Nädal välismeedias 13.-19. detsember 2004

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit,
Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus,Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

EUROOPA LIIT

Siseareng

The EC removed France and Germany from a list of countries in breach of an EU deficit limit but warned it would remain vigilant over their national finances. EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said that in light of efforts by the two countries to reduce their deficits, and a court ruling upholding Brussels' right to police their finances, "it would appear that no further steps are required at this point" (Reuters 14.12)

EU leaders remained deeply divided over the bloc's 2007-2013 budget although newcomers and "old" members that benefit from massive EU aid patched up some of their differences. The main budget conflict pits six EU paymasters led by Germany, which want to cap the budget at its current level of 1.0% of gross national income in 2007-2013, against the Commission and most net beneficiaries (Reuters 17.12)

Välis-ja julgeolekupoliitika

Venemaa president Vladimir Putini sõnul soovib Venemaa Schengeni lepingu raames leida võimalusi pehmendamaks viisarežiimi teatud reisijate kategooriate jaoks. Venemaa vaatleb seda kui esimest sammu küsimuste lahendamisel EKga. Baltimaade venekeelsete elanike probleemidele loodab Venemaa lahenduse leida dialoogis ELiga ja kahepoolselt Baltimaadega. (Interfax, 14.12)

FM Silvan Shalom said Israel was forging closer ties with the EU but stopped short of suggesting it should apply for full membership of the bloc. "We are upgrading relations with Europe," Shalom told a conference near Tel Aviv (Reuters 15.12)

Laienemine

The EU gave the final green light to the second wave of its eastern enlargement, inviting Bulgaria and Romania to join the bloc in 2007 and agreeing to open entry talks with Croatia next March. Croatia hopes to catch up with Bulgaria and Romania to join the EU in 2007, but diplomats say 2009 is a more realistic date (Reuters 17.12)

European voters angry at their leaders for starting talks with Turkey on joining the EU could take their revenge by voting "No" in referendums on the EU's first constitution. All 25 member states must ratify the EU charter and at least 10 have announced they will hold plebiscites on whether to accept or reject the constitution (Reuters 15.12)

The EU and Turkey reached a historic agreement on starting talks on admitting the large Muslim nation to the bloc after last minute haggling over Ankara's relationship with EU member Cyprus. The 25 EU leaders agreed to open accession negotiations with Turkey on Oct. 3, 2005, but said talks would be open-ended with no guaranteed outcome in a nod to deeply sceptical public opinion in much of western Europe. (Reuters 17.12)

Turkey has offered an oral statement of intent that it will sign an accord acknowledging Cyprus before the start of EU accession talks between Ankara and the 25 member bloc, a Turkish envoy said. Cyprus considers Turkey's offer of an oral assurance that it will sign an EU agreement giving tacit recognition to the Greek Cypriot government in Nicosia is insufficient, a Greek Cypriot official said. (Reuters 17.12)

Turkish PM Tayyip Erdogan said on Friday agreeing to sign a text extending his country's association agreement with the EU to include Cyprus did not mean recognition of its government (Reuters 17.12)

Turkey faces a long and hard journey over the next 10-15 years to attain its goal of joining the EU, French President Jacques Chirac said after EU leaders agreed to open entry talks (Reuters 17.12)

PM Tayyip Erdogan vowed no respite in Turkey's drive towards the EU after winning a date from EU leaders to start entry talks. "This result is a signal to us to work even more from now on. We will work harder, but don't forget it is not only us, the government, we must all work harder," he said. (Reuters 18.12)

The Greek Cypriot press was left seething by the EU's decision to give Turkey a date for membership talks, saying the move marked an ignominious defeat for Nicosia despite Ankara's promises on recognising Cyprus (Reuters 18.12)

Thousands of Europeans of Armenian origin demonstrated during a EU summit and denounced a decision by the bloc's leaders to open membership talks with Turkey. "This is not a negotiation. It is a capitulation. Political Europe is very seriously compromised," Laurent Leylekian, the director of the Euro-Armenian federation, said. (AFP 18.12)

Dutch FM Ben Bot said there was a big chance Turkey would in the end not join the EU because of referendums France and Austria will hold on its accession. France and Austria, a majority of whose people oppose Turkish membership of the bloc, will hold referendums on Turkish accession. (Reuters 19.12)

Nicolas Sarkozy, the French conservative with clear presidential ambitions, has renewed his call for a "privileged partnership" with Turkey rather than the membership the EU has agreed to negotiate. (Reuters 19.12)

Supporters of Italy's populist Northern League party took to the streets of Milan to protest against the start of talks to admit Muslim Turkey to the EU and demanded a referendum on the issue. Thousands of people rallied in the northern city's central square carrying banners that read "After the Chinese, now the Turks: businesses are at risk" and "Yes to Christian roots". (Reuters 19.12)

Julgeolek

Eesti piirvalve võtab kasutusele järjekordse radarijaama, mis baseerub Saaremaal. Eesti rannikul asub nüüdseks 18 radarijaama, lõplikult saab 20 radarist koosnev seiresüsteem valmis järgmisel suvel, seadmed hinnaga 26,3 miljonit eurot tarnib Saksa firma EADS Deutschland GmbH. (Interfax, 13.12)

Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Eesti – NATO liige” esinenud Andrei Fjodorov Venemaa Välis- ja kaitsepoliitika nõukogust (SVOP) leiab, et NATO peab Venemaad või tema lähimaid naabreid puudutavates otsustes olema avatud, mitte teatama nendest tagantjärgi. Venemaa ja Eesti vahelistes suhetes peab silmas pidama, et Eesti ei läheks konfrontatsioonile, teades, et tema selja taga seisab NATO. Venemaa ei saa olla heades suhetes NATOga, kui suhted alliansi üksikliikmetega on korrast ära. (Interfax, 18.12)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Türgi võimaliku liitumise kohta ELiga leidub arvamusi seinast seina: on neid, kes Türgit tulevikus liidu liikmena näevad ja neid, kellele moslemiriigi integreerimine euroopalikku mõttemaailma tundub liiga suure väljakutsena. Ühes on kaks leeri üksmeelsed – vähemalt kümneaastane läbirääkimisperiood annab küsimusele, kas Türgi kuulub tänapäeva Euroopasse, vastuse. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 16.12) Suurbritannia päevalehed rõhutavad, et Euroopa enda huvides on mitte petta Türgi liitumislootusi, käes on aeg luua sild islamiusuliste ning Lääne vahele, (Juhtkiri, The Independent, 20.12) sest ajalugu näitab ilmekalt, et kunagine mõtteviis “lõime tsivilisatsiooni ja nimetasime selle Euroopaks” asendus peagi “elame Euroopaks nimetatud maalapil, seetõttu oleme tsiviliseeritud”. (James Meek, The Guardian, 17.12) Situatsiooni saab vaadelda ka pragmaatiliselt: kas nii arenguvõimelisele riigile nagu Türgi üldse tasub majanduslikus plaanis ühineda kulukate ELi regulatsioonidega, mis muudavad tooteid maailmaturul vähem konkurentsivõimelisemateks? (Hasan Unal, Financial Times, 17.12) New York Times leiab, et majandus pole Türgi plaanides ELiga siiski esikohal, prevaleerivad inimõiguste kaitse, sõltumatu kohtupidamise soov ning seaduslikkuse tagamine. (Juhtkiri, The New York Times, 16.12) Kui Timothy Garton Ash võrdleb ELi ja USAd, leiab ta, et kahte suurriiki eristabki käimasolev laienemisprotsess: ELi liikmete arv aina kasvab, USA suurus püsib muutumatuna. Keerukaim küsimus tänase Euroopa jaoks on, kuidas kujundada suhteid naabritega, kes liikmestaatust ei saa, praegu on EL jõuliselt tegutsemas nii Balkanil kui Kiievis. (Timothy Garton Ash, The New York Times, 17.12)

Endine USA suursaadik ÜROs Richard Holbrooke analüüsib Ukraina sündmusi NATO vaatepunktist. NATO laienemine on ELi ja USA turvalisust silmas pidades ära tasunud, samas Moskvaga suhteid rikkumata. 2004. aasta on Venemaa president Vladimir Putinile olnud “annus horribilis”, sest jäi nii Gruusias kui Ukrainas Venemaa-vastastel rahvarevolutsioonidel kaotajaks. Irooniline, kuid tõsi – Putini karmikäelisus on mitte tagasi hoidnud, vaid pigem tõuganud Ukrainat NATO ja ELi poole. Tabavalt sõnastas hetkeseisu presidendikandidaat Viktor Juštšenko nõunik, öeldes, et pärast seda, mida Putin teinud on, ei saa ukrainlased riskida kõhklemisega Ida ja Lääne vahel. (Richard Holbrooke, The Washington Post, 14.12) Suurbritanniaski ollakse tunnistajaks, kuidas kaks strateegilist partnerit – Venemaa ja USA – võitlevad omavahel terrorismivastases võitluses. Tavaliselt tasakaalukas lahkuv USA riigisekretär Colin Powell on pillanud lause “arengud Venemaal mõjutavad ajakirjandusvabadust ja seaduslikkust”. Kunagi varem pole Ühendriigid olnud nii haaratud valimistele kaasaelamisest Venemaa lähinaabruses. (Juhtkiri, The Guardian, 13.12)

Avalikus kirjas USA president George W. Bushile esitavad Itaalia ekspresident Giuliano Amato, Londoni Majanduskooli endine direktor lord Ralf Dahrendorf ja Prantsusmaa ekspresident Valéry Giscard d’Estaing viis punkti transatlantiliste sidemete arendamiseks: olla tõhus ning multilateraalne – vaid tugev Euro-Ameerika tuum võib muuta rahvusvahelised institutsioonid efektiivsemateks; USA huvides on toetada lõimunud Euroopat, mis omakorda tagab tugeva alliansi; koostöö arendamine nii majanduse kui julgeoleku vallas; Lähis-Ida konflikti ühisreguleerimine Euroopa ja USA poolt; näidata tegude, mitte sõnadega valmisolekut kahe riigi – Iraagi ja Palestiina – ülesehitamiseks. Lisaks soovitavad kirja autorid luua ELi-USA vahelise n-ö kontaktgrupi, mis vahendaks infot senisest efektiivsemalt, kuna NATO on liiga suur ja kiirreageeriv strateegiliseks mõttevahetuseks. (Giuliano Amato, Ralf Dahrendorf, Valéry Giscard d’Estaing, International Herald Tribune, 15.12)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Saksa ajakirjanduses on Venemaa-OSCE ning Vene-Ukraina probleemide kõrval äramärkimist leidnud Vene-Soome suhete valupunktid. Soome lükkas tagasi Venemaa süüdistused, nagu moodustataks Skandinaavias koos Taaniga mingit “russofoobset” blokki. Soomlased süüdistasid Venemaad omakorda külma sõja aegse retoorika taaselustamises. Peaminister Matti Vanhanen kurdab, et Venemaa süüdistustes on tunda “mõjusfääride jagamise hõngu”, samas kui Soome on juba NSVLi lagunemise ajast iseseisvat välispoliitikat viljelenud. Soome on olnud vahendajaks Venemaa suhete korraldamisel mõningate uute ELi liikmesriikidega. Pigem on probleemiks Venemaa enda ajaloo ümbermõtestamise raskused (VL., FAZ, 14.12).

Soome-Vene suhete teemal peatub ka Austria ajakirjandus. Soome poliitikud ei mõista Venemaa etteheiteid, kuna mõlema riigi suhted olevad “tihedamad kui kunagi varem”. Venemaa presidendi eriesindaja Sergei Jastržembski kurdab, et ELi välispoliitika on üha enam mõjutatud Vene-vastaste Poola ja Balti riikide poolt. Sinna gruppi kuuluvat nüüd ka Soome. Välisminister Erkki Tuomioja lükkas need väited ümber: “Vene-Soome suhted on laitmatud!” Mitmete oletuste reas, mille toob esile Tuomioja, küsides, miks ja millele Venemaa sel moel reageerib, märgib välisminister ka EP konservatiivide allkirjad üleskutse all mitte osaleda 9. mai pidustustel Moskvas. Sakslaste hinnangul on Helsingi alates liitumisest ELiga viljelenud iseseisvamat välispoliitikat ning reageerinud väga valuliselt igasugusele Moskva-poolsele kriitikale. Samas tsiteeritakse Soome parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajat ja Soome Euroopa Nõukogu delegatsiooni juhti Mikko Elot: “Me ei tohi kaasa minna Eesti ja Läti Vene-vastase poliitikaga!” Midagi enamat Jastržemski oma märkustega ilmselt saavutada ei soovinudki... (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 14.12)

EK volinik Danuta Hübner hoiatab finantsperspektiivi arutelu raames regionaalabi kärpimise eest. “Nüüd, pärast laienemist, ei tohi mitte hoogu maha võtta, vaid tuleb gaasile vajutada”, märgib Hübner. Struktuurfondid peavad tõhusalt kaasa aitama ELi kui terviku arengule ning Lissaboni strateegia täitmisele. Regionaalabi ei saa võrrelda almustega, pigem investeeringuna uute riikide arengusse. (Hajo Friedrich, FAZ, 14.12)

Endiselt on kõneaineks liitumiskõneluste alustamine Türgiga. Saksa pressis on traditsiooniliselt esindatud nii tulised pooldajad kui ka põhimõttekindlad vastased. Paraku peavad tunnistama kõik, et Türgi koosneb justkui kahest erinevast maast – euroopalikest suurlinnades ning mahajäänud sise- ja ääremaast. Nii reformid kui ka majanduslikud saavutused on Istanbuli pärusmaa. Tooni annavad artiklid, mis rõhutavad, et Türgi integreerimine käib Euroopale üle jõu. Helmut Kohl märgib, et on küüniline jagada lubadusi, mida ei suudeta täita (Georg Paul Hefty, FAZ, 15.12). Mitmetes artiklites märgitakse Armeenia probleemi ning vajadust, kurdide huvide kaitsmiseks. Samuti rõhutatakse, et ei tohi nii olulises küsimuses minna vastuollu avaliku arvamusega.

Usutluses Austria ajakirjandusele lükkab ELi laienemisvolinik Olli Rehn tagasi ettepanekud pikaajaliste alternatiivide leidmiseks Türgi liikmelisusele ning rõhutab, et EL ei ole ühel religioonikogukonnal põhinev liit. (Andreas Schnauder, Die Presse, 16.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Nädala teemaks Prantsuse ajakirjanduses oli Türgi. Vähemalt pooled suuremates päevalehtedes ilmunud arvamusartiklitest argumenteerisid Türgi ELiga liitumise poolt või vastu. Nädala alguses uuringukeskuse IFOP poolt Le Figaro palvel teostatud uuring näitas, et valdav enamus prantslasi, koguni 67%, on Türgi ELiga liitumise suhtes negatiivselt meelestatud. (A.Ba, Le Figaro, 13.12) Seetõttu seisis president Jacques Chirac Brüsseli ülemkogul raske ülesande ees. Tema Türgi liitumist pooldavad riigimehelikud veendumused tuli kuidagi ühendada riigijuhi peamise ülesandega – rahvusliku ühtsuse tagamisega. (Juhtkiri, Michel Schifres, Le Figaro, 13.12) Senaator Robert Badinter leiab intervjuus Le Figarole, et küsimus Türgiga liitumisläbirääkimiste avamisest on määrava tähtsusega. Kui läbirääkimised avatakse, võib tee olla küll pikk ja konarlik, kuid jõuab lõpuks siiski liiduga ühinemiseni. Ta leiab ka, et abieluks on tarvis mõlema poole nõusolekut ning seetõttu tuleks liikmesriikide kodanikelt nende arvamust küsida. (Baudouin Bollaert, Alexis Lacroix, Le Figaro, 13.12) Samas teevad ka Türgi liitumise pooldajad oma hääle ajakirjanduse veergudel üpris kuuldavaks. Europarlamendi roheliste fraktsiooni kuuluv Daniel Cohn-Bendit argumenteerib Türgi küsimusega paralleeli tuues, et kui oleks tulnud oodata, kuni prantsuse ja saksa rahvad ühise keele leiavad, siis kahe riigi vahelist tihedat koostöövormi lihtsalt ei eksisteeriks. (Daniel Cohn-Bendit, Libération, 13.12) Samuti leitakse, et Türgi liitumine ELiga on vajalik eeltingimus sidemete loomisel Euroopa ja islamimaalima vahel, mis omakorda aitaks kaasa Euroopa pürgimisele üheks peamiseks mängijaks rahvusvahelisel tasandil. (Edgar Morin, Alain, Touraine, Jean-Christophe Rufin, Guy Sorman, Le Monde, 12.12) Türgi liitumisega seoses kerkis üles veel üks oluline aspekt. Nimelt teatas välisminister Michel Barnier, et Prantsusmaa ootab Türgilt armeenlaste genotsiidi ametlikku tunnistamist. Tegu on esimese korraga, kui Prantsusmaa väljendas sedavõrd otsest sidet armeenlaste genotsiidi ja liitumisläbirääkimiste vahel. Sellel on ka oma põhjus: Ankara jaoks põletav teema ei figureeri Kopenhaageni kriteeriumide hulgas, mida Türgi peab täitma liiduga liitumiseks. Prantsuse rahvasaadikud on aga sageli hinnanud, et genotsiidi tunnistamine peaks kindlasti kuuluma Türgile seatavate eeltingimuste hulka. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 14.12)

Ülemkogu 17. detsembri lõppotsus Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta oli loomulikult nädalavahetuse lehtede peateemaks. Kirjeldatakse üksikasjalikult läbirääkimise protsessi, kummagi poole argumente ning kompromissini jõudmist, mille kohaselt “Türgi kinnitab, et on valmis allkirjastama protokoll Ankara lepingu kohandamiseks” enne laienemisläbirääkimiste algust. Türgi poole vastupanu ei tulnud läbirääkijatele üllatusena: “See on osa nende diplomaatilisest kultuurist,” ütles üks ELi delegatsiooni osapooltest. President Jacques Chiraci sõnul kestavad läbirääkimised kümme kuni viisteist aastat ning see teekond saab olema “pikk ja keeruline”.

Prantsusmaa sisearengutest köitis möödunud nädalal meedia tähelepanu lisaks suurejoonelise arhitektuurisaavutuse, maailma kõgeima silla Viaduc de Millau avamisele ning Pariisi kesklinnas asuva Les Halles piirkonna muutmise kavandivõistluse lõppemisele ka praeguse kaitseministri Michèle Alliot-Marie võimalik saamine uueks peaministriks. Valitsusjuht Jean-Pierre Raffarini mahavõtmise ümber spekuleeritakse juba pikka aega. Ning tema võimalike asemike ritta lisandus lõppenud nädalal praeguse siseministri Dominique de Villepini nime kõrvale ka kaitseministri nimi. Alliot-Marie tugevate külgedena märgitakse lojaalsust riigipeale ning skepsist valitsuspartei UMP uue liidri Nicolas Sarcozy suhtes. (Vanessa Schneider, Libération, 15.12; Philippe Ridet, Le Monde, 15.12)

Enne aasta lõppu sai vastu võetud ka tuleva aasta riigieelarve, mis lubab eelarvepuudujäägi toomist alla 3% piiri SKPst. Siiski küündib puudujääk pea 45 miljardi euroni. (Sophie Fay, Le Monde, 16.12) Kuid esimest korda näitab eelarvepuudujääk vähenemise märke kümne miljardi euro võrra, võrrelduna eelmise aasta riigieelarvega. (Jean Arthus, Le Figaro, 17.12) Tänu positiivsete märkide ilmnemisele Prantsusmaa majanduses kõrvaldas Brüssel alates möödunud sügisest prantslaste pea kohal ähvardanud võimaliku karistuse stabiilsuspakti rikkumise eest. (Sophie Fay, Le Monde, 16.12) Samas ei suurene Prantsuse majandus rahvusliku statistika instituudi hinnangutel üle 2% ning töötus võib praeguselt 9,9% tasemelt tuleva aasta keskpaigaks langeda 9,7%ni. Peaminister Jean-Pierre Raffarin avaldas mõni aeg tagasi lootust 2,5% majanduskasvuks ning töötuse määra langemiseks 9%ni. (Sophie Fay, Le Monde, 17.12; Marie Visot, Le Figaro, 17.12)

Skandinaavia ajakirjandus

Väga põhjalikult kajastati Skandinaavia ajakirjanduses ELi laienemise temaatikat. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on silma paistnud kahtleva hoiakuga laienemise suhtes. Peaministri sõnul peaks EL kindlaks määrama oma maksimaalsed välispiirid. EL ei tohiks tema sõnul muutuda nii suureks, et koostöö häirituks muutuks. Põhja-Aafrika ja Iisrael peaministri arvates piiride sisse ei kuulu, Ukraina ja Gruusia küsimused pole aga hetkel aktuaalsed. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 19.12) Taani lehed suhtuvad laienemisse pigem positiivselt. Børseni juhtkiri hoiatab, et EL ei tohiks enda ümber ehitada müüri, tegemist on avatud ühendusega. “See on alati olnud Taani seisukoht” (Juhtkiri, Børsen, 16.12). Rõõmustatakse, et Euroopa on enam kui kunagi varem vabaduse, heaolu ja vaba mõtte manner. Laienemisega seondub küll probleeme, kuid rohkem tuleneb sellest head (Per Nyholm, Jyllands-Posten, 19.12). Rootsi lehe Svenska Dagbladeti juhtkirja sõnul peaks EL laienema oma traditsionaalsetest piiridest kaugemale, kuna tung saada ELi liikmeks paneb üha rohkem riike pingutama demokraatlikus suunas (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 18.12). Ka välispoliitikaanalüütik Rolf Gustavssoni sõnul muudab EL riike demokraatlikumaks ja stabiilsemaks, tuues näiteks Hispaania ja Portugali; samas otsus Türgiga liitumisläbirääkimisi alustada muudab radikaalselt ELi projekti olemust: enam pole tegemist suletud, kristliku rikaste klubiga Lääne-Euroopas (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 18.12).

Türgile lubaduse andmine liitumisläbirääkimise alustamiseks on leidnud enamasti positiivset vastukaja. Rootsi kahe suurema lehe juhtkirjades leitakse, et pikas perspektiivis on Euroopale kasulik islamistliku liikmesriigi hõlmamine, ning peetakse taunimisväärseks Türgile antud signaale, et tema liikmelisus ei saa olema täisväärtuslik (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 18.12; Juhtkiri, Dagens Nyheter, 18.12). Taani pressi suhtumine on kraadi võrra pragmaatilisem ja ettevaatlikum. Berlingske Tidende ajakirjanike sõnul saab näha, kas uhke ja natsionalistlik Türgi on valmis muutma oma mentaliteeti. Türgi on peale külma sõja lõppu suurendanud oma välispoliitilist suveräänsust ning võib endiselt pürgida regionaalse suurvõimu staatusele. Pole seega kindel, et Türgi on valmis oma välispoliitikat allutama Euroopa koostööle. (Jesper Larsen, Claus Kragh, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 18.12) Politiken on aga üheselt Türgi liitumise poolt, tunnistades Türgi-vastaste ratsionaalsete argumentide olemasolu, mis aga ei olevat väga tugevad. “Läbirääkimiste alustamine on liikumine õiges suunas, ning oleks katastroof sellist juhust käest lasta.” (Juhtkiri, Politiken, 17.12) Taani skeptilise peaministri Anders Fogh Rasmusseni idee pakkuda Türgile välja alternatiivne plaan ELiga liitumisele kohtab Taani parlamendis palju kriitikat – peaministri lähenemist peetakse ebaselgeks ja ohtlikuks. Enamik parlamendi liikmetest toetab Türgiga läbirääkimiste alustamist.

Rootsi valitsusel on üha keerulisem õigustada sõjalist liitumatust ning ühtlasi panustamist ELi ühisesse julgeolekupoliitikasse. Rootsi parlamendis toimus arutelu riigi julgeolekupoliitika üle. Opositsioon kritiseerib valitsust, kuna see räägib sõjalisest liitumatusest, samal ajal, kui Rootsi tegelikkuses on üha aktiivsemalt seotud NATOga ja ELi sõjalise poolega. Rootsi ei taha, et EList saaks kaitseallianss, kuid prioritiseerib ELi sõjalist koostööd. Samuti nõutakse ÜRO mandaati rahvusvaheliste rahuvalveoperatsioonide käivitamiseks, kuid erandeid peetakse võimalikuks. NATO on aga üldse tabuteema. Seega Göran Perssoni valitsusel on Potjomkinlik fassaad. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 17.12)

Soome ajakirjandus

Nädala teemaks Soome ajakirjanduses oli arutelu, kas ja millistel tingimustel alustab EL Türgiga liitumisläbirääkimisi. Türgi liikmelisuse vastu on paljud Kesk-Euroopa riikide elanikud. Vastaseid leidub eelkõige Euroopa parempoolsetes parteides ning Prantsusmaal (67% prantslastest on Türgi ühinemise vastu). (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.12) Soome EK laienemisvolinik Olli Rehni sõnul pole ELil muud võimalust kui pakkuda Türgile täisväärtuslikku täisliikmelisust. “Kui Türgi täidab kõik liikmekssaamise kriteeriumid, tuleb Türgi täisliikmena ELi vastu võtta,” lausus Rehn. Laienemisvolinik ei mõista Türgile pakutavat B-klassi liikmelisust, kuna Türgi on juba praegu tolliliidus ning talle on pakutud ka võimalust osaleda ELi kiirreageerimisüksustes. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.12) Ka Soome peaminister Matti Vanhanen rõhutas ELi tippkohtumise eel, et liitumisläbirääkimiste tulemuseks peab olema liikmelisus. “Mõte on selles, et EL on üks tervik, mille kõik liikmed on võrdsed,” ütles Vanhanen. “Türgi on teinud edusamme kõigil olulistel ühiskondlikel aladel.” Soome peaministri arvates on Türgil eeldused areneda euroopalikuks maaks, mis toetub neile põhimõtetele ja väärtustele, mida eeldab ELi liikmelisus. Vanhanen tõstis esile üleminekuperioode: “On loomulik, et Türgi suhtes rakendatakse üleminekuperioode näiteks põllumajanduses ja vaba liikumise puhul. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 16.12) Üks tingimus liitumisläbirääkimiste alustamiseks on, et Türgi tunnustaks Küprost, sest EL ei saa nõustuda olukorraga, kus ELi liikmeks pürgiv maa ei tunnusta liitu kuuluvat riiki. Küpros oleks võinud liitumisläbirääkimiste alustamist Türgiga takistada, sest otsus tuli vastu võtta ühehäälselt. (Laura Pekonen, Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.12) ELi tippkohtumisel langetatud otsus alustada Türgiga liitumiskõnelusi on tähelepanuväärne mõlema osapoole jaoks. Türgile tähendab see kinnitust, et maa liigub lääneeuroopaliku õigusriigi põhimõtete ülevõtmise suunas. EL saab Türgi liitumise korral uut elujõudu ning on ehk Türgi abil võimeline viima kindlustunnet Musta mere piirkonda. Positiivseid jooni läbirääkimiskõneluste alustamise otsuses on tegelikult raske leida. Tundub, et läbirääkimisi alustatakse põhjusel, et nii on kunagi lubatud. Peamise noodina kumavad heakskiidetud tekstis läbi Türgi vastu tuntavad hirm ja ebausk. ELi juhid on esimest korda liitumisläbirääkimiste ajaloos teinud otsuse, et EL võib kandidaatmaa suhtes rakendada kaitseklausleid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.12)

Soome ajakirjanduses pöörati tähelepanu ka Soome president Tarja Haloneni ja Venemaa president Vladimir Putini kohtumisele, mis toimus 14. detsembril Peterburis. Putin avaldas lootust, et Soome panustab edaspidigi ELi-Vene partnerluse arendamisse. ELi ja Venemaa vahelised suhted on jahenenud Ukraina valimiskriisi tõttu, Vene ametnikkonna kriitika osaks on saanud ka Soome. Kriitika kommenteerimisest Putin keeldus. Kohtumisel puudutati ELi-Vene viisavabadust, Soome ja Venemaa vahelisi elektri- ja raudteetariife ning ELi Põhjadimensiooni võimalusi. Presidentide vaated erinesid Balti riikide vene vähemuse olukorra osas. Tarja Haloneni meelest vastab venelaste olukord ELi standarditele, Venemaa presidendi arvates on selles küsimuses aga probleeme. (Kaius Niemi, Jussi Konttinen, Helsingin Sanomat, 15.12)

Oluline teema on jätkuvalt Soome sõjaline neutraliteet ja Soome võimalik liitumine ELi kiirreageerimisüksuste või isegi NATOga. Soome president Tarja Halonen õhutas juba Soome iseseisvuspäeval antud intervjuudes arutlema ELi lahinguüksustega seotud teemadel. Halonen ise suhtub üksuste kasutamisse ilma ÜRO mandaadita ebalevalt. Halonen on mõista andnud, et Soome osalemise ELi lahinguüksustes otsustab lõplikult Soome president. Peaminister Matti Vanhanen on aga märkinud, et vastavalt Soome põhiseadusele on välispoliitika juhtimine presidendi ja valitsuse vahel jaotatud: valitsus juhib ELi poliitikat ning president ülejäänud välispoliitikat. Presidendi arvamus mõjutab kindlasti avalikku arvamust, kuid asja üle otsustab siiski parlament. Rahuvalveseaduse kohaselt ei saa kiirreageerimisüksustes osalemise tagajärjel Soome sattuda maa vaatevinklist vaadatuna sõjaolukorda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.12) Soome parlamendi kaitsekomisjoni arvates piisab ELi lahingurühmade tegevuseks liidu enda otsusest. See näitab, et Soome parlament on valmis tegema muudatusi rahuvalveseadusesse. Komisjon leiab, et üksuste kasutamiseks pole võimalik saada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati operatsioonide kiireloomulisuse või Julgeolekunõukogu liikmesriikide huvikonfliktide tõttu. Kaitsekomisjoni arvates tuleks riigikaitset arendada sõjalist liitumatust säilitades. Paremerakond Kokoomus pakkus välja variandi rajada riigikaitse rahvuslikule kaitsele ning rahvusvahelisele koostööle. Välistatud pole ka liitumine NATOga. (Heikki Vento, Turun Sanomat, 17.12) Kolumnist Jukka Tarkka näeb aga Soome julgeolekupoliitikat erinevas valguses: “Soome ei ole õppinud olema tavaline Euroopa riik. Erilisus ei pea aga tähendama usalduse kahanemist või kummalise maa maine saamist. Soome tõttu kirjutati ELi põhiseadusliku lepingu julgeolekugarantii artikkel nii, et see täidab mitteliitunute vormilised nõudmised, kuid hävitab samas artikli tähenduse. Artiklis lubatakse kõigepealt käituda sõjaliselt liitununa ning seejärel on riigil õigus käituda sõjaliselt mitteliitununa. Kui Soome tõesti mõtleb, mida ta ütleb, rääkides sõjalisest liitumatusest, peaks Soome ka käituma kui sõjaliselt mitteliitunud riik. Soome peaks siis eralduma ÜRO, ELi ja NATO kriisiohjamise ja rahutagamise sõjalistest operatsioonidest. Soome ei vaja välist julgeolekugarantiid nagu NSVLi ajal. Soome ühiskondlik, majanduslik ja sõjaline sulandumine ELi on poliitiline realiteet. NATO liikmelisuse puhul on küsimus ennekõike poliitilises usutavuses, mitte sõjalises kaitses. Kuna Soome on kriisiohjamise ja ELi kaitsepoliitikaga liitunud ka sõjaliselt, oleks mõistlik see välja öelda. Enam ei pea musta valgeks rääkima, sest NATO on muutunud, EL on olemas ning NSVL on lagunenud.” (Jukka Tarkka, Turun Sanomat, 18.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Venemaa välisministeeriumi allika sõnul on Eesti president Arnold Rüütli võimalik visiit Moskvasse 2005. aasta jaanuaris rangelt eraviisilise iseloomuga ning välisministeerium ei oma selle kohta mingit teavet. (Interfax, 14.12)

Eesti president Arnold Rüütli sõnul oli Eesti valmis piirilepingut allkirjastama juba 1990ndate aastate keskel. Rüütel ei nõustu Venemaa välisministeeriumi seisukohaga, nagu oleks 21. jaanuarile planeeritud visiit eraviisiline, mistõttu on piirilepingu allkirjastamine selle käigus välistatud. Visiidi põhjuseks on õigeusu ühtsuse fondi preemia üleandmine mulle kui riigipeale, mitte eraisikule, ja seega ei saa seda kuidagi vaadelda kui eraviisilist, lisas president Rüütel. (Interfax, 16.12)

Eesti Vabadusvõitlejate Liit nõuab parlamendilt hinnangu andmist Teise maailmasõja ajal aastatel 1939-1944 Eestis aset leidnud sündmustele ning SSi 20. diviisi veteranide, metsavendade ning teiste nõukogude võimu vastu astunute võitluse, sealhulgas 1944. aasta kaitselahingute tunnistamist võitluseks Eesti iseseisvuse ja demokraatia taastamise eest (Interfax, 17.12)

Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Eesti – NATO liige” esinenud välisminister Kristiina Ojulandi arvates peab Venemaa tunnistama Eesti okupeerimise fakti, et pinge riikidevahelistes suhetes saaks väheneda. (Interfax, 18.12)

Soome ajakirjandus

Eesti suurim partei, opositsioonis olev Keskerakond sõlmis koostöölepingu Venemaa suurima partei Ühtse Venemaaga. Valitsuskoalitsioon on seda kõvasti kritiseerinud. Eesti Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Keskerakond toetab lepinguga Venemaa autoritarismi ja naabrite suhtes vaenulikku välispoliitikat. Paremerakond Isamaaliidu arvates ohustab Keskerakond Eesti rahvusriigi ning eesti keele ja kultuuri positsiooni. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul üritatakse alust luua koostööle Venemaaga. Savisaar ütles, et siiani pole keegi Eesti ja Venemaa vahelisi probleeme lahendada suutnud. Koostöölepingus on nähtud ka järgmisteks valimisteks vene elanikkonna häälte püüdmist. Venemaal on aga Ühtset Venemaad kritiseeritud sellepärast, et partei teeb koostööd sellise maaga nagu Eesti. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 15.12)

Sõltumatu Akadeemilise Balti ja Venemaa uurimiskeskuse juht Vladimir Juškin jälgib Venemaa Eesti-poliitikat ning peab suhete nurgakiviks Venemaa katseid taastada oma mõjuvõimu Baltimaades. Venemaa kasutab Eesti suhtes kahte taktikat: ühelt poolt üritatakse provotseerida ja sisemist lõhenemist põhjustada “kaasmaalaste” küsimust aktuaalsena hoides; teisalt üritab Venemaa vaikselt kasvatada oma geopoliitilist mõjuvõimu Eesti energiasektori omandamise kaudu. Juškini arvates on teine taktika Eestile isegi ohtlikum. Viimaste kuude jooksul on Vene firmade investeeringud Eestisse kiiresti kasvanud. Juškin suhtub sellesse palju kriitilisemalt kui Eesti suurärimehed. “Venemaa tööstusliit on lubanud ellu viia riigi poliitikat. Kui neil käsitakse Eesti ära osta, siis nad teevad seda,” ütleb Juškin. Venemaa kasvav huvi Balti riikide majanduse vastu peegeldub ka selles, et Vene uus suursaadik Riias pole mitte diplomaat vaid endine kütuseärimees. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.12)

Eestit ja Venemaad lahutab Narva piiripunktis ohtlikult nõrk sild. Eesti spetsialistid kinnitavad, et silla remont on vältimatu; täpsemaid analüüse veel tehakse. ELi laienemise järel on liiklus sillal kasvanud 30% võtta. Sild kuulub Eestile, kes vastutab ka silla korrashoiu eest. Novembris tõstis Eesti teema esile ka Brüsselis, kust loodetakse abi saada uue maantee- ja raudteesilla ehitamiseks. Piirisilla olukord peegeldab hästi Eesti ja Venemaa vahelisi keerulisi suhteid. Eesti arvas, et ELi liikmelisus lahendab oluliselt kahe maa vahelisi probleeme nagu näiteks piirilepingu ratifitseerimine ja Eestile kehtestatud tollimaksud. Venemaa jätkab oma senist poliitikat tõsta ELi kõikvõimalikes töörühmades ja komisjonides esile vene elanikkonna olukord Eestis ja Lätis. Novembri lõpus laiendas Venemaa sõna “kaasmaalane” tähendust, mis hõlmab nüüd kõiki endise NSVLi elanikke. Eestlased on arvamusel, et Venemaa kasutab Eestit ja Lätit paremate positsioonide saavutamiseks ELiga suhtlemisel. “ELil on 25 erinevat Venemaa-poliitikat,” tõdeb Eesti diplomaat. “See annab Venemaale mänguruumi.” (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.12)

Eesti võib leida endale koha ELi kiirreageerimisüksustes. Soome valitsus otsustas, et Soome on nõus Eesti osalemisega Põhjamaade poolt moodustatavas lahingugrupis. Eesti soov liituda Põhjamaade lahingugrupiga toodi ametlikult esile Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüdi visiidi ajal Helsingis. Jõerüüdi Soome kolleeg Seppo Kääriäinen lubas, et Soome suhtub Eesti soovi positiivselt. 22. novembril tundus Eesti veel partnereid otsivat; Läti ja Leedu lubasid liituda Poola juhitud lahingugrupiga, millega liituvad ka Saksamaa ja Slovakkia. Polnud ka selge, milliseid sõjajõude suudab Eesti pakkuda. Soome valitsus arvab, et Eesti panus võib jääda päris väikseks. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 15.12)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti ja Venemaa vahelistes piiriületuspunktides on tekkinud pikad järjekorrad Venemaale suunduvatest veokitest. Piiri ületamiseks võib kuluda kuni kaks ööpäeva, teatas Tolli- ja Maksuameti pressiesindaja Aivar Pau. (Interfax, 15.12)

Estonia will be one of the first new member states to adopt the euro in 2007 as the Baltic country is well prepared for the move, EU Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said. "The conditions of the Estonian economy are very good, and early adoption of the euro will be beneficial to Estonia," he said. "The euro will provide more stability and security for the Estonian citizens" (AFP 15.12)

Rootsi ajakirjandus

Taani jõulukuused on Rootsis populaarsed, kuid nüüd ähvardab neid konkurents Baltikumist. Rootsi suurim jõulukuusekasvataja Gunnars granar kavatseb sõita Eestisse, et arutada kuuskede importi Rootsi. Seni on Eestist Rootsi müüdud vähe kuuski, kuna probleeme on olnud transpordi ja kvaliteediga. Kuid nüüd on hakatud mõistma rootslaste nõudmisi. Arne Albrektson Metsakõrgkoolist teab, et taanlased on mures idast tuleva ohu pärast. (Markus Lutteman, Svenska Dagbladet, 14.12)

Taani ajakirjandus

Taani keskkonnaminister on alustanud Eestiga CO2-läbirääkimisi. Plaanis on müüa Eestile Taani tuulegeneraatoreid. Taani tuuleveskitootja Vestas on valmis suurlepingu sõlmimiseks, mille kohaselt Eestile müüakse 13 uut tuuleveskit. Taani keskkonnaminister Connie Hedegaard on alustanud oma Eesti kolleegiga läbirääkimisi kliimaprojekti üle Eestis, mille eesmärgiks Taani jaoks on täita Kyoto protokolli nõudeid kasvuhoonegaaside vähendamise kohta. Tuuleenergiaprojekt on esimene samm 2003. aasta septembris Taani ja Eesti vahel kokkulepitud keskkonna-alases koostöös. Hedegaardi sõnul näitab see, et Kyoto protokolli mehhanism toimib. (Gerd Buchhave, Børsen, 16.12)

Artiklis Baltimaade majandusest kirjutatakse, et Eesti Veeteede Amet plaanib sõlmida kokkuleppe Rootsiga jäälõhkujate kasutamiseks juhuks, kui käesoleval talvel veeteed jäätuvad. Lisaks kavatseb osaliselt Taani firma omanduses olev Volkswageni Eesti maaletooja Saksa Auto laiendada oma müügivõrgustikku Eestis. (Klaus Dalgas, Erhvervsbladet, 14.12)

Soome ajakirjandus

Eesti maksu- ja tolliamet leidis Narva veehoidlast üle kilomeetri pikkuse vooliku, mille kaudu pumbati Venemaalt Eestisse mitmeid tuhandeid liitreid piiritust päevas. Vaid mõni aeg tagasi teatas sarnasest leiust Valgevene piiril Leedu piirivalve. Vooliku leidsid ametnikud ühe suvila garaažist Narva lähedalt. Garaaži seinast tuli välja juhe, millest voolas piiritust. Voolik viis veehoidlani ning koos piirivalvega selgitati, et see suundub Venemaale. Vene poolel leiti pump, millega pumbati piiritust Eesti poolel asuvasse tsisternautoks ümberehitatud Opelisse. Tsistern mahutas korraga üle tonni piiritust. Puhta alkoholi aktsiis on Eestis 9,3 eurot liitri kohta. Ühe tonni salapiirituse vedamisega säästaks umbes 10 000 eurot. Eesti Viinaliidu esimees Aleksander Skoblov ütles, et kohalikud alkoholitootjad ei pea ütlema, kellelt nad piiritust ostavad. Sellest hoolimata ei usu Skoblov, et vooliku kaudu pumbatud piiritus oleks võinud sattuda seaduslikesse tehastesse. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.12)

Soome ettevõte Technopolis Oyj alustab koostööd Tallinna tehnoloogiakeskus Tehnopoliga. Technopolis Oyj tegevjuht Pertti Huuskonen ütles, et tegemist on ettevõttele esimese välismaise strateegilise partnerlustehinguga. Koostööleping on esialgu sõlmitud pooleteiseks aastaks. Plaanis on arendada tehnoloogiakeskuse kontseptsiooni, hankida kliente ning mõelda ühistele investeeringutele. (Pasi Klemettilä, Kaleva, 15.12)

Varia