Nädal välismeedias 28. märts - 3. aprill 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

According to an opinion poll a growing majority of French oppose the EU constitution in the run-up to a May 29 referendum. The Ifop poll for the Journal du Dimanche newspaper said 55 percent would vote "No" and 45 percent "Yes". "If one country in the Union rejects the constitution, then there will be no constitution. We would stick with the existing treaties which are inadequate," Foreign Minister Michel Barnier said. (Reuters, 3.04)

Slovakia will seek to ratify the bloc's constitution in May, a parliamentary spokesman said. "The chairman of the Slovak parliament plans to put this issue on agenda of the May parliamentary session," spokesman Michal Dyttert said. (Reuters 1.04)

Välis-ja julgeolekupoliitika

European visitors to the United States face having to apply for visas before they travel, unless Washington extends a deadline for EU states to produce new hi-tech passports, EU officials warned. The EU's executive voiced concern after a key US lawmaker said Washington is "unlikely" to delay the deadline beyond October, despite EU appeals that it simply cannot produce the new travel documents in time. (AFP,01.04)

The EU and Russia will try to ease tension in high-level talks this week and next against a background of turmoil in Kyrgyzstan, as a growing band of ex-Soviet states shifts ever closer to Brussels. Moves by former satellites Ukraine, Georgia and Moldova to turn away from Moscow and seek EU membership have strained EU-Russia relations as the two sides seek an agreement on four areas of common interest due to be signed in May. (Reuters, 3.04)

EU foreign policy chief Javier Solana urged Kyrgyzstan to continue along the path to democracy and offered the bloc's assistance to the former Soviet republic. Solana also urged the Kyrgyz government to pursue "stable and friendly relations with its neighboring countries" and "offered the assistance of the EU". (Reuters, 28.03, AFP, 30.03)

France, Britain and Germany are considering letting Iran keep nuclear technology that could be used to make bombs, an apparent move towards a compromise with Tehran, diplomats said. However, they said such a step would lead to a clash with Washington. (Reuters, 30.03)

German Chancellor Gerhard Schröder faced mounting opposition within his own ruling coalition to his push for a lifting of the EU arms embargo on China. Schröder believes the 16-year-old ban is outdated and maintains that scrapping it would be a "symbolic gesture" to a country he believes is on the path to democracy. The rest of the EU meanwhile appears to be backing away from its original June target for lifting the embargo in the face of intense opposition from the US and concern over a new law giving the Chinese army the legal means to invade Taiwan if the island seeks independence. (AFP, 01.04, Reuters, 30.03)

MIDi ametliku esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul vajavad Venemaa ja ELi suhted ümbermõtestamist. Ajalehes Rossiiskaja Gazeta avaldatud artiklis märkis Jakovenko, et välisminister Lavrov kavatseb EL-Venemaa partnerlusnõukogu istungil Luksemburgis tõstatada küsimuse “2007. a. faktorist”, kuna just siis lõpeb partnerlus- ja koostöökokkuleppe kehtivus ning on toimunud rida olulisi muutusi EL sees, ka on võimalik Venemaa WTO liikmelisus. (RIA Novosti, 1.04)

Läti presidendi välisnõunik Andrei Pildegoviciga kohtunud Venemaa suursaadik Lätis Viktor Kaljužnõi kutsus üles mitte segama ajalugu kahepoolsetesse suhetesse. Kohumisel olid kõne alla ka president Freiberga 9. mail Moskvas toimuvatel üritustel osalemist puudutavad küsimused. Pildegovici sõnul kutsus ta Venemaad jätkuvalt üles tunnistama Baltimaade okupeerimist ning liitmist Nõukogude Liiduga ja stalinistliku režiimi kuritegusid. (Interfax, 29.03)

Laienemine

Bulgaria and Romania looked certain to receive the EP's approval next month for their bids to join the EU in 2007 after the assembly's key committee backed their membership. The parliament's foreign relations committee voted 59 to 2 with 9 abstentions in favour of Romania's membership, making it virtually certain that the whole 732-seat assembly will approve its entry bid in a vote scheduled for April 13. (Reuters, 30.03)

The EU's external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner praised Ukraine's efforts to implement an "action plan" to boost ties with the bloc and said the new authorities were now realistic in their approach. (Reuters, 30.03)

The EU should start membership talks with Ukraine next year to give its new pro-Western government an incentive to implement reforms, Polish President Aleksander Kwasniewski said. Kwasniewski, whose country borders Ukraine and is the main backer of its EU aspirations, said Ukraine could be offered the same opportunity to become a member of the club as Turkey. (Reuters, 1.04)

Turkey said it had sent a letter to the EC confirming it is ready to sign a protocol extending its customs union with the EU to 10 new members, including Cyprus. Extending the protocol is a key condition before Turkey can begin EU accession talks in October but Ankara says the protocol will not amount to recognition of the Greek Cypriot government. (Reuters 29.03)

Turkey is violating its customs union accord with the EU by banning Cypriot ships from its ports. Ankara has not allowed Cypriot vessels to dock at Turkish ports since 1987, reflecting sour relations between the two neighbours which went to war in 1974. (Reuters, 31.03)

EMU, majanduspoliitika

The EP gave initial backing to advocates of higher spending over the objections of the biggest member states when it launched a debate on the EU's 2007-2013 budget. A draft report on the next long-term budget, on which EU leaders are due to agree in June, said proposals to boost spending from the executive EC were a good starting point for the negotiations. (Reuters, 30.03)

The EU must have a larger role in the running of the World Bank as the bloc is the world's biggest foreign aid donor, EC President Jose Manuel Barroso said. "We Europeans obviously feel that Europe must have an increasingly important voice in this area given that the EU and its member states are the biggest foreign aid donors at the world level," he said. His comments came as the Paul Wolfowitz, the controversial US nominee to head the World Bank, the largest financier of development projects in poor nations, was in Brussels to secure backing for his candidacy. (AFP, 30.03)

The EC said it was satisfied with commitments made by U.S. nominee Paul Wolfowitz in Brussels talks and Germany said it expected EU states to back him as president of the World Bank. Wolfowitz, the US deputy defense secretary, sought to reassure Europeans that they would have an important influence at the development institution, saying he planned to build a "multinational" senior management team if confirmed as president. (Reuters, 30.03, AFP, 30.03)

The US expressed disappointment after the EU's executive arm proposed slapping sanctions on a range of US products in retaliation for a US anti-dumping law. The EC called for an extra duty of 15 percent to be imposed on US products ranging from paper to farm and textile products, in response to Washington's failure to repeal the so-called Byrd Amendment. (AFP, 31.03)

The relaxation of EU fiscal rules agreed last week will not hurt the credibility of the single European currency, French President Jacques Chirac said. "I don't think this can have consequences on the credibility of the euro," Chirac said. (AFP, 28.03)

Unemployment in the 12-nation eurozone edged up by 0.1 points in February to 8.9 percent of the labor force, the EU statistics agency Eurostat said. The figure marked the first increase in the eurozone's jobless rate since October 2004.(AFP, 1.04)

Julgeolek

Two Dutch F-16 fighters have landed in Lithuania to take over patrols of the air space of the three Baltic states, the country's defence ministry said. The Dutch fighters replace the Norwegians who have been patrolling Baltic air space since January. NATO member countries have been taking turns at sending their fighters to patrol the air space over Lithuania, Latvia and Estonia since the three joined the alliance in March 2004 as the Baltic states do not have the capacity to do so themselves. (AFP, 30.03)

Croatia and Macedonia expect an invitation to join NATO together with Albania in late 2006 which should pave the way for other Balkan countries to follow, their prime ministers said. (Reuters, 29.03)

NATO expressed disappointment over reports of flaws in local polls in Macedonia, posing a question mark over the former Yugoslav republic's hope to win an invitation to join the military alliance in 2006. Election monitors from the OSCE have criticised Macedonia for failing to prevent irregularities in Sunday's election, citing cases of stolen ballot papers, ballot stuffing and intimidation. (Reuters, 30.03)

International action is needed to prevent Afghanistan becoming a "narco-state" with an economy dominated by opium poppies, NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. De Hoop Scheffer said the UN and the government of Afghani leader Hamid Karzai needed to confront the problem. (AFP, 1.04)

Australia and NATO signed an agreement to boost cooperation in the fight against international terrorism, weapons proliferation and other global military threats. The agreement, which called for the posting of an Australian defense attache at NATO headquarters in Brussels, was signed during a landmark visit by NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer. (AFP, 1.04)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Paul Wolfofitzi esitamine Maailmapanga presidendi kandidaadiks on loonud kaks teineteisega opositsioonis olevat leeri. Üks pool, enamasti need, kes meest tunnevad, rõhutab Wolfowitzi kaalukust, kogemusi ja kuulamisoskust, teine pool on kohkunud Wolfowitzi rollist Iraagi sõja planeerimisel. Maailmapank on efektiivne institutsioon osaliselt sellepärast, et see asub Washingtonis, et seal töötavad põhiliselt USA taustaga majandusteadlased ning et selle juhi määrab USA. Probleem pole selles, et USA valitsus on sidunud Maailmapanga oma välispoliitikaga, vaid selles, et püüdlus seda teha on tihti luhtunud. Ühendjooni on üritatud näha Wolfowitzi kandidatuuri ja USA ÜRO suursaadiku John Boltoni vahel, kuid see on naeruväärne, sest Wolfowitz ei lähe kaasa Boltoni ideedega. Wolfowitzi kirg on demokraatia edendamine, kuid selleks ei pea kasutama ainult ühekülgseid vahendeid. (Sebastian Mallaby, The Washington Post, 28.03) Euroopa väljendatud šokk selle üle, et Maailmapanga presidendi kandidaadiks esitati Paul Wolfowitz, pole osutunud tõsiseks. Louis Michel, ELi arengu ja humanitaarabi volinik, kes nõudis, et Wolfowitz tuleks Euroopasse, enne kui Euroopa talle Maailmapanga presidendi ametisse astumiseks oma õnnistuse annab, oli Wolfowitzi saabudes ise Kariibi saartel. Prantsusmaa on aga välja valinud mehe, kes võiks Maailmapangas asuda tähtsuselt teisele kohale. Enamik inimesi arvab, et Maailmapank on vajalik. Niisiis peaks mõtlema sellele, et organisatsiooni uue presidendi kritiseerimine kahjustab kindlasti ka organisatsiooni tegevust. (Juhtkiri, Washington Post, 31.03) Euroopa andis oma õnnistuse Paul Wolfowitzile, Maailmapanga uuele presidendile ning sai vastutasuks rohkem sõnaõigust organisatsiooni tegevuses. Kohtumisel Euroopa ministritega ütles Wolfowitz, et mõistab oma isiku vastuolulisust. Wolfowitz võitis ministrite poolehoiu väites, et jätkab vaesuse vähendamise kampaaniat ning töötab panga kõigi 184 liikme, mitte ainult USA heaks. (Rory Watson, The Times, 31.03)

Kummitus painab Euroopat ning hirmutab Prantsusmaa presidenti. Jacques Chirac hoiatas eelmisel nädalal, et ultraliberalism on meie aja kommunism. Ultraliberalismi all pidas ta silmas teatud liiki turumajandust, mis on viinud Ameerika majanduse maailma tippu ning päästis Suurbritannia 40-aastasest allakäigust. Chirac on paanikas, sest Eesti, Poola, Tšehhi ja teised uued ELi liikmesriigid koputavad vana Euroopa uksele oma konkurentsivõimeliste maksumääradega arhitektidele, arvutikonsultantidele ja reklaamibüroodele. Nende sissepääsemise takistamiseks heideti ELi tippkohtumisel teenuste direktiiv üle parda. (Fraser Nelson, The Daily Telegraph, 30.03) Kui ELi liidrid tahaksid tõesti Euroopa majandust ellu äratada, oleksid nad pidanud Ülemkogul vastu võtma kolm tähtsat otsust: esiteks võtta kasutusele teenuste direktiiv, teiseks keskenduda majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning kolmandaks välja mõelda, kuidas vähendada eelarvedefitsiiti. Tehti vastupidist. Järjekordselt suudeti Lissaboni strateegia laialivalguvate poliitiliste eesmärkidega üle koormata, teenuste direktiiv heideti sealt aga välja. Teenuste direktiiv on eriti ebapopulaarne Prantsusmaal, sest Prantsuse valitsus pole suutnud selle sisu oma kodanikele selgitada. Ometigi oleks just Prantsusmaa riik, mis direktiivi kasutusele võtmisest kõige rohkem kasu saaks. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 28.03) Direktiivist loobumine on seotud ka Prantsusmaal eesseisva ELi põhiseadusliku lepingu hääletusega. Aga kas sel oleks tõesti tähtsust, kui Prantsusmaa, üks ELi asutajariikidest, lepingu vastu hääletaks? Põhiseaduslik leping on muutunud tähtsamaks kui ELi tegelikud üldsuunad, mida tuleks järgida liidu tuleviku huvides. Andes järele kinnismõttele vormist, jääb tähelepanuta sisu ning vajadus muutusteks. Paljud põhiseadusliku lepingu vastustajad ütlevad, et see on liiga britilik, andes liigselt kaalu vaba turu põhimõtetele ning kaitstes vähe “Euroopa sotsiaalset mudelit”. ELil on võime ikka ja alati kuidagimoodi edasi liikuda, ilmselt juhtub see ka siis, kui põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine ebaõnnestub. ELi suurim tugevus ja ühtlasi suurim nõrkus seisneb selles, et kui leidub mingi tülikas seadus, millel võivad olla ootamatult kulukad tagajärjed, siis liit lihtsalt ignoreerib seda. (Bronwn Maddox, The Times, 30.03) ELi kohtumistel on rutiiniks saanud, et Prantsusmaa president Jacques Chiraci ja Suurbritannia peaminister Tony Blairi vahel puhkeb tüli, mõne hetke möödudes jõuavad nad aga jälle kokkuleppele. Neil kahel riigijuhil on teineteise visioonidele vastukäivad ettekujutused sellest, kuidas EL peaks arenema. Blair näeb ELi majanduslikult liberaalse liiduna, ta kahtleb sügavamas poliitilises integratsioonis ning pooldab ELi laienemist. Chiraci arvates tuleks arendada ELi vastukaaluks USAle, Brüsseli liberaliseerimistendentside suhtes on ta skeptiline. Alates ELi laienemisest on võim Euroopas ümber paiknenud. Parim näide selle kohta on ehk Iraagi sõda, kuid on ka teisi näiteid. Aastal 2001 suutis Chirac veel läbi suruda oma kandidaadi Euroopa konvendi presidendi kohale, 2004. aastal EKi presidenti valides see enam läbi ei läinud. Koha sai José Manuel Barroso, kes pooldab liberaalset majandust ning toetas Iraagi sõda. Näide iseloomustab hästi väidet, et võim on ELis liikunud president Chiraci juurest peaminister Blairi suunas. (The Economist, 01.04)

Kõrgõzstani poliitilist murrangut ei saa kuidagi vaadelda ühe osana Gruusia ja Ukraina revolutsioonide jadas. Biškeki, Kõrgõzstani pealinna liikuvad rahvahulgad ei avaldanud meelt mitte puudulike parlamendivalimiste pärast, pigem väljendasid nad oma rahulolematust riigi majandusliku seisuga ja sellega, et Kõrgõzstani territooriumil paiknevad kahe võõrriigi – USA ja Venemaa – sõjaväebaasid. Kõrgõzstani opositsiooniliidrid on kõik Askar Akajevi endised kamraadid, kes pole opositsioonis mitte demokraatia põhimõtete pärast, vaid soovist saada rohkem võimu. Kesk-Aasia konfliktid on pigem majanduslikud ja regionaalsed kui poliitilised. Praeguse nn revolutsiooni hälliks on Lõuna-Kõrgõzstan, mida on juba tükk aega ärritanud tööstusliku, Vene-meelsema põhjaosa domineerimine. Kuid ka Kõrgõzstani uus juhtkond ei paku rahvale rohkem rahuldust, sest ükski regionaalne juht pole kunagi rahvast hoolinud. (Elinor Burkett, The New York Times, 29.03) Kuna Kõrgõzstanil puuduvad naftavarud, peab riik jõukaks saamise nimel tegutsema targalt ja turupõhiselt. Balti riigid, mis on samuti väiksed ja kuulusid ka varem NLi, on näidanud, et õigusriigi mudel, konkurents, vabakaubandus ning välisinvesteeringute soosimine on majanduskasvu vältimatuks eelduseks. Erinevalt Eestist, Lätist ja Leedust pole Kõrgõzstanil küll ELi ja NATOt, mille liikmelisuse poole püüdlemine annaks riigile impulsi reformide läbiviimiseks. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 31.03)

Saksamaa ajakirjandus

ELi relvaembargo lõpetamine Hiina suhtes on üks tulisemaid vaidlusküsimusi Saksamaal, seda kajastab intensiivselt ka press. Nii nagu Türgi liitumistaotlustega seoses tõuseb teravalt päevakorrale Armeenia küsimus, avastab ajakirjandus taas Tiibeti. Alates 1988. aastast peetakse Hiina valitsuse ja Dalai Lama esindajate vahel läbirääkimisi autonoomia küsimuses. Praegu on sõna- ja usuvabadus Tiibetis piiratud. Hong Kongile mõeldes ei tundugi Tiibeti perspektiivid nii sünged. Pärast Taevase rahu väljaku sündmusi kehtestatud relvaembargo sunnib Hiina valitsust muuhulgas kompromissile ka Tiibeti küsimuses. Milleks aga Hiinale relvad? Eeskätt Taivani ründamiseks. Euroopa ülesanne on sundida Hiina võime austama Tiibeti kultuuri ja identiteeti ning leidma rahumeelseid lahendusi suhetes Taivaniga. Tiibeti rahva ellujäämise nimel, ei tohi lähtuda üksnes Hiina võimude huvidest. (Richard Gere, Der Tagesspiegel, 29.03) Kas Hiina hakkab varsti Taiwani demokraatiat Euroopa relvadega ähvardama? Kui Euroopa ühendamine alles algusjärgus oli, loodeti sellest abi selleks, et eurooplaste suhtes ei oleks enam võimalik poliitilist väljapressimist rakendada. Prantsusmaa käitumist vaadates tundub, et Euroopa on korrumpeerunud. Milline eurooplane laseks mitmemiljardilised tehingud käest? Kui nüüd Euroopa ainsana hakkab moodsat relvastust maailma suurimale diktatuurile tarnima, on Hiina ajaloo esimene demokraatia – Taiwan - surmaohus. Kas jääbki taas üksnes ameeriklaste ülesandeks vaba rahvast kaitsta? Prantslaste joont tahavad järgida ka sakslased ja Skandinaavia riigid. Õnneks pole Skandinaavias säärastele kavadele veel parlamentide täit toatust. (Per Ahlmark, Die Welt, 30.03)

Välispoliitilisi skandaale ja erimeelsusi jagub Saksamaal teisigi. Üks neist puudutab küsitavusi Saksamaa viisade väljastamise praktikas, eriti Ukrainas. Teine suhtumist välisministeeriumi töötajatesse, kes on olnud NSDAP liikmed, kuid osalesid hiljem demokraatliku Saksamaa ülesehitamises. Kas mälestada neid ja avaldada neile austust nagu kõikidele teistele lahkunud diplomaatidele? Joschka Fischer on, hirmust veel avastamata natsikäsilaste ees välisteenistuses, läinud vastuollu paljude lugupeetud tegevdiplomaatidega. Kuulumine NSDAPsse on puhtformaalne kriteerium, iga üksikjuhtumit tuleks eraldi uurida. Küsimuse on teravalt tõstatanud ka opositsioon. (Hans Monath, Der Tagesspiegel, 30.03) Saksamaa suursaadik Bernis (vastutusalaks Šveits ja Liechtenstein) Frank Elbe, kes aastani 1992 oli Hans-Dietrich Genscheri büroojuhataja, avaldas Fischeri kavade suhtes avalikku protesti, mistõttu teda võib ähvardada enneaegne pensionilesaatmine. Samas võib viisaskandaal kangutada kohalt hoopis Fischeri. (rab, FAZ, 31.03) Ligi 100 endist ja 70 praegust välisministeeriumi töötajat protestivad Fischeri suhtumise vastu diplomaatide mälestamisse. Ebalojaalsuse kasvule on aidanud kaasa Fischeri käitumine viisaskandaali alguses, mil ta keeldus täielikku vastutust endale võtmast ning süüdistas möödalaskmistes kaastöötajaid. (Andreas Middel, Die Welt, 31.03)

Venemaa on OSCE eelarve blokeerinud. Kas venelasi õnnestub veel kunagi paati tõmmata? Nõnda küsitakse praegi mitmetes Euroopa pealinnades. 1975. aastal alanud koostööst on 30 aastat hiljem järele jäänud vaid killud. Asi pole rahas, Venemaa maksab niikuinii vähem kui ta peaks ja võimeline oleks – alla 5% kogu eelarvest. ELi riigid maksavad üle 70%. Venemaa heidab Euroopale ette seda, et OSCE hoolib vaid inimõigustest endistes idabloki riikides, kuid on hooletusse jätnud julgeoleku, keskkonna ja majanduse. Venemaa boikoteerib OSCEd seni, kuni see ennast ei reformi. Küsimus on tegelikult demokraatia mõistes. Moskva peab OSCEd USA ja ELI käepikenduseks, mille ülesandeks on venelaste mõjuvõimu SRÜs kärpida. OSCE aga ei tagane väljapressimiste ees. Näiteks lubas EL Gruusiale täit toetust Pankisi oru kontrollimisel, sest Venemaa on end sealt välja tõmmanud. Samas hoiab Venemaa kokkulepetevastaselt oma vägesid Lõuna-Osseetias ja Dnestri-äärses piirkonnas, kuigi Tšetšeenias ei taheta OSCEd nähagi. Majandushuvid ja tippkohtumised olukorda ei lahenda, Venemaa suhtub naabritesse vana imperialistliku traditsiooni kohaselt kui oma loomulikku mõjusfääri. Sestap ühist “naabruspoliitikat” ELiga Moskva ei aktsepteeri, kui ta neis piirkondades oma mõju kaotab. (Markus Wehner, FAZ, 31.03)

Saksamaal paarikümne aasta eest mahavaieldud debatid Teise maailmasõja teemadel on taas lahvatanud, seekord mitte üksikute ajaloolastest revisionistide tõttu, vaid Ida-Euroopa riikide initsiatiivil. Kõik algas märtsis 2004, mil Läti endine välisminister Kalniete võrdsustas Leipzigi raamatumessil esinedes kommunismi ja natsirežiimi. Baltlastele tundus nõukogude okupatsioon brutaalsem kui Saksa oma. Etnilis-rahvuslikust vaatevinklist olid balti rahvad pigem venelaste ohvrid, samal ajal kui sakslaste ohvriteks olid juudid. Kalniete poolt esile tõstetud tõe otsingud võivad lõppeda aga tõe eest põgenemisega, kui baltlaste koostööst natsidega üldse ei räägita. (Autor meenutab, et Eesti 20. SS-diviisi veteranidele on oma austust avaldanud endine president Meri. Järgneb Lihulat sündmuste kirjeldus, meenutab Alfons Rebase ümbermatmist). Ikka jälle rüvetatakse nõukogude sõjamälestusmärke haakristidega, sest need on muutunud võõrvõimu sümboliteks. Baltlased nõuavad 9. mai tähistamisele vastutasuks okupatsiooni tunnistamist. Välispoliitilistel eesmärkidel kasutab pidustusi ära ka Venemaa. Venemaa pole veel poliitiliselt ega vaimselt valmis Teist maailmasõda moodsast vaatevinklist käsitlema, seetõttu ka mitte vastutust kuritegude eest endale võtma. Kuigi kommunismi ja natsismi samavõrdse kuritegelikkuse tees nägi esmakordselt päevavalgust just Nõukogude Liidus perestroika aegadel, jäi Suur Isamaasõda sellest kontseptsioonist välja. Võit sõjas oli justkui kompensatsiooniks kaotusele külmas maailmasõjas, venelaste ainus tõeline identiteeti vormiv faktor. Seda müüti kasutatakse nüüd ka keskvõimu tugevdamiseks. Tulevased pidustused Moskvas ei suuda Venemaa kahemõttelist rolli Euroopa ajaloos muuta. Euroopa seesmised ning Euroopa ja Venemaa vahelised lahkhelid ajaloo tõlgendamisel stabiilsust Euroopa tulevikule ei lisa. Enda ohvrirolli ülistamine (ükskõik kummalt poolt), rõhutatud vabastaja-võitja mentaliteet ja ülima õigluse tagaajamine võib viia vaid ebaõigluse lõputu kordumiseni. (Sonja Margolina, NZZ, 29.03)

Leedu on pärast president Valdas Adamkuse otsust mitte osaleda võidupüha tähistamisel Moskvas sattunud samamoodi Venemaa kriitikatule alla, nagu Läti ja Eesti. Tegemist olla “väikese pausiga kahepoolsetes suhetes”, ütles Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Karosas. Tüli jõudis haripunkti Venemaa suursaadiku Tsepovi esinemisega ajalehes “Respublica”, kus ta väitis, et “Leedu pole riik, vaid löömameeste kogunemiskoht”, kus otsitakse lõputult tüli ning valitseb halb õhkkond. Ajalehele “Lietuvos Rytas” saatis Tsepov pöördumise, kus väitis, et see ajaleht tegeleb vaid valede ja väljamõeldiste ning venevastase propaganda levitamisega, millel pole ühinenud Euroopas kohta. Adamkus vastas seepeale, et iga saadik on kohustatud austama seda maad, kuhu ta on akrediteeritud. Peaminister Brazauskas arvas, et säärased dialoogid ei tohiks toimuda riikide vahel, kellel on üksteisega normaalsed suhted. Isegi vene päritolu majandusminister Uspanski avaldas mittemõistmist, mis on ometi suursaadikuga lahti: “Kas need on spontaansed äpardused või toimub kõik Moskvast saadus juhtnööride kohaselt?” Viimasele viitab asjaolu, et säärased sõnavõtud on kestnud nädalaid. “Venemaa võib ju oma gaasi ja naftat mujalgi müüa!”, on Tsepov ähvardanud. (Robert von Lucius, FAZ, 1.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Väga palju oli taas juttu 29. mail toimuvast referendumist Euroopa põhiseadusliku leppe küsimuses. Üha suuremat muret tekitab leppe pooldajate vähene arv. “Ei” leer peab senisest põhjalikumalt selgitama oma otsuse põhjusi ning seeläbi ka täpsustama, millist Euroopat tulevikus soovitakse. Praegu nende kampaanial liider puudub ning rahuldutakse pelgalt oponeerimisega “Jah” leerile. (Juhtkiri, Le Figaro, 29.03) Prantsusmaa endine EK volinik Pascal Lamy on üllatunud, et diskussioon põhiseadusliku leppe ümber on Prantsusmaal täielikult rahvuslikule tasandile viidud, samas kui puudub riikidevaheline arutelu. Ta selgitab ka mõnesid prantslaste “ei” aspekte. Lamy sõnul valitseb näiteks Hispaanias, Saksamaal, Belgias, Taanis, Hollandis ja veel teisteski ELi riikides kompromisside kultuur. Kuid Prantsusmaal tähendab kompromiss lüüasaamist. Prantslaste suhtumises Euroopasse näeb Lamy paralleeli Suurbritanniaga. Prantslaste teadvuses on Euroopa hea seni kuni Prantsusmaa seda juhib! Lamy sõnul esitleti prantslastele pikka aega Euroopat kui suurt Prantsusmaad, milles ülejäänutele langes õnn Prantsusmaaga olla ning süsteemi headest külgedest kasu lõigata. Milline demagoogia! Pascal Lamy on veendunud, et Euroopa mootori südameks on kompromiss. (Christine Fauvet-Mycia, Le Figaro, 1.04) Ka Prantsuse töö- ja sotsiaalminister Jean-Louis Borloo manitseb usutluses Le Figarole prantslasi mitte tegema Euroopast patuoinast murede pärast, mis puudutavad vaid Prantsuse ühiskonda. Ta leiab, et ühiskonda vaevavad probleemid, nagu töötus, tuleb prantslastel endal lahendada. (Le Figaro, 31.03) Ükskõik milline ka pole referendumi tulemus, Euroopa poliitilised liidrid ei saa enam vältida küsimust, miks ja kellega Euroopat ehitada. Paljud märgid näitavad, et Euroopa saab üha teadlikumaks oma eksistentsist ning jõupotentsiaalist. Esialgu võib öelda, et Euroopa teab oma olemasoleust, kuid ei tea veel, kes ta on. Sellest saab Euroopa arengu järgmine etapp. (Jean-Claude Casanova, Le Monde, 31.03)

Palju kirjutas Prantsuse press ka Jacques Chiraci visiidist Jaapanisse. President on suur Jaapani ja selle kultuuri huviline. Lisaks Expo avamise tseremooniale ning kohtumistele riigijuhtidega, käis Chirac asjatundjana ka sumovõistlusi vaatamas. Üldiselt leiab ajakirjandus, et kahe riigi suhted on varasemast küpsemad. Riikidevaheline strateegiline dialoog näitab suhete uuele tasandile jõudmist. Jaapani ja Prantsusmaa suhted on olnud kaua aega head, kuid siiani puudusid tõelised kokkupuutepunktid. Chirac kuulutas ka, et Prantsusmaa toetab täielikult Jaapani ja Saksamaa saamist ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Erimeelsusi tekitasid Hiina relvaembargo ja aatomienergiaga seotud küsimused. (Béatrice Gurrey, Philippe Pons, Le Monde, 29.03)

Eurooplased andsid oma heakskiidu Paul Wolfowitzi valimisele Maailmapanga presidendiks, kuid ootavad ameeriklastelt kompensatsiooni. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckeri sõnul peab Euroopa olema kindel eurooplaste paremas esindatuses Maailmapangas. (Julie Majerczak, Pascal Riche, Libération, 31.03) Wolfowitzi Brüsselisse kutsudes tahtsid Euroopa riigid rõhutada kahte olulist küsimust: esiteks peab ameeriklasest pangajuht oma tegevuse rajama “milleeniumi eesmärkidele” ja teiseks tahavad eurooplased kahte tooli Maailmapanga neljast asejuhi kohast. Pariis lükkas seejuures ümber väited, nagu tahaks ta esitada neile kohtadele kaks kandidaati. Kummalegi neist nõudest ei saadud aga Wolfowitzilt kindlat ja selget vastust. Eurooplases tekitab muret ka panga uue juhi poolt loodud seosed “majandusliku õitsengu” ning “vabaduse ja demokraatia” vahel. See annab märku George Bushi poliitilise agenda järgimisest, mis ei vasta eurooplaste nägemusele panga ülemaailmsest missioonist. Kuid kriitikat tehti Wolfowitzile Brüsselis mezza voce. Euroopa, kel on silmapiiril mitmed mõjukad kohad rahvusvahelistes organisatsioonides teab, et õige pea vajab ta Washingtoni toetust… (Pierre Avril, Le Figaro, 31.03)

Skandinaavia ajakirjandus

Endiselt kirjutab Skandinaavia ajakirjandus palju ELi põhiseadusest. Hoolega jälgitakse Prantsusmaal toimuvat, kuna sealsed arvamusuuringud näitavad ei-häälte ülekaalu ning valitsus on otsustanud käivitada kampaania põhiseaduse poolt. Hirm, et Prantsusmaa hääletab põhiseaduse vastu, on tekitanud teistes Euroopa riikides paanika. Kardetakse, et Prantsusmaa eitava vastuse korral tekib ELis kriis. Taani välisminister Per Stig Møller leppis Hollandi välisministriga kokku, et Taanis ja Hollandis toimub rahvahääletus ka juhul, kui prantslased hääletavad „ei“. Siiski on Taani välisminister mures selle pärast, et ELil puudub plaan B. (Niels Peter, Granzow Busch, Politiken, 1.04) Taani ajakirjanduse sõnul on Prantsusmaa hakanud kahtlema ka oma olulisuse üle ELis. Norra ajakirjandus toob välja ei-leeri peamise argumendi: teenuste vaba liikumine EL-s. Vanad liikmesriigid kardavad, et ei suuda uute liikmesriikide odavamate hindadega võistelda ning ei suuda seega oma heaolu ning töökohti kaitsta. Kõigi kolme Skandinaavia riigi ajalehed viitavad ka sellele, et ei-suuna esindajatele ei meeldi Türgi võimalik liitumine. Rootsi on ELis toimuv debatt viinud niikaugele, et nii valitsus kui meedia arutavad, kas korraldada EL põhiseaduse üle rahvahääletus või mitte. Siiani polnud rootslastel plaani rahvahääletust korraldada, otsuse pidi tegema parlament. Arvamusuuringud on näidanud, et ligi 60% Rootsi elanikest sooviks rahvahääletust. Rootsi peaminister Göran Persson leiab endiselt, et otsuse peaks tegema parlament, kuid tema enda sotsiaaldemokraatlik partei võib lähiajal samuti avaldada soovi rahvahääletuse korraldamiseks. Rahvahääletuse poolt on ka osa teisi erakondi. Palju rahvahääletuse soovijatest on põhiseaduse vastased, väites samas, et rahvahääletus oleks kogu Rootsile kasulik, aidates näiteks tõsta rootslaste teadmisi ELi kohta. Rootsis toimuvale debatile pööras tähelepanu ka Norra ajakirjandus. (Atle Syvertsen, Aftenposten, 29.03)

Endiselt oli Skandinaavia meedias oluliseks teemaks ELi stabiilsus- ja kasvupakt, hiljutine tippkohtumine, kus riigijuhid arutasid ELi majanduse tulevikku.. Tippkohtumise tulemusena kadus viimanegi lootus majanduskasvule. Olukorra paranemist tasub loota alles kahe aasta pärast. Taani meedia on sellise tulemuse üle pettunud, sest kui EL kaks aastat kaotab, muutub lootus USA-le järele jõuda aina väiksemaks. Taani välisminister Anders Fogh Rasmussen ütles intervjuus Taani ajalehtedele, et ta siiski lootis, et EL-i riigijuhid end kokku võtavad püüavad olukorda parandada. Ka Rootsi ajakirjandus peab tippkohtumise tulemust kahetsusväärseks ning leiab, et eelkõige näitab see, et vanad EL liikmesriigid ei ole laienenud EL-ks veel valmis. (Jonas Torp, Børsen, 29.03)

Maailmapank kiitis ühehäälselt heaks USA asekaitseminister Paul Wolfowitzi kandidatuuri Maailmapanga presidendi ametikohale. Euroopas tekitas Wolfowitzi kandidatuur vastakaid arvamusi. Kuigi G.W.Bushi valikut prominentse konservatiivi kasuks kritiseeriti, ei olnud ükski Euroopa riik ametlikult tema vastu. Wolfowitz on tuntud kui USA Iraagi sõja strateeg. Seetõttu on Eli riikide suhtumine Wolfowitzi olnud äärmiselt ettevaatlik. Skandinaavia ajakirjanduses leiti, et Wolfowitz saab oma ametis hakkama, eriti positiivsed tema suhtes ei olda. Taani arenguminister Ulla Tørnæs ütles, et Paul Wolfowitz näeb end rahvusvahelise ametnikuna ning teab hästi, et peab sellel ametikohal mängima sootuks teist rolli kui siis, kui ta oli veel USA asekaitseminister. (Pierre Collignon, JP, 01.04) Rootsi ajalehed on Wolfowitzi suhtes äraootaval seisukohal ja nii Rootsi kui Taani ajakirjanduses kardetakse Wolfowitzi puhul kõige rohkem, et ta teeb Maailmapangast USA välispoliitika tööriista. Norra ajakirjandus on Wolfowitzi suhtes negatiivsem, kui teised Skandinaavia lehed. Näiteks pööratakse seal tähelepanu sellele, et kuigi Euroopa riigid nõustusid Wolfowitzi kandidatuuriga, ei lubanud Wolfowitz, et asepresidendiks saab mõni eurooplane. Norra arenguminister Hilde Frafjord Johnson leiab, et edaspidi tuleks Maailmapanga presidendi valimise süsteem üle vaadata ning USA panus Maailmapanga arengufondi IDA on viimasel ajal liiga väike olnud. (Roar Østgårdsgjelten, Aftenposten, 31.03)

Soome ajakirjandus

Kuigi koostöö SRÜ riikidega on Venemaa välispoliitiline prioriteet, on üks tagasilöök järgnenud teisele. Venemaal ei jää üle muud kui kohaneda Gruusia ja Ukraina võimuvahetustega ja luua nende riikidega heanaaberlikud suhted. Kõrgõzstani sündmused on näide sellest, kui kõikuval toolil Kesk-Aasia vabariikide juhid istuvad. Kõrgõzstan ei ole küll Venemaa seisukohalt kuigi tähtis, kuid teisiti on lood Kasahstani, Usbekistani ja Turkmeeniaga. Võimalik, et “revolutsiooni viirus” võib puhkeda ka mõnes Venemaa autonoomses vabariigis, näiteks Baškiirias. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.04) Veel ei osata arvata, kuidas Kõrgõzstani sündmused Kesk-Aasiat ja Venemaad mõjutavad. Tähtsaim küsimus on siiski see, kuidas Venemaa hajutatud opositsioon jälgib toimuvat ja milliseid järeldusi üha rohkem Kremlisse keskendatud Venemaa võimud asjadest teevad. (Juhtkiri, Kaleva, 31.03) Moskvas küsitakse, kas samasugused sündmused võivad aset leida ka Venemaal. Kuigi Vladimir Putin on olnud populaarne, on venelaste rahulolematus suundumas Putini administratsiooni vastu. Venemaal on kriis, mille peapõhjuseks liigne võimu tsentraliseerimine. (Anne Kuorsalo, Turun Sanomat, 30.03)

ELis on käes aeg, mil arutelude ja otsuste tegemist määravad rahvahääletused põhiseadusliku leppe üle. Viimane näide sellest on teenuste direktiiv. Prantsusmaa ametliku seisukoha kohaselt kahjustab direktiiv sotsiaalseid alustalasid ja uutest liikmesriikidest saabub Lääne-Euroopasse odav tööjõud. Tegelikult soovib Prantsusmaa kaitsta oma teenuste sektorit konkurentsi eest. Teenuste direktiivi ja põhiseadusliku leppe küsimuste põimumine näitab, kui keeruline on ELi asjade üle rahvahääletusi korraldada. (Juhtikiri, Helsingin Sanomat, 30.03) EL tippkohtumine näitas, kui suured väljakutsed Elil ees seisavad ning ka seda, kui raske liikmesriikidel end muuta on. Eriti Prantsusmaa ja Saksamaa kivinenud arusaamad peegelduvad kõikjal. ELi kriisides ei ole midagi uut, kuid tihti on raske vahet teha, mis on tavaline kriis ja mis võib ohustada kogu EL tulevikku. Stabiilsuse ja kasvu pakti muutmine ei ole iseenesest vale, reegleid võib vajadusel muuta, kuid probleeme tekib siis, kui pidevalt rikutakse ühiseid kokkuleppeid. Praegused raskused on murettekitavad, kuid veelgi ohtlikum on umbusalduse kasv ELi suhtes Prantsusmaal ja Saksamaal. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 29.03)

ÜRO peasekretär Kofi Annani Peaassambleele esitatud reformikavaga püütakse uuendada organisatsiooni kuid ei ole garantiid, et Kofi Annani ehk viimane suur ettevõtmine õnnestuks. Kui ÜRO liikmesriigid tegutseksid ühiste otsuste kohaselt, ei oleks sügisest tippkohtumist vaja, kuid tõelist tahet eesmärkide täitmiseks ei ole leidunud ning organisatsioon ise on raskustes. ÜRO ei kao, isegi kui Annan oma plaane teostada ei suuda, ent võib organisatsioonina mutuda vähetähtsaks. (Juhtkiri, Kaleva, 29.03) Kuigi sõltumatu töögrupp, mis uuris ÜRO juhitud Nafta toidu vastu-programmi, ei leidnud Kofi Annani tegevusest midagi ebaseaduslikku, kannatas Annani autoriteet tugevalt ning peasekretäri positsioon ja võime juhtida organisatsiooni on kahtlemata nõrgenenud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 1.04)

Soome ametivõimude ettekujutus Soome osast rahvusvahelises inimkaubanduses on paari nädala jooksul täielikult muutunud. Kui enne oldi veendunud, et Soomel ei ole inimkaubandusega mingit pistmist, siis nüüd on Soome Välisministeeriumi töögrupp jõudnud järeldusele, et Soome kaudu viiakse ning sinna tuuakse sadu ohvreid aastas. Piirivalveamet tunnistab samuti, et teave Soomest kui inimkaubanduse ühest sihtriigist peab paika. See info oli USA Välisministeeriumi inimõiguste raportites olemas juba aastatel 2002 ja 2003. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.04) Hea on see, et ametiisikud Soomes ja naaberriikides on ärganud ning salakauba vedajad teavad, et Soome kaudu niisama lihtsalt inimesi transportida pole enam võimalik. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 2.04) Soomel on EL välispiiri riigina suur vastutus ebaseadusliku sisserände ja läbisõidu valvurina ning Venemaa ja Soome piiri peab ka tulevikus teraselt valvama. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 3.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's president on Thursday named centre-right Reform Party leader Andrus Ansip as next PM, a move expected to see the Baltic state's current pro-West and EU policies stay intact. Ansip now has 2 weeks to form a government. (Reuters, AFP, 31.03)

For the first time since the end of WW II, a Roman Catholic bishop has been appointed in Estonia, one of the last nominations made by Pope John Paul II before he died. Forty-four-year-old Monsignor Philippe Jourdan said his nomination as bishop of Estonia was made public this weekend but the Pope took the decision last week. "As far as I know, Im the last bishop to have been nominated by John Paul II," Jourdan, who is French, said. (AFP, 3.04)

Eesti ametnikud soovivad vallandada vene õpetajaid. Keeleinspektsioon tegi Tartu Annelinna Gümnaasiumi juhtkonnale ettepaneku katkestada töölepingud viie õpetajaga, kui viimased 1. juuniks eesti keele eksamit pole edukalt sooritanud. Suurima venekeelse partei EÜRP esimees Jevgeni Tombergi sõnul on tegemist situatsiooniga, millistega venekeelsed elanikud iga päev peavad võitlema. (Interfax, 28.03)

Eesti venekeelsed parlamendisaadikud on vastu mittepõliselanike õigusi piiravate paranduste tegemisele keeleseadusesse. EÜRP avalduses kinnitatakse, et need soodustavad diskrimineerimist keele põhjal ning süvendavad sotsiaalmajandusliku ebavõrdsust eestlaste ja mitteeestlaste vahel. (Interfax, 1.04)

Suurbritannia ajakirjandus

USA president George Bushi maikuine visiit Lätti, Hollandisse, Venemaale ja Guusiasse avaldab austust miljonitele II MS-s hukkunud eurooplastele ja ameeriklastele ning tähistab demokraatia kasvu. Kui Euroopas valitsev demokraatia oleks ohustatud, näitaks keskmine eurooplane süüdistavalt Venemaa peale. Venemaa on üritanud õõnestada Balti riikide stabiilsust nii propaganda kui ähvardustega alates ajast, mil Balti riigid NList lahku lõid. Baltimaade presidendid on öelnud, et tähistavad mais meeleldi võitu natsismi üle, kuid mitte nõukogude okupatsiooni algust oma riikides. Läti president Vaira Vike-Freiberga on võtnud Venemaa kutse Moskvasse vastu, Eesti president Arnold Rüütel ning Leedu president Valdas Adamkus on sellele ära öelnud. Balti riikide jaoks pole küsimus üksnes ajaloos – nad kardavad, et Venemaa tahab ikka veel nende üle valitseda. Balti riigid on üldiselt “heas vormis”, ainult nende valitsused on nõrgad. Lätil ja Eestil oleks vaja väikest tõuget, et nad annaksid kodanikuõigused ka oma vene vähemustele. Kui selle tõuke annaks Ameerika president Riias, võetaks seda ehk kui sõbralikku nõuannet, mitte aga kui kriitikat. (The Economist, 01.04)

Soome ajakirjandus

Eesti president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel külastasid Soomet ja kohtusid president Tarja Haloneniga Mäntyniemis. Presidendid vestlesid koolituspoliitika ja Eesti valitsuses valitseva olukorra teemadel. President Rüütel selgitas ka põhjusi, miks ta ei võta osa Moskvas korraldatavatest 9. mai pidustustest. Presidendipaarid külastasid Soome Rahvusooperis helilooja Tauno Pylkkäneni ooperit “Mare ja tema poeg”. Kontsertversioonina esitatud teos on Rahvusooper Estonia ja Soome Rahvusooperi koostööprojekt. (Turun Sanomat, 3.04)

Eesti päevalehed ennustavad, et Eesti võib saada kolme erakonna parempoolse valitsusliidu. Uude valitsuskoalitsiooni kuuluksid Res Publica, Reformierakond ja Isamaaliit. Peaministrikandidaadiks pakutakse Reformierakonna esimeest Andrus Ansipit. (Etelä-Suomen Sanomat, 30.03)

Veel ei ole kokkulepet, kelle juhtimisel ja millistest erakondadest uus valitsuskoalitsioon moodustatakse. Viimasel ajal on arutletud Reformierakonna, Res Publica ja Isamaaliidu ehk paremerakondadest koosneva valitsuskoalitsiooni üle. Sellele on vastu president Arnold Rüütel, kes leiab, et Eesti vajab valitsust, mis rõhutaks sotsiaalpoliitika olulisust ning soovib, et uude koalitsiooni kuuluks ka Rahvaliit. Analüütikute arvates võivad Eesti keerulised valitsusläbirääkimised viia selleni, et kõik erakonnad, välja arvatud Res Publica, toetavad erakorraliste valimiste korraldamist. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 31.03)

Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit moodustavad koalitsiooni Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi juhtimisel. President Arnold Rüütel nimetas Ansipi ametlikult peaministrikandidaadiks. Valitsuslepingu sõlmimise teevad raskeks maksuküsimused. Reformierakond toetab maksude vähendamist, Keskerakond soovib aga astmelist tulumaksu. Arvamusuuringute järgi on Res Publica ja Rahvaliidu soosing nii madal, et valimised tuleiksid kohe, ei ületaks kumbki valimiskünnist. Eestlased on poliitilisest nägelemisest küllastunud, sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel kavatseb osaleda vaid 28-38% valijatest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 1.04)

USA president George W. Bush külastab enne 9. mai pidustusi Moskvas 6.-7. mail Lätit ning kohtub Riias Eesti ja Leedu presidentidega. 10. mail külastab Bush Gruusiat. Balti riikides vaieldakse selle üle, millist sõnumit soovib Bush nimelt Riiat külastades anda. Eesti ja Leedu ajakirjanduses on esitatud arvamusi, et Läti president läheb Moskvasse Venemaa survel. Läti president on taas selgitanud, et sai otsusele toetust Lääne juhtidelt. Bushi visiit tundub seda tõlgendust toetavat. Kahtlused, et Balti riikide juhtide omavahelised suhted on jahenenud, said hoogu juurde, kui Läti president ei võtnud osa Balti riikide NATOga liitumise aastapäeva tähistamiseks korraldatud kohtumisest. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 31.03)

Läti presidendi kantselei on avaldanud Euroopa juhtide vastuseid kirjale, milles president Vaira Vike-Freiberga põhjendas oma otsust osaleda 9. mai pidustustel Moskvas. Soome president Tarja Halonen kirjutas, et on kerge mõista ja austada tundlikkust, millega Läti suhtub nendesse ajaloolistesse sündmustesse. Halonen loodab, et Euroopa 60 aastat pärast sõda keskenduks „ühise usalduse ja koostöö tugevdamisele” kuid nõuab samas „ausat ajaloo analüüsi”. Mais 2005 tähistavad kõik eurooplased pika ja hukatusliku sõja lõppemist - - ja võitu fašismi üle, kirjutab Halonen. Rõõmustame ka selle üle, et EL laienemine jättis ajalukku Euroopa kunstliku jaotuse. (Helsingin Sanomat, 31.03)

Eestis hakatakse alles vähehaaval aru saama mida tähendab maailma tugevaima sõjalise liidu NATO liikmeks olek. NATO ja EL on teineteist täiendavad, mõlemad on julgeoleku aspektist olulised. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ei ole NATOga ja ELga liitumisega lõppenud, eesmärgiks on selgitada, mida tähendab olla NATO ja EL normaalne liikmesriik. Meie mured ja huvid on nüüd seotud ka väljapool Eesti toimuvaga. NATO liikmelisus tähendab vajadust mõelda oma kohustustele nii kodu- kui välismaal, mitte ainult suurte vihmavarju all olemist. Sisepoliitiliselt on NATO liikmelisus nähtav ennekõike suureneva vastutuse ja panustamisena alliansi projektidesse. Suurim vaidlus käib kaitsekulutuste tõstmise üle kahe protsendini SKTst. See on poliitiliselt tundlik teema, kuid tasub meeles pidada, et riigi julgeoleku üle ei kaubelda. Eesti on NATO liikmena suurendanud oma rolli rahvusvaheliste suhete areenil ja suhted kolmandate maadega on muutnud konkreetsemaks. Eesti loodab NATO-Venemaa Nõukogu raames tihedama ja eelarvamusteta koostöö võimalikkusele. Oluline on ka kasvav koostöö Gruusia ja Ukrainaga. (Jaak Jõerüüt, Turun Sanomat, 1.04)

29.märtsil möödus aasta Eesti liitumisest NATOga. See on Eestile mõnes mõttes tähtsam verstapost kui 1.mai, mil täitub aasta liitumisest ELga. Aasta jooksul on Eesti pidanud harjuma sellega, et liitumine tähendab nii saamist kui ka andmist. Eesti sai NATOsse kuulumise kohustustest selle, mida soovis - olla vaateaknaks ja hääletoruks oma lähimale partnerriigile, ehk Soomele. Praktiliselt tähendab see muuhulgas seda, et Eesti suursaatkond Helsingis teavitab soome meediat sõjalise liidu tegemistest. Külma sõja järgne maailm on täis „ma ei oleks 15 aastat tagasi uskunud” jutte. Üks nendest on: ei oleks uskunud, et 2005. aasta kevadel kuulavad soomlased eestlaste tarkust sellest, kuidas on olla NATOs. Omal ajal oli Soome eestlastele oluliseks õhuauguks läände, nüüd on vähemalt ühest aspektist saanud Eestist aken läände soomlaste jaoks. Pisiparadoksi ei tasu liialdada. On siiski kentsakas, et eestlased on soomlastest märgatavalt enam NATO otsuste tegemise juures. Tallinn on elektroonilises demokraatias ja e-valitsuses maailma tipus ja näitab nüüd oma oskusi teistele. Seegi pidi olema soomlaste ala. Eesti IT-ettevõtetel on võimalusi, mida mitteliitunud Soomel ei ole. (Matti Mörttinen, Aamulehti, 31.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia's trade deficit increased in January to 1.5 billion kroons (96 million euros, 125 million dollars) from 1.4 billion kroons in December. In January, imports decreased by 12 percent compared to December 2004, with the biggest decrease affecting imports of machinery and equipment. (AFP, 28.03)

Industrial production in Estonia increased seven percent in February on a 12-month basis and five percent from the previous month. Compared with February 2004, manufacturing production grew eight percent The manufacturing production growth was mainly due to increased output of food, metal products, building materials, and radio and communication equipment. (AFP, 31.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Ühesugune tulumaksumäär Ida-Euroopas on tekitanud kasvavat huvi Lääne-Euroopas ning USAs. Idee toetajad ütlevad, et ühesugune maksumäär suurendab maksudest saadavaid sissetulekuid ergutades majandust ning hoides ära maksudest kõrvale hiilimist. Kriitikud väidavad, et see kahandab jõukamate maksukoormust pannes selle madalama ja keskmise sissetulekuga maksumaksja õlule. Charles Robertson, ING Panga majandusteadlane märkis, et Eestis on ühesugust tulumaksumäära rakendatud ilma vastuseisuta juba rohkem kui kümme aastat. “Eestil on läinud väga hästi ning ükski partei pole väljendanud soovi maksustada rikkaid teistest veidi enam,” ütles Robertson. (Vanessa Houlder, Christopher Condon, Robert Anderson, Financial Times, 29.03)

Rootsi ajakirjandus

Föreningssparbankenil õnnestus lõpuks osta enam kui 90% Hansapanga aktsiatest ning muuta viimane oma tütarettevõtteks. Balti riikides on nüüd palju uusi miljonäre. FSB pakkus aktsia hinnaks esialgu 11 eurot, mida peeti liiga madalaks. Lõpuks müüsid aktsionärid oma aktsiad 13.50 euro eest. Samas arvavad Hansapanga juhatuse liikmed, et pgale endale see ülesostmine kasuks ei tule. Hansapanga aktsiate omanikud ei ole mitte ainult baltlased, vaid ka soomlased, rootslased jne, kellest mitmed said aktsiamüügi läbi miljonärideks. Eesti rikkaim ne on nüüd ilmselt Tiina Mõis, kellel oli umbes 2.1 mijonit aktsiat, Hansapanga juhatuse esimehel Indrek Neiveltil oli 445 000 aktisat. (Frederick Braconier, SvD, 31.03)

Soome ajakirjandus

Vaid veerand täiskasvanud soomlastest ei ole käinud Eestis ja üle poolte soomlastest on olnud Eestis vähemalt kolm korda, selgub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel läbi viidud uuringust. Lõuna-Soome elanikest on 73% külastanud Eestit vähemalt kolm korda, samas Põhja-Soome elanikest 61% ei ole kunagi Eestis käinud. Mida rohkem on Eestis käidud seda tõenäolisemaks peetakse uut reisi. Negatiivsena mainitakse turvalisuse probleemi, kuigi suurimad eelarvamused on inimestel, kes ei ole kunagi Eestis käinud. Soodsad ostuvõimalused, Eesti kaunis loodus, autoga reisimine, puhkus maal, sanatooriumid ja ringreis Balti riikides on need, mis soomlasi Eestis huvitavad. (Turun Sanomat, 31.03)

Tallinn on endiselt populaarne turismilinn. Eelmisel aastal ööbis hotellides kokku 957 000 välismaalasest turisti, mis on koguni 31 protsenti rohkem kui 2003 aastal. Läänemere piirkonna lähimad konkurendid Stockholm, Helsingi ja Riia jäid kõik alla 900 000 piiri. Euroopa ja maailma trendidega võrreldes on Eesti ja Tallinna tulemus märkimisväärne. Soomlased on endiselt suurim ja kiiremini kasvav turistide grupp Eestis. Välismaalased saabuvad Eestisse peamiselt puhkusereisile ja nende hulk tundub endiselt kasvavat, tööreiside arv on püsinud samana. Peamiselt reisivad Tallinnasse inimesed, kes on siin varemgi käinud. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 02.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinna politsei võtab enne Eesti ja Venemaa jalgpallikoondiste kohtumist MM valikturniiri raames tarvitusele kõrgendatud julgeolekumeetmed. Turvalisuse tagamisele on kaasatud 500 eriväljaõppega politseinikku ning 160 eraturvafirma Falck töötajat. Tallinnasse oodatakse ligi 1000 Vene koondise poolehoidjat, kokku 9000 pealtvaatajat mahutav Lilleküla staadion on välja müüdud. Juba kohapeale saabunud vene jalgapallifanaatikutesse on suhtumine rahulik. (Interfax, 30.03)

Tallinna linnavalitsus lükkas tagasi Reformierakonna algatuse piirata ajaloomälestiste läheduses müüdavate kaupade ning pakutavate teenuste valikut. Ettepanek eesmärgiks oli muuta olukorda, kus suveniirmüüjad kauplevad Eesti meenete asemel nõukogude sümboolikat kandvate suveniiride ning matrjoškadega. (Interfax, 30.03)

Iiri ja Šoti ajakirjandus

Eesti kunstnik Ene-Liis Semperi Licked Room (Lakutud Ruum) Temple Bar galeriis on just ruum ruumis, puhas valge kuup, mida kunstnik on mõni aeg lakkunud. See imelik, rituaalne tegevus on salvestatud videole ning seda näitab kolm monitori. Kunstnik sooritab oma tegevust külma otsustavusega, nagu oleks see kõige loomulikum asi maailmas. Teine video FF/REW kasutab meediumi ajalist voolavust, et jälgida seda, kuidas pöördumatud tegevused võivad põhineda mööduvatel tunnetel. Lisaks Semperi teostele on galeriis näha ka teise eesti kunstniku, Mark Raidpere kahte teost. Raidpere mõlemad videod on emotsionaalselt laetud uurimused tema suhetest vanematega. (Aidan Dunne, The Irish Times, 30.03)

Eesti on ilus väike maa Euroopa põhjaosas. Eesti taasiseseisvus 1991. aastal ning sellest ajast alates on muudatused riigis toimunud uskumatu kiirusega. Pealinn Tallinn on muutunud säravaks dünaamiliseks linnaks ja riigis on kasutusel uusim tehnoloogia. Eesti majandus on õitsele puhkenud tänu valitsuse ärisõbralikule poliitikale. (Iain Lawson, Scottish Standard, 30.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti-Venemaa jalgpallikohtumine pälvis tähelepanu SZ veergudel. Kuigi eestlased kaotasid viigiga lootuse edasi pääseda, tähistatakse tulemust kui võitu vana vastase üle. Eesti Venemaa vastu – see on uue uhke ELi liikmesmaa duell suure vastasega, kes kehastab paljude eestlaste jaoks ikka veel endist Nõukogude Liitu. Moskva heidab eestlastele ette venelaste diskrimineerimist, sest noid sunnitakse kodakondsuse saamiseks keeleeksamit tegema. 9 mai pidustustele president Rüütel ei lähe, mis samuti ärritab Moskvat. Mängueelne õhkkond oli lisaks poliitilisele taustale ärev ka seetõttu, et eelmine kohtumine siinsamas Tallinnas lõppes väljakumeremeeste võiduga. Seekord õnneks mingeid rahutusi ei toimunud. Rahutused algasid hoopis Vene jalgpalliametnike seas, kui eestlased viigivärava lõid. 4. juunil mängib Venemaa Lätiga. Tõotab tulla samuti emotsionaalselt laetud mäng. Seda enam, et Läti on üldarvestuses Venemaast vaid mõned punktid maas. Eestlased on saavutatuga rahul, sest jalgpall on neil alles arengujärgus. Nõukogude ajal loeti seda venelaste spordialaks, mida eestlased üldiselt ei harrastanud. Pealegi, ikka on hea 140 miljonilise suurrahvaga milleski sammu pidada (Matthias Kolb, SZ, 1.04).

Prantsusmaa ajakirjandus

E nagu euroopalik, ergonoomne, esteetiline ja eelkõige ... Eesti-pärane! Selle Balti riigi ilusat ja otstarbekat tarbekunsti võib peaaegu pidada ühiskonna fenomeniks. Nädalakiri "Newsweek" on Tallinna nimetanud isegi "tootedisaini ootamatuks pealinnaks". Eestlased ei oodanud kiitust eneste aktiveerimiseks: juba 15 aastat tagasi koondus 80 disainerit Eesti Disainerite Liitu. Nüüd näidatakse Michèle Samueli abiga Eesti disainerite kvaliteetset tööd ka prantslastele. (Sophie Berthier, Télérama, 30.03)

Soome ajakirjandus

Kujutame ette, et tunneme üksteist, kuid tegelikult mõtleme paljudest asjadest erinevalt ega tea, millest mõtteviisi erinevus johtub, ütleb Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduse juhataja Valdar Liive, kes on jälginud soomlaste ja eestlaste erinevusi majandus- ja igapäevaelus. Suhted on head, kuid probleeme esineb. Üks soomlaste valearusaam on see, et eestlaste erinevus tuleneb nõukogude aja jäetud jäljest, kuid unustatakse, et eestlased elasid pikka aega Saksa võimu all. Eestlased püüdlevad täiuslikkuse poole ja usuvad, et neil on tavaliselt õigus. Soomlaste arvates on eestlased ärritavalt kõiketeadjad ega tee kunagi vigu. Eestlastel on soomlastele palju anda ja Soomest palju õppida. (Etelä-Suomen Sanomat, 29.03)

Roihuvuori koolis on ainuke osaliselt eestikeelne keelteklass, kus õppetunnid toimuvad nii soome kui eesti keeles. Keeleõpetuse eesmärgiks on kakskeelsus ja samas tagatakse lastele normaalne tase teistes õppeainetes. Anne Ribelius ja Silja Aavik õpetavad kokku 36 last, kes õpivad 1.-6. klassis. Kümme aastat tagasi oli Soomes lapsi, kes ei osanud korralikult kumbagi keelt, sellest tuli mõte asutada eestikeelne klass ja 1996 aastal alustasid esimesed õpilased Roihuvuori koolis. (Tomi Tyysteri, Helsingin Sanomat, 1.04)

Soomes, Hakaniemi Kolmas linja tänaval avati novembris väike toiduainete pood "Eestin herkut". Kaup tuuakse Eestist, poemüüjad teenindavad soome, eesti ja vene keeles. Poe klientidest 90% on pärit Venemaalt või Eestist. Põhiliselt ostetakse vorsti, piimatooteid ja hapukapsast, kiita saab ka Eestist toodud leib. Valikut on tulevikus kavas laiendada. (Inkeri Koskela, Helsingin Sanomat, 29.03)

Soomes vanglakaristust kandvaid Eesti vange hakatakse kodumaale tagasi saatma. Soome ja Eesti ametiisikud on kokku leppinud kolme esimese vangi üleviimises. Kui protsess käima läheb, võib Eestisse üle tuua kümneid vange, ütleb Soome justiitsminister Johannes Koskinen. Soome 4000 vangi hulgas on 300 välismaalast. Nendest kaks kolmandikku Eestist või Venemaalt. Justiitsministeeriumis on lisaks tehtud otsus ühtekokku paarikümne Eesti vangi üleviimise kohta Eesti vanglatesse. Eesti ametiisikud ei ole siiski nende üleviimist veel kinnitanud. (Turun Sanomat, 31.03)

Venemaa ajakirjandus

Venelased tulevad! Jalgpallikohtumist Eesti-Venemaa oodatakse Tallinnas nagu apokalüpsist. Politsei annab teada oma töötajate ning eriüksuste valmisolekust, lisaks on palgatud eraturvafirma töötajaid, mis kõik peab aitama vältida korratusi, nagu näiteks poliitiliselt ebakorrektsete loosungite väljatoomist tribüünidel. Paljud vene fännid ei saanud Eestisse sõita viisade puudumise tõttu, kuna selle saamise eelduseks oli mängu pileti olemasolu. Viimaseid aga on võimatu hankida, esmakordselt oma ajaloos on Lilleküla staadion ammu välja müüdud. Eesti jalgpall ise jätab sama mulje mis Tallinna Vanalinna majad - väikesed, peaaegu nagu mängumajad. Mis siin rääkida, kui klubijalgpallurid saavad palka umbes tuhande dollari ringis kuus. Venemaal ei hakka isegi teise liiga mängijad sellise palga eest veel jalgpallisaabaste nööregi kinni siduma. Ent see mulje on petlik, küllap mäletavad seda veel 2002 aastal peetud sõpruskohtumises osalenud vene koondislased, kes tookord 2:1 alla jäid. (Valentin Zvegintsev, Aleksei Lebedev, Moskovski Komsomolets, 30.03.)

Vene poolehoidjaid ei lasta Tallinnasse. Jalgapalli MM turniiri valikmängule poogitakse külge poliitilist tähendust, samal ajal teevad Eesti võimud kõik, et võimalikult vähe vene koondise poolehoidjaid Tallinnasse jõuaks. Turismifirmade andmetel said Eesti konsulaatidest ilma mingite selgitusteta keelduva vastuse umbes 1000 Peterburi ja 700 Moskva elanikku. Kusjuures kasutusele võeti taktika, kus viisasaamiseks vajalike dokumente menetlemisega viivitati niikaua, kuni Eestisse sõiduks ostetud rongi- ja lennukipiletid kaotasid kehtivuse. Eriti valivad oldi ka massiteabevahendite esindajate suhtes. Eesti diplomaadid selgitasid, et viisa saamise eelduseks oli pilerti olemasolu, ent keelduti ka selle nõude täitnud soovijatele. Kuna piletid olid valesse sektorisse. Üldse eraldati Venemaa Jalgpalliliidule 750 piletit, mis pole isegi FIFA poolt ette nähtud 10% staadioni mahutavusest. (Andrei Vdovin, Vremja Novostei, 30.03.2005)