Nädal välismeedias 21.-27. märts 2004

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

French President Jacques Chirac warned that France's standing in Europe could suffer if French voters reject the European Union (EU)'s first-ever constitution in an upcoming referendum. "It's clear that if France blocks the construction of Europe today, the consequences will not be negligible and (France) will lose a large part of the authority it needs in the Europe of tomorrow," he said. Polls at the end of last week and again indicated that a majority -- 51 or 52 percent -- of French voters could oppose the the EU's first-ever constitution in the May referendum. (Afp, 23.03)

EC President Jose Manuel Barroso called on the French people to "show their commitment to Europe" when they vote in a referendum on the first ever European constitution on May 29. (Afp, 23.03)

EU leaders drew battle lines for their next big fight over the bloc's long-term budget. Germany demanded a strict cap on spending, France attacked Britain's EU rebate and London threatened a veto to protect it. Short-lived harmony on relaxing the rules governing national budget deficits quickly gave way to bickering over the 2007-2013 budget, which the 25 member states are supposed to agree by the end of June. (Reuters, 23.03)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU has "reservations" about China's anti-secession law on Taiwan, EU foreign policy head Javier Solana said in an interview, but stressed that Brussels was still working on lifting its arms embargo on Beijing. "The threat of the use of non-peaceful means to resolve the Taiwan issue contradicts the European position, that is the policy of one-China must be pursued only through dialogue," he added. EU members are divided over the lifting of the embargo in the face of opposition from Washington. France and Germany openly support it while Britain, Sweden, Belgium and Italy are opposed in various degrees. (Afp, 26.03)

EU countries would not start selling weapons to China if they lifted their arms embargo against Beijing, French President Jacques Chirac said. Lifting the arms embargo, a move opposed by the US, would also not mean any change in European policies on arms exports. His support for lifting the ban was meant to normalise relations with China, which he noted had been chosen to host the summer Olympics in Beijing in 2008 and a world's fair in Shanghai two years later. (Reuters, 22.03)

European Union foreign policy chief Javier Solana called on the people of Kyrgyzstan to refrain from violence and behave "responsibly," after the uprising which ousted the president there. Solana added that the EU will support efforts by the OSCE to help restore calm in the ex-Soviet country. (Afp, 25.03)

European Union Development Commissioner Louis Michel said the Cuban President Fidel Castro has changed his attitude toward Europe and is prepared to discuss human rights issues. Michel held what he called "very frank" talks with Cuba's Communist authorities Brussels suspended diplomatic sanctions for six months in January. (Reuters, 26.03)

EU foreign policy chief Javier Solana voiced concern at Israeli plans to expand settlements in the West Bank and urged PM Ariel Sharon to freeze construction. "The EU expects the Israeli government to abide by its obligations as set out in the road map, in particular relating to the freezing of settlements," Solana added. (Afp, 25.03)

The EP is opposed to giving Germany a new permanent seat on the UN Security Council. Having Germany a permanent member "would be an obstacle to the prospects for a European seat" of an elarged Security Council, said Armin Laschet, a German Christian-Democratic member of the parliament in Strasbourg, who is in charge of relations with the UN. (Afp, 26.03)

Laienemine

EU leaders agreed to create a "task force" to evaluate when Croatia is cooperating sufficiently with UN war crimes prosecutors to start EU accession talks. Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said that an EU summit had confirmed that Zagreb cannot yet start talks due to its failure to help find a key suspect. (Afp, 23.03)

Three weeks before the European Parliament decides on Romanian EU membership for 2007, PM Calin Tariceanu sent delegates across the continent to lobby for a 'yes' vote and at home began implementing the accession criteria demanded by Brussels. The vote is scheduled for April 13 and the last minute lobbying has been heightened by opposition to Romania's immediate accession in Brussels circles. (Afp, 26.03)

A majority of the public in six key European Union countries are in favour of Ukraine's accession to the bloc but oppose Turkey's, according to an opinion poll in a French newspaper. Out of 1,000 people in France, Italy, Britain, Germany, Poland and Spain who were asked if they would support a Ukrainian bid for membership, 55 percent said yes. Asked the same question about Turkey, only 45 percent were in favour. (Afp, 24.03)

EMU, majanduspoliitika

The EC and Turkey have agreed on the text of a protocol extending the country's customs union to 10 new EU members including Cyprus. (Reuters, 25.03)

EU leaders backed a goal for ambitious cuts in greenhouse gases by 2020 but dropped a longer-term target for 2050, despite support from environment ministers earlier this month. (Reuters, 23.03)

French President Jacques Chirac condemned Britain's long-cherished EU rebate as "unjustified," saying the bloc will not be able to agree new medium-term budget plans unless it is revised. Britain has been adamant that its rebate remains as valid as ever as it gets less than other net contributors such as France in EU agricultural and structural aid. EU members that contribute more to the budget then they receive argue that Britain is much richer than it was two decades ago. (Afp, 23.03)

Efforts to obstruct EU proposals aimed at boosting competition in services must be resisted, Slovak Finance Minister Ivan Miklos said in an outspoken call for open markets and reform. His remarks referred to objections by some countries with high-cost social charges on businesses that the proposed services law would enable companies based in countries with lower charges to unfairly compete across borders by paying lower taxes in their country of origin. (Afp, 23.03)

EU leaders endorsed looser budget deficit rules that should spare Germany and France from punishment, and backtracked on a controversial plan to liberalise the market for services. The 25 leaders agreed to ask the EC to rewrite a bill to throw open businesses ranging from computer services to plumbing to cross-border competition that threatens to derail a May 29 referendum on the EU constitution in France. The proposal had fuelled trade union protests against feared job losses and helped propel the "no" camp into the lead in opinion polls, causing alarm at the risk of derailing the landmark constitutional treaty to reform EU institutions. "The directive will not be withdrawn, but amendments will be made to respond to the demands of the European social model," Luxembourg PM Jean-Claude Juncker told a news conference after chairing the first day of an EU summit. (Reuters, 22.03)

Julgeolek

NATO peacekeepers in Afghanistan will be shortly deployed in the country's relatively stable west and hopefully to the more troublesome south soon after, said the alliance's top General James Jones of the U.S. Marines, accompanying a party of NATO parliamentarians to Kabul. "I don't think were facing anything that remotely resembles an organised insurgency," Jones said, noting how the threat from al Qaeda and Taliban fighters had faded in the past three years. (Reuters, 23.03)

Afghanistan has become more stable as the Taliban and Al-Qaeda linked militants have lost momentum over the past three years, the top NATO commander said. "I don't think we're facing an organized insurgency that has significant capacities," General James Jones, supreme allied commander in Europe for NATO said. NATO is due to expand its peacekeeping operations to the country's west in coming months allowing the US to move its more than 18,000 troops into the south and east where they are battling remnants of the Taliban regime. (Afp, 23.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Kaks viimast uurimust näitasid, et Prantsusmaa hääletaks 29. mai referendumil ELi põhiseadusliku lepingu vastu. See on jahmatanud tervet liitu, sest Prantsusmaa on üks ELi asutajaliikmetest. Prantsusmaa kõrval on nõutu ka Suurbritannia, kelle jaoks on kõige raskem teema ELi eelarve edasine rahastamine. Teised liikmesriigid arvavad, et brittidele kehtestatud rabatt pole enam õigustatud. Nii kasutab Suurbritannia peaminister Tony Blair referendumit ilmselt rabati säilitamiseks ära. Iroonia peitub selles, et riigid, mille kodanikud on kõige rohkem ELi põhiseadusliku lepingu vastu, mõjutasid lepingu koostamist kõige enam. Kui Prantsusmaa hääletab lepingu vastu, võib see ELis põhjustada poliitilise maavärina. Kui Prantsusmaa hääletab aga lepingu poolt, kandub kogu poliitiline surve Suurbritanniale. (Quentin Peel, Financial Times, 24.03) Ilmselt loodavad pooled Suurbritannia Leiboristliku valitsuse liikmed, et Prantsusmaa hääletab 29. mai referendumil ELi põhiseadusliku lepingu vastu ning vabastab sellega Suurbritannia ebameeldivast ülesandest järgmisel aastal referendum korraldada. Suurbritannia peaminister Tony Blairi jaoks võiks aga edukas referendum olla tema karjääri tipphetk, pärast mida võiks ametist lahkuda. Tegelikult Blair ei tea, millist tulemust ta Prantsuse referendumilt ootab. ELis valitseb segadus. Briti tüüpi vaba turu majandused on juhtpositsioonil, samal ajal kui kontinendi tuumik stagneerub. Suurbritanniale aga ei sobi selline Euroopa, mille kahe liidri – Saksamaa ja Prantsusmaa jaoks on riik jõuks, mis lammutab nende sotsiaalset sidusust. Euroopa probleem on selles, et avalikkus on kaotanud usu Euroopa ideaali. Prantsusmaa referendumi läbikukkumine päästab Blairi Briti euroskeptikute veenmisest, samas tekitab see kriisi. Üldiselt oleks Prantsusmaa “jah” sõna Blairi jaoks parem, aga kas ka Euroopa jaoks? (Adrian Hamilton, The Independent, 24.03) Enamik poliitikuid arvab, et Prantsusmaa “ei” ELi põhiseaduslikule lepingule on “ei” Euroopale. Parem-tsentristlik poliitik François Bayrou ütles, et Prantsusmaa ei saa laeva juhtida, kui ta laevast maha astub. Samas on Prantsusmaa oma juhtpositsiooni Euroopas juba kaotanud: pärast ELi laienemist on võimukese ida poole nihkunud. Noorte pariislaste arvates on ELi juhtimise üle võtnud “thatcherlased”, kes tahavad kogu Euroopale peale suruda vaba turu reegleid. Prantslased vastustavad põhiseadusliku lepingu vastaste kampaaniate raames ka Bolkesteini direktiivi, kuigi need kaks pole omavahel seotud. (Matthew Campbell, The Times, 27.03)

Kõige tähtsam on ajastus, ka rahvusvahelises poliitikas. Kui ELi liidrid otsustasid aasta tagasi tühistada Hiinale kehtestatud relvaembargo, tundus ajastus õige olevat. Peamine motiiv oli muidugi majanduslik kasu – Hiina lubas pärast embargo tühistamist avada oma turud igasugustele Euroopa ettevõtetele. Hiina pakkus Euroopa liidritele ka võimalust näidata, et EL oskab ennast maailmas maksma panna. Kuid see, mis tundus aasta eest targa ettevõtmisena, on nüüdseks ELi ebamugavasse olukorda asetanud. EL peab valima, kas ärritada USAd või pahandada Hiinat. (Gerard Baker, The Times, 23.03) Euroopa plaanid lükata edasi Hiinale kehtestatud relvaembargo tühistamine on saatnud Hiina valitsusele kainestava sõnumi selle Taiwani-poliitika tundlikkusest ja USA jätkuvast domineerimisest. Euroopa diplomaadid seletasid relvaembargo tühistamise edasi lükkamist Hiinas hiljuti vastu võetud setsessioonivastase seaduse ning Ameerika vastuseisuga embargo lõpetamisele. Hiina on kinnitanud, et relvaembargo ja setsessioonivastane seadus pole kuidagi seotud. Hiina välispoliitika ekspert Shi Yinhongi arvates aimas Hiina USA ja Taiwani reaktsiooni ELi plaanile tühistada embargo, kuid Euroopa reaktsioon tuli hiinlastele üllatusena. (Joseph Kahn, The New York Times, 23.03) Suurbritannia on kistud selle Euroopa partnerite ja USA vahelisse vägikaikavedamisse, mis puudutab Hiinale kehtestatud relvaembargo tühistamist. Sõnavahetus on muutunud nii pingeliseks, et USA on ähvardanud piirata veelgi sõjatehnika toimetamist Euroopasse, kui embargo tühistatakse. USA on avaldanud Suurbritanniale survet, lootuses et Tony Blair kasutab hääletusel vetoõigust, kuid Suurbritannia kinnitas, et ei pane ELi embargo tühistamise otsusele vetot. (Judy Dempsey, Katrin Bennhold, International Herald Tribune, 24.03)

Gruusias alguse saanud demokraatia tõus on levinud läbi Ukraina ja Kesk-Ida Kesk-Aasiasse, kus demokraatiat toetavad demonstratsioonid on käimas Kõrgõzstanis. Sealsete protestide ajendid on samad, mis Gruusias ja Ukrainas: valimispettused ning postsovjetliku olukorra püsimine riigis. Kõrgõzstani erinevus seisneb selles, et seal on olukord pingelisem: demonstarntide ja politsei vahel toimuvad lahingud. Demonstrandid nõuavad, et ametist lahkuks president Askar Akajev, kes on riiki juhtinud alates NLi lagunemisest. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 22.03) Pärast NLi kokkuvarisemist muutusid paljud endised NLi riigid demokraatlikeks vaid nime poolest. Viimase pooleteise aasta jooksul on aga kolmes eks NLi riigis valitsused üllatavalt kiiresti kukutatud. Kusagil pole hirm praegu suurem kui suures ja võimsas riigis, Venemaal. President Vladimir Putin ongi juba riigi kontrolli tugevdanud, kuigi esitleb end demokraadina. Ukraina valimiste ajal kritiseeriti Venemaad sekkumise pärast ning seetõttu hoidis Venemaa Kõrgõzstani valimiste suhtes palju madalamat profiili. Rahutuste puhkedes hakkasid Vene ametnikud aga nõudma korda ja stabiilsust, kritiseerides demokraatia pooldajaid. (Steven Lee Myers, The New York Times, 25.03) Kõrgõzstani puhul on küsimus selles, kas lääs toetab president Askar Akajevi kukutamist sama entusiastlikult kui ta toetas muudatusi Gruusias ja Ukrainas. Ukraina puhul oli USA rahul Vene-meelse valitsuse kukkumisega ja selle uue liidri kavatsusega USAle ja Euroopale lähemale liikuda. Kõrgõzstanis on USA ja Venemaa oma mõjusfäärid juba põhimõtteliselt jaganud. Pärast 11. septembri sündmusi on Kõrgõzstan nii Venemaa kui USA silmis kui vilgas ettur Kesk-Aasia malelaual ning tähtis paik Afganistani naabruses. Nii Moskvas kui Washingtonis kardetakse, et kõva käega juhi võimult kukutamine muudab piirkonna ebastabiilseks ning et vahepealne võimuvaakum Kõrgõzstanis avab uksed al-Qaida pooldajatele ja teistele islami äärmuslastele. (Juhtkiri, The Independent, 25.03)

Saksamaa ajakirjandus

Läti president Vike-Freiberga selgitab oma järjekordses intervjuus Saksa ajakirjandusele 9. mai tähistamise problemaatikat. See päev on meie rahvastele vastuolulise tähendusega, mida näitab ka fakt, et Baltimaade presidendid võtsid vastu üksteisest erinevad otsused. Kui Venemaa pole meie nägemust ajaloost valmis aktsepteerima 9. maiks, võime me oodata. Kannatust meil jätkub. Miks pole Venemaa valmis? Põhjuseks on aastakümneid kestnud ajupesu. Ning ka praeguseks pole suurt midagi muutunud, ikka sama retoorika. Kuid võit Hitleri türannia üle ei pese Stalinit puhtaks tema enda kuritegudest. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et kui tunnistada okupatsiooni, võivad esile kerkida kompensatsiooni maksmise küsimus. Me tõmbaksime meeleldi minevikule joone alla ning alustaksime otsast. Kuid pole selge, kustkohast peab see joon minema? “Niipea kui ma Vene poliitikutele Läti okupeerimist meelde tuletasin, läksid nad marru, täiesti endast välja!”, kurdab Freiberga. (Jasper von Altenbockum, FAZ, 22.03)

Stabiilsuspaktist ja teenindusturu avamisest kirjutades ei varja Saksa press pettumust ELi õõnestamises, mida harrastavad Schröder ja Chirac. Kõik Saksamaa erisoovid ja nõudmised on nüüd täidetud. Eichel hoiab võiduhõiskeid tagasi, sest ei taha jätta muljet, nagu oleks suur Saksamaa jõhkralt oma tahtmise “karmijooneliste” väikeriikide rindest läbi pressinud. Brüsseli läbirääkimiste alguses oli Saksamaa oma nõudmisega - jätta arvestusest välja Saksamaa ühinemisega seotud kulud – täiesti üksi ja isoleeritud. Kuid lõpuks sai oma tahtmise. Otsus langetati rahandusministrite tasemel, kantsler ei pidanud tippkohtumiselt enam suurt sõna võtma. Isegi karmilt põhimõttekindel Austria rahandusminister Grasser leppis olukorraga. Kuidas Saksamaa kõike seda saavutas, jääb veel praegugi mõistatuseks. Kas tõesti ainult tänu Luxemburgi peaministri vahendajavilumusele ja heale seltskondlikule huumorimeelele? (Werner Mussler, FAZ, 22.03)

Schröder kiidab läbirääkimiste tulemust, mis teeb selgetest reeglitest euro kaitsmisel tühja kesta. Euroopast on tuum välja kistud, nagu paktistki. Just nüüd, kui reformid Saksamaal hakkavad tasapisi vilja kandma, kuid olukord on alles kriitiline, tõmbab kantsler pidurit. Ilma turumajandusliku konkurentsita aga pole Euroopal USA ees mingeid šansse. Chiraci ja Schröderi rünnakud EK teenusedirektiivi eelnõule kukutavad Euroopa tagasi protektsionismi. Kummagi liidri eesmärgiks pole kaitsta oma rahvaid turuavamise ohtude eest, vaid lähenevate kohalike valimiste Saksamaal ja referendumi Prantsusmaal võitmine. Pool miljonit võimalikku uut töökohta on sellega maha kantud. Selle asemel, et töökohti juurde luua, müüb kumbki oma valijatele illusiooni, nagi aitaks võlgade tegemine majandust kasvatada. Kogu Ida-Euroopa ebastabiilne majandus on sellisest eeskujust ohustatud, ja sealtkaudu ka Saksa töövõtjad. Saksamaa kunagine juhtpositsioon Euroopa majanduses on haihtunud, ehkki EL võttis nii konkurentsikontrolli kui ka rahaliidu stabiilsuse põhimõtted üle just Saksamaalt. Helmut Kohli tollasel vaimustusel ei olnud siseriiklikku poliitilist eesmärki. Saksamaa majandus võidab iga päev Euroopa integratsioonist. Schröderil aga puudub igasugune visioon. Saksamaa on oma majanduspoliitilise ankru kaotanud. ELi partnerid ei tea enam, mis kurssi Berliin tegelikult hoiab. Schröder ründab Brüsselit siis, kui tal see sisepoliitiliselt kasulik on (Alexander Hagelüken, SZ, 22.03)

Pelga hirmu vastu on raske argumenteerida. Teenindusturu avamise vastu protesteerinud demonstrante ei anna rahustada väidetega, et avamise kaudu saavutatav majanduskasv toob tulu ka neile. Valimised Saksamaal ja põhiseaduse referendum Prantsusmaal ei lase kummalgi maal asjalikku arutelu EK teenustedirektiivi osas läbi viia. EK käitumine on siinkohal arusaamatu. Selle asemel, et direktiivi eelnõu kaitsta, hakatakse kohe taganema. Teenusteturu avamise põhimõtted ei ole uusliberaalide vaimusünnitis, vaid siseturu üks peamisi põhimõtteid. Euroopa Kohus on korduvalt oma otsustega tõestanud, et need põhimõtted kehtivad siseturu tingimustes juba täna. Seega õiguslikust vaatevinklist ei muutuks direktiivi jõustumisel suurt midagi. See, et Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa kohtu otsuseid ignoreerinud on, ajendaski EKd vastavat direktiivi koostama. Eriti keskmistel ja väikeettevõtetel pole piisavalt juriidilist kompetentsi, et julgeda praegustes tingimustes ELi siseseid piire ületada. Chirac ja Schröder peaksid teadmiseks võtma, et nende poliitika hinnaks on miljonid stagnatsiooni küüsi jäänud töötud (Hendrik Kafsack, FAZ, 23.03)

Euroopa põhiseadus annab parlamentidele suuremad õigused Ministrite Nõukogu kontrollida. Arvestades stabiilsuspaktiga toimunut, tõuseks sellest kindlasti kasu (Peter M. Huber, Die Welt, 23.03)

Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburgi ajakirjandus

Prantsuse ajakirjanduses on keskseks teemaks mai lõpul toimuv põhiseadusliku leppe referendum. Kõik viimased arvamusküsitlused näitavad leppe vastaste ülekaalu, kusjuures nende arv on üha suurenenud. Viimaste uuringute kohaselt kavatseb 55% hääletama minejaist öelda leppele “ei” ning 45% pooldab põhiseadusliku leppe ratifitseerimist. (Guillaume Perrault, Le Figaro, 28. 03) Jah-kampaaniat on asunud tegema nii peaminister Jean-Pierre Raffarin kui president Jacques Chirac. Sõna on võtnud mitmed arvamusliidrid, selgitades uuesti prantslaste jaoks problemaatilisemaid leppe aspekte. Prantsuse Euroopa asjade minister Claudie Haigneré kirjutab, et vaba konkurentsi põhimõte on olnud kirjas kõigis Euroopa lepetes alates Rooma leppest aastal 1957. Vabadusena tööstusele ja kaubandusele on see printsiip olnud Prantsusmaa konstitutsiooniliseks vabaduseks alates 1789. aasta revolutsioonist. Põhiseaduslik lepe ei lisa sellele Hiegneré sõnul midagi. Otse vastupidi, lepe seab raamid vabale konkurentsile näiteks ühe sotsiaalse klausli läbi, mis esimest korda sätestab, et EL peab kõigis valdkondades võtma arvesse sotsiaalseid eesmärke. Samuti räägitakse, et lepe “tekitab Euroopas demokraatia süstemaatilise vähikäigu”, samas kui üks põhiseaduslikku leppesse sisse kirjutatud uuendusi on kodanike ja EP võimu suurendamine. (Claudie Heigneré, Libération, 25.03) Ka Belgia eurovoliniku Louis Micheli arvates võib katset, näidata põhiseaduslikku lepet “mitte piisavalt sotsiaalküljele mõtleva Euroopa” valguses, pidada desinformeerivaks manipulatsiooniks. (Thomas Ferenzi, Philippe Ricard, Le Monde, 24.03)

Eurogrupi rahandusministrite poolt lahenduse leidnud stabiilsus- ja kasvupakti reform sai õnnistuse ka ülemkogule kogunenud peaministrite ja presidentide poolt. Kokkuleppe saavutamist võib pidada Luksemburgi eesistumise esimeseks suuremaks õnnestumiseks. Kuid pakti politiseerimine võib endaga kaasa tuua mitmeid riske. Otsustades võtta paktis kokku lepitud eelarvedefitsiidi ületamisel arvesse näiteks Saksamaa taasühendamise maksumust, avati kõikvõimalike erandite uks, mida on väga raske sulgeda. (Juhtkiri Laurent Moyse’ilt, La Voix du Luxembourg, 22.03) Stabiilsuspakti reform, mille eest Prantsusmaa Saksamaa kõrval nii vägevalt võitles, võib Prantsuse valitsusele väärtuslikuks “hapnikuballooniks” osutuda juba käesoleva aasta lõpus. Pakti kirjutati sisse, et eelarvepuudujäägi piirmäära ületamine “ajutiselt ja kolme protsendi lähedaselt” ei too kaasa Komisjoni poolt määratavat karistust. Mida aga tähendab “ajutine ja kolmele protsendile lähedane”? Ei ole juhus, et Prantsusmaa oma majanduse praegust seisu arvestades selle reformi eest nii kõvasti võitles. (Anne Rovan, Le Figaro, 23.03)

Teise olulise teemana vaieldi ülemkogul Bolkesteini ehk teenuste direktiivi muutmise üle. Vaatamata selle, et direktiivil ei ole midagi pistmist põhiseadusliku leppega, ähvardas Chirac prantslaste “ei”-ga konstitutsioonile, kui direktiiv praegusel kujul käiku lastakse. Le Figaro kirjutab: “Me mõistame, et paljud Euroopa partnerid ei kannata meid. Kuid sel korral teavad ka need, kes meiega nõus pole, et prantslaste “ei “ põhiseaduslikule leppele toob kaasa tõsised tagajärjed.“ (Pierre Rousselin, Le Figaro, 23.03) Mõnede arvamuste kohaselt tahavad iidsete gallialaste tõrksad järeltulijad karistada Euroopat mitte liidu ühiste otsuste vaid hoopis siseriiklike tagasilöökide eest. (Alain Duhamel, Libération, 23.03) Kokkuvõttes otsustas ülemkogu teenuste direktiivi modifitseerida. Rootsi peaministri Göran Perssoni ja tema Belgia kolleegi Guy Verhofstadti ettepanek direktiiv üldse kõrvale panna, ei läinud siiski läbi. (Thomas Ferenzi, Philippe Richard, Le Monde, 24.03)

Olles ülemkogul saavutanud stabiilsus- ja kasvupakti reformimise oma tahte järgi ja lubaduse teenuste direktiivi läbivaatamise osas, läks Prantsusmaa president Jacques Chirac veelkord rünnakule. Sedapuhku võttes sihikule brittidele aastast 1984 kehtiv hinnaalandus maksete osas liidu eelarvesse. Vastus ei lasknud end kaua oodata. Veel samal päeval luba Suurbritannia välisminister Jack Straw BBC eetris, et Ühendkuningriik kasutab oma veto-õigust seniste eelarvemaksete säilitamiseks. (Thomas Ferenzi, Béatrice Gurrey, Le Monde, 25.03) Ka Briti press ei andnud järgnevatel päevadel Chiracile armu.

Poleemikat on tekitanud USA president George W. Bushi kandidaat Maailmapanga juhi kohale. Paul Wolfowitz, kellest saab suure tõenäosusega James Wolfensohni mantlipärija, kui viimase mandaat Maailmapanga juhina 31. mail lõppeb, on üks tuntumaid neokonservatiive president Bushi lähikondlaste seas ning üks Iraagi sõja arhitekte. Suure osa maailma riikide jaoks näib Wolfowitzi nimetamine vaid Ühendriikide ülbuse manifestatsiooni. Lisaks pole Bushi kandidaadil mingit kogemust töös arenguriikidega ning võitluses vaesusega, mis oleks kuidagi võinud presidendi valikut õigustada. Kokkuvõttes võib öelda, et Bushi tagasivalimine ei tähendanud lõppu unilateraalsusele. Ja kui eurooplased Wolfowitzi kandidatuuri vetostaksid, puhuksid nad lõkkele uue kriisi suhetes USAga. Ühesõnaga, härra Bushi valik muudab atlandiüleste suhete soojenemise veelgi raskemaks. (Juhtkiri, Le Monde, 20.03) Kui Wolfowitzist saab Maailmapanga juht võib oodata künismi ja pragmatismi taasilmumist tema käitumisse ja otsustesse. Võib oletada, et Maailmapanga imago muutub vähem isalikuks ja heasoovlikuks, kui ta on seda praeguse presidendi juhtimise all, muutudes samas lähedasemaks geopoliitilisele ja majandusgeograafilisele reaalsusele. (Christian Comiliau, Le Monde, 25.03) Prantslased ei ole Wolfowitzi kandidatuuri osas üles näidanud küll erilist entusiasmi, kuid samas kalduvad nad Bushi valikut pigem toetama, lootes nõnda ameeriklaste toetusele Pascal Lamy kandidatuurile Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhi valimisel. (Christian Losson, Jean Quatremer, Libération, 22.03) Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi majandusteaduste õppejõud Esther Duflo leiab, et oleks tagumine aeg muuta süsteemi, mis võimaldab üht 184 riiki esindavat organisatsiooni juhtima valida presidendi, kelle kandidatuur tekitab valdavas enamuses liikmesriikides umbusku ja ebakindlust. (Esther Duflo, Libération, 28.03) Prantsuse lehtedes ilmus ka mitmeid usutlusi Paul Wolfowitziga, millest ühes ta kinnitab vastusena küsimusele, kas Maailmapank peaks aitama kujundada riikide demokraatiaarenguid, et pank peaks kulutama oma ressursse aktiivsele arengu toetamisele ning vaesuse vähendamisele. Riigid, mille poliitilised institutsioonid on vabad, õnnestuvad suurema tõenäosusega ka majanduslikus plaanis. Need, kel õnnestub aga olla edukas majanduslikus plaanis, neil on rohkem võimalusi kujundada tugevat tsiviilühiskonda ning vabu institutsioone. (Corine Lesnes, Le Monde, 24.03)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajakirjanduse arutleb endiselt aktiivselt EL-i teenuste direktiivi üle. Taani seisukoht on veidi muutunud. Vaatamata sellele, et 10. veebruaril toimunud Venstre juhatuse koosolekul oli Anders Fogh Rasmussen tustedirektiiv vastu, on ta nüüd positiivselt meelestatud: “Toetan tugevalt teenindussektori liberaliseerimist. Teenuste direktiiv tekitab mõningaid probleeme, mis tuleb lahendada,” teatab ta. Euroopa komisjonile on mõista antud, et “kasulik oleks kriitikat kuulda võtta”. Käimasolev diskussioon võib enne 27. septembril toimuvat PSLi rerefendumit muutuda plahvatusohtlikuks. Fogh Rasmussen on Komisjoni otsuste osas rahulik: “Olen teatavaks võtnud, et Komisjon on valmis eelnõud muutma. Selle üksikasjad on Komisjoni otsustada,” sõnab ta, lisades siiski, et Taani kavatseb sarnaselt rea teiste riikidega nõuda, et direktiiv ei õõnestaks Taani tööturgu. (Jonas Torp, Børsen 23.03.2005)

EL peaministrite kohtumisel arutati peamiselt Lissaboni strateegiasse puutuvat. Aastaks 2010 peaks EL olema maailma juhtiv teaduspõhine majandus. Sellest tähtajast kinnipidamine ei õnnestu. Tippkohtumisel leiti, et siiani Lissaboni strateegia raames tehtu pole olnud piisav ning lubati uuesti aktiivselt selles suunas tegutsema asuda, toetades inimressursi paremat kasutamist, teaduse arengut ja innovatsiooni. Rootsi peaminister Göran Persson nentis peale kohtumist, et ei piisa enam keskendumisest üksnes majandusele, keskkonnale ja sotsiaalsele turvalisusele. (Mats Hallgren, SvD, 24.03) Taani ajakirjandus leidis, et Lissaboni strateegia ei ole siiani kuigi õnnestunud ning sellest oli ka tippkohtumisel aru saada. (Juhtkiri, JP, 24.03) Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen oli tippkohtumise tulemusega aga rahul ja leidis, et Taani on oma sõna maksma pannud. Et aga nüüdsest vastutavad reformide läbiviimise eest kõik riigid ise, siis eesmärkide täitumist 2010. aastaks küll garanteerida ei saa. Palju oleneb ka tulevasest ELi eelarvest. Taani valitsuse sõnul on neil olemas piisavad vahendeid strateegia eesmärkide elluviimiseks. Taani ettevõtjate arvates on Lissaboni strateegia liiga laialivalguv. (Jesper Kongstad, Pierre Collignon, JP, 24.03) Ka Norra ajakirjandus jälgis tippkohtumist ning leiti, et stabiilsuse- ja kasvupakti reform võeti vägagi rahumeelselt vastu. (Marius Rossbach, Nettavisen, 22.03) Ollakse veidi iroonilised Saksamaa suhtes, kes pakti peamise initsiaatorina selle nõuetest ise kinni pidada ei suutnud. (Are Slettan, Nettavisen, 21.03)

Tippkohtumisel tulid Prantsusmaa ja Saksamaa välja avaldusega, et relvaembargot Hiinale kaotada ei tohi. Selle avalduse üle rõõmustasid eriti taanlased. (Juhtkiri, JP, 24.03)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses EL stabiilsus- ja kasvupakti kajastavates artiklites leiti, et selle asemel, et suured riigid oleksid muutnud oma käitumist, sundisid nad ELi muutma ühiseid kokkuleppeid. Kui suur riik lepingut rikub, tuleb lepingut muuta. Samasugust kohtlemist oleks olnud asjatu oodata näiteks Soome puhul. (Juhtkiri, HS, 22.03) Viimastel aastatel on suured ELi liikmed nõudnud endale erivabadusi ning nende poliitika kujundatakse ELi ametlikust otsustamise süsteemist mööda minnes. Soome on toetanud Komisjoni ja toetunud Komisjonile. Suurte riikide nõrkade juhtide ajal peavad soomesugused väikesed riigid olukorda uuesti hindama. Tuleb arendada oma edu strateegia ja valmistuda selleks, et suured riigid juhivad EL teele, mis ei lisa heaolu. (Juhtkiri, HS, 24.03) EK liige Olli Rehn peab stabiilsus- ja kasvupakti tehtud muudatusi vajalikeks ning arvab, et on olulisem jälgida majanduse stabiilsust pikemas perspektiivis kui lühemas perspektiivis eelarve puudujääke. (Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 22.03) Soome Panga juhi Erkki Liikaneni arvates on leping olnud kasuks nii ELle kui Soomele. Tulevikus peab lepingut siiski täpsemalt järgima. (TS, 24.03) Euroopa Investeerimispanga asepresident Sauli Niinistö ei pea üllatavks, et stabiilsus- ja kasvupakti soovitakse muuta, kuna leping on oma algkujul tähenduse kaotanud. (Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 24.03) Lepingu orjalikku järgimist nõudes ei küsita, kas see on ka majanduslikult mõistlik. Soomes on uuenduste läbiviimine kergem kui mõnes teises riigis. Soome poliitikud võiksid Kesk-Euroopa majandusraskustesse mõistvamalt suhtuda. (Jyrki Lessig, HS, 25.03)

Soomes peetakse teenuste direktiivi heakskiitmist oluliseks. Soome valitsus peab pingutama direktiivi vastuvõtmise nimel mitte ainult ELi ühise edu vaid ka Soome ettevõtete ja tööhõive pärast. (Jari Vilén, TS, 23.03) Soome peaministri Matti Vanhaneni sõnul ei oleks Soomele olnud teenuste vaba liikumise direktiivi heakskiitmine probleem. (Annamari Sipilä ja Petteri Tuohinen, HS, 24.03) Soomes arvatakse, et kuna euroriikide valitsused tahavad olla valimistel edukad siis ei soovi nad vastu võtta ebameeldivaid otsuseid. (Annamari Sipilä ja Petteri Tuohinen, HS, 23.03) Euroopa Investeerimispanga asepresident Sauli Niinistö peab tähtsaks, et teenusteturule saadaks rohkem paindlikkust ja konkurentsi. (Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 24.03) Kuna tippkohtumisel ei öeldud selgelt, milliseid muutuseid on oodata, võib direktiivi tulevikku vaid ennustada. Soomes ollakse suhteliselt üksmeelsed selles osas, et direktiivi kohta esitatud kartused põhinevad eksiarvamustel. (Hanna Miettinen, HS, 24.03) Teenuste direktiiviga seotud kartustest on osa ilmselgelt liialdatud. Teenuste liikumine võib tekitada loomulikke kontakte üle riigipiiride. Soome ja Eesti, laiemalt kogu Läänemeri on hea näide. Soome ja Rootsi elatustase ei ole kannatanud ning Balti riikide elatustase on tõusnud. (Juhtkiri, Kaleva, 24.03)

Soome osaleb aktiivselt EL tulevase eelarvetüli lahendamisel. Lisaks Komisjonile on vaid Soome välja pakkunud plaani ELi eelavestrateegia aastateks 2007-2013. Soome ettepanekut seada piir 1,1% peale SKTst toetab kümmekond liikmesriiki, Komisjon poolt välja pakutud piir on 1,24% SKTst. Luksemburg loodab leida eelarvekõnelustele lahenduse juunis. Kui seda ei leita, lükkub edasi ELi eelarve elluviimine ja ohtu satub uute liikmete finantseerimine. (Petteri Tuohinen, HS, 21.03) Liikmesriikides peetavad valimised ja rahvahääletused kajastuvad ELi finantsperspektiivi üle peetavatel läbirääkimistel. Soome jälgib uuenduste aeglustumist murega. (Annamari Sipilä ja Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 23.03)

ÜRO peasekretär Kofi Annani Peaassambleele esitatud reformikavaga püütakse uuendada organisatsiooni ning muuhulgas õhutada USAd maksma liikmemaksu, andma arenguabi ja edendama diplomaatiat. (Pekka Hakala, HS, 22.03) Soome toetab ÜRO Julgeolekunõukogu laienemist nii uute alaliste kui ka ajutiste liikmete osas, kuid ei oma veel kindlat seisukohta esitatud reformiplaani või JNi laienemist puudutavate mudelite osas. (Arto Astikainen, HS, 22.03) Kofi Annani plaan annab oivalise põhja ÜRO reformimise arutelule. (Juhtkiri, ESS, 23.03)

ELi plaan lõpetada relvaembargo Hiinale on muutunud poliitiliselt keerukamaks. Relvamüügikeelu tühistamist raskendab Hiina uus seadus Taiwani kohta. Soome soovib, et EL võtaks relvaekspordikeelu asemel kasutusele relvaekspordi käitumiskoodeksi, kui see oleks tõhus ja toimiv. (Petteri Tuohinen, HS, 23.03) ELil ei ole palju valikuvõimalusi: kui EL soovib lõpetada relvaembargo, vihastab USA, kui ta seda ei tee, vihastab Hiina. Ainuke lahendus hetkel on lihtsalt oodata. Kaksikmoraal paistab mõlemalt poolt välja niikuinii. Relvamüügikeelu poliitiline ja majanduslik tähendus on mitmekordne võrreldes sõjalise tähendusega. (Juhtkiri, Kaleva, 26.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

In the latest political crisis to rock Estonia, Prime Minister Juhan Parts announced Monday he will quit after parliament passed a vote of no confidence in Justice Minister Ken-Marti Vaher over a controversial anti-graft plan. "The vote has shown that the time for this government is over. I have decided to step down at Thursday's government session," Parts told parliament after 54 lawmakers in the 101-seat body voted the justice minister out of office. "If governing coalition parties join a motion of no confidence in a cabinet member, it's clear such a government's ability to work and cooperate have run out once and for all," the prime minister said. There were no votes against and no abstentions in the vote of no confidence in Vaher, who had proposed a controversial anti-graft plan which sets targets for the number of civil servants to be taken to court per year on corruption charges. President Arnold Rüütel now has two weeks to appoint a new candidate for prime minister. (Afp, Reuters 21.03)

Venemaa välisministeeriumis suhteid Balti riikidega kureerinud Mihhail Demurin kinnitas, et läks ministeeriumist erru protestiks Balti riikide suhtes toimuva poliitika muutmise vastu. Demurin ütles intervjuus agentuurile Regnum, et lahkus ametist sest peab märtsi algusest Balti riikide suhtes aetavas poliitikas toimunud muutust valeks ja ohtlikuks Venemaa huvidele nii selles piirkonnas kui ka laiemalt. Balti riikide ajaloost rääkides kinnitas Demurin, et 1940. aastal polnud mingit Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist, N. Liit viis oma väed neisse riikidesse sealsete valitsuste nõusolekul. Demurin viitas ka 1975. aasta Helsingi kokkuleppele, millega Euroopa ja USA liidrid kohustusid austama sõjajärgse Euroopa piire ning üksteise suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Loomulikult puudutas see ka N. Liitu, lisas ta. (Regnum, 18.03)

Eesti president Arnold Rüütel lükkab ümber kartused Eesti-Vene piirilepingu võimaliku ümbervaatamise suhtes. Agentuurile Interfax antud intervjuus kinnitas president samas, et vastavalt piirilepingule jäävad Vene poolele mõned põlised eestlaste asulad ning et mõlemal pool piiri on rahulolematuid praeguse piiriületusrežiimiga. Riigipea arvas ka, et praegu on lootust suhete parandamisele riikide vahel rohkem kui kunagi varem ning selleks vajalikud sammud teada mõlemale poolele ning nendest oli juttu ka kohtumisel president Putiniga. Alustada võiks näiteks piirilepingust ning valitsustevahelise komisjoni töö jätkamisest. Kindlasti tuleks vabaneda mittevajalikest takistustes kaubandus-majandussuhetes, lisas present Rüütel. (Interfax, 21.03)

Eesti peaminister Juhan Parts andis teada Res Publica väljumisest valitsevast koalitsioonist ning peaministri ametikohalt tagasi astumisest. Tagasiastumise ajendiks oli Riigikogu umbusaldusavaldus justiitsminister Ken-Marti Vaherile. (Interfax, 21.03)

Eesti rahvusrühma setude esindajad andsid president Arnold Rüütlile üle pöördumise, milles väljendasid oma vastaseisu Venemaaga sõlmitava piirilepingu selle praeguses sõnastuses allkirjastamise suhtes. (Interfax, 22.03)

Eesti valitsus andis teada oma tagasiastumisest.(Ria-Novosti, 24.03)

Tallinnas Läti saatkonna eest toimus Eesti Vene Erakonna korraldatud fašismivastane pikett, millega protesteeriti Riias 16. märtsil toimunud leegionäride rongkäigu vastu. (Interfax, 24.03)

USA ajakirjandus

II MS juubelipidustused kutsuvad võitlust jätkama. Kui 10 aastat tagasi tähistati sõja lõppemise 50. aastapäeva, oldi õnnelikud, et suur sõda oli läbi saanud. Nüüd, mil läheneb 60. aastapäev, on vana vimm valla pääsenud. Kõigepealt vaieldi selle üle, kas Saksamaa peaks pidustustel osalema, nüüd on Eesti ja Leedu presidendid teatanud, et nemad Moskvasse ei lähe – Saksa okupatsiooni lõpp tähendas neile vaid uue okupatsiooni algust. Miks löövad praegu lõkkele kired sündmuste üle, mis on juba kauge minevik? Balti ja Ida-Euroopa riikidel võimaldab ELi ja NATO liikmelisus lõpuks Moskvale öelda, mida nad tegelikult arvasid NLi loodud müüdist, et Punaarmee nende riigid vabastas. (Serge Schmemann, The New York Times, 22.03)

Iiri ajakirjandus

Pärast Eesti peaminister Juhan Partsi tagasi astumist hakkas Eesti poliitiline eliit valmistuma läbirääkimisteks, et moodustada uus valitsus. Kuigi Eesti ELi ja NATOt pooldav seisukoht ning soov euro kasutusele võtta jäävad ilmselt muutumatuks, on järjekordne valitsuse kokkuvarisemine loonud ebakindlust. Parts lahkus ametist pärast seda, kui parlament oli avaldanud umbusaldust justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Analüütikud ütlevad, et umbusaldushääletus oli tegelikult suunatud pigem Partsi enda vastu. (Daniel McLaughlin, The Irish Times, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti valitsuskriisi kohta ilmunud artiklites rõhutatakse, et Partsi tagasiastumine tuli isegi paljudele Eesti poliitikutele ootamatult. Igal juhul on valitsus äpardunud ning pole enam võimeline valitsema. Ükski Eesti valitsus pole alates 1991. aastast täit ametiaega võimul olnud. (FAZ, 22.03)

Partsi isiku kohta öeldakse kiitvaid sõnu: tark, kaval, poliitiliselt puhas, (oli) noore eliidi lootus. Välja arvatud “vali kord” loosungiga seonduv, peetakse teda liberaalseks ja Euroopa-meelseks. Ministritega seotud skandaalide tõttu muutus valitsus teovõimetuks. Ainus püsiv kuju Eesti poliitilises tsirkuses on president Rüütel. Kas kunagine kõigi lootus Parts uue võimaluse saab, on lahtine. (Volker Schmidt, Frankfurter Rundschau, 23.03)

Eesti valitsus langes pealtnäha justiitsministri “stalinistliku” korruptsioonivastse võitluse tõttu. Tegelikud põhjused peituvad asjaosaliste isiklikes vastuoludes, mitte maailmanägemuslikes erimeelsustes. Võimalikud uued koalitsioonid on reformierakonna, Andrus Ansipi juhitud viiepartei vikerkaarekoalitsioon ning Edgar Savisaare vasakkoalitsioon. Aasta peale Eesti liitumist ELi ja NATOga on selle väikeriigi välispoliitiline liin samasugune vaidlusalune teema nagu ka liberaalne majanduspoliitika. (VL., FAZ, 23.03)

Rootsi ajakirjandus

Eesti valitsus on kriisis: kaks kolmest koalitsiooniparteist nõudsid justiitsministri Ken-Marti Vaheri tagasiastumist. Vaherit süüüdistatakse valede meetodite kasutamises korruptsioonivastases võitluses. Kriis algas vaid mõni nädal peale välisminister Kristiina Ojulandi ametist tagandamist. Kriitikute sõnulkasutab Vaher ebademokraatlikke vahendeid korruptsiooni vastu võitlemisel. Riigikogus tuleb umbusaldushääletus, võimalik on ka lausa valitsuse vahetus. (Erik Ohlsson, DN, 19.03)

Norra ajakirjandus

Eesti parlament avaldas umbusaldust justiitsministrile, kes püüdis liiga intensiivselt tabada korrupeerunud ametnikke. Tulemuseks oli peaministri ja kogu valitsuse tagasiastumine. Umbusaldusavalduse ajendiks olid mõõdikud, milles määratud, mitu ametnikku peaks igal aastal korruptsioonis süüdi mõistma. Nii koalitsioon kui opositsioon leidsid, et taoline süsteem sarnaneb NLi aegsele rahvavaenlaste vastu võitlemisele. Eesti taasiseseisvus 14 aastat tagasi, sest saadik on Eestil olnud üksteist valitsust, millest ükski pole vastu pidanud kogu ettenähtud valitsusaega. (Per Nordrum, Aftenposten, 23.03)

Soome ajakirjandus

Eesti valitsus kukub kui Reformierakond ja Rahvaliit ei tagane justiitsministri umbusaldamisest. Umbusaldusavalduse põhjuseks on justiitsministri esitatud korruptantide püüdmise plaan. Juhan Partsi valitsust ohustas kukkumine juba veebruaris välisminister Kristiina Ojulandi tagandamistülis. Eelmise nädala jooksul pandi kulisside taga kokku uut valitsust ja peaaegu kõik erakonnad sondeerisid võimalikke variante. (TS, 21.03)

Kuid kestnud avalik tüli Res Publica ja Reformierakonna vahel lõppes kui Riigikogu avaldas umbusaldust justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Kohe pärast seda teatas peaminister Juhan Parts tagasiastumisest. President Arnold Rüütel lubab, et Eesti saab võimalikult pea uue valitsuse. Kuuest parteist koosnevas Riigikogus on kõik variandid võimalikud. Koalitsiooni lagunemine on tõenäoliselt suur tagasilöök Reformierakonnale, kelle viimaste valimiste üks tähtsamaid lubadusi, alandada tulumaksumäära 6% võrra enne järgmisi parlamendivalimisi, on tõenäoliselt järgmine ohvritall Eestit raputava valitsustüli altaril. (Anneli Reigas, TS, 22.03)

Teatrile sarnanev poliitiline tüli lõppes pärast justiitsministrile umbusalduse avaldamist. Peaminister Juhan Parts kaitses justiitsministrit viimase hetkeni ja lootis, et koalitsioonipartnerid, Reformierakond ja Rahvaliit, taganeksid umbusaldushääletusest. Res Publicas peetakse umbusaldusavaldust justiitsministrile kättemaksuna endiste Reformierakonna ministrite Margus Hansoni ja Kristiina Ojulandi vallandamise eest. Poliitikute sõnasõda kuumenes ennenägematuks teatriks televisiooni otsesaates, kus saatejuht oli sunnitud paluma poliitikuid oma käitumist talitsema. Uue valitsuse moodustamine ei ole lihtne. Parempoolsed erakonnad püüavad igati vältida erakorralisi valimisi mille suure tõenäosusega võidaks Keskerakond. Valitsuskriisi tõttu võib Reformierakond olla sunnitud loobuma tulumaksumäära alandamisest 20%-ni aastaks 2007. (Tuula Koponen, Kaleva, 22.03)

Eesti poliitiline maastik on jätkuvalt rahutu kuigi Eesti on olnud iseseisev rohkem kui 13 aastat. Parteide toetused muutuvad kiiresti ja sisepoliitilised liidud tekivad ja lagunevad. Tekkinud valitsuskriis viib tähelepanu tähtsamatelt teemadelt nagu näiteks Eesti-Vene suhetelt, mille parandamiseks on hea võimalus sel kevadel. President Arnold Rüütlil on kaks nädalat aega nimetada uus valitsus. See pole kerge ülesanne. Tulla võivad ka erakorralised valimised, mis ei ole praegustele valitsuse erakondadele kuigi meeldiv variant, kuna valimised võidaks tõenäoliselt Keskerakond. (Juhtkiri, Kaleva, 23.03)

Eestis peagi algavad valitsuse läbirääkimised on rasked. Presidendil on kaks nädalat aega otsustada, kellele anda volitused uue valitsuse moodustamiseks. Võimalikud on ka erakorralised valimised kuigi, paremparteid püüavad seda vältida. Juhan Parts on valmis uue valitsuse peaministriks hakkama, kuid Eesti päevalehed peavad tõenäolisemaks peaministri kandidaadiks Reformierakonna juhti Andrus Ansipit. Võimalik on ka vikerkaarekoalitsioon, milles osaleksid lisaks kolmele paremparteile Rahvaliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja sotsliberaalid. (Tuula Koponen, ESS, 23.03)

Eestis pole veel leitud lahendust valitsuskriisile. Juhan Parts, on rõhutanud, et uue valitsuse peaksid moodustama Reformierakond, Rahvaliit jt erakonnad, kes toetasid justiitsministrile umbusalduse avaldamist. Reformierakonna meelest peaks president andma valitsuse moodustamise ülesandeks Edgar Savisaarele Keskerakonnast. Sellist üllatavat lahkust peetakse taktikaliseks, kuna Reformierakond tõenäoliselt arvab, et Keskerakond ei saa vajalikku tuge Riigikogult. Pärast seda oleks Reformierakonnal kergem mõjutada tulevasi partnereid heaks kiitma oma eesmärke tulumaksu vähendamisest ja emapalka. Reformierakonna juhtimisel moodustatavasse vikerkaarekoalitsiooni kuuluksid ka Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit ja sotsliberaalid. (Anneli Reigas, TS, 24.03)

Riigikogu toetas Res Publica kandidaadi Ene Ergma nimetamist Riigikogu esimeheks. On võimalik, et uue valitsuse moodustavad Reformierakond, Res Publica ja Isamaaliit. Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul ei ole ühelgi peaministrikandidaadil piisavalt toetust. Valitsuskriisi lahendamine eeldab, et erakonnad oleksid valmis ajutiselt loobuma paljudest eesmärkidest. (Anneli Reigas, TS, 25.03)

Res Publica liider ja ametist lahkuv peaminister Juhan Parts pakub enda järglaseks Reformierakonna juhti Andrus Ansipit. See peaks olema loogiline, muidu me sellest head tulevikku suunatud õppetundi ei saa, ütles Parts. Uue valitsuse peaks moodustama kas Reformierakond või Rahvaliit kuna nendel, kes valitsuskriisi tekitasid on eelisõigus valitsuse kohtadele. Parts ei välista võimalust, et Res Publica kuuluks samuti moodustatavasse valitsusse. (ESS, 25.03)

Venemaa ajakirjandus

Boikott natsidele Baltimaades! Lihtsad vene inimesed reageerivad ägedalt veteranide ning Suure Võidu mälestuse solvamisele Baltimaades. Pihkva oblasti saadikutekogu eelarvekomisjoni esimehe asetäitja Sergei Gogolev: “Võimude lojaalsus näitab rahvusliku väärikuse täielikku puudumist. Kõik me teame SS metsikustest, aga Eesti teeb sadistidest ja mõrtsukatest rahvuskangelased. Ülbed naabrid on vaja paika panna, mitte meie peole kutsuda. Just sellepärast korraldasime 9. märtsil koos veteranidega piketi Pihkvas Baltikumi konsulaadi ees. Nende esindajad aga ei suvatsenud isegi oma kabinettidest välja tulla. Boikoti osas tuleb hoolikalt järele mõelda. Ilma Venemaa toetuseta baltlased hakkama ei saaks, samas elab seal palju meie kaasmaalasi.”.Gennadi Semenkov, Vene-Valgevene liidu toetusühingu aseesimees: “Meie valitsus ja välisministeerium ei tee midagi, deržaava pärast on häbi! Sel ajal kui veteranid ja kogu riik ootab, et president paneks Freiberga paika, ulatab tema sõbrakäe. Neile meeldib lääs? Vot las siis aitab”.

Svetlana Podgrebelnaja, kõrgharidusega ökonomist: “Ei meeldi mulle see proua Freiberga. Tema armastatud fašistid viisid mu isa koonduslaagrisse. Läti riigipeale peab meelde tuletama, et see maa võideti rootslaste käest vene verega! Ma ise boikoteerin Baltimaid juba ammu. Ükskord ostsin Läti sprotte, aga isegi mu kassid ei söönud seda erilise isuga”.

Klavdia Šipova, pensionär: “Mul on meie valitsuse pärast häbi. Boikott on õige. Elasin ise peale sõda Tallinnas ja ütlen ausalt, eestlased käisid siis veel puukottadega, Emake-Venemaa ehitas ja andis neile kõik”. (Kurjer, 23.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia supports a swift opening of the EU services market despite opposition from some of the big member countries, Estonian PM Juhan Parts said. "Opening up the internal market of the EU in the service sector is of utmost importance in invigorating the European economy," Parts said in a statement released in Tallinn from Brussels, where he attended the EU economic summit. "It is to be welcomed that most heads of state acknowledged the need to open the market for European services," he said. "It is unacceptable for us if artificial barriers would be set for Estonian entrepreneurs who would like to offer their services in France, for example," Parts said. "We hope the free movement of services in Europe will become a reality in the nearest years." (Afp, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

Hollandlanna Anne van Aaken kirjutab Saksamaal ilmuvas ajakirjas “Politik&Kommunikation”, et Eesti on eeskujulik lisateenimisvõimaluste reeglistamise poolest. Bundestagis on parajasti arutamisel vastav seaduseelnõu. Mõned Euroopa riigid eelistavad lubada ametnikele lisateenistust, kui see on avalik, et vältida varjatud lobbismi. Saksamaa on kõrvalteenistuse kohta käiva info avalikustamise osas teistest maas. Rea näidete seas Euroopa teiste riikide kohta paistab silma Eesti, kus korruptsioonivastane seadusandlus ja reeglistik toimib eeskujulikult. Andmete esitamine tulude kohta on kohustuslik ning andmed on kõigile isegi elektrooniliselt kättesaadavad. (Anne van Aaken, Politik und Kommunikation, märts 2005)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi Föreningssparbanken (FSB) tõstis pakkumist Hansapanga aktsiale 13.5 euroni, mis on 28% rohkem kui aktsia väärtus enne FSB esimest pakkumist. FSB esindaja sõnul on hind” lühemas perspektiivis liiga kallis”. FSB tegi esimese pakkumise juba veebruaris, ent väikeaktsionärid polnud pakutava hinnaga rahul. FSB peab Baltikumi ja Venemaad oluliseks turuks ning seetõttu otsustatigi pakkumist suurendada. (Steffan Lindberg, DN, 22.03)

Föreningssparbanken (FSB) tõstis pakkumist Hansapanga aktsiale ja loobus 95% Hansapanga aktsiate omandamise nõudest. Nii loodab pank suurema osa Hansapanga aktsiatest endale saada. Kui see ei õnnestu, on oluline osa FSB strateegiast ebaõnnestunud. (Frederick Braconier, SvD, 23.03)

Soome ajakirjandus

Eestist Soome tööle tulevate töötajate soosituim tööaeg on kolm kuud, kasvõi päev pikem töö nõuaks tööloa olemasolu. Põhjuseks on Soome poolt kehtestatud tööjõu vaba liikumise üleminekuaeg uutele EL liikmesriikidele. (ESS, 24.03)

Soome määras uutele ELi liikmetele kaheaastase tööjõu vaba liikumise üleminekuaja. Kardetud massilist välistööjõu sissevoolu ei tekkinud kuid tööletulek Soome on muutunud. ELiga kaasnenud teenuste vaba liikumine tähendab, et välismaise tööandja teenistuses olev lühikest aega Soomes töötav isik ei vaja tööluba. Soome ettevõtted registreeruvad Eestisse ja saadavad töötajaid Soome. Saatja võib olla ka Eesti vahendusfirma. Eesti liitumisel ELga langes töölubade väljastamine järsult. Selle põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, et tööluba ei vaja enam need, kes tulevad Soome maasikaid vms korjama, ning need, kes töötavad Soomes vähem kui kolm kuud. Sellised töötajad ei kajastu kuskil ja Eestist pärit töötajate arvu ei teata. Maagiline kolme kuu piir on hästi teada ja tööd kavandatakse nii, et sellest kinni hoitaks. Kuigi Soomes töötavate eestlaste palk on võrdväärne soomlastega ei räägita töötajatele kehtivatest sotsiaaltagatistest. Majanduselu keskliit (Elinkeinoelämän keskusliitto) ja tööministeeriumi ametnikud arvavad, et olukorra lahendaks võimalikult kiire üleminekuaja tühistamine. Siis saaksid ettevõtted palgata töötajaid otse Eestist ja kaoks asjatu vahendamise töötajate värbamisel. Soome töökaitsel ei ole praktiliselt võimalik kontrollida välismaal tegutseva ettevõtte pabereid kas palga maksmine ja muud töötingimused on seadusele vastavad. (Pasi Huuhtanen, ESS, 25.03)

Eesti eluasemelaenuturg kasvab ja konkurents klientide pärast on tihe. Seepärast pakutakse pankade reklaamides korteri ostjale laenu isegi nullintressiga. Täpsemalt vaadates tähendab null siiski panga marginaali ja kehtib vaid aastal 2005 ning nullile lisatakse tavaliselt kõige sagedamini kasutatav poole aasta euribor, umbes 2,2%. Reklaamikampaania taga on eluasemelaenuturgu juhtiv Hansapank. Kampaania on neljakordistanud laenutaotlejate hulka. Ühispank pakub laenu 0,6% marginaaliga, sellele lähedal on ka Nordea ja Sampo. (Pentti Väistö, ESS, 22.03)

Balti riikides on käivitumas riigihangete teostamine erakapitaliga. Eestis kaalutakse riigi ja erakapitali liitu Hiiumaa ja mandri vahelise praamiliikluse korraldamisel. Plaani järgi osaleks riik 10-15% ja ülejäänud raha tuleks erainvesteerijatelt. Pikemas perspektiivis võib palju suurem erainvesteeringu sihtkoht olla Saaremaa ja mandri vahelise silla ehitamine. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 22.03)

Varia

Uudisteagentuurid

When millions of Christians around the world go to church to mark Good Friday and Easter, 78-year-old Estonian parish priest Harri Rein will be holding mass in an empty church on the tiny island of Ruhnu. "It doesn't matter at all that the church is empty -- the angels are there," the dedicated pastor says. Even on days that are not high holy days, Rein holds a service every morning "for the angels." "I sincerely believe in angels and holding a service in an empty church is a normal thing to do," he explained. "I have felt for years that I have to hold a service every morning even if the islanders come to church on Sundays and religious holidays only," he said. Ruhnu has 62 inhabitants, only 22 of whom are church-goers. But the island's pastor is not disheartened by his tiny flock. Indeed, he has a plan to publish a book, based on his morning masses, entitled "1,000 prayers from the island of Ruhnu." "The most important thing is to feel peace in your heart, the feeling I found decades ago, even before I became a pastor in 1964," he said. (Afp, 23.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vastukaja 28. veebruaril ajakirjas L'Express ilmunud artiklile "Balti riigid: koolide sõda" (Pays Baltes: la guerre des écoles). Kirjutaja kahetseb, et artikli autor ei ole osanud minna kaugemale tavapärasest umbusust Venemaa ja venelaste vastu. Šapkin kirjutab: "Te eelistate probleemi analüüsimise asemel mõista hukka Lätis elavad venelased. Peab teadma, et Läti praegune juhtkond on kasvanud välja 1980. aastate ultranatsionalistlikest liikumistest. Nad võivad olla omaks võtnud demokraatliku ja eurofiilse kõnepruugi, kuid nende teod (...) sunnivad neid reastama pigem härra Le Peni kõrvale." Autori sõnul tuleb sisse seada tõeline integratsiooniprogramm, ilma et elanikkonnast 40% moodustava vene vähemuse keelelised õigused kahtluse alla seataks. (Jevgeni Šapkin, L'Express, 21.03)

Rootsi ajakirjandus

Poolas sai üks tänav nime üheksa aastat tagasi tapetud Tšetšeenia endise presidendi Džohhar Dudajevi järgi. Sellest tõusis diplomaatiline tüli Poola ja Venemaa vahel. 1980-ndatel töötas Dudajev NLi sõjaväelasena Tartus. Kui Moskva käskis tal 1991. aastal jõud eestlaste vastu suunata, keeldus Dudajev seda tegemast. Sest peale on Dudajevil kangelase kuulsus. (Erik Ohlsson, DN, 23.03)

Soome ajakirjandus

Soome Eesti sõprade ringis on viimasel ajal palju arutletud president Arnold Rüütli otsuse üle mitte osaleda 9. mai pidustustel Moskvas. Varsinais-Suome Eesti keskus korraldab Soome Eesti-seltside liidu juhataja Kulle Raigi eestvõtmisel vestluse teemal Miks Eesti president ei tähista rahu Moskvas? Eesti ja Leedu otsus puudutab ka Soomet ning paneb proovile EL ja NATO autoriteedi, arvab Turust pärit Eesti asjatundja Harri Raitis. (Jouko Grönholm, TS, 23.03)

Eesti rahvusooper Estonia annab esimest korda 2. aprillil külalisetenduse Soome rahvusooperis. Kavas on Tauno Pylkkäneni ooper Mare ja tema poeg kontsertversioon, mis esitati sügishooajal Tallinnas. Koor ja orkester on Estonia teatrist, dirigent on Hannu Lintu. (HS, 24.03)

Brüssel on veidi raske kodulinn raamatukoile, kellel on raskusi prantsuse keelega. Probleem on tuttav eurovolinik Siim Kallasele. Brüsselist on raske leida heal tasemel väliskirjandusele keskendunud poode. Kodumaisteks keelteks on prantsuse, flaami ja saksa keel. Ingliskeelse kirjanduse huvilistele soovitab Kallas Brüsseli kesklinnas paiknevat Waterstone Boulevard Adolphe Maxil ja Filigranest. (Jari Peltola, Kauppalehti, 23.03)

Tallinna-Helsingi vahel liiklevad laevad on ülerahvastatud ja arvatakse, et selline olukord kestab veel vähemalt aprilli keskpaigani. Soome lahel on palju jääd ja keegi ei oska öelda, millal kiirlaevad saavad alustada liiklemist. Kui jääolud ei parane, plaanib Tallink lisalaeva toomist liinile aprilli keskel, kuna kiirlaevadele on juba vastu võetud broneeringuid. Laevafirmade sõnul on reisijate arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Arvati, et Eesti liitumisel ELiga kruiiside populaarsus väheneb, kuid nende soosing on ületanud laevafirmade ootused. (Jussi Niemeläinen, HS, 24.03)

Tallinna sadama lähedusse on jäätükkidel seilanud hülgeema ja hülgepoeg. Sealt sõitvad laevad peavad olema ettevaatlikud. (Nils-Eric Backman, HS, 25.03)

Tavalise eestlaseni jõuavad narkoprobleemid vaid eriti šokeerivate juhtumite kaudu. Eestis on asjatundjate arvates juba pelgalt soontesiseste narkootikumide kasutajaid vähemalt 10 000. Vale ja ohtlik on eestlaste arvamus, et narkoprobleemid puudutavad põhiliselt venelasi. Narkootikumide kasutamine on tõusnud ka eestlaste seas. Viimastel aastatel tehtud uurimused näitavad, et narkootikumide kasutamine on lisandunud igal aastal. Narkootikumidevastase võitluse nõrk koht on ennetustöö vähene rahastamine. Narkootikumid ja HIV on Eestis üksteisega seotud probleemid. Alaealistele on narkootikumide hankimine on kerge, nende keskealistele vanematele on narkootikumide probleem tundmatu. (Anneli Reigas, TS, 24.03)

Jaapani ajakirjandus

Kaido Höövelson on isegi sumomaadleja kohta suurt kasvu. 20-aastane mehemürakas on 197cm pikk, olles sellega üks pikemaid sumomaadlejaid üldse. Kehakaaluks on 162kg ning peale lõunasööki 164 kg. Tema maadleja-nimeks on Baruto. Jaapanisse soovitas tal tulla tema Eesti judotreener, kes ütles, et selles pole midagi keerulist, palju söömist ja magamist ja veidi treeninguid. Kohale jõudes selgus aga, et asjad polnud päris ni, nagu judo-treener rääkinud oli. Algus oli Barutole suur sokk. Treeningute vahepeal pidi teiste maadlejate riideid pesema ja dojo põrandat pühkima. Oli palju pesemist, palju treenimist ja veidi magamist. Vähemalt söömise osas oli judotreeneril siiski õigus olnud. Sellest hoolimata arenes Baruto sumomaadluses kiiresti edasi. Saabudes oskas Baruto vaid kahte jaapanikeelset sõna, nüüdseks - aasta hiljem, on tema keeleoskus juba piisav, et treeningkäsklustest aru saada ja peale treeninguid trennikaaslastega vaba aega veeta. (Tony McNicol, The Japan Times, 1.03 )