Nädal välismeedias 11.-17. aprill 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Poland won its bid to host the EU Border Control Agency, becoming the first of the EU's 10 new mainly eastern European states to host an EU body, diplomats said. EU justice and interior ministers backed Poland over Hungary, Malta, Estonia and Slovenia who also wanted to host the agency that will monitor how EU states patrol the external borders and help train border police. (Reuters, 14.04)

EU justice ministers reached a compromise to put criminal records within the bloc's 25 member states onto a shared electronic network. But the compromise was reached only after a proposal from the EC for a central register was dropped. The electronic network of criminal records should allow a judge in one country to have much quicker access to the files of a suspect's legal history in other EU states. (Afp, 14.04)

France's European partners urged the country's voters to back the EU constitution in a referendum next month as the 'Yes' campaign launched a fightback against a buoyant anti-treaty camp. Belgium's finance minister said a 'No' vote would pose "a major problem" A majority of French voters plan to reject the EU constitution in a May 29 referendum, according to an opinion poll. (Reuters, 11.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The EU and Russia are close to taking a major step forward in their often tense relations with a deal to be signed at a summit in Moscow next month, EU diplomats said. Moscow will also signal a readiness for better ties with the three former Soviet Baltic states which joined the EU last year by signing an agreement delimiting its border with Latvia at the same May 10 summit, they said. (Reuters, 13.04)

EL ja Venemaa koostöö perspektiiv nelja ühisruumi raames tuleb käsitlemisele Moskva tippkohtumisel, teatas EK delegatsiooni Venemaal juht Marc Franco pressikonverentsil. (Interfax, 14.04)

The EP renewed a call for the EU to have a seat on the UN Security Council so that the bloc can play a role "as a whole" in the global body. EP "reiterates its call for a EU seat in the Security Council as the most genuine expression of a true and effective common foreign policy", read a resolution adopted in a plenary session here. (Afp, 14.04)

The EU wants to increase its influence in the former Soviet southern Caucasus, but is treading carefully to avoid upsetting Russia, bloc's External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said at an informal meeting of EU foreign ministers (Reuters, 15.04)

EU needs to see further steps from Beijing on Taiwan and human rights in order to reach a consensus on lifting its arms embargo on China, German FM Joschka Fischer said. "We want to reach a consensus, but this requires that everyone in the EU votes in favour. For this, it is necessary for China also to move," Fischer said. (Reuters, 14.04)

Laienemine

The EP gave a green light for Bulgaria and Romania to join the EU, removing the last obstacle for the Balkan countries to sign the accession treaty on April 25. (Reuters 13.04)

The EC is ready to open negotiations on a stabilization and association agreement with Serbia and Montenegro, the first step towards the integration of the Balkans country into the EU, Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "We now consider that Serbia Montenegro is sufficiently prepared to negotiate a stabilisation and association agreement," he told a news conference at the EP. "This is the beginning of the European road for Serbia Montenegro. The country has achieved a great deal over the past years, it's time to move on," he added. (Afp, 12.04)

EU task force will rely on the opinion of the UN war crimes court to determine whether Croatia was cooperating sufficiently with The Hague-based court to start EU accession talks, EU foreign policy chief Javier Solana said in an interview. (Afp, 11.04)

EMU, majanduspoliitika

The EU executive commission held steady its previous forecasts for eurozone growth in the first and second quarters. It estimated the eurozone economy grew in a range from 0.2 to 0.6 percent on a quarterly basis in the first three months of this year, and would be followed by 0.3-0.7 percent growth in the second quarter. For the 25-nation EU, growth was estimated at 2.3 percent last year. (Afp, 13.04)

IMF chief Rodrigo Rato Thursday launched a veiled attack on reforms to the eurozone's enfeebled budget rules that were rammed through by France and Germany. Rato said the IMF would look at the reforms "with great interest". "We believe and I believe that the Stability and Growth Pact has served Europe well". (Afp, 14.04)

European finance ministers decried sky-high oil prices but came up with no new ideas for tackling a threat that may dominate talks on global economic strategy among the Group of Seven industrial powers. With poor economic growth already hurting public finances, European Commissioner Joaquin Almunia clashed with Italy after saying he believed the country's deficit was above EU limits. (Reuters, 12.04)

The Greek finance minister challenged the notion that a recent reform of the EU public spending regulations will make life easier for countries with big public deficits. Finance Minister George Alogoskoufis contested criticism of the reform, arguing that recently approved revisions to the Stability and Growth Pact would only give more flexibility to countries that just barely and temporarily overshoot an EU deficit limit of three percent of output. (Afp, 12.04)

EU states could yet reach agreement on the EU budget under the presidency of Luxembourg, Belgian Finance Minister Didier Reynders said. "We can hope that there could be a decision under the Luxembourg presidency, perhaps in June," Reynders said on Radio France Internationale. (Reuters, 11.04)

Julgeolek

NATO chiefs will offer Ukraine closer ties with the alliance but stop short of setting a target date for its membership, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. (Reuters, 14.04)

NATO surpreme commander US General James Jones announced a broad review of the alliance's forces in Kosovo which could lead to a cut in troop numbers. "It has nothing to do with a decrease in commitment. The goal is not to do less but to do more ... using the force differently," Jones said at the NATO military headquarters. (Afp, 12.04)

Mõne SRÜ riigi liitumisel NATOga on Venemaa poliitika ümberhindamine selle riigi suhtes vältimatu, ütles Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov ajakirjale “Itogi” antud intervjuus. Minister lisas, et Venemaa nendesse protsessidesse sekkuma ei hakka, katse midagi mõjutada on perspektiivitu. Samas ei usuta taolise arengu võimalikkust lähitulevikus, SRÜ riigid pole veel 5-7 aasta jooksul liitumiseks valmis, nagu ka NATO neid integreerima. Ivanovi arvates on kindel, et selleks ajaks on ka NATO muutunud. Puudutades SRÜ rolli, ütles minister, et SRÜ pole kunagi olnud sõjaline ühendus ning kutsuti ellu “rahuliku lahutuse” tagamiseks. “Selle funktsiooni on SRÜ edukalt täitnud. Kaitse- ja julgeolekuküsimustega tegeleb post-sovetlikus ruumis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon”. (Interfax, 12.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

USA ja Suurbritannia ajakirjanduses tekitab poleemikat USA president George W. Bushi nimetatud USA suursaadik ÜRO juures, John Bolton. Nii vabariiklastest kui demokraatidest senaatorid küsitlesid Boltonit väga agressiivselt, et teha kindlaks tema sobivus ÜRO suursaadiku kohale. Bolton üritas seletada ja leevendada kriitikat, mida ta oli varem ÜRO suhtes väljendanud. “USA on seotud ÜRO eduga ning me näeme ÜROd oma diplomaatia olulise osana,” ütles John Bolton. (Brian Knowlton, International Herald Tribune, 12.04) Demokraadid soovivad verd näha ning Boltoni veri näib neile sobivat. Demokraatide vastuseis Boltoni suhtes ei põhine mitte Boltoni avameelsusel, vaid sellel, et Boltonil oli suur roll 2000. aastal Floridas George W. Bushile toetuse võitmisel. Mis oli Bushil mõttes, kui ta nimetas John Boltoni ÜRO suursaadikuks? Sellele küsimusele näib olevat kaks vastust: esiteks Bushi kavatsus teha ükskõik mida ÜRO lagundamiseks. Samas ei lähe see kokku Bushi teise ametiaja eesmärkidega, eriti mis puudutab suhteid Euroopaga. Teine võimalus on, et Bush soovib Boltonit näha esirindel, kui ÜROs hakatakse läbi viima reforme. (Tod Lindberg, The Washington Times, 12.04) Boltoni nimetamine ÜRO suursaadikuks on järjekordne märk sellest, et Bush hindab pigem lojaalsust, kui seda, et ametnikud oma vigade eest vastutust kannaks. Senati välissuhete komitee ees esinedes lisandus üha enam põhjuseid, miks pole Bolton suursaadiku koha jaoks sobiv kandidaat. (Juhtkiri, The New York Times, 13.03)

Endiselt kütavad ajakirjanike kirgi Euroopas peagi aset leidvad rahvahääletused: üldvalimised Suurbritannias ning Euroopa põhiseadusliku lepingu rahvahääletus Prantsusmaal. Poliitiline debatt on muutunud Suurbritannias väga ühekülgseks ja sissepoole vaatavaks. Valimiskampaaniates ei räägita rahvusvahelistest probleemidest ega isegi mitte Euroopast, mis on koduse poliitikategemise oluline osa. Tähtis teema on Iraak ning tulevastel valimistel saavad Briti valijad esimest korda reageerida oma valitsusjuhi langetatud otsusele. Suurbritannia seotuse suhtes Euroopaga on parteid eri arvamusel. Leiboristid sooviksid olla ELi poliitikategemisele lähemal, konservatiivid tahaksid olla liidust väljas kas pooleldi või tervenisti. Kogu valimisvõitluse tähelepanu on pööratud valitsussektori kulutustele, haridusele, tervishoiule, kuritegevusele ja migratsioonile. Need teemad on valijate jaoks loomulikult kesksed, kuid erinevused kahe suure partei vaadete vahel on nende teemade puhul palju väiksemad kui näiteks ELi puhul. (Quentin Peel, Financial Times, 14.04) Konservatiivide liider Michael Howard distantseeris end Margaret Thatcheri perioodist ning ütles, et toorid on muutunud. Viidates otsusele käsitleda valimiskampaania raames teravamalt migratsiooniteemat, väitis Howard, et ei karda diskussiooni teemade üle, mida teised parteid üritavad vältida. Leiboristid väitsid, et tooride eelarves laiutab suur auk, mille peale konservatiivid vastasid, et leiboristid valetavad oma kokkuhoiuplaanide kohta. (Colin Brown, The Independent, 12.04)

Isegi keset kõige pingelisemat üldvalimiste perioodi on kõige kuumem poliitiline teema prantslaste võimalik “ei” ELi põhiseadusliku lepingu hääletusel. Huvitav, kas lepingu tagasilükkamine oleks ELi jaoks tohutu tagasilöök või hoopis suur võimalus? Referendum annab prantslastele tegelikult võimaluse hääletada kahe poliitiku – Chiraci ja Giscard'i vastu, keda nad on juba 30 aastat vihanud. Referendumit on kirjeldatud ka kui valimist mineviku ja tuleviku vahel. Prantslaste “ei” sunnib eurooplasi ja nende valitsusi tunnistama fakti, et nende elustandardit, kultuure ja mõjuvõimu maailmas saab säilitada vaid majanduslikku suutlikkust tõstes, mitte integreerudes, laienedes või põhiseadusi kirjutades. (Natole Kaletsky, The Times, 14.04) Kui prantslased lükkavad ELi põhiseadusliku lepingu tagasi, paneb see enneaegse lõpu ELi laienemisele, kuid selle majanduslikud tagajärjed oleksid veel halvemad. ELi põhiseaduslik leping peab majanduslikust kasvust tähtsamaks stabiilsust ja keskkondlikku püsivust. Rohkem väärtustatakse töökohtade kaitsmist kui nende loomist. Leping on kaitsva iseloomuga ja peegeldab seega Euroopa poliitikute segast majanduslikku mõtlemist. Võimetus vajalikke reforme läbi viia võib olla alarmeeriv eurotsooni jaoks. Esimest korda euro loomisest alates võib küsida, kaua euro veel vastu peab. Ilma väljavaateta poliitilisele liidule, mis põhineb põhiseaduslikul lepingul, on olnud ühist valuutat alati raske õigustada. Ilma poliitikata pole euro sugugi nii atraktiivne. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 11.04) Läbi ajaloo on prantslastele meeldinud mõte ühendatud Euroopast nii kaua, kuni nemad on saanud seda juhtida. Praegune olukord Prantsusmaal on võrreldav 1992. aasta omaga, kui rahvahääletusel oli ühise valuuta loomine. Üks põhiseadusliku lepingu vastustamise põhjustest on iseseisvuse kaotamine, kuigi põhiseadus pole iseenesest sugugi revolutsiooniline dokument. See lihtsalt ühendab eelnevad ELi lepingud ja muudab liidu hääletussüsteemi. Kuid kuna Prantsuse roll Euroopa juhtiva võimuna on vähenenud, on Prantsusmaa muutunud Euroopa vastaseks. “Prantslased usuvad, et nende süsteem on parim ja et nad on maailma keskpunkt. See pole tõsi, nad ei mõista, et nad on kui vana laev, mis vees aeglaselt põhja vajub,” ütles Bernard Kouchner, üks populaarseim prantsuse poliitik. (Elaine Sciolino, New York Times, 13.04)

EK otsustas hakata tihedamate sidemete loomiseks pidama läbirääkimisi Serbia ja Montenegroga, lõpetades seega osaliselt riigi rahvusvahelise isolatsiooni. Otsus ei käsitle mitte ainult sõjakurjategijaid, vaid hõlmab ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Komisjoni otsus peegeldab ELi uut poliitikat, mille abil üritatakse kindlustada, et Serbia ja Montenegrot ning Bosniat ei jäeta maha nende püüdlustes integreeruda Euroopasse. “Kuigi riikide koostööd sõjakurjategijate tabamisel peetakse küllaldaseks, pole ELi liikmelisus nende jaoks võimalik enne, kui tabatud on küik kahtlusalused,” väitis Javier Solana pressiesindaja Cristina Gallach. Serbia valitsusliikmed on aga öelnud, et endiste julgeolekujõudude liikmete süüdistamine vihastab avalikkust, destabiliseerib valitsust ning julgustab Serbia natsionalistlikku opositsiooni. (Nicholas Wood, International Herald Tribune, 13.04)

Saksamaa ajakirjandus

Aruteludes ELi tulevase eelarve ümber annab tooni tõdemus, et raha ei jätku. EK on liikmesmaid hoiatanud, et nad eelarve koostamisel liialt kokkuhoiule ei mõtleks. Barroso on öelnud: “ Me vajame vahendeid, et oma ambitsioone täita”. Vajadusel ikkagi kokku hoida, kaotavad kõige rohkem teadusuuringud, sisejulgeolek ja infrastruktuur. Esmakordselt peaks aga ELi liikmesmaad saama abi migratsiooniprobleemide lahendamiseks ja välispiiri kaitseks. Solidaarsusfondist kaetakse loodusõnnestuste, epideemiate ja terrorirünnakutega seotud kahjud. Ligi 40% eelarvest läheb endiselt põllumajandusele. (Friederike Leibl, Die Presse, 11.04)

EK komissar Grybauskaite valdab hästi hirmutamise taktikat ning nõuab liikmesriikidelt 1,26% SKTst ELi ühiskassasse. Vastasel juhul jäävat Saksamaa uued liidumaad ja Poola toetustest ilma. Poolas võib see viia Euroopa põhiseaduse tagasilükkamiseni. Saksamaa rahandusminister Eichel arvab, et 1% piisab. Põikpäisus ja hirmutamine ei aita edasi. Tuleb endale selgeks teha, mida tahab EL endast kujutada ja millele kulutada. Toetuste kärpimise vastu sõdivad Pariis ja Berliin, kõik muud kulutused aga tõusevad samuti pidevalt – 1% ei ole reaalne. Kui tahetakse teadusuuringutesse ja majanduse arengusse investeerida, tuleb raharauad lahti teha. Integratsioon vajab raha. Berliin pidanuks oma “EI”-ga varem lagedale tulema, siis oleks praegused vaidlused jäänud olemata. Saksamaa, Rootsi ja Hollandi nõudmine – alandada nende liikmemaksu, oleks mõeldav vaid Suurbritannia arvelt. Konflikt on sisseprogrammeeritud. Eelarve tuleb paraku võtta vastu ühehäälselt. Saksamaa võiks pigem näidata üles põhimõttekindlust küsimuses, miks peaksid vanad ELi liikmesmaad endiselt rohkem toetusi saama kui uued? Siit ja, näiteks, teedeehituselt võiks ju kõvasti kokku hoida. Grybauskaite ennustatud katastroofi ei tule: kui kokkuleppele ei jõuta, tõuseb eelarve automaatselt 1,1% SKTst, kuid siis tuleb eelarvet iga aasta ümber vaadata. (Hendrik Kafsack, FAZ, 15.04)

Saksa finantsminister Eichel loodab ettevõtte tulumaksu langetamisega 25%-lt 19 %-le peatada kapitali väljavoolu ning täita eelarves tekkivat maksulangusega kaasnevat auku. Rohelised kahtlevad, kas Eicheli arvestused vett peavad. Bundestagi rahanduskomisjoni esinaine Christine Scheel ei usu samuti, et maksulangetamise korral eelarveaukudeta läbi saab. Tema tegi ettepaneku lõpetada maksusoodustused väljapoole Saksamaad tehtavatele investeeringutele. (Antje Sirleschtov, Der Tagesspiegel, 12.03)

Ida-Euroopa reformib läänt. Saksamaa oli ELi laienemiseks halvasti ettevalmistatud, seetõttu satutakse nüüd suure surve alla. Unustage loosungid Euroopa lõhenemise ületamisest: vaenlane tuleb Idast, nüüd on valitsuse relvaks miinimumpalgad. Konkurents idast sunnib varem või hiljem Saksamaad uue majandusolukorraga kohanema. Väide, et Saksamaa on laienemisega palju kaotanud, ei pea paika. Uus turg, ekspordi ja investeeringute kasv, tütarettevõtete rajamine – kõik see annab tohutut tulu. Firmade tootmiskulud langevad tänu tootmise üleviimisele Ida-Euroopasse, tänu sellele muutuvad nad maailma mastaabis konkurentsivõimelisemaks. See võib kaasa tuua uute töökohtade loomise ka Saksamaal. Võib, aga esialgu ei too. Seni on Ida-Euroopa avanemine toonud kaasa ligi 100 000 töökoha kaotamise Saksamaal. Maailmamajanduses on toimumas suured muudatused, Saksamaad läbib maavärin. Esialgu pole ettevõtete Ida-Euroopasse üleviimine väga massiline, kuid protsess on alles hoogu saamas. Mitmed eksperdid arvavad, et kui siinsed firmad poleks Ida-Euroopasse suundunud, oleks ehk rohkemgi töökohti kaduma läinud. Ida-Euroopa on tohutult nende konkurentsivõime tõusule kaasa aidanud. Paraku Saksmaa vananenud majandus- ja rahandussüsteem ei vasta enam kaasaegse piiriülese äritegemise nõuetele. Langevad maksumäärad ja surve all on töötajate palgad. Riik kaotab nõnda tulusid. Pikaajaline majanduslik võit laienemisest jääb aga väljapoole kahtlust: kasvab konkurentsivõime, langevad hinnad, tõuseb elatustase. Mis selle tulemusel Saksamaa kuulsast “sotsiaalsest turumajandusest” järele jääb, on iseküsimus. Et Ida-Euroopaga konkurentsis püsima jääda, ei piisa vaid miinimumpalkade fikseerimisest. On vaja midagi enamat – põhjalikke struktuurseid reforme. (Ulrich Machold, Die Welt, 17.04)

Sakslased kardavad odava tööjõu pealtungi Idast. Õigusega. Kuid reageerivad sellele valesti. Välistööjõule takistuste või “kaitsetollide” loomine ei lahenda probleemi. Rahvas küll aplodeerib ning poliitikud saavad ka ehk paar valijahäält rohkem. Kuid selle hind on kõrge. Palgakonkurents viiks lõppkokkuvõttes madalamate hindade, kõrgema konkurentsivõime ning suurema majanduskasvuni. Kummalisel moel ei saa sellest aru ka Ludwig Erhardi partei, kes valimiste hirmus häbiväärset protektsionismipoliitikat pooldama on asunud. (Christoph Schiltz, Die Welt, 11.04)

Rahvusvaheline majanduspoliitika on ka geopoliitika. Saksamaa peab endale selgeks tegema, mida ta tahab. Hannoveri lepped peavad aitama Venemaa pürgimist rahvusliku suuruse järele majanduslikult toestada ning Saksamaad aastakümneteks energiaprobleemidest vabastama. Saksamaa konkurentsieeliste nimel on Schröder nõus, tagajärgedele vaatamata, Hiina relvaembargo tühistama. Koos Chiraciga panid nad jala taha stabiilsuspaktile ja teenusteturu avamisele, mis on samuti geostrateegia, sedapuhku väiksemate ELi liikmesriikide arvelt. Oma majanduse edendamine on teretulnud ja loogiline tegevus, kuid Schröderi poliitika on kuidagi üheülbaline. Erilised suhted Hiina ja Venemaaga jätavad mulje, nagu soovitaks olla mingi vastukaal USAle. Sellel võivad olla nii poliitilised kui ka majanduslikud tagajärjed. Saksamaa sõltuvus gaasist ja naftast kasvab pidevalt, seega ka Venemaast. Julgeoleku asemel on satutud sõltuvusse. Venemaa on õiguslikult ja poliitiliselt endiselt liiga ebastabiilne, et end temaga niimoodi siduda. Öeldakse ju, et ei panda kõiki mune ühte korvi. Iraak, Venemaa, Hiina... pideval diktatuuride kaitsmisel on ka omad tagajärjed. Kuidas käitub Saksamaa, kui Wolfowitz täidab antud lubadused ning hakkabki maailma vaesusega võitlema Kolmanda maailma diktaatoritele kandadele astudes? Kas WTO põhimõtete suhtes võtab Saksamaa samasuguse protektsionistliku hoiaku, nagu ta tegi ELi teenusteturu avamise küsimuses? (Nikolaus Piper, Süddeutsche Zeitung, 14.04)

Hannoveris ilmnes taas Berliini Venemaa suunalise poliitika moraalne pale. Küsitavusi on palju. Hannover pakkus Putinile taas võimaluse süütu ja ausa partnerina esineda, mida ta kindlasti pole. Korruptsioon, riiklik meelevaldsus ning autonoomiapürgimuste lämmatamine – see pidanuks olema teema, mis taganuks ilusatele äriperspektiivide poliitilise kindluse. (Richard Meng, Frankfurter Rundschau, 12.04).

Frankfurter Rundschau on avaldanud terve lehekülje soome-ugri teemalisi artikleid. Üleskutse kõrval mari rahva kaitseks on mälestuskild Lennart Merilt ajast, mil ta maride juurde Siberisse küüditati. Peateemaks on aga Karjala küsimus. Meenutatakse Lenini ideed muuta Ida-Karjala Soome revolutsiooni eelpostiks. Unistati punasest Suur-Soomest. Edward Gylling, Soome punaste rahandusminister, emigreerus pärast kodusõda Karjalasse ning nõudis Moskvalt iseseisvust. Mingil määral ta selle ka sai. Moodustati koguni Karjala Jäägripataljon, kus teenistus kestis 5 aastat, ohvitserideks olid soomlased. Gylling kutsus kõiki Skandinaaviasse ja USAsse emigreerunud punasoomlasi, kes majanduskriisi ajal töötuks jäid, Karjalasse, sest stalinlik viisaastakuplaan pidi kindlustama tööd ja leiba. 1935. aastal “avastas” Stalin “kodanlike natsionalistide” vandenõu Karjalas ning unistusele Karjalast tuli lõpp. Gylling ootas soomlasi eeskätt selleks, et venestamist neutraliseerida. Stalin saatis hulgaliselt venelastest poliitvange Karjalasse, industrialiseerimise käigus rändas neid juurde loomulikul teel. Tema propaganda tekitas Rootsis, Kanadas ja USAs tõelise “Karjala palaviku”. 1938. aastal Gylling tapeti. Tuhanded välismaalt naasnud kaasmaalased küüditati GULAGi või tapeti. Alles nüüd meenutatakse nende inimeste saatust, kelle käekäik oli ilmekaks näiteks Stalini-aegsest rahvaste ajalugu ja identiteeti hävitavast poliitikast. Praegu ei ole Karjala enam ei soome ega karjala nägu. Nõukogude Liidu ajal maa venestati täielikult. Paljud teisedki Venemaa formaalselt autonoomsed piirkonnad on venestatud. NSV Liidu lagunemisega see protsess sai vaid hoogu juurde. Kes jääb karjalaseks, komiks või mariks, jääb vaeseks ning marginaliseeritakse. Nüüd määratakse ka kohalikud juhid Moskvast. (Karl Grobe, Frankfurter Rundschau, 6.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Teemaks number üks Prantsuse ajakirjanduses oli 29. mail toimuv referendum Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimiseks. Arvamusküsitlused näitavad järjekindlalt leppe tagasilükkajate ülekaalu. Ajalehe Le Figaro ja raadiojaama Europe 1 poolt tellitud uuring näitab, et koguni 60 protsenti sotsialistide valijaist on leppe vastu. Huvipakkuvaks võib pidada ka fakti, et 63 vastanuist arvab nagu saavutaks Prantsusmaa rahvahääletuse „ei“ korral põhiseadusliku leppe uue arutelu. (Guillaume Perrault, Le Figaro, 12.04) „Jah“ eest astus võitlusesse ka Prantsusmaa president Jacques Chirac kutsudes Elysée lossi enesega telekaamerate valvsa pilgu all väitlema üle 80 noore. Ajakirjandus käsitles seda teledebatti suure põhjalikkusega nii enne kui pärast diskussiooni toimumist. Chiraci televeenmist võrreldi president Mitterrandi väitlusega Maastrichti leppe ratifitseerimise eest 1992. aastal. (Alexis Brézet, Le Figaro, 12.04) Chiraci sõnul nähakse leppe tagasilükkamise korral Euroopas Prantsusmaad kui Euroopa „musta lammast“, Prantsusmaa tähtsus väheneks märgatavalt ning ta lakkaks vähemalt mõneks ajaks poliitiliselt ELis eksisteerimast. President kinnitas ka, et ei kavatse võimaliku „ei“ korral tagasi astuda, samas kui valitsuspartei UMP esimees Nicolas Sarcozy on võrrelnud käesolevat situatsiooni 1969. aastal tekkinud olukorraga, kui kindral de Gaulle lahkus ametist pärast regioonide võimu tugevdamise ja senati reformi küsimuses korraldatud rahvahääletuse läbikukkumist. (Philippe Goulliaud, Le Figaro, 15.04) Leitakse, et põhjalikult ettevalmistatud teledebatil lasi Chirac käest hea võimaluse. Rahvahääletuse tulemuse päästmiseks oleks ta pidanud haarama initsiatiivi, selgitama, et lepe viib Euroopat edasi, mitte ei taksita pelgalt vähikäiku. Chirac ei saanud kogu debati käigus arendada muid argumente, kui kinnitada, et Euroopa ei tule üdini liberaalne, et lepe hoiab ära suundumise anglo-saksi mudelile ning et hääletama minnes ei tasuks karta. Lähinädalad toovad selgust, kas „jah“ kampaania saab uue hoo sisse või oli presidendi teledebatt käestlastud võimalus. (Juhtkiri Nicolas Beytout’lt, Le Figaro, 15.04)

Kuigi Prantsuse ajakirjandus on suhteliselt kesiselt kajastanud Hiina relvaembargo teemat, muutsid USA asevälisminister Robert Zoellicki hiljuti Brüsselis tehtud ähvardused ka prantslased pisut ärevamaks. Zoellick ähvardas eurooplasi nimelt USA-poolsete majandussanktsioonidega, kui EL tõepoolest Hiinale relvi müüma otsustab hakata. Seni on Prantsusmaa ametlik seisukoht väljendanud, et pärast 1989. aastal Taevase rahu väljaku veresauna kehtestatud relvaembargo on oma aja ära elanud ning ei vasta enam ELi ja Hiina vahelistele tegelikele suhetele. (Thomas Ferenzi, Le Monde, 7.04) Kuigi Zoellick ähvardas Brüsselis suure tagasilöögiga ELi ja USA vahelistes suhetes, tuleb mõtiskleda, mida arvata Washingtoni argumendist, et embargo lõpetamine seaks löögi alla regiooni strateegilise tasakaalu. Spetsialistid on jagunenud kahte leeri arvamustes, kas Hiina sõjavägi kujutab endast „pabertiigrit“ või mitte. Peking on oma sõjalise valmisoleku osas rakendanud täielikku saladust, ilma, et me tegelikult teaksime, kas tegu on jõu või nõrkuse varjamisega. Et ameeriklasi on kavatsustes veenda, pakuvad eurooplased välja „strateegilise atlandiülese dialoogi“ arendamise Aasia ja Hiina arengute analüüsimiseks. Taolise dialoogi edu pole aga kaugeltki kindel, kuna paljud USA liidritest lähenevad vaidlusele embargo kaotamisest pigem emotsionaalselt kui diplomaatiliselt: eurooplased pannakse olukorda, milles nad peavad valima oma senise liitlase või Hiina vahel. Seega, peab EL eneselt tõsiselt küsima, kas tähtsam on atlandiüleste suhete soojenemine või partnerlus Pekingiga, millest viimane küll arvatavasti ei kannata eriti ka embargo püsimise korral. (Laurent Zecchini, Le Monde, 12.04)

Skandinaavia ajakirjandus

Bulgaaria ja Rumeenia said rohelse tule EL-ga liitumiseks 2007. aastal. Kuid liitumine 2007. aastal ei ole siiski veel garanteeritud. Selleks peavad need kaks riiki veel terve hulga olulisi reforme lõpuni viima, näiteks võitlema korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevus vastu. Kui sellega hakkama ei saada, võib liitumist veel ühe aasta edasi lükata. Skandinaavia ajakirjandus kahtleb, kas need riigid suudavad ikkagi kõiki liitumiseks vajalikke tingimusi nii ruttu täita. Rootsi ajakirjanduse arvates on tegemist siiki kahe vaese riigiga, kellel on keeruline oma probleemidega hakkama saada. Endised võimustruktuurid elavad seal suures osas edasi ning takistavad riigistruktuuride ning majanduse arendamist. Palju on veel vaja ära teha. Samas aga leiab Rootsi ajakirjandus, et EL areng õnnestub ainult siis, kui toetatakse Euroopa elanike. Kui Bulgaariale ja Rumeeniale oleks “ei” öeldud, siis oleks ka sealse rahva suhtumine EL suhtes negatiivseks muutunud ning see oleks kahe riigi arengut veel rohkem takistanud.

Prantsusmaa president Jasques Chirac alustas kampaaniat, et pranslased hääletaksid EL põhiseaduse poolt, kuna juba 14 Prantsusmaal läbi viidud arvamusuuringut on näidanud, et prantslased hääletavad põhiseaduse vastu. Kõige skeptilisemad on vasakpoolsed valijad. Chirac väidab, et EL põhiseadust on vaja selleks, et EL globaliseeruvas maailmas hakkama saaks. Chirac´i teleesinemine on Pransusmaal suurt vastukaja tekitanud Norra ajakirjandus leiab, et Prantsusmaa rahvahääletusel on palju mängus ning sellest sõltub paljuski EL edasine areng. EL peamiseks probleemiks peetakse seda, et puudu jab tugevast poliitilisest juhtimisest, mis on EL-i iseloomustanud varasematel koostööetappidel. (Juhtkiri, Aftenposten, 14.04). Ka Taani ajakirjandus arvab, et talk-shows osalemise abil Chirac prantslastelt jah-sõna kätte ei saa (Jesper Kongstad, JP, 15.04). Taanlased leiavad, et Prantsusmaa on EL-s niivõrd tähtis riik, et ei puhul võib EL põhiseadus vastuvõtmata jäädagi. Samas toimub rahvahääletus Taanis 27. septembril 2005 ükskõik mida prantslased hääletavad. Rootsi ajakirjandus leiab, et Chiracil seisab ees keeruline ülesanne, sest vasakpoolsetelt “jah” vastust kätte saada on raske. Taani ajakirjandus on EL-I pärast mures. Peale Rahvahääletuse kajastatakse pidevalt ka EL kehva majanduslikku seisu ning suutmatust Stabiilsususe ja kasvupakti nõuetes kinni pidada. Taani ajalehe Jyllands-Posteni juhtkirjas peetakse seda juba lausa Ebastabiilsupaktiks (Juhtkiri, JP, 14.04).

President Bush ei ole Iraani suhtes enam nii karmi hoiakuga kui varem. Oma presidendikarääri alguses nimetas Bush Teheranist juhitud riigikorda “kurjuse teljeks”. Teatavasti nõudis EL, et Iraaniga peetaks esialgu läbirääkimisi ning püütakse sel viisil panna Iraani tuumarelvast loobuma. Kuigi USA suhtumine Iraani on leebemaks muutunud, toob Rootsi ajakirjandus välja, et USA tegelikult ikkagi ei usu, et EL läbirääkimistel midagi saavutab. Läbirääkimistega võidetakse vaid aega.

Norra on muutunud EL suhtes positiivsemaks. Arutatakse, milline peaks olema Norra uus välispoliitiline suund ja kas Norra peaks EL-ga ühinema. Ka Rootsi ajakirjanduses arutati, millal Norra võiks EL-ga ühineda, aga leiti, et praegu on EL-s nii palju negatiivseid sündmusi, mis võivad Norra suhtumist EL-i vägagi kiiresti muuta. Norra välisminister Jan Petersenilt vastas küsimusele Norra EL-ga liitumise kohta, et sellest ei tea ta küll midagi. (Mats Carlbom, Dagens Nyheter, 14.04)

Soome ajakirjandus

Soome valmistub juba ette lahendama eesistumisajal EL finantseerimistüli. EL liikmesriikide rahandusministrite arvamused on üksteisest väga erinevad ning on vaja imet, et lahendus leitaks Luksemburgi eesistumise ajal. Komisjon on korduvalt hoiatanud, et kui Luksemburgi eesistumisajal kokkuleppele ei jõuta, võib see halvata EL töö. Suurbritannia ja Austria võimalustesse finantseerimistüli lahendamisel ei usuta. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 13.04) EL laienemisvoliniku Olli Rehni arvates ei vasta netomaksjate riikide EL eelarve piir Soome huvidele, kuna Soomele olulised teadus- ja arendustöö rahastamine jäetakse eelarvest välja esimestena kui otsustatakse finantseerimist vähendada. Soome valitsuse 1,1 protsendi piiri SKTst peetakse Soome vaatevinklist mõistlikuna. Rehn loodab, et otsus 2007-2013 aasta eelarvest võetakse vastu juunis toimuval tippkohtumisel. See näitaks, et EL suudab otsuseid vastu võtta ning toetaks konkurentsivõime kasvu ja tööhõivet. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 16.04)

Kuigi EP hääletas Rumeenia ja Bulgaaria EL liikmelisuse poolt võidakse laienemisvoilinik Olli Rehni sõnul liikmelisust edasi lükata kui riigid ei vii läbi EL nõutud uuendusi. Kõik ei olnud rahul sellega, et parlament otsustas liikmelisust toetada. EP liikme Eija-Riitta Korhola sõnul peaks liikmelisuse kriteeriumitest kinnipidamine olema normaalne, mitte üllatav. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 14.04) EP liige Ville Itälä ei pea õigeks lahtise volikirja andmist, kandidaatriik peab vastama EL nõuetele. Itälä arvates on hääletustulemus halb eeskuju Türgi ja tulevikus võimalikele Ukraina läbirääkimistele mõeldes. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 14.04) Soome peaminister Matti Vanhanen on kindel, et Rumeenia teeb kõik et puudusi parandada ning usub, et riigist saab peagi EL liige. (Matti Vanhanen, Turun Sanomat, 15.04)

Soomlaste suhtumine NATO liikmelisusesse on olnud muutumatu juba mitu aastat – peaaegu 60 protsenti on liitumise vastu ja 25 protsenti toetab liitumist. Erapooletuid on samuti 25 protsendi ringis. Kuigi Soome on NATOga liitumise vastu, peetakse loomulikuks osalemist EL julgeoleku- ja kaitsepoliitilises koostöös ning osaletakse rahutagamisoperatsioonidel. Ei ole näha, et Euroopa NATOga mitteliitunud riikides toetus liitumisele suureneks. Kardetakse võimalikku sattumist konfliktidesse väljaspool Euroopat, NATO sõltuvust USAst ning sõjalistest ohtudest olulisemateks peetakse mittesõjalisi ohte. Peab siiski meeles pidama, et Euroopa on tänapäeval sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt sõltuv USAst. Seega ei ole NATOsse mittekuuluvatel riikidel ükskõik, mis suunas viimasel ajal tihti esilekerkivad transatlantilised suhted arenevad. (Jyrki Iivonen, Helsingin Sanomat, 15.04) Endine Venemaa suursaadik Soomes Juri Derjabin arvab, et Soome liitub NATOga pärast 2007 aastat. Derjabini arvates on Soome valitsuse NATO poliitika muutunud, viimases julgeolekupoliitika raamdokumendis on tunda teistsuguseid rõhuasetusi. Derjabini arvates Soome liitumine NATOga ei mõjutaks dramaatiliselt Soome ja Venemaa suhteid. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 16.04)

Soome presidendivalimised 2006 aasta jaanuaris hakkavad ilmet võtma. Peaminister Matti Vanhanen (Keskusta) teatas, et on valmis kandideerima presidendivalimistel, Sauli Niinistö (Kokoomus) on oma soovist kandideerida teatanud juba varem ning Roheliste liidu esindajad valivad oma kandidaadiks Heidi Hautala. Sotsiaaldemokraadid ootavad president Tarja Haloneni otsust. Matti Vanhaneni kandidatuuri peeti pikka aega kindlaks, kuid peaministri hiljutine lahutus ja viimase aja avalikkuse tähelepanu tekitasid arvamusi, et Vanhanen loobub kandideerimisest. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.04) Keskustal oleks olnud raske leida teist sobivat kandidaati, kui Vanhanen oleks loobunud. Kui Tarja Halonenist saab Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat pakuvad Vanhanen ja Niinistö üheskoos Halonenile tugevat konkurentsi. Juba nüüd võib ette arvata, et lahendust ei leita valimiste esimeses voorus. Lisa värvi annab valimistele see, et oodatakse, et kodanlastest hääletajad ühendavad oma jõud teisel ringil, et pärast 24 aastat võtta presidendi amet Sotsiaaldemokraatidelt. Keskerakond ja Koonderakond on sunnitud võitlema kodanliku hegemoonia pärast viisil mis on uus Soomes. (Juhtkiri, Kaleva, 17.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Andrus Ansip as the country's new PM and approved his proposed cabinet, reinforcing the Baltic state's pro-West and EU policies. The cabinet of the centre-left coalition, which includes former tax office chief Aivar Soerd as finance minister, must now be formally approved by President Arnold Rüütel. (Reuters, 12.04)"

Eesti uus valitsus andis parlamendi ees ametivande. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Peaministri kohale asuv reformiparteilane Andrus Ansip töötas nõukogude perioodil Kommunistliku Partei Tartu linnakomitee osakonnajuhatajana ning iseseisvuse taastamise järel Eesti suuruselt teise linna linnapeana. (Interfax, 13.04)

Eesti uue valitsuse haridusminister Mailis Reps kutsus tagasi keeleseaduse parandusettepanekud, mis oleks võimaldanud tööandjail töötajaid nõrga eesti kelle oskuse tõttu vallandada ning andnuks keeleinspektsioonile õiguse omal äranägemisel juba sooritatud riigikeele eksamite tulemusi tühistada. Mainitud ettepanekud kutsusid esile venekeelsete organisatsioonide ägedaid proteste. (Interfax, 15.04)

Two Estonians who were held in labour camps as political prisoners during the Soviet occupation of the Baltic state urged world leaders in a letter to boycott events in Moscow on May 9 to mark the end of World War II. "Seeking to divert the attention of the world from both past and present crimes, the leaders of the Russian Federation intend to stage on May 9 a grand propaganda event to which leaders of many countries have been invited," Kalju Matik and Mart Niklus, said. (Afp, 13.04)

Rida Eesti venekeelseid organisatsioone nõuavad riigi parlamendile ja valitsusele edastatud pöördumises 9. mai riigipühana taastamist ning kodakondsuse ja alaliste elamislubade andmist Hitleri-vastases koalitsioonis sõdinud veteranidele. (Interfax, 12.04)

Eestis tähistatakse EL liitumist, Euroopa päeva ning fašismi üle saavutatud võitu ühtse Euroopa nädala raames. (Interfax, 11.04)

Saksamaa ajakirjandus

Vasakpoolsed on Eestis pragmaatiliselt paremliberaalidega ühise valitsuse moodustanud. Pole ime, et Eesti 15 iseseisvusaasta 12. valituse peamiseks eesmärgiks on ellujäämine. Ansip ei näe suuri vastolusid: väita, et sotsialism ja liberalism üksteist välistavad, on “piiratud fantaasia”. Eestis on tegelikult olulisem just isiklikud suhted ja läbisaamised kui parteiprogrammid või maailmavaade. Läbirääkimised vasakpoolsetega toimusid ootamatult libedalt, kuna ka Savisaar on pragmaatik. Maksude küsimuses jõudsid nad väga kiiresti kokkuleppele. Kuid juba omavalitsuste valimise ajal võivad alata hõõrumised, juhul kui mõnel osapooltest kehvasti läheb. (Hannes Gamillscheg, Rrankfurter Rundschau, 16.04).

Norra ajakirjandus

EV suursaadiku Juhan Haravee vastus Andrei Rusakovi artiklile Norra ajalehes Aftenposten 08.04.2005: Rusakov jätkab Venamaa ajalookirjutamise traditsiooni ning kirjutab Balti riikide ja Venemaa ajaloost nii, kuidas Venemaa seda näeb. Rusakov kirjutab, et Balti riikide okupeerimist peale II maailmasõda ei ole kunagi olnud, vaid Balti riigid soovisid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga ühineda. Peale seda, kui Eesti oli oma enda ”diktaatorite” käest ”vabastatud” algas tohutu hulk arreteerimisi, piinamisi, vägistamisi ja tapmisi. Kümned tuhanded eestlased ja teiste rahvuste esindajad, sealhulgas naised ja lapsed, küüditati GULagi laagritesse Venamaale/Siberisse, et nad seal kannataksid ja sureksid. Üritati kaotada igasugune jälg sellest, et vaba Eesti riik kunagi üldse eksisteerinud on. Sellist ajaloo versiooni toetab ka praegune Venemaa valitsus – nad leiavad, et see oli eestlaste vaba tahe! Mis võiks olla veel küünilisem? Venemaa leiab, et vene ajalugu on täis kangelastegusid ning seal ei ole mitte midagi häbeneda. Muuhulgas unustab Rusakov ära, et ta kirjutas selle artikli Norra ajalehele Aftenposten, mille lugejateks on suures osas Norra kodanikud. Norra ei ole aga kunagi toetanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides (või ”vabastamist” nagu Rusakov seda nimetab) Paljusid norralasi ärritas Rusakovi artikli juures see, et seal tehakse puhast propagandat Norra ametliku välispoliitika vastu. (Juhan Haravee, Aftenposten, 14.04)

Soome ajakirjandus

Eesti saab uue valitsuse ja taas uue välisministri. Reformierakonna juhatuse teatel on uus välisminister Urmas Paet. Endine välisminister Rein Lang saab uues valitsuses justiitsministri koha. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 11.04)

Eesti on saamas uue valitsuse Reformierakonna juhi Andrus Ansipi eestvedamisel. Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit leppisid kokku koalitsioonilepingu ning ministriportfellide jaotuse suhtes. Opositsiooni arvates abirahasid ja maksukergendust lubav uus valitsus püüab sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste hääletajaid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 12.04)

Eesti sisepoliitikat iseloomustavad endiselt erinevad pöörded ja eelarvamusteta vahetuvad valitsuse kokkupanekud. Kaks aastat tagasi otse peaministriparteiks tõusnud Res Publica kaotas lühikese aja jooksul kodanike ja valitsuspartnerite toetuse. Res Publica endised koalitsioonipartnerid Rahvaliit ja Reformierakond sõlmisid Reformierakonna juhi Andrus Ansipi juhtimisel uue valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakond ja Keskerakond esindavad kõige vastandlikumaid nägemusi, kuid neil on siiski koostöökogemust. Uus programm sisaldab tulumaksu vähendamist ja pensionäride olukorra parandamist, kuid pole veel teada, kust selleks raha leida kavatsetakse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.04)

Riigikogu kiitis heaks Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsuskoalitsiooni. Uus valitsus sai nimeks “küüslauguvalitsus” kuna kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis peetud kolme erakonna juhi kohtumisel. Uues valitsuses on kuus uut ministrit, nendest viis Keskerakonnast. Uus valitsus kavatseb jätkata tulumaksu vähendamist aeglasema kava järgi ning on lubanud tõsta pensioni ja toetada lastega peresid. (Marjut Tervola, Helsingin Sanomat, 13.04)

Riigikogu toetus Eesti uuele valitsusele oli napp: 101 liikmest toetas Andrus Ansipi nimetamist peaministriks 53 Riigikogu liiget. Uue valitsuse koalitsioonileping sisaldab kõigi kolme erakonna tähtsamaid valimislubadusi. Suurimaks üllatuseks peetakse seda, et Eesti maksusüsteemi ja tulumaksu vähendamist kritiseerinud Keskerakond nõustus toetama Reformierakonna programmi tulumaksu vähendamise osas. Reformierakonna nõudmisel jätkatakse emapalga maksmist, Rahvaliidu nõudmisel tõstetakse järgmise aasta eelarves sissetuleku maksuvaba osa ning Keskerakonna nõudmisel lubati tõsta keskmist pensioni ja finantseerida tasuta koolilõunad. Andrus Ansip lubas jätkata tasakaalustatud eelarvepoliitikat ning usub, et Eesti majanduskasv on ka järgmistel aastatel kuue protsendi ringis. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.04)

Eesti uuelt valitsuselt ei oodata suuri muutusi majandus- ja välispoliitika suhtes. Valitsus kavatseb jätkata tulumaksu vähendamist ja pensioni suurendamist. Uus peaminister lubab, et uus valitsus on eelmisest tõhusam. Andrus Ansipi sõnade kohaselt on Eesti poliitika probleem selles, et erakonnad on keskendunud liialt oma asja ajamisele ning tervik on jäänud tähelepanuta. Ansip püüab oma valitsuse koos hoida 2007 aasta parlamendivalimisteni. Asjaolu, et valitsuses on uusi ja kogenematuid poliitikuid ei hämmasta kedagi Eestis, kus erakonnad on noored ja enesekehtestamise soov suur. Eesti ei ole nagu Soome, kus keskealised ei taha võimust loobuda. (Marjut Tervola, Helsingin Sanomat, 14.04)

Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingus on näha, et pikalt opositsioonis olnud Keskerakond on valmis järeleandmisi tegema. Ministriportfellide järgi on juhtiv partei Reformierakond. Uue valitsuse välisministriks sai endine kultuuriminister Urmas Paet. Kolmekümneaastane Paet on uusim lüli Eesti viimaste aastate noorte välisministrite ahelas. Uue valitsuse huvipakkuvaim nimi on Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Uuele valitsusele ei ennustata kerget teed, kuna erakondi ühendab põhiliselt tahe võimul olla. Eesti demokraatiale teeks head, et valitsuste keskmine eluiga tõuseks. Koalitsioonilepingus on näha sotsiaalpoliitika osas Keskerakonna ja majanduse osas Reformierakonna lubaduste teostamist. Eesti kindlustab välismaiste investeeringute konkurentsis endisest madalama maksustamisega huvi Eesti vastu. On huvitav näha, kas selline maksupoliitika soodustab pensionäride kolimist Soomest Eestisse. Eesti peab jätkama radikaalset majanduspoliitikat, et hoida majanduskasvu. (Juhtkiri, Kaleva, 14.04)

Rassimine, egoism ja oma huvide kaitsmine on noore demokraatia tõved, Eesti erakonnad alles õpivad oma tööd. Eestlaste üle muhelevatele soomlastele tuletatakse meelde, et demokraatia algus on raske. Kui Eestis on 14 esimese iseseisvuse aastate jooksul 12 valitsus siis Soomel oli neid samal ajal 19. Eestlased on olnud edukad läände pürgimises ja sinna pääsemises. Majandus on arenenud soodsalt, liberaalne majanduspoliitika ja madalad maksud on saanud Eesti kaubamärkideks. Nüüd on tugevnenud vasakpoolsete hääl ja Keskerakond soovib lähendada Eestit põhjamaade heaoluriikidele. Kuid kust leida raha samal ajal kui tulumaksu vähendatakse? Uus valitsus võib jääda lühiajaliseks, ennustab autor. (Marjut Tervola, Helsingin Sanomat, 16.04)

Soome ei hakka Balti riikide suureks õeks, tõrjub Soome president Tarja Halonen Venemaa Föderatsiooninõukogu esimehe Sergei Mironovi ettepaneku Soome rollist suhetes Balti riikidega. Soomel ei ole vajadust hakata kellegi vanemaks õeks või vennaks. Mironov soovis Soomet külastades, et Soome kasvataks ELs Balti riike vanema venna rollis. Suured õed ja vennad on vajalikud, kuid mitte hinnatud, märkis Soome president. (Etelä-Suomen Sanomat, 16.04)

NATO partnerid valvavad Balti taevast. Õhuruumi valve on NATO liikmelisuse nähtavamaid muutusi. Enne Balti riikide NATOga liitumist arvati, et Venemaa võib protestiks NATO laienemisele vastata õhutegevuse aktiviseerumisega kuid möödunud aasta on siiski läinud rahulikult. Balti riikide NATO liikmelisus on olnud strateegiliselt raske Venemaale, kuigi Kreml ei ole viimasel ajal enam sellele avalikult vastu olnud. Balti riikide jaoks on NATO hävitajate kohalolekul eelkõige sümboolne väärtus. Poliitiliselt on tähtis, et NATO osutab alliansi toetust konkreetselt. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 16.04)

Baltneti õhuseirekeskus on Balti NATO koostöö kroonijuveel, kus pannakse kokku Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi üldpilt. Süsteem on alliansi teleskoop Läänemere põhjapoolsetele aladele ja Venemaa loodeosadele. Baltneti abil saab NATO reaalajas kolmemõõtmelise õhuruumi pildi uute liikmesriikide piirkonnast ja NATO idapiirilt. Balti riikidele annab see võimaluse valvata korralikult piirkonda. Pärast NATO laienemist on venelased üha harvem rikkunud Balti õhupiiri. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 16.04)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

1994. aastal kehtestati Eestis võrdne maksumäär nii üksikisiku sissetulekule kui ettevõtte kasumile. Nii paranes märgatavalt selle väikese Balti riigi majanduslik olukord. Riigi tegevust üritasid järele aimata naaberriigid ning kadestasid Ameerika konservatiivid. Reformide algusajal maksustati Eestis tööjõudu ja kapitali sama maksumääraga, kuid alates 2000. aastast otsustati ettevõtte tulu mitte maksustada, kui seda aktsionäridele dividendidena välja ei maksta. See ajendab ettevõtteid oma sissetulekuid säilitama ja reinvesteerima. Eesti majandus on alates aastast 1994 pidevalt kasvanud. Kuid kui suurt rolli mängib Eesti tulude jaoks võrdne maksumäär tegelikult? Tundub, et sel on isegi väiksem osa kui Eesti vanamoodsal käibemaksul. (The Economist, 15.04)

Keskaegne Tallinna vanalinn on üks maailmas paremini säilinutest. Selle ehitised pärinevad 15. sajandist ning alates 1990 on paljud neist renoveeritud ja imeilusateks korteriteks ümber ehitatud. Britid, venelased ja skandinaavlased on Eestis endale kinnisvara soetanud juba aastaid ning hinnad on tõusnud kiiresti. Võrreldes Euroopa keskmisega on aga hinnad veel ikkagi madalad. Kinnisvara ostmine on Eestis väga lihtne: Euroopa kodanikena pole brittidele mingeid piiranguid. (Alistair Ganston, The Independent, 13.04)

Rootsi ajakirjandus

Kui Föreningssparbanken on Hansapanga täelikult üle võtnud, lahkub ametist senine Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt. Ta ei lahku pangast tühjade kätega vaid väga jõuka mehena, sest aktsiatemüügiga teenis ta miljoneid. Neivelt on pangast töötanud selle algusaastatest saadik ja olnud juhatuse esimees juba kuus aastat. Neivelt on üks neist, kes ütles Föreningssparbankeni esimesele pakkumisele ei ja rootslased olid sunnitud pakkumist 11 eurolt 13,5-le tõstma. Hansapank on siiani olnud särav täht Eesti majanduselus, kuid nüüdsest on see rootslaste kontrolli all. Teisi Eesti pankasid kontrollivad SEB, Nordea ja Soome Sampo. (Frederik Braconier, SvD, 13.04)

Soome ajakirjandus

Rootsi Swedbank omandas 98 protsenti Eesti majanduse lipulaevana tuntud Hansapanga aktsiatest. Samas vahetub eestlastest juhtkond rootslaste vastu ja pank lahkub börsilt. Hansapanga juht Indrek Neivelt esitas lahkumisavalduse ja erakorraline aktsionäride koosolek valis pangale uue juhtkonna. Juba varem 60 protsenti Hansapanga aktsiatest omistanud Swedbank on sel aastal sihikindlalt püüdnud omandada viimasedki Balti suurima ja kasumit andva panga aktsiaid. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 13.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Two Estonian members of parliament from the party of the Baltic state's future prime minister stepped down after police held them overnight for aggressive behaviour while heavily drunk. The lawmakers from the Reform Party, which is finalising a deal on a new coalition government, said they had no excuse for their behaviour. (Afp, 11.04)

Kaks valitsusse kuuluva Reformierakonna parlamendisaadikut astuvad tagasi seoses pealinna baaris ”Võitlev Sõna “ toimunud intsidendiga, mis lõppes politseinike suhtes solvavaid väljendeid kasutanud ebakaines olekus Peep Arule ning Toomas Teinile kinnipidamisega arestimajas. (Interfax, 11.04)

Eesti valitsuse residentsis Stenbocki majas ei osata midagi ette võtta lahkuva peaministri Juhan Partsi kassi Miisuga. Endine peaminister ei näe võimalust looma endaga kaasa võtta ning ka uus peaminister Andrus Ansip ei soovi kassi oma kabinetis näha. Kahe valitsuse majas elatud aasta jooksul jõudis Miisu saada oskas poliitilisest folkloorist, tema nime all ilmusid följetonid valitsuses toimuvast. (Interfax, 13.04)

Tallinnas Vene Föderatsiooni suursaatkonnas toimus esimene mälestusmedalite “60 aastat Võidust Suures Isamaasõjas 1941-1945. a” kätteandmise tseremoonia. Autasustatute hulgas oli ka Eesti ekspresidendi onupoeg , Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri. Kohaletulnuid tervitas suursaadik Konstantin Provalov, kelle sõnul on Eestis enne 9. maid kavas autasustada 8000 inimest. (Interfax, 13.04)

Saaremaal Mõntu sadama akvatooriumis avastati sadu II MS ajast pärinevaid lõhkekehi, mille taganevad saksa väed 1944. a. olid sinna maha jätnud. (Interfax, 14.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Umbes kümme aastat tagasi hakkasid briti tulevased pruudid ja peigmehed oma poissmeeste- ja vanatüdrukute õhtuid korraldama väljaspool kodulinnu. Viimasel ajal on pidude sihtkohaks saanud Vilnius, Riia ja Tallinn, sest odavlennufirmad lendavad sinna otse Londonist. Lisaks sellele on neis linnades ka väga odav õlu. Suurimaid poissmeestepidusid korraldavad firmad üritavad oma klientidele leida ka päevast tegevust: poiste jaoks leidub tõsiseid mänguasju NLi endistelt laskeradadelt – need on varustatud punaarmee tulirelvadega. Peale keskaegse sarmi ja sajanditepikkuse ajaloo meelitab poisse Baltimaade pealinnadesse veel üks “atraktsioon”: “Ükskõik kuhu sa ka ei vaataks, igal pool on jalustrabavad neiud,” ütles Baltic Holidays'i juhtivdirektor. “See on nagu unenägu.” (Brian Lavery, The New York Times, 17.04)

Saksamaa ajakirjandus

Naised dirigendipuldi ääres pole enam ammu mingi ime – Anu Tali stardib Lääne-Euroopas. “Kivikirstkalmete, neljateistkümne käände, metsikute karude, põtrade ja lendoravate maalt tulev Anu Tali” kuulub Eesti muusika edukaimate ekspordiartiklite hulka – kõrvuti Arvo Pärdi ja Vanilla Ninjaga, kirjutab Saksa päevaleht. “Jääsiniste kassisilmadega” Anu Tali on teistest dirigentidest noorem, ent ometi pole ta naiivne. Igas naisdirigendis peitub üksikvõitleja, kes tahab meestega konkureerida ega soovi, et tema tegevust vaid naiseks olemisele taandataks. Anu Tali eeskujud on väga maskuliinsed: ta austab Soltit, Furtwänglerit ja Karajani. Eestlaste muusikaeelistustes peegeldub “armastuse ja vihkamise suhe” Venemaaga – populaarsed on sellised heliloojad nagu Prokofjev ja Šostakovitš. Kaua aega oli dirigendiamet meeste pärusmaa – praegugi kujutatakse naisdirigente kui meeste valdkonda tunginud amatsoone. “Naisdirigentidel on kangelasmeelt, aga ometi vajavad nad ka kannatlikkust – sest meeste pärusmaal läbi lüüa pole sugugi nii lihtne,” kirjutab ajaleht. (Kai Luehrs-Kaiser, Die Welt, 12.04)

Soome ajakirjandus

Edgar Savisaare memuaarid avaldatakse sügisel Soomes. Raamatu tõlgib Jouko Vanhanen ja kirjastab kirjastus Tammi. Algselt 1000-leheküljeline teos käsitleb Eesti vabanemist N. Liidust ja Savisaare tegevust üleminekuaja valitsuse peaministrina. Soomekeelne raamat saab olema 400-leheküljeline ja sisaldab Savisaare poolesaja leheküljelist eessõna. Teost peetakse Eesti lähiajaloo ainulaadseks dokumendiks. (Helsingin Sanomat, 15.04)