Nädal välismeedias, 28. veebruar - 6. märts 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

France is to hold its referendum on whether to adopt the EU constitution on May 29. The French plebiscite is seen as a key hurdle to the charter coming into effect across the European Union. (Afp, 4.03)

The prime ministers of Spain and France called on all Europeans to vote 'yes' in proposed referendums on the European Constitution, urging the French in particular to approve the EU text. PM Jose Luis Rodriguez Zapatero and Jean-Pierre Raffarin launched a clear call to French voters, as opinion polls show French support for the charter sliding before a referendum on it this summer. (Reuters, 1.03)

Less than a quarter of French voters say they will back the EU constitution in May's referendum, according to an opinion poll, with almost half of those surveyed saying they were still undecided. The survey, carried out by polling group Ifop for French Sunday newspaper Journal du Dimanche, said 23 percent were likely to back the treaty, down from 25 percent in a similar poll last month. (Reuters, 5.03, Afp, 6.03)

France's ruling centre-right party opened its campaign to persuade voters to back the EU's proposed constitution in a May referendum and repeated its opposition to Turkey's possible EU membership. Under the slogan "Europe deserves us to say yes", Nicolas Sarkozy, leader of the Union for a Popular Majority (UMP), began the campaign for the referendum. A "yes" may prove difficult, with voters unhappy with the government's cost-cutting reforms and amid concern over a sluggish economy, rising unemployment and Turkey's EU bid. (Reuters, 6.03)

Czech President Vaclav Klaus has said a referendum should be held on the EU constitution in the Czech Republic, instead of ratification taking place in parliament. Around half of the EU's current 25 member states have opted to ratify the constitution by popular vote. The Czech Republic has not yet decided which method of ratification to choose although PM Stanislav Gross has said he believes a referendum should be held at the same time as the next scheduled parliamentary elections in June 2006. (Afp, 28.02)

Greece's opposition socialists renewed their call for the government to hold a referendum on the EU constitution. The Socialist PASOK party expressed its support for the text, calling it a "key step for a democratic, politically strong and fair Europe" in a resolution. Greece's conservative government announced in October that the constitution would be ratified in a parliamentary vote, rejecting earlier calls by the socialists for a referendum. No date has been set for the vote. (Afp, 6.03)

Britain will seek to make the EU more prosperous and more secure during its six-month presidency that begins in July, British Minister for European Affairs Denis MacShane said. Without robust economic growth, maintaining the European social model and environmental protection is not possible, the minister said during a talk at Prague's Charles University. Arguing for maintaining budget discipline and using European subsidies wisely, he said London opposed increasing the EU budget because it believes that the current budget is sufficient but used ineffectively. (Afp, 3.03)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU pledged to boost assistance to the Palestinians and praised Palestinian President Mahmoud Abbas for keeping his word in restoring order since his election. "The president can be sure the EU will be behind the Palestinians in achieving their dream of a Palestinian state," EU foreign policy chief Javier Solana told Abbas. (Reuters, 2.03)

Laienemine

The EC told Romania it would join the EU in 2007 as planned if the Balkan country effectively fights corruption and reforms its lumbering judiciary. Romania and neighbour Bulgaria form the EU's second eastward expansion after 10 other states joined in 2004 but Bucharest has been slow in battling rampant graft and reforming its communist era courts, prompting fears its accession may be postponed. (Reuters, 1.03)

Croatia's prospects for starting entry talks with the EU on March 17 appeared to fade when the bloc's top official expressed doubts the country was fully cooperating with a U.N. war crimes tribunal. EU leaders have decided to launch membership negotiations with the former Yugoslav republic this month if it cooperates with the Hague-based tribunal on catching former General Ante Gotovina, who is accused of war crimes. (Reuters, 2.03)

PM Ivo Sanader still believes Croatia can start EU membership talks on time this month, even if it does not arrest a fugitive general wanted by the UN war crimes tribunal in The Hague. (Reuters, 2.03)

The EU will not open membership talks with Croatia in mid-March unless fugitive general Ante Gotovina is delivered to the UN war crimes court, EU enlargement commissioner Olli Rehn said in an interview. Rehn voiced hope that Croatian authorities would succeed in locating the retired general before March 17, the date set by EU for the opening of talks. (Afp, 5.03)

Nearly two-thirds of Turks are in favour of their country's future membership in the EU, while only 12 percent think joining the bloc would be a bad thing, an EU survey showed. The first Eurobarometer national survey of the country, which is due to start accession talks in October, showed Turks expect membership to bring economic prosperity and help fight unemployment, but know very little about the bloc. (Reuters, 2.03)

Turkey is showing "slippage" in its reform drive to join the EU, though current slow progress should not jeopardise the start of entry talks on schedule on Oct. 3, an EU envoy said. Hansjörg Kretschmer cited reports of police harrassment of Turkey's Alevi religious minority, of petty restrictions placed on the Istanbul-based Greek Orthodox Patriarchate and of excessive police force used against demonstrators. Kretschmer said Turkey needed to complete a law on religious foundations that would buttress the property and educational rights of its non-Muslim minorities. (Reuters, 3.03)

EU Enlargement Commissioner Olli Rehn will press Turkey next week to initial an agreement to extend its customs union to the 10 new EU member states soon to keep its drive to start entry talks in October on track. EU leaders agreed last December that Turkey must sign the politically sensitive protocol, which diplomats said raise its level of recognition of Cyprus, as a condition for beginning accession negotiations on Oct. 3. (Reuters, 4.03)

EMU, majanduspoliitika

EC head Jose Manuel Barroso called on EU member states to agree on "new financial perspectives" by next June, insisting they should contribute more to the bloc. Speaking after a seminar in Helsinki marking Finland's 10 years in the EU, Barroso pointed out that last year's expansion of the bloc to include 10 new members meant the union needed more dues to get by. "We can't have more Europe with less money," he said, adding that it was important to agree on the new financial perspectives before Luxembourg ends its six-month presidency in June. "In case there is not an agreement now, probably we could not start with the new financial perspectives in 2007," Barroso said, echoing widespread fear that the next presidency under Britain will be unable to agree the spending round in time, given London's fierce defense of its own financial interests in the EU. (Afp, 4.03)

The EC vowed to press for an urgent shake-up of rules to cut red tape and free up the EU's services sector, key to expanding the bloc's sputtering economy. But EU internal market chief Charlie McCreevy, while stressing the need for more cross-border competition, denied he would countenance "social dumping" of jobs from richer western European states to poorer new ones in central Europe. McCreevy, confirming plans to revise proposals drawn up by his predecessor Frits Bolkestein, also denied he was bowing to pressure from traditional heavyweights France and Germany, which are keen to protect their workforce. (Afp, Reuters, 3.03)

Business and consumer confidence has eroded in the 12-nation eurozone, according to key economic sentiment data released by the EC. The Business Climate Indicator (BCI) for February fell by 0.2 points in February to 0.20, returning to its lowest level since March last year, the EU's executive arm said. (Afp, 28.02)

The EU commissioner for economic and monetary affairs, Joaquin Almunia, said he was confident agreement would be reached "soon" on the Stability and Growth Pact, even as German Finance Minister Hans Eichel called for greater flexilibity. "Consensus is emerging on a number of key issues, even if there still isn't total accord on some of them," Almunia told. (Afp, 2.03)

European Central Bank President Jean-Claude Trichet hit out at the recent decision by the Ecofin council of European finance ministers to give Greece extra time to bring down its public deficit. The ECB's decision-making governing council "takes the view that the extension of the deadline, from 2005 to 2006, for correcting the excessive deficit pushes the room for interpretation of the rules and procedures to the limit," Trichet told. (Afp, 3.03)

Julgeolek

New NATO member state Estonia is set to increase its NATO-led mission to Afghanistan by a dozen troops this year and a further 75 troops next year, the Estonian defence forces said. Estonia is likely to increase its participation in the NATO mission by up to 15 soldiers this year, although the final decision is yet to be taken," Vice-Admiral Tarmo Kõuts, commander-in-chief of the Estonian defence forces, told journalists, adding that the troops would join the UK-led provincial reconstruction teams this summer. Next year, he said, Estonia would send an additional mobile unit of up to 75 troops. Estonia currently has 18 soldiers serving in the 8,300-strong NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) in Afghanistan. Visiting NATO General Gerhard W. Back, commander-in-chief of NATO forces based in Brunssum, Netherlands, said NATO highly appreciated Estonias contribution. (Afp, 2.03)

NATO began a long-awaited expansion of its peacekeeping forces into western Afghanistan as part of efforts to rebuild the remote and rugged region, the commander of the force said. An initial deployment of Italian troops had started to arrive in the main western city of Herat, where they will later be joined by soldiers from Spain, Greece and Lithuania. (Afp, 2.03)

NATO has reached agreement with Georgia to allow its troops to transit the ex-Soviet country to bolster an alliance-led peacekeeping force in Afghanistan, an official said. NATO chief Jaap de Hoop Scheffer was due to sign the accord with Georgian Foreign Minister Salome Zurabishvili after final details were hammered out with Tbilisi. The accord notably allows NATO to use Georgia's air, road and rail infrastructure to transport equipment and personnel involved in the International Security Assistance Force (ISAF). (Afp, 2.03)

NATO's peacekeeping mission in Kosovo (KFOR) said it would deploy 600 more German troops to Kosovo next week as part of a reinforcement exercise. A German armored infantry unit would be deployed from March 6 to April 13 to "send a clear message from NATO and the international community of a strong resolve and commitment to maintain peace and stability in Kosovo," KFOR said. The troops would arrive by air and join 18,000 NATO troops already stationed in the southern Serbian province. (Afp, 2.03)

Moskva suhtub rahulikult NATO kavasse korraldada Balti riikides õhutõrjealane sõjaväeõppus, kui see ei ole agressiivse iseloomuga, ütles Vene Föderatsiooni kaitseminister Sergei Ivanov Berliinis toimunud pressikonverentsil. Samas lisas minister, et ei mõista taoliste õppuste korraldamist Balti regioonis, seda reaalseid, mitte müütilisi ohte silmas pidades. (Interfax, 02.03)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

ELi eelarveküsimused on tekitanud palju eriarvamusi ühenduse liikmete seas. ELi liikmed on eelarveküsimustes jagunenud kahte leeri: esimesed tahavad kulutusi tõsta, teised, näiteks Saksamaa ning Suurbritannia soovivad fiskaalpoliitikat enam ohjes hoida. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 02.03) Finantsperspektiiv aastateks 2007-2013 näeb ette ühise põllumajanduspoliitika ning regionaalabi jätkumist. Otsus selle kohta peab olema vastu võetud ühehäälselt kõigi 25 liikme poolt. On suhteliselt ebatõenäoline, et konsensuseni jõutakse Luksemburgi eesistumise ajal juuni lõpuks, seega jääb strateegiline finaal elutähtsale küsimusele vastamisel Suurbritannia eesistumisaega. (The Economist, 04.03) Belgia peaminister Guy Verhofstadt saatis möödunud kuul Euroopa riigijuhtidele kirja, milles ta kritiseeris ELi liikmete ainult-enda-huvidele-mõtlemise poliitikat ELi fiskaalpoliitikas. (Wolfgang Munchau, Financial Times,28.02)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi otsus 9. mail Moskvasse minna on kindel. Vaidlusi on tekitanud pigem küsimus, kas tal ikka sobib minna seal korraldatavale Punaarmee võiduparaadile. Üha enam on Saksamaa meedias esile tõusnud Baltimaade küsimus ja arvamus, et Saksamaa peaks selles osas omalt poolt sõna võtma. Kristlikud demokraadid pole rahul. “Schröder peaks kasutama oma häid suhteid Putiniga ajaloolise tõe kuuldavale toomiseks,” kinnitas ajakirjale Spiegel Friedbert Pflüger, CDU liidupäevasaadik. Vaid niimoodi saab võimalikuks kolme Balti riigi ja Venemaa vaheline leppimine, väitis Pflüger, kinnitades, et 9. mai ei tähista Baltimaadele mitte ainult natsionaalsotsialistide diktatuuri lõppu, vaid ka N Liidu okupatsiooni jätkumist. Sotsialistide arvates on Baltimaade ja Moskva suhete parandamine nende omavaheline küsimus, kuid Saksamaa huvides on, et pinged lõpuks nende vahelt kaoksid.

EL võttis Baltimaid vastu võttes eelmisel aastal omaks ka nende ajaloo, kinnitas ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung juhtkiri. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on endaga kaasa toonud teadmise ajaloost, mis on lääneriikide senise must-valge pildi tunduvalt kirjumaks muutnud. FAZ märkis, et EL sündis soovist ajaloolist katastroofi heastada. Nüüd on vaja lõpuks tähele panna sedagi ajaloolist tõde, et sõja ohvrite jaoks on kahe totalitaarse diktatuuri hea ja kuri omavahel lahutamatult seotud. Raske olukord valitses sõja ajal kõikides Baltimaades, nende elanikud olid sundseisus, milles oli võimalik langetada ainult poliitiliselt valesid otsuseid (FAZ, 1.03).

Laupäeval ilmus ka Päevalehes ja teistes suuremates Euroopa päevalehtedes avaldatud Saksa Liidupäeva saadikute - SDV viimase välisministri Meckeli ja Liidupäeva Euroopa komisjoni esimehe Wismanni - Baltimaade olukorda selgitav artikkel. EP president Joseph Borrell ja EL-i MN esimees Jean Claude Junker peaksid võtma initsiatiivi ja korraldama sõja lõpu 60. aastapäeva mälestusürituse EL-i institutsioonide peakorteris. See päev puudutab sügavalt Euroopa identiteeti ja seetõttu tuleks seda ka Euroopa pealinnas sobivalt tähistada (Die Welt, 5.03).

Usutluses ajalehele Die Welt ütleb Poola president Aleksandr Kwasniewski, et 9. Mail ta Moskvasse ei sõidaks, kui seal tähistatakse Jalta või Molotovi-Ribbentropi sobingute aastapäeva. Ta mõistab suurepäraselt eestlaste, lätlaste ja leedulaste seisukohti. Kuid ajalugu ei saa tagasi pöörata, sellele saab vaid moraalset hinnangut anda. Ajaloolise tõe tunnistamist ootab Moskvalt ka Poola (Stefanie Bolzen, Die Welt, 28.02).

Itaalias on käimas tuline arutelu fašismi ja kommunismi sümbolite ümber, kirjutab FAZ. Diskussioon, kas sirp ja vasar keelustada või mitte, on üleliigne ja isegi kahjulik. See on selgelt ülepolitiseeritud. Sageli saavad sõna endise kommunismibloki maade esindajad ja mõned prantsuse mõtlejad, see toob vaheldust itaallaste nägemusse. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi jaoks on aga kommunismivastasus juba 1994. aastast alates lipukirjaks olnud. Tema nägemuse kohaselt ei pea ainult parempoolsed oma minevikku kahetsema, vaid ka vasakpoolsed peaksid oma tegude eest vastutama. Liiga tihti samastab Berlusconi kõiki vasakpoolseid sirbi ja vasara ning kommunistlike kuritegudega. Isegi Romano Prodi “Liit” tuletavat talle meelde NSV Liitu (Heinz-Joachim Fischer, FAZ, 28.02).

Düsseldorfi Makroökonoomiliste ja konjunktuuriuuringute Instituut (IMK) ei usu, et madalamad maksud ettevõtetele aitavad Saksa majandust elavdada. Lootused majanduskasvu ja tööhõive olukorra paranemisele ei ole õigustatud. Sellega vastandab instituut end majandusminister Wolfgang Clementile, kes on maksude alandamist üheselt toetanud. Ehkki kantsler Schröder on maksude alandamise vastu, tegi liiduvalitsus asjatundjate komisjonile ülesandeks uurida maksude alandamise vajalikkust ja väljavaateid. Instituudi uurimuse kohaselt ei anna praegune siseriiklik nõudlus ja ekspordiväljavaated mingit põhjust uskuda, et ettevõtted on huvitatud investeeringute suurendamisest. Lähedus potentsiaalsetele turgudele, infrastruktuur ning kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on tähtsamad kui maksukoormus. Kokkuvõttes mõjutaks maksude alandamine negatiivselt Saksa riigi eelarvet (Mark Schieritz, FTD, 4.03).

Majandusteadlane Nils Karlson väidab ajaleheusutluses, et heaoluriik ähvardab vabadust ja väärikust. Rootsi mudel piiravat inimeste initsiatiivi ja valikuvõimalusi. Mitte mingit heaolu pole see nõndanimetatud heaoluriik kaasa toonud. Oluline küsimus on maksud: isikul peab olema võimalus hallata suuremat osa oma sissetulekutest kui see praegu võimalik on. Saksamaal on paremad võimalused tõeliseks heaoluriigiks tõusta kui Rootsil, sest Rootsi on tsentraliseeritum, riigikesksem, sotsiaaldemokraatlikum. Saksamaa rootsistub üha enam, sakslaste asemel pöörduks Karlson tagasi Ludwig Erhardi turumajanduslike põhimõtete juurde. Euroopale on isegi kasuks, et just Saksamaal on nüüd samad probleemid. Nende edukas lahendamine Saksamaal mõjutab soodsalt kogu Euroopa arengut (Rainer Gatermann, Die Welt, 28.02).

Hans Eichel väidab ajaleheusutluses, et Saksa ettevõtete maksukoormus väheneb käimasoleva reformi käigus pidevalt. Saksamaa peab lõpetama “oma tee” käimise maksunduse alal, ühtlustama maksud kõikidele ettevõtlusliikidele ning lihtsustama kogu maksusüsteemi. Seda aga ei saa küll väita, et Saksa ettevõtted liiga kõrgeid makse maksavad (Carsten Germis/Tillmann Neuscheler, FAZ, 6.03).

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse parlamendi mõlemad kojad kogunesid 28. veebruaril Versailles’s, et lõplikult kinnitada parandused riigi 15. põhiseadusesse. Muudatused avavad tee Euroopa põhiseadusliku leppe referendumile. Nii rahvasaadikud kui senaatorid olid oma otsuses üksmeelsed – põhiseadusparandused kogusid 730 poolt- ja 66 vastuhäält, 96 peamiselt sotsialisti, kes Euroopa põhiseaduslikule leppele “ei” kavatsevad öelda, hääletusel ei osalenud. (Le Monde, 1.03) Paar päeva pärast parlamentääridelt rohelise tule saamist, teatas president Jacques Chirac 4. märtsil, et rahvahääletus toimub Prantsusmaal 29. mail. Kuupäeva teatavakssaamisega algas ka kampaania prantslaste häälte võitmiseks, et põhiseaduslik lepe referendumil ikka ratifitseeritaks. Üks esimesi märke sellest oli Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarini kirjutis Le Monde’i veergudel, milles ta nimetab viis põhjust, miks prantslased peaksid Euroopa põhiseaduslikule leppele “jah” ütlema. Esimese põhjusena toob ta välja kiire vajaduse põhiseaduse järele. Selle üheks olulisemaks aspektiks on Euroopa välisministri ametikoha loomine, mis tagaks Euroopa hääle tugevuse. Teisena toob Raffarin välja poliitilised ja administratiivsed põhjused, leppes ette nähtud ümberkorraldused liidu paremaks toimimiseks. Kolmandaks parandaks leppe ratifitseerimine liidu sotsiaalpoliitikat. Konstitutsioon on siduv vähemuste kaitsel, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamisel, võitlusel ühiskonnast kõrvalejäämise vastu, hariduse kõrgetasemelisuse tagamisel… Neljandaks, aitab lepe tagada Euroopa majandusliku edu. Raffarin küsib, mis saaks Prantsusmaa põllumajandusest ja kalandusest ilma Euroopa toeta. Samas annab eurogrupi stabiilse juhtimise sisseseadmine eurotsoonile uue dünaamika. Viiendana tõstab Raffarin esile kultuurilise dimensiooni rikastumise. (Jean-Pierre Raffarin,. Le Monde, 5.03) Kampaaniaks on aega kolm kuud. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et Prantsusmaal läheb hääletama pisut üle poole valijatest, neist 40% ütlevad leppele kindlalt “jah”, 26% “ei” ja koguni 34% ei ole tänaseks otsustanud, kuidas hääletada. (Guillaume Tabard, Le Figaro, 10.03)

Prantsuse ajakirjandus avaldas mitut puhku arvamust, et EK president José Manuel Barroso on vähemasti kuni Prantsusmaa rahvahääletuseni saksa – prantsuse paari vang. 100 päeva ametis olnud liberaalsete vaadetega Barroso ei või kuni 29. mai referendumini enesele lubada prantslastes pahameele tekitamist. Ta on pidanud painduma mureliku Jacques Chiraci ees, kes tuli talle meenutama Prantsuse rahvahääletuse keerulist konteksti, lubades Bolkesteini direktiivi uut läbivaatust, Pariisile ja Berliinile soodsalt ootab ka stabiilsuspakt kohendamist suunas, et see oleks vähem sunduslik ning Lissaboni protsessis ette nähtud vana mandri majanduskasv ei tule Barrosos kinnitusel mingil juhul Euroopa sotsiaalmudeli arvelt. (Alexandrine Bouillhet, Le Figaro, 2.03)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia ajalehtedes diskuteeritakse endiselt aktiivselt EL põhiseadusliku leppe ratifitseerimise üle. Taanis käivad tulised vaidlused põhiseadusliku leppe rahvahääletuse üle, mis toimub 27. 09.2005. Ka Rootsis on teema aktuaalne. Rahvas on mures, sest leiavad, et poliitikud soovivad võtta neilt otsustamisõigust. Rootsi press arvab aga, et rahavahääletuse korraldamine Rootsis oleks viga, sest sellega tõstataks küsimus ka EL liikmelisuse üle. Otsuse peaks tegema Rootsi parlament, seda aga peale järgmisi parlamendivalimisi. Kõigepealt oleks vaja põhiseaduslikku lepet üleriigiliselt tutvustada ning selle üle arutleda, alles siis tuleks langetada otsus (Mats Hallgren, SvD, 26.02) Leitakse, et rahvahääletuste korraldamine on pigem Taani traditsioon, Rootsile on aga omane esindusdemokraatia ning seega peaks parlament selle tähtsa otsuse langetama. Taani ajakirjandus loodab, et taani rahvas hääletab ”jah” ning rahvahääletusega kaasnevas diskussioonis arutletakse pigem Taani tulevikku üle EL-s, kui hääletustulemuste üle (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 01.03). Samas on Taanis aktiivsed ka EL-i vastased, kes töötavad ”ei” nimel, kuna põhiseadusliku leppega jääb iga riigi sõnaõigus EL-s veelgi väiksemaks (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 01.02). Rootsi ajakirjandus leiab, et käesolev aasta on EL jaoks otsustav aasta, otsustatakse Türgi liitumise ja põhisedusliku leppe ratifitseerimise üle. Tagasilöögiks võib saada nii mõne riigi eitav tulemus rahvahääletusel kui ka ebaõnnestunud läbirääkimised Iraaniga (Ingrid Heström, Dagens Nyheter, 26.02). Aktiivne diskussioon Taanis leiab vastukaja ka Norras: automaatset ”jah-i” rahvahääletuselt tulla ei pruugi, Taanil on ennegi teistest erinevalt otsustanud, näiteks eurotsoonist väljajäämisega. (Juhtkiri, Aftenposten, 01.03).

Endiselt kõlavad ka järelkajad Bushi Euroopa visiidile ning lahkamist transatlantilised suhed ja Euroopa tulevik. Taani ajalehes Jyllands-Posten arvatakse, et diplomaatias sõbrustatakse vaid vajadusel ning”transatlatilised suhted meenutavad praegu abielu, mis püsib koos laste pärast. See transatlantiline abielu on teinud läbi mitu rasket kriisi ning nüüd oleks vaja nõustamist ja teraapiat.” (Samuel Rachlin, JP, 27.02) Üldiselt leitakse, et kuigi visiidiga suurt läbimurret Euroopa-USA suhetes ei kaasnenud, on tänu USA viisakusele ning soojale hoiakule Euroopa suhtes nüüdsest palju raskem USA-d vaenulikuna kujutada. Samas aga heidetakse Taani ajalehtedes Euroopale ette, et Euroopa ei arutle piisavalt omaenda olemuse üle. Arutatakse suhteid USA-ga, kellest meil on suhteliselt selge pilt. Kes me aga ise oleme? Võtame põhiseadusliku leppe vastu ja edasi? (Tom Jensen, Berlingske Tidende, 27.02)

Skandinaavia ajakirjandusele tundub, et Bushi visiidi tulemusena, on USA suhtumine Iraani küsimusse muutunud EL-iga sarnasemaks, kuna nüüd leiab ka Bush, et Iraaniga peaks kõigepealt püüdma läbi rääkida (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tiedende, 02.03)

Viktor Juštšenko teatas Brüsselis, et aastal 2007 on Ukraina valmis alustama liitumisläbirääkimisi. Ta võeti vastu ovatsioonidega. Küsimusele, kuidas ta end tunneb, vastas ta, et tunneb rõõmu juba sellest, et ellu jäi, sest vähesed inimesed elavad üles sellise mürgitamise (Rolf Gustavsson, SvD, 26.02) Norra ajakirjanikud on endiselt mures, mis saab Norra lõheekspordist EL-i. (Arve Øverby, VG, 26.02) Rootsi ajakirjanduses arvatakse, et rootslased maksavad Eli eelarvesse liiga palju, kolm korda rohkem kui taanlased (Bosse Ringholm, SvD, 04.03)

Soome ajakirjandus

Soomes soovitakse muuta rahukaitseseadust nii, et osalemine ELi sõjalistes operatsioonides oleks erandjuhtudel võimalik ka ÜRO mandaadita ning ELi otsuse põhjal. Seni võimaldab rahukaitseseadus tegutsemise vaid ÜRO või OSCE loal. ÜRO heakskiit ELi sõjalistele operatsioonidele peab siiski jääma primaarseks. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 3.03) Varem ÜRO või OSCE mandaati tähtsaks pidanud Soome president Tarja Halonen kinnitas Prantsusmaa visiidil, et Soome osaleb kõigis nendes operatsioonides, mida EL üksmeelselt pooldab. (Juhtkiri, Kaleva, 4.03)

Soome ELiga liitumise 10.aastapäeva tähistamiseks korraldati 4. märtsil Helsingis seminar, kus esinesid EK president José Manuel Barroso, Soome peaminister Matti Vanhanen ning Soome endised peaministrid Paavo Lipponen ja Esko Aho. Seminaril kuulati ettekandeid selle kohta, millised on Soome kogemused ELi liikmena ning milline peaks olema EL tulevikus. Üldiselt valitseb soomlaste seas arvamus, et Soomele on liikmelisus olnud kasuks. Põllumajandus oli sunnitud kiiresti kohanema, kuid positiivne on Euroopa Rahaliiduga kaasnenud stabiilsus. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 4.03) Tänu EL liikmelisusele ei ole ka Soome julgeolekupoliitiline olukord olnud kunagi nii tugev kui nüüd. (Pertti Salolainen, Helsingin Sanomat, 4.03) José Barroso seadis Soomet eeskujuks teistele liikmesriikidele Soome keskse rolli osas Euroopa poliitikas ning teadmistel ja koolitusel põhineva konkurentsivõime pärast. (Teemu Luukka, Helsingin Sanomat, 5.03).

Venemaal on Eestist ja Soomest erinev arusaam Teise maailmasõja aegsete ajaloosündmuste tõlgendamisel. Kui Soome arvates pidas Soome N.Liidu vastu eraldiseisvat sõda, siis Venemaa arvates oli Soome Natsi-Saksamaa liitlane ning seega vastutav oma osa eest sõjas. Balti riike haavab venelaste arvamus nagu oleks Teise maailmasõja lõppedes alanud N.Liidu okupatsioon nad vabastanud. Venemaal on õigus oma tõlgendustele, nii nagu teistelgi maadel. Tarja Haloneni kõne põhineb Soomes üldiselt heakskiidetud ajalookäsitlusele Talve- ja jätkusõdadest. (Lea Peuhkuri, Turun Sanomat, 5.03)

Venemaa reageeringut seostatakse ka EL välispoliitikaga ja Soomes taas tugevnenud Karjala tagastamisega seotud aruteluga. Soome president Tarja Halonen rõhutas Prantsusmaa visiidil EL ühise Venemaa poliitika vajadust. (Etelä-Suomen Sanomat, 5.03) Eesti välisminister Rein Lang peab samuti tähtsaks, et Euroopa Liidul oleks ühine poliitika Venemaa suhtes ning viitab Mari vabariigis toimuvale. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 3.03) Keeltesugulastena on Soomel, Eestil ja Ungaril kohustus kiirendada demokraatlike õiguste tagastamist maridele. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.03)

Soome välispoliitika arvustajad on nõudnud korduvalt, et välispoliitika juhid vähendaksid globaalsete arenguprobleemide arutlemist ning keskenduksid reaalpoliitikale. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 1.03) Ekspresident Martti Ahtisaari meelest ei ole võimalik, et Soome keskenduks vaid rahvuslikele huvidele ning jätaks globaalsed probleemid teiste kanda. Kuigi Soome arenguabi on kasvamas on see olnud kitsa ringkonna tegevus. Martti Ahtisaare mõtet arengukoostöö detsentraliseerimisest valitsusasutustes tasub kaaluda. (Juhtkiri, Kaleva, 2.03) Kogu maailmas on toimumas arengukoostööd puudutava mõtteviisi muutumine. Arengukoostöö mõiste tundub avarduvat ja laienevat. (Jarmo Rantalainen, Kaleva, 4.03)

Soome president Tarja Halonen on olnud ametis viis aastat. Sama kaua on Soomes kehtinud uus põhiseadus, mis pakub kõneainet seoses välispoliitiliste otsuste tegemisega. Uus põhiseadus vähendas presidendi sisepoliitilist võimu ja sundis teda jagama välispoliitilise võimu valitsusega. (Risto Uimonen, Kaleva, 1.03) Põhiseaduse tõlgendamisel on erimeelsusi selle kohta kuidas presidendi ja peaministri ülesanded EL küsimustes jagunevad. (Jukka Tarkka, Turun Sanomat, 6.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia’s new FM Rein Lang started his first trip abroad to Finland, in a sign of close links between the two countries, officials said. During his two-day visit, Lang will meet his Finnish counterpart Erkki Tuomioja, parliamentary speaker Paavo Lipponen and other officials to discuss the policies of the EU and bilateral relations, the foreign ministry said. Lang was named foreign minister last week, replacing Kristiina Ojuland who was sacked after scores of confidential documents went missing from her ministry. (Afp, 2.03)

Russia has agreed to sign a border treaty with Estonia without linking it to a controversial cooperation agreement, removing a stumbling block from the long-delayed conclusion of the treaty, officials said. "Russian FM Sergei Lavrov told me today by telephone that Russia does not wish to link the border treaty and the joint declaration," Estonia's FM Rein Lang told. "This takes us considerably closer to signing the border treaty, as Estonia has consistently said the treaty should be signed without adding any new documents." Lang said the two ministers had not agreed on a date for the treaty to be signed, but that it was expected to take place this spring. (Afp, 5.03)

The Estonian government has set up a commission to investigate reports that the doomed passenger ferry Estonia that sunk in 1994 had transported military equipment, the government announced. "The aim of the expert commission is to look into the possible transport of weapons, which a Swedish inquiry has established," a government spokesman said, adding that it would present a final report by September 1. The panel is headed by a state prosecutor and includes representatives of other law-enforcement agencies. (Afp, 3.03)

Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kutsus Varssavis PACE poliitilise komitee istungil esinedes üles mõistma hukka kommunismi kuritegusid. (Interfax, 01.03)

Soomes ametliku visiidil viibiv Eesti välisminister Rein Lang avaldas Soome parlamendis toimunud pressikonverentsil lootust, et piirileping Venemaaga õnnestub sõlmida enne 9. maid. (RIA-Novosti, 02.03)

Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et president Arnold Rüütel peab sõitma 9. mail Moskvas toimuvale Võidupüha tähistamisele. (Interfax, 03.03)

Eesti ja Venemaa välisministrid arutasid telefonikõneluse käigus piirileppe allkirjastamise ettevalmistamist ning teisi aktuaalseid küsimusi kahepoolsetes suhetes, öeldakse Venemaa välisministeeriumi pressiteates. (Interfax, 05.03)

Visiidilt Eestisse ja Leetu naasnud Venemaa föderaalse kultuuri- ja kinoagentuuri juhataja Mihail Švõdkoi esineb SS kultuse õigustamise vastu mõnedes Balti riikides. “SS-lased ei sõdinud mitte Nõukogude Liidu, vaid rahulike kodanikega, tapsid nii venelasi kui lätlasi”. Švõdkoi leiab ka, et Balti riigid ei pea Nõukogude Liidu vigades tänapäevast Venemaad süüdistama. “Selles mõttes ei ole Venemaa Nõukogude Liidu õigusjärglane. 1940. a on äärmiselt delikaatne teema, mida võib tõlgendada mitmeti”. Puudutades Eesti presidendi ametiraha küsimust, pidas Švõdkoi vajalikuks see peale restaureerimist Eestile üle anda. (RIA-Novosti, 05.03)

Saksamaa ajakirjandus

Suursaadik Clyde Kull kinnitab usutlus ajalehe Rhein-Zeitung, et Eesti hoiab kindlalt liberaalset kurssi. Suursaadik tervitab Saksa majandusminister Wolfgang Clementi ettepanekut alandada ettevõtete maksukoormat ning vabastada reinvesteeritud tulu maksudest. Tundub nagu tahaks Saksamaa Eesti mudeli üle võtta. Eesti on üldse Saksamaal tuntust kogumas. Eriti suurt huvi tunnevad meie riigi ajaloo, geograafia, majanduse ja kultuuri vastu kooliõpilased ja õpetajad, kellele Eesti Suursaatkond saadab iga päev paari kilo jagu infomaterjale. Eestis endas on aga kadumas ebakindlus, mis oli veel hiljuti nii tugev seoses ELi astumisega. Hirm, et jääme suure Brüsseli masinavärgi hammasrataste vahele, on taandumas (Oskar Benz, Rhein-Zeitung, 28.02).

Prantsusmaa ajakirjandus

Kaks Bundestagi liiget Euroopa asjade komisjoni president Matthias Wissmann ja Markus Meckel pooldavad II maailmasõja lõpu tähistamist ka Euroopa tasandil. Nad leiavad, et EP president Joseph Borrell ning nõukogu president J-C. Juncker peaksid võtma initsiatiivi mälestusürituste organiseerimiseks Euroopa institutsioonides. Rahvasaadikud kirjutavad: „Päeva, mis puudutab Euroopa identiteedi südant, peaks meenutama sobival viisil Euroopa pealinnas!“. Wissmann ja Meckel meenutavad, et Venemaa president Putini kutsel 9. mail Moskvas toimuvate suurte pidustuste valguses ei tohi unustada II maailmasõja järel stalinliku diktatuuri ja kommunistliku režiimi ohvreiks langenud rahvaid, mis moodustavad poole Euroopast. Poola endine välisminister Bronislaw Geremek kuulutas: “Kui 9. mail ei tuletata meelde täielikku ajaloolist tõde, ei saa pidustused tuua midagi head“. See väljaütlemine ei ole pelgalt teoreetiline, vaid omandab Putini Balti liidritele adresseeritud kutsete taustal ka poliitilise varjundi. Kas Balti riigipead peaksid kutse vastu võtma? Selle üle vaieldakse neis kolmes riigis juba nädalaid. Mure, et kogu tõte ei tõsteta päevavalgele, on suur. Kuid just nende riikide jaoks omab see küsimus eksistentsiaalset tähendust, sest natsismist vabastamisele järgnes nende jaoks 1945. aastal uus okupatsioon. Need kolm riiki võitsid vabaduse kätte alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Eesti ja Läti ootavad juba aastaid Venemaa allkirja piirileppele. Nüüd lubatakse neile seda allkirja, aga koos riikidevahelisi suhteid käsitleva deklaratsiooni sõlmimisega, mis on uueks tüli allikaks. On soovitatav, et piirilepped saavad allkirjad viivituseta, et president Putin saaks 9. mail vahetada oma Eesti ja Läti kolleegidega ratifitseerimiskirju. Ükskõik kes vaatleb täna, 60 aastat hiljem, sõja lõppu, ei tohi unustada sõjajärgset ajalugu. Seda nii Ida-Euroopa, mis jäeti 40. aastaks vabadusest ilma, kui vabaduse ja integratsiooni teel olnud Lääne-Euroopa seisukohast. 8. mai 1945 tähendab tsesuuri Euroopa ajaloos. (Matthias Wissmann, Markus Meckel, Le Figaro, 5.03)

Vaatamata poole sajandi pikkusele okupatsioonile N. Liidu poolt, säilitasid balti rahvad oma identiteedi ja keele. Täna tekitab probleeme vene vähemuse integreerimine, seda eriti Lätis, kus nii mõnedki ei soovi riigikeelt õppida. Järgneb pikk ja põhjalik ülevaade 1. septembril 2004 jõustunud Läti koolireformist ning vene vähemuse integreerimiseks tehtud jõupingutustest Eestis ja Lätis. Autor toob esile, et koolireformi põhisisu, mille kohaselt alates põhikoolist saavad vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed 60% ainetest läti keeles ning 40% vene keeles, on heaks kiidetud OSCE poolt ning reform vastab täielikult ka EL rahvusvähemuste kaitse klauslitele. Eesti on sarnase kooliuuenduse 2007. aastani edasi lükanud. Autor selgitab ajaloolisi aspekte, mille tulemusena suur vene vähemus tekkis, tuues esile, et rahvusvaheline üldsus ei tunnustanud Balti riikide annekteerimist NSVLi poolt ning seetõttu eksisteerisid need riigid de jure ka okupatsiooniperioodil. Venekeelse elanikkonna õiguste eest võitlejad nõuavad täna Lätis vene keelele riigikeele staatust ning soovivad teha Lätist Belgia eeskujul kakskeelse riigi. Samuti nõutakse rohkearvulisele vene vähemusele Läti kodakondsuse automaatset andmist, ilma vähimagi riigikeele või ajaloo tundmise eksamita. Venemaa president Vladimir Putin on 9. maiks Moskvasse kutsunud ligi 50 riigi- ja valitsusjuhti, et tähistada Saksamaa kapituleerumise 60. aastapäeva. Kui Lääne-Euroopa interpreteerib 1945. aasta sündmusi vabastamisena, siis Balti riikide jaoks näib asi teisiti. "Sel päeval oli imeilus ilm," mäletab kirjanik Jaan Kross. "Ma kuulsin uudist. Väljusin kodust endalt küsides, kas on põhjust loota. Ja ma mõistsin, et ei ole." 1946. aastal peeti Kross KGB poolt kinni ning saadeti Siberisse. 1940. aastal okupeeriti Balti riigid Punaarmee poolt, seejärel III Reichi vägede poolt ning 1944. aastal tungisid neile aladele taas nõukogude väed. Balti rahvaste jaoks lõppes II maailmasõda alles 1990. (Sylvaine Pasquier, L'Express, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Balti riikides on suurt diskussiooni tekitanud Venemaa presidendi kutse Moskvasse 9.mail 2005 toimuvatele pidustustele, kus tähistatakse Venemaa võitu natsi Saksamaa üle, millest on nüüdseks möödunud 60 aastat. Balti riikide juhid on kutse vastuvõtmise osas erinevatel seisukohtadel. Läti president Vaira Vike-Freiberga on oma minekust teatanud, Leedu president Valdas Adamkus ja Eesti president Arnold Rüütel ei ole oma otsust küll veel langetanud, kuid on juubelipidustuste suhtes vägagi skeptilised. Adamkuse sõnul vahetasid Balti riigid siis lihtsalt Hitleri Stalini vastu ning see periood oli baltlase jaoks niivõrd õudne aeg, et siin ei ole midagi tähistada. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 26.02)

Soome ajakirjandus

Eesti uus välisminister Rein Lang ütles Soomes visiidil käies, et peab Soomet oma teiseks kodumaaks. Eestil on Soomega ulatuslik koostöö kaitseküsimustes, välis- ja kaitseküsimustes tehakse koostööd ka EL raames. Eesti huvides on, et koostöö Soomega süveneb. Eesti on juba aastaid lootnud allkirjastada piirilepingut Venemaaga ning loodab nüüd, et leping allkirjastatakse lähikuudel. Venemaa on teatanud, et soovib lisada piirilepingule ühisdeklaratsiooni riikidevaheliste suhete kohta, kuid Eesti ei pea vajalikuks siduda piirilepingut muude küsimustega. (Anneli Rõigas, Turun Sanomat, 1.03) Rein Langi sõnade kohaselt sisaldab piirileping ka riikidevahelist maa-alade vahetust. Eesti valitsus avaldab ametliku seletuskirja Venemaaga läbiräägitud piirilepingu sisu kohta (Antero Eerola, Kansan Uutiset, 3.03)

Pärast lühikest kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga jaanuaris Moskvas ütles Eesti president Arnold Rüütel välisminister Rein Langi sõnade kohaselt, et on kokku lepitud, et välisministrid võivad piirilepingu alla kirjutada enne 9.maid. Eesti ja Leedu presidendid pole veel teatanud kas võtavad osa 9. mai pidustustest Moskvas. Balti riikide meelest kipub Moskva unustama, et sõja lõppemine ei tähendanud neile vabanemist vaid nõukogude okupatsiooni algamist. Rein Lang rõhutab, et Moskvasse mineku otsuse teeb president, kuid ütleb, et kui tema saaks kutse minna Moskvasse 9.mail, nagu president Rüütel on saanud, siis tema küll läheks. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 3.03)

9. mai pidustustest on Venemaa ja Balti riikide vahel tekkinud diplomaatiline tüli, mis näitab, et maade vahelises suhtlemises on suuri probleeme. Venemaa poliitika Baltimaade suhtes on varasemast ebajärjekindlam ja vähem pragmaatiline. Venemaa soov sõlmida strateegiline partnerlus ELi ja USAga äratas lootuse, et Venemaa ja Balti riigid võiksid lõpuks luua paremad suhted. Moskva poliitika Balti riikide suhtes on vastuolus Venemaa ja EL strateegilise partnerlusega määratud eesmärkidega. Näide sellest on piirilepingud, mida Eesti ja Läti on valmis Venemaaga sõlmima. Venemaale on tähtis allkirjastada piirilepingud kiiresti, et edendada viisavabadust puudutavaid läbirääkimisi ELga. Piirilepingu sõlmimisega näitaks Venemaa head tahet Balti riikide ja EL suhtes ning parandaks imagot välismaal. Selleks peab Moskva uuendama diplomaatiat Balti riikide suhtes, selle sisu peaks olema järjekindlusele ja pragmaatilisusele põhinev strateegia. (Vadim Kononenko, Helsingin Sanomat, 3.03)

Eesti president teatab lähiajal kas ta osaleb 9. mai pidustustel Moskvas. Välisminister Rein Langi ja Riigikogu väliskomisjoni liikmete viimaste päevade kommentaarid viitavad, et Eesti valitsus peab presidendi visiiti Moskvasse vajalikuks. Läti presidendi rahvusvaheliselt visa töö Baltimaade ajaloo selgitamisel on andnud Eestis toetust Läti presidendi otsusele osaleda Moskva pidustustel. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 4.03) Rein Langi peab Läti poliitikat Balti riikide ajaloo selgitamisel kasulikuna kõigile kolmele Balti riigile. Läti on viimastel kuudel selgitanud aktiivselt Baltimaade raskeid otsuseid aastal 1944 ning põhjuseid, mille pärast Balti riikides nähakse Venemaad okupeerijana mitte vabastajana. See, mida Läti on teinud, tuleb kasuks kõigile Balti riikidele. (Turun Sanomat, 1.03)

Keskerakond nõustus Res Publica ettepanekuga alustada läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Res Publica ja Reformierakonna vahel tekkinud erimeelsused linnaosalehtedes parteipropaganda avaldamise ning bussipeatuste reklaami puudutava lepingu suhtes on kukutamas liidu. Usutakse, et Tallinnas toimuv mõjutab ka suhteid Riigikogus ning et Res Publica ja Reformierakonna niigi kehv koostöö nõrgeneb endisest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 5.03)

Venemaa ajakirjandus

“Katk” Eesti koolides. Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt saatis vabariigi aastapäeva künnisel koolidesse sõjalis-patriootliku kasvatust toetavaid materjale, mille hulgas lisaks NATO teatmikule riigitelevisiooni poolt üles võetud film “Surnupealuu sõdurid” 20. SS-diviisi koosseisus fašistliku Saksamaa poolel võidelnud eestlastest. Filmis nähtu muudab küsitavaks Eesti võimude väite, et 1944 aastal polnud eestlastel valikut. Tuleb välja, et SSi astuti sugugi mitte sunniviisiliselt. Senimaani on ametlik Eesti just valikuvõimaluse puudumisega pareerinud rahvusvahelisi pretensioone neonatsismi laienemisest riigis. Eesti nõuab pidevalt vabandamist ning kompensatsiooni “poole sajandi pikkuse okupatsiooni” eest. Samas unustatakse, et ainuüksi Tallinna vabastamisel fašismist hukkus 7000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri, terves Eestis enam kui 60 000 ning et Eesti koonduslaagrites piinati surnuks 66 000 nõukogude sõjavangi. Ent neid ohvreid mäletatakse Venemaal, kus nähakse milline venevastane ning natsistlik bakhanaal naaberriikides käib. Samal ajal väärib märkimist, et NATO peakorter Brüsselis pole veel reageerinud Eesti Kaitseministeeriumi uuendusele, kus lisaks alliansi rahuarmastava missiooniga õpetatakse natsismi. (Aleksei Ljatšenko, Krasnaja Zvezda, 3.03)

Majandus

Uudisteagentuurid

Industrial production in Estonia fell two percent in January from December, but rose three percent from a year ago, the national statistics department said. The monthly drop in output was mainly caused by a decline in energy and mining, while manufacturing remained stable, the statistics department said. The decrease in energy production was caused by an 86 percent plunge in exports. On an annual basis, industrial production in January grew three percent, boosted by a nine percent rise in manufacturing. The growth in manufacturing was mainly in food, wood products, metal products and building materials. (Afp, 28.02)

Estonias state-owned postal authority Eesti Post registered a profit of 29.3 million kroons (1.9 million euros, 2.5 million dollars) in 2004, an increase of 23 percent from the previous year, the company said. "The profit exceeded our plans by one third," Jüri Ehasalu, chairman of the board of Eesti Post, said. The increase in profits was due to slowing expenses and an increase in revenue from logistical services and the universal postal service, the company said. (Afp, 28.02)

Raffles Holdings Limited, the Singapore hotel operator, said it had sealed an agreement with an Estonian company to operate a new deluxe hotel in Tallinn. "Targeted for opening in early 2007, the 239-room hotel will be named Swissotel Tallinn Estonia," Raffles, the owner of the world-famous Raffles Hotel in Singapore and other luxury international properties, said in a statement. This is the second hotel contract in eastern Europe for Raffles International, the hotel management arm of Raffles Holdings, after securing its first agreement to manage a hotel in Moscow last year. (Afp, 3.03)

Suurbritannia ajakirjandus

2003.aastal anti Eesti endisele peaministrile Mart Laarile spetsiaalne auhind Eesti novaatorlike maksureformide juurutamise eest 1990ndate alguse Eestis. Tollal ei tundunud selle Balti pisiriigi saavutused eriti tähenduslikud. Ent Eesti eeskuju järgisid peatselt naabrid Läti ja Leedu, hiljem lisandusid Poola, Slovakkia. Euroopa jõukamad maad näevad nimetatud riikide edu taga elamist EList saadavate subsiidiumide kulul. Elatustaseme vahe peegeldub aga palkades – Slovakkia keskmine töötasu moodustab vaid viiendiku Saksamaal makstavast. (The Economist, 04.03)

Rootsi ekspeaminister Carl Bildt leiab, et Ida-Euroopa majandusareng avaldab Euroopas tugevamat mõju kui Lissaboni strateegia. Kümme eelmise aasta mais ELiga ühinenud riiki kasvatasid ühenduse majandust üksnes viis protsenti, kuid nende panus majanduse restruktureerimisse on märksa suurem. Väite kinnitamiseks toob Bildt ühtlase maksumäära näite, mille Eesti kehtestas 1991. aastal ning mis leidis hiljem järgimist mitme riigi poolt. Euroopas kasvavad konkureerivad osapooled tõenäoliselt kiiremini kui kusagil mujal globaalses majanduses. Tugeva majandusreformide lainega idast kaasneb arvatavasti “Tallinn-Bratislava strateegia”, mitte “Lissaboni strateegia”. (Carl Bildt, Financial Times, 2.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tallinnast Narva sõites jääb silma erakordselt tasane põldude ja metsadega kaetud maastik. Vormi lõhub 40 km enne Narvat hulk järskude nõlvadega künkaid. Need on tuhamäed, mis tekkinud põlevkivi kaevandamise tagajärjel Kohtla-Järve ja Jõhvi lähistel. Need künkad märgistavad üht enim saastunud piirkonda Euroopas. Põlevkivist elektri tootmine algas 1916. aastal. Maavara töötlemine jätkus intensiivselt nõukogude ajal 1950.-1990. aastani, kui kohaliku elanikkonna tervisele ning arvukatele keskkonnaprobleemidele vaadati läbi sõrmede. Keskkonnaministeeriumi spetsialisti Harry Liiva kinnitusel on Narva regiooni elanike tervis Eesti teiste paikkondadega võrreldes kaugelt kõige kehvem. Ette tuleb väga palju kopsuhaigusi ning haigusi, mille tekitajaks on põllumajanduskeemia. Vaatamata neile probleemidele on põlevkivi kaevandamine Eesti jaoks vältimatu. Kujunenud olukorra lahendamine on keerukas, kuna Balti ja Eesti elektrijaamadest tuleb 95% Eestis toodetavast elektrist. Narva linnavalitsuse ametniku Kaupo Liimetsa sõnul on tegemist maailma kahe suurima põlevkivi baasil töötava elektrijaamaga. Jaamade elektritoodang ei taga mitte ainult Eesti energiasõltumatust Venemaast, vaid lubab elektrit ka Lätti ja Venemaale tarnida. Veelgi alarmeerivamaks võib pidada üht teist numbrit, mille Keskkonnaministeerium esile tõstab - nimelt kasutatakse 33% Eestis tarbitavast veest põlevkivi mineraalide „pesemiseks“ Narva piirkonnas, mis moodustab vaid 5% Eesti pindalast. Kuni päris viimase ajani, 2003. aastani, saastati selle tehnoloogia tõttu miljon kuupmeetrit vett aastas. Praeguseks püütakse taolist „pesemist“ üha vähem ja vähem kasutada, sest saastatud vesi ei reosta mitte pelgalt piirkonna põhjavett, vaid mustab ka Peipsi järve ning liigub mööda Narva jõge Läänemerre. Vaatamata kõigele püüavad kohalikud elanikud koos Eesti valitsusega piirkonda elamiskõlblikuna hoida - paikkonna elu edendamist aitavad ka Euroopa Phare ja Ispa programmid. Mitmed endised kaevandused on suletud ning on hakatud maastikku taastama. Siiski tunduvad kõik tarvitusele võetavad abinõud keskkonnakahjude seisukohast vaadatuna saabuvat liiga hilja. On teada, et Tallinn sooviks asendada Balti ja Eesti elektrijaamad masuudil või gaasil põhineva tootmisega, kuid selle plaani elluviimiseks peaksid suhted naaber Venemaaga tunduvalt normaliseeruma. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 4.03)

ELi direktiivid näevad ette ühise energiaturu loomist. Balti riikides tuleb selleks esmalt tugevdada kohalikku elektriturgu, mis alles lapsekingades ning teiseks luua sidemeid väljapoole, mis lubaksid Balti riikide energiaturu ühendumist naabritega Läänes. Hetkel on Balti riikide energiavõrgud seotud vaid Venemaa ja Valgevene omadega. Elektrikaubandus kolme Balti riigi vahel eksisteerib, kuid tegu ei ole tõelise turuga, kuna situatsioon kõigis kolmes riigis on erinev. Leedu turg avaneb täielikult 2007. aastal, Eestis näiteks on vaid 10% turust vabale konkurentsile avatud. Eesti sai liitumisläbirääkimistel ELilt üleminekuperioodi aastani 2012, kuna peab ümber korraldama ühe oma suurima elektrijaama töö, mis täna kasutab toorainena põlevkivi. Vaatamata sellele, et paljude analüütikute jaoks on Balti riikide turg juba algusest peale liiga väike funktsioneerimiseks, on just viimane kohustuslikuks eeltingimuseks enne teiste turgudega ühinemist. (Marielle Vitureau, La Tribune, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Alkoholimaks lõhestab Soome valitsust, kuna osa valitsusest soovib makse tõsta. Nimelt langetati Soomes alkoholimakse, kui Eesti sai EL liikmeks. Soomlased käivad Eestis odavat alkoholi ostmas ja et Soome tootjaid veidikenegi kaitsta, tuli maksu langetada. Nüüd aga leiab osa Soome poliitikuid, et alkoholiga seotud õnnetusjuhtumeid on nii palju, et selle tarbimist tuleks kõrgendatud maksuga piirata. Selleks üritatakse läbi suruda ka alkoholimaksu tõusu Eestis. Eesti on lubanud maksu tõsta. (Stefan Lundberg , Dagens Nyheter, 03.03)

Taani ajakirjandus

Taanis Århusis korraldati mess, kus räägiti töötamisvõimalustest Skandinaavia riikides, Saksamaal, Poolas ja Balti riikides. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu on sellel messil esindatud esimest korda. Räägitakse, kuidas välismaal oma firmat luua või tööd otsida. Mainitakse, et Ida-Euroopas töötades tuleks arvestada madalama palgaga kui Taanis. (KayRasmussen, JP, 02.03)

Soome ajakirjandus

Soome Ehitusliit (Rakennusliitto) on kuulutanud välja boikoti kolmele Eesti ettevõttele. Boikott kestab seni kuni Ehitusliit saab rahuldava selgituse selle kohta, et ettevõtte töötajate töö- ja palgatingimused vastavad Soome tasemele. Boikott kuulutati OÜ Partekile, kes vahendas maalreid Vaasa linna veekeskuse ehitusele ja OÜ Privattransile, kes on tegutsenud alltööettevõtjana kahel Rauma RS-Rakennus Oy ehitusel. (Etelä-Suomen Sanomat, 5.03)

Kaks kolmandikku Eesti ekspordiettevõtetest peavad EL liikmelisust positiivsena oma tegevusele. Ainult 7 % ekspordiettevõtetest pidas liikmelisuse mõju negatiivsena. Liikmelisuse mõju oli positiivsem kui Eestis osati arvata enne Euroopa Liiduga liitumist. Ettevõtted pidasid Euroopa Liitu kuulumise positiivsete otseste mõjudena bürokraatia vähenemist, ajakulu ning tollide ja ekspordikvootide kaotamist. (Kai Juvakka, Taloussanomat, 3.03)

Eesti väliskaubanduse käive kasvas eelmisel aastal 11,4 miljardi euroni. Import ja eksport kasvasid mõlemad 17,5 % võrreldes eelmise aastaga. Suurim muutus Eesti väliskaubanduses oli ekspordi kasv Venemaale pärast 1.maid. Aasta lõpus tõusis Venemaa Eesti jaoks tähtsuselt neljandaks ekspordimaaks. Tähtsaim kasvu põhjus oli topelttollide kaotamine. (Kai Juvakka, Timur Nisametdinov, Taloussanomat, 3.03)

Elektritarbeid valmistav Ensto-kontsern kahekordistab sel aastal toodangu ja käibe Eestis. Hoogu annab Keilas avatud uus tehas. Pärast laienemist töötab seal 245 inimest, peale selle müügiosakonnas 12 inimest, ütles Ensto tehast algusest peale juhtinud Üllas Täht. Täht arvab, et Keila piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid võib peagi vaevata tööjõupuudus. Eestis koolitatakse praegu palju ärimehi, kuid mitte piisavalt insenere. (Pekka Kauhanen, Kauppalehti, 4.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti karmistab viisatingimusi Venemaa ja SRÜ riikide kodanikele. Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti sõnul peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, kes soovivad kutsuda külalisi viisakohustusega riikidest, registreerima kutsed KMAs. (Interfax, 01.03)

Eesti kultuuriminister Urmas Paet ning Vene Föderatsiooni föderaalse kultuuri ja kinoagentuuri juhataja Mihail Švõdkoi allkirjastasid Tallinnas 2005-2007. a. kultuurikoostöö programmi. (Interfax, 2.03)

Beslani pantvangidraama üle elanud lapsed sõidavad märtsi lõpus kolmenädalasele puhkusele Eestisse. Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles intervjuus Interfaxile, et Eestisse peaks saabuma 24 last ning 23 neid saatvat täiskasvanut, kes paigutatakse kuurortlinn Haapsalus asuvasse sanatooriumisse Laine. Lisaks ravile on plaanis ka ekskursioonid muuhulgas Tallinna. Sõit saab teoks EPR kogutud annetuste ning Eesti valitsuse poolt eraldatud summade eest. (RIA-Novosti, 4.03)

Rootsi ajakirjandus

Gotlandi arhivaar Mickael Lundgren sai Eesti presidendilt Arnold Rüütlilt Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi. Lundgrenile sai see au osaks, kuna ta on koostanud registri inimestest, kes põgenesid Eestist Gotlandile aastatel 1939-1957. Sündmuse äramärkimiseks korraldas Gotlandi Maakonnarhiiv pressikonverentsi, kust võttis osa isegi Eesti konsul Gotlandil Veljo Pärli. Lundgern ütles, et registri koostamine on tema jaoks olnud hobi, millega ta tegeleb vähemalt tunnikese päevas. (Kjell Guy, Gotlands Allehanda, 04.03)

Norra ajakirjandus

Parvlaev Estonia tragöödia on sarnaselt Olaf Palme tapmisega üks rootslaste lahendamata lugusid. Laevahuku ainukeseks ametlikuks põhjuseks on ärakukkunud visiir, mis aga on kompromisspõjhus, sest kogu tõe jälile ei jõutud või ei tahetud seda avaldada? Estonia huku põhjused on tegelikult aga siiani väga segased. Näiteks ei võetud ametlikus versioonis arvesse pääsenud selgitusi. Nüüd on otsustatud luua uus sõltumatu komisjon, kes laevahuku põhjuseid selgitama peab. Komisjoni moodustamine otsustati peale seda, kui selgus, et Estonial veeti sõjatehnikat. Uue sõltumatu komisjoni eesmärgiks on laevahuku tegelike põhjuste väljaselgitamine. (Ingar Johnsrud, VG, 03.03)

Eesti valitsus teatas, et nad sooviksid parvlaev Estonia huku suhtes uut uurimist, peale seda, kui selgus, et Estonial veeti sõjatehnikat. Eesti valitsus soovib uue uurimiskomisjoni kokku kutsumist, et selgitada laevahuku põhjuseid. Üks endine Rootsi juhtiv tollitöötaja nentis, et Estonial veeti sõjatehnikat, väidetavalt aga laevahuku ööl seda ei veetud. Komisjon uurib laevahuku põhjuseid ja annab tulemustest teada enne 1. maid. (Marius Rosbach, Nettavisen, 03.03)

Soome ajakirjandus

Kuigi Venemaa ja Eesti suhted on Venemaa võimupoliitikast tingituna külmad, on territoriaalsel tasandil olukord teine. Peterburi huvi Eesti vastu on kasvanud ja omakorda eestlased on üha tihedamini otsinud koostöövõimalusi Peterburi piirkonnaga. Eesti Peterburi peakonsul Andre Pung iseloomustas Eesti ja Peterburi suhteid headeks. Viisataotluste arv on kasvanud ja peakonsulaat väljastas eelmisel aastal 42000 viisat. Pung arvab, et sel aastal jääb suurusjärk samaks. Eesti liitumisel ELiga kaotati Venemaa poolt kehtestatud topelttollid. Praktikas seda veel pole näha, kuid näiteks Eesti toiduainetetootjad otsivad innukalt tegutsemisvõimalusi Peterburis. Pungi sõnade kohaselt on Peterburis umbes sada Eesti ettevõtet, suurimad neist ehitusfirmad. Pung rõhutas Tallinna ja Peterburi häid suhteid ning peab Eesti, Soome ja Venemaa koostööd Läänemere piirkonnas väga tähtsaks. (Eija Loueniva, Turun Sanomat, 2.03)

Dirigent Arvo Volmer andis viimase kontserdi Oulu linnaorkestri kunstilise juhina. Dirigenti peab vahetama 7-9 aasta tagant sest süsteem peab saama uut energiat. Oleme saavutanud palju eesmärke, nüüd on uue dirigendi aeg, ütles Volmer. Volmeri 11 aastat kestnud ametiaeg lõpeb ametlikult juulis, kuid ta on juba alustanud uut tööd Tallinna rahvusooper Estonia loomingulise juhina ja Austraalia Adelaide Sümfooniaorkestri muusikajuhina. (Esko Aho, Kaleva, 3.03)

Läänemere ida ja lõunapoolsed ülikoolid algatavad ühist European studies magistriprogrammi, mis peaks käivituma sügisel 2006. Uued EL maad on huvitatud ühiste Euroopa õpingute alustamisest. Turu Ülikooli koordineeritud Läänemere piirkonna ülikoolide võrk tähistas viieaastast juubelit ülikooli 85.aastapäeval ning ühised Euroopa õpingud olid seal üheks kõneaineks. Turu Ülikool ja Tartu Ülikool on teinud pikka aega koostööd ning praegu tehakse koostööd teadlaste ja õpilaste vahetusel, haldusalast koostööd tehes ning ühistel rahvusvahelistel, eriti EL poolt rahastatud, üritustel osalemisel. (Ritva Setälä, Turun Sanomat, 1.03)

Kymenlaakso Maakuntamuseo näitus “Piirideta piiritus” avati Kotkas 04.03.2005. Eesti Meremuuseumi juhataja abi Jaak Sammet ütleb, et muuseumi töötajad hakkasid näitust kokku panama pärast Eesti kuulsaima piirtusekuninga, Eduard Krönströmi, pildialbumi kasutuselesaamist. Näitus räägib Eesti salaviina vedajate kasutatud meetoditest ja salakaubavedajatest Soome keeluseaduse päevilt. Näitus on avatud 22.maini. (Etelä-Suomen Sanomat, 6.03)

Eesti iseseisvuspäeva tähistamisel arutleti kas N. Liidu ajal iseseisvuse eest võidelnud inimesi on austatud piisavalt. Naljana võib öelda, et Eesti võimsaim vabadusvõitleja on Eesti kompartei juhte mõne aasta vältel ärritanud elevant Carl. Carl ärritas Eesti kompartei juhte kuna ta sai Lõuna-Aafrikas sama eesnime kui 1980ndatel Eesti komparteid juhtinud Karl Vaino. Mitme parteijuhi meelest sama eesnimi oli Vainole alandav, räägib Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 28.02)