Nädal välismeedias 14.-20. märts 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

French PM Jean-Pierre Raffarin said he was "concerned" but not "worried" after a poll indicated for the first time that French voters could reject the EU constitution in a referendum. "This possibility does not sadden me. It concerns me but it doesn't worry me because the uncertainty of the referendum is necessary so that each French citizen feels he or she has a historic role to play," Raffarin said. A poll published in the popular Le Parisien daily revealed that 51 percent of French voters would vote 'no' to the EU constitution in a referendum to be held on May 29 -- the first poll to suggest a negative outcome. (Afp, 18.03)

President Jacques Chirac said he was confident France would approve the EU constitution despite an opinion poll which suggested for the first time a majority could be against the treaty. (Reuters, 18.03)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen said his country may have to pull out of the EU if it votes against the proposed European constitution in a referendum September 27. After rejecting the European single currency in 2000 and the Treaty of Maastricht on EU in 1992, Denmark cannot hope for another opt-out from EU laws, Rasmussen told the Vienna daily Die Presse. Although a majority of Danes have said they would vote for the constitution, Rasmussen said, "with Denmark you never know." A poll published by the conservative Jyllands-Posten indicated that 46 percent of voters were still undecided. (Afp, 19.03)

The EU's "open services" plan -- one of the key subjects for discussion at this week's summit in Brussels -- has run into the buffers thanks to the heated debate in France over whether to approve the EU's proposed new constitution. Ten weeks before a national referendum on the constitution -- and with polls showing supporters and opponents neck-and-neck -- President Jacques Chirac has decided that the so-called Bolkestein directive is a liberal reform too far and has thrown France's considerable weight against it. (Afp, 20.03)

German Chancellor Gerhard Schröder added his voice to the growing chorus of critics of a controversial draft EU directive which would open up a cross-border market in services in the 25 member states. Just two days after French President Jacques Chirac hit out at the so-called "Bolkestein directive", Schröder told the German lower house parliament in a wide-ranging speech that he too was against any initiative that might lead to "social dumping" in Europe's services sector. "I fully agree with President Chirac, we can't allow social dumping to occur" in Europe, Schröder said. (Afp, 17.03)

Denmark's parliament voted to restrict job opportunities for nationals of the eastern European countries that joined the EU last year, in order to avoid so-called "social dumping". The right-leaning coalition government along with three other parties, making up a large parliamentary majority, decided that Denmark should introduce stricter laws determining who is allowed to seek employment in the country. According to the new rules, which aim to limit the number of job-seekers from eastern Europe, even foreigners working for temp agencies will now need work and residence permits, something that was not the case before. (Afp, 16.03)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU is still working towards ending an arms embargo on China despite "complicated atmospherics" thrown up by China's anti-secession law, EU foreign policy head Javier Solana said. Speaking after talks with FM Li Zhaoxing, he said the bloc was battling to find compromises among its 25-member states for arrangements which would effectively replace the 15-year-old arms sales ban. (Afp, 17.03)

French President Jacques Chirac said the EU was clearly in favour of lifting a ban on arms sales to China. "You know the European position, it is clearly for lifting the embargo," he told a news conference after talks with the leaders of Germany, Spain, and Russia. The US wants the embargo to remain. (Reuters, 18.03)

The EU has set itself the goal of having 1,500-strong rapid reaction battalions ready for deployment around the world at five days' notice, a senior EU diplomat said. The EU wants to become a credible force in far-flung zones but has been hamstrung by a chronic lack of resources. Last year it unveiled plans to have 13 so-called "battle groups" ready for action after a planning period of up to 10 days. (Reuters, 17.03)

The Spanish interior minister underlined the EU's determination to act decisively against the threat of terrorism and organised crime, as he met with his European counterparts from the G5. "The five biggest EU states have come together today to show terrorists and organised crime (perpretrators) that they are up against the determination of democratic states in the whole of the EU to act effectively" to tackle crime, Jose Antonio Alonso said. Alonso added the two-day meeting of the British, French, German, Italian and Spanish interior ministers of the G5 would look into improving the exchange of information between EU police forces -- of particular concern to many governments in the wake of the September 11 attacks on the US. (Afp, 14.03)

France, Germany and Spain sowed the seeds of a new partnership with Russia at talks intended to save Moscow from isolation, and said they were united in a commitment to stop Iran developing nuclear weapons. The talks with President Vladimir Putin produced a joint call for Syria to withdraw its forces from Lebanon and focused on areas on which they agreed, glossing over potential points of discord such as Chechnya and the state of democracy in Russia. (Reuters, 18.03)

Kaliningradi oblasti kuberner Vladimir Jegoroviga kohtunud Austria suursaadiku Vene Föderatsioonis Martin Vukovici sõnul võib eksperimendi korras Kaliningradi oblasti elanikele ELi kuuluvate naaberriikide külastamiseks viisavaba režiimi kehtestada. Suursaadik lisas samas, et ELi-Venemaa vahelisest viisavabadusest võib reaalselt rääkida kaugemas perspektiivis, kuivõrd Venemaa lõunapiir Kasahstaniga jääb veel kauaks avatuks ega takista ebaseaduslike migrante. (Interfax, 14.03)

Juhul kui Venemaa nõustub readmissioonilepingu sõlmimisega, võib ELi ja Venemaa vahelise viisarežiimi lihtsustamine kõne alla tulla juba selle aasta maikuus, arvas EK välissuhete komissar Benita Ferrero-Waldner. (Interfax, 21.03)

Hispaania Euroopa asjade riigisekretär Alberto Navarro kutsus EK sise- ja justiitsasjade ülemkomissar Franco Frattinit üles kiiremas korras Venemaaga lihtsustatud viisarežiimi osas läbirääkimisi pidama. Vastasel korral on Hispaania Navarro sõnul valmis Venemaaga sellel teemal kahepoolse lepingu sõlmima, sarnaselt Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaaga. (Interfax, 17.03)

Laienemine

The EU postponed the opening of membership talks with Croatia in an unprecedented move punishing Zagreb's failure to arrest a top war crimes suspect regarded by many as a national hero. EU foreign ministers set no new date for the negotiations, but said they would open "as soon as the Council has established that Croatia is cooperating fully with the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia". (Reuters, 16.03)

The EU's top official in charge of its enlargement warned Bulgaria and Romania that their hopes of joining the bloc in 2007 could be delayed if they do not fulfil accession commitments. Enlargement Commissioner Olli Rehn's comments came days after the EU delayed the start of accession talks with Croatia over Zagreb's failure to locate an indicted war crimes suspect. Speaking to the Bulgarian parliament, he pointed to a safeguard clause that has been inserted into membership negotiations with both countries. It "allows member states based on a proposal by the EC to postpone the planned date of accession by one or both countries by one year," he said. (Afp, 18.03)

Turkish FM Abdullah Gul rejected criticism his government had failed to fulfil reform pledges and said preparations for membership negotiations with the EU in October were on track. (Reuters, 15.03)

The EC reassured Turkey that an EU decision to postpone entry talks with Croatia would not harm Ankara's own chances of starting negotiations on schedule in October. (Reuters, 17.03)

EMU, majanduspoliitika

The five big EU states, Germany, France, Italy, Spain and Britain, have agreed to block any moves for a rigid implementation of the 25-nation bloc's budget rules as enshrined in the Stability and Growth Pact, the daily Süddeutsche Zeitung reported. Berlin, Paris, Rome, Madrid and London believe that there should be "nothing automatic" in the application of sanctions against budgetary sinners as laid down in the pact. And the five governments would vote down any such proposals by the EU Commission in Brussels for a rigid application of the rules should efforts to reform the pact fail, the newspaper said, quoting German government sources. (Afp, 18.03)

A plan seen by the Financial Times to reform the EU's Stability and Growth Pact would give countries such as Germany extra time to rein in their budget deficits, the newspaper said. European finance ministers are expected to discuss the new draft stability pact, drawn up by the bloc's current Luxembourg presidency, at a meeting in Brussels. The flexible rules would give a country up to five years to bring its budget deficit below an EU limit of 3.0 percent of gross domestic product if it was struggling economically, according to the financial daily. (Afp, 19.03)

German Chancellor Gerhard Schröder said that Berlin wants a EU Stability and Growth Pact that "makes economic sense" but was not pushing for a modification of the accord that sets deficit limits and other rules that underpin the euro. (Afp, 18.03)

The cumulative spending deficit of the 12 eurozone countries fell slightly last year to 2.7 percent of output from 2.8 percent in 2003, the EU's statistics arm Eurostat said. The ratio of debt carried by these countries to their gross domestic product rose to 71.3 percent from 70.8 percent in 2003. (Afp, 18.03)

Venemaa ja EL kooskõlastasid ühtsete fütosertifikaatide sisseviimise tähtajad. Uus sertifikaat hakkab kehtima alates 1. aprillist, kuni 1. juulini on paralleelkasutuses ka vanad sertifikaadid. (Interfax, 18.03)

Julgeolek

NATO announced that it would protect its deployed troops with a new single theater missile defense system by 2010. "NATO has agreed to give itself a single deployable theatre missile defense capability to give protection to troops against incoming missiles," a NATO official said. "It will combine (existing) national systems (such as the US-made Patriot missile)." The official, who spoke on condition of anonymity, said the system would be a first and would cap 10 years of talks on the issue. "The importance of being able to defend deployed troops against theatre-range ballistic missiles, such as SCUD missiles, was made apparent during the 1990s," NATO said in a communique. "As a number of foreign nations continue working on ballistic missile programmes, as well as developing chemical, nuclear, and biological warheads for those missiles, the need for effective defences has increased." The NATO official said the Western alliance planned to spend roughly 650 million euros on the project. (Afp, 16.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Eelmisel nädalal leppisid Euroopa liidrid ja USA kokku, et proovivad sundida Iraani tuumaprogrammist loobuma diplomaatia teel. Lootus diplomaatilisele lahendusele näitab, et lootus on kogemusest võitu saanud – on ju Iraan oma tuumaprogrammi kohta valetanud juba aastakümneid. Samuti varjutab kogemused USA välisministeeriumi lootus, et kui vaja, võtab Euroopa kasutusele karmid meetmed. Prantsusmaa president Jaques Chirac ja Venemaa president Vladimir Putin kinnitasid USA president George W. Bushile, et Iraanil ei lubata tuumapommi valmistada, samas lubas Prantsusmaa toetada ka Iraagi desarmeerimist. Iraan keeldub loovutamast oma õigusi uraani rikastada ning varsti ongi sobiv küsida: millal lepivad lääneriigid Iraani eitava vastusega? (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 14.03) “USA soovib Iraani ainult nõrgestada. Tuumaprogrammi küsimus on režiimimuutuse eelmäng,” ütles Iraani ametnik. Kuna USA ei taha korrata Põhja-Korea puhul tehtud vigu, nõuab ta järeleandmatult, et Iraan lõpetaks tuumakatsetused. Kuigi Euroopa tunneb muret Iraani pärast, on esmatähtis, et suhted USAga ei lõheneks nagu see juhtus Iraagi sõja ajal. Iraan väidab, et kui EL nõustub asja ÜRO Julgeolekunõukokku andma ning kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, on EL lõksu läinud. Ameeriklased üritavad luua olukorda Iraani ründamiseks, millega Euroopa iraanlaste arvates niisama lihtsalt ei lepi. (Simon Tisdall, The Guardian, 18.03)

ELi delegatsioon üritas Washingtonis leevendada USA hirme, mille on põhjustanud ELi plaan tühistada Hiinale kehtestatud relvaembargo. USA arvates on relvaembargo lõpetamine väga halb mõte. Visiidi ajastus polnud kõige parem, sest samal ajal võttis Hiina vastu seaduse, mis lubab Taiwani rünnata, kui see astub samme ametliku iseseisvumise suunas. (Guy Dinmore, Financial Times, 16.03) Keegi ei mõista, miks peaks EL müüma relvi riigile, mida tõenäoliselt ei rünnata, kuid mille sõjaline kasv suurendaks Ida-Aasias ebastabiilsust. USA ei näe embargo tühistamises mitte poliitilist žesti, vaid taotlust saada kasu kasvaval Hiina turul. Kui USA väidab, et ainult relvaembargo säilitamisel väldib EL USA vastulööki, on tulemuseks poliitiline kriis, uus transatlantiline vimm ning relvakaubanduse “sõda”. (Philip H. Gordon, James B. Steinberg, International Herald Tribune, 18.03)

EK president José Manuel Barroso kaitseb uusi ELi liikmesriike ning ideed avada siseturg. Barroso toetab eriti jõuliselt teenuste direktiivi, tema arvates on suurim kasutamata potentsiaal just teenuste sektoris. (George Parker, Financial Times, 15.03) ELi siseturu avamist ning stabiilsus- ja kasvupakti on kritiseerinud Prantsusmaa ja Saksamaa, kelle majandused on ELi suurimad. Stabiilsus- ja kasvupakti uuendamisest on ELis räägitud juba üle aasta. Majandusteadlased on hoiatanud, et lõdvemad fiskaalreeglid muudaksid euro ebakindlamaks ning põhjustaksid regioonis aeglasemat majanduskasvu ja kõrgemaid intressimäärasid. (G. Thomas Sims, William Echickson, The Wall Street Journal, 15.03) Paljud vanemad ELi liikmesriigid sooviksid eelarvenõuete lõdvendamist, paljud uued liikmesriigid on nõuete säilitamise poolt, hoolimata sellest, et see raskendaks neil euro kasutusele võtmist. (G. Thomas Sims, The Wall Street Journal, 18.03)

EL lükkas edasi Horvaatiaga liitumisläbirääkimiste alustamise, sest Horvaatia pole Haagi kohtule üle andnud oma peamist süüdistatavat. See on hoiatuseks kõigile Balkani riikidele: ELiga liitumise eelduseks on sõjakurjategijate väljaandmine. Kuigi Balkani valitsused kinnitavad, et teevad Haagi tribunaliga koostööd, väidab kohus, et kurjategijad saavad riikidelt materiaalset ja logistilist abi. Briti kindral David Leaky arvab, et kui Horvaatia oleks tahtnud, oleks ta saanud kohtule üle anda Ante Gotovina, kindrali, keda süüdistatakse serblaste mõrvamises ning etnilises puhastustöös Horvaatia sõja ajal. (Anthony Brown, Adam LeBor, The Times, 16.03) Liitumiskõneluste edasilükkamine on tõsine hoop Horvaatia valitsusele, samuti on see jaganud kaheks ELi liikmesriikide arvamused. Prantsuse välisminister Michel Barnier ütles, et küsimus on ELi usutavuses, samas arvas Austria välisminister Ursula Plassnik: “EL ei ole tribunal, ELi pädevuses pole Horvaatia üle kohut mõista.” Horvaatia peaminister Ivo Sanader on eesmärgiks seadnud liituda ELiga 2007. aastaks, kuid kuna paljud horvaadid näevad kindral Gotovinas rahvuskangelast, on see rahva toetust ELile vähendanud. (Anthony Brown, The Times, 17.03)

USA asekaitseminister Paul Wolfowitzi nimetamine Maailmapanga presidendiks on tekitanud erinevaid reaktsioone. Kardetakse, et Wolfowitzi püüdlused maailmas demokraatiat levitada ei vasta panga missioonile. Samuti arvatakse, et Wolfowitz jääb seotuks Valge Majaga. Wolfowitzi esitamine Maailmapanga presidendi ametikohale võib olla oluline signaal nii Bushi administratsiooni kui panga tuleviku osas. Võib-olla soovib Bushi administratsioon näidata Euroopale, et USA ei hooli, mida liitlased arvavad. Aga võib-olla on Bush saatnud oma usaldusväärsed esindajad Maailmapanka ja ÜROsse selleks, et globaalsed probleemid ükskord lahendatud saaks. (The Economist, 18.03) Wolfowitzi võimelisuse kohta juhtida Maailmapanka võib öelda nii: ta on olnud lähedalt seotud USA suurima välisabi- ja majandusarenguprojektiga pärast Marshalli plaani. Kahjuks tekitab Iraagis juhtunu Wolfowitzi võimalike majandusalaste nõuannete suhtes ebalust. Ajakirja Foreign Policy toimetaja Moisés Naím ütleb, et Wolfowitzi nimetamine panga presidendiks muudab Maailmapanga Ameerika Pangaks. (Paul Krugman, The New York Times, 18.03) Mõned arvavad, et Paul Wolfowitz pole Maailmapanga presidendi ameti jaoks küllalt kvalifitseeritud, teised kardavad, et ta on ametis liigagi efektiivne suurendamaks USA domineerimist maailmas. Gordon Browni kabinet kirjeldas Wolfowitzi kui “väga silmapaistvat isikut”, EP liige Caroline Lucas näeb Wolfowitzi valimises aga vaeste riikide solvamist. “Wolfowitzi usk vabasse turgu ning filosoofia, et see, mis on USA huvides, on ühtlasi kogu maailma huvides, tähendab arengumaade jaoks katastroofi,” ütles Lucas. (Andrew Gumbel, The Independent, 18.03)

Saksamaa ajakirjandus

Venelased on maruvihased Eesti ja Leedu riigipeade Moskvasse sõidust loobumise tõttu. Kõige ägedam oli taas Rogozin: "Neofašismi harrastavaid baltlasi polegi mõtet kutsudagi". Kremlimeelse sihtasutuse “Politika” juht Vjatšeslav Nikonov: "Sellega on baltlased asetanud end väljapoole tsiviliseeritud inimkonda!" Ajalehe kommentaar: baltlaste jaoks läks natsionaalsotsialism sujuvalt üle stalinistlikuks diktatuuriks. Nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud pea ühtki perekonda, keda poleks puudutanud mahalaskmised ja küüditamised. Freiberga saatis kõikidele ELi riigijuhtidele pöördumise, milles palus tunnistada NSV Liit Saksamaaga võrdväärseks sõjavallandajaks. Peaminister Kalvitis kahetseb, et Läti president peab nüüd üksi Moskvas baltlaste seisukohti selgitama. Nooremad inimesed Eestis ja Leedus toetasid osalemist suhete parandamise nimel Venemaaga, patriootlik surve oli aga tugevam. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 16.03) FAZ konstateerib, et Läti presidendi Freiberga otsus sõita Moskvasse ning tema avaldused on juba andnud tulemust – baltlastele küüditamisi ja venestamist tähistavat okupatsiooni ei saa enam “vabastamise” pähe esitada. (kum., FAZ, 18.03) Baltimaade kõrval on seoses 9 mai tähistamisega üha enam juttu ka Poolast ja Venemaal valitsevatest revanšistlikest meeleoludest. Vohab nõukogude nostalgia, nii estraadilauludes kui ka poliitikas. Separatistlikke liikumisi naabermaades ning Ukraina venelasi püütakse ära kasutada kaotatud alade “taaskogumiseks”. Vaikitakse maha Stalini kuriteod. (Michael Ludwig, FAZ, 15.03) Patriootlik propaganda Venemaal ei ülista mitte ainult Isamaad, vaid ka diktaator Stalinit. Vaidlust Baltimaadega tuleb just selles kontekstis vaadelda: (Anita Boomgaarden, FAZ, 15.03) Poola pole üldsegi mitte tänulik Punaarmeele vabastamise eest. Suhteid Venemaaga rikub ka Poola roll Ukraina sündmustes, suhtumine Tšetšeenia küsimusse ning Moskva äpardunud katse Poola energiaturgu hõivata. Niinimetatud venevastasus, mille üle kaebab Lavrov, on aga enamasti põhjustatud Venemaa vildakast ajalootõlgendamisest. Varssavi süüdistab Venemaad stalinistlike ajaloovalede viljelemises, Venemaa omakorda on nördinud Poola tänamatusest. Moskva on rahulolematu ka Jalta lepete negatiivse interpreteeringuga Poolas. (Thomas Roser, Die Presse, 16.03)

Miks Chirac, Schröder, Zapatero ja Putin kohtusid? Sellel peavad kindlasti head põhjused olema. Kuid ka pärast kohtumist jäävad need saladuselooriga varjutatuks. Putini sõnul kohtusid riigipead, kes pooldavad multipolaarset maailma. Mõiste “multipolaarne” on Iraagi sõja algusest peale muutunud USA-vastasuse koodiks. See pole mitte demokraatia ja vabaturumajanduse maailm, vaid regionaalsete suurvõimude poolt mõjusfäärideks jaotatud tasakaalusüsteem. On sümboolne, et Chirac ei leidnud aega Ukraina uue presidendi vastuvõtmiseks. Neid riike, kes pooldavad vabaturumajandust, vaba tööturgu ja madalaid makse ning demokraatia ekspansiooni maailmas, ei saa nüüdsest enam Euroopa lõhestamises süüdistada. Seda tegi Pariisi tippkohtumine üksjagu paremini. (Alan Posener, Die Welt, 20.03)

Saksamaa endine liidukantsler Helmut Schmidt on avaldanud pikema kirjutise stabiilsuspakti küsimuses. Tema arvates fetišeeritakse pakti liialt: euro on stabiilsem kui dollar või jeen, riigivõlg on Euroopas palju väiksem kui USAs. Kummalisel moel võitlevad pakti seniste põhimõtete eest need, kes veel hiljuti euro vastu välja astusid või lihtsalt need, kes soovivad valitsust kukutada. Tööturu olukord ja maksusüsteemi reform on palju olulisemad küsimused. Pealegi pole tegu “pakti”, vaid oma aja kontekstis sõlmitud kokkulepetega. Saksamaad ei tohi karistada selle eest, et taasühinemine pole ikka veel õnnestunud. Igaüks teeb vigu, taasühendamine toimus majanduslikult valedel põhimõtetel, mis ongi praeguse eelarvedefitsiidi peamiseks põhjuseks. Euro on maailmavaluuta ning EL maailma suurimaid majandusvõime, stabiilsuspakt on peagi kõrvalise tähtsusega tegur. (Die Zeit, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa president Jacques Chirac võõrustas Pariisis Venemaa president Vladimir Putinit. Visiit tekitas prantsuse pressis elavat vastukaja. Ühelt poolt selgitati, miks Prantsuse diplomaatia Venemaad sedavõrd soosib, teisalt kostus aga kahe suurriigi sooje suhteid taunivaid hääli. Kreml on vene meedia oma tuhvlialuseks teinud, oma vastastel suu lukku keeranud, suurendanud kontrolli majanduslike võtmesektorite üle, milles « tšekistid » mängivad ühe tuntavamat osa. Kui tegu ei ole veel diktatuuriga, siis näeb see üha enam siiski diktatuuri moodi välja… Stabiilne, tugev ja heal järjel olev Venemaa on kindlasti ELi strateegiline eesmärk. Kuid kas Putin käib teed, mis selleni viiks ? Moskvaga ei ole tarvis « pahandada », kuid tuleks endalt küsida, kui suur on Chiraci poolt Venemaa presidendile ulatatud käe kasutegur. Chirac ei saa teeselda nagu poleks demokraatia olukord Venemaal ning Putini visioon sellest muret tekitavad. Kas mitte aus suhtlemine ei ole parim tõelise sõpruse garantii ? (Juhtkiri Patrick Sabatier’lt, Libération, 18.03) Prantsusmaa ja Saksamaa soov uskuda, et Vladimir Putin ei ole reformidele selga keeranud, ei leia mitte kõigi ELi partnerite poolehoidu. Eriti arusaamatuks jääb see Balti riikides ja Poolas. Kahe Euroopa suure ja Hispaania Venemaa-suunalised käigud, asjade arutamine väikeses selekteeritud nõukogus, võivad taasavada Iraagi sõja aegsed haavad. (Claire Tréan, Le Monde, 18.03) Märk prantslaste soovist Venemaaga häid suhteid arendada ning samas ka märk usaldusest oli Venemaa presidendi kutsumine Prantsuse õhujõudude juhtimiskeskusesse Tavernys. (Isabelle Lasserre, Le Figaro, 18.03)

Jätkuvalt kütab kirgi Bolkesteini direktiiviga seonduv. Arvamusi on hirmutav-negatiivseid kui ka direktiivi põhiolemust kaitsvaid. « Liberalism on sama kohutav kui kommunism », sõnas president Jacques Chirac kümnekonna lõunale kutsutud rahvasaadiku ees. Sellest kumab läbi 29. mai referendumi õnnestumisele fokuseeritud Chiraci mure. Riigipea teab, et veel on veidi aega, kuid mures rahvahääletuse tulemuste pärast püüab Chirac murda veendumust, mille kohaselt referendumil « jah » ütlemine avab tee liberaalsele Euroopale. (Anne Fulda, Le Figaro, 16.03) Chiraci viisid endast välja ka EK esimehe José Manuel Barroso sõnad, mille kohaselt EL teenuste direktiivis ei vaadata uuesti üle « asukohamaa printsiipi ». Prantsuse riigipea haaras telefoni ning teatas Barrosole, et prantslastele on vaidlusalune punkt « vastuvõetamatu ». (Anne Fulda, Le Figaro, 16.03) Euroopa põhiseaduse vastased kasutavad Prantsusmaal teenuste direktiivi kui punast härjarätikut, et oma võitlusele populaarsust koguda. Bolkesteini direktiiv väärib kindlasti üle vaatamist, korrigeerimist ja täpsustamist. Kuid liikvele on lastud rida asjatuid hirme ning lausa valet. Vaatamata « vana Euroopa » vastumeelsusele, vastab teenuste direktiivi sisu liidu asutajate mõttelaadile. Iseasi, kas see mõttelaad jõuab käia kaasas liidu laienemistega. Taas kerkib küsimus, millist Euroopat me soovime ? (Yves Théard, Le Figaro, 16.03)

Mure põhiseadusliku leppe läbikukkumise pärast Prantsusmaal kasvab. Viimased kaks arvamusküsitlust näitavad, et hääletama läheb väga vähe prantslasi, kuid neist, kes mai lõpus oma jääle urni kavatsevad lasta, ütleb üle poole leppele « ei ». Läbi selle vastuse näitavad prantslased eelkõige oma vastumeelsust mõttele Türgi liitumisest ELiga ning poolehoidu antiliberaalsele mõtteviisile. President Jacques Chiracil, peaminister Jean-Pierre Raffarinil ja opositsiooniliider François Hollandil on veel kaks kuud ja mõned päevad aega «jah» eest võidelda hoidmaks ära Jacques Delors’i ennustatud «kataklüsmi». (Juhtkiri Alexis Brézet’lt, Le Figaro, 19.03)

Skandinaavia ajakirjandus

ELis arutatakse endiselt teenustedirektiivi vastuvõtmise üle, sisuks on teenusteturu avamine ELi siseselt. Teenuseturu avamise korral saaksid ettevõtted pakkuda teenuseid kõigis 25 liikmesriigis, lähtudes oma riigi seadustest. Taani ajakirjanduses kajastati teemat väga laialt. Taani toetab Prantsusmaad ja Saksamaad ning kardab, et kui teenusteturg tõesti avatakse, võib see kaasa tuua suure kaose. Taani on teinud ELis ka sellekohase avalduse. Taani välisminister Per Stig Mølleri sõnul kardab Taani, et taanlased võivad hakata turu avamise tagajärjel oma töökohti kaotama. Kardetakse tohutut odava tööjõu sissevoolu Ida-Euroopast ning, et Taani tulevad idaeurooplased kasutavad ära taanlaste sotsiaalseid hüvesid. Taani ametiühingud toetavad valitsuse hoiakut, kuid ettevõtted on valitsuse avalduse peale pahased ning arvavad, et kui teenusteturgu ELis ei avata, ei suuda EL globaalses konkurentsis püsida. Leitakse, et diskussioon teenustedirektiivi üle võiks alata peale rahvahääletust EL põhiseadusliku leppe üle. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 16.03; Claus Kragh, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 16.03) Rootsi ajakirjanduse seisukoht direktiivi küsimuses on, et teenustedirektiivi oleks küll vaja, kuid praegusel kujul seda vastu võtta ei saa. (Thomas Östros, Svenska Dagbladet, 18.03)

ELil oli plaanis alustada liitumiskõnelusi Horvaatiaga, tingimusel et Horvaatia aitab Haagi sõjakuritegude tribunalil tabada kindral Ante Gotovina. Et Horvaatia seda ei teinud, siis liitumisläbirääkimised külmutati. Paika ei pandud ka uut kuupäeva liitumiskõneluste alustamiseks. Taani oli üks nendest riikides, kes oli kategooriliselt Horvaatiaga liitumiskõneluste alustamise vastu enne, kui Horvaatia teeb Haagi sõjakuritegude tribunaliga täielikult koostööd. (Juhtkiri, Politiken, 14.03). Taani ajakirjandus on Horvaatia küsimuse ühesel seisukohal: pole võimalik alustada liitumiskõnelusi, kui sõjakurjategijad vabalt ja karisatamata ringi jalutavad. Ka ei usuta Hovaatia valitsust, kes väidab, et ei tea, kus Gotovina end varjata võib. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 17.03) Rootsi ajakirjanduses leitakse, et liitumiskõneluste alguse edasilükkamine peaks olema Horvaatiale piisavaks signaaliks, et Gotovina suhtes tegutsema hakata. (Ola Billger, Svenska Dagbladet, 17.03) Norra ajakirjandus toetab selles küsimuses teisi Skandinaavia riike ning toob välja, et Horvaatia puhul on ELi liitumisläbirääkimiste alguse edasi lükkamise põhjuseks esimest korda inimõigused. Horvaatia näide peaks olema õpetuseks ka teistele Balkani riikidele, kes soovivad EL-i liitumiskõnelusi alustada, samuti Türgile. (Aasmund Willersrud, Aftenposten, 17.03)

Georg Bush kutsus oma Euroopa visiidi ajal ELi riike USAga koostööd tegema, et vältida Iraani tuumarelvastumist. Euroopa soovib selles küsimuses Iraaniga läbirääkimisi pidada, mõned USA valitsuse liikmed aga soovivad, et USA paluks ÜRO Julgeolekunõukogul Iraani vastased meetmed kasutusele võtta, kuna ei usu, et läbirääkimised Iraaniga tulemusi annaksid. (Klaus Justsen, Jyllands-Posten, 12.03) Samas on USA vähemalt esialgu nõus, et EL alustab läbirääkimisi Iraaniga, mille tulemusena peaks Iraani oma tuumarelvaprogrammist loobuma ning vastutasuks võetakse ta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Iraanile tuleks kehtestada sanktsioonid juhul kui Iraan siiski otsustaks tuumarelvaprogrammi jätkamise kasuks. USA ise läbirääkimistel osaleda ei soovi, kuid ka ELi toetamine selles küsimuses on juba suur samm edasi. (Ole Bang Nielsen, Karl Erik Nielsen, Berlingske Tidende, 12.03) Rootsi ajalehtede sõnul on selge, et USA läheks parema meelega ise Iraani tuumarelvade valmistamise küsimustes selgust saama, sellele omakorda võivad aga järgneda sarnased sündmused Iraagis toimunuga. (Karin Henriksson, Svenska Dagbladet, 12.03) Norra ajakirjandus ei võta antud küsimuses mingit hoiakut, vaid on äraootaval seisukohal. Samas leiab Norra ajakirjandus, et USA ja EL on Iraani küsimusse nii süvenenud, et kellelegi ei ole enam aega tähelepanu pöörata Iisraelile, kus vahepeal on välja töötatud plaanid edasisteks tegemisteks. (Juhtkiri, Verdens Gang, 16.03)

Soome ajakirjandus

Soome presidendi kõne Prantsusmaa Välispoliitika Instituudis tekitas Soome meedias elava arutelu Soome ajaloo üle. Tarja Halonen ütles, et Teise maailmasõja ajal pidas Soome N. Liidu vastu eraldiseisvat sõda. Venemaa välisministeerium reageeris sellele vastates, et sõja ajal oli Soome natsi-Saksamaa liitlane ning vastutab oma osa eest sõjas. Soomes on sügavale juurdunud arusaam, et Soome pidas N. Liidu vastu eraldiseisvat sõda ning et Soome ei olnud ametlikult Saksa liitlane vaid kaassõdija. (Max Jakobson, Helsingin Sanomat, 16.03) Eraldiseisva sõja küsimus on soomlastele raske ja mitmeti tõlgendatav. (Markku Jokisipilä, Helsingin Sanomat, 18.03) Ajaloolisest vaatevinklist on see parimal juhul pooltõde. Teadlaste ringkonnas ei ole pikka aega olnud erimeelsusi selle üle kas Soome 1941 aastal sõdis koos Saksamaaga N. Liidu vastu või mitte. (Pekka Visuri, Turun Sanomat, 16.03) Termin “eraldiseisev sõda” on saanud ajaloolastelt ja arvamuseavaldajatelt nii toetust kui kriitikat. Esile on tulnud vanema ja noorema põlvkonna teadlaste erinev suhtumine ajaloo tõlgendamisel. (Risto Jussila, Etelä-Suomen Sanomat, 14.03) Arvatakse ka, et ajaloo tõlgendamise üle ei peaks vaidlema riigid, parem on jätta see ajaloolastele. (Erkki Tuomioja, Turun Sanomat, 18.03)

Soome majanduselu keskliit (Elinkeinoelämän keskusliitto) nõuab, et Soome valitsus toetaks Lissaboni strateegiat. Soomlased soovivad, et lahenduse saaksid teenuste vaba liikumist käsitlev direktiiv ja Euroopa patendisüsteem, rohkem raha soovitakse teadusele ja arendustööle. (Matti Mörttinen, Turun Sanomat, 15.03) Komisjoni arvustatakse selle eest, et keskendudes majandusliku konkurentsivõime tõstmisele jäetakse tähelepanuta sotsiaal- ja keskkonnaküsimused ning suhtutakse kitsalt ka julgeolekustrateegiasse. Komisjoni arvates on sotsiaal- ja keskkonnaküsimused aga üheks põhjuseks, miks Lissaboni strateegia tulemused on nii kehvad. (Elina Eloranta, Helsingin Sanomat, 14.03) Lissaboni strateegiast on saanud sünonüüm Euroopa võimetusele suurendada majanduskasvu. EL riigid võistlevad omavahel ja kaitsevad enda huvisid selle asemel, et arendada tervikut. (Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 17.03)

EL riigid rikuvad stabiilsus- ja kasvupakti riigieelarve puudujäägi kriteeriume. Kuna lepingu rikkujateks on suured majandusriigid, soovitakse muuta ühiseid kokkuleppeid ning anda eriõigusi ja -vabadusi. Arvatakse, et vaevalt oleks hakatud kokkuleppeid muutma kui lepingu rikkujateks oleksid olnud EL väiksemad riigid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.03) Leitakse ka, et stabiilsus- ja kasvupakti praegune madalseis ei ole kuigi tõsine probleem ning et lepingul polnud algusest peale kuigi tugevat majandusteaduslikku alust. Lepingu järgimine majandusliku madalseisu tingimustes tekitaks ebastabiilsust ja pigem süvendaks madalseisu kui lisaks stabiilsust ja kasvu. (Markus Jäntti, Turun Sanomat, 19.03)

Soome lehtedes arvatakse, et EL tegi õige otsuse, kui ei alustanud veel liitumisläbirääkimisi Horvaatiaga. Liitumiskõnelused lükati edasi kuna riik ei ole teinud piisavalt koostööd rahvusvahelise sõjakuritegude tribunaliga Haagis. EL ja Haagi tribunal väidavad, et Horvaatia kaitseb kindral Ante Gotovinat, Horvaatia aga kinnitab, et on teinud kõik, et tagaotsitavaks kuulutatud kindral leida. EL soovis otsusega näidata, et inimõigused ja õigusriigi põhimõtete järgimine on olulised liitumistingimused. Loodetakse, et seda märgatakse ka Balkanimaades ja Türgis. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.03) EL ei ole kunagi varem liitumisläbirääkimiste alustamist edasi lükanud. EL on varem laienemisel teinud kaks suurt viga ning ei soovi neid rohkem teha. Esimene viga oli Küprose liitumine jagatuna, teine viga oli Rumeeniale kindla liitumistähtaja lubamine. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 17.03)

Mitte kõigile EL liikmesriikidele ei meeldinud, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania kohtusid kolmekesi Venemaaga. See ei aita kaasa EL ühise välispoliitika loomisele, ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Ka Soome on varem väljendanud muret selle üle, et suured EL riigid püüavad suhelda Venemaaga otse, ELst mööda minnes. Soome president ütles märtsi alguses toimunud Prantsusmaa visiidil, et EL peaks rääkima Venemaaga ühel häälel. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 19.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia teetered on the brink of a new government crisis as two of its three ruling parties joined a no-confidence motion against the justice minister over his controversial plan to hunt down corrupt officials. "The governing coalition is not over yet," PM Juhan Parts told journalists after his partners in the tripartite government, the Reform Party and the Peoples Union, put their signatures to the motion of no confidence in Justice Minister Ken-Marti Vaher. "Once the motion is discussed in parliament, then well see how to continue," said Parts, whose Res Publica party -- elected in 2003 on an anti-corruption ticket -- has not signed. The two coalition allies who signed up took their cue from the opposition, ignoring a stark warning from Parts not to do so. The latest in a series of recent crises to rock the Estonian government was prompted by a controversial plan by the justice minister to set targets for how many civil servants a year must be taken to court on corruption charges. (Afp, 15.03)

Eesti valitsuskoalitsioon on lagunemisohus, kui koalitsioonipartnerid avaldavad umbusaldust justiitsminister Ken-Marti Vaherile, teatas valitsusjuht Juhan Parts ajakirjanikele. (Interfax, 20.03)

A meeting in Paris between the leaders of France, Germany, Spain and Russia, aimed at bolstering ties between the EU and Moscow, has the Baltic state of Estonia worried that its relations with Russia will be discussed without prior consultation, officials said. "As a representative of a EU member country, I cant accept that the topic of Baltic-Russian relations is included in the meetings agenda behind our back," Marko Mihkelson, head of the Estonian parliaments foreign affairs committee, told. "This will not help in forging a common foreign policy in the EU," he said. (Afp, 18.03)

Vene välisministeeriumis Balti riikide küsimustega tegelenud Mihhail Demurin kummutas meedia väite, nagu oleks tema tagasiastumisavaldus seotud Eesti ja Leedu presidendi otsusega mitte osaleda 9. mail Moskvas toimuvatel pidustustel. Demurini sõnul on ta isiklikult alati lähtunud sellest, et oleks parem, kui ebasõbralikult meelestatud välistegelasi 9. mail Moskvas poleks. (Interfax, 14.03)

Eesti parlamendisaadikud toetavad Venemaaga piirilepingu sõlmimist. Riigikogu välisasjade komisjoni avatud istungil toetas kuuest parlamendis esindatud erakonnast viis piirilepingu võimalikult kiiret allkirjastamist ning ratifitseerimist. Opositsiooniline Isamaaliit istungi töös ei osalenud. (Interfax, 18.03)

Saksamaa ajakirjandus

President Arnold Rüütel osutab lühiusutluses ajakirjale Der Spiegel sõjajärgsetele küüditamistele, tapmistele ja repressioonidele. Need haavad on rahva hinges veel väga valulised. Saksa poolel sõdinud ja hukkunud eestlasi ei tohtinud poole sajandi jooksul meenutadagi. Eesti püüab praegu oma minevikku läbi mõtestada, Vene propaganda aga süüdistab meid natsimeelsuses. Eestis pole sellele vaatamata ekstremistlikke tiraade Venemaa aadressil esinenud. 60 aasta taguste sündmuste ning taasiseseisvumise küsimuste tasakaalustatud käsitlemine ei riku mingil juhul ka eestlaste ja venelaste vahelisi suhteid Eestis, pigem aitab kaasa teineteisemõistmisele (Der Spiegel, 14.03).

Prantsusmaa ajakirjandus

21. veebruaril nimetas president Arnold Rüütel uueks välisministriks Rein Langi. Reformierakonna liikme Langi sõnul on tema esimeseks ülesandeks leida üles 91 kadunud riigisaladusega dokumenti, mis viisid ametist tema eelkäija Kristiina Ojulandi. Värske välisminister meenutas kohe ka keerulisi suhted Venemaaga, millest ta oli rääkinud oma kohtumistel presidendiga. Arutleti 9. mail Moskvas toimuvate natsismi alistamise pidustuste üle ning käsitleti president Rüütli võimalikku osavõttu sellest sündmusest. (Regard sur l’Est, Celine Bayou, 23.02)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Rein Lang ei jaga Eestis viimasel ajal levinud arvamust, et ELi ja NATOga liitunud Eestil ei ole vaja muretseda piirilepingu pärast Venemaaga. Eesti vajab piirilepingut muuhulgas sellepärast, et Eesti idapiir on ka ELi ja Venemaa piir ning oleks eriti mõistlik, et ka juriidiliselt oleks piir täpselt määratletud. Peale selle oleks iga päev üle Eesti lendavatel NATO lennukitel hea teada kus on NATO ja Venemaa piir. Allkirjastatud ja ratifitseeritud piirileping aitaks edendada Eesti ja Venemaa suhteid. (Anneli Reigas, Kaleva, 14.03)

Eesti valitsuskoalitsiooni kaks suurimat liiget, Res Publica ja Reformierakond, on taas avalikult riius. Tüli põhjuseks on justiitsministeeriumi antud käsk leida sel aastal vähemalt 63 korruptiivset riigiametnikku. Paljud poliitikud peavad sellist korraldust demokraatia vastaseks ning nõuavad justiitsministri tagasiastumist. Arvatakse, et Res Publica otsus tõrjuda Reformierakond Tallinna linnavalitsusest on kättemaks selle eest, et valitsuspartner nõudis justiitsministri tagasiastumist. Asjale lisab värvi ka see, et Keskerakonna juht Edgar Savisaar tegi Sotsiaaldemokraatidele ja Rahvaliidule ettepaneku alustada läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 16.03)

Res Publica sõlmis Tallinnas uue koalitsioonilepingu Keskerakonnaga. Poliitilise tüli käigus kavatsetakse umbusaldust avaldada nii justiitsminister Ken-Marti Vaherile kui ka Tallinna linnavolikogu esimehele Maret Maripuule. Justiitsminister ise on keeldunud tagasi astumast. Kui Reformierakond toetab umbusaldusavaldust tähendab see peaministri sõnul koalitsiooni lõppu. Reformierakonna meelest justiitsministri tagasiastumine ei pea tingimata tähendama praeguse koalitsiooni lagunemist. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.03)

Edgar Savisaarest saab tänu Res Publica uuele koalitsioonile Keskerakonnaga Tallinna linnavolikogu esimees. Tallinna linnapea Tõnis Palts (Res Publica) soovitas Reformierakonna abilinnapeal ise tagasi astuda enne kui teda sunnitakse seda tegema. Eesti poliitilise teatri viimaste nädalate kuumade tunnete etteastet nähti ETVs. Erakondade poliitikute keelekasutus saates oli nii terav, et saatejuht oli sunnitud paluma poliitikuid tsiviliseeritult käituma. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 19.03)

Venemaa välispoliitika mõjutajad on talve jooksul võtnud nõuks käratada ühes ja teises suunas. Nüüd on Venemaa välisministeerium tagasi pöördunud oma lemmikteema, Läti ja Eesti venekeelset vähemust puudutava küsimuse juurde, ning palub ÜRO inimõiguste komisjoni abi. Samas ei soovi Venemaa tunnistada endapoolseid inimõiguste rikkumisi Tšetšeenias või maride rahvuslike õiguste vähendamist ning seda, et 1940. aastal okupeeris N. Liit Balti riigid. Kõigele lisaks on Venemaa süüdi otseses eksitamises, kuna levitab rahvusvahelisel areenil moonutatud ajalookäsitlusi. Uued EL liikmed on sunnitud tõrjuma Moskva kattetuid süüdistusi. EL vanadel liikmetel oleks põhjust end selles küsimuses kokku võtta. (Etelä-Suomen Sanomat, 17.03)

Soomes on immigrantide tööhõives suuri erinevusi. Eestist pärit immigrantidest oli 2003. aasta lõpus töötuid 19%. Soome Statistikaamet (Tilastokeskus) uuris venelaste, eestlaste, somaallaste ja vietnamlaste olukorda Helsingis, Espoos ja Vantaal. Töötuid eestlasi on selgelt vähem kui teisi sisserändajaid, töösuhte kvaliteet ning tööta jäämise oht on peaaegu samal tasemel kui soomlastel. Eestlaste hea olukord on tingitud soome keele oskusest ning kultuuride lähedusest. (Tomi Tyysteri, Helsingin Sanomat, 14.03) Immigrandid elavad võrreldes soomlastega kitsamates oludes. Pealinna piirkonnas elab 2-3 toalistes korterites 21% soomlastest ja 30% immigrantidest. Eestlastest 8% elab eramus või ridaelamus. (Marja Salmela, Helsingin Sanomat, 14.03)

Venemaa ajakirjandus

Miks baltlased kannavad SS-riste? Mida venemaalane üldse mõtleb, kui ta Eestit ja Lätit profašistlikeks riikideks nimetab? Esimeseks seda, et siinsed elanikud näevad tõesti välja nagu sakslased, tõelised aarialased, ega neid asjata nõukogude filmidesse sakslasi mängima ei kutsutud. Pretensioonid selles osas tuleb ilmselt adresseerida siin sajandite jooksul esimese öö õigust kasutanud saksa parunitele. Teiseks teame, et II maailmasõja ajal võitlesid nad Saksa poolel. Ning kolmandaks rehabiliteeritakse seal fašismi, Riias marsivad leegionärid ning Tallinnas antakse endistele SSi liikmetele autasusid. Kui öelda, et pole Tallinnas käidud aastate jooksul näinud ühtegi fašisti, on see õige, nagu ka väide, et seal näeb neid sadu. Lihtne aritmeetika näitab: Saksa poolel võitles 2 korda rohkem eestlasi, see on 70 000 Punaarmee 32 000 vastu. Neist meestest hiljuti riigitelevisiooni poolt vändatud filmis “Surnupealuu sõdurid” leiab kinnitust fakt, enamus liitus sakslastega vabatahtlikult. Mis siis ikkagi sundis eestlasi nii järsult orientiire muutma, eriti pidades silmas, et ajaloolises plaanis oli sakslasi 700-aastase ülemvõimu eest kordi enam põhjust vihata kui venelasi? Ning mis sunnib nende järeltulijaid nüüd SSlastele mälestusmärke püstitama? Eestlastele oli ükskõik kummal poolel sõdida, sest see ei olnud nende sõda. Kinokroonika näitab 1940 sisenenud nõukogude vägede tervitamist ning on raske uskuda, et kõik need rõõmsad näod on Venemaalt sisse toodud kolhoosnikud. Ning filmilint näitab veelgi rõõmsamaid inimesi tervitamas 1941 a. suvel Eestisse jõudnud saksa väeosi. Kuidas siis nii? Aga sellepärast, et nädal enne sõja algust laaditi kümneid tuhandeid eestlasi loomavagunitesse ning viidi Siberisse. Ja kui asi puudutab sinu lähedasi, siis kas teate, pole antifašistlikust teadlikkusest sooja ega külma... Seega väide, et eestlased kümnete tuhandete kaupa oma omaste eest kätte maksma läksid, on absoluutselt õige, ükskõik kui küüniline see meile ka ei paistaks. Ehkki kättemaksusoov poleks kuidagi pidanud teisenema juutide mahalaskmisteks koonduslaagrites või Ukraina, kus 20. SS diviis oma lahinguristsed sai, okupeerimisele. Mis on üldse fašism? Ühe rahvuse üleolek ning selle kõigi vahenditega tõestamine? Meid siin tõesti aktiivselt ei sallita. Kuid ei saadeta ka Siberisse ega tapeta. Eestlased ei tunne häbi mitte selle pärast, et sakslaste poolel sõdisid, vaid et 1940 a. ilma ühegi lasuta Nõukogude Liidule alistusid. Meie šokk raudristide nägemisest tuleb aga sellest, et 50 aastat käitusid mõlemad nagu ebaõnnestunud abielus, soovimata ebamugavat teemat tõstatada. Mis siis meile õieti ei meeldi oma naabrite juures, kas tänapäevane poliitiline reaalsus või erinev vaade ajaloosündmustele? Aga kui neid kahte üritada siduda, on tulemuseks mõttetus. (Galina Sapožnikova, Komsomolskaja Pravda, 17.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

The unemployment rate in Estonia was 9.7% in 2004, a decline from 10.0% in 2003, the national statistics department said. "Estonias unemployment rate is the lowest since 1998," the statistics department said. (Afp, 18.03)

Rootsi ajakirjandus

Hansapank keeldus Föreningssparbanken’i pakkumisest. Föreningssparbanken pakkus iga tema omandis mitteoleva Hansapanga aktsia eest 11 eurot. Föreninsgsparbankenile kuulub praegu peaaegu 60% Hansapanga aktsiatest. Eesti juhatus arvab, et sobiv hind oleks 14 - 15 eurot aktsia eest. Pakkumine sisaldas tingimust, et ülevõtmise järgselt peab Föreningssparbankenile kuuluma vähemalt 95% Hansapanga aktsiatest. (Frederik Braconier, Svenska Dagbladet, 16.03)

Soome ajakirjandus

Soome ärimees Timo Lemberg tegi korda lagunenud Vihterpalu mõisa. Lemberg ostis mõisa neli aastat tagasi ning investeeris mõisa 4 miljonit eurot muutes selle heatasemeliseks hotelliks. Sel nädalal võtab hotell vastu esimesed külastajad. Vihterpalu mõis kuulus algselt Thomas Rammi suguvõsale. Nõukogude ajal mõis lagunes ja kuna Eesti iseseisvudes ei soovinud Rammide suguvõsa mõisa tagasi, müüs riik mõisa oksjonil. Timo Lemberg ostis mõisa aastal 2000. Vihterpalu mõisa restaureeris Vana Tallinn OÜ ning töid valvas Eesti Muinsuskaitseamet. Lisaks 54-kohalisele hotellile on mõisas Lembergi oma eluruumid, meierei, abiruumid, tennise- ja golfiväljak. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 14.03)

Soome Ehitusliit (Rakennusliitto) kuulutas välja boikoti Eesti ettevõttele OÜ Kapred Interior. Ettevõtte töötajad on töötanud muuhulgas Nousiainenis Oy MML Shipbuilding Ltd objektil. Boikott kestab seni kuni ettevõtte palga- ja töötingimuste kohta on saadud rahuldav selgitus. Praeguseks on Ehitusliit kuulutanud boikoti kokku 20 ettevõttele Soomes. (Turun Sanomat, 19.03)

Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töörühma kavandatav laevatee maks võib tunduvalt muuta laevafirmade makse. Uuendus tundub soosivat laevu, millel on suur mootorivõimsus. Silja Line reisilaevad peaksid arvutuste kohaselt tulevikus tunduvalt rohkem makse maksma, samuti Viking Line. Samas võidaks Silja Line näiteks Tallinna-Helsingi vahel sõitvate kiirlaevade osas. Arvatakse, et uuendusest saaks kasu ka Tallink. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 19.03)

Viking Line-i lõppenud majandusaasta esimese kvartali kahjum suurenes tugevalt. Kuigi ettevõtte reisijate arv kasvas 15,5% kahandas tugev konkurents piletitest saadavat tulu. Ettevõte oli sunnitud muutma laeval müüdavate toodete hindu Soome alkoholiaktsiisi vähenemise ja Eesti ELga liitumise tõttu. Viking Line tulevikuplaanid on täis väljakutseid. Personalikulutused on võrreldes Rootsi lipu all purjetavate konkurentidega võrreldes saadud samale tasemele, kuid probleem on endiselt selles, et Eesti lipu all purjetavate laevade kulud on tunduvalt madalamad. (Riikka Lönngren, Kauppalehti, 16.03

Ei ole ükskõik millise maa lipu all laev sõidab. Viking Line peab esimese kvartali kahjude üheks põhjuseks suuri personalikulutusi ning soovib registreerida Rosella laeva Eesti registrisse ja võtta kasutusele Eesti palgasüsteem. (Timo Hämäläinen, Helsingin Sanomat, 19.03)

Kotka linna ja Sillamäe vahele plaanitakse avada laevaliiklus järgmise aasta maikuus. Kuu aja pärast peaks vastu võetama otsus, milline laevafirma hakkab Kotka ja Sillamäe vahel sõitma. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 16.03)

Rootsi tuuakse üha rohkem odavat alkoholi Taanist, Saksamaalt ja Eestist tollieeskirjadele vastavalt või ebaseaduslikult ning Rootsi kaotab sellega alkoholiaktsiisist saadavat tulu. Rootsi valitsus on samas olukorras kui aasta tagasi alkoholiaktsiisi vähendanud Soome. Soome jälgib Rootsis tehtavaid otsuseid ja püüab nendest õppida kuna mõistlik alkoholipoliitika on ühine suur väljakutse kõigis Põhjamaades. Naabrid peaksid rohkem koostööd tegema, sest ühe riigi otsused mõjutavad ka teisi. Kuna Eesti tõstis aasta alguses alkoholiaktsiisi 5% võrra võib Soome endale lubada maksude suurendamist. (Pääkirjoitus, Kaleva, 19.03)

Varia

Uudisteagentuurid

More than one-third of Estonians – 36% -- have not heard of the proposed new EU constitution, a poll said. The poll, conducted last month by the Emor agency, showed that four percent of Estonians consider they are "informed" of the contents of the EU constitution, 21% have knowledge of it "to some degree", and 37% have heard of it but do not know its content. Another 36% had not even heard of the constitutional treaty, the poll showed, while 42% of respondents were unable to say whether the EU constitution would be good for Estonia or not. "Peoples knowledge of the constitution is scarce," Emor analyst Aivar Voog said. (Afp, 14.03)

Esmakordselt peale taasiseseisvumist 1991. a. ehitatakse Eestisse uus MPEAÕK kirik. Arhitektuurikonkursi tulemused avalikustati 17. märtsil. Vaimulik Boris Merlini sõnul rõõmustas teda tõik, et konkursil osalesid ka Eesti arhitektid. (Interfax, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

23. veebruaril korraldas Vene Erakond Eestis Tallinnas ja Jõhvis piketid, protestides keeleseaduse muudatuse vastu ning mõistes hukka Keeleinspektsiooni « inkvisiitorliku » hoiaku. Meeleavaldajad nõudsid konverentside korraldamist ning tõelise keeledialoogi juurutamist. Nad mõistsid hukka Keeleinspektsiooni rolli, kuna peavad institutsiooni repressiivseid vahendeid kasutavaks. Vene Erakonna sõnul oli pikett esimeseks sammuks. Kui nende häält kuulda ei võeta, võtavad nad kasutusele tõhusamad meetmed. (Regard sur l’Est, Celine Bayou, 25.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi parlament hakkas uuesti arutama parvlaev ”Estonia” huku põhjuseid. Laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks plaanitakse kasutada uusi meetodeid. (Anders Hellberg, Dagens Nyheter, 16.03)

Rootsi valitsus hakkas uuesti uurima parvlaev Estonia huku põhjuseid. Soovitakse kindlaks teha, miks laev nii kiiresti uppus . Valitsus otsustas projekti toetada 8 miljoni Rootsi krooniga. 1997. aastal jõudis uurimiskomisjon järeldusele, et laevahuku põhjustas vöörivisiiri purunemine, mistõttu tungis vesi autodekile. Rootsi valitsus ja mitmed uurijad on aga leidnud, et tehtud uurimuses on vigu. Valitsus ei kahtle ametlikult senise uurimise tulemustes, vaid soovib täpsemalt teada, mis ikkagi toimus ja miks laev nii kiiresti uppus. (Anders Hellberg, Dagens Nyheter, 17.03)

Riksdag ei soovi parvlaev ”Estonia” huku põhjuste uut uurimist, vaid teada, miks laev nii kiiresti uppus. Kõige suuremad vastuseisjad on Rootsi Veeteedeameti juhatuses. Paljud rootslased kahtlevad uurimistulemustes, nende hulgas ka parlamendiliige Lars Ångström. Ta ei ole kindel, et Estonial ei veetud laevahuku ööl sõjatehnikat ja talle tundub, et keegi soovib midagi varjata. Tema arvates tuleks läbi viia uus uurimine, kus selgitataks uuesti ka laevahuku põhjuseid, mitte pelgalt seda, kuidas laev täpselt uppus. (Lars Ångström, Dagens Nyheter, 18.03)

Soome ajakirjandus

9. mai juhtumiga ilmnes Eesti riigi ja rahva ebakindlus oma läände kuuluvuse suhtes, kirjutab Marju Lauristin. Eesti rahvuslikus eneseteadvuses on rohkem rõhku mineviku läbielamistel kui oleviku väljakutsete teadvustamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti riigi selge ja arusaadava ajaloonägemuse ja tulevikusõnumi puudumine nii oma rahvale kui maailmale on muutunud viimaste sündmuste käigus piinlikult läbinähtavaks. (Marju Lauristin, Helsingin Sanomat, 18.03)

Mida Moskvas õieti tähistatakse? Võitu Hitleri Saksamaa ja tema liitlaste ehk siis ka Soome üle. Milline roll on Soome presidendil Moskvas, kas ta on võidu puhul õnnitlemas või kandmas vastutust Soome osalemise eest sõjas? Baltimaades pidustuste avalik küsimärgi alla panemine põhineb NATO liikmelisusega kaasnenud toetusel. Kas Soome positiivsem suhtumine tuleneb sellest, et Soomel pole NATOga kaasnevat tuge või põhineb see Soome välispoliitika juhtide Venemaad järgival ja läänt arvustaval poliitikal? (Ahti Hirvonen, Helsingin Sanomat, 15.03)

Rootsi soovib taasalustada Estonia huku uut uurimist. Rootsi valitsus otsustas selgitada üksikasjalikult, miks Estonia uppus nii kiiresti. Uuringu eesmärk on parandada meresõidu turvalisust. (Helsingin Sanomat, 18.03)

Jaan Kaplinski kritiseerib Marsi vallutamise plaane leides, et inimkond peaks kasutama vaimseid ja materiaalseid jõuvarusid selleks, et Maa püsiks elamiskõlbulikuna ja elamisväärsena ka tulevikus. Samal ajal, kui teadlased otsivad võimalusi, kuidas muuta Mars inimestele elukõlblikuks, ilmub üha enam teaduslikke uuringuid sellest, et Maa kaotab elukõlbulikke alasid. Inimese lend Marsile toob au ja kuulsust ning arendab teadust ja tehnikat, kuid kas ei maksa me selle eest liiga kõrget hinda. Ja kas inimesel on õigust häirida teise planeedi elu? Enne kui ei ole kindlaks tehtud, kas Marsil on elu ja milline see elu on, ei peaks inimene oma jalga Marsi pinnale tõstma. (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 14.03)

Soome Statistikaameti andmetel elab Soomes 5 236 600 inimest. Välismaalasi on Soomes 108 300, nendest venelasi 24 600, eestlasi 14 000, rootslasi 8 200 ja somaallasi 4 700. (Helsingin Sanomat, 18.03)

Tallinnast võib bussiga reisida odavalt Kesk-Euroopasse. Tallinnast viivad suurepärased bussiliinid Peterburgi, Valgevenemaale, Ukrainasse, Leetu, Lätti, Poola, Saksamaale. Riias või Vilniuses bussi vahetades saab edasi reisida Londonisse, Brüsselisse, Prahasse, Rooma, Veneetsiasse; Poolas bussi vahetades Barcelonasse ja Madriidi. (Kari Kauppinen, Turun Sanomat, 16.03)