Nädal välismeedias 31. jaanuar - 13. veebruar

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

Four EU states (UK, Germany, Austria, France) warned the EC against proposals that could bar them from giving aid to their poorest regions. Commission spokesman Jonathan Todd said the letters were a normal part of the Commission's consultation process in a review of state aid policy launched last year. (Reuters, 1.02)

Slovenia's parliament overwhelmingly ratified the EU constitution, becoming the third of the 25 EU members to endorse the treaty. Slovenian centre-right PM Janez Jansa told parliament before deputies backed the treaty by 79 votes to four. (Reuters, 1.02)

EU Competition Commissioner Neelie Kroes vowed to cut back further on state aid to industry but assured European parliamentarians she had no intention of slashing aid to the EU's poorest regions. (Reuters, 3.02)

European Parliament members from eastern Europe called for a ban on communist symbols such as the hammer and sickle if the EU decides to outlaw Nazi symbols, such as the swastika. Lawmakers from the Czech Republic, Estonia, Hungary, Lithuania and Slovakia said any ban should also cover communist symbols, because of killings and torture suffered by people in the former Soviet Union or countries under Moscow's domination. (Reuters, 3.02)

Britain must continue to get a "fair deal" from the EU as it has through its annual budget rebate, European Trade Commissioner Peter Mandelson said. (Reuters, 6.02)

Spain's government, battling voter apathy, will enlist the help of the leaders of France, Germany and Italy this week as it tries to drum up support for a "yes" vote in the first national referendum on the EU constitution. PM Jose Luis Rodriguez Zapatero, the pro-European leader of Spain's 10-month-old Socialist government, has made it a badge of honour for Spain to be the first country to hold a referendum. (Reuters, 7.02)

PM Jean-Pierre Raffarin expressed concern that French voters will reject the EU constitution, causing a "terrible jolt" which the country's central bank chief said could paralyse the EU. (Reuters, 7.02)

Britain's parliament gave a first thumbs-up to the EU constitution. The ruling Labour Party's large majority in parliament's lower house ensured approval of a preliminary bill to ratify the treaty by 345 votes to 130, despite protestations from the opposition that it will lead to a federal European superstate. (Reuters, 10.02)

Välis-ja julgeolekupoliitika

The EU agreed to suspend 18-month-old diplomatic sanctions against Cuba for six months, the bloc's Luxembourg presidency said. "All measures taken on June 5, 2003 have been temporarily suspended," said Luxembourg FM Jean Asselborn. (AFP , 31.01)

The EU will seek Israeli guarantees that it will not destroy Palestinian infrastructure built with new EU aid, External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said "We do not want our investment to be destroyed," she told reporters in Cairo. (Reuters, 7.02)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice firmly supports the EU emerging common foreign policy and Washington will welcome further EU integration, the Financial Times quoted her as saying. Rice said there was no conflict between a strong Atlantic alliance and greater European unity. (Reuters, 11.02)

Laienemine

Croatia is still not cooperating enough with the U.N. war crimes tribunal to start entry talks with the EU Enlargement Commissioner Olli Rehn warned six weeks before negotiations were set to open. (Reuters, 31.01)

EU ministers endorsed a plan to boost ties with Ukraine after a pro-Western candidate won the presidency, but officials called for action from Kiev to move the country towards the EU. EU foreign policy chief Javier Solana said he had told Yushchenko personally that the new relationship between Brussels and Kiev must be "performance driven". (Reuters, 31.01)

The EC reminded Turkey that it must sign a document extending its customs union with the EU to cover Cyprus before it can begin membership talks with the bloc. If Ankara dragged its feet for political reasons, the negotiations would not open, senior Commission official Jean-Christophe Filori told. (Reuters, 1.02)

The EU may decide in May to open talks with Bosnia on an agreement leading to closer ties, but only if the Balkan state steps up cooperation with the Hague war crimes tribunal, the EU Commission president said. (Reuters, 8.02)

EMU, majanduspoliitika

The EC called on the eurozone's three biggest economies to tighten their budgets further to ensure they meet strict EU fiscal rules. Germany, France and Italy all came in for renewed criticism in the EU executive's latest assessment of their economies despite their vows to meet a eurozone deficit target this year. (Reuters, 2.02)

The EU plans to restrict salmon imports through quota and entry tariffs, a measure that could hurt top exporter and non-EU member Norway, a EC spokeswoman for trade Claude Veron-Reville said. (Reuters, 4.02)

Most EU finance ministers support taxing aviation fuel to fund development aid, Luxembourg's PM Jean-Claude Juncker said. (Reuters, 4.02)

Julgeolek

U.S.-led forces could leave Iraq within 18 months, Iraqi interim Interior Minister Falah al-Naqib told Britain's Channel 4 News after Iraq's election. (Reuters, 31.01)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice said the United States has not run out of patience with diplomatic efforts to end Iran's suspected nuclear arms program, despite tough talk from other U.S. officials. The U.S. diplomatic playbook included waiting to see whether European talks with Iran end the crisis, a fall-back option of reporting Iran to the U.N. Security Council and working with partners such as Russia to delay its programs, she said. (Reuters, 2.02)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice suggested that Europe could send the wrong signal on human rights in China by ending the arms embargo imposed after the 1989 Tiananmen Square crackdown. (Reuters, 2.02)

Russian President Vladimir Putin hailed the emergence of strong military ties between Russia and its Asian neighbour China as he welcomed a top Chinese official to the Kremlin. "I'm happy to say that our plans to launch bilateral consultations in the security sphere are being implemented," Putin said at the start of talks with a member of the Chinese State Council, Tang Jiaxuan. (Reuters, 02.02)

Europe provides "fertile ground" for terrorist cells and could face new attacks like last year's Madrid bombings or worse, William Pope, acting counter-terrorism coordinator at the State Department warned. He told in an international security conference that Islamic militant groups were recruiting among Muslims well-rooted and living in Europe. (Reuters, 3.02)

The United States has no immediate plans to attack Iran over its suspected nuclear arms programs, Secretary of State Condoleezza Rice said in a message meant to allay such fears in Europe. (Reuters, 5.02)

Washington disagrees with the EU plans to lift an arms embargo on China, believing it could upset the military balance in East Asia, said U.S. Secretary of State Condoleezza Rice in a BBC Television interview. (Reuters, 6.02)

Israel has proposed extending its ties with NATO to include cooperation in areas such as fighting terrorism and the spread of weapons of mass destruction, its envoy in discussions with the alliance said. The proposals do not include talk of Israeli membership of NATO or any role for the alliance in solving the Middle East conflict. (Reuters, 9.02)

U.S. Secretary of State Condoleezza Rice said that Iran should be warned it faces referral the U.N. Security Council for possible sanctions unless it accepts a European deal on its nuclear programme. (Reuters, 9.02)

The United States wants talks to fail between the EU and Iran over the Islamic state's nuclear programme and is stepping up pressure to achieve that, Tehran's top nuclear negotiator Hassan Rohani's said. (Reuters, 9.02)

Relations between the United States and its European allies have "turned a corner" two years after the transatlantic rift produced by the Iraq war, NATO chief Jaap de Hoop Scheffer said. He hailed the unity of purpose he said was shown in a meeting of NATO foreign ministers. (Reuters, 9.02)

NATO is ready to launch a long-delayed westward expansion of its peacekeeping operation in Afghanistan after receiving new troop offers from the United States and European allies, the alliance's secretary-general Jaap de Hoop Scheffer said. (Reuters, 10.02)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

EK president Jose Manuel Barroso asus ELi liidriks pärast Romano Prodi segadusttekitavat ametiaega. Tema visioon tuleviku Euroopast on paljuski erinev legendaarse Jean Monnet’ mõtetest, kes nägi Euroopat kui inimeste, mitte riikide ühendusena. Barroso rõhutab valitsustevahelist lähenemist, mis on EK presidendi suust kuulduna peaaegu revolutsiooniline avaldus. See seik tõstatab küsimusi põhiseaduslikust leppest, EP rollist, mis valitud just otse, kodanike poolt. Kui Barroso ideed ellu viia, saab EKst iseseisva üksuse asemel liikmesriikide sekretariaat. Barroso suurim valitsustevaheline väljakutse -Lissaboni strateegia - on osutunud läbikukkumiseks. Kui EK on tulevikus pigem nõuandev kui valitsev organ, ei saa ta ühelegi liikmesriigile majandusreformi kohustuslikuks muuta, seega ähvardab Barroso käsitlust ebaõnn: riigid ajavad endiselt oma poliitikat. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 7.02) ELi majanduskäsitlus on ka EK kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni arvamusartikli põhiteemaks. Autori sõnul ei või EL jääda laienemise-loorbereile puhkama, edasiliikumiseks ja arenguks tuleb aga saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, et kindlustada ELi poliitiline ja majanduslik tõsiseltvõetavus ning kodanike kõrge elatustase. (Peter Mandelson, Financial Times, 3.02) EK regionaalpoliitika volinik Danuta Hubner tõdeb oma artiklis, et nüüd, kus majanduskasv on ELi ametlik siht, tuleb mõelda eelkõige sellele, et reformituultes ei pöörataks selga vaesematele staažikamatele riikidele ega uutele liitunutele: oluline on koostöö ning tähelepanu kõigile regioonidele. (Danuta Hubner, Financial Times, 31.01) EK põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel toonitab, et ettekujutus EList kui pudrumägedest ja piimajõgedest, kus palju ressursse suunatakse Kolmanda maailma majandusjõu vähendamisele, ei vasta tõele. Eelmisel aastal WTO raamleppega ühinenud EL loobus kaua aega nö pühaks lehmaks peetud põllumajanduse ekspordi subsiidiumidest – tingimusel, et lepingupartnerid samaga vastavad. Selle aasta detsembris on järg kokkuleppe käes, mis kindlustaks tarbijatele tõelise toidu, mitte kunstliku koopia. (Mariann Fischer Boel, The Wall Street Journal, 10.02) Nelja Euroopa suurriigi rahandusministrid Gordon Brown, Hans Eichel, Herve Gaymard ja Domenico Sinisalco kinnitavad ühisavalduses toetust majanduskasvule, lubades reformide jätkumist, tööjõuturu reguleerimist, vananevate ühiskondade kindlustunde suurendamist pensionifondide jätkusuutlikkuse kaudu. (Gordon Brown, Hans Eichel, Herve Gaymard, Domenico Sinisalco, The Wall Street Journal, 4.02)

Euroopat külastanud USA välisminister Condoleezza Rice deklareeris uue peatüki avamist transatlantilistes suhetes. Tema enda kuulsaks saanud lendlause “Andesta Venemaale, ignoreeri Saksamaad ja karista Prantsusmaad” paistab olevat minevikku vajunud, nagu ka tema kollegi, kaitseminister Donald Rumsfeldi jaga-ja-valitse suhtumine ning Euroopa liigitamine uueks ja vanaks. Praegu on aktuaalne uuendatud partnerlus, USA on huvitatud tugevast, üksmeelsest Euroopast. Rice esitab president George W. Bushi visiooni, mis avalikustati ametissepühitsemise kõnes: demokraatlike õiguste ja majandusvabaduse laiendamine on parim viis võidelda terrorismiga. Ja nagu ütleb Suurbritannia peaminister Tony Blair, pole edumeelsetel eurooplastel mingit põhjust sellise plaani vastu olla. (Juhtkiri, Financial Times, 9.02) Rice jõudis üksmeelele ELi välispoliitika juhi Javier Solanaga – erimeelsused tuleb seljataha jätta ning tõhustada koostööd. USA administratsioon, mis postuleerib diplomaatia ja taransatlantiliste suhete parandamise vajadust on ilmsesti järjekordse Iraagi sõja puhkemise vastu. (Philip Stevens, Financial Times. 11.02) USAs leitakse, Rice tegi õigesti, kui valis oma esimese lähetuse USA välisministrina Euroopasse: lisaks muljetavaldavale žestile laseb see samm aimata president Bushi meelemuutusi. (Josef Joffe, The Washington Post, 14.02) Rice võib olla oluliseks vahelüliks, kes aitab lahendusi leida Lähis-Ida konfliktikolletes, ning leevendab transatlantilisi pingeid. (Jim Hoagland, The Washington Post, 3.02) Suurbritannias tuletatakse meelde, et hoolimata laiast kõlapinnast välispoliitilisel areenil, on Rice’i mõjukus USA siseküsimustes nõrk ning tema jõud rajaneb peamiselt heal isiklikul läbisaamisel Bushiga. (Simon Tisdall, The Guardian, 10.02) Euroopa tuntud poliitikavaatleja Jeremy Rifkin võtab USA väisministri visiidi kokku kui “eelsoojenduse” president Bushi Euroopa-külastuseks veebruari lõpul, lisades: kas Bush adub ajaloolist hetke ja peab kõne EP ees, tunnustades Euroopa Ühendriikide olemasolu või laseb ta võimaluse käest? (Jeremy Rifkin, The Guardian, 8.02)

Iraagi valimiste teemat kajastati nii Suurbritannias kui Ameerika Ühendriikides kui paljukannatanud rahva võimalust öelda “jah” vabadusele ja enesemääramisõigusele. USA kaitseminister Donald Rumsfeldi sõnul käib Iraagis võitlus vabaduse ja hirmu vahel, kus kohalikud on nüüdseks teada andnud, mille kasuks otsustada. Rumsfeld kinnitab Iraagi toetamise jätku, tuues esile fakti, et Iraagi enda sõjaväe suurus ja suutlikkus on järjekindlalt kasvanud, paljuski tänu NATO abile väljaõppes ja tehnikaga varustamisel. Türanniale koha kättenäitamine loob Iraagis eeldused uuele ajastule, mis edaspidi võib laieneda tervele regioonile. (Donald Rumsfeld, The Wall Street Journal, 4.02) Šiiitide, sunniitide ja kurdi liidrite vaheline kokkulepe on see, mida Iraak vajab. USA saab omaltpoolt saab Iraaki aidata nii moraalselt kui praktiliselt. (Juhtkiri, The Washington Post, 31.01) Kui USA näeb Iragi stabiilsuse tagatisena võõrvägede jätkuvat kohalolekut, siis Suurbritannia meelsus kõhkleb kahe variandi vahel – kas USA väed Iraagis on osa probleemist või osa lahendusest. Igal juhul on otsustamine kohalike kätes. (Juhtkiri, Financial Times, 31.01) Postulaadid tulevikuks maailma avalikkusele sõnastab selgesti USA Senati väliskomisjoni liige Joseph R. Biden Jr.: Iraagi vägede suurendamine ja rahvusvahelise koostöö (NATO) jätkumine; Iraagi valitsusaparaadi töö tõhustamine, et kindlustada vesi, elekter ja autokütus; välisekspertide kaasamine Iraagi uue põhiseaduse väljatöötamiseks; ekstreemsuste (ülestõusud) vältimine ja hukkamõist; rahvusvahelise abi garanteerimine kuni kohaliku alalise valitsuse tööleasumiseni; G8 ning rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide regulaarne kokkusaamine toetamaks kontaktgrupi pingutusi. (Joseph R. Biden Jr., The Wall Street Journal, 10.02)

Saksamaa ajakirjandus

Saksakeelne ajakirjandus vaidleb stabiilsus- ja kasvupakti reformimise, maksupoliitika ja Euroopa konkurentsivõime üle. EK eelarvevolinik Grybauskaite kutsus ELi liikmesriike selgemalt ja asjalikumalt välja ütlema oma seisukohti tulevase ELi eelarve suhtes: “Tuleb lõpetada teoreetiline diskussioon ning seada prioriteedid!” Kui soovitakse ELi konkurentsivõime tõstmist, tuleb võtta vastu põllumajandustoetuste väiksema osakaaluga mahukam eelarve. EK ei võta selles vaidluses seisukohta, kuid osutab ühe või teise stsenaariumi tulemustele/tagajärgedele. Juhul kui Luksemburgi eesistumise perioodi lõpuks ei suudeta kompromissi saavutada, võivad ELi vähemarenenud piirkonnad 2007. aasta alguses toetusrahadest ilma jääda. (hmk, FAZ, 2.02).

EK tööstusvolinik Verheugen pole ELi majandusliku arenguga rahul. Vahe USAga pole mitte vähenenud, nagu eeldanuks Lissaboni strateegia, vaid hoopis kasvanud. Põhjus on selles, et enamusel eurooplastest pole ikka veel õrna aimu, mida Lissaboni strateegia endast kujutab ja milleks teda vaja on. Tulevikus peaks senise peataoleku asemel toimima konkreetne tööjaotus EK ja 25 liikmesriigi vahel Lissaboni strateegia ellurakendamisel. Prodile ei tee Verheugen mingeid etteheiteid, sest EK senine eesmärk oli laienemine. Nüüd on aeg küps konkurentsivõime tõstmisele mõelda. Maksukonkurentsi tegelikult pole, sest peale maksude alandamise on uued liikmesriigid loobunud eranditest maksunduse vallas. Reaalselt nad makse vähem ei maksa (Martin Hausa, Die Welt, 2.02).

Euroopat nimetatakse ka “majanduslikuks kääbuseks”. 2000. aasta optimist on kadunud. Majandusliku võimsuseta aga ei saavuta sellist poliitilist kaalu, nagu soovitakse. Stabiilsus- ja kasvupakti jätkuv rikkumine kinnitab tendentsi - Euroopa on oma kunagist võimsust kaotamas. (Andreas Middel, Die Welt, 4.02).

Kurdetakse Lissaboni strateegia liigse laialivalguvuse üle. Esitatud meetmed ei pruugi õnnestumise puhulgi tulemusi anda. Ei ole päris selge ka see, kuidas soodustavad ELi konkurentsivõime paranemist senine stabiilsus- ja kasvupakt ning ELi uus eelarvekava. Ainus asi, milles EK on õigel teel, on teenuste turu avamine. Majanduse konkurentsivõimelisust kasvatab ELi päritolumaa printsiip, mis on end kaubanduses juba õigustanud, ja peaks toimima ka teenuste sektoris. Siin peaks EK end prantslaste ja sakslaste vastupõiklemisest kindlasti “läbi poksima”. Selle asemel aga kuulutab Barroso, et EK kaalub erandeid teenuste vaba liikumise osas. Suurem pakkumine ja madalamad hinnad – sellest võidaksid tarbijad, kuid selle vastu võitlevad ametiühingud ja erialaliidud. Iga erandiga astutakse risti vastu Lissaboni strateegia põhimõtetele (Hendrik Kafsack, FAZ, 9.02).

FAZ kurdab, et uued liikmesriigid on stabiilsus- ja kasvupakti ümber puhkenud arutelus väga passiivsed. Ilmselt kardavad uued liikmesriigid Saksamaad ärritada, ees seisavad vaidlused ELi uue eelarve ümber. Ainsad, kes Euroopa Keskpanga moel paktist jäigalt kinni hoiavad, on uute liikmesriikide rahvuslikud keskpangad. (C.K., FAZ, 4.02).

FTD nimetab stabiilsus- ja kasvupakti ning Lissaboni strateegiat konjunktuurivaenulikeks programmideks, “Euroopa perversseks süsteemiks”. Pettumused ja lõputud vaidlused olevat sisse programmeeritud. Liikmesriigid lihtsalt ei suuda võetud kohustusi täita. Majanduslikku kasvu tagab üldjuhul usaldus. Kummagi psühholoogiat eirava programmi läbi on aga loodud olukord, kus tegutsemisvõimelisust ja poliitilist edu ei olegi võimalik tõestada. Pidev kemplemine nende kahe kava ümber on kahjulik seda enam, et sellega tegelikkust moonutatakse ning reaalsetelt saavutustelt majandus-, rahandus- ha finantspoliitika valdkonnas tähelepanu kõrvale juhitakse. See kahjustab tugevalt Euroopa renomeed ja usaldusväärsust. Poolsurnud stabiilsuspakti aga ei suuda ellu äratada ka selline meisterkirurg nagu Jean-Claude Juncker. (Thomas Klau, FTD, 10.02).

Prantsusmaa ajakirjandus

Meedia tähelepanu jagus ohtralt USA välisminister Condoleezza Rice’i visiidile Euroopasse ja Lähis-Ida maadesse ning NATO kaitseministrite kohtumisele Nizzas. Nende kahe sündmuse valguses arutleti rohkelt transiatlantiliste suhete seisu, NATO tuleviku ning ELi välis- ja julgeolekupoliitika arendamise üle.

Ameerika Ühendriigid avastavad Euroopa Liitu. Siiani ei eksisteerinud USA kõnepruugis mõistet EL. Parimal juhul rääkisid ühendriikide juhid Euroopa riikidest, halvimal “uuest ja vanast Euroopast”. Bushi tagasivalimise järel on toimunud suur muutus. USA president hakkas äkitselt rääkima “liitlastest ELis”. USA on mõistnud, et nad võisid küll üksi võita Iraagi sõja, kuid ei suuda seal rahu jalule seada. Enam ei räägi keegi “Prantsusmaa karistamisest, Saksamaa ignoreerimisest ja Venemaale andeks andmisest”, kui meenutada Condoleezza Rice’ile omistatud lauset. Viimasest on saanud USA välisminister ning nüüd räägib ta hoopis dialoogist. Rahvusvaheline olukord viitab pigem transatlantiliste suhete soojenemisele. Eurooplased ootavad nüüd ameeriklastelt konkreetseid žeste. Siiski on vähe neid, kes usuvad ameeriklaste-poolset tõelist suhtumise muutumist. (Pascal Riche, Libération, 7.02)

Seda, et tegu on uue algusega transatlantilistes suhetes usub, ka Prantsusmaa välisminister Michel Barnier. President Bushi eelseisev visiit ning välisminister Condoleezza Rice’i Euroopa-ringkäik olid Barnier’ sõnul märgid sellest. Barnier’ meelest seisavad ameeriklased ja eurooplased praegu kahe usaldust puudutava väljakutse ees. Ühelt poolt peavad ameeriklased eurooplasi usaldama ning aktsepteerima Euroopa kohta rahvusvaheliselt areenil. Põhja-Atlandi allianss peab toetuma kahele sambale – Ameerika ja Euroopa omale. Teisalt, peab eurooplastel eneseusku olema, esindamaks enamat kui pelgalt ühisturgu ning regionaalset suurvõimu. (Patrick Sabatier, François Sergent, Véronique Soule, Libération, 7.02)

Prantsusmaa kaitseminister Michèle Alliot-Marie leiab, et USA vaatab Euroopa kaitsepoliitika ülesehitamist kahtleval pilgul. NATO kitseministrite kohtumisel Nizzas meenutas Alliot-Marie ameeriklastele nende ammust soovi, et eurooplased pingutaksi rohkem kaitseküsimustes. Euroopa tugev kaitse on NATO tugevnemise garantiiks. Alliot-Marie usub, et ameeriklaste hirmud vähenevad tasapisi nähes, milles Euroopa kaitsestrateegia seisneb. (Laurent Zecchini, Le Monde, 11.02)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer leidis enne kohtumist Condoleezza Rice’iga, et NATO ja EL ei dubleeri üksteist julgeolekuprobleemide lahendamisel. NATO on unikaalne ning erinev EList selle poolest, et NATO laua taga istub ka USA. NATO ja EL täiendavad üksteist ning pole konkurendid! Scheffer nimetab end eurooplasest atlantistiks ning seega ELi kaitsevõime arendamise tuliseks pooldajaks. Kuid ELi kaitsevõimet ei saa arendada ilma ühise välispoliitikata... (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 9.02)

USA välisminister Condoleezza Rice lubas oma Euroopa visiidi lõppedes koju kaasa viia sõnumi, et kõik Euroopa riigid on valmis ameeriklastega koostööd tegema. Rice’i sõnul tuleks jätta lõputud arutelud transatlantiliste suhete „tervise“ üle ning selle asemel endalt küsida, mida ELi riigid ja USA saaksid koos teha. Tema sõnul on prioriteedid kahel pool Atlandi ühesugused: terrorismivastane võitlus; leida vastumürk vihaideoloogiale, mille on loonud ekstremism; julgustada reforme Lähis-Idas; rahuprotsessi edendamine Iisraeli-Palestiina Omavalitsuse vahel, aga ka Balkanil, Ukrainas ja Afganistanis. Iraagi sõja päevil tekkinud erimeelsused on Rice’i sõnul seljataga. Samas kinnitab välisminister, et USA ning ameeriklased ei unusta kunagi riike, kes aitasid Saddam Husseini kukutada ning osalevad aktiivselt ameeriklaste juhitavas koalitsioonis. Küsimusele, kas Rice suutis oma visiidi jooksul identifitseerida ELi diplomaatia tõelise juhi, vastas ta, et USA on harjunud töötama Euroopas mitme inimesega korraga, kuid toetab tugevalt Euroopa ühise välispoliitika väljatöötamist. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 11.02)

Muudest teemadest pälvis tähelepanu ELi põhiseadusliku leppe küsimuses korraldatav referendum, mis peaks Prantsusmaal aset leidma 5. või 12. juunil ning ELis teenuste liikumist liberaliseeriv nn Bolkesteini direktiiv, mida Prantsusmaa juhid peavad vastuvõetamatuks. Nimetatud direktiiv lubaks igaühel müüa oma teenuseid kogu Euroopas. EK president Barroso võttis veebruari alguses aja maha ning saatis vaidlusaluse direktiivi Pariisi ja Berliini tugeva surve all uuele ülevaatamisele. Üheks direktiivis sisalduvaks punktiks, mida Prantsuse meedia eriliselt kritiseeris, on nn „päritoluriigi põhimõte“. Selle kohaselt võiks näiteks poola kunstnik või käsitööline töötada Prantsusmaal Poola seaduste järgi. See klausel tekitab põhjendamatut hirmu, kuna direktiivis on selgesõnaliselt täpsustatud, et Ida-Euroopa palga eest läänes töötada ei ole võimalik. (Philippe Ricard, Le Monde, 3.02)

Luksemburgi ajakirjandus

Luksemburgi justiits-, rahandus- ja kaitseminister Luc Frieden arutleb pärast ametivendadega kohtumist USAs NATO tuleviku üle. “NATO pidi pärast Külma sõja lõppu end ümber positsioneerima. NATO on privilegeeritud instrument kaitseküsimuslikes suhetes USAga. Teiseks on kaitseküsimused oma olemuselt muutunud: terrorism ning regionaalsed konfliktid ohustavad stabiilsust, seega peab ka NATOst saama globaalse haarde küsimustes, mis puudutavad meie julgeolekuhuvisid. Kolmandaks, pooldame me Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, millest ei saaks NATO konkurenti, kuid mis tugevdaks nn Euroopa sammast NATOs. NATO muutuks tugevamaks, kui EL võtab suurema vastutuse kaitseküsimustes.” (Marie-Christine Bonzom, La Voix du Luxembourg, 3.02)

Skandinaavia ajakirjandus

Taani parlamendivalimised. Taani peaministril liberaalse partei Venstre esindajal Anders Fogh Rasmussenil läks erakorralistel valimistel hästi, kuigi tema parempoolne partei kaotas parlamendis neli kohta. Hästi läks ka sisserändajate vaenulikkuse poolest tuntud Taani Rahvaparteil, mida juhib Pia Kjærsgaard. Seega on Taanil nüüdsest liberaalne-konservatiivne valitsus. Peaminister suutis oma postsiooni valimistel säilitada esimest korda Taani ajaloos. Rasmusseni konkurent Sotsiaaldemokraatlikust partei juht Mogens Lykketoft aktsepteeris kaotust ning astus parteiesimehe kohalt tagasi. Valitsuskoalitsioon lubab valijaile suuremaid lastetoetusi, paremat haridust, sotsiaalhoolekande tõhustamist ja rohkem uusi töökohti.

EL plaanib liberaliseerida teenuste sektorit. Saksamaa ja Prantsusmaa kritiseerivad EL teenuste sektori liberaliseerimise direktiivi ja väidavad, et praeguses vormis ei saa seda vastu võtta. Nimelt seisab seal, et ühe EL riigi inimesed ja firmad võivad teises riigis oma teenuseid pakkuda vastavalt enda tööturu reeglitele, mitte aga sihtriigi reeglitele vastavalt. Nii võib näiteks Poola firma pakkuda oma ehitusteenust Lääne-Euroopas Poola hindadega. Ka Taani muretseb aina rohkem selle pärast, kui palju avaldab uus direktiiv mõju taani tööturule. Teenuste sektori liberaliseerimise direktiivist saab ELi majandusalasel tippkohtumisel ilmselt üks kuumimaid teemasid. Ametlikult Taani küll toetab plaani, kuna see looks võimalused vabamaks konkurentsiks, kuid taanlaste toetus sõltub sellest, kas Taani tööturu reegleid aktsepteeritakse. Nimelt soovib riik, et tööturu erinevad osapooled lepivad kokku miinimumpalga, tööaja jms suhtes. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 9.02)

EK president José Manuel Barroso esitas oma ettepaneku Lissaboni protsess muutmise kohta järgnevaks viieks aastaks, mis keskendub senisest enam majanduskasvule ja tööhõivele. Barroso sõnul on tal Komisjoni presidendina kolm last: majandus, keskkond ja sotsiaalvaldkond. Üks neist lastest, nimelt majandus, on hetkel haige. Lissaboni protsessi muutmist kasvule orienteerituks toetavad eelkõige parempoolsed valitsused, mis on hetkel ELis enamuses. Taani leht Børsen pooldab Barroso ambitsioonikat plaani, mis olevat positiivseim nähtus peale ühisturu loomist. Eesmärk on välja praakida need ELi otsused, mis kahandavad majanduskasvu. Keskkonnaga ja heaoluga tegelemist on pikas perspektiivis võimalik rahastada ainult majanduskasvule ja tööhõivele keskendudes. (Juhtkiri, Børsen, 3.02) Taani EK volinik Mariann Fischer Boel toetab samuti Barroso kava, milleks on anda hoogu juba varem Lissaboni protsessis sisalduvatele eesmärkidele, mis seni pole käima läinud. (Pierre Collignon, JP, 3.02) Samas on ajakirjandus üldiselt ettevaatlik EK presidendi ettepanekute liigse kiitmisega, kuna vastutus majanduspoliitika valdkonnas on suures osas üksikute liikmesriikide käes, ja strateegia edukus sõltub just liikmesmaade tegutsemisest. Parempoolne EP saadik Karin Riis-Jørgensen tervitas panustamist teadusele ja arendustegevusele, kuid hoiatas, et tulemuseks võib taas olla palju sõnu ja vähe tegusid. Euroopa Sotsiaaldemokraatide esimees Poul Nyrup Rasmussen rõhutas seevastu vajadust ka keskkonnale pühenduda. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 3.02)

Ajakirjandus kajastas ka USA presidendi George W. Bushi kõnet olukorra kohta riigis. President pööras tähelepanu positiivsele arengule Iraagis, kuid ei andnud tähtaega Ameerika vägede lahkumiseks riigist. Dagens Nyheteri sõnul on Bushi senine välispoliitika tekitanud vastuseisu tema tavapärastes liitlasteski, ent ühes osas on ta olnud edukas: Bushi enesekindel poliitika on sundinud maailma tunnistama, et oluline osa rahvusvahelistes suhetes toimuvast otsustatakse Washingtonis, mitte New Yorgis või Brüsselis. Varasemaga võrreldes oli Bushi kõne aga leebem. Maailm võidaks palju, kui Bush oma julget välispoliitikat teostaks teiste vahenditega ja senisest vähema arrogantsiga. (Juhtkiri, DN, 4.02) Svenska Dagbladeti arvates otsib USA president teisel ametiajal välispoliitilist platformi. Ta rääkis nagu suur president ja ta võibki selleks saada. Bush on maailmale juba andnud demokraatiaimpulsi, kuid olulisem on, kas demokraatia Iraagis ja vabadus Palestiinas püsivad. (Juhtkiri, SvD, 4.02) Rootsi kirjanik ja poliitik Per Ahlmark avaldas aga Bushi välispoliitikat kiitva artikli. Kõik on kirunud Bushi, kuid tänu kellele on viimase paari aasta jooksul pilt muutunud Afganistanis, Palestiinas ja Iraagis? Tänu Bushile loomulikult. Hiljuti on toimunud kolmed vabad valimised riikides, mille juhtimine seni on olnud puudulik. (Per Ahlmark, DN, 3.02)

Taani ajakirjandus on skeptiline Condoleezza Rice´i Pariisis peetud kõne suhtes, kus viimane teatas, et Euroopa ja USA peaksid tülid Iraagi sõja küsimustes selja taha jätma ning tegemaa koostööd demokraatia edendamiseks maailmas (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tiedende, 9.02). Kuulajad olid Rice’i kõne suhtes aga skeptilised ning arvasid, et Rice peaks pigem üritama vähendada ulatuslikke ameerikavastaseid hoiakuid. Rice rõhutas oma kõnes Ameerika ja Euroopa ühiseid läänelikke väärtushinnanguid, mis peaksid olema tulevase koostöö nurgakiviks (Aske Munck, Politiken, 9.02) Alles kaks aastat tagasi ütles Rice, et Prantsusmaad tuleb ”karistada” ja Saksamaad ”ignoreerida” nende Iraagi-sõja-vastasuse pärast (Pierre Collignon, JP, 10.02). Rice külastas ka Brüsselit näitamaks, et USA arvestab EL-ga . Paljudele Euroopa diplomaatidele on USA uus sõbralik suhtumine Euroopasse suureks kergenduseks. Samas aga üritas Rice mõjutada Euroopa riikide hoiakuid mitmetes USA-le olulistes küsimustes, näiteks nagu takistada Hiinale kehtestatud relvaembargo lõpetamist ja saavutada Euroopa karmimat hoiakut Iraani suhtes. Nimelt arvab USA, et Iraanil on tuumarelv (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 10.02). Norra press kirjutas, et Rice´ga kohtumine Brüsselis mõõdus vähemalt pealtnäha harmooniliselt ning USA-vastased hoidsid madalat profiili. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 10.02)

Iraagi valimised. Rootsi meedia leiab, et Iraagi valimised olid väga tähtsad. Need näitasid, et soov elada demokraatlikus riigis eksisteerib ka mujal peale lääneriikide. Valimistel oli tohutu tähtsus ka USA-le. Ameeriklastele on tähtis, et nende demokraatia edendamise pingutused on vilja kandnud ning ka iraaklased ise võitlevad nüüd oma demokraatia eest. Valimised näitavad ka uut algust Euroopa ja USA suhetes. Eurooplased on olnud küllaltki skeptilised USA demokraata levitamise suhtes maailmas. Nüüd võiks Euroopa aga USA-ga koostööd teha. (Hans Bergström, DN, 9.02) Taani ajalehed märgivad ära, et suur osa Euroopa pressist on Iraagi valimistest palju negatiivsemalt kirjutanud, kui Araabia press, põhjuseks, et ei soovita tunnistada USA edukust demokraatia edendamisel Iraagis. CNN on Iraagi valimisi aga ise pidanud “Bushi uueks võiduks”. Samas aga tuleks tõdeda, et valimised olid edukad ning iraaklase võtsid valimistest aktiivselt osa. (Pierre Collignon, JP, 11.02)

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses kajastati USA presidendi George W. Bushi ametisseastumiskõnet, mis esitas auahne visiooni USA rollist vabaduse edendajana kogu maailmas. Bush arvab, et tema valimine teiseks perioodiks tähendab tema poliitika heaks kiitmist, seega Bushi väärastunud maailmapilt vaid tugevneb. Avatud ühiskonna põhiosa ei tohi aga hüljata. Mõistest "avatud ühiskond" sügavam arusaamine nõuab, et eristataks vabaduse ja demokraatia edendamist ameeriklaste väärtuste ja huvide edendamisest. (George Soros, Helsingin Sanomat, 2.2) “Vabadus” pole USAle uus ideeline põhimõte, seda on ülistanud kõik varasemad presidendid. Bushi esimese ametiaja poliitika ei juhindunud aga vabadusest, sest muidu poleks pidanud tegema koostööd Pakistani, Saudi-Araabia ja Uzbekistaniga. (Pentti Sadenniemi, Helsingin Sanomat, 2.02)

Lissabonis 5 aastat tagasi loodud strateegia, mis peaks aastaks 2010 EList maailma konkurentsivõimeliseima piirkonna tegema, pole loodetud edu toonud. Nüüd nõuab EK liikmesriikidelt tugevamate meetmete tarvitusele võtmist, parimate vahendite leidmist tööpaikade loomisel ning investeeringute meelitamist ELi aladele. Iga riik peab oma valitsusest valima hr või pr Lissaboni, kes riigi tegevuse eest neis valdkondades vastutab. (Hanna Miettinen, Helsingin Sanomat, 3.02) José Manuel Barroso komisjon on teinud parandusi Lissaboni strateegiasse. Volinikel on selge visioon Euroopa vajadustest ning Barroso on asetanud need vajadused tähtsuse järjekorda. Barroso ei loobu eesmärgist tõsta Euroopa konkurentsivõimet, kuid ta teeb valikuid. Valikute tegemine on EKle alati riskantne, esimesi nurinaid ongi juba kuulda: Prantsusmaa hoiatas vabale konkurentsile ülemineku eest teenindussektoris ning EP vasakpoolsed parteid näevad Barroso plaanides ohtu Euroopa sotsiaalsele mallile. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.02) Kas uuendatud strateegia ka toimib, on näha 5 aasta pärast. EK on küll otsustavalt tööle asunud, kuid otsused uuenduste läbiviimise kohta tehakse liikmesriikides. Kui uus strateegia osutub sama hambutuks kui vana, on see suur tagasilöök terve liidu usutavusele. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 4.02)

USA välisministri Gondoleezza Rice'i Euroopa visiidil üritasid mõlemad osapooled rõhutada, et Euroopa riikide ja USA välispoliitika pole nii erinev kui seda on üritatud näidata. Maailmas sujuvad asjad paremini, kui USA ja Euroopa teevad koostööd, ütles Prantsusmaa välisminister Michel Barnier. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 9.2) Rice'i visiidi eesmärk on pehmendada õhkkonda enne USA presidendi George W. Bushi Euroopa visiiti. Tähelepanuväärne on see, et Rice pidas oma USA ja ELi suhteid käsitleva kõne just Prantsusmaal, kus Iraagi sõtta on suhtutud kõige vastumeelsemalt. Lisaks Iraagi sõjale on ELi ja USA suhete üheks proovikiviks ka Iraan ja selle võimalik tuumarelvaprogramm. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 9.02) USA välisministri Gondoleezza Rice'i visiit Euroopa riikidesse ja EKi näib olevat uue ja parema perioodi algus Vana ja Uue maailma viimastel aastatel pinevaks muutunud suhetes. Liigse optimismiga tasuks siiski ettevaatlik olla. Rice’i eelkäija Colin Powell oli Euroopa lemmik, mistõttu omistati Bushi valitsusele valesid eesmärke. Rice seevastu räägib justkui Bushi suu läbi. Samuti pole Bush teinud otsuseid, millest võiks järeldada, et tema teise ametiaja välispoliitika oleks tolerantsem või arvestaks rohkem oma liitlaste arvamustega. (Juhtkiri, Kaleva, 11.02)

Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes otsustas osaleda Moskvas 9. mai üritustel, ütleb, et üldiselt tema otsust Lätis toetatakse. Vike-Freiberga arvates ei saa jääda kõrvale, kui kümned teised riigipead kokku tulevad. Eriti nüüd, kui Baltimaad on ELi ja NATO liikmed. Vaidlused puudutavad seda, kuidas oleks võimalik panna maailm mälestama ka Stalini ohvreid. Läti presidendi meelest võiks EL võidupäeva suhtes ühise seisukoha võtta. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 11.2) 60 aasta möödumine II MS lõpust toodab sel aastal palju erinevaid tähtpäevi. Suuremat osa neist saab tähistada ilma probleemideta, diskussioone on aga tekitanud Venemaa president Vladimir Putini korraldatavad 9. mai pidustused Moskvas. Probleemseks teeb 9. mai tähistamise see, et sõja lõpptulemusena okupeeris NL idapoolse Kesk-Euroopa, kus hakkas kehtima NKP diktatuur. Võib küsida, kas natside lüüasaamise taustal tähistatakse ka sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni. Lääs ja EL peaksid 9. mail Moskvas olukorda kasutama ja avaldama Venemaale survet ajaloo ümberhindamiseks. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 13.02)

Soome peaks oma ELi-poliitikas kesksele kohale asetama Läänemere-poliitika. See tooks lahenduse ka Põhjadimensiooni poliitikasse, mis on kaotanud oma võlu. ELi sõnavarra tuleks tuua termin “Läänemere kaheksa”, mille all mõistetaks kolme Baltimaad, kolme Põhjamaad ning Saksamaad ja Poolat. Soome võiks endale võtta Läänemere kaheksa vaimse juhi rolli, mida saaks järgmisel aastal ELi eesistujamaana hästi ära kasutada. (Esko Antola, Turun Sanomat, 8.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

MID avalikustas Eestile jä Lätile pakutavate poliitiliste deklaratsioonide projektid. MID avalduses põhjendatakse seda sammu dokumentide sisu avaliku kommenteerimise ning osalise või täieliku avaldamisega nende riikide massiteabevahendites. (Interfax, 1.02)

Belgium will open its first ever embassy in Estonia with Belgian State Secretary for European Affairs Didier Donfut inaugurating the diplomatic representation in Tallinn, consular officials said. (AFP, 2.02)

Eesti president Arnold Rüütel toetas Venemaaga piirilepingu allkirjastamist lisades, et 1999. a. parafeeritud leping peegeldab viimase 50 aasta tegelikkust. (Interfax, 3.02)

Eesti valitsus uurib Välisministeeriumis salajaste dokumentide kadumise fakti asjus toimuva juurdluse fakti massiteabevahenditesse lekkimise asjaolusid. (Interfax, 9.02)

Estonian President Arnold Ruutel signed a decree sacking FM Kristiina Ojuland after confidential documents were found to be missing from her ministry. Estonian Prime Minister Juhan Parts called for Ojuland to be sacked, saying she had lost the trust of the Estonian people after nearly 100 confidential documents went missing from her ministry. (Reuters, 10.02)

Eesti välisminister ei pea salajaste dokumentide kadumist talle alluvas ametkonnas piisavaks põhjenduseks oma tagasiastumisele. Ministri arvates lasub vastutus osteselt dokumentidega töötanud ametnikel. Ajalehele Postimees antud intervjuus ütleb Ojuland, et pole isiklikult ühtegi neist dokumentidest kaotanud ega kavatse vastutada teiste eest. (RIA-Novosti, 9.02)

Eesti president vabastas peaminister Juhan Partsi ettepanekul ametist välismister Kristiina Ojulandi. (Interfax, 10.02)

Kohalt vabastatud välisminister Kristiina Ojuland andis teada, et on nõus uuesti nimetatud ametikohale asuma, kui reformierakond taolise otsuse teeb. (Interfax, 10.02)

Estonia's president sacked FM Kristiina Ojuland after secret documents disappeared from her ministry, putting further strain on the survival of the centre-right coalition government. Reform Party members indicated that pulling out of government was a possibility and some suggested holding early elections, Baltic news service BNS reported. (Reuters, 10.02)

Vene parlamendi ülemkoja Föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov avaldas kohumisel ÜRO inimõiguste ülemkomissar Luisa Arburiga lootust, et organisatsioon reageerib Moskva murele seoses venekeelsete elanike olukorraga Balti riikides. (Interfax, 11.02)

Eesti ja Leedu poliitikud on vastu oma presidentide osalemisele 9. mai Võidupäeva tähistamisele Moskvas. Eesti reformipartei parlamendisaadik Mihail Lotmani sõnul puuduvad riigijuhtide visiidiks vajalikud tingimused, eelkõige MRP hukkamõist vähemalt välisministrite tasemel ning piirilepingu sõlmimine lisatingimusteta kindlasti enne 9. maid. (Interfax, 11.02)

Estonia's ruling coalition licked its wounds and pondered how to keep the government together after PM Juhan Parts got his way in having FM Kristiina Ojuland sacked. Parts, of the main coalition party Res Publica, asked President Arnold Ruutel to sack Ojuland -- of coalition partner the Reform Party -- after an audit of her ministry showed nearly 100 confidential documents to be missing. (AFP, 11.02)

Saksamaa ajakirjandus

Moskva ja Baltimaade suhted ning 9. mai tähistamine on leidnud jätkuvalt adekvaatset kajastamist ka saksakeelses ajakirjanduses. Üldjuhul on lühendatult ja objektiivselt edasi antud kogu olemasolev avalik info sündmuste käigu ja kummagi poole seisukohtade/väljaütlemiste kohta. Samas väidetakse, et 9. mai tähistamisega kaasneb Pätsi ametiraha tagastamine Rüütlile (Jens Mühling, Der Tagesspiegel, 7.02).

Artikkel "Vaid omad ohvrid loevad" (Jan Pallokat, FAZ, 13.02) annab edasi eestlaste nägemuse minevikust. Tuletatakse meelde rahva rahulolematust Lihula kriisi lahendamise meetoditega. Ajalooline tagasivaade on (vaatamata pealkirjale) esitatud selgelt ja hästi, mis peaks aitama tänaseid olusid ja suhtumisi mõista. Lihula sammas, väidab Paul-Eerik Rummo, tuli lõpuks kasuks vaid Vene propagandamasinale, mis siiani levitab valeinformatsiooni Eestist kui väidetavalt natsisõbralikust riigist. Siiski väidab artikli autor, et Eesti tänasesse ajaloopilti ei sobi arusaam, et ka venelased olid sõjas kannatajad, Saksa agressiooni ohvrid. Eesti loeb vaid omi surnuid. Samuti ei räägita meelsasti eestlaste osalemisest natsikuritegudes. Baltlased kõhklevad, kas 9. mai pidustustel osaleda, sest kardavad, et neid surutakse ajaloopilti, mis tunneb vaid võitu Hitleri üle ning unustab sõjajärgsed terroriaastad. Valitsus püüab riigisisest leppimist saavutada, kuid Lihulas pannakse endiselt mahavõetud samba kohale lilli. Kõrvaloleva nõukogude mälestusmärgi pihta aga loobitakse õllepudeleid ja prahti.

Saladokumentide kadumine Eestis juba teist korda kolme kuu jooksul on leidnud äramärkimist ka Saksa ajakirjanduses. Nenditakse, et valitsuskriisi põhjustanud skandaal ei ohusta tõsiselt Eesti julgeolekut. Pigem on küsimus Eesti usaldusväärsuses. Liiga lihtsalt langevad saladokumendid varaste saagiks (viide Hansonile). Välisministeeriumis on hulk dokumente juba 1996. aastast saadik kadunud, ilma et keegi märganud oleks. “Välispoliitika põhineb usaldusel, Ojuland on selle kaotanud”, ütles Parts (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 12.02).

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa välisminister Michel Barnier käis 10. ja 11. veebruaril visiidil Leedus ja Lätis. Eelneva kümne aasta vältel ei ole ükski Prantsusmaa välisminister neisse riikidesse visiiti teinud. Barnier’ sõnul sai käik teoks, et anda kahepoolsetele suhetele uus tõuge. Ta avaldas arvamust, mille kohaselt peaksid Balti riigid ”aitama ELil määratleda suhteid Venemaaga”. See mõtteavaldus on pigem uus Prantsuse kõrge ametniku suus. Näib, et selle idee taga seisavad talvised sündmused Ukrainas, kus Leedu ja Poola mängisid määravat rolli kogu ELi nimel kõneldes ning aidates ära hoida olukorra halvenemist. Barneir’, kes hiljuti külastas Moskvat, Varssavit ja Kiievit soovib ”võtta aega mõistmaks nende riikide suhteid Venemaaga”, panustades samas ka üldisele Prantsusmaa-poolsele arusaamale, veenda ELi uusi liikmeid vajalikkuses, et ”Venemaa peab jääma ELi privilegeeritud partneriks”. (Laure Mandville, Le Figaro, 12.02)

Venemaa kutse minna 9. mail Moskvasse tähistamaks võitu natsi-Saksamaa üle tekitab Balti riikides elavat poleemikat. Baltimaades kuuleb igal pool, et selleks, et nende ja Venemaa suhetes haavad paraneksid Prantsusmaa-Saksamaa näitel, nagu seda loodab EL, peaks Venemaa tunnistama Baltikumi annekteerimist pärast Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamist. Just seda selgitas ka Läti president Vaira Vike-Freiberga olles vastu võtnud Vladimir Putini Moskva-sõidu kutse. Vike-Freiberga on ainus Balti presidentidest, kes praeguseks Putini kutsele jaatavalt vastanud, ülejäänud kaks on võtnud veel mõtlemisaega. Läti president loodab Moskvasse minekuga Vene-Läti suhted surnud punktist välja tuua. Viimse kaheksa aastat ei ole kahe riigi vahel kõrgetasemelist poliitilist dialoogi toimunud. Vike-Freiberga demarš tekitas Kremlis furoori. Viimane tegi kohe teatavaks, et mingisuguse ”okupatsiooni” tunnistamine on mõeldamatu. (Laure Mandville, Le Figaro, 14.02)

Minna või mitte? Teatades oma kavatsusest 9. mail Moskvasse natsismi üle võidu saavutamise 60. aastapäeva pidustustele sõitmisest, rabas Läti president Vaira Vike-Freiberga oma Eesti ja Leedu kolleege jalust. Ning pani ”pommi” ka Balti ühtsusele. Kriitikute sõnul seaduspärastab Freiberga otsus 1945. aastal alanud nõukogude okupatsiooni Lätis. Kümme aastat tagasi, 50. aastapäeva aegu, tegid Balti riigid ühtse otsuse Moskvat boikoteerida. Lennart Meri ennustas, et siinmail ei tähistata sõja lõppu enne 2044. aastat. Vahepeal on aga Balti riikide liitumine ELiga olukorda muutnud. Vike-Freiberga arvates on Läti presidendi koht teiste Euroopa riigipeade kõrval. (Oliver Truc, Le Point, 3.02)

Hitleri ja Stalini totalitarismi ohvriteks langenud Balti rahvaste seas tekitab tõsised vaidlusi Venemaa kutse osaleda 9. mai pidustustel Moskvas. Teine maailmasõda lõppes neis riikides mitte 1945. aastal vaid 1990. iseseisvuse taastamisega pärast poole sajandi pikkust okupatsiooni. Just seda meenutab 12. jaanuaril kõigile pidustustest osavõtjatele saadetud kirjas Läti president Vaira Vike-Freiberga. Ennetades teiste Balti naabrite reaktsioone, mistõttu sattus Freiberga kõva kriitika alla, teatas ta oma otsusest kevadel Moskvasse sõita, kus ta kavatseb Venemaad kutsuda üles oma totalitaarse minevikuga silmitsi seisma. (L’Express, 24.01)

Venemaa suursaadik Belgias Vadim Lukov avaldas kohalikus päevalehes La Libre Belgique terava vastukaja detsembris samas lehes ilmunud V. Landsbergise artiklile, milles viimane süüdistas Venemaad stalinliku välispoliitika meetodite kasutamises. Lukovi sõnul kohandavad Landsbergis ja teised "Venemaa eksperdid" mullu ELi ja NATOga liitunud riikidest ajaloolisi fakte ja tänapäevaseid sündmusi sellele klišeele. Suursaadiku sõnul valitseb Eestis ja Lätis bolševistlik suhtumine rahvusvähemustesse. Selle tulemusena võib täheldada imelikke paradokse kaasaegses Euroopas. Ta küsib: ”Miks tuleb Makedoonias anda lai autonoomia albaania vähemusele, mis moodustab 20% elanikkonnast, samas kui Lätis ja Eestis elaval vene vähemusel, mis moodustab 40% elanikkonnast, ei ole mingeid õigusi? Miks võib kritiseerida Venemaad kuberneride valimise korra ning mitmete teiste siseasjade osas, jättes tähelepanuta vähemuste inimõiguste jämeda rikkumise Eestis ja Lätis? Samas ulatub Riia ja Tallinna poolt inimõigusi käsitlevate lepete täitmatajätmise loend 19 leheküljeni.” Lukov küsib, kellele on kasulik taoline vene-vastane hüsteeria? Eelkõige püütakse selle abil veenda ”Vana Euroopat”, et Venemaa on ajalooline vaenlane. Lukovi sõnul püüavad need, kes süüdistavad Venemaa juhte stalinliku välispoliitika meetodite kasutamises, tegelikult ise tõmmata kogu ELi 1920. aastate läbikukkunud sanitaarkordoni poliitika poole. Saadik hoiatab, et tänapäeval tähendab ELi ja Venemaa vastuseis Euroopa nõrgenemist ülemaailmses konkurentsis ning hoopi terrorismivastase koalitsiooni ühtsusele. (Vadim. B. Lukov, La Libre, 28.02)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi valitsus peaks rohkem sekkuma vene vähemuste teemasse Eestis ja Lätis, arvab endine Rootsi suursaadik Moskvas Sven Hirdman ebatavaliselt teravas kriitikas Rootsi välispoliitika suunas. „Eestis on 160 00 ja Lätis 500 000 kodakondsusetut,“ ütleb Hirdman. „See on probleem, millega tuleb midagi ette võtta. Kuid Rootsi ametlik positsioon on, et see pole probleem ja et „baltid“ on juba teinud kõik, mis võimalik.“ Ta viitab ÜRO konventsioonile, mille kohaselt igaühel on õigus kodakondsusele. Hirdman kritiseerib liiga aeglast naturalisatsiooniprotsessi ja kodakondsuse omandamisel nõutavaid liiga keerulisi tingimusi. Hirdman viitab ka Euroopa Nõukogu vähemuste konventsioonile ja OSCE nõuetele, mida Eesti ja Läti rahvusvähemuste osas täitnud pole. (Mats Carlbom, DN, 4.02)

Eesti peaminister palus riigi presidendil välisminster Kristiina Ojuland ametist vabastada peale seda, kui avastati, et välisministeeriumi arhiivist on kadunud 91 dokumenti. Kristiina Ojuland selgitas, et ei soovi ametist lahkuda, kuid peale Juhan Partsi avaldust ei jää tal muud üle. President Arnold Rüütlil on otsuse tegemiseks kolm päeva. Peale seda, kui Eesto sai NATO liikmeks, on valitsus olnud riigisaladustesse puutuvas väga range. (SvD,TT ja DN 9.02)

Eestis on valitsuskriis peale seda, kui Reformierakond pidi välisministri Kristiina Ojulandi tagasi kutsuma. Peaminister Juhan Parts nõudis välisministri ametist vabastamist, peale seda kui Välisministeeriumist kadus 91 salastatud dokumenti. Ojuland ei soovinud ise ametist lahkuda, aga peale peaministri avaldust presidendile ei jäänud tal muud üle. Reformipartei esimees majandusminister Andrus Ansip pakub välja võimaluse uuteks valimisteks. (TT, SvD ja DN, 10.02)

Taani ajakirjandus

Ida-Euroopa endiste Nõukogude vabariikide poliitikud nõuavad, et kui EL kavatseb natsistliku sümboolika keelustada, peavad kaduma ka sirbi ja vasara kujutised. Eesti europarlamendi saadik Tunne Kelam rõhutab, et „mõlemad diktatuurid olid vastutavad Teise maailmasõja puhkemise pärast, meist kõigist said kahe diktatuuri vahelise pakti ohvrid. Miks tänapäeval peetakse ainult natside ohvreid „tõelisteks ohvriteks?“ (Thomas Lauritzen, Politiken, 4.02)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland on ametist lahkumas peale seda, kui välisministeeriumist peaaegu sada salajast dokumenti kadus. Peaminister on presidendile esitanud ettepaneku välisminister ametist vabastada, presidentil on otsuse tegemiseks kolm päeva aega. Eesti endine kaitseminister Margus Hanson pidi ministrikohast loobuma peale seda, kui mapp salajaste dokumentidega varastati tema elukohast. (JP, 9.02)

Soome ajakirjandus

2005. aastal tähistatakse põhjapoolse Euroopa lähiajaloo olulisi aastapäevi. Soomes, Eestis ja Venemaal peetakse neid isemoodi, sest tähtpäevi tõlgendatakse erinevalt. Venemaa president Vladimir Putin on kutsunud Balti riikide presidendid 9. mail Moskvasse tähistama II MS lõppemist. Kuna Baltimaade jaoks tähendas sõja lõpp okupatsiooni algust, on kutse geopoliitiliselt ebameeldiv. (Jussi S. Jauhiainen, Turun Sanomat, 2.02)

II MS pöördepunkte on tähistatud juba alates eelmisest suvest. Esimest korda osalevad üritustel nii sõja võitnud kui kaotanud pooled. Venemaa president Vladimir Putin on 9. maiks Moskvasse II MS lõppu tähistama kutsunud riigijuhid üle terve maailma, sealhulgas ka Balti riikide presidendid. Venemaa on pakkunud Baltimaade presidentidele Moskvasse sõidu korral vastutasuks piirilepingute allkirjastamist. Eesti ja Läti soovivad aga, et lepingud allkirjastataks enne 9. maid ning et Moskva mõistaks hukka Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingu. Moskval on olnud siiani raskusi MRP tunnistamisega, samuti pole Venemaa muutnud oma seisukohta, mille kohaselt liitusid Balti riigid NLiga vabatahtlikult. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 9.02)

9. mai tähistamine on tekitanud Venemaa ja Balti riikide vahele ägeda taktikamängu. Venemaa president Vladimir Putin tegi ettepaneku allkirjastada 9. mail Moskvas Eesti ja Lätiga ühtlasi ka kahepoolsete suhete deklaratsioonid, kuid Eesti ja Läti riigijuhid lükkasid selle ettepaneku tagasi. Venemaa välisministeerium süüdistas Läti presidenti Vaira Vike-Freibergat solvamises, kui Vike-Freiberga rääkis intervjuus venelastest, kes “panevad 9. mail vobla lauale, joovad viina ja meenutavad, kui kangelaslikult nad Baltikumi vallutasid.” (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 11.02)

Eesti valitsuses on tekkinud lahkhelid peaminister Juhan Partsi ja välisminister Kristiina Ojulandi vahel. Parts peab väga tõsisteks KAPO esitatud andmeid selle kohta, et välisministeeriumist on kadunud salajased dokumendid, Ojuland aga väidab, et ei vastuta olukorra eest, sest dokumendid kadusid enne tema ametiaega. Juhan Parts kritiseeris ka Kristiina Ojulandi plaani vahetada välja välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre. (Helsingin Sanomat, 5.02) Eestis puhkenud valitsuskriis võib viia enneaegsete parlamendivalimisteni. Peaaegu kogu valitsemisaja jooksul kestnud erimeelsused teravnesid, kui Reformierakond keeldus Kristiina Ojulandi välisministrikohalt tagandamisest, mida peaminister Juhan Parts nõudis salajaste dokumentide skandaali tõttu. (Tuula Koponen, Etelä-Suomen Sanomat, 10.2)

Eesti president Arnold Rüütel vabastas peaminister Juhan Partsi palvel ametist välisminister Kristiina Ojulandi. Parts ütles, et skandaali tõttu välisministeeriumis pole senisel rahvasoosikul Ojulandil enam ei peaministri ega rahva usaldust. 10. veebruari õhtul oli veel ebaselge, kas Reformierakond on nõus nimetama uue välisministrikandidaadi ning jätkama Juhan Partsi valitsuses või mitte. Reformierakonna esimees, majandusminister Andrus Ansip tegi ettepaneku korraldada oktoobris koos kohalike valimistega ka enneaegsed parlamendivalimised. Peaminister Juhan Parts oli aga kindel senise valitsuse jätkamises. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 11.02)

Eesti valitsuse saatus oli reedel, 10. veebruaril lahtine, sest Reformierakond teatas, et mõtleb edasise valitsuskoostöö üle sügavalt järele. Reformierakond polnud rahul, et peaminister Juhan Parts viis president Arnold Rüütlile avalduse palvega taganda välisminister. “Nii suuri otsuseid ei võeta üksinda vastu,” ütles Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Kui Partsi valitsus laguneb, jätkab see Eesti poliitika kiirete muutuste traditsiooni. Ükski iseseisvusaja valitsustest pole püsinud ametis oma valitsusaja lõpuni. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 12.02)

Kuigi Eesti peaministri Juhan Partsi ja välisministri Kristiina Ojulandi sõnasõja ametlik põhjus on usalduskriis, usutakse selle taga peituvat muid tegureid. Samal ajal kui Ojuland on ennast Eesti välispoliitiliste saavutuste paistel soojendanud, on Juhan Parts ja tema partei populaarsust kaotanud. Reformierakonna toetus on püsinud aga valimisteaegsel tasemel. Poliitikuna veel algaja Juhan Parts on jälginud kiivalt Ojulandi edu maailmas ning üritanud ka ise välispoliitika tegemisse sekkuda. See sobib paljudele välisministeeriumi töötajatele, sest Kristiina Ojuland pole oma kõikide alluvate seas sugugi soositud. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 12.02)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsi päritolu Swedbanken on teinud Eesti Hansapangale, millest 40,3% juba praegu talle kuulub, ülevõtupakkumise. Ettepaneku rahaliseks väärtuseks on 1,41 miljardit eurot. Samm peegeldab rootslaste eesmärki saada turuliidriks Põhja-ja Baltimaade pangandusturul. Praegu on Swedbank Põhjamaades suuruselt neljas, panga omandamine Eestis oleks heaks lähtekohaks edasiseks arenguks Läti ja Leedu suunal, samuti lihtsustaks pangaost Tallinnas rootslaste läbimurret Venemaale, kus Hansapangal on hetkel osalus liisinguoperatsioonides. (Rupini Bergström, Financial Times, 12.02)

Maksutase ELi uusliikmete seas on kõrgem kui arvama kiputakse. Baltimaad ning Slovakkia on otsustavalt läinud maksude alandamise teed, sest nende riikide majandus on nõudnud majanduskasvuks radikaalset strateegiat, nad on ELi vaeseimad riigid. Eurostati järgi on neli riiki teinud ainuõige valiku, sest Baltimaad olid 2003.aastal ELis kõige kiiremini kasvava majandusega, Slovakkia kohe nende järel. (The Economist, 5.02)

Soome ajakirjandus

Läänemeremaade vahel käib tihe kaubavahetus, mis kasvab tulevikus ilmselt veelgi. Maad peaksid tihendama omavahelist koostööd, et piirkonda tuleks uut kapitali. Läänemeremaade omavahelisi majandussuhteid on mõjutanud muuhulgas Balti riikide ja Poola liitumine ELi siseturuga ning Venemaaga tehtava energiakoostöö laienemine. Piirkonna majanduskasvu kiirendamiseks on vajalikud väljastpoolt tulevad investeeringud. Kuna piirkonna majandused üksteisest sõltuvad, mõjutaks ühe riigi majanduskasv ka neid riike, kuhu väliskapital otseselt ei ulatu. (Kari Liuhto, Helsingin Sanomat, 3.02)

Varia

Suurbritannia ajakirjandus

Toomas Hendrik Ilves on Eesti endine välisminister ja nüüdne EP saadik, kes räägib inglise keelt New Jersey aktsendiga. Brüsselis töötab riigiteenistujaid, diplomaate ja poliitikuid, keda kuulatakse pisut umbusklikult just nende viisi tõttu rääkida inglise keelt. Ehk nagu Ilves olukorra sõnastab: inimesed kipuvad arvama, et kui kõlad nagu ameeriklane, mõtled nagu ameeriklane. Eriti on Ilves eelarvamusi tunnetanud transatlantilisi suhteid arutades. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 10.02)

Taani ajakirjandus

Fääri saarte päästemeeskond ja taani sõjavägi leidsid neli meest surnult ja viis elusalt peale laeva Jokufell hukku. Kokku oli laeval mehi 11, neist 8 Eestist ja 3 Venemaalt. Laeva omanikuks on taanlased ja registreeritud on see saarel Isle of Man. Laev oli teel Liepajast Leedus Rødefjord-i ja Reykjaviki Islandil. Arvatakse, et laeva hukkumiseks võib olla lasti paigast nihkumine. (JP, 9.02)

Kaks inimest on endiselt kadunud peale laeva »M/V Jokulfell« hukku teisipäeval. Kokku oli laeval 11 inimest, eestlased ja venelased, kellest 5 leiti elusana ja 4 surnuna. Laevahukkule reageeris väga tugevalt Taani kontsern Difkos, laev kuulus nimelt ühele Difko firmadest. Difko avaldab hukkunute omastele kaastunnet. Laevahuku põhjused ei ole teada. (Lars Abild, Berlingske Tidende, 10.02)

Norra ajakirjandus

Bergens Tidende paljastas eestlased, kes varastasid Fretexist kasutatud riideid. Riided saadeti Eestisse, kus neid müüdi. Bergens Tidende on selle loo kalla juba pikemat aega töötanud ja pühapäeval nägid üks nende ajakirjanik ja fotograaf, kuidas vargad tegutsesid. Eestlaste skeem oli järgmine: riided varastati ja piisava koguse olemasolul saadeti need veoautoga eestisse, pesti ja müüdi maha. ”Nad varastavad ühiskonna kõige nõrgematelt” ütleb Fretexi esindaja Jan-Erik Knudsen, kes on juhtunu pärast äärmiselt nõrdinud. (Kjetil Olsen, Aftenposten, 9.02)

Soome ajakirjandus

Helsingi kunstihallis esitletakse Peeter Mudisti teoseid. Mudist on üks nimekaim Eesti kaasaegne kunstnik, kelle maalid leiavad poolehoidu lapsemeelse elurõõmu ja võimsa väljendusviisi tõttu. Noored kunstnikud tundsid 1960tel Eestis huvi sürrealismi ja abstraktse ekspressionismi vastu, Mudist on algusest peale säilitanud oma stiili. Kunstnik ise on kirjutanud: “Mulle oli vastumeelt maalida nii nagu teised, seepärast tegin täpselt vastupidi.” (Turun Sanomat, 6.02)

Ilmunud on esimene Läänemeremaade ühine Läänemere piirkonda käsitlev käsiraamat. Raamat selgitab, kuidas Läänemere rahvad seda ühist ala tajuvad. Projekti rahastas EL ning teose toimetajate hulka kuulusid soomlased, rootslased, eestlased, lätlased ja leedulased. Kõigepealt peeti nõu teemade üle, kusjuures iga maa esindajal oli vetoõigus. Teose eesmärk on suurendada arusaamist Läänemere naaberrahvastest. (Santeri Eriksson, Helsingin Sanomat, 8.02)

Spordil oli tähtis osa iseseisvunud Eesti elus aastatel 1918–1940. Noores riigis oli sport tugeva rahvustunde aluseks. Kuigi Eesti iseseisvus kestis vaid 20 aastat, suudeti selle aja jooksul palju korda saata. Eesti osales Olümpiamängudel alates 1920. aastast, mil need peeti Antwerpenis. Eesti spordiorganisatsioonide suurimad saavutused olid Kadrioru staadioni ehitamine ja Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapitali asutamine 1926. aastal ning Eesti Mängude käivitamine 1934. (Pentti Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 9.02)

Tallinnas Von Krahli teatris esietendus 2003. aasta sügisel Soome-Eesti koostöös valminud näidend Taksojuhid. Lavastuse edu peitub selle otsekohesuses. Ilustamata räägitakse sellest, millised oleme meie ja millised on nemad ning millised on meie ettekujutused üksteisest. Eestlased ja soomlased on üsna sarnased. Eestlased on haritumad, nad usuvad praegusel ajal rohkem tulevikku kui soomlased, samas on Eestis olukordi, kus vanu ja vaeseid võib riisuda nagu saab. Soomlased seevastu on tugevate juurtega ning neis tuleb esile maalähedus. (Irmeli Haapanen, Turun Sanomat, 10.02)

Eelmisel aastal töötas umbes ⅓ Eesti pensionäridest (s.o ~ 100 000 inimest). Pooltel neist oli püsiv töösuhe. Pensionist jätkuks vaid söögi ja eluaseme kulutuste jaoks, kuid pensionärid tahavad ka reisida ja sporti teha. Töötavate pensionäride sissetulekud ei vähenda nende pensioni. Eestis vananeb rahvastik teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Seetõttu tõstetakse küll pensionile jäämise iga, kuid juba praegu tunnevad 40-50 aastased naised, et töökoha säilimine on nende vanuse tõttu ohustatud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 1.02)

Tallinna Pedagoogikaülikooli ajalooprofessori Mati Grafi ja Jyväskylä ülikooli poliitilise ajaloo dotsendi Heikki Roiko-Jokela teos “Ohtlik Soome. Soome läbi EKP ja KGB silmade” valgustab NLi kahepalgelist poliitikat Soome suhtes pärast II MS. Raamat kirjeldab hästi, kuidas avalikult kuulutatud sõpruse taustal tegid KGB ametnikud kõik, et minimaliseerida Eesti ja Soome vahel igasugused suhted ja inimeste kohtumised. Pärast II MS sulgus Eesti raudse eesriide taha, mistõttu olid Nõukogude-Eesti ja Soome suhted praktiliselt olematud. Laevaliiklus taasavati Eesti ja Soome vahel alles 1965. aastal. KGBle valmistas suurt peavalu see, et Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni. KGB arvates põhjustasid negatiivseid ilminguid Eesti ühiskonnas Soome TV ja soome turistid. EKPl oli plaan hakata Soome TV ülekandeid segama, kuid Moskvas laideti see maha, sest Soome oli ju ikkagi NLi suhtes sõbralikult meelestatud maa. (Joel M, Etelä-Suomen Sanomat, 31.01)

Jaan Kross on üks eesti kaasaegse kirjanduse juhtfiguure. Kirjaniku 2003. aastal ilmunud mälestusteraamat “Kallid kaasteelised” on nüüd ilmunud ka soome keeles. Teoses vaatleb Kross enda ja oma rahva elust 40 aasta pikkust perioodi, kuni 1960teni. Raamatu põhiteemaks on inimeste olukord stalinismi ajal. Kirjanik võrdleb seda veealuse eluga: “Pidi püsima tasakesi pinna all, hingama kaasanäpatud kõrre abil ja ootama.” (Veli-Pekka Leppänen, Helsingin Sanomat, 13.02)