Nädal välismeedias 21.-27. veebruar 2005

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

Spain became the first EU country to agree to the new European constitution in a referendum that Spanish and European officials hoped would show the way for other countries with polls to come. Figures released by the interior ministry showed the Europhile Spaniards had said a resounding "Yes" to the EU text, with nearly four in five of those casting ballots voting in favour. Just over 42 percent of the electorate turned out to vote. (AFP, 21.02)

The Netherlands will hold a referendum on the European Constitution in June, Dutch media reported. Dutch public opinion has been volatile over the EU and politicians fear voters could use the referendum, the first since The Netherlands became a parliamentary democracy in 1848, to cast a protest vote. (Reuters, 21.02)

Banning Nazi symbols throughout the EU would be neither useful nor appropriate, said EC ahead of talks on how the 25-nation EU can boost the fight against racism and xenophobia. "EU Justice and Security Commissioner Franco Frattini stressed that member states have their own sensitivities, their own pasts, their own histories and it would not be very useful, nor appropriate to regulate in a very detailed way at European level," Frattini's spokesman told a news conference. (Reuters, 23.02)

The EU dropped plans to ban Nazi insignia and other symbols which could incite hatred, but decided to restart talks on proposals to harmonize anti-racism laws across the bloc. Danish Justice Minister Lene Espersen said ministers had agreed to resume talks on the Commission's plans to make public incitement to racist violence or hatred punishable with jail terms of no less than two years across the 25-nation bloc. (Reuters, 24.02)

The big member states of the EU need to be more accommodating to Poland, which still has concerns about the planned EU constitution, Polish FM Adam Rotfeld was quoted saying. "France and Germany, but also Italy and Spain, need to move up the bench a bit to make room for Poland," Rotfeld said in an interview with German weekly magazine Der Spiegel. "Poland gets punished for often voicing an opinion which the EU's biggest nations don't like," he said. (Reuters, 27.02)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU offered to provide training for Iraqi police and judges, a move intended to mark the end of a transatlantic rift on Iraq on the eve of a summit with U.S. President George W. Bush. EU foreign ministers meeting in Brussels agreed a plan to train 770 senior Iraqi police officers and judges in the EU and in countries near Iraq. (Reuters, 21.02)

The U.N.-run Serbian province of Kosovo must fully implement standards on minority rights and respect for ethnic groups by mid-2005 if it is to make any progress towards European integration, the EU said. "Standards means respect for minorities. Standards means a multi-ethnic Kosovo" EU foreign policy chief Javier Solana told a news conference. (Reuters, 21.02)

EU foreign policy chief Javier Solana hailed a keynote speech by US President George W. Bush designed to reach out to Europe as "very, very positive." Bush called for a new era in transatlantic ties, as well as action to promote the Middle East peace process and greater democracy in Russia. (AFP, 21.02)

The EU signed an action plan with Ukraine to boost ties with Kiev following the election of President Viktor Yuschchenko. The EU plan lays out a series of benefits the EU intends to offer the country including trade agreements, as part of the EU's so-called Neighbourhood Policy with states around its expanded borders. (AFP, 21.02)

The EU intends to end its ban on arms sales to China, French President Jacques Chirac said after talks with U.S. President George W. Bush, who highlighted Washington's security concerns. "With regard to China, Europe intends to remove the last obstacles to its relations with this important country," Chirac told a news conference just before all 25 EU leaders began a summit with Bush. He said the embargo, imposed in 1989, was no longer justified but the EU would ensure its abolition did not change the strategic balance in Asia. (Reuters, 22.02)

Europe's greatest challenge in the years ahead is to understand China and forge better ties with it, EU Trade Commissioner Peter Mandelson said ahead of his first visit to Beijing. Mandelson said he will use his two-day trip to stress the need to create new strategic partnerships between the EU and China. "I see no greater strategic challenge for Europe than to understand the dramatic rise of China and to forge ties with it," he said in a statement. "I believe that Europeans need to have a clearer sense that China is assuming the responsibilities that go with its new global trading and political power. (AFP, 23.02)

The EU voiced support for US President George B. Bush's concerns about Russia. Bush said that he would broach concerns -- notably expressed by the EU's former Soviet Baltic states -- "in a cordial way" with the Russian leader when he meets him in Bratislava. The EU commission said the EU and Washington were on the same wavelength in regard to Moscow. "We have always mentioned in our contacts with president Putin our concerns about Chechnya, our concerns about human rights, our attachment to democracy and freedom of the press," said spokeswoman Francoise Le Bail. (AFP, 23.02)

The enlarged EU will seek to spare people living in the countries along its borders from encountering a new Iron Curtain under a border proposal unveiled by the EC. The EU executive said it had proposed legislation that would give easier access to the EU's border regions for nationals of those countries that do not belong to the bloc. The draft law would introduce special, multi-entry, long-term visas free-of-charge for people living in border areas in countries such as Russia, Ukraine or Belarus. "Given the local nature of small-scale cross-border traffic, the concrete application of this system is delegated to the member states," the Commission said in a statement. (Reuters, 24.02)

Laienemine

The EU told Bulgaria it still needed to implement many reforms, including beefing up the legal system and border controls, to be fully qualified to join the 25-member bloc in 2007. "There are still many things Bulgaria needs to do before it is fully qualified for entry," EU Enlargement Commissioner Ollie Rehn told reporters after talks with Bulgaria's chief negotiator, European Integration Minister Meglena Kuneva. (Reuters, 21.02)

EMU, majanduspoliitika

EU states remained deeply divided over the bloc's budget for 2007-2013 and expressed doubts over a planned new growth fund, Luxembourg FM Jean Asselborn told reporters during a meeting of the bloc's 25 foreign ministers. Luxembourg, which holds the EU's rotating presidency, said that after a series of technical debates on the budget, member states would soon begin the final phase of negotations to try to reach an agreement in June. (Reuters, 21.02)

The EU must become better at explaining its policies to citizens if its ambitious scheme of becoming the world's most competitive economy is to work, EU commissioners said. Economic reform strategy would work only if "everybody in Europe sees it not only as a EU responsibility but as a national responsibility as well. (Reuters, 24.02)

Julgeolek

NATO should increase security cooperation with Israel in order to fight global terrorism, NATO's secretary general Jaap de Hoop Scheffer said to reporters in Tel Aviv after meeting Israeli FM Silvan Shalom, signalling a move that Israel said could promote Middle East peacemaking. "It could mean participation in NATO exercises. It could mention the sharing of intelligence." he said. (Reuters, 24.02)

French President Jacques Chirac endorsed a controversial call by German Chancellor Gerhard Schroeder for a revamp of NATO which the US has rebuffed. "Europe and the US are real partners. So we need to dialogue and listen to each other more," Chirac told a NATO summit with President George W. Bush, according to speaking notes released by his aides. "We must also, as the German chancellor has underlined, continue to take account of the changes that have occurred on the European continent," Chirac said. (Reuters, 22.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala peateemaks kujunes USA president George W. Bushi Euroopa-külastus.

The Wall Street Journal meenutab USA president Ronald Reaganit kui visionääri, kes 1987. aastal Eurropat külastas. Ajaleht märgib, et Bush käib Reagani jälgedes. EL ja USA on kokku leppinud, et Iraagi küsimuses jäetakse eriarvamused kõrvale, hoopis raskem on aga Hiina relvaembargo ning Iraani uraanirikastamise küsimustes ühisseisukohale jõuda. Ajalehe arvates panustab Euroopa kahepoolsetesse suhetesse vähem kui USA, jäädes siiski seisukohale, et partnerluse-seeme on külvatud viljakale pinnasele. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 25.02)

Suurbritannias nähakse kõrgetasemelist visiiti pisut teises valguses. The Daily Telegraphi meelest on sissetung Iraaki kahjustanud ja kahjustab praegugi üleatlantilist koostööd, mille parandamiseks ei piisa põgusast presidendi külaskäigust ookeani taha. Ent eksisteerivad ka positiivsed seigad: võimalus, et Euroopa kolm suurt – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa leiavad Washingtoniga ühise keele Iraani probleemistiku osas. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 25.02) The Guardiani juhtkirja pealkirjaks on kujundlik “Südamlik kriitika”, millega võetakse kokku oluliste kohtumiste atmosfäär. Ehkki poliitikud ise manifesteerivad endiselt suurt sõprust, teineteisemõistmist ja sümpaatiat, leiab The Guardian, et seekordne riigipeade kohtumine erineb tuntavalt 2001. aastast, kui Bush “vaatas Putinile sügavalt silma, nägi ta hinge ning leidis ta usaldusväärse olevat”. Täna pole keegi unustanud Venemaa kohmakat käitumist Kiievi revolutsiooni päevil, jätkuvat sõjalist kohalolekut Gruusias ja Moldovas ning üldist pealetükkivust Balti riikide suhtes. (Juhtkiri, The Guardian, 25.02) Timothy Garton Ash võrdleb aga president Bushi ja Belgia peaminister Guy Verhofstadti joonisfilmikagelaste Tomi ja Jerryga…(Timothy Garton Ash, The Guardian, 24.02)

George W. Bushi viiepäevane Euroopa-turnee ajendas küsima – kas EL ja USA on rivaalid või partnerid. Ameerika Ühendriikide president pidas transatlantilste suhete nurgakiviks NATOt. Samas, vahetult enne Bushi visiiti tekitas Saksamaa kantsler Gerhard Schröder furoori oma kardinaalselt teistsuguse arvamusavaldusega, öeldes, et NATO pole enam tähtsaim transatlantiliste partnerite arutluse ega läbirääkimiste koht. On tähelepanuväärne, et mõlemad osapooled vältisid tundlikke teemasid. Ajalooliseks muudab Bushi seekordse visiidi tõik, et esimest korda külastas USA president EKi. (The Economist, 25.02)

Saksamaa ajakirjandus

Bundestagi CDU-CSU fraktsiooni esimees Wolfgang Schäuble rõhutab oma artiklis, et maailma probleeme suudavad Euroopa ja USA vaid üheskoos lahendada. Paremaid partnereid ei leia me kusagilt. Selleks, et vältida püsivaid kahjustusi üleatlantilistes suhetes, tuleb vastastikune usaldus taastada. Vahelduvad koalitsioonid mitmesuguste riikidega, kramplik kinni hoidmine multipolaarse maailma retoorikast ning unelm euraasialikust suurriigist ei asenda seda julgeolekut, mida pakub partnerlus USAga. Transsatlantilised suhted on täiustatavad, kuid mitte asendatavad (Die Welt, 23.02). Bushi visiidiga seoses rõhutatakse, et USA on loobumas vana ja uue Euroopa strateegiast. Seega “jaga ja valitse” poliitikast. Bushi puhul on märgata ka nõndanimetatud “teise ametiaja sündroomi” – Venemaa, Iraagi ja Palestiina teemaline retoorika on tundmatuseni muutunud. Peamine on nüüd näida õiglane, võidelda demokraatia eest, ning seda koostöös eurooplastega (Josef Joffe, Die Zeit, 24.02).

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui George W.Bushi Euroopa-turnee eesmärgiks oli pöörata pärast Iraagi sõda atlandiülestes suhetes uus lehekülg, siis täitis visiit oma eesmärgi. Kui ta soovis aga veenda eurooplasi oma maailmanägemuses, siis võib käiku läbikukkunuks lugeda. Iraagi sõja suurimad vastased Prantsusmaa ja Saksamaa tunnustasid Euroopa suunas tehtud korduvaid austusavaldusi. Samas soovivad mõlemad viia atlandiülest suhet tasakaalu “Euroopa sammast” tugevdades, Bushil ei leidunud aga ühtegi sõna Euroopa kaitsestruktuuride tugevdamisele, eelistades tunnustada NATOt. (Véronique Soule, Libération, 25.02) Kui midagi on atlandiülestes suhetes muutunud, siis eelkõige on see ameeriklaste toon, mis ehk diplomaatia seisukohalt kõige olulisem. Samuti äratundmine president Bushi poolt, et ühinenud Euroopa võib olla trumbiks USA üleilmse strateegia seisukohast. Kui Clintoni administratsioon kasutas väljendit: multilateralism kui saab ja unilateralism kui peab, siis Bushi administratsiooni mõtteviis on siiani olnud vastupidine. Bush peab esmaseks unilateralismi ning võtab appi multilateralismi, kui ei saa kuidagi teisiti. (Juhtkiri, Le Monde, 26.02)

Brüsselis toimunud Bushi kohtumise kohta Jacques Chiraciga, leiab ajakirjandus, et Bush läks vara magama. Teisisõnu tekitas ehk veidi imestust, et kell 19 alanud ühine õhtusöök juba kaks hiljem lõppes. Millest täpselt õhtusöögilauas räägiti ei avalikustatud, küll aga kergitasid diplomaadid mõlemalt poolt enne kohtumist saladusteloori ettevalmistatud teemaderingi kohta. Eeldatavasti tehti juttu Lähis-Idast, Iraani tuumaprojektist, Hiina relvaembargost ning demokraatia arengust Venemaal. (Claire Tréan, Le Monde, 23.02)

Bratislavas Putiniga kohtudes sai Bush rakendada mõned päevad varem eurooplastele antud õpetussõnu: ärge kartke Vene presidendiga jäigad olla ning talle meelde tuletada demokraatlike põhimõtete taandarengut Venemaal. Bush tegi seda toonil, mida ta ise nimetas “sõbralikuks”, mis aga Putinile kuidagi samasugusena ei tundunud. (Juhtkiri, Le Monde, 26.02) Kummalisel kombel ei kuulnud me pärast kahe presidendi kolmetunnist kohtumist Putinit selgitamas oma rolli Ukraina presidendivalimistel, naftagigandi Jukose lammutamist ega võimu tsentraliseerimise katseid Venemaal. Seevastu tuli Bushil Vene ajakirjanike küsimuste alla lahata Abu Ghraibi vangla väärkohtlemisi ning ajakirjanike võimalikke vangistamisi, kui nad ei avalikusta oma allikaid. (Philippe Gélie, Laure Mandville, Le Figaro, 25.02)

Õnnitlused ja julgustamine ei muuda midagi. Ukraina president Viktor Juštšenko jäi Brüsselis tühjade kätega. Nii EL kui NATO näitasid end väga tähelepanelikena Ukraina kava suhtes lõimuda mõlema organisatsiooniga, kuid selgeid lubadusi ei antud. Ukraina teekond ELi ja NATOsse tuleb pikk, kuid presidendile osaks saanud suurejooneline vastuvõtt Brüsselis näitab lääne muutunud suhtumist. (Philippe Ricard, Laurent Zeccini, Le Monde, 24.02) Keskmisest palju toetavamad Ukraina liitumise suhtes ELiga on Balti riigid, eriti Leedu. Leedu liitumisläbirääkija Petras Austreviciuse sõnul on Kiievi ja Brüsseli vahel sõlmitud partnerluslepe samm õiges suunas, kuid mitte piisavalt kaugele. Tema kinnitusel oleks liitumine võimaluseks reformide läbiviimiseks. Eesti välisminister Rein Langi sõnul tunneme me Ukraina probleeme. “Me peaksime neil võimaldama kasutada meie eksperthinnanguid selgitamaks, kuidas meie raskused ületasime,” sõnab Lang. Ta on veendunud, et Ukraina täidab liitumiskriteeriumid enne Türgit. Belgia välisministeeriumi ELi küsimuste riigisekretäri Didier Donfuti arates ei tohi aga ärritada Venemaa helli kohti. Donfut leiab, et Venemaa ja ELi vahelise vastastikuse sõltuvuse suurendamine stabiliseerib regiooni ning seeläbi aitab ka Ukrainat. Tema seisukohaga ei ole kuidagi nõus Petras Austrevicius, kelle hinnangul ei tohi vaadelda ELi huvisid ühe kolmanda riigi huvide taustal. “Venemaa ei või saada takistuseks Ukraina liitumise teel,” leiab leedulane. (Sabine Verhest, La Libre, 24.02)

Prantslaste meeli hoidis elevil ka rahandusminister Hervé Gaymard’i seebiooperiks kujunenud korteriskandaal. Nädala lõpus astus vaid mõni kuu ministri ametit pidanud Gaymard tagasi. Tema asemele kerki France Telecomi juht Thierry Breton.

Skandinaavia ajakirjandus

USA president George W. Bush´i visiiti Euroopasse kajastati Skandinaavia ajakirjanduses väga ulatuslikult ning peeti äärmiselt oluliseks. Bushi visiit EL institutsioonidesse oli väga oodatud, kuna seda ei ole ükski USA president varem teinud. Üldiselt peab Skandinaavia ajakirjandus USA-Euroopa koostöö parandamist tähtsaks, kuigi oodatakse pelgalt sõnade asemel ka rohkem tegusid. Rootsi ajakirjanduse sõnul tähendab Bushi visiit USA ja Bushi administratsiooni lugupidamiset EL-i suhtes (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 19.02) Taanis leitakse, et Bush võeti tema seekordsel Euroopa visiidil oluliselt paremini vastu kui eelmisel korral. Iraagi sõjast alates on USA ja Euroopa suhted poolsed olnud, kuid nüüd on USAl Euroopat strateegilise partnerina vaja. NATO peaks olema koht konstruktiivseks dialoogiks. Rahu Iraagis on võimalik tagada ainult koostöö kaudu (Juhtkiri, JP, 20.2). Taani ajakirjandus on veidi skeptiline USA ja Euroopa uue sõpruse suhtes. Ajaleheht Berlingske Tidende küsib: kui USA soovib nüüdsest Euroopaga koostööd teha, miks ta sellegipoolest mängib maailmapoliitikas soolot? Miks ei väljendu sõnad tegudes? (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tiedende, 20.02) Taani poliitikud leiavad, et USA peaks Euroopaga rohkem koostööd tegema kui seni, sest koos oldaks edukamad.

Rootsi ajakirjandus näeb, et Bushi visiidiga on kriis NATOs lõppenud. Ka Taanis usutakse, et tänu positiivsele õhkkonnale Bushi visiidi ajal on oodata uut etappi transatlantilistes suhetes. Norra ajakirjandus muretseb aga selle üle, et EL ja USA suhted muutuvad tihedamaks ja soojemaks, see aga tähendaks Norra marginaliseerumist. (Aslak Bonde, Morgenbladet, 25.02)

EL-i kavatsus lõpetada Hiina relvaembargo ei leidnud USA positiivset vastukaja ning selles küsimuse üksmeelele ei jõutudki. Nimelt kardab USA, et relvamüük Hiinale võib ohustada Taiwani. Taani ajakirjandus ja Taani valitsus hoiavad selles küsimuses pigem USA poolele, kuna on relvaembargo kaotamise suhtes väga skeptilised (Ole Damkjær, Berlingske Tidende, 24.02).

Tippkohtumisel räägiti ka suhetest Venemaaga, visiidil Bratislavasse kohtus president Bush Venemaa president Putiniga. Bush kritiseeris tugevalt Venemaa demokraatiat. Rootsi ajakirjanduse sõnul on Putinile siiski sõprus Venemaaga olulisem, kui demokraatia levitamine, sest Putini-Bushi suhted on alati head olnud (Jan Blomgren, SvD, 24.02). Kuigi kohtumine möödus sõbralikult, on Venemaaga väga keeruline rääkida, sest Putin ei paista eriti hoolivat, mida muu maailm Venemaa demokraatiast arvab (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 25.02) Taani ajakirjandus leiab, et Bushi Slovakkia visiit möödus edukalt ning kuigi arvati, et Bush on seal leebem, jätkas ta oma Brüsselis alustatud kriitilist hoiakut ning teatas, et vabadus ja demokraatia peavad ükskord jõudma ka Venemaa tagahoovi (Louise With, JP, 25.02). Samas ollakse aga veidi nördinud, et EL-i uutele liikmesriikidele ei laiendata viisavabadust USAga.

Hispaania rahvahääletusel EL-i põhiseadusliku leppe ratifitseerimiseks hääletati leppe poolt. Kuna Hispaania korraldas antud küsimuses rahvahääletuse esimesena, oli sealsel referendumil eriline tähtsus. Javier Solana sõnul võib Hispaania rahvahääletusel olla lumepalliefekt, kuigi probleeme jaatava vastuse saamisega võib tulla Taanis, Tšehhis ja Suurbritannias ning ka Prantsusmaal. Rootsi ajakirjanduses arvatakse, et Hispaanias on toetus ELle suur tänu miljarditele, mida Hispaania alates 1986. aastast Brüsselist saanud on (Juhtkiri, SvD, 20.02). Rootsis rahvahääletust ei tule, otsuse ratifitseerimise kohta langetab parlament. Rootsis arvatakse, et sellele peaks kindlasti eelnema vähemalt diskussioon. Taanis leitakse aga, et madal osavõtt hääletusest on tõsine hoiatus ülejäänud üheksale riigile ning näitab seda, et EL-i põhiseaduslik lepe ei ole rahva hulgas eriti populaarne. Madala osavõtu tõttu ei saa ka loota, et Hispaania rahvahääletus tekitab kogu EL-s doominoefekti ning kõik teised riigid hääletavad samuti leppe poolt. Taani ajakirjandus arutleb ka võimaliku referendumiaja üle Taanis ning leitakse, et Taani „jah“ võiks panna ka teisi riike põhiseadusliku leppe poolt hääletama (Pierre Collignon, JP, 24.02).

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjandus kajastas peamiselt USA president George W. Bushi Euroopa-visiiti. Nii Euroopa kui USA huvides on Bushi esimesel ametiajal halvenenud suhete parandamine. See ei peaks olema võimatu, sest väärtushinnangud ja eesmärgid langevad paljuski ühte, erinevusi tekitavad vaid osapoolte meetodid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 22.2) Bush mainis oma Brüsselis peetud kõnes, et USA ja Euroopa peavad üheskoos Venemaale survet avaldama, et Venemaa püsiks demokraatia teel. Soome välisministri Erkki Tuomioja sõnul jälgib EL pidevalt Venemaal toimuvaid muret tekitavaid protsesse, kuid see ei ole sfäär, kus EL ja USA saaksid ajada ühist poliitikat. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 22.2)

President George W. Bushi teise ametiaja välispoliitikas on kesksel kohal vabaduse ja demokraatia levitamine maailmas. Seetõttu tuleks Ühendriikidel ümber hinnata oma suhtumine Vladimir Putini juhitud Venemaasse, kus demokraatia areng näib olevat muutunud demokraatia taandarenguks. Putin meenutas kohtumisel Bratislavas Bushile, et Venemaad ja USAd ühendab vastutus rahvusvahelise julgeoleku eest, mis tuletas ühtlasi meelde, et Venemaa on endiselt suuruselt teine tuumarelva omav riik maailmas. Kuigi Putiniga hea läbisaamine ei sobi Bushi välispoliitiliste eesmärkide taustale, pole Venemaa ainus riik, mille puhul USA asetab muu kasu demokraatia ja ajakirjandusvabaduse kaitsmise ette. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 26.2)

Kui Prantsusmaa president Jacques Chirac pooldab ettepanekut, mille kohaselt peaks Euroopa riikide ja USA julgeolekualast koostööd koordineerima üha enam EL, siis USA president George W. Bush kinnitas, et NATO on jätkuvalt Ühendriikide ja Euroopa suhete nurgakivi. Chirac väitis, et NATO peab muutuma, sest Euroopa on muutunud. Bushi arvates ei välista üks organisatsioon teist. “NATO peab tagama julgeoleku ning ELi ülesandeks on panna Euroopa paremini toimima.” (Minna Nalbantoglu, Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 23.2)

Hispaanias korraldatud rahvahääletus ELi põhiseadusliku lepingu üle paistis silma madala osalusprotsendi poolest. Hispaania peaministri José Luis Zapatero korraldatud kampaania, mis hääletusele eelnes, rõhutas, et Hispaania on EList palju kasu lõiganud. Hispaanlased tunnistavad liikmelisuse positiivseid külgi, kuid see ei innustanud neid massiliselt hääletusel osalema. Hispaania kirjanik Ignácio Carrión arvab, et see näitab hispaanlaste ausust: “Nad ei hääleta selliste asjade üle, millest nad aru ei saa.” Carrióni arvates näitab hispaanlaste leigus põhiseadusliku lepingu hääletusel, et rahvahääletustest ei saa vahendit, mis ELi kodanikke ja liitu ühendaks. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 21.2)

Kohe pärast Hispaania rahvahääletustulemuste selgumist kerkis esile kaks küsimust: kas 42 %line hääletusosalus oli umbusaldusavaldus valitsusele ning kas Hispaania eeskujul võiks põhiseadusliku lepingu pooldajate arv teistes liikmesmaades kasvada. Hääletustulemus Hispaanias ei mõjuta teiste riikide hääletustulemusi ilmselt nii palju kui loodetakse. ELi põhiseadusliku lepingu hääletusel hääletatakse nimelt rahvuslike küsimuste üle, seega on üsna tõenäoline, et leping vähemalt ühes liikmesriigis tagasi lükatakse. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 22.2)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's president approved Rein Lang as the Baltic state's new foreign minister, resolving a political impasse that at one stage threatened the survival of the centre-right coalition government. Lang, 47, a businessman and veteran politician with strongly pro-EU and business views, replaces Kristiina Ojuland, who was sacked after confidential government documents went missing from her ministry. (Reuters, 21.02)

Estonia's former defence minister Margus Hanson may be stripped of his parliamentary immunity to face charges over the theft of classified documents from his home, officials said. "Parliament will discuss lifting the immunity in the first week of the legislative sessions next month," a spokesman for the parliament told. If his immunity is lifted, prosecutors were likely to charge Hanson with losing state secrets. (AFP, 23.02)

Russia and the Baltic states should resolve their differences peacefully without coercion, an adviser to George W. Bush said. National security adviser Stephen Hadley acknowledged there had been a "very difficult undertone" in Russia's relations with the Baltics, particularly Estonia and Latvia, which have large Russian-speaking minorities. (Reuters, 23.02)

Eesti parlamendi spiiker Ene Ergma ning Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov Vene rahvaesindajad tunnistasid parlamentidevaheliste sidemete madalseisu ning vajadust neid parendada. Kossatšovi sõnul on vajalik ka Eesti-poolne selgitus suhtumisest Tartu Rahusse ning 1991 suhete aluse lepingusse. (Interfax, 22.02)

Kohtumisel Vene Riigiduuma delegatsiooniga üle antud pöördumises esines Eesti suurima venekeelse partei EÜRP liider Jevgeni Tomberg Eesti Vabariigi presidendi ametiraha võimalikult kiire tagastamise eest. See oleks tähtis positiivne element teineteisemõistmise parandamisel, öeldakse pöördumises. (Interfax, 21.02)

Eesti president nimetas väliministriks Rein Langi (Interfax, 21.02)

Eestlased soovivad peale piirilepingu allkirjastamist Vene poolele jääva Petseri kloostri asemele riikidevahelise piiri lähedusse uue õigeusu mungakloostri rajada. Taolise ettepaneku tegi EAÕK metropoliit Stefanosele EP saadik Tunne Kelam “Isamaaliidust”. (Interfax, 21.02)

Eesti president ei toeta Venemaaga poliitilise deklaratsiooni allkirjastamist, kuivõrd 1991. aastal allkirjastatud suhete aluste lepingus on vajalik baas edasiseks arenguks olemas. Vastavasisulise avalduse tegi president Rüütel kohtumisel Riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšoviga. (Interfax, 22.02)

Veteranide organisatsioonide liit tähistas Tallinnas isamaakaitsja päeva lilledepanekuga tundmatu sõduri hauale sõjaväekalmistul, nõukogude sõdurite haudadele Metsakalmistul ning sõduri-vabastaja monumendile Tõnismäel. Päeva teises pooles toimus koosviibimine keskaegses Mustpeade Majas. (Interfax, 23.02)

Eestis tähistatakse 87. Iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ning sõjaväeparaadi ning piduliku vastuvõtuga.(Interfax, 24.02)

Eestis toimub esmakordselt vene kino festival. (Interfax, 24.02)

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšovi sõnul mõjutab hitlerliku Saksamaa poolel sõdinultele mälestusmärgi avamine Tallinnas 8. mail tõsiselt Vene-Eesti riikidevahelisi suhteid. (RIA-Novosti, 24.02)

Eesti presidendi sõnul on Tartu rahu, mille keskmeks on Eesti iseseisvuse tunnistamine Venemaa poolt igaveseks ajaks, endiselt kehtiv ning sellest lähtus ka taasiseseisvumine 1991. aastal. (Interfax, 24.02)

Saksamaa ajakirjandus

Baltimaade-Vene suhted ja 9. mai tähistamine Moskvas. Käimasoleva vaidlusega haakuvad baltlaste katsed kuulutada kommunistlikud sümbolid Euroopas kuritegelikeks, võrdväärselt natslike sümbolitega. Ungari on seda juba teinud. Ka Eesti siseminister Margus Leivo soovitas juba aasta tagasi loobuda nõukogude sümboolikaga esemete (nagu näiteks sirbi ja vasaraga mündid) müügist Eestis. See on osa baltlaste püüdlustest tõmmata tähelepanu oma ajaloole. Eesti peaminister Parts palus eelmisel aastal ELi riigi- ja valitsusjuhtidele saadetud pöördumises kommunistlikud režiimid hukka mõista. Euroopa Parlamendis kommunismi kuritegelikuks kuulutamine läbi ei läinud, kuna kardeti vasakpoolsete fraktsioonide proteste ning suhete halvenemist Moskvaga (Robert von Lucius, FAZ, 25.02).

Soome ajakirjandus

Eesti uus välisminister Rein Lang on tuntud oma terava keele poolest. Pikaajalist reformierakondlast Langi teatakse Soomes veel vähe, Eestis tuntakse Langi aga Kuku raadio kaudu, kus ta juhtis saadet Keskpäevatund. Langi avalikest isikuandmetest puudub informatsioon Soomes veedetud aastate kohta, samuti ei mainita Langi komsomoliaega. Kuigi vastset välisministrit peetakse välispoliitikas kogenuks, kahtlesid paljud, kas Eesti diplomaatiat sobib juhtima nii teravkeelne mees. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 22.2)

Selle aasta alguses kui Baltimaade presidendid ei leidnud üksmeelt 9. mail Moskvasse sõidu suhtes, kerkis esile küsimus Balti riikide koostööst. Läti ülikooli politoloogi Žaneta Ozolina sõnul pole siiski tegemist reaalse kolme maa poliitikat kahjustava probleemiga. “Balti riikide koostööd võib võrrelda Põhjamaade koostööga. Kui koostöö käivitatakse, on see oluline vahend eesmärkide saavutamisel.” Balti riikide koostöö sujuvaim vorm on presidentide otsene kontakt, kuid see sõltub loomulikult ka inimeste omavahelisest sobivusest. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 27.2)

„Me jagame meelsasti oma NATO kogemusi“, ütles Eesti endine välisminister Kristiina Ojuland ja laskub elavasse vestlusesse julgeolekupoliitiliste lahenduste üle. „Me oleme alati vaadanud oma suurele vennale Soome alt üles“. Ojuland oli ministri ametist lahkuma sunnitud peale skandaali Eesti välisministeeriumis, kui sealt kadus 91 salajast dokumenti. Ojuland jõudis minister olla kolm aastat. Peaminister Juhan Partsi kohta, kes esitas Eesti presidendile avalduse Ojuland ministriametist vabastada, ütleb Ojuland: “Juhan Partsil on peaministrina ka niisugune, ma ütleksin hane omadus, et sa võid talle vett selga visata palju tahes, kõik voolab alla. Ja ma arvan et kindlasti on see Partsu üks tugevamaid jooni üldse. See on kindlasti see, mida ma tema juures hindan, et ta peab vastu nii vaenlaste väljaütlemistele kui isiklikele solvangutele. Loomulikult on tal ka mitmeid puudusi. (Hufvudstadsbladet 23.2 2005)

Majandus

Uudisteagentuurid

Warmer weather last year cut profit by 13.2 percent at the Estonian gas company Eesti Gaas. "The small decline in profits is mainly due to warmer weather last year, which has affected gas consumption," a spokeswoman for Eesti Gaas said. Eesti Gaas posted net profit of 99.3 million kroons (6.4 million euros, 8.3 million dollars) in 2004, down from 114.4 million kroons the previous year. (AFP, 22.02)

Saksamaa ajakirjandus

Aeg-ajalt päevakorrale kerkiv ettevõtete maksustamise teema ei lähe kunagi mööda Eesti maksupoliitikast. Eesti olla täiuseni viinud selle, mille iirlased omal ajal ette näitasid. Iirimaa on nüüd liitunud rikaste lääneriikide klubiga, mida soovivad ka uued liikmesriigid. Saksmaa ja Prantsusmaa ei suuda ka maksude arvestamise ühtse süsteemi sisse viimisel Eesti suguste riikidega konkureerida, selleks on vaja siiski üleeuroopalist maksude reguleerimist. Üleskutsete taga “harmoniseerida” maksundus paistab aga soov tasalülitada igasugune konkurents liikmesriikide vahel. Igal juhul on liikmesriikide autonoomia maksude küsimuses küsimärgi all., vaatamata sellele, et Euroopa Kohus ja EK püüavad vabaturumajanduse ning kapitali, teenuste, ettevõtluse ja tööjõu vaba liikumise põhimõtteid läbi suruda (Manfred Schäfers, FAZ, 25.02).

Soome ajakirjandus

Soome Ehitusliit kuulutas 24. veebruaril boikoti Eesti firmale OÜ Meisterehitaja, mis teeb Soomes allhanketöid firmale OÜ Põrandakeskus. Boikoti põhjuseks on töötajate liiga väike töötasu ning see, et palga- ja töötingimuste kohta on vormistatud kahed dokumendid. Boikott kestab seni kuni firma makstavad palgad ja töötingimused vastavad Soome tasemele. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 24.2)

Varia

Uudisteagentuurid

Four NATO fighter jets staged a fly-past in the Estonian capital Tallinn as the Baltic state marked its first independence day since joining the military alliance. Four Norwegian F-16 jets, which police the airspace of Estonia, Latvia and Lithuania, flew over Tallinn's main square at the end of a parade to mark the 87th anniversary of the creation of the republic of Estonia. (AFP, 24.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kolmest Balti pealinnast on Tallinn kõige hämmastavam. Baltimaade pärl, mis asutatud 1219. aastal taanlaste poolt, hoiab oma ajaloolist joont - eristatavad on nii kunagi aadlikele kuulunud Toompea, kui kaupmeeste pärusmaaks olev all-linn. See keskaegne linnake näib kord venepärane oma Katarina II ajal ehitatud roosaade ehitistega, kord skandinaaviapärane - Helsingi asub ju teisel pool lahte. Hakatuseks võiks tutvuda 13. sajandi alguses ehitatud barokiajastu juveeli Raekojaga, seejärel Oleviste kirikuga. Kindlasti tuleks külastada Aleksander Nevski katedraali ning Eesti parlamendi hoonet, mis asub vanas lossis. (Sonia Claude, Télé 2 semaines, 25.02)

Supp on eesti köögi alus. Seda keedetakse koos lihaga erinevatest tera- või juurviljadest (läätsed, herned, kapsas). Kohalike roogade hulka kuulub kilu, mis on väike anšoovise taoline kala vürtsitatud 42 erineva maitseainega või näiteks kama – peenestatud teraviljade ja herneste segu, mida süüakse hapupiimaga. Eesti leib on väga kvaliteetne. Leivale lisatakse koriandrit, kardemoni, köömneid või seesamiseemneid. (Alexandre Zalewski, Metro France, 25.02)

Rootsi ajakirjandus

Pühapäeval 27. veebruaril sai raadioajakirjanik ja kirjanik Maarja Talgre 60. aastaseks. Talgre on romaani Leo autor ning töötanud umbes 35 aastat Rootsi Raadios, palju aastaid sealses kultuuriosakonnas. Kuigi ta on Rootsis sündinud, peab ta end ikkagi eestlaseks. Nimelt on ta Roosi põgenenud eestlaste laps, ning see on temasse oma jälje jätnud - osa temast on eestlane. Oma raamatus kirjutab ta oma isast ja lapsepõlvest ning selle kirjutamine oli väga valulik protsess. Järgmise raamatu teema ei ole veel selge. (Karin Lundbäck, SvD, 24.02)

Norra ajakirjandus

Kaks meest peeti kinni selle eest, et nad viisid Eestist Norrasse naisi ja sundisid neid Norras prostituudina töötama. Kõige noorem tüdruk oli ainult 16-aastane, väidetavalt oli ta Norrasse toodud tema soovi vastaselt. Kinnipeetud mehed on 26-aastane eestlane ja 42-aastane norralane. Kohtuasi meeste vastu algab Trondheimis 8. märtsil ja karistuseks võib kohus määrata kuni 16-aastase vangistuse. (Kari Austefjord, Nettavisen, 25.02)

Peale seda kui nõudlus Norra firma Synnøve juustutoodete järele kasvas, ei suuda Synnøve enam toota piisavalt. Seetõttu palus Synnøve Norra firmal Tinel tarnid piima Synnøve Findeni Eestis asuvasse meiereisse. Tine aga pakkus vølja, et nad võiksid hoopis toota Synnøvele juustu Norras, kuina arvavad, et Norra juustu peaks tootma ikkagi Norras ja mitte Eestis ega kusagil mujal. Kaks mainitud firmat on omavahel pikka aega tülis olnud. (Frank Lynum, Aftenposten, 25.02)

Venemaa ajakirjandus

Sõprusetõrvikud põlegu! Dedovitši rajooni kultuurikeskuses toimus esmakordselt rahvusvaheline kultuurifestivali. Väliskülalistest astusid lavale Läti rahvatantsuansambel “Gauja” Valmierast ning Eestist Räpina akordionistid ja džässansambel. Kõik sai aga alguse 2004. a. märtsis, mil Dedovitši rajoonis loodi kultuuri arendamise grupp, koostati kultuurikoostöö programm piiriäärsete EL riikidega ning seati sisse suhted Balti riikide konsulaatidega Pihkvas. (V.Jakovleva, Pskovskije Vesti, 25.02.2005)

Soome ajakirjandus

Major Anto Kergand tähistab sel aastal Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeva Helsingis. Alates veebruari algusest on Kergand uueks kaitseatašeeks Soomes ja Rootsis. Major Kergandil oli mitmeid motiive, et alustada sõjaväelase karjääri. “Tundsin, et pean andma oma panuse, et Eestil oleks oma armee, mis on võimeline kaitsma riigi väärtusi,” põhjendab Kergand. NATO liikmesriigina ei taha Eesti olla Kergandi sõnul riik, mis loodab vaid välisabile. “Eesti tahab oma võimaluste piires ka teistele turvalisust pakkuda.” (Etelä-Suomen Sanomat, 24.2)

USA endise asevälisministri Strobe Talbotti mälestusteraamat ilmus 2004. aasta sügisel USA Tallinna suursaatkonna toel ka eesti keeles. Kuigi Talbott puutus oma ametiajal palju kokku ka Soomega, pole teost soome keelde tõlgitud. Talbott meenutab oma mälestustes, et Balti riikide saatus polnud proovikiviks mitte ainult Venemaale vaid ka USAle. Eesti tolleaegne president Lennart Meri nõudis Eestile NATO liikmelisust juba esimesel kohtumisel Talbottiga 1994. aastal. “Meri võrdles end Moosesega, kes oli valitud juhtima oma rahvas vabadusse ja Euroopasse. Mind süüdistas ta selles, et minu russofiilsus takistab Eesti tagasipöördumist Läände,” kirjutab Talbott. (Leena Hietanen, Kaleva, 27.2)

Tutvustatakse kolme eesti kirjaniku – A. H. Tammsaare, Ilmar Talve ning Andreas Kalkuni teoseid. Kolm erineva saatusega eri ajast pärit kirjanikku, keda ühendab kultuuripealinn Tartu. Tartu ühendab ka kirjanike soomendatud teoseid – linn on tegevuspaigaks kõigi kolme romaanides: Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus II”, Talve eluloos “Kolm kodumaad” ning Kalkuni “Päävaraamatus”. (Kari Sallamaa, Kaleva, 24.2)