Nädal välismeedias 4.-10. aprill 2005

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

Italy became the first founding member state of the EU to ratify the bloc's new constitution with a widely expected majority vote in the upper house Senate. (Reuters, 6.04)

France will plunge the EU into crisis if it rejects the EU constitution in a referendum next month, the EP president Joseph Borrell said. Alarmed by opinion polls which show the "No" campaign in the lead in France, Borrell warned French opponents of the treaty that rejecting it on May 29 would have far more serious implications for the future of Europe than they imagine. (Reuters, 9.04)

President Vaclav Klaus warned Czechs against bowing to pressure to back the European constitution even if the rest of Europe did, as he launched a book of criticism of the document. Klaus, a eurosceptic, outlined 10 arguments against the document in his introduction to a translated analysis by the Dublin-based National Platform EU Research and Information Centre. (Afp, 6.04)

The Dutch government launched a campaign to promote the new European constitution amid fears that a French rejection could influence the referendum in the increasingly eurosceptic Netherlands. (Reuters, 6.04)

France's National Assembly began a debate on the EU's new constitution , as three more opinion polls showed opponents winning the referendum on May 29. Over the last two weeks a total of nine surveys have put the "no" camp in front, at between 51 and 55 percent of voters. None has given the lead to supporters of the constitution. (Afp, 5.04)

The French government urged sceptical voters to back the EU constitution for the sake of national interest and the good of the 25-member bloc. The plea by Prime Minister Jean-Pierre Raffarin came on the same day that two opinion polls showed a majority of people plan to reject the treaty. (Reuters, 5.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

The EU will send a team to Russia's breakaway Chechnya region to look at ways of giving economic and reconstruction aid, the first time the bloc has tried to give such help there. The team would visit Chechnya and the neighbouring republics of Ingushetia and North Ossetia. (Reuters. 8.04)

EU offers 22.5 million euros to victims of Chechnyan conflict. The funds, the first to be made available this year, come on top of 148 million euros that has already been handed out by Brussels' humanitarian aid agency Echo since the beginning of the conflict in 1999. (Afp, 7.04)

Russian President Vladimir Putin and the EU foreign policy chief, Javier Solana, hailed warming ties ahead of a May summit, a sharp contrast with cooling Russia-US relations. "Our relations are becoming better and better," Solana was quoted as saying by Russian news agencies. Relations between Russia and the EU took a hit late last year during Ukraine's "orange revolution," when Moscow accused Brussels of trying to install an ally at the helm of the ex-Soviet republic. The US has been critical of Putin's decision to scrap direct gubernatorial elections and to eliminate single-mandate seat elections to the State Duma lower house of parliament, as well as Moscow's part in the demise of oil giant Yukos. (Afp, 5.04)

The EU said it has earmarked 25 million euros in aid for Kyrgyzstan to help the former Soviet republic manage a political crisis sparked by the sudden ousting of veteran president Askar Akayev last month. (Afp, 9.04)

EU's Solana praised Serbia's latest cooperation with the UN war crimes court that resulted in the surrender of dozen Serb or Bosnian Serb suspects, saying he hoped it would continue.(Afp, 7.04)

A leading U.S. lawmaker urged calm in the visa row with the EU, saying European tourists and executives would not face huge delays entering the US. Washington rebuffed an EU request to delay rolling out new high-security passports last week, sparking fears in Europe that there could be long visa delays for transatlantic travellers. (Reuters, 5.04)

Venemaa ja Leedu arendavad kaubandus-majanduskoostööd hoolimata Leedu presidendi otsusest mitte osaleda 9. mai pidustustel Moskvas, teatas välisminister Sergei Lavrov peale konsultatsioone Leedu välisminister Antanas Valionisega. (Interfax, 08.04)

Laienemine

Turkey will not bow to EU pressure to recognize the World War I killings of Armenians as genocide as a condition for joining the EU, Turkish President Ahmet Necdet Sezer said. "We are witnessing efforts to bring many issues not directly related to our membership process before us as covert conditions," among them allegations that more than a million Armenians were victims of genocide under Ottoman rule, Sezer said "It is wrong and unjust for our European friends to press Turkey on these issues," he said. (Afp, 7.04)

Romania's centrist PM Calin Tariceanu said he would restructure the government after his country signs a EU membership treaty this month, in an effort to cut bureaucracy. (Reuters, 6.04)§ Serbia is expected to get a vote of confidence from the EU when the bloc publishes a report on the Balkan country's fitness for eventual membership, according to a Reuters survey. (Reuters, 8.04)

The EU could number 35 members within the next decade but urgently needs to reform to be able to function, an international conference on EU expansion discussed. Speaking at the European Expansion - Experiences and Potential conference in Prague, Amanda Akcakoca, a policy adviser with the Brussels-based European Policy Centre, said that even Russia could warm up to the idea of joining the bloc as its borders approached. "Russia still sees itself as a big player in its own right but the closer the democratic process gets to Russia's borders, the closer Russia may come to the EU. "If there is a revolution in Russia I think its people could want to be part of the bloc," she added. Following the accession of Bulgaria and Romania, the western Balkans, northern European countries and countries from the former Soviet Union could follow, Akçakoca said. (Afp, 7.04)

EMU, majanduspoliitika

EU Commission worried over bloc's financial future. Presenting final details of its long-term budget proposal, the Commission warned member states that the EU would face financial chaos and serious political setback unless they resolve their heated dispute over spending by the end of June. (Reuters, 6.04)

Chancellor Gerhard Schroeder said Germany will not raise its payments to the EU budget and rejected plans for opening up the services sector. "The idea that some institutions have that we in Germany are prepared to let the European Union budget grow without limits is definitely wrong. It will not find agreement from the German government," Schroeder said. (Reuters, 9.04)

The EU's current 25 members will see the bloc's population start declining in 2025 with new member states in the East experiencing the fastest drop. The EU would gain 13 million inhabitants from the 456.8 million registered in 2004 to peak at 470.1 million in 2025. The increase was mainly attributed to immigration since the total number of deaths was expected to exceed births as soon as 2010, Eurostat said. (Afp, 8.04)

Revamped budgetary rules underpinning the euro are not perfect and much will depend on how they are applied, Spanish Economy Minister Pedro Solbes said. EU ministers struck a deal to rework the rules of the Stability and Growth Pact, following repeated breaches of deficit limits by Germany, France and others. The European Central Bank has warned that the relaxation of the budget rules could threaten confidence in the fiscal framework of European monetary union. (Reuters, 7.04)

EU to launch probe of energy sector in May. "The sectoral inquiry into energy will be launched in May," EU competition director general Philip Lowe said. (Afp, 7.04)

ECB President Jean-Claude Trichet expressed concern about fiscal developments in a number of eurozone countries. "Although public finances remain sound in a few euro-area countries and fiscal consolidation is progressing slowly in others, in several countries fiscal perspectives are worrying, as imbalances are not projected to decline." Trichet complained. (Afp, 7.04)

The EU's executive wants to earmark 60% of its multi-billion-euro security budget in 2007-2013 for fighting illegal immigration, beefing up border controls and organising the return of unwanted migrants. (Reuters, 6.04)

EU cuts eurozone 2005 growth forecast to 1.6 %. The EU Commission has trimmed back its 2005 eurozone growth estimate to 1.6 percent from 2.0 percent previously due to high oil prices and the strength of the euro. (Afp, 4.04)

The US warned it will resume its case against the EU at the WTO if EU member states approve a new round of government loans for aircraft maker Airbus. (Afp, 8.04)

Julgeolek

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said that the trans-Atlantic alliance had "an open door policy" for Ukraine. "If Ukraine voices ambition to become a NATO member, NATO would take that ambition very seriously," he said. "NATO is a performance-based organization. Ukraine is a distinctive partner of NATO. We will soon discuss this with Foreign Minister (Boris) Tarasyuk of Ukraine," he said. (Afp, 4.04)

Japan’s PM Junichiro Koizumi said Japan would seek to expand cooperation with NATO in Afghanistan. "I believe there are many fields where Japan and NATO can work together. I want us to be in close contact," Koizumi said at a meeting with visiting NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer. (Afp, 4.04)

A senior NATO official voiced concern on over Bosnian Serbs' refusal to abolish their defence ministry, one of the conditions for Bosnian membership in NATO's Partnership for Peace programme. (Afp, 5.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia ja USA ajakirjanduses käsitletakse hoogsalt 5. mail Suurbritannias toimuvaid üldvalimisi ning analüüsitakse võimalikke valimistulemusi. Osaliselt on valimised referendum Tony Blairi üle. 1997. aastal ei hääletanud valijad mitte Leiboristliku Partei, vaid selle juhi poolt. Alates Iraagi sõjast on endised leiboristide toetajad aga parteiliidri vastu pöördunud. (Rachel Sylvester, The Daily Telegraph, 04.04) Osaliselt on valimised ka otsus valitsuse saavutuste kohta. Leiboristide valimiskampaania keskpunktis on majandus, mis pole sugugi üllatav, sest riigis on madal inflatsioon ning madal töötusprotsent. Samuti on valitsusel õnnestunud investeerida avalikesse teenustesse, ilma et majandus oleks destabiliseerunud. Üldvalimised on loomulikult võitlus peamiste parteide ning nende tulevikulubaduste vahel. Konservatiiv Michael Howard on lubanud avalike teenuste paranemist, maksude alandamist ning riiklike kulutuste vähendamist. Kuidas on aga konservatiividel võimalik makse alandada, kui leiboristid näevad eelarves auku, mida üritatakse täita maksude tõstmisest saadava tuluga? (Juhtkiri, The Independent, 06.04) 5. mail toimuvate valimistel on küsimus usalduses. Kas Tony Blairi saab usaldada? Kas tema valitsuse kaheksaaastane võimul püsimine õigustab nende usaldamist veel üks kord? Kas Tooride Parteid võib usaldada alternatiivse valitsusena? (Juhtkiri, The Economist, 08.04)

Euroopa laienemine lubab maailmajao jälle üheks liita, samas esitab see Euroopa rikkamatele lääneriikidele suuri väljakutseid. Kahe majanduse ühendamine tekitab hindade ja palkade lähenemist. Kui palgad tõstetakse vaesemates riikides liiga kõrgele, tekitab see töötust neis, kui palgad hoitakse liiga kõrgel rikkamas piirkonnas, kasvab töötus seal, sest tootmine kolib üle vaesemasse piirkonda. Ainus viis Euroopa riikide liitmiseks, ilma et kannataks ühtede heaolu ning teiste majandus, seisneb palkade paindlikkuses, palgatoetustes oma riigi kodanikele ning toetustes oma riigi kodanikest töötutele. Tundub, et seda pole silmas pidanud aga ELi põhiseadusliku lepingu koostajad. (Martin Wolf, Financial Times, 06.04) ELi kasvamine 25-liikmeliseks oli määratud kriisini jõudma. Hea, et kriis tabas liitu enne, kui jõuti ratifitseerida ELi põhiseaduslik leping. Maades, kus lepingu üle kavatsetakse korraldada rahvahääletus, on üles kerkinud palju küsimusi: kas leping “amerikaniseerib” Euroopa? Kas see allutab Euroopa julgeoleku NATOle? Mõned idaeurooplased arvavad, et ELi liikmelisus on kaitse Venemaa vastu, lääneeurooplased peavad seda kaitseks võimaliku USA ohu eest. Kui USA surub riikidele demokraatiat peale jõuga, siis EL teeb seda oma eeskuju kaudu ning rahumeelselt. Eurooplased on eri arvamusel selles, kas liit peaks üle minema ameerikalikule vabaturu majandusele või kaitsma oma sotsiaalturu mudelit. Arvamused erinevad ka laienemisküsimustes. EL on pidanud tunnistama, et laienemine on teinud võimatuks üdini integreeritud Euroopa loomise, millel on ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Alternatiiv sellele on mitu “Euroopat”, mis on integreeritud erineval määral ning kus riikidel on välismaailmaga kõigil omad suhted. (William Pfaff, International Herald Tribune, 05.04) Viimaste arvamusküsitluste tulemusena tundub, et prantslased hääletavad 29. mail ELi põhiseadusliku lepingu vastu. Võiks arvata, et ELi liidritel on selliseks olukorraks varuplaan, kuid seda paraku pole. Võrreldes prantslaste “eiga” oleks Briti “ei” tagajärjed peaaegu tühised. Suurbritannia satuks isolatsiooni, kuid ilma Suurbritanniata võib ELi ette kujutada küll, ilma Prantsusmaata aga mitte. Prantsusmaa “ei“-kampaania vastustab põhiseaduslikku lepingut vastupidistel põhjustel kui seda teevad Briti skeptikud. Prantslased loodavad, et suudavad laienenud liberaalse liidu maa peale tuua. EL ei saaks hakata põhiseadusliku lepingu üle uusi läbirääkimisi pidama, sest muutused, mis oleksid Prantsusmaale vastuvõetavad, ei meeldiks Suurbritanniale ja vastupidi. Soovitatud on muuta põhiseaduslik leping madalama astme lepinguks selle sisu muutmata. Selline lähenemine oleks aga ebaaus ja ebademokraatlik. Ning kui prantslased lükkavad ELi põhiseadusliku lepingu tagasi, siis teevad nad seda loomulikult lepingu sisu mitte vormi pärast. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 04.04)

Transatlantilised suhted on enne George W. Bushi eesseisvat Euroopa-visiiti olulises punktis. Mõlemal pool Atlandi ookeani näib valitsevat pragmatism. Kuidas asetada transatlantiline koostöö mõlema osapoole välissuhetes tähtsaimale kohale? Teatud ühistes väljakutsetes tuleks jõuda ühiste lahendusteni. On kuus valdkonda, kus transatlantiline koostöö võiks tuua tulemusi juba lähiajal. Nendeks on Iraani tuumaprogramm, Ukraina, võitlus rahvusvahelise terrorismiga, kontroll Venemaa ja endiste NLi riikide massihävitusrelvade üle, tarnsatlantilise kaubanduse ja investeeringute lihtsustamine ning Euroopa sõjalise võimekuse tõstmine. (Giuliano Amato, Harold Brown, Financial Times, 07.04) ELi ja USA vahelistes suhetes on olulisel kohal ka relvaembargo Hiinale. Ükskõik milline lõplik kokkulepe ka poleks, ennustab relvamüügitüli pikaajalist asümmeetriat. USA näeb Ida-Aasiat julgeolekugarantiina nii Taiwanile kui ka Lõuna-Koreale ja Jaapanile, Euroopa selles mõttes piirkonnaga seotud ei ole. USA ja Euroopa näevad erinevalt seda, kuidas on omavahel seotud majandus ja julgeolek. Ameeriklased arvavad, et majanduslikud kokkulepped Pekingiga tuleb ühendada sõjalise poole ohjeldamisega, eurooplaste arvates muudab suurem majanduslik seotus sõjalise ohjamise üleliigseks. Hiina majanduslik integratsioon ongi julgeoleku garantiiks. (Marta Dassu, Roberto Menotti, Financial Times, 08.04)

Ingliskeelne press kajastas Ukraina presidendi Viktor Juštšenko visiiti Ameerikasse ning tema kohtumist Ameerika presidendi George W. Bushiga. Juštšenko mainis Ukraina suurimate probleemidena korruptsiooni ja suurt vaesust. Lisaks pole Ukrainas välja kujunenud õigusriik ning seal ei arvestata alati inimõigustega. Juštšenko jaoks on oluline tunda, et Ukrainal on maailmas toetajaid, et riik pole üksi. (Brian Knowlton, International Herald Tribune, 05.04)

Saksamaa ajakirjandus

Ukrainas on käimas tulised vaidlused 9 mai tähistamise ümber. President on otsustanud jääda kodumaale, oma rahva juurde. Paraadi asemel korraldatakse suur pidulaud Kiievi keskväljakul. Nagu Baltimaadeski, argumenteerivad Moskva pidustuste vastased sellega, et Punaarmee võit tõi kaasa uue rõhumise. Tuhanded Lääne-Ukraina mehed pidasid aastatepikkust partisanisõda nõukogude võimu vastu, Ida-Ukrainas on aga endiselt käibel Stalini juhtimisel saavutatud Suure võidu müüt. Juštšenko ülesanne on aidata lõhet ukrainlaste vahel ületada. Veteraniorganisatsioonidele tegi ta ettepaneku koostada 9. mail avaldus, milles kutsutaks kõiki veterane üles leppimisele: "Oleme ju leppinud jaapanlaste, sakslaste ja poolakatega, ainult omavahel ei saa veel kuidagi läbi." (Kathrin Singer, Die Presse, 5.04)

Artiklis "Valik Hitleri, Stalini ja surma vahel" tsiteerib autor Leedu pärastsõjaaegse relvastatud vastupanu viimase juhi sõnu aastast 1955: "Me uskusime kindlalt vabaduse ja lääne tsivilisatsiooni väärtuste võitu. Uskusime, et vaba maailm ei lase bolševismil maailmas levida ja end Ida-Euroopa sisse seada. Kuid me eksisime... meid jäeti meie võitluses üksinda." Hiljem ta võeti kinni, piinati ja lasti maha. Tollases Lääne-Euroopas mõeldi eeskätt sellele, kuidas säilitada rahu. Baltikum aga lootis just sõjale, Inglismaa ja USA sekkumisele. Viimane lootusesähvatus ilmnes Korea sõja ajal... kuid siis kustus. Balti riikide näitel saab selgeks, et see, mis juhtus Ida-Euroopa rahvastega Teise maailmasõja algusest alates, ei sobi kuidagi kokku selle mustriga, mille järgi kirjutati 20. sajandi ajalugu pärastsõjaaegses Lääne-Euroopas. Ajalugu seadis balti rahvad valiku ette: kas Hitler, Stalin või surm. Kusjuures üks ei välistanud teist. Paraku jääb lahenduseta vastolu, mis seisneb SS-leegionide kui okupatsioonirelvajõudude koosseisus võidelnud veteranide vabadusvõitlejateks pidamises. Leedus näevad ajaloolased suurt vaeva, et suvel 1941 puhkenud nõukogudevastase rahvaülestõusu ajal toime pandud juudipogrommide süüdlased vabadusvõitlejatest eristada. Sama edutud on Eesti ja Läti ajaloolaste katsed leegionäride võitlust võitlusest Saksamaa eest eristada. Samas püüdis Leedu 1941 suve omavalitsuse juhi poeg Vytautas Landsbergis avada nõukogude ajal mälestusmärki mõrvatud juutidele, kuigi NSV Liidus oli holocaust tollal tabu-teema. Veel enne taasiseseisvumist vabandas Leedu juhtkond leedulaste osalemise pärast juutide tapmistes. Süüdistustele kollaboratsionismis reageeritakse Baltimaades väga tundlikult. Küsitakse, miks sama innukalt ei püüta stalinistlikke kurjategijaid? Sakslaste süüd tahetavat justkui Hitleri poolt anastatud rahvaste kaela veeretada. (Reinhard Veser, FAZ, 10.04)

Aruteludes ELi tulevase eelarve ümber kostab sageli etteheiteid praeguse raharaiskamise aadressil. EL peab olema kokkuhoidlikum. Saksamaa valitsus (sealhulgas teadusminister Bulmahn) pole nõus teaduse finantseerimise kahekordset tõstmist oma sissemaksetega katma. Need vahendid peavad tulema kokkuhoiu arvelt, kas põllumajandustoetuste või regionaalarengu fondide arvel. EK presidendi Barroso hinnangul tuleb EL viia põllumajandusühiskonna tasemelt infoühiskonna tasemele. Saksamaa valitsuse hinnangul pole garantiid, et suuremast sissemaksest laekuvaid tulusid ei suunata taas traditsioonilistesse projektidesse (nagu teedeehitus). Küsimusi tekitab biotehnoloogia rahastamine, sest erinevatel ELi riikides kehtivad sellel alal erinev seadusandlus. (csl., FAZ, 6.04)

Saksamaa opositsiooniliidrite Merkeli ja Stoiberi hinnangul, mida nad väljendasid Euroopa Rahvapartei istungil Brüsselis, tuleb ELi rahakulutamist tõsiselt piirata. Sellega toetasid nad ka praeguse Saksa valitsuse seisukohta, et sissemakseid ei saa tõsta, nagu EK seda soovib. Stoiber nõudis koguni rahvusparlamentide arutelusid antud teemal, sest isegi 1% SKTst sissemakseteks ei ole piisavalt paindlik mehhanism ELi eelarve kujundamiseks, mis arvestaks liikmesriikide eelarvelist olukorda. (Bc., FAZ, 6.04)

ELi nimetatakse hiigelsuureks rahajagamismasinaks. Lahvatanud on suurim eelarvealane võitlus ELi loomise algusaegadest alates. Vanad liikmesriigid võitlevad uute vastu, suured riigid väikeste vastu, vaesemad riigid rikkamate vastu, ning isegi netomaksjad riigid omavahel. Kus algab raha, lõpeb euroopalik solidaarsus. Ning mitte ainult valitsuste, vaid ka kodanike tasandil. Eriti maksemeistri Saksamaa pinnal. Vastu võetakse ühe uusi, üha vaesemaid riike. Tõsiasi, et selline pidu lähem kalliks maksta, tuleb paljudele üllatusena. Saksmaa jääb endiselt ELi lüpsilehmaks. Sissemaksete suurenemist ei oleks enam võimalik kodanikele selgitada. Käimasolev vaidlus võimaldab siiski veel ELi eelarvepoliitikat kokkuhoidlikumaks muuta ning väärarenguid peatada. Kuni ELi rahaasjad pole täielikult kontrolli alt väljunud, tuleb hädapidurit tõmmata. (Martin Halusa, Die Welt, 8.04).

Nädalaleht “Die Zeit” avaldas pikema usutluse Saksamaa välisministri Joschka Fischeriga, milles käsitletakse viimasel ajal Välisministeeriumi ümber puhkenud tülisid ning aktuaalseid välispoliitilisi vaidlusi. Fischer peab viisaskandaaliga kerkinud süüdistusi opositsiooni valimisvõitluseks. Mingit seost juba temale eelnenud valitsuse ajal aset leidnud vigade ning tööpuuduse ja kuritegevuse vahel Saksamaal ta ei näe. Enda veaks peab välisminister seda, et ta ei jälginud piisavalt tähelepanelikult Kiievis aastatel 2000-2002 toiminut. Fischeri sõnul usaldas ta liialt tema eellaste loodud süsteemi. Pealegi oli see välispoliitiliselt väga kiire aeg, mistõttu konsulaarküsimused tihtilugu vajaliku tähelepanuta jäid. Fischer on nõus oma vigu tunnistama ja viisapoliitika prioriteediks tõstma, kuid talle ei meeldi küsimuse skandaliseerimine. Välisminister pooldab endiselt liberaalset, kuid siiski seaduslikel alustel toimivat viisapoliitikat. Hiina relvaembargo tühistamise vastu astudes, meenutab Fischer, et veel hiljuti tundusid asjad positiivses suunas kulgevat – avati lennuliin Hiina ja Taivani vahel, Taivanil toimusid valimised, mis andis lootust leppimiseks. Kuid kõik muutus kurikuulsa Taivani seadusega, mille võttis vastu Peking. Inimõigused ja regionaalne stabiilsus on siiski prioriteet. (Jan Ross, Die Zeit, 7.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Palju kirjutati ühe maailma suurmehe, Johannes Paulus II, lahkumisest. Mitmed lehed pidasid absurdseks Prantsusmaal tekkinud poleemikat, kas paavsti surma puhul oleksid lipud pidanud ikka pooles vardas olema ning kas Pariisi Jumalaema kirikus oleks ikka pidanud mälestusmissa korraldama. Tõdetakse, et käputäis tobusid toitsid seda poleemikat, soovides, et Prantsusmaa keelduks Johannes Paulus II austamisest, kombel nagu seda on tehtud kõigi eelmiste paavstide surma järel, aga ka Arafati, Brežnevi või Tšernenko lahkumise puhul. Le Figaro leiab juhtkirjas, et sada aastat pärast kiriku ja riigi lahususe põhimõtte heakskiitmist Prantsusmaal, peaks viimaks vana sõjakirve maha matma ning mõistma, et ilmalikkus ei tähenda religioonide mahavaikimist. (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 8.04)

Prantsusmaad külastas eelmise EK koosseisu siseturuvolinik Frits Bolkestein, kelle vedamisel valminud teenuste direktiiv on Prantsusmaal viimasel ajal kõvasti vaidlusi tekitanud. Bolkestein käis Pariisis, et hajutada prantslaste hirme nagu viiks teenuste vaba liikumine üldise sotsiaalse dumpingu suunas. Eks-volinik ironiseeris, et “Prantsusmaale ei saabu hiidlainet Poola tuletõrjujatega”. Bolkestein ei mõista ka Prantsusmaa “ründavat suhtumist ELi ja globaliseerumise suhtes”. Tema hinnangul oleks Prantsusmaal, kui maailma neljandal eksportööril, teenuste vabast liikumisest vaid võita. (Bernard Delattre, La Libre, 7.04) Kartuses, et Bolkesteini visiit Pariisi kütab veelgi kirgi, ei soovinud seda külaskäiku mitmete ajalehtede andmetel ei EK ega Prantsuse valitsus. Hollandi päevalehe NRC Handelsbladi andmetel olevat Hollandi saatkond Pariisis Bolkesteini lausa boikoteerinud. (Laurent Jeanneau, Hervé Nathan, Libération, 7.04) Siiski leitakse visiidi järelkajades, et Frits Bolkestein selgitas oma 36-tunnise külastuse jooksul teenuste direktiivi nii teles, raadios kui pressikonverentsil prantslastele paremini, kui keegi seda seni teinud oli. (Hervé Nathan, Libération, 9.04)

Jätkus elav diskussioon ELi põhiseadusliku leppe teemal. Kuidas mitte mõista, et Prantsusmaa kannatab juba mitu kümnendit tõelise identiteedikriisi käes. Ma ei tea ühtegi teist riiki, kel oleks sama suured raskused enese kohandamisel muutuva maailmaga kui Prantsusmaal. (Thierry de Montbrial, Le Monde, 6.04) Lükates tagasi Euroopa põhiseadusliku leppe teevad prantslased tohutu teene kõigile Euroopa rahvastele. Seeläbi saaks võimalikuks teistsugune Euroopa. (Sami Naïr, Le Monde, 6.04) Sel õhtul kui Prantsusmaa on leppele „ei“ öelnud levib šokilaine üle Euroopa: see laine kannab sõnumit millestki uuest, Euroopast, mis tahab areneda, kuid mitte selle inimeste vastu või ilma nendeta; sõnumit Euroopast, mis tahab jääda euroopapäraseks, see tähendab mitte muutuda koos Türgiga aasiapäraseks, mitte ka anglosaksi moodi ultraliberaalseks ning mitte ameerikapäraseks NATO kastmes. Kõik viitab sellele, et see sõnum on nakkav. (Philippe de Villiers, Le Monde, 8.04) EP esimees Josep Borrell leiab intervjuus Le Monde’ile, et Prantsusmaal võib praegu täheldada mõttelaadi, mille kohaselt leppe pooldamine kätkeb endas riski ning tagasilükkamine annaks mingi kindlusegarantii. Borrelli nägemuses on asi vastupidine. Tema arvates on prantslastel praegu teatav rahutus Euroopa-projekti suhtes, mis põhiseadusliku leppega välja tuli. Alates Maastrichti leppest on prantslased Euroopa ehitusest kõrvale jäänud. Viimased 12 aastat ei ole ei Prantsuse valitsus ega ka ühiskond piisavalt Euroopast huvitatud olnud. Selle tulemusena tabas laienemine prantslasi üllatuslikult. Nad märkasid, et ühtäkki kuulus ELi 25 liiget, kellest mõnedel olid teistsugused arusaamad ja ideed kui neil. Prantslastel on tunne, nagu oleks nad pandud fakti ette ilma eelneva aruteluta. Pärast ühisraha kasutuselevõttu võis täheldada teatavat euroväsimust. Usuti, et lugu lõppeb siin. Kuid vastupidi, Euroopa areng kiirenes. (Thimas Ferenzi, Rafaële Rivais, Le Monde, 10.04)

EK vaatas üle käesoleva aasta kasvuprognoosid ja korrigeeris neid. Eurotsoonis oodatakse 1.6 protsendilist majanduskasvu, kogu ELi majandus peaks kasvama pisut enam – umbes 2 protsenti. Need väljavaated on murettekitavad, seda eriti töötuse määra seisukohast, mis jääb kogu liidus väga kõrgele 9 protsendi tasemele. Le Monde leiab, et on viimane aeg Brüsseli eelarvekasvuks, millest suurt osa ei sööks ära põllumajandustoetused. Lisaks peaks liit mitmekordistama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. (Juhtkiri, Le Monde, 6.04) Majanduskasv erineb suuresti ka uute ja vanade liikmesriikide läbilõikes. Kui käesoleval aastal peaks uute liikmesriikide SKP kasvama keskeltläbi 4.6 protsenti, siis vanades vaid 1.9 protsenti. Mõned uued liikmed näitavad aga lausa erakordset à la Hiina majanduskasvu. Eriti puudutab see Balti riike. Läti näitas 2004. aastal 8,5 protsendilist majanduskasvu, talle järgnesid Leedu ja Eesti, vastavalt 6.7 ja 6.2 protsendiga. Seevastu töötuse osakaal püsib uutes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Eriti paistavad silma Poola ja Slovakkia 18.8 ja 18.0 protsendi suuruste töötuse määradega. Samuti võib murettekitavaks pidada Eesti ja Läti jooksevkonto puudujääke, mis ulatuvad vastavalt 12.9 ja 12.4 protsendini. Samas tuleb tõdeda, et uued liikmesriigid ei ole oma suurte majanduskasvude toel peagi enam liidu kõige vaesemad liikmed. 2005. aastal mööduvad Sloveenia ja Küpros SKP osas elaniku kohta Portugalist. 2006. aastal peaks sama juhtuma Tšehhiga. Vaatamata tugevale kasvule, moodustab 10 uue liikmesriigi SKP vaid 5 protsenti kogu liidu omast. (Pierre-Antoine Delhommais, Le Monde, 7.04)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduses kajastati laialdaselt paavst Johannes Paulus II surma. Paavsti peetakse üheks oma aja tähtsamaks isikuks maailmas. Eriti tänuväärne on Skandinaavia ajakirjanduse arvates paavsti võitlus kommunismi vastu ja katoliku kiriku tänapäevasemaks muutmine. Johannes Paulus II mõistis ajastu hinge. Ta reisis palju ning tutvustas kaoliku kirikut kogu maailmas, temast endast sai peaaegu et pühak. Ta vabandas maailma ees ka inkvisitsiooni pärast ning oli esimene paavst, kes astus mošeesse.

Skandinaavia ajakirjandus muretseb EL-i kehva majanduskasvu pärast. Nimelt jääb suures osas eurotsooni riikides puudu nii majanduskasvust kui töökohtadest. Peamisteks põhjusteks on nafta hinna tõus ja euro tugev positsioon. EK ei oota EL-s enam 2%-list majanduskasvu, vaid ainult 1, 6%-list. Rootsi ajakirjandus toob välja, et nendes EL riikides, kes ei ole eurot kasutusele võtnud (Rootsis, Taanis, Suurbritannias) on keskmine majanduskasv olnud suurem kui eurotsooni riikides. Taani ajakirjanduses tuuakse välja, et EK on Taanit hoiatanud, et Taani konkurentsivõime hakkab peatselt langema. EK prognooside järgi jätkub majanduskasv Taanis ka järgmistel aastatel, eelkõige tänu sellele, et hiljuti alandati maksusid. Samas aga hakkab Taani kaotama oma turuosa kõige tähtsamatel eksporditurgudel, kuna taani kroon on USD suhtes küllaltki tugev ja palgad kasvavad kiiresti. Norra ajakirjanduses arvatakse, et EL-i majanduskasvu langus avaldab negatiivset mõju ka Norra majandusele.

Midagi on kehva majanduskasvuga vaja ette võtta. Üks ettepanek on olnud toetada teaduse ja tehnoloogia arengut. Järgmistel aastatel eraldabki EL väga tõenäoliselt varasemast oluliselt rohkem raha teadustööle. Rootsi nõudmisel jagab osa rahast Euroopa teadusnõukogu. Praeguse ettepaneku järgi peaks EL jagama teadustöö tegemiseks 10 miljardit eurot aastas. See oleks praeguse 3,5 miljardiga võrreldes väga suur kasv. Eesmärgiks on, et EL muutuks konkurentsivõimelisemaks. Rootsi meedia on ettepaneku suhtes väga positiivne ning loodab, et teadustööle antavaid summasid tõepoolest kasvatataks (Björn Malmström, SvD, 06.04)
Ka taanlased on EL konkurentsivõimelisuse pärast väga mures ja toetavad samuti just investeeringuid teadusesse ja tehnoloogia arengusse. Kuigi paljud EL liikmesriigid, näiteks Saksamaa ja Suurbritannia, ettepanekut ei toeta, loodab Taani sel viisil osa EL-le makstud rahast tagasi saada. Taani ajakirjanduse sõnul on teaduse- ja tehnoloogia arengut vaja toetada selleks, et EL jõuaks tehnoloogia valdkonnas USA-le ja Jaapanile järele ning seega takistataks ka euroopa teadlaste tööleasumist USA-sse. Nimelt suudab USA teadlastele pakkuda atraktiivsemaid töökohti ning kõrgemat palka. On tehtud ettepanek toetada just selliseid projekte, mis tõstaksid Euroopa firmade konkurentsivõimet. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 05.04)

Skandinaavia ajakirjandus diskuteerib EL-i põhiseadusega seotud rahvahääletuse üle Prantsusmaal. Rootsi ajakirjandus kardab, et kui prantslased hääletavad „ei“, siis on EL kriisis ja põhiseadust ei võetagi vastu. Rootsi ajakirjanduses leitakse, et prantslaste arusaamised Euroopast on muutunud ja seda, mis on hea Euroopale ei peeta ilmtingimata heaks ka Prantsusmaale. Aina rohkem prantslasi näeb EL-s pigem riske kui võimalusi. Ka Norra ajakirjandus toob välja, et arvamusuuringute järgi öeldi Prantsusmaal juba viiendat korda EL-i uuele põhiseadusele „ei“. Kui seda 29. mail tõepoolest ka tehakse, siis võib see peatada kogu põhiseaduse vastuvõtmise protsessi EL-s. Prantslaste hoiaku peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et prantslaste meelest on põhiseadus liiga liberaalne, tehnokraatlik ja kaugel igasugusest demokraatlikust ideaalist. Paljud huvigrupid, näiteks põllumehed, tunnevad eemale tõrjutuna. (Vibeke Knoop Rachline, Dagbladet, 05.04)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses leitakse, et arutelu teenuste direktiivi üle on ülepaisutatud. Vaidlus näitab, kui vähe on EL põhimõtted vanades liikmesriikides omaks võetud. Selliste põhiküsimuste üle ei tohiks enam erimeelsusi olla. Soomes arutletakse põhiliselt päritoluriigi põhimõtte üle. Kuna suure tõenäosusega jääb direktiivi üle otsustamine Soome eesistumisajale, siis loodetakse, et sel ajal nähakse teenuste vabas liikumises juba keskset vahendit majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsi lisamiseks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 8.04) Soome Vasakerakonna (Vasemmistoliitto) väidetele nagu seaks teenuste direktiiv ohtu soome töötajate ja kulutajate õigused, vastab peaminister Matti Vanhanen, et süüdistused on alusetud. On Soome huvides, et ettevõtted pääsevad teiste EL riikide turule. Soome esitab direktiivi täpsustusi, kuid see ei tähenda kogu direktiivi vastu olemist. Valitsus alles arutab, milliseid ettepanekuid Soome teenuste direktiivi soovib. (Helsingin Sanomat, 4.04) Selgitused teenuste direktiivi mõjudest on vajalikud. Vasakerakonna avaldused näitavad, kuidas arutelu direktiivi üle tugineb ekslikele ettekujutustele, millel pole mingit tegemist direktiivi teksti või selle tegelike mõjude kohta. (Alexander Stubb, Helsingin Sanomat, 8.04)

EL ja Venemaa püüavad lihtsustada viisaprotseduuri, kuid viisavabaduse sõlmimist ei ole praegu kavas. Moskvas arvatakse, et soomlased pidurdavad viisavabadust, kuid venelased peaksid tunnistama, et viga pole ELs või selle liikmesriikides. Venemaa viisavabaduse soove tunduvad rohkem mõistvat need maad, mis paiknevad Venemaast kaugel. Kuna soomlaste arvamusel on viisaküsimuses kaalu, püüavad venelased mõjutada eelkõige soomlaste seisukohta, mis ei ole tegelikult väga range, kuna EL ja Venemaa suhete paranemine on kasulik Soomele. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 7.04) Nii EL kui Venemaal on suured ootused Soome EL eesistumisajale. Mõlemad ootavad, et Soome suudaks tuua uut energiat Venemaa ja EL suhetesse ja Soome püüab vastata mõlema ootustele. (Ilkka Lappalainen, Kaleva, 10.04) Soome president Tarja Halonen väljendab endiselt soovi, et EL oleks ühtne poliitika Venemaa suhtes. See oleks kasulik nii Venemaale kui ELle, kuna parandaks liidu efektiivsust ja lihtsustaks Venemaa läbikäimist ELga. (Hannu Miettunen, Turun Sanomat, 6.04) Soomlased soovivad ka, et Venemaa huvituks rohkem põhjadimensioonist. Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates ei peaks EL “kohtlema Venemaad objektina”, kelle öeldakse, mida EL kavatseb, vaid “kaasama Venemaa subjektiks”, kes ise teeb ettepanekuid, kuidas EL abi peaks kasutama. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 6.04)

Finantsperspektiivi heakskiitmine on üks raskemaid otsuseid ELs. Saksamaa, Austria, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland maksavad ELle rohkem kui vastu saavad ning on seepärast vastu EK poolt välja pakutud 1,14 protsendile SKTst ning esitavad piiriks 1 protsenti. Teisiti arvavad need, kes saavad suuri toetusi, näiteks Hispaania ja uued liikmesriigid. Soomlased pakuvad kompromissina välja 1,1 protsendi maksupiiri. Leitakse, et kuuiku arvamus on vastuoluline, sest soovides suuremat Euroopat ei olda nõus selle eest maksma. Nõudmine tähendab seda, et EL kulutusi peaks vähendama, kuid ei pakuta lahendust, kust peaks säästma. Soome ei peaks sellist kava heaks kiitma kuna kokkuhoid võib seada ohtu teadus- ja arendustöö rahastamise. Samal ajal kui EL otsustab eelarve üle, teeb ta ka tähtsa otsuse selle kohta, kas soovib endiselt kompenseerida eelarve kaudu liikmesriikide vahelisi majanduserinevusi. Soome, nii nagu ka EL, peab vastama põhiküsimusele, kas soovitakse solidaarsust ja terviku edu. Kui jah, siis tuleb heaks kiita see, et Soome rikka ja majanduskasvust nautiva maana toetab uusi liikmesriike. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.04)

Pärast Paavst Johannes Paulus II surma meenutatakse ajaleheveergudel paavsti elutööd nii kiriku arendamisel kui ka maailmapoliitika mõjutajana, eriti hinnatakse tema osa kommunistliku süsteemi lagunemisel Euroopas. Arutletakse ka selle üle, mis suunas kirik uue paavsti juhtimisel areneb ning milliseid muutusi paavsti vahetumine kaasa toob. Pole kahtlust, et paavst oli rooma-katoliku kiriku märkimisväärseim juht 1990ndatel ja samas märkimisväärsemaid paavste kiriku ajaloos. Osades küsimustes (rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja abort) ajas paavst siiski kiriku nurka, kust varem või hiljem tuleb leida väljapääs. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.04) Uuelt paavstilt soovitakse, et ta jätkaks Johannes Pauluse oikumeenilisust hindavat poliitikat ning et tal oleks oma nägemus ja siht nagu Johannes Paulusel oli. (Juhtkiri, Kaleva, 4.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

US Deputy Secretary of State Robert Zoellick warned against countries pulling their troops out of US-led military coalition in Iraq too hastily. Zoellick, who is in Estonia as part of a tour of 14 European countries, said the US deeply appreciated the contribution of Estonian soldiers in Iraq but stressed that "the decision about Estonian troops is up to the people of Estonia." The outgoing Estonian government, which was dissolved last month when PM Juhan Parts resigned, wanted to extend the mission of Estonian troops in Iraq. The Reform Party, which was in Parts' coalition government and whose leader Andrus Ansip was last week nominated for the premiership by President Arnold Rüütel, supports the extension of the mission. (Afp, 4.04)

Juhan Parts ütles vestluses Eestis ühepäevasel visiidil viibinud USA aseriigisekretär Robert Zoellickiga, et Eesti sooviks on omada Venemaaga konstruktiivseid ning asjalikke suhteid. Pooled arutasid ka koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide raames ning majanduskoostööd. Juhan Partsi sõnul on riigi välispoliitilisteks prioriteetideks aktiivne osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti demokraatlike reformide toetamine Gruusias ja Ukrainas. Arutati ka riikide osalemist rahutagamisoperatsioonidel Afganistanis ning Iraagis. (RIA-Novosti, 04.04)

Eesti välisminister Rein Langi pressiteates antakse teada, et Eesti võib nõustuda kompromissiga nõukogude okupatsiooni põhjustatud kahju kompenseerimise osas, juhul kui Venemaa tunnistab ajaloolist tõde, et Baltimaad ei astunud NL koosseisu vabatahtlikult, vaid okupeeriti. “Me ei nõustu mingil juhul Venemaa poolt levitatava positsiooniga, nagu astunuks Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlikult NL koosseisu”, öeldakse ministri avalduses. (Interfax, 05.04)

Riigikogu väliskomisjon peab võimalikuks kasutada rahvusvahelistel parlamendiassambleedel teesi, mille kohaselt Eestis elavaid endised NL kodanikke ei käsitleta rahvusvähemusena. (Interfax, 04.04)

Tallinnas Läti saatkonna juures toimus pikett Läti venekeelse elanikkonna toetuseks. Meeleavaldajad kandsid loosungeid “Ei fašismile”, “Läti-SS kaitseala”. Eesti Vene Partei noorteorganisatsiooni juht Dmitri Linderi sõnul toimub pikett Eesti, Läti ja Leedu venekeelsete organisatsioonide koostöö raames. (Interfax, 05.04)

Pihkva oblasti veteranid nõuavad Eesti ja Läti presidentidele saadetud pöördumistes fašismi avaliku hukkamõistmist ning väljendasid arusaamatust seoses SS´laste ja kollaboratsionistide rehabiliteerimisega. “SS liikmete mälestusmärgi avamist hindavad veteranid kui avaliku väljakutset mitte ainult Venemaale, vaid tervele rahvusvahelisele üldsusele”, teatas Pihkva veteranide oblastinõukogu esimees Ivan Vasiljev Interfaxile. (Interfax, 08.04)

Eesti tulevane valitsuskoalitsioon jõudis kokkuleppele ministriportfellide jaotamise osas, teatas peaministrikandidaat Andrus Ansip Eesti Televisioonile antud intervjuus (Interfax, 08.04)

Saksamaa ajakirjandus

Tema tõus on olnud hämmastav. Alles poole aasta eest oli Andrus Ansip traditsiooniderikka Tartu ülikoolilinna pea, kes hoidis end pealinna päevapoliitikast eemale. Nüüd aga on tema tõus olnud kiirendatud tänu erakonnakaaslaste äpardustele. Praamiühenduse skandaal tõstis ta majandus- ja kommunikatsiooniministriks, seejärel sai ta Kallase asemel parteijuhiks ning lõpuks kukkus Partsi valitsus (mitte ilma Ansipi kaasabita) ning ta valiti peaministriks. Ansip on esinenud kui päästja viimases hädas olijaile. Ning seda õigustatult. Teda tundvad inimesed väidavad, et Ansipile lähevad korda pigem sisulised küsimused kui pelg võimuvõitlus. Majandusliberaal Ansip kehastab tehnoloogiale ja uuendustele suunatud liini, mis on teinud Eestist Ida-Euroopa reformiriikide “musterriigi”. Keemiku, inseneri ja majandusmehe haridusega Ansip hoidis nõukogude ajal poliitikast eemale. Ta oskab end lühidalt, selgelt ja asjalikult väljendada. Nagu ka tema eelkäija Kallas, on Ansipil n.ö puhta, korruptsioonist vaba mehe kuulsus. Erand Balti riikide tänaste poliitikute seas. (Robert von Lucius, FAZ, 4.04)

Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Alates Balti riikide liitumisest ELiga on nende majandus- ja finantspoliitika teinud jõudsaid edusamme. Baltimaad täidavad peaaegu kõiki euroga liitumise kriteeriume. Näiteks Eesti saavutab EK hinnangul sellel aastal eelarveülejäägi 0,9% (stabiilsuspaktiga lubatud puudujääk 3%) ning võlataseme vaid 4,3% (lubatud 60%). Ka majanduskasvu näitajate poolest on Baltimaad esirinnas. (usa., Die Welt, 5.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ettevõttel East Capitalil on on Baltikumi fond, millel läheb küllaltki hästi. Tallinna börsil on kaks suurt ettevõtet, mis moodustavad koos peaaegu 90% käibest. Need on Hansapank ja Eesti Telekom. Föreningssparbanken ostis ära suure hulga Hansapanga aktsiaid ja ilmselt varsti neid aktsiaid enam börsil osta ei saagi, Telia Sonera on huvitatud Eesti Telekomist. Küsimus on aga selles, mis saab balti riikide börsidest, kui välisfirmad ostavad kohalikud suurfirmad ära? Kas varsti on üldse Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel enam millegagi kaubelda? East Capitali esindaja arvab, et Balti riikide börsid jäävad siiski püsima ja seal on ettevõtteid, kuhu tasub investeerida. Kuna Balti riikide asukoht on väga huvitav – Ve-nemaa ja Põhjamaade vahel, siis sinna tasub investeerida. (Leif Aspelin, SvD, 03.04)

Föreningsparbanken (FSB) ostab ära Hansapanga. Viimase ülevõtmine on tekitanud Eestis rahvuslikke tundepuhanguid. Hansapank koos SEB-ga on kogu Baltikumi kõige domineerivateks pankadeks. FSB esindaja sõnul on FSB väga rõõmus, et Hansapanga ülevõtmine neil õnnestub, sest see on üks FSB rahvusvahelise strateegia nurgakividest. Ülevõtmine ei ole siiski läinud valutult, sest Hansapanga juhatus lükkas FSB esimese pakkumise tagasi. Kuigi ost kujunes kallimaks, kui loodeti, on Hansapank siiski väga väärtuslik ettevõte. Hansapanga turuosa Eestis on 50%. Ka Tallinna börsil moodustas firma peaaegu poole käibest. Peale Hansapanga ostu muutub olukord Eesti pangandusturul, sest nüüdsest hakkavad seda kontrollima Põhjamaad, eriti just Rootsi pangad. (Frederik Braconier, SvD, 07.04)

Soome ajakirjandus

Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg kannustab eestlasi rohkem panustama teadus- ja arendustöösse ja asutama Soome Sitra sarnase riskifondi. Hea pesamuna fondi asutamiseks saaks riik 4-5 miljardi krooni suurusest Eesti Telekomi aktsiate müügi tulust. Reformierakonna esimees Andrus Ansip mainis aktsiate võimalikku müüki ajalehe Äripäev intervjuus. Suursaadiku arvates on Eesti majanduspoliitikale ja ettevõtluskeskkonnale omane kiire kasumi taotlemine. Majanduspoliitikat valitseb riigivõla võtmise liialdatud hirm. Suursaadiku sõnul ei peaks laenu kasutama käesolevas hetkes elamiseks vaid investeeringuteks. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 4.04)

Sõltumata sellest, millise valitsuse Eesti saab, on riigi peamiseks eesmärgiks tõsta oluliselt teenuste ja tööstuse tootlikkust. Kuigi majandus kasvab, ei ole kasv pikemas perspektiivis kestev. Tööjõukulutused kasvavad kiiresti ning hoolimata Eesti liitumisest ELga on otseinvesteeringud võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Eesti majandus on siiski dünaamiline ja soome ettevõtjad annavad sellesse oma panuse. Eesti edu on ka Soome huvides. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 4.04)

Varia

USA ajakirjandus

Eesti politsei vahistas mehe, keda kahtlustatakse miljonite eurode varguses pangaarvetelt üle Euroopa. Arvatakse, et 24-aastane kahtlusalune nakatas sadu arvuteid viirusprogrammiga Trooja hobune, mis salvestas arvutiomanike kasutajanimesid ja passworde. (Dan Ilett, The New York Times, 04.04)

Iirimaa ajakirjandus

Tuhanded kõrgelt kvalifitseeritud inimesed uutest ELi liikmesriikidest töötavad Iirimaal kohtadel, mille tase on alla nende võimete. Põhjuseks on nende puudulik inglise keele oskus. Nii töötab Iirimaal koristajana ka Minna Harjo, üliõpilane Eestist. Iirimaad nähakse paigana, kus saab oma keeleoskust parandada; samal ajal on võimalik osa oma töötasust ka koju saata. (Kate Holmquist, Irish Times, 04.04)

Soome ajakirjandus

Ajaloolase Magnus Ilmjärve esinemine Tuglase Seltsis Helsingis sai kuulajatelt kohati vastuseks ägedaidki kommentaare. Ilmjärv rääkis Balti riikide vaiksest alistumisest N. Liidule aastatel 1939-40. Kuigi Ilmjärv on varemgi esitanud arvamusi selle kohta, et Balti riikide endi otsused aitasid kaasa nõukogude okupatsiooni lihtsale teostumisele, tundub, et arvamus vaevab endiselt. Põhiliselt eakamates kuulajates äratas torinat Ilmjärve tõdemus, et Eesti tollase presidendi Konstantin Pätsi valitsus ja rahvas olid välispoliitika suhtes eriarvamustel. Ilmjärvel on tavaks saanud murda üldisi ajalookäsitlusi oma riigi mineviku kohta. Magnus Ilmjärv on kindel selles, et kõigi kolme Balti riigi demokraatia murenemine sõdade vahelisel ajal viis vaikse alistumiseni. N. Liidu ja Saksamaa poliitika mõjutas Balti olukorda, kuid 1939-40 aastate katastroof oli ka Balti sisemise kriisi tulemus. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 7.04)

23.märtsil teavitas Katoliku Kirik Eestis Philippe Jourdani nimetamisest piiskopiks paavst Johannes Paulus II poolt. Artikkel kajastab lühidalt Philippe Jourdani elulugu, Katoliku Kiriku organisatsiooni Eestis ja meenutab paavsti visiiti Tallinnasse 1993 aastal. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.04)