praeguses kapitalismis just selline, nagu selle maalis omal ajal Nõukogude propaganda. Seetõttu on Nõukogude korra ja riigi lagunemine nende jaoks katastroof. Hitleri-Stalini paktist ei räägita, massimõrvu Ukrainas ja Poolas ei meenutata, sõjalõpu etnilisi puhastusi Ida-Euroopas ning sadu tuhandeid vägistatud saksa naisi ei mäletata. Kõikjal Moskvas on neil päevil näha üksnes punalippe. Võitles ju praeguse riigilipu all hoopis Vlassov. (Ralf Georg Reuth, Die Welt, 1.05)

Üks peamisi arutlusteemasid on põhiseaduslik leping ning suhtumine sellesse erinevates maades rahvahääletuste eel. Financial Times Deutschland kirjutab, et lepingu põrumine ei peaks kedagi kurvastama. See, et Chirac ei suuda lepingu vajalikkuses prantslasi veenda, tõestab ilmekalt, et sellist põhiseadust pole vajagi. Peamine argument, mida kasutatakse, on see, et leping olla parem kui Nizza tingimused. Erinevalt euro sisseviimisest, ei ole lepingus midagi, mida saaks esitada ELi kodanike elu paremaks muutva projektina. Kui põhiseaduse läbikukkumisele järgnebki kriis, siis on see ühendusele vaid kasuks. Üksnes ELi liikmesriikide välispoliitiline kaal tõuseb tänu põhiseadusele. Kuid kas on meil agressiivsemat välispoliitikat ja relvastumist vaja? (Lucas Zeise, FTD, 26.04)

Mingit katastroofi prantslaste “ei” korral ei toimu. Kõik läheb edasi nii, nagu seni. Selleks on olemas ühisreeglid ja institutsioonid. Šokk, mis järgneb tagasilükkamisele, võib osutuda isegi tervistavaks, mobiliseerides Euroopa integratsiooniks uusi jõude. EP saadik Elmar Brok arvab, et paar-kolm aastat jätkuks kõik endistviisi, kuid siis algaks lagunemine, kui ei tule uusi initsiatiive. EP sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Martin Schultz märgib, et kuna põhiseaduse arutelu Prantsusmaal on ülimalt sisepoliitiline, siis pole prantslaste võimalik “ei” rahvahääletusel sugugi lepingu enda vastu suunatud. Plaan B on Nizza. Kuid sellest ei piisa ELi jätkuva laienemise jaoks. (Horst Bacia, FAZ, 29.04)

Schröder ja Chirac hoiatasid prantslasi, et põhiseaduse tagasilükkamise korral saab Euroopa tagasilöögi, millest on huvitatud vaid “Euroopa-välised jõud”. Euroopa ei saa siis maailmaasjades võrdväärsena kaasa rääkida. Põhiseadus kaitseb Euroopat ultraliberalismi eest ning tõstab Saksamaa ja Prantsusmaa kaalu ELis. Mõlemadi riigijuhid on valmis ka globaliseeruvas maailmas euroopalike sotsiaalse kaitstuse väärtuste eest seista. (chs., FAZ, 27.04)

Saksamaa leiab, et varade tagastamise poliitika on läbikukkunud. Berliini, Dresdeni ja Potsdami muuseumite juhid ei mõista Schröderi vaikimist. Saksamaale ei tagastata ka neid väärtusi, mida isegi Venemaa nägemuse kohaselt ei saa Venemaa omandiks kuidagi pidada. Samas ütleb Vene seadusandlus, muidugi, et kõik Venemaa territooriumil asuvad väärtused on Venemaa omand. Saksa spetsialistidele ei võimaldata isegi ligipääsu kunstiväärtustele, kuigi vastav leping kehtib. Seega ei teata siiani, kus mis asub. Saksamaa peab üles näitama meelekindlust ning asja taas tõsiselt võtma hakkama. Viimase kümne aastaga on sõjasaagiks langenud varade küsimus muutunud lausa Venemaa sisepoliitiliseks küsimuseks, seda kuritarvitatakse propagandistlikel eesmärkidel. 1950ndatel aastatel andis NSV liit Ida-Saksale suurema osa kunstivaradest tagasi, premeerides nõnda idasakslasi Ungari mässu mahasurumise eest. Praegu poliitiline tahe puudub. Seosed kunsti, sõjasaagi ja miljonite surnute vahel tuleb lõpuks purustada. (Regina Mönch, FAZ, 27.04)

Moskva Puškini muuseum avab 8. mail suure näituse sõjasaagiks langenud Saksa kultuuriväärtustest. Venelaste rõõmuks, sakslaste ärrituseks. Ilmselt näitavad sõjatrofeed ka 20 aasta pärast 8. mail sama: Venemaa seisab rahvusvahelisest õigusest kõrgemal. Kõikidel Saksa-Vene rinnetel on sõlmitud rahu. Vene natsionalismile on jäänud vaid kunst. (Berthold Seewald, Die Welt, 29.04)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Bulgaaria ja Rumeenia liitumislepete allkirjastamine toimus Luksemburgis eriliselt pahaendelises õhkkonnas. Näod olid sedavõrd sünged, et suur slogan „Wellkomm!“, kirjutatuna luksemburgi murrakus, kõlas peaaegu võltsina. ELi põhiseadusliku leppe tagasilükkajate suur arv Prantsusmaal, arvestades, et just Pariis oli Bulgaaria ja Rumeenia liitumise esikõneleja, rikkus oluliselt peomeeleolu. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 26.04) Prantsusmaal näitavad aga lugematud avalikku arvamuse uuringud, et referendumil „jah“ ütlejate arv on kasvamas. Ükskõik, kas muutus toimus tänu Jacques Chiraci televäitlusele, kevadvaheajale või sündmustele Vatikanis, tähtis on, et eeldatavaid „jah“ ütlejaid on juurde tulnud. Ja võib öelda, et parempoolsed on oma ülesande täitnud. Parempoolsed parteid UMP ja UDF on andnud selge signaali põhiseadusliku leppe poolt. Keerulisem on olukord aga sotsialistide ridades, kus leidub palju kahtlejaid. Ka sotsialistide liidrid on „jah“ või „ei“ osas eri arvamusel. Prantsusmaa avalikkus ootab endise peaministri Lionel Jospini kampaaniasse asumist, kes alatise Euroopa pooldajana võiks kaalukausi „jah“ kasuks kallutada. (Juhtkiri Alexis Brézelt, Le Figaro, 26.04) Jospin liituskii nädala lõpus kampaaniaga, andes telekanalile France 2 20-minutilise intervjuu leppe teemadel. Ta kannustas valijaid „jah“ hääletama, sest vastasel korral karistaksid nad Prantsusmaad. Samuti tuletas ta meelde, et leppe tagasilükkamine ei vii võimult president Chiraci. (Nicolas Barotte, Le Figaro, 29.04) Jospini kõrval asus võitlusesse veel teinegi poliitilisest elust tagasitõmbunud endine peaminister Raymond Barre. Ta leidis, et põhiseaduslik lepe ei saa tuua lahendust probleemidele, mis sõltuvad prantslastest endist, nagu töötus või vähene majanduskasv. Barre veenis prantslasi mitte tegema Euroopast patuoinast Prantsusmaa sisepoliitiliste keeriste tõttu. Vajalikud struktuurireformid nagu töötuse määra vähendamine või haigekassa eelarvedefitsiidi vähendamine ei sõltu EList ega põhiseaduslikust leppest, vaid prantslaste suutlikkusest muuta oma harjumusi ning lüüa kord majja oma sisepoliitikas. (Sophie Huet, Philippe Gouillaud, Le Figaro, 25.10) Filosoof André Glucksmann leiab, et liiga paljud prantslased ei ole mõistnud võimsat liikumist, mis laiendab ja tugevdab Euroopat, mis on vabastanud Vana Maailma fašismi jäänustest Hispaanias ja Portugalis, kommunismist Kesk-Euroopas, despotismist ja korruptsioonist postkommunistlikes Belgradis, Tbilisis, Kiievis... Berliinist 1953, Poznanist ja Budapestist 1956, Prahast 1968 kuni oranži Ukrainani ei oota Euroopa vabanemine rohelist tuld, ei alistu Pariisi punasele tulele ja ei ole oma lainet veel lõpetanud. Vabanevad rahvad ootavad liitumist demokraatliku, rahumeelse ja õitsva ELiga. Kui Prantsusmaa jätkab oma eneseimetlust, valmistab ta ette tulevikku, mis sõidab allavett. Narcissus upub omaenda peegelpilti. (André Glucksmann, Libération, 25.04) EK justiitsvolinik Franco Frattini leiab intervjuus Le Figarole, et poliitilises plaanis oleks Prantsusmaa „ei“ tunduvalt hullem brittide omast, kuna Euroopa integratsiooniprotsess peatuks. EL ei saa Prantsusmaata edasi liikuda. Kui Prantsusmaa leppe tagasi lükkab on edaspidi raske rääkida põhiseaduslikust leppest. Frattini arvates tuleb asjade sellise käigu korral taasavada avalik debatt Euroopa tuleviku üle. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 27.04) Mitmekordne Prantsusmaa saadik ELi juures Luc de Nanteuil leiab, et referendumi korraldamine oli viga. Ta küsib, kuidas oli võimalik võtta Prantsusmaa hääleõiguslikke kodanikke juuratudengitena, küsides neilt arvamust teksti kohta, mis koosneb 448st artiklist. Nüüd peavad leppe soosijad kõiki veenma oma Euroopat pooldavate tunnete siiruses. (Luc de Nanteuil, Le Figaro, 30.04)

Kas ronides kaitsebarrikaadidele kohutava made in Chinasse riietatud “kollase hädaohu” vastu, lootis Prantsusmaa valitsus päästa ELi põhiseaduslikku lepet? See arvestus on ühtaegu vale ja ohtlik. Liit on eurooplaste jaoks parim (ja ainus) võimalus kindlustada õitseng ja töö. Kuid seda ei suudeta saavutada end kindlusesse sulgedes ega ka kaubandussõda alustades. „Kaitseklauslid“ on sama asjatud Hiina tekstiili hiidlaine tõkestamiseks kui Hiina müür oli Hiina impeeriumi kaitsel võõraste sissetungijate vastu. Protektsionistlik paanika võtab maad nii Washingtonis kui Brüsselis. See hirmulaine võib destabiliseerida Hiina dünaamilise, kuid õrna majanduse ning lõhkuda üleilmse majanduskasvu, mis sõltub otsapidi Hiina integreeritusest maailma kaubandusse. Hiina areng on parim Aasia rahu ja stabiilse arengu garantii. Eurooplaste veaks võib pidada vähest valmidust oma töötajate õigeaegseks kaitsmiseks Hiina elevandi sisenemisel riidepoodidesse. Nüüd on juba mõttetu püüda elevandi nina ees ust kinni lüüa. (Patrick Sabatier, Libération, 26.05)

Vaidlused ELi 2007-2013 eelarveaasta finantsraamistiku üle, mille liidu juhid tahaksid lõpetada Luksemburgi eesistumise lõpuks juunis, said ELi välisministrite kohtumisel hoogu juurde. Kui seni oli pingpong käinud peamiselt vanade liikmesriikide vahel, siis välisministrite kohtumisel andsid uued liikmesriigid jõuliselt märku oma muredest. (Pierre Avril, Le Monde, 26.04) ELi eelarve kuus netorahastajat - Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Rootsi ja Austria - jäid kindlaks nõudmisele, et eraldiste piirmäär peab olema 1% sisemajanduse kogutulust, EK soovitatud 1,14% asemel. Uute liikmesriikide sõnul on siin läbirääkimisruumi. Samuti väljendasid ELi uued liikmesriigid rahulolematust Luksemburgi ettepanekutega, mis väidetavalt jätavad neid ilma olulisest abist, suunates raha rikkamatele riikidele nagu Hispaania. Poola välisminister Jaroslaw Pietrase sõnul ei saa uued liikmesriigid aktsepteerida seda, et rikaste riikide poolt vastu võetud majandusmeetmed viiakse ellu vaesemate arvelt. Kompromissi leidmine juuni lõpuks tundub hüpoteetiline. Eriti arvestades seda, et Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ei saa mais tegeleda paljude teemadega, mis võiksid mõnda liikmesriiki pahandada. Suurbritannias toimuvad parlamendivalimised, Saksamaal kohalike omavalitsuste valimised ning Prantsusmaal ja Hollandis viiakse läbi rahvahääletused ELi põhiseadusliku leppe küsimuses. Eelarvekõneluste kiirendamiseks kogunevad liidu välisministrid erakorralistele kõnelustele 22. mail. (Philippe Ricard, Le Figaro, 28.04)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses on endiselt käimas debatt tööjõu vaba liikumise üle. Eriti aktiivselt võtavad sel teemal sõna Rootsi ajakirjanikud. Ka Rootsi välisminister ja peaminister on antud küsimuses arvamust avaldanud. Rootsi välisminister Laila Freivalds väljendas rahuolu piirangute mittekehtestamise üle EL-i uutele liikmesriikidele. Rootsi peaminister Göran Persson leiab, et uued üleminekureeglid tööjõu vabale liikumisele võivad vajalikuks osutuda, kuna surve Rootsi tööjõuturule on suur, välisminister aga ei toeta tema arvamust. (Mats Carlbom, DN, 26.04.)

EL muutub aina suuremaks. Hiljuti said kutse EL-ga liitumiseks veel kaks riiki – Rumeenia ja Bulgaaria, kus kokku elab umbes 30 miljonit inimest. Taani ajakirjandus peab neid kahte riiki Euroopa kõige vaesemateks ning suurema korruptsiooniga riigiks. Bulgaaria ja Rumeenia saavad ELiga liituda juba 20 kuu pärast, kui nad suudavad selle ajaga liitumiseks vajalikud tingimused täita. Kui nad seda aga ei suuda, siis saab nende liitumist takistada kuni 2008. aastani, peale seda enam tagasiteed ei ole. Kuigi liitumiskutse esitamisel oli tegemist pidupäevaga, on nende kahe riigi tee EL-i siiski veel pikk ja raske. Nii Taani kui Rootsi ajakirjandus leiab, et kahe väga vaese ja suure rahvaarvuga riigi liitumine paneb vanasid EL riike muretsema. Lähiaastad näitavad, kuidas rumeenlased ja bulgaarlased antud lubaduste täitmisega hakkama saavad ja kas nad suudavad muutuda demokraatlikeks riikideks.

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa tähtsaim eesmärk on Venemaa „vaba ja demokraatlik areng“. Ta teatas, et Venemaa ise, mitte ükski teine riik, otsustab, kuidas Venemaa demokraatia arenema peab. President ütles ka seda, et NL kokkuvarisemine oli üks sajandi suuremaid geopoliitilisi katastroofe. Selle negatiivseteks tagajärgedeks nimetas ta muuhulgas vaesust ja seda, et miljonid venelased elavad väljaspool Venemaa piire. Rootsi ajakirjandus on Venemaa demokraatia suhtes skeptiline ning leiab, et Putini nägemust demokraatiast mõjutab tugevalt tema taust Venemaa julgeolekuteenistuse ametnikuna. Nimelt leiavad Rootsi ajakirjanikud, et Putini arvates viib demokraatia kaoseni. Venemaa ei mõjuta Euroopa julgeolekut mitte niivõrd sõjaliselt, vaid olulisem on see, kas seal kehtib sõnavabadus, turumajandus ning et sõjavägi ning julgeolekuteenistus ei saaks endale liiga suurt võimu. Hetkel tundub, et just sellised negatiivsed arengud Venemaal toimuvad. (Lars O. Nordmark, Sydsvenska Dagbladet, 26.04) Taani ajakirjandus jälgis Putini avaldust huviga ning leidis, et kuigi Putinil oli palju positiivseid ideid, siis oli tal väga vähe konkreetseid ettepanekuid, kuidas neid ellu viia. Ja see ei pannud ilmselt kedagi imestama. Norra press toob välja selle, et Putin lubas oma kõnes välisinvestoritele turvalist investeerimiskeskkonda. See peaks olema muusika just välismaiste naftafirmade kõrvadele, keda on viimase aja arengud Venemaal oma tuleviku pärast muretsema pannud. Eriti pani Norra ajakirjandust imestama Putini lause NL lagunemise kohta.

Soome ajakirjandus

Soome ajalehtedes leitakse, et aasta tagasi ELga liitunud riigid on eriti majanduslikult liikmelisusest kasu saanud. Uute liikmesriikide SKT kasvas eelmisel aastal 5% ja ELilt saadi rohkem toetusi kui ise ühisesse kassasse maksti. Vanade liikmesriikide eksport uutesse liikmesriikidesse kasvas, samuti on vanad liikmesriigid uute liikmesriikide suurimad investeerijad. Aasta tagasi kardeti laienemisega kaasnevaid probleeme - suurenevat rahvaarvu, mis viib ELi pankrotti, halvab liidu otsustusvõime, ning massilist tööjõu sisserännet. Laienemiskomissaril Olli Rehnil on põhjust rahuloluks - ükski kartustest ei ole materialiseerunud, laienemine on õnnestunud nii uute liikmete kui vanade liikmesriikide seisukohalt. Päris valutult laienemise “big bang” siiski ei läinud. Uutes liikmesriikides leitakse, et vanad liikmesriigid käituvad isekalt, vanades liikmesriikides nähakse taas uutes liikmesriikides ohtu. ELi riikidel puudub “Euroopalik mõtteviis”, mistõttu süüdistatakse kõiges Brüsselit. Sellega liialdades võib kogu Euroopa projekt kaotada usutavuse. Olli Rehni arvates on liitumisväsimus seotud vanade liikmesriikide kesiste majandustulemustega. Tuleviku suhtes ebakindlad kodanikud peavad süüdlaseks ELi laienemist. Laienemisväsimusel ei ole mingit alust, kuna kogu EL on laienemisest kasu saanud. Suhtumine Venemaasse on pärast laienemist muutunud rangemaks, Venemaad on arvustatud üpris selgesõnaliselt. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 30.04)

Soome ajalehtedes kajastati Rumeenia ja Bulgaaria ELiga liitumise lepingu allkirjastamist. Lepingu kohaselt ühinevad riigid ELiga 2007 või 2008 aastal. Rõhutatakse, et kui liitumistingimusi ei suudeta täita, võidakse liitumine lükata aasta võrra edasi. Leitakse, et laienemisotsus on sümboolselt tähtis, kuna see täiendab aasta tagasi toimunud laienemist, mis tõi Kesk-Euroopa riigid tagasi Lääne-Euroopa kooslusesse. EL seisab aga ka mitmete probleemide ees, millest üks on 2007.-2013. aasta eelarve. Netomaksjad riigid soovivad teha EL kassasse endisest vähem sissemakseid, see aga seab ohtu muuhulgas Soomele olulise uurimis- ja arendustegevuse finantseerimise ning raskustesse satuks ka laienemine. Kui EL on kord juba teinud otsuse uute riikide kaasamise kohta, peab ta suutma vastutada enda otsuse tagajärgede eest. Tõsine probleem on ka “laienemisväsimus”. Suur osa vanade EL liikmesriikide kodanikest ei näe mingit mõtet selles, et liitu tuleb veel juurde uusi maid. Rahvahääletus Prantsusmaal annab võimaluse väljendada rahulolematust ja välja öelda seda, mida arvatakse muuhulgas laienemisest. Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci seisukohad on mõistetavad presidendivalimiste lähenedes, kuid laienemisväsimuse seisukohalt on need hävitavad, kuna annavad hoogu arusaamale, nagu oleks EL valel teel. Tänu sellisele olukorrale tõuseb künnis uute liikmesriikide vastuvõtmiseks endisest kõrgemale. Võib olla peaks EL kohanema selle üsna üldise nägemusega, et EL laienemishoogu tuleb aeglustada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.04)

Tähtsaimateks teemadeks Venemaa presidendi Vladimir Putini kõnes Riigiduumas kerkisid Venemaa positsioon demokraatliku suurriigina ja vahendid majandusliku edu tugevdamiseks, märgib Soome ajakirjandus. Investeerijaid veendi selles, et äritegevuse turvalisust ja ennustatavust kavatsetakse parandada. Viimase aja kogemused ja kampaania Jukose vastu on äratanud umbusaldust presidendi ja valitsuse kavatsuste suhtes. Putin nägi palju vaeva, et tõestada - selleks ei ole põhjust. Eelarvamuste hajutamine nõuab siiski enamat kui ühte kõnet. Presidendi sõnade kohaselt on venelased ise valinud demokraatia ning Venemaa oskab ja kavatseb ise otsustada ajakava ja tingimuste üle, kuidas ta sel teel edeneb. Arvatavasti oli see vastus USA välisministri teravale arvustusele Venemaa demokraatliku olukorra kohta. Putinil õnnestus taas kord ärritada Balti riike, vihjates, et Venemaa ei kavatse hooletusse jätta välismaal asuvate vene vähemuste inimõigusi. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 28.04) Presidendi kõne ei sisaldanud suuri üllatusi. Lubadused tagada parem investeeringukeskkond kõlasid õõnsatena Jukosi juhtumi valguses. Putin oskas taas kord lausuda õiged sõnad lääne rahustamiseks. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 26.04) Putini kõnet võib pidada vastuseks üha tugevnevale arutelule demokraatia arengust Venemaal. Võimulolijate ootamatu mure demokraatia olukorra pärast võib olla seoses murega Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis toimunud demokraatlike riigipöörete levimise üle Venemaale. (Kalle Schönberg, Turun Sanomat, 26.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Parliamentarians from the three Baltic states called on Russia to admit to the damage caused to their countries by 50 years of Soviet occupation after World War II and provide compensation for it. At an extraordinary three-day session of the Baltic Assembly, the lawmakers from Estonia, Latvia and Lithuania passed a resolution urging Russia "to recognise the occupation of the Baltic states by the Soviet Union... condemn the injustice and sufferings that ensued, and take measures to compensate the damage done to the Estonian, Latvian and Lithuanian people." (Afp, 29.04)

Estonian PM Andrus Ansip said it would be wrong to condemn Estonians who fought with German forces as World War II was ending, saying they were fighting in the hope their country would become independent again. "For me, the war does not have a right or a wrong side, as neither of the countries that occupied Estonia recognised the aspirations of the Estonian people and their right to independence," Ansip said. "Estonia did not participate in World War II as a country, but the Estonian people suffered huge losses, with people dying, killed in battle or repressed," Ansip said. At a ceremony at a Tallinn war memorial on May 8, the government would "remember all the soldiers who lost their lives in World War II", fighting both for Nazi Germany and Stalin's Soviet Union, Ansip said. (Afp, 28.04)

Presenting this year's 60th anniversary of the allied victory in World War II as "a jubilee of Stalinism" is "an insult" to "innumerable victims of fascism" and also the world leaders who would take part in the celebrations in Moscow, Russia's Foreign Minister Sergei Lavrov said. Lately there could be seen "in certain countries attempts to throw a shadow over the victory's 60th anniversary celebrations, by presenting Europe's saviors as occupiers, while Hitler's accomplices, the former SS, are hailed as almost freedom fighters," Lavrov said. Lavrov did not elaborate, but his words were a clear reference to the Baltic countries of Latvia, Estonia and Lithuania, occupied by Stalin's forces following the 1939 Nazi-Soviet pact and integrated into the Soviet Union after Germany's defeat in 1945. (Afp, 29.04)

Estonia made a formal complaint to Russia after a Russian military plane reportedly violated the Baltic state's airspace at the weekend, a charge that Moscow denies. "We summoned a representative of the Russian embassy and made a strong protest over the violation," a spokeswoman for the Estonian Foreign Ministry siaid. A Russian military airplane briefly violated Estonian airspace near Vaindloo island in north Estonia, according to Estonian military officials. "The aircraft was in Estonian airspace for less than one minute," Peeter Tali, spokesman for the Estonian defence forces, said. "The Russian airplane did not react to the request from the Estonian side to speak via radio with the flight centre in Tallinn," he added. (Afp, 27.04)

Vasakpartei Tallinna organisatsioon esines üleskutsega natsionalismiilmingute vastu riigi intelligentsi seas. Vasakpoolsed protestivad Eestis elavate ning riigile lojaalsete kodakondsuseta isikute ning vene kodanike “Venemaa viiendaks kolonniks” ning tsiviilagressiooni kandjateks pidamise vastu, öeldakse Tiit Toomsalu allkirjastatud pöördumises. Intelligentsi kutsutakse üles aitama vabastada Eestit rassistliku riigi mainest. (Interfax, 25.04)

Vene Föderatsiooni Välisministeeriumi rahvusvaheliste ja välismajandussuhete konsultatiivnõukogul sõna võtnud välisminister Sergei Lavrov hoiatas riigi regioone eelnevalt Moskvaga kooskõlastamata suhete sisseseadmise eest Baltimaade ja Moldovaga. “Eriti just nende riikidega suheldes vajame ühtset välispoliitilist joont. Need riigid püüavad sageli oma majanduslike, aga ka poliitiliste eesmärkide saavutamiseks keskusest mööda minnes Venemaa regioonidega suhteid luua”. (Interfax, 26.04)

Eesti peaminister kavatseb 8. mail asetada pärja SS memoriaalile. Eesti valitsus kavatseb 8. mail mälestada kõiki II maailmasõjas hukkunud eestlasi, olenemata sellest, millisel poolel nad sõdisid, ning järgida ÜRO üleskutset kuulutada 8. ja 9. mai mälestuse ja leppimise päevadeks, teatas Valitsuse pressibüroo. 8. mail asetab peaminister Andrus Ansip pärjad holokausti ohvrite mälestusmärgile Kloogal ning Maarjamäele, kus asuvad kõrvuti 20. SS-diviisi koosseisus punaarmee vastu võidelnute ja Tallinna vabastamisel hukkunud Nõukogude sõdurite mälestusmärgid ning Saksa sõjaväekalmistu. Ent peaminister asetab pärja ainult 20. SS-diviisis võidelnute monumendile. (RIA-Novosti, 27.04)

Eesti avaldas Venemaale protesti seoses õhuruumi puutumatuse rikkumisega 23. aprillil Vaindloo saare lähedal. Veenmaa õhujõudude pressiteenistuse ülem Aleksandr Drobõševski lükkas süüdistused tagasi. (Interfax, 27.04)

Intervjuus ajalehele Postimees ütles Eesti peaminister Andrus Ansip, et 8. mail peab mälestama kõiki sõjas hukkunuid, olenemata sellest, millisel poolel nad sõdisid. Hitlerliku Saksamaa poolel sõdinud eestlased lootsid taastada Eesti iseseisvust, nagu see oli õnnestunud 1918. aastal. “Praegu võivad need lootused naiivsete ja mõttetutena tunduda, aga me peame austama nende võitlust oma rahva eest. Me ei saa hukka mõista neid, kes 1944. aastal rindele läksid. Polnud nende süü, et Saksamaa ega NL ei tunnistanud eesti rahva õigust iseseisvusele ”. (RIA-Novosti, 28.04)

Eesti rahvusradikaalne partei “Isamaaliit” esines 9. mai tähistamise vastu, kuivõrd see “on vastuolus demokraatlike väärtuste ja eestlaste eneseväärikusega”. Iga-aastast veteranide kogunemist Nõukogude sõduri-vabastaja mälestusmärgi juures nimetatakse pressiteates avaliku korra rikkumiseks, mis solvab eestlaste tundeid ja õigustab omal kombel okupantide sümbolit. Isamaaliit on ka veendunud, et “selle monumendi jaoks on sobivamaid asukohti kui Tallinna kesklinn”. (RIA-Novosti, 28.04)

President Putin arutas kohtumisel Iisraeli peaminister Ariel Sharoniga suhtumist Eesti ja Läti SS üksuste heroiseerimisse. Täheldati Euroopa, sealhulgas juudiorganisatsioonide ebapiisavat aktiivsust vastutegevusel natsismi taassünnile neis riikides. (RIA-Novosti, 29.04)

Pärnus toimunud Balti assambleel osalenud kutsusid Venemaad tunnistama Baltimaade okupeerimist. (RIA-Novosti, 29.04)

USA ajakirjandus

9. mail võib Moskvas näha kummalist pilti: tribüünil seisavad endised ja praegused diktaatorid (Kim Jong II, Aleksander Lukašenka) ning USA president George W. Bush. II MS lõppemist tähistatavatel pidustustel ei osale sugugi mitte kõik kutsutud riigipead, sest kõigis ei tekita need sarnaseid tundeid. Balti riikide jaoks tähendas II MS lõpp nõukogude okupatsiooni algust, mille jooksul tapeti või viidi koonduslaagrisse iga kümnes baltlane. Seetõttu ongi Eesti ja Leedu presidendid kutsest keeldunud. Venemaa president Vladimir Putin pole riigipeadele oma otsuste seletamist aga lihtsaks teinud. Putin õigustas hiljuti 1939. aastal NLi ja natsi-Saksamaa vahel sõlmitud pakti. President Bush teeb enne Moksvasse minekut ka visiidi Lätti, kus ta kohtub Balti riikide presidentidega. Bush peaks näitama, et ta mõistab, mis 1945. aastal tegelikult juhtus ning pöörama Hitleri ohvrite kõrval tähelepanu ka Stalini ohvritele. (Anne Applebaum, The Wall Street Journal, 29.04)

Norra ajakirjandus

Eesti-Norra Seltsi esimees Else-Jannik Kuum vastab Vene saatkonna 1. sekretäri Andrej Rusakovi artiklile, kus viimane väitis, et Balti riigid otsustasid 1940. aastal vabatahtlikult NSV Liiduga liituda: “Hirmuäratav on tõdeda, et tänapäeva Venemaa liidrid ikka veel pooldavad sellist ajalootõlgendust, kus eitatakse küüditamisi, okupeerimist, vangistusi ja muidu kuritegusid, mida Venemaa on selliste väikeste rahvuste nagu Eesti, Läti ja Leedu vastu korda saatnud. Okupatsiooni tagajärjed olid tavaliste eestlaste jaoks kohutavad – 14. juunil 1941 vangistati umbes 10 000 Eesti elanikku ja küüditati loomavagunites Venemaale. Ainult kümnendik neist naases. Praegu üritatakse Eestis okupatsiooni ohvreid mälestada, Venemaa aga püüab varjuda natsikuritegude taha, et NL kuriteod unustataks. (Else-Jannik Kuum, Aftenposten, 24.04)

Oslo ülikooli stipendiaadi Bjørn Nistadi vastus vene kolleegi Russakovi artiklile Aps: Russakovi artiklis on mitmeid ajaloo fakte moonutatud. Russakov väidab, et Balti riigid liitusid NL vabatahtlikult, kuna väljendasid 1940. aastal vastavat soovi. Ta jätab aga mainimata, et sooviavalduse esitamise ajal olid Vene väed juba Balti riikide territooriumil ning väikestel riikidel ei jäänud mitte midagi muud üle. Russakov väidab ka, et Saksamaa ja NL vaheline mittekallaletungipakt oli sel ajal seaduslik. Russakov jätab mainimata, et poliitiliselt ja moraalselt oli tegemist vägagi taunitava lepinguga. Kõige märkimisväärsem Russakovi artikli juures on aga see, et ta Vene riigi esindajana kiidab Stalini kuriteod heaks. See räägib mõndagi Putini Venemaa kohta. Tundub, et Jeltsini-aegne lähenemine läänemaailmale on Venemaal lõppenud. (Bjørn Nistad, Aftenposten, 25.04)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Läti võivad allkirjastada piirilepingu Venemaaga 10. mail Moskvas. Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul soovib Eesti allkirjastada piirilepingu Venemaaga võimalikult pea. Eesti ei ole veel saanud Venemaalt kutset osaleda 10.mail peetaval Venemaa-EL tippkohtumisel Moskvas, kus piirileping võidaks allkirjastada. Läti kavatseb allkirjastada piirilepingu välisminister Artis Pabriksi sõnul 10.mail ning soovib lisada lepingule eraldi deklaratsiooni, milles Venemaa tunnistaks Läti okupeerimist N. Liidu poolt pärast Teist maailmasõda. Läti on saanud Moskvasse ka ametliku kutse. (Etelä-Suomen Sanomat, 29.04)

Suurem osa eestlastest tundub olevat rahul Eesti astumisega ELi. Peaminister Andrus Ansipi arvates on ELi ja NATO liikmelisus andnud Eestile ennekõike enesekindlust ja stabiilsust ning märkimisväärselt suurendanud välisinvestorite huvi Eesti vastu. Kuigi ELi toetusi saadi kaks korda oodatust vähem, ei tähenda see, et raha oleks kaotatud, kuna aastateks 2004-2006 planeeritud toetusi saab kasutada 2008. aasta lõpuni. ELi toetusi on kõige rohkem kasutatud keskkonna ja transporditingimuste parandamiseks. Palju raha on saanud ka infrastruktuur ja kohalikud arenguprogrammid. Põllumajandust on toetatud 90 miljoni euroga. ELi liikmelisus on pakkunud eestlastele võimaluse pääseda laiemale tööturule. Avanenud tööturu võimalusi on rohkem kasutanud noored, kes on tööle läinud põhiliselt Iirimaale ja Suurbritanniasse. Soomet ei peeta ahvatlevaks, kuna ei osata soome keelt ning tööd ei ole lihtne leida. Eesti esimest aastat EL liikmena tumestab vaid hiljutine uudis suhkrutrahvist. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 30.04)

Pärast liitumist ELi ja NATOga kuuluvad Balti riigid poliitiliselt rohkem läände kui kunagi varem. NATO liikmelisus annab julgeolekugarantii ja pakub kaitset Venemaa vastu. Balti riigid ei ole NATO malliõpilased, nende kaitseressursid on väikesed ja uuendused ei ole edenenud kiiresti. Puudusi püütakse paigata osaledes välismaistes sõjalistes operatsioonides. Samal ajal kui teised NATO riigid on toonud või toovad oma väed Iraagist välja, otsustas Eesti jätta oma sõdurid Bagdadisse vähemalt selle aasta lõpuni, hoolimata sellest, et Iraagis on kaks eestlast saanud surma ning toetus missioonile on väike. Eesti sõdurite kohalolek Iraagis ei ole tähtis sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Katsumustega püütakse lunastada USA toetust Balti turvalisuse tagajana. See on pragmaatiline lähenemine. NATO laienemine Balti riikidesse ei ole, hoolimata kartustest, esimese aasta jooksul tekitanud regionaalset võidurelvastumist Läänemere piirkonnas. Läänemeri on Venemaale põhiliselt kauba- ja läbisõidukanal ning seepärast on Moskva jaoks geopoliitiliselt oluline, et Läänemerel oleks võimalikult vähe sõjalist tegevust. Uus tasakaalustatud olukord on teinud Läänemerest endisest rohkem “rahu mere”. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 25.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian industrial production grew by 12% in March on the year and by 3% from the previous month, the national statistics office said. Manufacturing production grew by 11% year-on-year in March and by 2% compared with the previous month. Electricity production increased by 17% on a 12-month basis, mainly due to an increase in exports of electrical power, the statistics office said. (Afp, 29.04)

Suurbritannia ajakirjandus

ELis räägitakse palju ühtlasest maksumäärast. Slovakkias ning kolmes Balti riigis on sisse viidud ühtlased maksumäärad, et kiirendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Prantsusmaa poliitikud on näinud selles ohtu oma tööhõivele ning sotsiaalsetele standarditele, samuti ei peeta sellist süsteemi õiglaseks. Samas ütles ELi maksuvolinik László Kovács, et ühtlase maksumäära idee pole omane mitte ainult uutele liikmesriikidele. Endised kommunistlikud riigid olid katsele avatud, sest neil polnud keerukat maksude kogumise aparatuuri. Nii oligi Eesti 1994. aastal toonase peaministri Mart Laari juhtimisel esimene riik, kus võeti kasutusele ühtlane maksumäär. (Stephen Castle, The Independent, 29.04)

Paljud britid on avastanud enda jaoks Tallinna kinnisvaraturu, ostes kortereid, et neid hiljem välja üürida. Positiivsena mõjub “kinnisvarahaidele” Eesti majanduskasv, Eestisse tehtavad välisinvesteeringud ning ELilt saadavad abirahad infrastruktuuri arendamiseks. Enamik Tallinna eluasemetest on nõukogudeaegsed karpmajad. Palkade ja elustandardite kasvades tõuseb nõudmine parema eluaseme järele, nõudmine ületab aga kindlasti pakkumise, ennustab kinnisvarafirma Ober-Haus. Londonist pärit Darren Goodson, kellel on Tallinnas juba kolm korterit ning kes kavatseb lähitulevikus neid veel juurde osta, näeb võimalike üürnikena Eestis töötavaid välismaalasi või siis välisfirmades töötavaid eestlasi. (Sarah Marks, The Times, 29.04)

Eesti pealinnas Tallinnas kerkivad järjest ilusad majad ning inimesed sõidavad kallite autodega. See on hoogsalt arenev linn, kus pole märke nõukogude ajast. Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 6,2 % ning töötute arv väheneb kiiresti. Aasta pärast ELiga liitumist on vähesed endiste kommunistlike maade inimesed nostalgilised. “Arvasin, et toetus ELile väheneb, kui inimeste illusioonid purunevad, kuid see on kõrgem kui kunagi varem,” ütles Andres Kasekamp, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor. ELi laienemisel kartsid lääne riigid odava tööjõu ja organiseeritud kuritegevuse sissevoolu, Ida-Euroopas kardeti rahvusliku identiteedi kadumist, hindade tõusu ning suuremate naaberriikide domineerimist. (Anthony Browne, The Times, 29.04)

Saksamaa ajakirjandus

Kiitvad ülevaated Eesti liberaalsest majandusarengust ilmuvad Saksa ajakirjanduses regulaarselt. Reeglina mainitakse mobiiltelefonide suurt hulka, interneti levikut, ettevõtlusvabadust, madalaid makse, meie tarkvaraarendajate saavutusi ja üldist majanduskasvu. DPA korrespondent Baltikumis Jakob Lemke kirjutab oma artiklis muuhulgas, et venekeelsete immigrantide paralleelühiskond Eestis on riigi arengu varjuküljeks. Venemaaga polevat aeg leppimiseks veel küps. Ikka veel kehtivat Eesti kaupade suhtes topelttollid. Vene poliitikud provotseerivat pidevalt etteheidetega slaavi vähemuse teemadel. Sellised väited lükkab ümber statistika, mille kohaselt reemigreerumist Venemaale ei toimu, ehkki iga kuues elanik omab Vene passi. Eesti pole veel ära kasutanud kogu oma majanduslike võimaluste potentsiaali Ida suunal. (Jakob Lemke, Frankfurter Rundschau, 26.04).

Eesti venelased, kellel pole Eesti passi, võivad soodsatel tingimustel odaval Venemaal ostutuuridel käia. Need, kellel on pass, saavad ELis vabalt ringi liikuda. Kaubandus on pärast 1. maid 2004 elavnenud, topelttollid on kadunud. Narvas pole, erinevalt muust Eestist, ettevõtjaid ja kauplejaid, kes tooteid läände pakuksid. ELi rahalisel toetusel peab olukord nüüd muutuma. Toetusrahade väljakauplemisel oli Eesti kõige osavam. Arvestatuna ühe elaniku kohta pole ühelgi teisel uusliikmel selliseid privileege. Radikaalliberaalne Eesti viis ELi nõudel sisse põllumajandustoetused, kuid praegugi eraldab Eesti poole vähem riiklikke vahendeid subventsioonideks kui liberaalne Suurbritannia. Lätlased on veelgi edumeelsemad. Eesti edu ei põhine struktuurfondide toetusel. Eestlased olla kõige vähem korrumpeerunud. Selles kahtleb üks välisettevõtja, kes usub, et eestlased oskavad end lihtsalt korruptsioonvastastena esitleda. Samas sobiks endise justiitsministri korruptsiooniga võitlemise viisaastakuplaan pigem Moskvale või Brüsselile kui liberaalsele Eestile. (Clemens Bomsdorf, Rheinischer Merkur, 28.04).

Eesti on edukas reformimaa ja liberaalsuse musternäidis. Slovakkia kuulus ühetasane maksusüsteem pole ka siin tundmatu. Eesti läheb tõenäoliselt koos Leedu ja Sloveeniaga 2007. aastal eurole üle. Struktuurfondidest hakkab Eesti kõige rohkem toetusi saama. Töötus on siin kõige madalam. Tänu headele näitasjatele näevad seni Brüsseli suhtes reserveeritud eestlased liikmelisust ELis koguni positiivsemas valguses kui liikmelisust NATOs. (Paul Flückinger, Die Welt, 1.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Juba terve aasta panevad ELi kümme uut liikmesriiki Euroopa reformituuled idast puhuma. Nad on tekitanud lausa väikese tormi, vähendades makse, muutmaks oma majandusi konkurentsivõimelisemateks. Eestis ei tule makse maksta reinvesteeritud tulu pealt. Slovakkia viis sisse ühtse 19 protsendilise maksumäära – nõnda palju maksavad tulumaksu nii üksikisikud kui ettevõtted, sama on ka käibemaksumäär. Naaberriik Austria, mille pealinn asub Bratislavast vaid veidi enam kui 50 km kaugusel, ei saanud sellele reageerimata jätta ning vähendas ettevõtete tulumaksu 34lt 25le protsendile. Prantsusmaal on maksude vähendamise poliitikale kõige teravamalt vastu astunud Nicolas Sarcozy, kui ta veel rahandusministri ametit pidas. Tema ettepanek, ühtekuuluvusfondist nendele riikidele mitte raha anda, kes praktiseerivad nullprotsendi poliitikat, tekitas suurt meelehärmi Iirimaal, Suurbritannias, Maltal, Eestis ja Slovakkias. Kuid reformituuled puhuvad Idas ka sotsiaalkaitse osas. Eeskuju võetakse Iirimaalt, kus sotsiaalkulud küündivad vaid 14,5 protsendini SKTst. Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi keskmine on 30%. Uutes liikmesriikides, näiteks Eestis ja Ungaris, jäävad need kulutused 20% piirimaile. (George Quioc, Le Figaro, 30. 04)

Rootsi ajakirjandus

Aina rohkem ja rohkem räägitakse ühtlasest tulumaksust. Süsteem on lihtsam ja efektiivsem, kui astmelise tulumaksu puhul. Rootsi peaks Ida-Euroopast eeskuju võtma ja loobuma riiklikust tulumaksust. 15 aastat tagasi tuldi välja ideega, kuidas viia läbi ”sajandi maksureformi”. Osad poliitikud tegid ettepaneku kaotada astmeline tulumaks ja sisse viia ühtlane tulumaks kõigile. Samas aga leiti, et miks midagi muuta, kui kõik tunduvad sellega rahul olevat? 15 aasta tagune idee on tänaseks paljudes riikides reaaluseks saanud ja vastavaid näiteid võib leida Rootsist naabrusest. Esimesena võttis selle 1994. aastal kasutusele Eesti, temale järgnesid Läti, Leedu, Ukraina, Venemaa, Serbia, Slovakkia. Ka Poolas ja Tšehhis soovivad opositsiooniparteid nüüd sama. USA-s käib arutelu. Rootsis ei ole ükski parlamendis partei veel sellist ettepanekut teinud, aga Rootsi poliitikud peaksid end maailmas toimuvaga paremini kursis hoidma. Ühtlane tulumaks on osutunud uues Euroopas väga edukaks, meil siin vanas Euroopas on neilt paljugi õppida. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 25.04)

Tallinna tuleb aina enam ja enam EL-raha ja turiste. Tundub, et eestlased on EL suhtes rahulolevamad kui enne liitumist. Eesti on EL liikmesriik olnud vaid aasta, aga enne EL astumist oli Eesti üks skeptilisemaid riike EL suhtes. Nüüd on 70% eestlastest EL-iga rahul. Pole ime, sest majandus õitseb. Erinevad EL toetused on majandusele kasuks tulnud, eriti just infrastruktuuri arendamisel. Isegi turismil läheb paremini kui varem. 2006. aastani jagatakse Eestis erinevate projektide raames toetusi 0,5 miljardit Rootsi krooni. Ettevõtted on tuleviku suhtes kindlamad ja 2007. aastal kasutusele võetav euro lihtsustab kaubavahetust veelgi. Majanduskasvu taga on peamiselt tarbimis- ja investeerimisbuum. EL liikmelisus on huvi Eesti vastu suurendanud, kuna see on signaaliks Eesti stabiilsusest. Peale EL-iga ühinemist Eestis küll toiduhinnad tõusid, siis aga konkurents tihenes ja need langesid. Ainult suhkru hind tõusis kolm korda. (Reet Waikla, Dagens Industri, 25.04)

Rootsi ettevõtted sisenevad tohutu kiirusega Eestisse. Ka eestlased ise tunnistavad, et rootsi ettevõtete huvi Eesti vastu on väga suur. Igas kuus läheb Eestisse 4-5 Rootsi ettevõtet. Peale Eesti EL-ga liitumist eelmisel aastal läks Eestisse nelja kuu jooksul 11 Rootsi ettevõtet kuus! 2004. aastal kokku läks Eestisse 90 Rootsi ettevõtet ja nüüdseks on Eestis 770 ettevõtet, mis on mingil moel Rootsiga seotud. Rootsi nimega ettevõtteid võib näha kõikjal Eestis. Näiteks vahetas hiljuti nimesildi Eesti suuruselt teine pank Ühispank, mille omanikuks on Rootsi SEB. Kui varem olid väljas lihtsalt Ühispanga reklaamid, siis nüüd lisati nimele SEB. Samas on rootslastel ka eestlastelt ühtteist õppida, näiteks kiiremat otsustamist ja riskide võtmise julgust, leiavad eestlased ise. Kõige kiiremini arenevaks valdkonnaks Eestis on IT. Mitte ilma asjata ei nimetata Eestit e-riigiks. Tehnikahuvi ja oskused on Eestis väga kõrgel tasemel. (Reet Waikla, Dagens Industri, 25.04)

FSB jätkab oma majandustulemuste parandamist. Hansapanga ost kujunes küll kalliks, aga seda nähakse väga hea investeeringuna. Esimese kvartali majandustulemused olid vägagi head. FSB omab nüüd 99% Hansapanga aktsiatest, mis on Baltikumis väga olulise turuosaga pank. Kõige suurem turuosa on Hansapangal Eestis ja suurimaks konkurendiks seal on SEB. (Frederik Braconier, SvD, 29.04)

Soome ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu majanduskasv on kümne uue liikmesriigi seas kiireim. IMFi ennustuse kohaselt säilitavad Balti riigid liidrikoha SKT kasvus ka sel aastal. Inflatsioon püsib ennustuste kohaselt kõrgena Lätis, see võib edasi lükata euro kasutuselevõttu. Ka Eestis on inflatsioon tõusuteel, Leedu inflatsioon on Balti riikide madalaim. (Pentti Väistö, Etelä-Suomen Sanomat, 01.05)

Laevakompaniide esindajate sõnul on Eesti EL liikmelisus nähtav laevareisijate ja üleveetavate autode arvu kiires suurenemises. Kasv tekkis selgelt liitumisjärgsetel kuudel ning on püsinud ka sel aastal. Laevakompaniid siiski kahtlevad, et selline olukord võiks kesta ning arvavad, et olukord tasandub vähehaaval. Reisijatest 60-80% on soomlased, kes peavad Eestit turistide jaoks turvaliseks ja kuhu tullakse kultuuri- või ostureisile sageli terve perega. Tööjõuturu avanemisega oodatakse töö- ja ärireisijate, samuti ka Soomes tööl käivate eestlaste arvu suurenemist. Kuigi alkoholi ostetakse suurtes kogustes, osutus viinaralli väärarvamuseks. Soome alkoholiaktsiisi vähendamine ja Eesti liitumine ELiga, mis kaotas tax-free kaubanduse laevadel, on olnud laevakompaniidele karmim kui kardeti. Laevafirmad on sunnitud leidma puuduvad rahad mujalt. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 01.05)

Soomlaste huvi eesti kinnisvara vastu on püsinud samal tasemel kui enne ELiga liitumist, kuigi arvati, et soomlastest klientide osakaal kasvab. Soomlased ostavad varasemast hinnalisemat kinnisvara. Saaremaa hinnatase on tavalisele eestlasele juba kättesaamatu. Lisaks soomlastele ostavad kinnisvara ka rootslased ja Balti pealinnade elanikud. EL laiendas looduskaitsealasid ja vähendas ehitusalasid, kuid lihtsustas teisalt ehituskruntide ostmist välismaalastele. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 01.05)

Tallinna ja Vilniuse elanike ostujõud on ELi linnade madalaim, selgub Šveitsi UBS Panga võrdlusest. Põhjuseks on madalad palgad ja suhteliselt kõrged hinnad. Võrreldi maailma 71 linna hinnataset ja elanikkonna sissetulekuid. Uurimuses tõdetakse, et kuigi palgad on kasvanud uutes liikmesriikides tuntavalt, on need siiski veel kaugel vanade ELi liikmesriikide tasemest ning ostujõu vahe püsib tähelepanuväärsena tänu hindade tõusule. Kogu ELi piirkonna ostujõud langes ELi laienedes viiendiku võrra. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 30.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kiitis heaks siseministeeriumi ettepaneku lubada kuni 12 tunniks viisavabalt riiki kruiisilaevade reisijaid, kes tulevad riikidest, kelle suhtes kehtib Eesti viisanõue. (Interfax, 28.04)

USA ajakirjandus

Skype on tarkvara, millega saab teha superodavaid telefonikõnesid igale poole maailmas. Selle tarkvara on tasuta ning märtsis oli programmi alla laaditud juba 29 milj korda ja selle telefoniteenust kasutas miljon klienti. Skype'i kontorid asuvad Londonis ning Tallinnas. (Mark Kellner, The Washington Times, 26.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi Mereajaloo muuseum on valmis näituseks Estonia hukust. Muuseumi direktor Klas Helmerson arvab, et praegu on selleks kõige sobivam aeg. Estonia hukk on Läänemere kõige õudsem katastroof, seda ei tohi unustada. Hukkunute omakseid on näitusest teavitatud, samas on see aga Mereajaloomuuseumi enda näitus, st et koostööd ega heakskiitu ohvritelt ega nende lähedastelt ei oodata. Loodetavasti saavad näituse külastajad rohkem teada sellest laevahukust ning näitus tekitab diskussiooni teemal ”kes vastutab mereohutuse eest?” (Tobias Brandel, SvD, 27.04)

Taani ajakirjandus

Kopenhaageni Rahvusmuuseumis peeti ajalookonverents teemal NL okupatsioon Balti riikides. Kõnelejateks olid Läti välisminister Artis Pabriks, Eesti endine peaminister Mart Laar, ajaloolane Arunas Streikus ja Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen. Konverentsi üheks teemaks oli ka tänapäeva võimalused Venemaaga koostöö tegemiseks Läänemere piirkonnas, vaatamata ajaloost tulenevatele konfliktidele. Räägiti sellest, kuidas stalinismi ohvrid peaksid suhtuma ühelt poolt soovi Venemaaga koostööd teha ja teisalt Stalini kuritegudesse ning kuidas see kõik mõjutab EL ja Venemaa suhteid. Konverentsi korraldajaks oli Taani Välispoliitika Selts. (Anders Jerichow, Vibeke Sperling, Politiken, 28.04)

Soome ajakirjandus

Aasta pärast ühist kooselu ELis on aeg eestlastelt küsida - mida nad meist nüüd arvavad? Restoran Peppersacki müügijuhil Taggo Kasemetsal ei ole soomlaste kohta midagi halba öelda. Edvard Eljas ja Sille Sepp rõhutavad üksikisikute erinevusi. Tallinna Ülikooli professori Voldemar Kolga arvates on eestlaste pilt soomlastest mitmekesisem kui varem ja selle põhjuseks ei ole mitte ainult Eesti liitumine ELiga, vaid inimestevahelised laienenud kontaktid. Reisimine on avardanud ka soomlaste arusaamist eestlastest. Tuomo Mero sõnul on eestlased samasugused nagu soomlased, tavad on samad, nii heas kui halvas mõttes. Soome Panga endise juhi Esko Ollila arvates hakatakse naabreid nägema indiviididena siis, kui rohkem läbi käiakse. ELiga kaasnenud turismi kasvamine on kiirendanud seda protsessi. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 01.05)

Soome ei ole selline paradiis, et eesti töötajad rändaksid siia massiliselt, arvab taksojuht Aile Tartla, kes kolis Tallinnast Soome kaks ja pool aastat tagasi. Nagu tema, nii ka paljud teised on märganud, et rohi ei ole Soome lahe teisel kaldal rohelisem ega tööandjad pea alati oma lubadustest kinni. Ei ole teada, kui palju eestlasi on viimase aasta jooksul Soome tööle tulnud, kuid miski ei viita sellele, et Eestist pärit töötajate hulk oleks dramaatiliselt kasvanud. (Lasse Kerkelä, Helsingin Sanomat, 01.05)

Eesti on EL liikmelisuse tõttu aasta jooksul loomulikult muutunud, kuid Hannu Törmälehto, kes kolis Kilingi-Nõmmele 1992 aastal, on näinud veelgi suuremat ja kiiremat arengut. Mööblitööstuses tegutsev Törmälehto on väikelinna suurim erasektori tööandja. Kolmeteistkümne aasta jooksul on ettevõte vaid kasvanud. Ühiskond on samuti oluliselt arenenud. ELi liikmelisus on toonud stabiilsust, kuid liikmelisuse mõju märkab ekspordiettevõtja kõige paremini piiril, seoses tolliformaalsuste kaotamisega. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 01.05)

E.W.Ponkala Säätiö (Fond) on andnud elutöö autasu Eesti luuletajale Ellen Niidule ja Ungari professorile Istvan Nyirkosile. Mõlemad on edendanud Soome, Eesti ja Ungari vahelisi kultuurisuhteid aastakümnete jooksul. E.W.Ponkala Säätiö eesmärk on edendada Soome, Eesti ja Ungari vahelisi kultuurisuhteid. (Helsingin Sanomat, 01.05)

Eesti sotsiaalministeerium esitles uuringutulemusi eestlaste eluviisidest. Tulemusi võrreldi vastavate uuringutulemustega Soomes. Uuring näitas, et soomlased suitsetavad märkimisväärselt vähem, söövad rohkem juurvilju ning teevad rohkem sporti kui eestlased. Uurimus näitas ka, et kui 66% soome meestest ja 68% naistest peab oma tervislikku seisundit heaks või eriti heaks siis Eestis vastab sama vaid 43% meestest ja 41% naistest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.04)