Nädal välismeedias 7.-14. märts 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

New Portuguese PM Jose Socrates said he would seek to hold a referendum on the EU constitution in December 2005. He would seek to have the Portuguese constitution amended to allow a referendum on the EU charter to be held jointly with municipal elections in December. (Reuters, 12.03)

The EU wants to start building the world's first nuclear fusion reactor by the end of 2005 with or without an international agreement, the bloc's research chief said, renewing a call for talks with rival host Japan. "I intend to pursue a six-party agreement until the last possible moment," European Research Commissioner Janez Potocnik said. The EU wants to build the 10 billion euro nuclear fusion reactor in Cadarache, France, north of Marseille, but would prefer to have all partners on board to share the cost. (Reuters, 7.03)

Välis-ja julgeolekupoliitika

One year after the Madrid train bombs that shook the EU, the bloc is making little progress in improving coordination of security plans, according to its counter-terrorism supremo Gijs de Vries. Intelligence exchange networks are still in their infancy and coordination between the judiciary and the police is poor, the 25-nation bloc's first anti-terrorism coordinator said. (Reuters, 11.03)

Negotiators from Iran and the EU resumed key technical talks on Iran's controversial nuclear policy, a source close to the talks said. The new round of meetings is taking place amid Iran's continued rejection of a demand to permanently abandon uranium enrichment, a fuel process which can assist in the functioning of nuclear power stations but also produces material for nuclear weapons. (Reuters, 8.03)

Britain, France and Germany told their EU partners they would support referring Iran to the U.N. Security Council if it resumes uranium enrichment or breaches nuclear commitments. The three European powers said in a letter to EU president Luxembourg that "progress is not as fast as we would wish" in talks launched last December to persuade Tehran to end its most sensitive nuclear work in return for economic and political benefits. (Reuters, 11.03)

The EU is determined to lift its 15-year ban on arms sales to China and does not expect any retaliation from Washington when it does so, EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. U.S. President George W. Bush has voiced concerns that the end of the embargo could skew the military balance between China and Taiwan. Lawmakers in Washington have also threatened to curtail defence cooperation with Europe if it proceeds. (Reuters, 12.03)

The EC called on Russia to respect human rights and work for a political solution to the Chechen conflict, after the killing of rebel leader Aslan Maskhadov by Russian forces. The EU's executive arm reiterated its concern for the security situation in the breakaway Muslim republic after the announcement of the death of Maskhadov. (Afp, 9.03)

Laienemine

The EU will not open accession talks with Croatia if a report from the chief U.N. war crimes prosecutor on Zagreb's cooperation is negative, the EC said. A Commission spokesman was responding to comments by chief prosecutor Carla del Ponte that Croatia was not doing enough to arrest fugitive suspect General Ante Gotovina and had obstructed her own investigations. (Reuters, 8.03)

The chief U.N. war crimes prosecutor, in a letter set to doom Croatia's hopes of starting EU entry talks, has told EU governments Zagreb is still not cooperating fully with her tribunal. "No new information has reached me since (Feb. 11) that would cause me to modify my assessment of Croatia's cooperation with the ICTY," Carla del Ponte, chief prosecutor of the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia, wrote to EU president Luxembourg. (Reuters, 8.03)

Croatia may be able to start EU entry talks even without capturing fugitive suspect Ante Gotovina if it can prove it is cooperating fully with the U.N. war crimes tribunal, EU president Luxembourg said. Despite a withering report from chief prosecutor Carla del Ponte, Luxembourg FM Jean Asselborn said Croatia still had a week to show it was doing its best and the decision by EU FMs on March 16 would be a political one. (Reuters, 8.03)

EU ambassadors debated whether to open entry talks with Croatia if it fails to turn over a top war crimes suspect and diplomats said they were leaning towards a postponement. EU president Luxembourg was trying to leave a last-minute chance for Zagreb to capture and hand over futigive General Ante Gotovina before EU FMs decide whether to start the negotiations the following day. (Reuters, 10.03)

Croatia, looking to open EU entry talks, said it was doing its utmost to locate fugitive war criminal suspect Ante Gotovina and hoped to prove it in the next few days. PM Ivo Sanader, on a frenzied diplomatic offensive to salvage the former Yugoslav republic's EU membership bid, said the recently intensified police search again indicated that Gotovina was not hiding in Croatia. (Reuters, 11.03)

EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said Croatia had failed to cooperate in finding war crimes suspects and needed more time to meet EU entry criteria. His remarks increased expectations that EU leaders will delay entry talks for Croatia. (Reuters, 13.03)

Turkey must do more to implement the political reforms it has legislated before membership talks with the EU begin later this year, European Commissioner for Enlargement Olli Rehn said. Recent laws aimed at improving a chequered human rights record helped to convince European leaders in December to agree to start accession negotiations with Turkey. (Reuters, 7.03)

EU lawmakers slammed Turkey for police violence against women at a weekend rally, warning such brutality harmed its image ahead of talks on Turkish accession to the bloc. Television footage of policemen using pepper gas and batons against protesters in Istanbul has been shown widely across Europe. The pictures showed police kicking at least one demonstrator in the head as she huddled on the ground. (Reuters, 10.03)

EMU, majanduspoliitika

Luxembourg proposed that finance ministers relax EU rules so that countries do not face punishment for excessive deficits if economic growth stops or if they are overhauling their healthcare and pension systems. The proposals reaffirmed the basic rule that deficits should not exceed 3.0% of GDP. (Reuters, 7.03)

A Franco-German drive to loosen EU budget rules gained pace when the bloc's president tabled new compromise proposals, but Austria slammed the plan as a move "in the wrong direction". Paris, Berlin and others who have exceeded deficit ceilings want the Stability and Growth Pact eased by including generous let-out clauses, allowing for a range of costs to be taken into account when deciding how to deal with breaches of the rules. (Reuters, 7.03)

French President Jacques Chirac said that the EU Stability and Growth Pact must have a "political" dimension and not be enforced without flexibility. Speaking in Blomberg after talks with Chancellor Gerhard Schröder, Chirac said that sanctions should not be automatically triggered once the pact's guidelines are exceeded. (Reuters, 7.03)

EU finance ministers called an emergency negotiating session on the budget rules that underpin the euro after marathon talks broke up with no deal on how far the rules should be relaxed. "We have made good progress, it's still difficult but we are progressing toward an agreement," Jean-Claude Juncker, a visibly weary Luxembourg PM, said after chairing 10 hours of talks among the 12 finance ministers of the eurozone. (Reuters, 8.03)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker declined to rule out that the EU will not after all revise its long-strained Stability and Growth Pact, which underpins the euro. Juncker made the comments after EU finance ministers had failed to reach agreement on reforming the eurozone budget rules. "I do not rule out that we stick with the pact as it is," he said. (Reuters, 8.03)

EU finance ministers clashed over how far to go in loosening the budget rules that underpin the euro, raising the spectre of a damaging tussle when the bloc's leaders meet in two week's time. Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said after chairing tortuous discussion there was a risk that the much-maligned rules would have to be left as they stand because of disagreements over how to change them. (Reuters, 8.03)

British finance minister Gordon Brown warned against leaving the EU's budget rules unreformed, after finance ministers failed to strike a deal on how to improve the their fiscal rulebook. "We shouldn't leave unresolved the fundamental problems with the stability pact as it currently operates," the British chancellor of the exchequer said. (Reuters, 8.03)

The European Stability and Growth Pact should maintain the mechanism for imposing sanctions against eurozone countries that run up excessive deficits, European Central Bank President Jean-Claude Trichet said. EU finance ministers were unable to agree on a reform of the pact after debating a proposal from the Luxembourg presidency which made huge concessions to high-deficit countries such as Germany and France. (Reuters, 9.03)

The international credit rating agency Standard and Poor's said that a softening of the EU's budget rules could undermine the sovereign debt ratings of some eurozone member states. "The apparent weakness of political will among existing eurozone members to consistently pursue policies that enhance fiscal flexibility acts as a constraint on sovereign credit ratings," S and P said in a special report on the proposed reform of the EU Stability and Growth Pact set to be discussed by EU finance ministers this week. (Afp, 7.03)

The EC called EU governments to put their money where their mouth is, as a battle over the EU's long-term budget plans heats up ahead of a summit this month. "The Union should not be satisfied with being ambitious. If it wants to be successful, it needs to mobilise means that meet its ambitions," the EC's president Jose Manuel Barroso said. His comments come as EU governments gear up for skirmishes over the EU's budget for the 2007-2013 period at a March 22-23 summit. (Reuters, 9.03)

Germany, the Netherlands and Sweden, the EU's three biggest net payers, will fight to have their membership dues lowered in the bloc's next long-term budget, according to a joint paper sent to partners. The paper argues that the three countries carry a disproportionately heavy burden of financing the EU's budget, which amounts to about 105 billion this year. (Reuters, 9.03)

The EU's Luxembourg presidency said that a "serious reform" of the EU's tattered fiscal rule book is needed if a drive to relaunch Europe's competitiveness is to succeed. "A successful relaunch of the Lisbon strategy without being able to agree on a serious reform of the Stablity and Growth Pact is a delusion," deputy Luxembourg FM Nicolas Schmit said. (Reuters, 9.03)

"Delocalisation", the shifting of work to low-cost countries, has been greatly exaggerated as a threat to European jobs and is good for the European economy overall, an unpublished EC study says. EU finance ministers had been due to discuss the report at their monthly meeting but it was removed from the agenda, possibly because of political sensitivity, notably in France, diplomats said. (Reuters, 7.03)

Julgeolek

NATO is prepared to use military force in the fight against terrorism, Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. "We need all the means we have in our inventory including, if and when necessary, military means ... If the fight against terrorism makes it necessary to apply military power, we'll apply military power," de Hoop Scheffer said. Some analysts have suggested the fight against terrorism needs a wider framework than NATO, a primarily military body, can offer. They suggest bilateral meetings between the EU and the US could be better platforms. (Reuters, 10.03)

The EU is not setting up rapid reaction battle groups just for peacekeeping but could one day send them to war, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer was quoted as saying. The EU aims to set up 13 rapid reaction battle groups by 2007 to be deployed in crisis-hit regions, but the project is hampered by low defence spending and lack of military hardware. (Reuters, 9.03)

Croatia aims to complete defence reform and become ready for NATO membership by early 2007, Defence Minister Berislav Roncevic said. Croatia's conservative government said when it took office in late 2003 that its goal was to join NATO in 2006. It was the first time since then that it revised that target. (Reuters, 9.03)

Bulgaria's government gave the green light for NATO to modernise two of its military airports in a 59-million-euro deal expected to precede the eventual arrival of U.S. troops. The Balkan country is soon expected to host U.S. forces as Washington shifts from large Cold War deployments in central Europe and Asia to smaller sites closer to potential conflicts in the Middle East. "The project is very beneficial, as Bulgaria will not have to finance the modernisation of the airports," government spokesman said. He did not reveal a timetable for the project. (Reuters, 10.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

ELi ambitsioonikad kavatsused jõuda 2013. aastaks majanduse efektiivsuses USAle järele ning Ühendriikidest möödagi minna on kinnitatud ebareaalseiks. Kuidas saaks Euroopa, täpsemalt eurotsoon oma konkurentsivõimet tõsta? Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia – põhilised euro kindlustajad, vaevlevad liiga väikese SKP kasvu, kõrge töötuseprotsendi, liiga suurte kulutuste käes avalikule sektorile jne. Liikmesriikide valitsuste pädevuses olevad vahendid muutusteks on liiga napid, napimad kui enne 1999. aastat, mil käibele tuli Euroopa ühisraha euro. (Tony Barber, Bertrand Benoit, John Thornhill, Financial Times, 8.03) Suurbritannia Lordide koja raportist selgub, et Ühendkuningriik maksab ELi ühiskassasse rohkem, kui vastu saab – nagu peaaegu iga teine liikmesriik. Dokumendis tehakse ettepanek anda suur osa summadest, mida EL praegu jagab, taas iga riigi hallata. Brüssel ei saa enam õigustada eelarves kuni 70 protsendi kulutamist põllumajandusega seotud eluvaldkondadele, regionaalproblemaatikat valdavad siiski liikmed paremini. Ühise põllumajanduspoliitika viimased reformid tähendavad, et tootjatele ei maksta mitte tootmise, vaid maa omamise eest. Brittide “andam” ulatub 4 miljardi naelsterlingini aastas, käivad läbirääkimised, kus EK küsib Suurbritannialt enam kui triljon eurot seitsme-aastase perioodi vältel. (Anthony Browne, The Times, 9.03) Inetu suluseis Euroopa stabiilsus- ja kasvupaktiga seonduvas näitab, et 12 eurotsooni riiki ei suuda 9 tundi kestnud kõneluste järel kokkuleppele jõuda. Peasüüdlaseks võib pidada Saksamaad, kuid ka Prantsusmaa ega Suurbritannia pole ilmutanud konstruktiivset koostöövaimu. (Juhtkiri, Financial Times, 10.03)

Prantsuse kaitseminister Michele Alliot-Marie’ artikli mõtteks on taaskord esitada atlandiülese koostöö põhimõtted – ookeani kummalgi kaldal ei võistelda üksteise saavutustega, vaid täiendatakse teineteist õilsatel eesmärkidel demokraatiat, inimõigusi silmas pidades. Valdkonnad, milles koostööd tehakse on terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade piiramine, regionaalkonfliktide arvu ohjeldamine jne. Konkreetsemateks sihtideks on täna Lähis-Ida rahuprotsessi õnnestumine, stabiilsuse kindlustamine Iraagis, massihävitusrelvade tootmise ärahoidmine Iraanis ja Põhja-Koreas, Aafrika pingekollete kontroll, partnerluse loomine Venemaa ning Hiinaga. Minister kinnitab, et kriiside ja ohtude korral usub ta (sõjaväelise) piitsa ja (diplomaatilise) prääniku koosmõjusse. (Michele Alliot-Marie, The Wall Street Journal, 8.03) Peamine erinevus NATO ning alles moodustatavate Euroopa kaitsejõudude vahel – NATO on alati olnud suveräänsete riikide allianss, samal ajal kui ELi iseloomustavaks jooneks on liikmesriikide sulandumine Euroopa föderatsiooni, oma mina hägustumine. (Daniel B. Johnson, The Wall Street Journal, 8.03)

USA president George W. Bush nimetas ametisse uue suursaadiku ÜRO juures, John Boltoni. Artikli autor leiab, et Bolton diplomaadina on sama, mis Michael Jackson lapsevanemana. Näiteks ei hinda Bolton kõrgelt ELi, eriti ideed ühisest julgeolekupoliitikast. Mitmest värvikast mõtteavaldusest, millega Bolton esinenud on, tuuakse ära tsitaat: ”pole olemas sellist asja nagu ÜRO”. Ajal, mil USA on ÜROs järjest pingelisemas olukorras, hakkab maailmaorganisatsiooni kõige teravam kriitik selles esindama oma riiki. Kui ikonoklastist Boltonit saab veenda, et ÜRO suudab töötada, hakkavad ka ameeriklased nägema seda institutsiooni teise nurga alt. (Gerard Baker, Financial Times, 11.03)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

9. mai tähistamisega seonduv on saksakeelses ajakirjanduses jätkuvalt kuum teema. Üldine toon on meie suhtes mõistev ja toetav. Nenditakse, et baltlastel pole Moskvas midagi tähistada, eriti koos venelastega ja Venemaal. Baltimaades jätkusid pärast natside tõrjumist massilised küüditamised ja tapmised. Baltlaste reaktsioon ei ole üksnes “kommunismivastased eelarvamused”, vaid tugineb pikaajalisele Venemaa-kogemusele. Venemaal on raske oma minevikku ümber hinnata, sest pole okupatsioonijõude, kes selleks sunniksid. Kuni see venib, tuleb arvestada, et lääne katsed Venemaaga teineteisemõistmisele jõuda puutuvad kokku nii Saksamaa kui ka Venemaa naabrite umbuskliku suhtumisega. (Arno Widmann, Berliner Zeitung, 8.03) Märgitakse ka seda, et Venemaa jaoks on 9. mai ainus tõeline rahvuspüha. Milleski pole venelased nii ühtsed kui mälestustes Saksa okupatsiooni õudustest ja suurest võidust. Nad võivad olla väga nördinud, et Eesti ja Leedu ära ütlesid, kuid selles on nad siiski ise süüdi. Venemaa mitte ainult ei tunnista okupatsiooni ega kuritegusid tsiviilisikute vastu, vaid koguni vastab baltlaste etteheidetele räige sõimuga. Venemaa ei kaotaks sellega midagi, kui ta tunnistaks, et Stalin pärast 1945. aastat suures osas Euroopast hirmuvalitsuse kehtestas. Kuid Venemaa jaoks ei ole küsimus ohvrite mälestamises, tähtis on triumfeerija poos. (rve., FAZ, 8.03) Venelased reageerivad Eesti ja Leedu otsusele rusikaga lauale lüües. Baltlased olevat, Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Kossatšovi hinnangul, suhete halvenemises ise süüdi, kuna ei mõista 9. mai tähistamise laiemat olemust. Välisminister Lavrov on samuti ebadiplomaatiline, süüdistades baltlasi ajaloo ümberkirjutamise katsetes. Kogu tsiviliseeritud maailm tähistavat võitu fašistide üle, ning selle kulminatsiooniks olevat pidustused Moskvas. Putin väitis koguni, et Molotovi-Ribbentropi pakt olla vajalik olnud eeskätt NSV Liidu läänepiiride kindlustamiseks, mitte niivõrd Baltimaade hõivamiseks. Poola president Kwasniewski hinnangul tuleks ühtviisi mäletada nii võitu natside üle, Stalini-Hitleri leppeid kui ka Jalta sobinguid. (Michael Ludwig, FAZ, 11.03) Läti venekeelse päevalehe “Tšas” toimetaja Aleksander Kuznetsov nendib, et Läti venelaste jaoks on sõda ja stalinistlikud repressioonid kaks eri asja, samas kui lätlaste jaoks on need ühe mündi kaks külge. Enamiku lätlaste jaoks oli nõukogude okupatsioon hullem kui Saksa oma. Poolas jälgitakse baltlaste otsuseid ja Venemaa reageeringuid neile väga tähelepanelikult. Kwasniewski kaalub koguni samasuguse deklaratsiooni koostamist ELi liidritele, nagu tegi Freiberga. Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Kossatšovi tõlgenduse järgi sõltuvat suhete paranemine Venemaaga sellest, kui baltlased “kuulsusrikka, kangelasliku Punaarmee” ees kummardavad. ELi uute liikmesriikide ajakirjandus märgib, et senimaani on Punaarmee ja NKVD kuriteod – massimõrvad, vägistamised ja repressioonid – tabu. Vene kooliõpilased ja televaatajad ei saa enam teada, mida NKVD okupeeritud aladel korda saatis. Putin valvab punaarmeelaste mundriau kiivalt. Läti SSi veteranide mälestusüritus 16. märtsil kujuneb kindlasti heaks ettekäändeks järjekordseteks süüdistusteks lätlaste aadressil, näitamaks nende igipõlist fašismimeelsust. (Thomas Urban, SZ, 12.03) Ajaleheusutluses märgib Läti president Freiberga, et tema osaleb 9. mai pidustustel, sest see kuupäev tähistas sõja lõppu – tsiviilisikute tapmise lõppemist, holokausti ja Saksa linnade pommitamise lõppemist. Stalinit aga ei pese puhtaks ka suured ohvrid, mida kandis võidu nimel NSV Liit. Piirilepete küsimus ei mänginud Freiberga otsuste puhul mingit rolli. See pole üldse teema, millest rääkida. Seitse aastat on oodatud piirilepete sõlmimist, ja seni pole midagi muutunud. (Stefanie Schneck, Frankfurter Rundschau, 12.03)

Stabiilsuspakti ja maksureformi teema on üks tähtsamaid kõikides väljaannetes. ELi rahandusministrid ei ole võimelised stabiilsuspakti probleemi lahendama, sest Hans Eichelil pole enam sõnaõigust. Gerhard Schröder tahab kogu küsimust personaalselt juhtida. Seni on ta kõikidel partneritel igasuguse reformimise isu pealt ära ajanud. 20. märtsil püüab Jean-Claude Juncker veel kord finantsministrite vahel kompromissi saavutada. Kui see ei õnnestu, otsustavad küsimuse ELi riigipead. See näitab Euroopa nõrkust. Saksamaa ja Prantsusmaa mõtlevad teisiti kui kõik teised. Mõlemale on reformi vaja vaid selleks, et pakti enda jalust saada. Junckeri senine kompromissplaan on olnud igati mõistlik, kuid Saksamaa tahab enamat. Erandite rägastikus aga kaotab stabiilsuspakt igasuguse mõtte. Samasuguseid erandeid pakti tingimuste osas võivad hakata nõudma Poola, Ungari jt., kes on senised muutused ja reformid peaasjalikult lääne toetuseta läbi viinud. Saksamaa ja Prantsusmaa, kes kunagi olid Euroopa ühinemise eestvedajad, kaitsevad oma rahvuslikke huve üha brutaalsemalt (Petra Pinzler, Die Zeit, 10.03). Austria rahandusminister Grasser ei näita Saksamaa ettepanekute suhtes stabiilsuspakti osas üles mingit mõistmist. Junckeri kompromissettepanekud olevat liiga pehmed ja vesised. Näiteks Saksamaa taasühinemisega seotud kulusid ei saa pidada erakorralisteks. Mitte mingil juhul ei tahaks Grasser nõustuda EK rolli nõrgendamisega. Pakti ajakohastamine on hädavajalik, kuid seda tehakse täiesti vales suunas. (Friederike Leibl, Die Presse, 8.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eurogrupi rahandusministrite kogunemise taustal tekitas elavat arutelu taas stabiilsus- ja kasvupakti reform.

Mõni aeg tagasi tekitas Saksamaa rahandusminister Hans Eichel skandaali, tehes ettepaneku muuta stabiilsusupakti reegleid rikkunud riigi suhtes sanktsioonide kasutamise peaaegu võimatuks. Enne seda kutsus pahameelekisa esile Saksamaa kantsler Gerhard Schröder oma ettepanekuga stabiilsuspakti kriteeriumide paindlikkusest. Mõlemale sõnavõtule järgnesid elavad reaktsioonid väiksematest riikidest eesotsas Hollandi ja Austriaga. Kuid kõige kangemaid kriitikanooli saatis hoopis Bundesbank, kelle tigedus meenutab, kui suures osas võib stabiilsuspakti juba algusest peale pidada eelkõige sakslaste asjaks. (Pierre-Antoine Delhommais, Le Monde, 1.03) Bundesbanki asepresident, Saksamaa endine rahandusminister Jürgen Stark astub jõuliselt stabiilsuspakti reformimise vastu. Ta leiab, et isegi reegleid muutes ei saa kõrvaldada pakti ellurakendamise peamist takistust – poliitilise tahte puudumist. Usaldamatuse kriisi ajal ei saa lahendada kredibiilsusprobleemi kohandades reegleid käitumisele mitte käitumist reeglitele. (Jürgen Stark, Le Monde, 6.03) Eelmisel nädalal pani aga ELi eesistuja Luksemburgi pea- ja rahandusminister Jean-Claude Juncker Eurogrupi rahandusministrite kohtumisel kolleegide ette lauale stabiilsuspakti reformide kompromisskavandi. Peamisteks erimeelsuste allikaks on olnud “oluliste faktorite” defineerimine, mis õigustaksid EK ja liikmesriikide leebumist pakti reegleid rikkunud riigi suhtes. Saksamaa tahab, et arvestataks näiteks Saksamaa ühendamise maksumust ja sakslaste panust ELi eelarvesse, Prantsusmaa aga soovib, et arvesse võetaks kaitsekulutused ning kulutused investeeringuteks ja teadusele, samuti ka arenguabi. Paljude riikide arvates lubaks selliste sätete pakti sisse kirjutamine pidevaid rikkumisi liidu “suurte” poolt, mis jääksid karistuseta. Eesistuja pooldab lühikest erandite nimekirja, mis võtaks arvesse kulusid investeeringutele ning struktuurireformide maksumust. (Philippe Ricard, Le Monde, 8.03) Kuid eesistuja Jean-Claude Junckeri ettepanekutest stabiilsuspakti leebemaks muutmiseks ei piisanud seekord Saksamaa veenmiseks. Berliin blokeeris pärast 9 ja pool tundi! kestnud läbirääkimisi Junckeri reformiettepanekud. Väsinud eesistuja käis välja ähvarduse: “Ma ei välista, et me jääme pakti praeguse kuju juurde. Pakt toimib halvasti, kuid ma ei soovi praegust asendada uuega, mis näib töötavat, kuid millel hakkab juba mõne aja pärast halvasti minema”. Kantsler Schröderi probleem on lihtne – ta teab, et Saksamaa ei suuda eelarve defitsiidimäära aasta lõpuks alla 3% piiri tuua. Veelgi halvem uudis on aga see, et oodatud majanduskasvu ei paista ka 2006. aastal. Kuna Saksamaal toimuvad 2006. aasta septembris üldvalimised, ei soovi kantsler, et EK teda enne valimisi Saksa opositsiooni suureks rõõmuks avalikult “tutistaks”. (Jean Quatremer, Libération, 9.03) Le Monde leiab, et Saksamaa probleemiks on täna enda lõhenemiste ja halvatuse heitmine kogu Euroopa peale. Toites pidevalt stabiilsuspakti “järjejuttu”, takistab Saksamaa teiste oluliste teemade, nagu rahaliste vahendite ja eelarve tasakaal või ühtne fiskaalpoliitika, edasiliikumist. Sakslaste kinnismõte paktist mürgitab kogu Euroopa majandusmudeli. (Pierre-Antoine Delhommais, Le Monde, 1.03)

Probleemidest küllastunud eurotsoon ei kiirusta uusi liikmeid vastu võtma. Kuigi enamus kümnest uuest liikmesriigist ühineb euroga arvatavalt enne kümnendi lõppu, püüavad ühisraha praegusi probleeme lahendavad eurokraadid uute liikmete hoogu maha võtta. Tänaseks on eurole ülemineku esimese etapi ehk vahetuskursi mehhanismiga ERM2 ühinenud Eesti, Leedu ja Sloveenia. Kuid teiseks etapiks ehk Maastrichti kriteeriumide täielikuks täitmiseks pole uutest liikmetest veel keegi valmis. ELi otsustajad, kes valdavalt soovivad uute liikmete eurole ülemineku teatud perioodi peale nö pikaks venitada, rõhutavad, et iga riiki hinnataks tema saavutuste järgi. (Philippe Richard, Le Monde, 8.03)

Skandinaavia ajakirjandus

Brüsselis toimus järjekordne kohtumine, kus arutati ELi stabiilsus- ja kasvupakti puutuvat. Skandinaavia riikide suhtumine pakti reformimisse on suhteliselt neutraalne. Stabiilsuspakti surusid kunagi läbi Saksamaa ja Prantsusmaa, kes viimastel aastatel on aga ise selle reegleid rikkunud, siiski on neil õnnestunud karistuseta jääda. Nüüd soovib EL stabiilsuspakti reformida - peamised alustalad jääksid samaks, muuta püütakse vaid karistussüsteeme. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 7.03) Stabiilsuspakti soovitakse muuta paindlikumaks, sest senine praktika on näidanud, et EL riigid ei suuda üksteist reeglite rikkumise korral karistada. Nüüd sunnitakse pigem üksteist headel aegadel rohkem raha kõrvale panema ning iga riigi tulemused vaadatakse eraldi üle (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 7.03) Taani ajaleht Børsen leiab, et stabiilsuspakti ei tohiks mitte mingil juhul leebemaks muuta, kuna see ohustaks usaldust paljude EL riikide krediidivõimelisuse suhtes, eriti kehtib see uute liikmesriikide kohta. Fakt on, et kui mõned riigid ei suuda ega taha reeglitest juba praegu kinni pidada, siis vaevalt teeksid nad seda, kui karistussüsteem veelgi lõdvemaks muudetakse. (Jonas Torp, Børsen, 7.03) Tuuakse välja, et Saksa Tööstusettevõtete Liit hoiatas ELi stabiilsuspaktist loobumise eest. Nimelt leivad nad, et kui pakti lõdvendatakse, et toimi see enam üldse. (Kent Olsen, Jyllands-Posten, 8.03) Ka Rootsi ajalehed suhtuvad stabiilsuspakti paindlikumaks muutmisesse skeptiliselt. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 8.03) 8. märtsil toimunud finantsministrite kohtumisel ei suudetud kokkuleppele jõuda ja 20. märtsil püütakse uuesti stabiilsuspakti kriisi lahendada. Kui Taani oli enne pigem stabiilsuspakti paindlikumaks muutmise vastu, siis pärast 8. märtsi kohtumist soovitakse vaid mingisugustki kompromissi saavutada. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 9.03)

Skandinaavia ajakirjandus arutleb endiselt ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimise üle. Prantsusmaal toimub rahvahääletus EL-i põhiseadusliku leppe kohta 29. mail Prantsuse valitsus on palunud EL Komisjonil vältida ebapopulaarsete avalduste tegemist, sest muidu võib rahvahääletuse vastuseks olla „ei“. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 5.03) Taani ajakirjandus arutleb, mis saab siis, kui mõni riik tõesti ütleb „ei“ ja millised on alternatiivid põhiseaduslikule leppele. Taani Ärikooli lektor arvab lausa, et kui põhiseaduslikku lepet vastu ei võeta, on ELi „superriigi“ loomine veelgi kindlam, kui siis, kui põhiseaduslik lepe ratifitseeritakse. Nimelt võivad osad föderalistlikust ELst huvitatud riigid omavahel ühineda ja oma soovi ellu viia. (Peter Nedergaard, Jyllands-Posten, 6.03) Taani ajakirjanike sõnul mõjutab taanlaste otsust paljuski see, mida britid arvavad. Juhul, kui Suurbritannias hääletatakse ”ei”, võib see mõjutada ka taanlaste valikut, sest sellisel juhul tuleks Taanil valida liitumine „Euroopa tuumikuga“ või sellest kõrvale jäämine koos brittidega. Brittide kõrvalejäämine EL juhtimisest võib aga saada saatuslikuks üleatlandiliste suhete arendamisele. (Ole Bang Nielsen, Jesper, Thobo-Carlsen, Berlingske Tidende, 7.03) Taanlased ei ole „ei“ korral valmis ELst välja astuma. Nimelt on peaminister Anders Fogh Rasmussen väitnud, et see võib olla taanlaste „ei“ üks tulemusi. (Jonas Torp, Børsen, 7.03)

Skandinaavia ajalehed leiavad, et Türgis on reformide läbiviimine ebaõnnestunud. EL andis Türgile detsembris ajalooliselt tähtsa nõusoleku alustada suure islamiriigiga liitumiskõnelusi, kuid peale seda on Türgis reformide läbiviimise soov tunduvalt vähenenud. EL ei alusta Türgiga liitumisläbirääkimisi enne, kui Türgi on alla kirjutanud dokumendile, milles ta tunnustab Küprost ning selle valitsust. EL soovib Türgile selgitada, et üks eeldusi läbirääkimiste alustamiseks on sõna- ja pressivabaduse printsiipidest kinnipidamine. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tiedende, 7.03) Skandinaavia ajakirjandust šokeeris Türgi politsei vägivaldsus naisdemonstrantide suhtes 8. märtsil. Taani ajalehed leiavad, et Türgi politsei valis selliseks jõudemonstratsiooniks äärmiselt ebasobiva aja. Telepildis näidati, kuidas politsei muuhulgas peksis juba maas lamavaid naisi. Kuigi Türgi valitsus on vastu võtnud enamuse seadustest, mis on vajalikud ELga liitumisläbirääkimiste alustamiseks, ei ole mitte mingisugust märki sellest, et mõnda neist ka praktiliselt ellu viima hakatakse. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 8.03) Taani ajakirjandus arvab, et Türgis toimuv on kahetsusväärne ning Türgi tee ELi tuleb pikk ja vaevaline, kuid samas ei ole pikemas perspektiivis ka muud alternatiivi, kui et Türgi siiski ELi võtta. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 9.03) Ka Norra ajakirjandus leiab, et seda, mis 8. märtsil Türgis toimus, ei saa aktsepteerida ning et kuigi Türgi valitsus väidab, et meeleavaldus oli ebaseaduslik, ei usu Norra ajakirjandus nende väiteid. (Kristin Grøntort, John Rasmussen, Dagbladet, 8.03)

Tapeti Tšetšeenia vabadusvõitleja Aslan Mashadov. Rootsi meedia leiab, et Mashadovi surm oli lihtsalt Venemaa nõukogudelik viis vaenlasest lahti saada, aga ust läbirääkimisteks Mashadovi tapmine kindlasti ei ava. (Jan Blomgren, Svenska Dagbladet, 9.03) Taani ajakirjandus ei soovi, et EL piirduks vaid lisainformatsiooni nõudmisega, vaid leiab, et ainuke viis tsiviilisikute kannatuste lõpetamiseks oleks toetada Tšetšeenia rahva pingutusi. EL ei tohiks selliseid sündmusi passiivselt pealt vaadata (Ole Damkjær, Berlingske Tidende, 10.03)

Soome ajakirjandus

Soome EP Sotsiaaldemokraatide (Sdp),Keskerakonna (Keskusta) ja Koonderakonna (Kokoomuse) saadikud vaidlevad põhjadimensiooni üle. Ebatavaline riid on tekkinud sellest, kas ELi nn põhjadimensioonist peaks kinni hoidma või asendama laiaulatuslikuma Läänemere strateegiaga. Koonderakonna esindajate meelest pole põhjadimensioon end õigustanud ja nad soovivad selle asemele Läänemere strateegiat. Soome Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on vastu Läänemere strateegiale ega ei soovi põhjadimensioonist loobuda. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 9.03) Probleem on kunstlikult tekitatud, Koonderakond soovib vaid tõsta oma profiili asendades ühe asja teisega, mis sisaldab paljuski samu elemente. Soome kavatseb uuendada põhjadimensiooni kontseptsiooni koostöös Venemaaga. Põhja-Soome poolt vaadatuna annab põhjadimensiooni mõiste võimaluse vabamalt tegutseda põhjapoolsetel aladel kui kitsam keskendumine Läänemerele. Põhjadimensiooni uuendamiseks on palju teha, tõeline väljakutse on saada piirkonna erinevad koostööorganid üheskoos tõhusalt tööle. (Juhtkiri, Kaleva, 13.03)

EPs ollakse mures maride tagakiusamise pärast. EP kavatseb tõstatada maride teema Venemaaga aprillis. Kavas on vastu võtta resolutsioon Mari vabariigi elanikkonna kaitseks ning tegevusplaan soome-ugri vähemusrühmade elutingimuste parandamiseks. EPs tegelevad maride huvide kaitsmisega Soome, Eesti ja Ungari saadikud. Soome-ugri euroesindajad kogunevad arutama maride abistamist märtsi lõpus. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 11.03)

Kuna Türgis ja maailmas oli aktuaalseks teemaks Türgi politsei vägivaldne käitumine Istanbuli meeleavalduse allasurumisel, kerkisid EL laienemisvolinik Olli Rehni Türgi visiidi peateemaks inimõigused. Olli Rehni meelest on inimõiguste küsimuses toimunud edasiminek. Türgil soovitati pöörata rohkem tähelepanu vähemuste õigustele ning kannustati jatkama uuendusi ning alla kirjutama lepingule, mis laiendaks EL ja Türgi vahelise tolliliidu ka uutesse EL liikmesriikidesse. Türgil on nüüd valmis teekaart liitumisläbirääkimiste alustamiseks, selle teostumine sõltub Türgist endast. (Ayla Albayrak, Helsingin Sanomat, 9.3) EK Soome esinduse juhi Reijo Kemppaineni meelest on tähtis, et Türgi saaks aru liitumistingimustest. Türgi võimalik ELi liikmelisus on suur väljakutse ELile ja Olli Rehnile. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 10.03)

Soome lehtedes leidis kajastamist ka Poola presidendi Aleksander Kwasniewski otsus osaleda Moskvas 9. mai pidustustel. Presidendi otsus tekitas opositsioonis olevate parempoolsete seas protesti. Poola president otsustas pidustustel osaleda, kuna usub, et Moskvas avaneb võimalus vestelda teiste maade juhtidega avameelselt ja ausalt minevikust, mis omakorda looks aluse parema tuleviku ehitamisele. President loodab soojendada ka Venemaaga pikka aega kestnud jahedaid suhteid. Parempoolsed süüdistasid presidenti ohtliku mängu mängimises ning tuletasid meelde, et Poolal ei ole põhjust tähistada Teise maailmasõja lõppemist. Nende meelest jätab osalemine Poola ebavõrdsesse seisu Venemaaga ning võib raskendada suhteid ELga. (Matti Hoviseppä, Turun Sanomat, 11.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The presidents of Estonia and Lithuania spurned a Russian invitation to World War Two victory celebrations, risking a diplomatic spat with Moscow and a rift with Baltic neighbour Latvia. Latvian President Vaira Vike-Freiberga had already decided to join other world leaders in Moscow on May 9, sparking anger in Estonia and Lithuania as all three leaders originally planned to issue a joint response to Russia. (Reuters, 7.03)

Eesti president Arnold Rüütel teatas, et ei osale Moskvas 9. mail toimuvatel üritustel, Moskvasse ei lähe ka Leedu riigipea Valdas Adamkus. "Riigipeana lasub mul kohustus ja vastutus toetada oma rahva usku, mida saan teha kõige paremini siis, kui olen sellel päeval koos oma rahvaga," ütles Rüütel oma avalduses. (Interfax, 7.03)

Läti president Vaira Vike-Freiberga teatas, et austab oma Eesti ja Leedu kolleegi otsust mitte osaleda Moskvas 9. mail toimuvatel üritustel. Läti presidendi pressiesindaja Aiva Rozenberga ütles, et igal Balti riigil oli võimalus Moskva-sõidu otsus ise-seisvalt langetada. (Interfax, 7.03)

Venemaa välisministeerium teatas, et kutse osaleda Moskvas 9. mail toimuvatel üritustel saadeti Eesti ja Leedu presidendile isiklikult. "Kutsed olid saadetud personaalselt presidentidele," sõnas Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko. (Interfax, 9.03)

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov leiab, et Leedu ja Eesti presidendi keeldumine pidustustel osalemast, samuti Läti presidendi avaldus, toovad kaasa Balti riikide ja Venemaa vaheliste suhete edasise teravnemise. "Leedu ja Eesti presidentide visiit Moskvasse oleks loonud unikaalse võimaluse paljude kogunenud kahepoolsete probleemide lahendamiseks. Ent praegu võib täie selgusega öelda, et selle šansi lasid käest kõik kolm Balti riiki, kuna Läti presidendi avaldus Venemaa aadressil on meie jaoks sama mõistetamatu ja vastuvõetamatu kui motiivid, mis ärgitasid Eesti ja Leedu presidente loobuma Moskvasse tulemast, et tähistada võidu 60. aastapäeva," lausus Kossatšov. (Interfax, 7.03)

Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov avaldas kahetsust Eesti ja Leedu riigipeade otsuse üle mitte osaleda 9. mail Moskvas toimuvatel pidustustel. "Meie riikidel oleks Moskva pidustustel olnud võimalus tõmmata lõplikult joon alla ühise ajaloo pikale ja keerulisele perioodile. Arvan, et just 9. mail oleks olnud võimalus öelda, et üks ajaloolehekülg sulgub, et me vaatame meie suhetele uutmoodi," ütles raadiojaamale Ehho Moskvõ Margelov. (Interfax, 7.03)

Eestis kogutakse Eesti ja Venemaa piirileppe vastu allkirju. Praeguseks hetkeks on kogutud rohkem kui 7000 allkirja. (Interfax, 11.03)

Venemaa tõstatab ÜRO inimõiguste komisjoni istungjärgul küsimuse natside käsilaste ülistamisest ning muulaste diskrimineerimisest Eestis ja Lätis. "Meile teeb sügavat muret ühelt poolt natsikäsilaste jätkuv ülistamine Tallinnas ja Riias ning teiselt poolt antifašistide ja nõukogude korrakaitseorganite kunagiste töötajate tagakiusamine," ütles Vene asevälisminister Juri Fedotov. (Interfax, 13.03)

Riigikogu võttis õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekul Eesti endiselt kaitseministrilt, Reformierakonda kuuluvalt Margus Hansonilt saadikupuutumatuse, andes sellega nõusoleku talle süüdistuse esitamiseks. Hansonilt saadikupuutumatuse võtmise poolt hääletas 67 riigikogu liiget, selle vastu oli üks saadik. (Interfax, 7.03)

Suurbritannia ajakirjandus

EK asepresident ja pettusevastase võitluse juht Siim Kallas rõhutas Suurbritannias peetud konverentsil ELi lõtva kontrolli kulude üle, mis lõpuks võib ähvardada Euroopa projekti tervikuna. Eestist valitud eurovolinik pidas vajalikuks rakendada “läbipaistvuse initsiatiivi”, puudutades esmajoones valitsustevahelisi organisatsioone, millest mõned tegutsevad justkui tänased Robin Hoodid – pettes rikastelt välja nende vara, et see hiljem vaestele jaotada. Siim Kallase sõnul on EL reformide alguses, sest 100 miljardi euro väärkulutamisest teatatakse spetsiaalsel kõneliinil aastas üksnes 32 telefonikõnes. (Andrew Bounds, Financial Times, 4.03)

Balti riigipeadele valmistab palju peavalu Venemaa president Vladimir Putini kutse tulla Moskvasse tähistama Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva. Erinevalt kolmest väikeriigist näeb Venemaa seda ajaloodaatumit kui naabermaade vabastamist natslikust türanniast. Eesti president Arnold Rüütli arvates on oluline kutsele vastamisel “säilitada Balti ühtsus”. Venemaa pakub visiidi meelepärasemaks tegemiseks võimalust allkirjastada piirilepingud. Venemaa riigipea Vladimir Putin: “Meie sirutame välja sõbrakäe, kas see võetakse vastu või mitte, ei sõltu meist”. (Tom Parfitt, Luke Harding, The Guardian, 7.03)

Ajalugu jagab Balti riigid kahte leeri: Eesti president Arnold Rüütel ja Leedu president Valdas Adamkus teatasid, et ei sõida 9. mail Venemaa president Vladimir Putini kutsel Moskvasse. Olukorra teeb keeruliseks tõik, et Läti president Vaira Vike-Freiberga on samale kutsele juba jaatavalt vastanud. Nii Leedu kui Eesti riigipea pidas vajalikuks jääda sel päeval kodumaale, koos oma rahvaga. Eesti, Läti ja Leedu annekteeriti N. Liidu poolt, taasiseseisvumiseni jõuti 1991. aastal. (Financial Times, 9.03)

9. mail toimuvatel pidustustel jäävad mõned kutsutute kohad tühjaks, sest nõukogude okupatsiooni kibedus varjutab veel tänagi Ida-Euroopa ja Balti riikide suhteid Venemaaga. Eesti president Arnold Rüütel: “Me ei saa silmi kinni pigistada fakti ees, et pärast Saksa okupatsiooni lõppu oli eestlastelt jõuga ära võetud võimalus oma riik taas üles ehitada”. (Nicholas George, Jan Cienski, Financial Times, 9.03)

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

60 aastat pärast sõja lõppu ei ole idas ajalootõlgenduste osas ikka üksmeelt. Saksamaa kapitulatsiooni aastapäeva tähistamine Moskvas tekitab poleemikat ja vastuseisu ühelt poolt Venemaal ja teiselt kolmes Balti riigis. Alates Putini kutse saabumisest osaleda 9. mail Moskvas toimuvatelt natsismi alistamise pidustustelt, on vastuseis ilmne. Balti rahvad sooviksid, et Moskva teeks sel puhul žesti ning tunnistaks Balti riikide annekteerimist ning pärast sõja lõppu toimunud massilist deporteerimist. Kuid Venemaa president Vladimir Putin eelistab esile tõsta kangelaslikku N. Liitu, mis ohverdas Hitleri peatamiseks miljoneid mehi. Vene välisministeeriumi sõnul ei saa ideed NSV Liidu ja natsliku Saksamaa võrdsest vastutusest liigitada millegi muu kui absurdi valdkonda. Pärast 1940. aasta nõukogude okupatsiooni ning sellele järgnenud hirmutegusid, võttis päris suur osa eestlasi, lätlasi ja leedulasi 1941. aastal neisse riikidesse tunginud sakslasi vastu avasüli. Veel täna on Balti riikide jaoks problemaatiline nende seotus juutide hukkamisega ning nostalgitsejad avavad mälestusmärke omadele, kes võitlesid Reichi eest. "Saksamaa on seisnud silmitsi oma minevikuga", kirjutas hiljuti Eesti endine peaminister Mart Laar. "Sama ei saa aga öelda teise poole kohta, kus nõukogude kuritegusid ei ole hukka mõistetud. Rahvas, kes ei suuda oma minevikule näkku vaadata, on justkui inimene, kes kannatab pideva neuroosi all." (Véronique Soule, Libération, 4.03)

Eesti ja Leedu ei tähista midagi. Mõlema riigi presidendid otsustasid loobuda sõidust Moskvasse 9. mail, kus tähistatakse II maailmasõja lõpu 60. aastapäeva, kuna sõja lõppemine tähendas nende riikide jaoks okupatsiooniaastate algust. Leedu president Valdas Adamkus teatas, et kuna II maailmasõda jättis Leetu väga sügavad haavad ning kuritegude toimepanek Leedus jätkus ka pärast inimkonna ajaloo kõige julmema sõja lõppu, siis on ta otsustanud olla 9. mail oma rahvaga. Ka Eesti president Arnold Rüütel, kes kunagi ronis kommunistlikul karjääriredelil väga kõrgele, Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks, teatas oma Moskvasse sõidust loobumisest, lootes Vene poolelt saada uue kutse välisministrile. (S. Vt., La Libe, 8.03)

Minevik püsib takistusena Vene-Balti suhete normaliseerimise teel. Seda tõestab ka Arnold Rüütli ja Valdas Adamkuse märkimisväärne otsus 9. mail Moskvasse mitte sõita. Erinevalt Läti president Vaira Vike-Freibergast, kes otsustas jaanuaris Putini kutse vastu võtta, et "Venemaale käsi ulatada", leidsid Eesti ja Leedu presidendid, et seoses sügavate erimeelsustega vaadetes ajaloole, ei pea nad vajalikuks oma kohalolekut Moskvas. "II maailmasõjale järgnes Eesti jaoks totalitaarse nõukogude korra peale surumine", rõhutas Eesti president Rüütel oma pöördumises, soovides "sel päeval oma rahvaga olla". Balti rahvad ootavad, et Kreml mõistaks selgesõnaliselt hukka 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti ning 1940. ja 1945. aastal alanud okupatsiooni. Moskva ametliku versiooni järgi vabastati Balti riigid 1945. aastal natside ülemvõimust ning seejärel liitusid need kolm riiki vabatahtlikult N. Liiduga. Võib juhtuda, et Venemaal ei mõisteta Eesti ja Leedu otsust Moskvasse mitte minna. Samas on aga kahtlane, kas Moskva suhtub paremini Läti otsusesse kohalolekust, mida on saatnud presidendi avalik üleskutse Venemaa suunas tunnistada nõukogude okupatsiooni. (Laure Mandeville, Le Figaro, 9.03)

Olles elanud koos 50 aastat nõukogude ikke all, ei suutnud Balti riigid langetada ühist otsust mais Moskvasse Saksamaa kapitulatsiooni 60. aastapäeva üritustele minemise osas. Eesti ja Leedu presidentide "ei" pahandas Moskvat. "Meie riikidel on viimaks võimalus sellele pikale ja keerulisele suhete perioodile kriips peale tõmmata", reageeris uudisele Mihhail Margelov, Föderatsiooninõukogu välissuhete komisjoni esimees. Kuid Läti presidendi jaatav kutsele vastamine ei tähenda sugugi, et viimane sooviks suhetes Venemaaga uue lehekülje pöörata. Vike-Freiberga tuletab oma otsuse järel Euroopa liidritele saadetud kirjas meelde, et Venemaa keeldub paljudele aspektidele silma vaatama. Nõnda on see näiteks Molotov-Ribbentropi paktiga, mida Moskva ei ole tänini ametlikult hukka mõistnud. Samuti eitab Venemaa Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist. Vaatamata lahkarvamustele, loodavad Eesti ja Läti kirjutada väljaspool 9. mai pidustusi alla piirileppele Venemaaga. Need dokumendid on valmis juba alates 1997. aastast, kuid nende allkirjastamine on tänini jäänud mitmete poliitiliste takistuste taha. (Antoine Jacob, Le Monde, 10.03)

Taani ajakirjandus

Eesti eurovolinik Siim Kallas üritab ELi toimemehhanismid ja rahakulutamise läbi-paistvamaks muuta. EKd on eelarve pärast pidevalt kritiseeritud ja avalikkust on ärritanud aruandekohustuse puudulikkus ELis. Kallas soovib, et ELi oleks aruandekohustus ning et põllumajandusfondide kulutused oleksid kodanikele selgemad ja detailides nähtavad. Kallas tahab võidelda ka korruptsioonivõimaluste vähendamise eest ning soovib korrastada ka lobi- ja ärihuve esindavate mõjurühmade suhteid ELi ametkondadega. ELi parlamendi liige Taanist, Jens-Peter Bonde ei arva Siim Kallase ettepanekust eriti midagi ja ei usu, et sellest avaldusest midagi eriti paremaks ja läbipaistvamaks muutuks. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 7.03)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Leedu presidendid teatasid, et ei võta osa 9. mai pidustustest Moskvas. Presidendid soovivad veeta päeva, mis Balti riikidele tähendas lisaks sõja lõppemisele aastakümnete pikkust annekteerimist N.Liidu koosseisu, koos oma rahvaga. Eestis arvatakse, et presidendi otsus muudab suhted Venemaaga jahedamaks ning et aastaid valmis olnud piirilepingu allakirjutamine Venemaaga lükkub edasi. Venemaa president Vladimir Putin on reklaaminud maikuu pidustusi “Euroopa leppimise päevana”. Samal ajal püüab Venemaa taotleda endale ainuõigust ajaloo tõlgendamisel. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 8.03) Eesti suuremad erakonnad toetasid välispoliitilistel põhjustel presidendi osalemist Moskva 9. mai üritustel, sest ELle ja NATOle oleks eemalejäämist pidustustest raske põhjendada. Vaid Isamaaliit pidas osalemist 9.mai pidustustel sobimatuks. Paljude eestlaste hinnangul ei ole Eestil Tartu rahuga kehtestatud piiridest loobuva lepingu allkirjastamisega kiire, vastupidiselt Venemaale, kes soovib edendada viisavabaduse läbirääkimisi ELga. (Ivo Laks, Etelä- Suomen Sanomat, 8.03) Eesti president Arnold Rüütel ei soovinud alla kirjutada piirilepingule, millega osa eestlaste poolt asustatud Petserimaad jääb Venemaale. Eesti võib jääda ainsaks EL riigiks, kellel ei ole kehtivat piirilepingut Venemaaga. (Leena Hietanen, Kaleva, 8.03). Eesti president loodab Eesti keerulisele ajaloole viidates, et tema otsust mõistetakse nii idas kui läänes. Teise maailmasõja lõppemine ei toonud eestlastele oma riiki tagasi ja Eesti ei saanud vabalt valida oma tulevikku. President loodab, et mõlemapoolne aus suhtumine ajalukku aitab Eestil ja Venemaal toime tulla mineviku varjudega ja edendada häid suhteid. (Turun Sanomat, 8.03) Eesti presidendi otsust on Eestis kiidetud, öeldes, et Venemaa peaks õppima suhtuma Eestisse austavamalt ja laidetud, kuna arvatakse, et kaotatakse võimalus parandada suhteid Venemaaga. Presidendi otsuse teeb ebaloogiliseks see, et kuigi president ise otsustas Moskvasse mitte sõita, arvas ta samas, et keegi teine peaks pidustustest osa võtma. Küsitav on, kas Moskva õpib midagi sellest, mida Eesti ja Leedu püüavad talle meelde tuletada. Bratislavas ütles Vladimir Putin, et austab nende arvamusi, kelle meelest Teine maailmasõda ja Balti riikide iseseisvuse kaotamine on omavahel seotud. Eestis, Lätis ja Leedus ei peeta seda arvamuse küsimuseks vaid ajalooliseks faktiks. (Pääkirjoitus, Kaleva, 9.03) Eesti valitsus otsustas, et Moskvasse sõidab välisminister Rein Lang, kuid Venemaa tõrjus Eesti esindatuse ministri tasandil Moskva pidustustel. Küsimusele, kes esindab Eestit ja Leedut presidentide asemel, vastas Vene välisministeerium internetileheküljel, et kutse oli isiklik. Lätis soovitakse, et Venemaa tunnistaks Läti okupeerimist. Läti peaministril Aigars Kalvitisel on kahju, et naabrid ei tule Moskvasse selgitama oma nägemust ajaloo kohta. Soome peaminister Matti Vanhaneni arvates ei ole Soomel soovi tõlgendada koos Venemaaga ajalugu, parem on see jätta ajaloouurijatele. (AP, STT, Helsingin Sanomat, 10.03)

Kui president Rüütli otsust mitte osaleda 9.mai pidustustel Moskvas peab õigeks 61% eestlastest, siis mitte-eestlaste seas toetab otsust vaid 6%, selgus ajalehe Postimees tellitud küsitlusest. Presidendi otsust on kritiseerinud ka Eesti press. Osa toimetajatest ja poliitikutest heidab Rüütlile ette riigi huvide ohverdamist oma huvidele. Arvatakse, et Rüütli otsust võis mõjutada järgmisel aastal korraldatavad presidendivalimised ning et president tegi otsuse mida rahvas laialt toetas. Leedu press toetas selgelt oma presidendi otsust Moskvasse mitte sõita, kuid vastupidi Eestile on Leedul juba piirileping Venemaaga. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 10.03)

Eesti justiitsministeerium andis politseile käsu tabada sel aastal vähemalt 63 korruptiivset riigiametnikku. Mitmete poliitikute meelest on selline korraldus vastuolus demokraatia põhimõtetega ning nad nõuavad justiitsminister Ken-Marti Vaheri (Res Publica) tagasiastumist. Justiitsministri korruptsioonivastase võitluse plaani kritiseerisid nii opositsioon kui ka Reformierakond. Minister Vaher nimetas korruptsioonivastase võitluse üheks oma peaeesmärgiks juba kaks aastat tagasi. Peaminister Juhan Parts kaitses erakonnakaaslast ning arvustas Reformierakonna nõudmist vabastada justiitsminister ametist. (Turun Sanomat, 12.03)

Venemaa ajakirjandus

Võidu demarš. Erinevalt oma Läti kolleegist, kes südant kõvaks tehes ikkagi sõidab vodka- vobla- ja tšastuškade maale, Eesti ja Leedu presidente 9. mail Moskvasse fašismi üle saavutatud võitu tähistama oodata ei ole. Läti ja Eesti riigijuhtide põhjendused oma otsusele räägivad kahetistest tunnetest seoses 9. maiga ja tuletavad meelde, et võit fašismi üle tõi samas kaasa nõukogude totalitaarse režiimi tugevnemise. Vene poliitikud on keeldumist kommenteerides kahetsenud käestlastud võimalust suhted normaliseerida – Riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšev. Riigiduuma saadik Konstantin Zatulin pole aga üldse kindel, et otsus mitte sõita tehti Balti riikide endi poolt, aga mitte Washingtonis. Analüütik Andrei Piontkovski sõnul toob keeldumine kaasa piirilepingu allkirjastamise järjekordse edasilükkamise. Ehkki leping on ammu valmis, on Venemaa selle sõlmimisega siiani venitanud, soovides säilitada mingisugustki instrumenti Eesti mõjutamiseks. Laiemas plaanis ei muutu midagi, Moskva jätkab suurriikliku surve avaldamist Baltimaadele, tõstatades silmakirjalikult vene vähemuse küsimust. Millest Baltikumil, olles juba osa Euroopast, pole omakorda sooja ega külma. (Mihail Moškin, Mihail Romanov, Moskovskij Komsomolets, 9.03)

Balti boikott. Venemaal ja Balti riikide “ajalooline leppimine” jääb ära. Ajaloolisi solvanguid pole unustatud ja pragmaatilisi suhteid, millede vajalikkusest viimase 14 aasta jooksul palju on kõneldud, ei ole sõlmitud. Kes rohkem süüdi - kas Balti poliitikud oma venemaalastele arusaamatu klammerdumisega ajaloolistesse pretensioonidesse ning kompleksidesse või meie välisministeerium ning rahvasaadikud oma innukusega teha järske avaldusi baltlaste aadressil - on mõttetu vaielda. Kusjuures Moskvasse ei sõida kummalisel kombel just need presidendid, kellega viimasel ajal oleks nagu ühine keel leitud. Samal ajal kui on oodata oma nõustumist kutsega karmide hinnangutega vürtsitanud ning sellega riikidevahelise sõnasõja algatanud Vaira Vike–Freibergat. EL ei ole Moskvas täies koosseisus. Ent kas tasub sellest tragöödiat teha? Kes lõppude lõpuks vähemusse jäi? Kõigi juhtivate suurriikide liidrid tulevad kohale. Isegi Poola, kes peab Jalta ja MRP üle Venemaaga tuliseid vaidlusi, leidis endas jõudu tõusta kõrgemale solvumistest. Balti liidrid mängisid endid isolatsiooni ja Venemaa ei peaks neid sealt agressiivsete suuriiklike avaldustega välja aitama. (Jelena Šesternina, Maksim Jusin, Izvestija, 9.03)

SL Õhtulehe Moskva korrespondendi kirjutatud artikkel “See pole meie võit”. President Rüütel üllatas oma otsusega isegi paljusid kaasmaalasi. Samas toetab üle poole eestlastest riigijuhi otsust. Eestis ei kahtle keegi fašismi võitmise olulisuses ning N. Liidu rollis selles, aga on ka tõsi, et 9. mai ei ole eestlastele selline pidu nagu venelastele. Hitleri ja Stalini sobinguga kadus Eesti riik maailmakaardilt ning vabastamine fašistlikest vallutajatest ei tähendanud iseseisvuse taastamist. Eesti rahva kannatused II maailmasõja lõpuga ei lõppenud, sõjajärgsetes repressioonides kaotati märkimisväärne osa rahvast, sealhulgas lõviosa intelligentsist. Eestlased olid sellesse sõtta üldse vastu oma tahtmist kistud ja olukorras, kus erinevate okupatsioonivõimude läbi viidud mobilisatsioonide tulemusena sõdis vend venna ja isa poja vastu, on võimatu öelda, kes neist oli õigel ja kes valel poolel. Emotsioonid Eesti Võidupäevale tulematajäämise üle pulbitsevad veel mõnda aega, aga vaevalt mõjutab see tõik Eesti-Vene suhteid fataalselt. (Igor Taro, Moskovskie Novosti, 11.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonian inflation reached 0.6% in February on a monthly basis and 4.5% from the same month one year earlier, the national statistics department said. The consumer price index was mainly influenced by an increase in the price of gasoline (petrol) and diesel fuel, as well as by the termination of a special offers for phone services. (Afp, 7.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Maailma majandusfoorumi aruandes globaalsest infotehnoloogia arengust on Eesti hõivanud 25. positsiooni, olles Ida- ja Kesk- Euroopa riikidest kõige kõrgemal kohal. Nimekirja juhivad Singapur, Island, Soome, Taani, USA ning Suurbritannia. (Frances Williams, John Burton, Financial Times, 10.03)

Saksamaa ajakirjandus

Griesseni ülikooli maksunduse professor Christoph Spengel väidab, et reinvesteeritud tulu maksusoodustamine võib minna vastuollu ELi õigusaktidega. Eesti rikkuvat selgelt ELi juhiseid, mis ei luba eri liiki tulusid üksteisele eelistada. Brüssel nõuab Eestilt kõikide tulude võrdset kohtlemist. Seetõttu on Eesti valitsus plaaninud aastaks 2007 viia nii reinvesteeritud kui ka väljavõetud tulud 20% maksumäära alla. Spengel eelistab üleeuroopalist ühtlustatud ja ettevõtlusele soodsat, madalamat maksusüsteemi (Jens Tartler, FTD, 10.03).

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ettevõte Mandator, kes tegeleb IT-konsultatisoonidega, on üle elanud IT valdkonna kriisi ning see on firmat ainult tugevamaks teinud. Ettevõtte Mandator üheks strateegiaks on olnud ka odavama tööjõu ja ärikeskkonna kasutamine Eestis. Mandatori esindaja Niklas Flyborg arvab, et Eestis on ettevõttel kasulik tegutseda veel järgmised 5-10 aastat, sest seni on palga- ja muud kulud seal odavamad. (Daniel Dickson, Dagens Nyheter, 6.03)

Soome ajakirjandus

EL liikmelisus on Eestis kaasa toonud süveneva tööjõupuuduse ja palkade kiire kasvu probleemi, arvab Marketing Management Conceptin (MMC) arengudirektor Janek Oblikas. Juhtidest on puudus kogu Eestis, töötajatest on suurem puudus väljaspool Tallinnat. Tallinna piirkonnast toimub aga väljaränne välismaale. MMC tegevdirektor Hannu Rädy leiab, et EL on olnud Eestile suurem väljakutse kui Soomele, kuna palgavahe Eesti ja vanade EL riikide vahel oli suur. Database Central European uuringu kohaselt tõusid palgad Eestis aastatel 1999-2003 kiiremini kui mistahes teises uues EL riigis. Suur osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest püüab töötajate lahkumise probleemi lahendada kiire palgatõusuga, erinevate lisadega ja koolitusega. (Jorma Pöysä, Kauppalehti, 8.03)

Eesti suurim viinatootja Liviko suundub vallutama Soome turgu. Liviko kavatseb alustada kampaaniat Soomes aprillis. Eestlaste uhkus Viru Valge soovib esitada väljakutse soomlaste rahvusaardeks kujunenud Koskenkorvale. Eestlased usuvad, et Viru Valget saab peagi osta ka Alko riiulitelt. Kui nii peaks juhtuma, kirjutatakse taas üks uus peatükk Soome ja Eesti ajalukku. Legendi järgi saavad Viru Valge ja Liviko olla igavesti tänulikud Soome presidendile Urho Kekkonenile, kes käis omal ajal Nõukogude Eestis ja maitses Viru Valget ning vaimustus sellest. Kui Kekkonen kohtus Nikita Hrustšoviga ja kiitis, et Eesti vodka on väga hea, said eestlased loa hakata oma vodkat tootma. Liviko lubab Viru Valge kampaaniast Soomes teha sellise, mis ei jää märkamata. (Pentti Väistö, Kaleva, 10.03)

Ajaleht Äripäev avaldas Elcoteqi palgapoliitikat ja tööaegu puudutava artikli, milles oli intervjueeritud Elcoteqi Tallinna tehase töötajaid. Töötajad kurtsid muuhulgas väikese palga ja liiga lühikese töölepingu pikkuse üle. Elcoteq lükkab Äripäeva arvustuse ümber. Ettevõte palkas eelmise aasta alguses uusi töötajaid ja leitakse, et küsimuste tekkimine on normaalne. Elcoteq ei soovi palkade suurust avaldada, kuid need olevat võrdväärsed Eesti keskmise palgaga. Soome Metallitööliste Liidu (Metallityöväenliitto) Helsingi ja Uudenmaan liidu piirkonna sekretär Pekka Sivilli sõnul on Elcoteqi palgad siiski tunduvalt alla keskmise palga ning väiksemad kui teistes vastavates ettevõtetes. (Katri Kallionpää, Helsingin Sanomat, 11.03)

SOK Hotell kavatseb ehitada uue hotelli Tallinna kesklinna Sokos Hotell Viru kõrvale. 180-toalisest hotellist kavatsetakse luua heatasemeline ärimeeste ja vabaaja hotell koos ajaviitekeskusega. Hotell peaks uksed avama kevadel 2007. (Turun Sanomat, 11.03)

Artikli kirjutaja mõtiskleb selle üle, kas usaldada tuttavate kogemusi või süstemaatilist uuringut (Eesti Majandusministeeriumi tellitud uuringut ettevõtlusest Eestis). Kogemused näitavad, et eestlased on ettevõtlikud, eelarvamusteta. Uued suunad tulevad Eestisse kiiremini ja neid rakendatakse kiiremini kui Soomes. Eesti Konjunktuuriinstituudi kokkuvõtte kohaselt pole aga eestlased kuigi ettevõtlik rahvas. Ettevõtjana soovib töötada vaid 29 % inimestest. Vanades EL riikides on vastav arv 47%, Soomes 26%. Uuringu järgi on Eesti ettevõtjad suhteliselt vanad, umbes 40 aastased mehed. Potentsiaalseid ettevõtjaid on 9%, noored 16-24 aastased, kellel innukus ja rahaahnus korvavad teadmised ja kogemused. (Jorma Pöysä, Kauppalehti 10.03)

Varia

Suurbritannia ajakirjandus

32-aastane blond naisdirigent Anu Tali on jõudnud juba oma teise CD lindistuseni. Seekordne helikandja kannab nime Action Passion Illusion, mille lähtekohaks kultuurisidemed Soome, Venemaa ja Eesti vahel. Ettekandele tulevad nii Sibeliuse, Rahmaninovi kui Tüüri helitööd. Koos mänedžeri ametit pidava kaksikõe Kadriga asutasid nad seitse aastat tagasi Põhjamaade Sümfooniaorkestri, mille paljurahvuseline kollektiiv kohtub viis korda aastas esinemisteks Tallinnas, ehkki dirigeerimine viib Anu Tali ka laia maailma – jaanuaris debüteeris ta Ameerika Ühendriikides New Jersey Sümfooniaorkestri ees. Ometi kinnitab kaunitar, et endaloodud orkester on siiski ta esimene armastus ja kirg. Ajas tagasi vaadates tundub 25-aastaselt sümfooniorkestri rajamine pisut hullumeelne, esmalt oli see plaanis ühekordse projektina, kuid elujõulise kooslusena tegutseb juba mitmendat hooaega. (Neil Fisher, The Times, 11.03)

Rootsi ajakirjandus

Eesti kirjanik Jaan Kross sai 85 aastaseks. Seda Eestis väga austatud kirjanikku võib pidada lausa Eesti rahvuskirjanikuks, kuna ka nõukogude ajal andis ta oma raamatutega inimestele lootust, et kunagi tuleb parem elu. Jaan Krossi teoste kirjastaja Suurbritannias, Christopher MacLehose peab Jaan Krossi maailmakirjanikuks. Kui võrrelda Eestit Rootsiga, siis Rootsil ei ole taolisi rahvuskirjanikke. Ilmselt sellepärast, et Rootsit ei ole juba 500 aasta jooksul okupeeritud ning just noored rahvad vajavad selliseid kirjanikke nagu Jaan Kross. (Christian Braw, Svenska Dagbladet, 8.03)

Norra ajakirjandus

ELI ametliku uurimuse järgi on Põhjamaad IT valdkonnas väga edukad. Norra on Põhjamaadest aga kõige viimane. Uutest ELi riikidest on kõige kõrgemal kohal Eesti. (Siri Gedde-Dahl, Gunhild M. Haugnes, Aftenposten, 8.03)

Soome ajakirjandus

Kriitik, kuraator ja toimetaja Sirje Helme on valitud Eesti Kunstimuuseumi uue ehitise KUMU direktoriks. KUMU ehitatakse rahvusvahelist kunsti eksponeeriva Kadrioru lossi kõrvale. Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse muuseumi ehitamiseks võitis 1994 aastal soomlane Pekka Vapaavuori. Muuseum valmib selle aasta lõpus. KUMU püsiekspositsioonid hakkavad eksponeerima Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani. Lisaks tuleb muuseumisse vahetuvate näituste ruum. (Helsingin Sanomat, 12.03)

Helsingi Kunstigaleriis (Taidehalli) avatakse 12.03.05 Peeter Mudisti näitus. Peeter Mudist on Eesti kunsti elav klassik ja hinnatud nii kriitikute kui rahva poolt. Teadaolevalt ostetakse kõik Mudisti maalid otse ateljeest. Retreti tegevdirektor Anu Liivak ütleb, et Eesti muuseumidel on vähe raha kunsti hankimiseks. Helsingi näitusel olevatest töödest on paljud laenatud erakogudest. Mudisti teoseid on ka Kiasmas ja Kölni Ludwig muuseumis. (Anu Uimonen, Helsingin Sanomat, 11.03) Peeter Mudisti kunstis on lapselikku elurõõmu ja jõulist väljendust. Parkinsoni tõppe haigestunud kunstnik on tuntud meeleolude ja hingestatud maastike kujutajana. (Turun Sanomat, 12.03)

Eesti presidendi abikaasa proua Ingrid Rüütel osales aukülalisena Raumas korraldatud seminaril Laste mängud – anna päev mängule (Lasten leikit - anna päivä leikille). Seminaril esinenud Turu Ülikooli professor Aili Helenius ja lektor Riitta Korhonen andsid ülevaate soomlaste mängu uurimustest ning Eesti teadlane Anu Vissel rääkis eestlaste mängutraditsioonidest. (Jari Rantanen, Turun Sanomat, 11.03)

Lahtis Soome Meeskooriliidu 60. juubeliga seoses peetud neljanda rahvusvahelise Madetoja meeskooride võistluse B-sarja võitis Tallinna Pedagoogikaülikooli Meeskoor. B-sarjas võistles 22 meeskoori Soomest ja Eestist. A-sarja võitis Svanholm Singers Rootsist. (Etelä-Suomen Sanomat, 13.03) Juubeliga seoses esinesid 14 koori Lahti Trio ja Sokose kaubanduskeskustes. Kaubanduskeskustes esinenud nelja välismaise koori hulgas oli kaks koori Eestist (Lihula Meeskoor) ning Rootsi ja Norra koorid. (Markus Luukkonen, Etelä-Suomen Sanomat, 12.03)

Oberstdorfi MM-võistlustel neljandaks jäänud Andrus Veerpalu võitis Norra Holmenkollenis peetud 50 km suusamaratoni. Veerpalu on klassikatehnika spetsialist, kellel sujuvad eriti hästi pikad distantsid. (Etelä-Suomen Sanomat, 13.03)

Soome piirivalveamet on avastanud, et Eestist värvatud alla kahekümneaastased kullerid mitte ainult ei toimeta narkootikume Soome, vaid viivad Eesti ka Soome poodidest varastatud asju, peamiselt kalleid spordirõivaid ja kosmeetikat. Selline tegevus on varasemast organiseeritum ning spetsialiseerunum. Arvatakse, et päevas sõidab Helsingi-Tallinna vahel paarkümmend kullerit ning et selliseid rühmi on kümmekond. Kullerid ise asju ei varasta, nad võtavad saagi poevarastelt ning toimetavad varastatud asjad Eestisse. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 11.03)