Nädal välismeedias 14.-20. veebruar

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

The EC is examining German visas issued to eastern Europeans to determine whether they violated European law, a spokesman for the EU's Justice Commissioner Franco Frattini said. The visa scandal involves Joschka Fischer, Germany's FM and most popular politician, and the decision by his ministry in 1999 to ease conditions for citizens of the former Soviet bloc to acquire German visas. The inquiry by the EC will verify whether German directives were in accordance with EU regulations. (Afp, 19.02)

The EU must get tougher on immigration from eastern Europe, Spanish Interior Minister Jose Antonio Alonso said. "Immigration from the southern fringes of the EU, the Maghreb and sub-Saharan Africa represent 15%" of total immigration, according to Alonso. "But with the exception of Islamic terrorism that immigration is less dangerous than that from eastern countries." "In security terms the eastern frontier is where the most dangerous immigration originates," added Alonso, identifying the region as a hub for drug and people trafficking. (Afp, 14.02)

Greece will vote on the EU constitution before June, an official said. "We are talking about (ratifying it) in the first half of 2005," Foreign Ministry spokesman said. (Reuters, 17.02)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU's executive arm welcomed the results of elections in Iraq but called on those elected to govern for the whole country. The publication of results showing victory for Iraq's majority Shiite community in last month's vote is "another step forward in Iraq's political transition", EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner said. (Afp, 14.02)

Poland vowed to continue to back Ukraine in its bid to join the EU and NATO, despite reservations on the part of other EU members to Ukraine's accession, FM Adam Rotfeld said. "We will not give up our role of promoting Ukraine's European and Euro-Atlantic ambitions," Rotfeld told a press conference after meeting with his Ukrainian counterpart Boris Tarassiuk. (Afp, 18.02)

EU member states have recalled their ambassadors from the Nepalese capital Kathmandu for consultations following the king's power grab there, a French FM spokesman said. "In light of recent events in Nepal, we have decided -- along with our European partners -- to recall EU ambassadors living in Kathmandu for consultations". (Afp, 14.02)

EU foreign policy chief Javier Solana condemned as "despicable" the slaying in an explosion in Beirut of Lebanon's former PM Rafic Hariri. "Rafic Hariri was assassinated in despicable manner," Solana said, hailing the former PM as "a man of peace and a great friend" who had been able to "put an end to years of war in Lebanon and rebuild the country." (Afp, 14.02)

Europe suffers from an "embarrassing gap" between its aspiration for a leading defence role on the world stage and its limited military strength, the head of the EU's new defence agency said. European countries must take more joint decisions on what to do with the 160 billion euros they spend annually on defence if they are to close that gap, European Defence Agency chief executive Nick Witney said. "We are still between us spending too much money on the wrong things and not enough money on the right things," Witney said. (Reuters, 15.02)

Laienemine

The EU will not begin accession talks with Croatia unless Zagreb hands over fugitive general Ante Gotovia by March 17 to the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia, Poland said. "The date of March 17 has been set, and if by then General Gotovina has not been handed over to the tribunal, accession talks between the EU and Croatia will not begin," said FM Adam Rotfeld after talks in Warsaw with the warcrimes tribunal's chief prosecutor, Carla del Ponte. (Afp, 17.02)

Croatia will do whatever it can to cooperate with the UN warcrimes court over the case of fugitive general Ante Gotovina, the Croatian FM said in a letter to the EU presidency. However, Zagreb stopped short of promising to hand over the alleged war criminal to the International Criminal Tribunal for the Former Yugoslavia before the scheduled start of EU accession talks on March 17. (Afp, 17.02)

Macedonia handed over 14,000 pages of answers to questions on its readiness to join the EU , but the EC warned there was much work ahead. PM Vlado Buckovski was in Brussels to submit answers to a detailed EU questionnaire on whether it could start accession talks."Macedonia can and will be the country through which the states of the Western Balkans may look into the open gates of the EU," Buckovski told a joint news conference with EC President Jose Manuel Barroso and Enlargement Commissioner Olli Rehn. (Reuters, 14.02)

EMU, majanduspoliitika

The EU's trade chief took a veiled swipe at France over its resistance to liberalisation of services and employment in Europe, slamming the "propaganda" that sought to defend protectionist rules. "Let us not retreat in the face of illegitimate pressures," European Trade Commissioner Peter Mandelson said. Faced with fierce criticism from Paris in particular, the EC has agreed to review aspects of its plan to open the cross-border market for services like education and healthcare but it insists the directive will not be withdrawn. Critics of the directive oppose the "country of origin" principle whereby service providers from one EU state could work across the bloc based on home country regulations. They argue this would lead to "social dumping", penalising firms and workers from those countries in the 25-nation bloc with higher standards of social and environmental protection. Mandelson, making a link between modernising the EU's external trade policy and Europe's own competitiveness, said there had to be a push for more flexible labour markets. "Anti-delocalisation has become the rallying cry for those who seek to keep markets closed and resist change," he said. (Reuters, 15.02)

EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said that agreement on proposed reforms to the Stability and Growth Pact remained possible by the time EU leaders gather on March 22-23. "The agreement in March continues to be possible but we still have to overcome some difficulties". Almunia said the sticking points were differences over how to take countries' structural reforms into account when calculating deficits and how to monitor progress in reducing debt. (Afp, 16.02)

The EU cannot take Britain hostage over its prized annual budget rebate and must agree a pragmatic deal on funding the bloc that is not hostile to London, the EU's budget commissioner said. "The situation that led to this rebate, 20 years ago, has changed," Budget Commissioner Dalia Grybauskaite said. "But we also know that we must be pragmatic in order to get unanimity." "The EC will help the Luxembourg presidency to find a solution that is not hostile to the UK," she added. "We cannot take a country hostage." (Reuters, 18.02)

EU finance ministers gave Greece an extra year to bring its public deficit under the 3% of output allowed by eurozone rules, an official statement said. An EU official said the ministers agreed to monitor Greek finances this year to check that Athens administers its 2005 budget rigourously. (Afp, 17.02)

The EU adopted new rules making it easier to take goods across the "Green Line" between the Turkish Cypriot and Greek Cypriot communities on the divided island, and agreed to open two new crossing points. (Reuters, 17.02)

Julgeolek

German Chancellor Gerhard Schröder will lay out his controversial plan to reform the NATO military alliance when its members meet at a summit in Brussels, a government spokesman said. Schröder's plan was unveiled in a speech at the Munich security conference in which he said NATO "is no longer the primary venue where transatlantic partners discuss and coordinate strategies." In his speech he urged the EU and the US to set up a panel of independent senior officials to analyse new ways to boost transatlantic ties. (Afp, 14.02)

NATO ei kavatse Balti riikidesse oma sõjaväebaase paigutada, teatas alliansi peasekretäri abi asetäitja ühiskondliku diplomaataia alal Jamie Shea Peterburis. Shea märkis ka, et NATO poolne õhuruumi kontroll võimaldab Balti riikdel säästa märkimisväärseid vahendeid, mida saab suunata rahuvalveüksuste loomiseks. Lisaks on Balti riikidel NATOga liitumise järel vähem põhjuseid Venemaad karta. Shea ei välistanud ka NATO-Vene tippkohtumist maikuus Moskvas. (RIA-Novosti, 19.02)

Ukraina kavatseb intensiivistada jõupingutusi ühinemaks NATOga, teatas välisminister Boris Tarasjuk peale kohtumist EL välissuhete komissar Benita Ferrero-Waldneriga toimunud ühisel pressikonverentsil Kiievis. (Interfax, 17.02)

U.S. President George W. Bush's visit to Europe will reaffirm the value of the transatlantic alliance after deep divisions over Iraq, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. De Hoop Scheffer said U.S. Secretary of State Condoleezza Rice had significantly improved the atmosphere in relations on a tour of Europe earlier this month. The NATO chief said he supported EU efforts to develop a bigger role on the world stage, but cautioned against it seeking to act as a counterbalance to the US. (Reuters, 20.02)

NATO's top soldier called on the Alliance's 26 member countries to create a single budget for the operations of a planned rapid reaction force. In an interview with Berliner Zeitung, U.S. General James Jones said NATO's existing policy of each country paying for its own operations made cash-strapped capitals reluctant to commit troops, suggesting this was incompatible with the planned force's aims. (Reuters, 15.02)

NATO said it had set up a trust fund to help Ukraine destroy 133,000 tonnes of surplus munitions, 1.5 million small arms and light weapons as well as man-portable air defence systems. The weapons will be destroyed over a period of 12 years. (Reuters, 19.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Nädala peateemaks kujunes USA president George W. Bushi eesseisev Euroopa-visiit ning transatlantilised suhted. USA värskelt ametisse astunud välisminister Condoleezza Rice tegi justkui eeltööd nädal enne oma ülemuse saabumist, sondeerides pinda ja andes Euroopale teada USA administratsiooni väidetavalt teisenenud välispoliitikast. (The Economist, 18.02) Stanfordi ülikooli politoloogiaprofessor Josef Joffe arvates on Euroopa ja USA viimaks õppinud, et vajavad teineteist, enam ei deklareerita ei vaenu ega palavat sõprust, transatlantilised suhted on muutunud märgatavalt pragmaatilisemateks. (Josef Joffe, The Washington Post, 14.02) ELi välispoliitika juht Javier Solanagi näeb Bushi visiidis tavapärasest erinevat, mainides, et eelseisev kohtumine pole tüüpiline, pigem žest Euroopale. (Daniel Dombey, Financial Times, 18.02) Briti väljaanne The Independent konstateerib, et hoopis olulisem kui paigad, mida Bush külastab, on kohad, kuhu USA president Euroopas olles minemata jätab. Ta ei sõida ei Prantsusmaale ega Venemaale, vaid kohtub presidentide Jacques Chiraci ja Vladimir Putiniga vastavalt Belgias ning Slovakkias. Loomulikult eirab USA president ka Suurbritanniat, sest tema külaskäik annaks hoobi peaminister Tony Blairi niigi kõikuvale toetusreitingule kohalike valimiste eel. Brüsselit väisates tabab Bush korraga kaks “kärbest”: kohtumised nii NATO kui ELi esindajatega. (Juhtkiri, The Independent, 19.02) Üle ookeani leiab aga The New York Times, et ehkki ELi välispoliitika eestvedaja Javier Solana on sõnastanud ühenduse ühe eesmärgi kui ühiskondade muutmise, pakkudes seejuures abi ja isegi liikmelisust, napib ELil sedavõrd ambitsioonika plaani elluviimiseks vahendeid näiteks militaarjõu arendamiseks. Hoolimata auahnest plaanist puudub ELil konkreetsem väljatöötatud visioon oma idee elluviimiseks. (Elaine Sciolino, The New York Times, 20.02) Saksamaa kantsler Gerhard Schröder pälvib enne Bushi Euroopasse jõudmist välja öeldud seisukohtade eest kriitikat mõlemalt ookeanikaldalt. Briti juhtivamaid päevalehti Financial Times toonitab Schröderi vajakajäämisi taktitundelisuse ja diplomaatia vallas, kuid ei heida talle ette väljendatud seisukohti: ilusad sõnad ja žestid ei muuda riikdevaheliste suhete hetkeseisu; NATO-sisene kommunikatsioon on puudulik. Ajaleht resümeerib – ilmselt ollakse Euroopas transatlantiliste sidemete pärast rohkem murelikud kui USAs. (Juhtkiri, Financial Times, 15.02) Toodud väidet kommenteerib ka rahvusvaheline väljaanne International Herald Tribune, kus rõhutatakse NATO vajalikkust. Schröderi sõnastatud mõtteid ootaks pigem Prantsusmaa kui Saksamaa riigijuhilt. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 16.02)

Saksamaa ajakirjandus

Kõige enam kõneainet pakuvad Saksa ajakirjanduses Euroopa ja USA suhted. Schröderi kõne Müncheni julgeolekukonverentsil on esile kutsunud laialdase poleemika NATO rollist ja reformimise vajaduses. Schröderi ettepanekud tekitasid vääritimõistmisi. Paljud julgeolekukonverentsil osalenud poliitikud nendivad, et vaielda ju võib, kuid toon ja viis, kuidas Saksamaa juhtkond oma ettepanekud esitas, võib teha vaid kahju. Kõne oli kitsas pühendatute ringis koostatud ning vaid väheste välisministeeriumi töötajatega kooskõlastatud. Schröderi plaan pidi mõjuma kõuevälguna, keegi ei tohtinud sellest eelnevalt teada. Üllatusefekt andis aga vale tulemuse, jättes mulje, nagu sooviks kantsler NATO millegi paremaga asendada. Struck, kes Schröderi kõne ette luges, pole vaatamata kõikidele välismissioonidele, kus tema sõdurid osalevad, siiski mingi diplomaat. Schröderi pehme ja sõbralik kriitika kõlas seetõttu justkui arveidõiendav käsklus. Enamik konverentsil osalejatest raputas Strucki kõne ajal pead, mis tähendas seda, et kantsler on läbi põrunud. Kantsleriametil ei jäänud muud üle kui olukorda siluda, selgitada, parandada (Joachim Zepelin, FTD, 14.02).

Saksa välispoliitika ühingu uurimisinstituudi direktor Eberhard Sandschneider arvab, et Schröder tegi diskussiooni algatades õigesti. Suurem osa diskussioonist transsatlantiliste suhete teemadel on seni aset leidnud väljaspool NATOt. Arusaamatused tekkisid eeskätt kommunikatsioonihäirete tõttu. NATO reformivajadus on juba 15 aastat õhus, kuid nimetamisväärseid kandvaid ideid pole esitatud. Suurem osa rahvusvahelistest kriisikolletest ei vaja sõjalist lahendust, kuid vajavad transsatlantilist koostööd. Praegu ei ole rahvusvaheline üldsus võimeline kõikjal sekkuma, kus vaja oleks. Sekkumine on juhulikku laadi, sageli suure hilinemisega. Schröderi eesmärk oli osutada NATO reformimise vajadusele sarnaselt ÜROle. (Michael Schmidt, Der Tagesspiegel, 14.02).

Lahvatanud transsatlantilisi vaidlusi nimetatakse “kurtide dialoogiks”. Kumbki pool ei saa teisest päriselt aru. Brüsselis, NATO peakorteris loetakse Schröderit vastutavaks alliansi nõrgendamises, sest ta pidas Iraagi kriisi ajal vajalikumaks oma seisukohti mitte liitlastega arutada, vaid neid Saksa linnade turuplatsidel esitada. Schröder lõikab seda umbusku, mida ta ise külvas. Dialoog USAga ning NATO reformimise vajadus jäävad sellistes tingimustes kahjuks tahaplaanile (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 15.02).

FTD põhjendab “Miks Schröderil on õigus”. Schröderi kõne olla iseenesest korrektne ja õige, kuid selle esitusviis vale (Struck). Sisuliselt on tegemist ausa kriitikaga, mitte sooviga NATO likvideerida. Transsatlantilised suhted ei saa piirduda NATOga, tuleb rohkem kaasata ELi struktuure. Ameeriklaste reaktsioon Schröderi ettepanekutele näitas, miks on transsatlantilised suhted nii kehvas seisus. Pole võimalik mitte midagi arutada, ilma et see tekitaks tüli ja pahandusi. Ameeriklased arvavad muidugi, et kriisitekitajad on Chirac ja Schröder. Eurooplaste arvates on lahkhelid siiski pigem kriisi tulemus, kui põhjus. Tegemist on sügava poliitilise ja kultuurilise kriisiga – antiamerikanismiga Euroopas ning frankofoobiaga USAs. Diplomaatilisel tasandil seda ei lahenda. Avalik arvamus mõlemal pool atlandi ookeani on üles köetud. Schröderi püüe Iraagi probleemi sisepoliitikas ära kasutada oli reeglite rikkumine. USA püüe unilateraalsuse poole ei ole üksnes Bushi idee, USA põhiidee. Schröder ei olnud oma ettekandes diplomaatiline. Diplomaatiline pole olnud viimastel aastatel ka USA (Wolfgang Münchau, FTD, 16.02).

Endine kaitseminister Volker Rühe väidab, et NATO on end juba ammu uutele oludele kohandanud ning ei vaja põhjalikku reformimist. NATO pole enam sõjaline liit kellegi vastu, vaid vabade riikide ühendus, mis tegutseb koostöös ELi, OSCE ja ÜROga mitmetes maailma kriisikolletes. See, et NATO võimalusi piisavalt ära ei kasutata, pole NATO struktuurse nõrkuse süü. Süüdi on mõnede riikide soov üksi tegutseda. Nii USA kui ka eurooplased peavad NATO raames üheskoos tegutsema ning üheskoos otsuseid langetama. Samas ei ole NATO see koht, kus saaks transsatlantilisi suhteid laiemalt arutada. Mitmed teemad jäävad ka tulevikus alliansi kompetentsist välja. USA ja Euroopa vajavad tugevat NATOt, kuid nad vajavad ka teisi koostöövorme (Volker Rühe, Der Tagesspiegel, 17.02).

Prantsusmaa ajakirjandus

Nädalal, mis jäi USA välisminister Condoleezza Rice’i ja USA presidendi George W. Bushi Euroopa visiitide vahele, arutleti palju USA ja Euroopa suhete ning NATO reformimise üle. Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi poolt Müncheni Julgeolekukonverentsil Saksa kaitseminister Peter Strücki suu läbi välja pakutud NATO reformikava tekitas elavat vastukaja. Schröder kutsus muu hulgas üles moodustama töögruppi sõltumatutest ametiisikutest, mis analüüsiks võimalusi atlandiüleste suhete soojenemiseks. Alliansi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitab intervjuus Le Monde’ile, et vaatamata vastuseisule eksperttöögrupi moodustamisele, on ta mõnede Schröderi mõtetega nõus. Näiteks rääkivat ka peasekretär juba viimased kaheksa kuud, et NATOt tuleks kasutada poliitilisemalt. Tema nägemuse kohaselt on NATO näol tegu poliitilis-militaarse organisatsiooniga. Ta sõnas: ”Põhja-Atlandi Nõukogus tuleb arutada teemasid, mis sõltuvad NATOst. Ka kantsleri hinnangul on rida teemasid, mis vääriksid arutelu, kuid mida ei arutata ei NATOs ega ELis.” De Hoop Schefferi arvates peab NATO jääma peamiseks atlandiüleseks julgeolekufoorumiks, kuna laua ääres istuvad ka ameeriklased. (Laurent Zecchini, Le Monde, 20.02) Prantsusmaa ei poolda mini-formaadis julgeolekunõukogu loomist, kuid jagab siiski grosso modo Saksamaa seisukohti selles küsimuses. Detsembri alguses rõhutas Prantsuse välisminister Michel Barnier, et atlandiülene dialoog peab senisest enam võtma arvesse ELi tugevnemist. Pariisi jaoks jääb NATO siiski sõjaliseks ühenduseks. (Claire Tréan, Laurent Zeccini, Le Monde, 20.02)

Arvamusi George W. Bushi Euroopa visiidi sõnumi kohta, kuuldus visiidi eel mitmesuguseid. Kui üldiselt leiti, et Bushi ELi institutsioonide külastamine on märk liidu olulisuse kasvust USA jaoks, siis kostus ka skeptilisemaid arvamusi, mille kohaselt vaatamata ”diplomaatia ajastu” saabumisele koos Bushi teise ametiajaga, ei muutu ameeriklaste põhisõnum. USA soovib jätkuvalt maailma muuta, rünnata türanniaid ning edendada demokraatiat, levitada üldiseid (ameerikalikke) väärtusi. Esimest korda soovib USA oma ettevõtmisse kaasata ka Euroopa. Ja mitte ükskõik millist Euroopat, vaid ELi kui institutsiooni. (Daniel Vernet, Le Monde, 16.02) President Bush on Euroopas oodatud külaline, kui ta aktsepteerib partnerlust võrdsete osapoolte, mitte sõltuvussuhet ameerika supervõimu ja selle Euroopa vasallide vahel. Vaatamata märkidele ameeriklaste soovist suhetele uut hoogu anda, tuleb neil veel demonstreerida oma valmisolekut eurooplastega asju läbi arutada ja kooskõlastada ning jätta sinnapaika unilateralism, mis neile kasu pole toonud. Eurooplased seevastu peavad tõestama oma võimet hoida rahvusvahelisel areenil kokku. (Juhtkiri, Le Monde, 20.02)

Hispaanlased ütlesid ELi põhiseaduslikule leppele ”jah”. Seda oli oodata. Kuid rahvahääletusest võttis osa sedavõrd vähe inimesi, et see kujunes pettumuseks neile, kes ootasid massilise heakskiidu harjutamist. Le Figaro leiab, et Hispaania, mis on sügavalt eurofiilne maa, oleks võinud võimsalt manifesteerides saata skeptilisematele riikidele positiivse signaali. Hispaania referendum oleks võinud jätta mulje, et hääletust ei kasutatud suhtumise näitamiseks teistel teemadel. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 21.02) Prantsusmaal hääletas senat aga ülekaaluka häälteenamusega riigi 15. põhiseadusesse muudatuste tegemise poolt, mis avab tee põhiseaduse referendumile. Enim vaidlusi tekitas muudatus, mis on varjatult suunatud Türgi võimalikule liitumisele, nõudes iga järgneva liitumise panemist Prantsusmaal rahvahääletusele. Erand tehakse juba liitumisläbirääkimistel lõpusirgele jõudnud Bulgaariale ja Rumeeniale ning Horvaatiale. (Le Figaro, 17.02) Mitmed poliitikud kutsusid põhiseaduse leppele ”ei” ütlema. Näiteks valitsusparteisse kuuluva parlamendi alamkoja saadik Nicolas Dupont-Aignan leiab, et prantslaste viimane abinõu, jõustumise korral Prantsuse ühiskonna mudeli laastava teenuste ehk nn Bolkesteini direktiivi vastu astumiseks, on Euroopa põhiseaduslikule leppele massilise ning ausa ”ei” ütlemine. (Nicolas Dupont-Aignan, Le Monde, 19.02)

Intervjuus Le Monde’ile kinnitab EK eelarvevolinik Dalia Grybauskaite, et enamus liikmesriike mõistavad vajadust kinnitada 2007.-2013. aasta finantsraamistik enne Luksemburgi eesistumise lõppu juunis. Kuigi kuus riiki – Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Austria, Holland ja Rootsi – ei soovi liidu eelarvesse maksta üle 1% oma SKPst, ei pea volinik taolist eelarvelage võimalikuks ning usub, et kokkulepe saavutatakse siiski ülalpool 1% piiri. Briti rabati osas kinnitab Grybauskaite, et EK aitab Luksemburgil leida lahenduse, mis ei oleks Suurbritannia suhtes vaenulik. Ta rõhutab, et ühtegi riiki ei saa võtta pantvangi. (Philippe Ricard, Rafaële Rivais, Le Monde, 19.02)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia pressis kajastati ulatuslikult EL põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsessi algust ja ettevalmistust Hispaania rahvahääletuseks 20. veebruaril. Taani majandusajaleht Børsen kirjutas, et ilmselt hakkavad investorid rahvahääletuste ajal väärtpaberitega spekuleerima. Nimelt peaksid kõik 25 EL-i riiki põhiseaduslikule leppele alla kirjutama, kuid tegelikult ei pruugi kõik seda teha. Juriidiliselt ja poliitiliselt valitseb aga ebakindlus selle osas, mis juhtub siis, kui mõni riik „ei“ hääletab. Praeguse seisuga on leppe suhtes kõige negatiivsemad britid. (Jonas Torp, Børsen, 14.02) Üldiselt usub Skandinaavia ajakirjandus, et hispaanlased hääletavad uue põhiseaduse poolt. Taani ajaleht JP leiab, et vähemalt Hispaania valitsus on sellise tulemuse saavutamiseks omalt poolt kõik andnud (Jørgen Ullerup, JP, 15.02)

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ütles Müncheni julgeolekupoliitikaalasel konverentsil, et NATO pole enam Euroopa ja USA vaheliseks ühenduslüliks ning vajaks reformimist. Konverentsil osalejad olid kõnest vapustatud. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.02) Ka Taani meediat ehmatas see kõne, kuid leitakse, et Schröderil oli õigus, ainult ideid serveeriti valesti. NATOt tuleks ka taani ajakirjanike sõnul laiendada, nii et sõjalise- ja julgeolekupoliitiliste ülesannete kõrval oleks organisatsiooni võimalik kasutada ka Aasia ja Aafrika raskustes vaevlevate riikide majanduslikuks ülesehitamiseks. (Juhtkiri, Politiken, 15.02) Norra aga leiab, et avaldus on vägagi muretsema panev, kuna NATO sisene EL-USA telg tähendaks Norra veelgi suuremat marginaliseerumist. (Juhtkiri, Aftenposten, 15.02)

Hispaania andis amnestia kõigile illegaalidele, kes on riigis eelmise aasta augustist, see puudutas umbes 800 000 Hispaanias ebaseaduslikult elavat inimest. Selline asüülipoliitika tekitas teravat vastukaja Skandinaavia pressis, kuna mainitud immigrantidele kehtivad nüüdsest EL inimeste vaba liikumise reeglid ning nad saavad minna teistesse EL riikidesse. EL reageeris Hispaania poliitikale ägedalt ning plaanib välja töötada hoiatussüsteemi, mille järgi EL liikmesriigid peavad EL-i hoiatama enne sarnaste otsuste tegemist migratsiooni- ja asüülipoliitika valdkonnas. Eriti skeptilised on EL liikmetena eelkõige Rootsi ja Taani.

Põhja-Korea tunnistas 10. veebruaril esimest korda, et riigil on kaitseks USA vastu tuumarelv. Korea väitis, et plaanib oma tuumarelva arendada ning taani pressi arvates on Korea tuumakatsetused ainult aja küsimus. Taani ajalehed leiavad, et Korea teadaanne võib olla käesoleva aasta kõige kriitilisem välispoliitiline areng ning on Korea avalduse suhtes äärmiselt murelikud. Maailmale lihtsalt ei ole rohkem tuumarelvi vaja, seda eriti mittedemokraatlikes riikides. (Tom Jensen, Berlingske Tidende, 14.02).Taani ajaleht Politiken peab Põhja-Koread, mida USA president Bush 2001. aastal koos Iraagi ja Iraaniga „kurjuse teljeks“ nimetas, maailma kõige allasurutumaks, kinnisemaks, ja ebaratsionaalsemaks riigiks(Juhtkiri, Politiken, 13.02). Põhja-Korea avaldus näitab kuivõrd keeruline on veenda riike tuumarelvast loobuma. Taani press loodab, et Euroopa ja USA võtavad ühiselt midagi ette ja et Korea kui tuumariigi staatus jääks võimalikult lühikeseks.

16.02 jõustus lõpuks Kyoto protokoll, mille eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja seega aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Protokolli on nüüdseks ratifitseerinud 141 riiki, sealhulgas ka Venemaa. USA ei ole protokolli ratifitseerinud. Kuna USA on üks maailma suurmaid kasvuhoonegaaside tekitaja, siis vähendab USA kõrvale jäämine protokolli kaalu oluliselt (Peter Grensud, Svenska Dagbladet, 16.02, Pål Prestrud, Aftenposten, 16.02). Siiski tunnevad skandinaavlased head meelt selle üle, et protokoll lõpuks ikkagi jõustus, sest kui kursimuutust kliimaprobleemide lahendamisel ei toimu, lõppeksid need katastroofiga. (Dan Jørgensen, JP, 16.02)

Norra kaebab EL-i maailmakaubandusorganisatsiooni, kuna EL takistab Norra lõhe importimist EL-i miinimumhindade ja impordikvootidega. Norra leiab, et EL-i otsus on vastuolus konkurentsivabaduse põhimõtetega. Taani toetab Norrat (Peter F. Gammelby, JP, 15.02).

Taani ajakirjandus ei ole rahul sellega, et EL ei võta vastu direktiivi tarkvara patentide kohta. Nimelt ähvardas Microsofti asutaja Bill Gates sulgeda 800 töökohaga Microsoft Navisioni Taanis(Max Stougaard, JP, 16.02). Juba nädala lõpus leiti, aga, et patentide direktiiv oleks Taanile kahjulik, kuna Taanis ei ole suuri IT-kontserne, kellel direktiiv kasulik oleks. (Johan Christensen, Børsen, 18.02)

Soome ajakirjandus

USA välisminister Gondoleezza Rice´il õnnestus oma Euroopa-visiidil leevendada poliitilisi pingeid ELi ja USA vahel enne USA presidendi George W. Bushi visiiti Euroopasse. Rice kinnitas, et Euroopa ühinemine ning ELi ühise välispoliitika ajamine on ka Ühendriikide huvides. Valmidus unustada minevik on iseenesest väärtus omaette, kuid ei taga veel ühiseid seisukohti rahvusvahelise poliitika probleemsetes küsimustes. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.2)

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderi Müncheni julgeolekukonverentsil ette loetud kõne NATO arengutendentsidest tekitas vastuolulisi arvamusi. Paljude arvates oli see mõeldud NATO matusekõnena, Saksamaa valitsus rõhutas, et Schröder pidas silmas just vastupidist. USA välisminister Gondoleezza Rice oli just üritanud oma Euroopa-visiidil siluda Euroopa ja USA suhteid, samuti oli USA kaitseminister Donald Rumsfeldi Müncheni konverentsil peetud kõne tavalisest sõbralikum. Seepärast tõlgendati Schrõderi sõnumit ka ulatatud käe tagasi lükkamisena. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.2)

ELi ja USA suhted on võrreldes USA president George W. Bushi esimesel ametiajal valitsenud suhetega muutunud, arvab Soome parlamendi esimees Paavo Lipponen. “Bush on avaldanud soovi arendada transatlantilisi suhteid, sellele viitab ka tema valitsuse uus koosseis. Kuid EL ei ole selleks veel valmis, ELil puudub ühtne USA-poliitika.” Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderi kõne Paavo Lipponeni ei üllatanud. Lipponeni arvates jääb NATOle kindlasti oma, Euroopale julgeolekut lisav roll, kuid see muutub. “NATO raamides ei saa planeerida näiteks ELi ja USA ühist poliitikat Hiina ja Iraani suhtes,” ütles Lipponen. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 18.2)

USA president George W. Bushi visiidilt ei oodata poliitilist läbimurret transatlantilistes suhetes, kuid see võib anda USA ja ELi vahelisele suhtlemisele paremad lähtekohad. Bushi visiit ELi on ajalooline, sest ükski USA president pole varem liitu külastanud. Visiiti peetakse tunnistuseks, et Bush paneb varasemast rohkem rõhku ELile kui koostööpartnerile. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 19.2)

Hispaanlaste ELi põhiseaduse lepingu rahvahääletus käivitab Euroopas enneolematu protsessi. Kodanike arvamus pole ELi tegutsemisvõimele kunagi nii tähtis olnud. Negatiivne hääletustulemus üheski liikmesriigis tekitaks liidus kriisisituatsiooni. Kui põhiseaduse leping mõnes liikmesriigis tagasi lükatakse, on Euroopa Reformikeskuse direktor Charles Granti sõnul võimalik, et Saksamaa ja Prantsusmaa moodustavad lisaks vanale ELile oma kõva tuumiku. Samuti on võimalik, et põhiseadus võetakse kasutusele vaid osaliselt. Grant usub, et põhiseaduse lepingu tagasi lükkamisel on lisaks ELi toimimisele ka kaugeleulatuvam mõju. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.2)

Hispaania välisminister Miguel Ángel Moratinos usub, et rahvahääletuskampaania ELi põhiseaduse lepingu üle on ELi hispaanlastele lähemale toonud, kuigi 90 % rahvastikust kinnitab oma teadmatust lepingu suhtes. Lisaks ELi põhiseaduse lepingule peavad liikmesriigid langetama otsuse ka liidu 2007–2013 aasta rahastamise kohta. Moratinose arvates on rahvahääletused ja rahastamisotsused teineteisega seotud. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 19.2)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's Reform Party vowed to keep together the coalition government as it withdrew a demand that PM Juhan Parts stand down over last week's sacking of FM Kristiina Ojuland. "The most important thing is to fulfil the policies of the coalition, not argue about people," Andrus Ansip, chairman of Ojuland's Reform Party, told journalists after meeting thePM. "Peace has been concluded because the PM promised that in future no minister will be dismissed without first consulting the party involved." (Afp, 14.02)

Reformipartei ei esita uuesti Kristiina Ojulandi kandidatuuri välisministri ametikohale, seades isikute üle vaidlemise asemel esikohale koalitsioonileppes sätestatu elluviimise. Erakonna esimees Andrus Ansip tegi vastavasisulise avalduse peale kohtumist peaminister Juhan Partsiga. (Interfax, 14.02)

Estonia's Reform Party nominated Deputy Speaker of Parliament Rein Lang for the post of FM, replacing Kristiina Ojuland. "Our party will propose Lang as our candidate for FM to the PM," a spokesman for the Reform Party said. (Afp, 16.02)

Peaminister Juhan Parts toetas parlamendi EL asjade komisjoni esimees Rein Langi nimetamist välisministriks. (Interfax, 18.02)

Eestis ei toetanud parlamendienamus Euroopa Päeva 9. mai kuulutamist lipupäevaks. Ettepaneku vastu hääletasid koalitsioonist Reformierakond ning Res Publica ning opositsiooniline rahvusradikaalne Isamaaliit. Arutelu käigus mainiti, et 9. mai assotsieerub eestlaste jaoks punaveteranide paraadidega punalippude all. Samas toonitati, et Euroopa PSL vastuvõtmisega tuleb lipud ikkagi heisata, kuivõrd 9. mai on üks kolmeteistkümnest olulisest EL nimekirja kantud tähtpäevast. (Interfax, 15.02)

The Estonian parliament has narrowly failed to make the controversial date of May 9 a national holiday, but will vote again on the issue, officials said. Parliament failed by just one vote to include May 9 on the list of national holidays as Europe Day. To many in Estonia and its Baltic neighbors Latvia and Lithuania, May 9 marks the start of decades of Soviet occupation. "We need to mark Europe Day, but could do it on another date, like Germany, which marks it on May 5," said Avo Üprus, a lawmaker for the main party in the ruling coalition, Res Publica, which voted against the holiday resolution. (Afp, 16.02)

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšev hoiatas “Interfaxile” antud intervjuus Balti riike enda Euroopa üldsuse silmis isolatsiooni sattumise eest, juhul kui nende riikide juhid ei osale Suure Võidu 60. aastapäeva tähistamisel Moskvas. Kossatšev lisas ka, et Läti president andis oma nõusoleku osalemiseks Vene poolele absoluutselt vastuvõetamatus vormis. (Interfax, 16.02)

Suurbritannia peaminister tunnistas oma kirjas Läti president Vaira Vika-Freibergale II MS lõpu kahetist tähendust Läti ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, kus see tähendas samal ajal natsismi purustamisega samal nõukogude okupatsiooni. Peaminister märkis, et otsus osaleda 9. mai tähistamisel Moskvas oli Läti presidendile raske, ent samas näitab selgelt, et aasta peale seda kui Läti võttis sisse oma täieõigusliku koha Euroopas, ollakse võimelised leppimiseks ning konstruktiivseteks suheteks Venemaaga. (Interfax, 18.02)

Venemaa presidendi eriesindaja Loode föderaalringkonnas kantselei avalduses öeldakse, et Eesti ja Venemaa vaheline olemasolev kontrolljoon jääb muutmata ka peale piirilepingu oodatavat allkirjastamist 2005. a. Aasta jooksul. (Interfax, 15.02)

Eesti suurim venekeelne partei EÜRP protesteerib keeleseaduse parandusettepanekute vastu, mis partei juhtkonna avalduse sõnul omavad diskrimineerivat iseloomu ning on vastuolus põhiseaduse ja moraaliga. (Interfax, 17.02)

New NATO member country Estonia will participate in the NATO reconstruction team in Afghanistan, said Vice-Admiral Tarmo Kõuts, commander-in-chief of the Estonian defence forces. "We are going to send our first troops to the UK-led provincial reconstruction teams in Afghanistan this year,". Estonia currently has 13 soldiers serving in the more than 7,000-strong NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) in Afghanistan. (Afp, 16.02)

Saksamaa ajakirjandus

Baltimaade-Vene suhted ja 9. mai tähistamine Moskvas on endiselt päevakorral. Moskva süüdistab Eestit ja Lätit “vene vähemuse diskrimineerimises”, kasutades osavalt ära Nõukogude Liisu poolt nendele rahvastele peale surutud vähemuse küsimust ning lootes seeläbi saavutada teatavat mõjukoridori ELis ja NATOs. Propaganda kõrval kasutatakse väljapressimisteks majandus-kaubanduslikke hoobasid. Baltikumi ning laiemalt Ida-ja Kesk-Euroopa üks lugupeetumaid poliitikuid, Läti president Vaira Vike-Freiberga tegi iseseisva käigu, kuid välisministrid lubavad sõltumata osalemisest 9. mai pidustustel vastu võtta ühise seisukoha Teise maailmasõja lõpu küsimustes. Läti peaminister Aigars Kalvitis rõhutab, et Ida- ja Lääne-Euroopa suhetele tuleb kasuks, kui Venemaa tunnistab NSV Liidu käitumise Poola, Soome ja Baltimaade suhtes agressiooniks ja okupatsiooniks (Robet von Lucius, FAZ, 16.02)

Baltimaad ei ole pärast astumist ELi kõiki sildu enda järel põletanud. Vaid väike sillake kitsal Narva jõel tuleb ületada selleks, et sattuda taas impeeriumi rüppe. Mitte kõik ei käi seda teed meelsasti, seda enam 9. mail. Baltlastele ei tähendanud sõja lõpp mitte vabanemist, vaid pikaajalist vägivallaõuduste jätkumist Kremli piitsa all. Baltlased on oma otsustes lõhenenud. Ja kes arvab, et lääs toetab neid, ei tea veel midagi Prantsuse välisministri Barnieri missioonist – visiidist Riiga, et baltlasi alistuma sundida. Venelased on suur rahvas, ütleb välisminister, ning ELi huvides on omada häid suhteid Moskvaga. Lätlased reedeti, sest EL viljeleb Moskva suunal alandlikku välispoliitikat. Küsimus ei ole ajaloos, küsimus on akuutses huvidepoliitikas. Baltlased ja Venemaa ei ole üksteisega vaid paari silla kaudu ühendatud, vaid pigem majandusliku sõltuvuse ja vene vähemuse kaudu. See on stalinliku rahvastikupoliitika tulemus ning nüüd siis teretulnud relv Venemaa käes. Venemaa ründab baltlasi igal võimalusel, süüdistades neid vene vähemuse allasurumises ja SS-veteranide marsside organiseerimises. Kui baltlased 9. mail Moskvasse ei sõida, on torm ja maru Moskva poolt garanteeritud. Kui valulik see ka poleks, baltlased peaksid Moskvasse minema. Muidu ei tähista Putin üksnes võitu sõjas, vaid ka punktivõitu baltlaste üle. EL peaks samas Venemaad sundima Baltimaade vastast propagandat lõpetama (Frank Nienhuysen, Süddeutsche Zeitung, 19.02)

Eesti valitsuskriis on lahenenud. Koalitsioon on päästetud. Ojulandi lahtilaskmise põhjustas salajaste dokumentide kadumine, millest enamik käsitles Eesti rolli Euroopa ja Venemaa vahelistes suhetes. Reformierakond protestis Partsi isepäise käitumise vastu, kuid leppis Ojulandi tagandamisega, sest tema vastu oli ka välisministeeriumi ametnikud. Tõenäoliselt ei tahetud Ojulandile usaldada kangust ja püsivust nõudvaid pingelisi läbirääkimisi Moskvaga seoses piirilepinguga. Teine põhjus, miks Reformierakond olukorraga leppis, oli asjaolu, et partei ei suutnud leida alternatiivi praegusele koalitsioonile enne tulevasi valimisi (vl, FAZ, 18.02).

Rootsi ajakirjandus

Pärast seda, kui välisminister Kristiina Ojuland oma ametikohast ilma jäi, on Eestis valitsuskriis. Ojuland pidi lahkuma, kuna välisministeeriumist kadus 91 dokumenti, kuid formaalsuste taga oli tegelikult peaministri Juhan Partsi ja Ojulandi isiklik tüli. (Erik Ohlsson, DN, 12.02.2005)

Eesti ainuke naisminister, välisminister Kristiina Ojuland pidi oma ametikohast loobuma peale 91 salajase dokumendi kadumist välisministeeriumist. Dokumentide kadumine on ametlikuks põhjuseks, tegelikult on loo taga pigem parteide vahelised erimeelsused. Reformipartei peab võimalikult kiiresti uue välisministri kandidaadi esitama, võimalik on isegi enneaegsete valimiste korraldamine. (Bengt Lindroth, Sveriges Radio 11.02.2005)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojulandi tagandamisest tekkinud valitsuskriis ähvardab kohalt tõugata peaministri Juhan Partsi. Kuigi usalduskriisi ametlik põhjus on väidetavalt kadumaläinud salajastes dokumentides, tundub tüli taga olevat rohkem isiklikke kui poliitilisi põhjuseid. Üks neist puudutab Ojulandi probleemseid suhteid välisministeeriumi kantsleritega. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 14.2)

Opositsiooni kuuluv Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning valitsusse kuuluv Reformierakond nõuavad Eesti peaminister Juhan Partsi tagasiastumist. Umbusaldusavaldus puudutab tervishoiupoliitikat ja selle rahastamist. Kui peaministri väljavahetamine ei õnnestu ning Reformierakond peaks hakkama kokku panema uut valitsust, tähendaks see Reformierakonna suurima valimislubaduse (tulumaksu vähendamine) murdmist. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.2)

Reformierakond nõustus jätkama Juhan Partsi juhitud valitsuses. “See on ainus koalitsioon, mis tagab Reformierakonna valimislubaduste elluviimise,” põhjendas reformikate otsust Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Ansip muutis ka oma arvamust esitatava välisministrikandidaadi suhtes: “Ametist vabastatud ministri kohale ei saa esitada sama isikut.” Paljude Eesti poliitikute arvates on Juhan Partsi ja Res Publica jätkamine valitsuse vedurina nii Reformierakonnale kui ka opositsioonile ainult positiivne, sest valitsuses kiiresti populaarsust kaotanud Res Publica püsib kuni uute valimisteni patuoinana. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 15.2)

Eesti peaminister Juhan Parts võttis endale aega, et mõelda, kas Reformierakonna esitatud välisministrikandidaat Rein Lang sobib ametisse või mitte. Uuelt välisministrilt oodatakse kõigepealt korra majja löömist välisministeeriumis, lisaks tuleb suhteid parandada idarindel. (Leena Hietanen, Kaleva, 18.2)

Majandus

Uudisteagentuurid

The Estonian economy is expected to grow by 6.2% in 2006, following an expansion this year of 5.9%, the finance ministry said. Growth will be helped by the expanding economies of EU member states and a concurrent rise in Estonian exports, the ministry said. The Estonian tourism sector is also growing, with more tourists coming from outside the traditional catchment area of Scandinavia. Inflation was projected to be 3.1% this year and 2.5% next year, according to the ministry's figures. "Estonia will have to abstain from increasing prices that are administratively regulated," Finance Minister Taavi Veskimagi told journalists. "Otherwise our plan to switch to the euro currency in 2007 will be in jeopardy." (Afp, 15.02)

Saksamaa ajakirjandus

ELi uued liikmesriigid on kogenud, et Brüsseli rahapajale ei saa niisama lihtsalt ligi. Raha on küll olemas, kuid selle saamiseks ette nähtud protseduurid liiga keerulised. Eestis on suudetud rakendus leida vaid poolele rahast. Enne liitumist tulid abirahad otse, näiteks Skandinaaviast. Nüüd läbi Brüsseli. Varem tuli raha oodata, et saaks ideid realiseerida. Nüüd on raha olemas, kuid ideedest on puudus. Siiski on struktuuriabist palju kasu vähemarenenud piirkondadele. Baltlased on rahul ka reisimisvabadusega. Euroopa kodanikena tuntakse end paremini, tugevamana, tähtsamana. EL mõjutab tervishoiuteenuste hindu ja hariduse krediteerimist, mis tuleb kasuks vaesematele elanikkonna kihtidele. Mitmed hirmud ei ole tõeks osutunud. Konkurentsi ei ole Eesti ELi turuga ühinemine tugevdanud, sest Eesti oli juba enne liitumist välismaailmale avatud. Tööjõu väljarändamine on tagasihoidlik. Nende arv, kes ELiga rahul on, kasvab pidevalt kogu Baltikumis. (Jan Pallokat, Die Welt, 18.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti metsatööstusel on rasked ajad - vaatamata sellele, et 51% riigi territooriumist katab mets (mis teeb 2 ha inimese kohta) on naabrid soomlased ja rootslased enestele selles sektoris juba suure tüki lõiganud. Eesti metsatööstust võib siiski pidada liikuvaks ja produktiivseks, selles töötab u 5% tööjõust (30 000 inimest), kes toodavad 6%-7% Eesti SKPst ning 15% ekspordist. Eesti metsa suurimaks rikkuseks võib pidada selle mitmekesisust., mida seletab kliima vaheldumine. Kuid kellele kuuluvad Eesti metsad? Pärast iseseisvumist 1991. aastal sai Eesti riik tunda kiiret privatiseerimist. Täna võib loendada 70 000 erametsaomanikku, kellest 80% omab vähem kui 20 ha metsa. Omandi taoline killustatus meelitab ligi suuri metsatööstusettevõtteid ning tõukab neid metsarohkeid alasid ostma taastamaks jõudsalt kasvavat Eesti metsa, kuna alates 90`test ületab metsa juurdekasv pidevalt raiemahu. Tulemuseks on see, et hetkel katavad metsarikkad alad 51% Eesti pindalast, aastal 1992 oli see protsent veel 46. Hinnanguliselt kuulub 20% Eesti metsadest välismaalastele. Ning 350 000 ha veel "vaba" metsamaad paneb valitsus peagi müüki. Vaid 2.8% metsast jääb rahvusparkide territooriumile ning on seeläbi kaitstud. Paberipuidu sektoris on Eestil arenguruumi veel küllaga. Puust paberi saamine püsib komistuskivina kogu Eesti metsatööstuse potentsiaali kasutamise teel. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 15.02)

Sõites mööda Tallinn-Narva maanteed ei saa tähelepanuta jääda uus Kundasse rajatud paberimassi tehas. Tegu on Eesti olulisima investeeringuga metastööstuse arengusse 2004. aastal. Tehases töötab juba 500 töölist. Tehase rajamine Kundasse lubab ennustada Eesti metsatööstuse taassündi. Tehase rajamiseks oli ülim aeg, kuna suured kasumid tulevad just eelkõige paberitööstusest. See on aga tööstussektor, mis lausa imeb endasse investeeringuid, olles üha enam automatiseeritud ja sõltuv uutest tehnoloogiatest. Ühe soome eksperdi sõnul nõuab üks paberimasin rohkem kõrgtehnoloogiat kui Boeing 747. Tundub, et eestlased on otsustanud ise oma mände ja kaski töödelda, selle asemel, et Eesti puitu suurtes kogustes toormaterjalina Soome ja Rootsi paberitehastesse vedada. See võimaldab kasutada kohalikku tööjõudu, ükskõik, kes siis tehaseid ei omaks. Võib ennustada, et Põhjamaade hiiglased nagu Stora Enso, UPM ja Metso, kiirendavad oma investeeringuid Eesti metsatööstusesse ning et üleilmne metsasektori kriisi lõpp võib neid panna investeerima kavandatust varem. Eesti puud saavad viimaks kodumaiseks paberiks. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 15.02)

Rootsi ajakirjandus

Laienemine naaberriikidesse on Rootsi suurpankade jaoks loomulik strateegia. Välismaised sissetulekud on pankade jaoks olulised, seda eriti Nordea jaoks. Kui Nordea on Soome suurim pank, siis Föreningssparbankeni eesmärk on ilmselt saada suurimaks pangaks Põhja- ja Baltimaade regioonis. FSB tugipunkt on Eestis ning nüüd on FSB-l plaanis osta veel 40 protsenti Hansapangast. Nimelt soovib pank just Balti riikides tugevalt kanda kinnitad, et seal vaikselt edasi liikuda. (Frederik Braconier, SvD, 15.02.2005)

Rootsi Föreningssparbanken saab 12 miljardit kasumit ja ostab selle raha eest panga Eestis. See võib aga ohustada töökohti Rootsis. Föreningssparbanken omab juba 60 protsenti Hansapanga aktsiatest. Hansapank on üks suurimaid panku Eestis, Lätis ja Leedus – kolmes riigis, mida Föreningssparbanken koos Rootsiga oma koduturuks peab. Selle ostuga astus rootsi pank sammukese lähemale ka Venemaale, sest Eesti tütarettevõte ostis äsja Kvesbanki, mis asub Moskvas, Peterburis ja Kaliningradis. Rootslastele võib see tähendada töökohtade kaotust, kuna pank võib osa tugifunktsioonidest (nt IT- osakonna) Baltikumi kolida, kus selle ülalpidamine on odavam. (Lars Gunnar Wolmesjö, Göteborgs-Posten, 14.02.2005)

Soome ajakirjandus

AS Liviko juhtkond arvab, et nüüd on õige hetk oma toodanguga Soome turule minna. Liviko turundusdirektor Janek Kalvi arvates on Viru Valgest saanud paljude soomlaste lemmik, mida ei osteta Tallinnast või laevalt ainult selle hinna tõttu. Aprillis käivitatakse Soomes suur kampaania, mille käigus tutvustatakse Viru Valget Soome restoranides ja catering-firmades. Oma reklaamikampaaniatega tahavad AS Liviko juhid rõhutada ka vastutustundliku tarbimise olulisust. Ööklubides on planeeritud jagada Viru Valge logoga kondoome. (Pentti Väistö, Etelä-Suomen Sanomat, 15.2)

Tööjõu vaba liikumise piirangud ELis on negatiivselt mõjunud neile eestlastele, kes on läinud Soome tööle Eesti tööjõudu värbavate firmade kaudu. Sel juhul ei saa kontrollida töötingimusi. Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Matti Maasikas võttis teema üles Eesti iseseisvuspäeva pidustustel Turus. Üleminekuaja kehtestamist on põhjendatud sellega, et elatustasemelt vaesematest liikmesriikidest hakataks massiliselt vanadesse liikmesmaadesse liikuma. Maasikas ei pea eestlaste massilist Soome kolimist reaalseks. Samuti on justkui laest võetud Soome Ametiühingute Keskliidu uurimistulemus, nagu tahaks 400 000 eestlast Soome tööle minna. (Lea Peuhkuri, Turun Sanomat, 20.2)

Varia

Rootsi ajakirjandus

Rootsi politsei tungis kahtlusalustesse bordellidesse Stockholmis ja Uppsalas. Vahistati kuus inimest, kes kuuluvad vene-eesti kuritegelikku jõuku. Jõugu ruumides oli väidetavalt umbes 20 tüdrukut, kellest enamus oli värvatud Eestist. Vähemalt kaks tüdrukut olid nooremad kui 18 aastat. Bordellidest võttis politsei kaasa ka mobiiltelefonid ja andmebaasid, nüüd hakatakse tegelema klientide registriga. (Magnus Quennerstedt, Uppsala Nya Tidning, 17.02)

Taani ajakirjandus

Et lihtsalt näha Arvo Pärti Taani Raadiomaja kontserdisaalis... Eesti helilooja ei näe mitte lihtsalt välja nagu munk, vaid ta ka istub ebaharilikult vaikselt, silmad suletud esimesest kuni viimase noodini. Kuidas ta küll kuulab! Ja tuhanded tema fännid kuulavad ka. Selles muusikas peab lihtsalt midagi olema. Aga ei! Mitte midagi peale lihtsuse ja harmoonia. Isegi vaatamata sellele, et raadio sümfooniaorkester ja klaverisolist Aleksei Ljubimov tõsiselt pingutavad ja oma parima annavad. Pärt eirab Euroopa muusika kohustuslikke põhimõtteid – et pidevalt peab tohutult palju toimuma. Ta on hingeline, olemata evangeelne või poliitiline. Just sellepärast ta meeldibki nii paljudele. Ta mõistab ajastu hinge ning annab inimestele, mida nad tahavad – rahu. (Søren H. Schauser, Berlingske Tidende, 15.02)